OMAL VIISIL - Tallinn

OMAL VIISILaastaraamat 2014/2015. õppeaasta

Koostajad ja toimetajad: Leini Jürisaar, Annika Evisalu

Kaasautorid: Andres Pajula, Tanel Keres, Anti Sirkel, Meelis Kond, Reili Silm, Reet Nõmmoja, Eve Levand, Milena Pogodajeva, Sirje Rei, Signe Hohensee, Natalja Lapikova, Andra Volmer, Merike Kivimäe, Viivi Lokk, Marika Kallas, Piret Rõõmussaar, Piret Lind, Anne Targem, Andres Vakra, Urmas Sadam, Tiina Vainrauh, Silvi Suur, Marko Rööpson, Heido Selmet, Hendrik Agur jpt.

Fotod: Leini Jürisaar, Rainer Rannala, Olger Ojaste, Toomas-Vahur Lihtmaa, Albert Truuväärt, Andres Vakra, Reet Nõmmoja, René Velli ja Taigo Lepik (Vabariigi Presidendi Kantselei), Tauno Tõhk (Riigikantselei), Terje Lepp (Koolielu Haridusportaal), Kristi Kamenik (www.piltilus.ee), Tommi Välja, Helen Leoste, Evelin Lillepuu, Marek Pirbe, Anna Hurm, Mairi Enok, Birgit Sagar, Piia Aasmäe, Ardo Pärna, Vahur Lõhmus, Triin Heinsalu, Andres Treial, Kretel Kuusk, Signe Suviste, Meelis Antoi, Mairi Enok, Enlil Sonn, Maris Lang, Ralf Raava, Kaie Hein, Stella Marleen Mutso, Kristiina Tiits, Tanel Murd ja paljud teised; koolide, lasteaedade ning eraisikute kogud.

Kaanefoto: Istockphoto

Vahelehtede fotod: Hele-Mai Alamaa, Kaja Cimolonskas, Leini Jürisaar, Toomas Volmer (Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond), Istockphoto

Vahelehtede tekstid: Anekdoodid ja tõestisündinud lood suurtest muusikutest. Koostanud Heino Rannap. Tammeraamat, 2014.

Tallinna Haridusamet tänab kõiki, kes raamatu tarvis lugusid ja fotosid saatsid või raamatu valmimisele muul viisil kaasa aitasid! Erline tänu kuulub õpilastele, kes aastaraamatu tekstidega oma kätt proovisid ning oma tehtud fotosid jagasid.

Kujundus: Disainikorp (Sten Kivissaar, Epp Korp)Keeletoimetaja: Kaidi TalsenProjektijuht: Rainer RannalaTrükk: Printon

Autoriõigus Tallinna Haridusamet, 2015ISBN 978-9949-9208-6-0Tallinna Haridusametwww.haridus.ee

Hea lugeja!

Kohtume sinuga Tallinna hariduselu tegemistest jutustava (õppe)aastaraamatu veergudel juba seitsmendat korda.

2014/15. õppeaasta algas liikumis- ning lõppes muusika-aastal.

Saksa filosoof Arthur Schopenhauer on öelnud: “Kõik kunstid lähtuvad muusikast.”

Ning Eesti lugupeetud maestro Gustav Ernesaksale kuuluvad sõnad: “Kõige alus on kooli lauluõpetus. Kuidas haridusejuhid muusikast aru saavad, sellele ehitub hiljem kogu muusikaelu /---/. See rahvas, kes muusikat armastab, on tugev rahvas ja töökas rahvas.”

Kahe nii austusväärse mehe arvamused aitasid koostajatel otsus-tada, millist sõnumit hakkab kandma parasjagu käsil olev raamat – loomulikult muusika, kui kõikide kunstide elujõu allika.

Jätkates klassikutega: metsad oleksid väga vaiksed, kui laulaksid vaid need linnud, kes teevad seda kõige paremini (Ameerika kirjanik, õpetaja ja vaimulik Henry Jackson van Dyke).

Saksa helilooja ja dirigent Richard Strauss olevat oma ooperiga “Salome” proovi tehes mängijaid julgustanud: “Julgemalt, südikamalt, minu härrad! Mida rohkem see valesti kõlab, seda õigem see on!”

Seepärast tuleb laulda – kas või omal viisil, kõvasti ja kas või noodist mööda, aga rõõmuga ja kogu südamest! Ka sportida tuleb nii, et see pakuks rahulolu eelkõige tegijale endale, ja maalida, ja meisterdada, ja teadust teha, ja heategusid korda saata, ja … kirjutada.

Nii saigi raamat pealkirjaks “Omal viisil”.

Tallinna Haridusamet 2015

Eessõna

4 TALLINNA HARIDUSAMETI AASTARAAMAT 2014/15OMAL VIISIL

113 Ülevaade

hariduse korraldusest Tallinnas1.1

14 Tallinna Haridusamet

1.2

15 2014/15. õppeaasta prioriteedid

1.3

16 2014/15. õppeaasta arvudes

1.4

19 Tallinna haridusvaldkonna rahastamine1.4.119 Haridusvaldkonna eelarve1.4.220 Haridustöötajate palgad 1.4.321 MTÜ ja haridusprojektide toetamine

1.5

21 Koostöövõrgustik1.5.121 Tallinna Alushariduse Juhtide Ühendus1.5.222 Tallinna Koolijuhtide Ühendus1.5.323 Lasteaedade ja koolide hoolekogud1.5.424 Tallinna, Tartu ja Pärnu haridusametid peavad koostööd oluliseks

225 Õpikeskkond

2.1

26 Uued ja korrastatud õppehooned2.1.126 Uus Tallinna Kiisa Lasteaed2.1.227 Tallinna Meelespea Lasteaed sai uued ruumid sõimerühmale2.1.328 Tallinna Tammetõru Lasteaed avas uued ruumid sõimerühmale2.1.428 Rekonstrueeritud Lasnamäe Gümnaasium2.1.530 Valmis Merivälja Kooli võimla

2.2

30 Tervisedendus2.2.130 „Terve elu kompass” – suunanäitaja tervete eluviiside kujundamisel

2.2.231 Mustamäe Laste Loomingu Maja valiti Tallinna tervisesõbralikuks töökohaks 20142.2.331 Tervistedendavate lasteaedade XV kevadine jooksukross2.2.432 Pirita Majandusgümnaasium korraldas kogukonnale tervisepäeva2.2.532 Näiteid tervislikest ettevõtmistest koolides ja lasteaedades

2.3

34 Erivajadustega laste toetamine2.3.134 Tallinn taastas tugiteenuste pakkumise õppenõustamis-keskuses2.3.234 Heleni kool ja Kivila lasteaed viisid läbi projekti „Erinevus on eriline” 2.3.335 Linnaruum on Tondi põhikoolile kui klassituba2.3.436 Väikeklassid Õismäe gümnaasiumis2.3.536 Eriliste õpitingimuste seminar Mahtra põhikoolis2.3.637 Kadaka põhikooli perepäevad – koostöö lapsevanematega 2.3.737 Muusikafestival „Vikerkaar” erilistele

lastele2.3.838 Mustamäe erirühmade II spordimängud

2.4

38 Turvalisus haridusasutustes2.4.139 Turvalisuse teemalised õppepäevad2.4.240 Tallinn plaanib võtta kõikides linnakoolides kasutusele e-õpilaspileti

2.5

41 Elukestev õpe ja kutseõpe 2.5.141 Tallinna Õpetajate Maja – sajandeid noor2.5.242 Ülelinnalised ainesektsioonid – õpikeskkond õpetajatele2.5.348 Tallinna Kopli Ametikool2.5.449 Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium – kool igas vanuses õppijatele

351 Olulisemad

sündmused3.1

52 Eesti Vabariigi auks3.1.152 Eesti Vabariigi 97. aastapäeva aktus Reaali Poisi juures 3.1.254 Kalamaja põhikool avas Vabadussõjas osalenud õpetajatele mälestustahvli

3.1.354 Sikupilli keskkool pühendas vabariigi sünnipäevale kirjandite võistluse 3.1.454 Tallinna 21. Kooli õpilased heiskasid lipu Pika Hermanni tornis3.1.555 Kadaka ja Rabarübliku lasteaiad tähistasid Eesti sünnipäeva koos kaitseliitlastega 3.1.657 Vabariigi aasta-päeva aktus kaks-keelses Järveotsa lasteaias3.1.757 Kirsikese lasteaias filmis vabariigi sünnipäeva pidu Eesti Televisioon 3.1.857 Pallipõnni lasteaias andis kontserdi lastevanemate ansambel3.1.958 Lektorite esinemisteemaks oli Euroopa julgeolek

3.2

58 Eduard Vilde 1503.2.158 Ülelinnaline Tallinna päeva etteütlus3.2.260 „Eduard Vilde 150 ehk tossutäkk ja triibulised” Õismäe gümnaasiumis3.2.360 Mustamäe jutuvõistlus „… ja veri tardus soontes” 3.2.461 Südalinna kool võttis luubi alla laste lugemisoskuse ja -huvi

3.3

62 Tähtpäevad ja vastuvõtud3.3.162 Tallinn tänas õpetajaid galaõhtuga Nordea kontserdimajas3.3.263 Tallinna Haridusameti juhataja jõuluvastuvõtt 3.3.363 Õppeaasta lõpu vastuvõtt Tallinna haridusasutuste juhtidele 3.3.464 Vastuvõtud olümpiaadidel edukalt osalenud õpilastele ja nende juhendajatele3.3.566 Vastuvõtt kuld- ja hõbemedaliga gümnaasiumi-lõpetajatele3.3.667 Õppeaasta parimate koolisportlaste tunnustamine3.3.767 Lasteaedade juubelid3.3.874 Koolide ja huvikoolide juubelid3.3.977 Ümmarguste tähtpäevade varia

3.4

79 Laiapõhjalised haridusüritused ja -projektid3.4.179 Tallinna lasteaiad said linnalt kingituseks teatrikohvrid3.4.280 Viiskümmend värvikat näitust haridusameti ruumides 3.4.381 Teadlaste öö üritused Tallinna Reaalkoolis 3.4.482 Tallinna ja Harjumaa noortefoorum „Mina valin” 3.4.582 Gustav Adolfi II orelifestival3.4.683 Lasnamäe koolide kontsert „Olgu jääv meile päike”

5TALLINNA HARIDUSAMETI AASTARAAMAT 2014/15OMAL VIISIL

3.4.783 Laste rahvaloomingu festival „Kaleidoskoop+” 3.4.884 Eesti eelkooliealiste laste tantsupidu „Kodutee”3.4.985 Põhjarahvaste folkloorikontsert Õismäe gümnaasiumis3.4.1086 Põhja-Tallinna laste loomingu festival „Kevad on käes”3.4.1186 Kaheksa lasteaia ühisprojekt „Õpime õues” 3.4.1287 Õismäe gümnaasiumi ja Meelespea lasteaia ühisprojekt „Õueteater”3.4.1387 Ei ole suuremaid ega väiksemaid Euroopa Liidu riike3.4.1488 Sõimede ühenduse perepäev „Mesimumm ja töökad sõbrad”3.4.1588 Mustamäe humanitaargümnaasiumi kunstiprojekt „Eiffelite lahing”3.4.1689 Soome keele õppijad tähistasid Aleksis Kivi 180. sünniaastapäeva 3.4.1789 Teabe- ja tegudepäev „Turvaline kooliaasta” Stroomi rannas3.4.1890 Täiskasvanud õppija nädal 2014 Tallinnas ja Harjumaal

3.5

91 Konverentsid, seminarid3.5.191 Traditsiooniline õppeaasta avakonverents 3.5.291 Üle-eestiline IKT konverents „Kooli uus õppetava – tehnoloogia ja õpetamine”3.5.392 Juhtimiskonverents 2014 „Mõtteid juhist ja juhtimisest”3.5.493 Konverentsil „Mäng on õppimine” vahetati eesti keele õpetamise kogemusi3.5.593 Esimene õppepäev Mustamäe lasteaedade õpetaja abidele 3.5.694 Arbu lasteaia rahvusvaheline konverents „Kaasaegne lasteaed …”3.5.794 Rahvusvaheline konverents „Kaasaegne haridus: loovus, intellekt, andekus”3.5.895 ÜRO simulatsiooni õpilaskonverents Tallinna Saksa Gümnaasiumis3.5.995 Gustav Adolfi Gümnaasium tähistas esimese eestikeelse piibli 275. aastapäeva 3.5.1096 Kannikese lasteaed tähistas rahvusvahelist logopeediapäeva3.5.1196 Õismäe gümnaasiumi Ökuliakadeemia teine konverents 3.5.1297 Pirita Majandusgümnaasiumi IV majanduskonverents 3.5.1397 Mahtra põhikooli õpilaskonverents „Kuidas muuta maailma paremaks?”

3.6

98 Lõimumine3.6.198 Kesklinna vene gümnaasiumi lastefestival „Töökate meisterdajate töötuba”

3.6.299 Lõimumisprojekt „Koos on ägedam” Ehte Humanitaargümnaasiumis3.6.3100 Lõimumisprojekt „Rõõm on üheskoos õppida” 3.6.4100 LAK-õppe nädal ja HKK-üritus „Disney imeline maailm” Pae gümnaasiumis3.6.5101 Rukkilille lasteaia eesti keele õppimise projekt3.6.6102 Eesti rahvalaulu festival „Kadripäeva laululapsed 2014”3.6.7102 Koostööprojekt „Mardi- ja kadripäeva toredad kombed”3.6.8103 Järveotsa lasteaia rahvapidu „Tere, vastlapäev!”

4105 Pikaajalised

traditsioonid4.1

106 Kuristiku gümnaasiumi võimlemispidu – 30

4.2

107 Kuristiku laulu- ja tantsupidu “Suured ja väikesed teod” – 28

4.3

108 Riistvõimlemisvõistlused Õismäe gümnaasiumis – 25

4.4

109 Kivimäe põhikool Sten Roosi muinasjutuvõistlusel – 23

4.5

109 Huvikeskus Kullo lahtine sarjaturniir rendžus ja gomokus – 19

4.6

110 Tallinna Kadaka Põhikooli jooksukross – 17

4.7

110 Moekonkurss “Sedamoodi” – 16

4.8

111 Jäljendamiskonkurss “Rising Star” – 16

4.9

112 Lemmikloomapäev Pirita Majandusgümnaasiumis – 16

4.10

112 Liiklusohutusviktoriin “Külas koer Nublul ja lõvi Leol” – 15

4.11

113 Pirita Dance Show – 15

4.12

114 Talendijaht Tallinna 53. Keskkoolis – 15

4.13

114 Mõnus lugemine Kivimäe põhikoolis – 15

4.14

115 Õismäe gümnaasiumi laululaagrid Anijal – 12

4.15

116 Nõmme lasteaedade sportlik metsapäev – 11

4.16

116 Roosi ja raamatu pidu Kadaka põhikoolis – 10

4.17

117 Ümera lasteaia algatatud muusikafestivalid – 10

4.18

118 Õues õppimine lasteaias Kiikhobu – 10

4.19

118 Mahtra põhikooli lasteloomingu festival – 10

5119 Rahvusvaheline

koostöö5.1

120 Tallinna Haridusameti välisprojektid ja -partnerid5.1.1120 Katowice maakonna haridusjuhtide õppevisiit Tallinna5.1.2120 Euroopa haridusjuhtide koostöökohtumine Strasbourg’is5.1.3121 Ukraina haridustöötajad tutvusid Eestis jätkusuutliku haridusega5.1.4121 Tallinna Haridusameti Erasmus+ koostööprojekt TEACH 5.1.5122 Koostööseminar Chișinău ja Varna esindajatega5.1.6122 Bonni delegatsiooni tutvumisvisiit5.1.7122 Peterburi õpilaste ja õpetajate külaskäik Tallinna 5.1.8124 Tallinna ja Peterburi haridusesinduste ümarlaud5.1.9124 Norfolk, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik5.1.10126 EL URBACT II projekt GeniUS mudeli rakendamiseks


5.1.11128 Lapsevanemate kaasamise projekt PREVENT jõudis lõpusirgele 5.1.12128 Helsingi Haridus-ameti juhataja Rauno Jarnila läks pensionile

5.2

129 Comeniuse projektid5.2.1129 Comeniuse projekt „Our Treasure” Jakob Westholmi Gümnaasiumis5.2.2130 Comeniuse õuesõppe projekt „Lively Outdoor Learning”5.2.3130 Comeniuse projekt „RED BALL” Liikuri lasteaias5.2.4131 Comeniuse projekt „Who is Jolly Roger?” Lepatriinu lasteaias

5.3

132 Erasmus+ projektid5.3.1132 Pirita Majandusgümnaasiumi õpetajate õpiränne5.3.2132 Erasmus+ Mustamäe humanitaargümnaasiumis5.3.3133 Noorteprojekt „Kultuurilaager Tõrvas”

5.4

133 eTwinningu projektid5.4.1134 Sitsi Lasteaia eTwinningu projekt „Davaite poprobujem”5.4.2134 Liikuri lasteaed oli esindatud eTwinningu rahvusvahelisel seminaril

5.5

135 Nordplus Juniori projekt Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikoolis5.6.1136 Tallinna Tehnikagümnaasium tähistab rahvusvahelisi ÜRO tähtpäevi5.6.2136 ÜRO simulatsioonil arutleti kestliku arengu eesmärkide üle

5.6

136 Tallinna koolid kui UNESCO ühendkoolid

5.7

137 Koostöö partnerkoolidega5.7.1137 Õismäe gümnaasiumi sõprussidemeid Berliini Humboldti Gümnaasiumiga 5.7.2138 Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi koostööprojektid5.7.3139 Tallinna Õismäe Gümnaasiumi ja Helsingi Keeltegümnaasiumi ühisseminar5.7.4139 Õismäe gümnaasium projektis „Suomalainen kylään”5.7.5139 Järveotsa gümnaasiumi kontakt Soomega5.7.6140 Südalinna kooli sõpruskoolid Soomes ja Lätis 5.7.7141 Rahvusvaheline projekt partnerkooliga Saksamaalt5.7.8141 Rahvusvaheline muusikaprojekt Tallinna 21. Koolis

5.8

142 Tallinna Reaalkooli õpilased rahvusvahelisel noorte teadusfoorumil Singapuris

5.9

143 Pae gümnaasiumi rahvusvaheline LAK-õppe projekt

5.9

143 Pääsküla gümnaasium rahvusvahelises projektis „All quiet”

5.10

144 Rahvusvaheline projekt „Koolid – tuleviku partnerid”

5.11

144 Järjehoidjate vahetuse projekt Laagna lasteaed-põhikoolis

5.12

145 Jaapani Suursaatkonna sekretär külastas Õismäe gümnaasiumi jaapani kultuuri klubi

5.13

145 Vormsi lasteaias viibisid külalised Türgi Vabariigist

6147 Heategevus ja

head teod6.1

148 Aasta heateod ja heategijad said taas tunnustatud

6.2

150 Heategevusprogramm „Märka ja aita!”

6.3

153 Kristiine lasteaia õpetajad esinesid lastehaiglas näidendiga

6.4

154 Kunksmoori võlukool Raadiku lasteaias

6.5

154 Metssead maiustasid lasteaialaste kogutud tammetõrudega

6.6

155 Õismäe gümnaasiumi ja Meelespea lasteaia ühisprojekt „Kakk”

6.7

155 Projekt „Valgele Valgega 2015” toetas loomaaia leopardikutsikaid

6.8

156 Sikupilli keskkooli tulukohvik papagoide toetuseks

6.9

156 Ristiku Põhikooli lapsed valmistasid lasteaedadele putukahotelle

6.10

157 Reaalkooli võimlemispidu „Üks kõikide, kõik ühe eest”

6.11

157 Fantaasiapartide võistlus Eesti vähihaigete laste heaks

6.11

158 Rahvustoidulaat Kristiine lasteaias

7159 Konkursid,

võistlused, saavutused7.1

160 Konkursid ja võistlused õpilastele7.1.1160 Olümpiaadid – olümpiamängud õppimises ja õpetamises7.1.2164 Ülelinnalised ainevõistlused 2014/157.1.2166 Koolispordi 33. hooaeg7.1.4168 Kümnenda „Teadmiste võistluse” võitis Reaalkool7.1.5169 Tallinna tegus õpilane, noor kultuuritegija ning tegus sportlane7.1.6172 Esseekonkursist „Riigimees Jaan Poska ja Tartu rahu”7.1.7173 Tallinna parimad õpilasetlejad 20157.1.8173 Luulekonkurss „Koidulauliku valgel”7.1.9174 Juhan ja Jakob Liivile pühendatud etluskonkurss 7.1.10174 Esimeste klasside lugemisvõistlus „Ladus lugeja 2015”7.1.11175 Tallinna laste luulepäev 2015 „Päev läbi on päev!”7.1.12175 Koolirõõmu ja -õnne festival „KRÕF” oli osavõtu- ja rõõmurohke7.1.13177 Üleriigiline kooliteatrite festival7.1.14177 Eestikeelne kõnevõistlus „Harjumaa Mihkel” venekeelsetele noortele7.1.15178 Ingliskeelne viktoriin „Our Capital Tallinn”


7.1.16179 Üleriigiline saksa keele võistlus „Deutsch ist ein Plus”7.1.17179 Filmifestival „KSG NUI” on noortele hüppelauaks filmimaailma 7.1.18180 Huvikeskuse Kullo klaverifestival „MIT/t/MU/u/S” 7.1.19180 Vokaalansamblite konkurss „Volüüm 15”7.1.20181 Mederi kvintettide konkurss7.1.21182 Anne Veski lauludele pühendatud ülelinnaline laulukonkurss 7.1.22182 Konkursid-festivalid „Igal ühel oma pill” ja „Laula mu laulu”7.1.23183 Kuues üle-eestiline keraamikakonkurss „Savisellid” 7.1.24183 Pirita Majandusgümnaasiumi konkurss „Kokapoiss”7.1.25184 Kristiine gümnaasiumi robootikapäev „Tuleviku kool”7.1.26184 Interaktiivne mälumäng „Mesimumm 2015”7.1.27185 Jooksukabe liidab mõttespordi ja aktiivse liikumise

7.2

186 Konkursid ja võistlused mudilastele7.2.1186 Mudilased andsid konkursil „Eesti keele kaunis kõla” südamliku etenduse7.2.2187 Koolieelikute kabeturniir „Mõtelda on mõnus”7.2.3187 Mudilaste esimesed poksivõistlused 7.2.4188 Haabersti lasteaedade miniolümpia 20157.2.5189 Lasteaedadevaheline „Kuldvillak” Kristiine lasteaias7.2.6190 Kristiine lasteaedade lauakatmise võistlus „Kuldne lusikas” 7.2.7191 Lasteaedade ujumispäev lasteaias Karikakar7.2.8191 Mälumäng „Mustamäe öökull” lasteaias Kikas

7.3

192 Laste ja õpilaste teised säravad saavutused7.3.1192 Kuld- ja hõbemedaliga lõpetajad7.3.2192 Kullo tantsuansambel Sõleke võitis Peterburis grand prix´7.3.3193 Õpilaste teadustööde riiklik konkurss 20157.3.4194 Aasta parimad ettevõtlus- ja majandusõpilased 7.3.5195 Ehte Humanitaar-gümnaasiumi edu üleriigilisel keskkonnakonkursil 7.3.6196 Kodanikupäeva esseekonkursi parim oli Valeria Nerman Tallinnast7.3.7196 Juudi kooli edu esseekonkursil „Kui ma oleksin linnapea”

7.3.8197 English Speaking Unioni kõnevõistluse Eesti finaali võit jäi Tallinna 7.3.9197 Ühisgümnaasiumi neljandikud olid tublid üle-eestilises kirjandusmängus7.3.10198 Tallinna lapsed noppisid HITSA digiloovtööde konkursil mitu esikohta 7.3.11199 Kristiine gümnaasiumi öökullid võitsid robootikavõistlusel meistrikarika 7.3.12199 Öökullide pikk lend Austraaliasse7.3.13200 Kullo lastekoor Ellerhein sai World Peace Choral Festivalil kulddiplomi7.3.14201 Tallinna koolide õpilased saate „Eesti otsib superstaari” finaalis7.3.15201 Tallinlaste edu vokaalansamblite konkursil Jõgeval7.3.16202 Tehnika-gümnaasiumi puhkpilliorkester sai parima saateansambli tiitli7.3.17203 Kesklinna vene gümnaasiumi õpilane sai Euroopa Parlamendi medali7.3.18204 Juudi kooli õpilane sai Eesti NATO Ühingu tänukirja7.3.19204 Ristiku Põhikooli õpilase joonistus trükiti postkaardile7.3.20204 Nõmme põhikool Tallinna rahvusvahelisel Lillefestivalil7.3.21205 Juudi kooli saavutused ülemaailmse organisatsiooni ORT konkursil7.3.22205 Ristiku Põhikooli I koht „Küünlaümbriste jahil” 2014/2015 7.3.23206 Reaalkooli õpilased olid edukad orienteerumise MM-l 7.3.24207 Kullo kalamehed tulid Eesti meistriteks7.3.25207 Nõmme noortemaja mudellendurite edu kodu- ja välismaistel suurvõistlustel7.3.26209 Nõmme noortemaja kiirusautomudelistid esinesid võimsalt Eesti meistrivõistlustel7.3.27210 Südalinna kooli õpilaste edu Scrabble’i meistrivõistlustel7.3.28211 Huvikeskuse Kullo rendžumängijad tulid Euroopa noorte meistriteks7.3.29211 Nõmme noortemaja maleässade vallutused Euroopas7.3.30212 Pallipõnni väikesed tantsupoisid suurel meeste tantsupeol7.3.31213 Flamencostuudio Fiesta estraad- ja rahvaste tantsude festivalil7.3.32213 Lasnamäe Muusikakooli ansambli Tuuleviiul kontsertreis Kanadasse 7.3.33214 Reelika Traks – Eesti meister 10 tantsus7.3.34214 Parimad svingijad on Kraavikrõllis7.3.35215 Li Lirismani edu WKF European Championship 2015 turniiri7.3.36215 Hannes Ausmees sai Vabariigi Presidendi raamatupreemia

7.3.37215 Noppeid õpilaste võitudest ja tunnustustest

7.4

217 Konkursid ja võistlused haridus- töötajatele ja -asutustele7.4.1217 Tallinna aasta õpetaja ja Tallinna aasta haridusasutuse juht7.4.2218 Tallinna haridusasutuste kvaliteediauhind 2015 7.4.3220 Noor õpetaja 2014 ja innovaatiline õpetaja 20147.4.4220 Parim personaliprojekt haridusasutustes 2014 7.4.5221 Keskkonnasõbralik haridusasutus 20157.4.6222 Turvaline kool ja turvaline lasteaed 20157.4.7222 Parim koostööprojekt 20157.4.8223 Innovaatiline tegu 2015 7.4.9224 Tervislik koolipuhvet 2014 ja tubli tervisedendaja 20147.4.10225 Parim tervisemeeskond 20157.4.11226 Sõbralik koolisöökla 20157.4.12227 Parima toitlustusega koolieelne lasteasutus 2015

7.5

228 Haridustöötajate ja -asutuste teised säravad saavutused7.5.1228 Tööjuubelit tähistavad haridusjuhid7.5.2228 Kolm Tallinna haridustöötajat pälvisid üleriigilise tunnustuse7.5.3229 Tallinn tunnustas teenekaid koolijuhte ja pedagooge raemedaliga7.5.4230 Õismäe Vene lütseumi õpetaja Ljudmila Sjomina sai maineka tunnustuse 7.5.5231 Huvikeskuse Kullo tütarlastekoori õpetajad pälvisid tunnustuse7.5.6231 Läänemere gümnaasium pälvis auhinna „Keelekümblus-asutus 2014”7.5.7232 Õismäe gümnaasium sai „Võõrkeelte teo 2014” tunnuskirja ja preemia 7.5.8232 „Das doppelte Friedchen” ehk Veel üks Frieda7.5.9233 Neli Tallinna kooli pälvis „Hea kooli rajaleidja” tiitli7.5.10233 Digitaalsete õppematerjalide konkurss „Täna samm, homme teine”7.5.11234 Ristiku Põhikooli õpetaja sai eTwinningu kvaliteedimärgi7.5.12234 Lasnamäe Põhikooli eTwinningu projekt sai 3. koha7.5.13235 Tallinna õpetajad konkursil „Keskkonnakäpp 2015”7.5.14236 Nõmme Kabeklubi korraldas noorte maailmameistri-võistlusi kabes


7.5.15237 Kadrioru Saksa Gümnaasium TV 10 Olümpiastardi finaalvõistlusel7.5.16237 Gustav Adolfi Gümnaasium pälvis kultuuriauhinna 7.5.17238 Pallipõnni lasteaia õpetajate edu XVII üleriigilisel õpetajate teatrifestivalil 7.5.18238 Elfriede Lenderi fondi stipendium Kerttu Aaringule7.5.19238 Päikesejänku lasteaia muusikaõpetaja andis välja CD-plaadi7.5.20239 Tallinna Muusikakool esines Milano Expol7.5.21239 Kadrioru Saksa Gümnaasiumi raamat „Armsad lapsepõlvepäevad”

8241 Algatused,

uuendused, muudatused8.1

242 Tallinna haridusasutuste uued juhid

8.2

242 Muudatused Tallinna kooli- ja lasteaiavõrgus 2014/15. õa

8.3

243 Üheksa Tallinna kooli said soodsama eKooli teenuse

8.4

244 Tallinna lasteaiad hakkavad kasutama eLasteaed.eu e-päevikut

8.5

244 Tallinna lastevanemad saavad lasteaiakohta taotleda eesti.ee kaudu

8.6

245 Uuenduskonkurss „Digimõte” Tallinna koolidele

8.7

245 Tehnikagümnaasium ja izall.com OÜ teevad koos digipööret

8.8

246 Gustav Adolfi Gümnaasium võttis kasutusele m-õpilaspileti

8.9

246 Südalinna koolis alustas sügisel tööd robootikaring

8.10

247 Robootika Vikerkaare lasteaias

8.11

248 Kolme Tallinna kooli ühised videotunnid

8.12

249 Kadrioru Saksa Gümnaasium avas saksakeelse majandussuuna

8.13

249 Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ja Kadrioru Kunstimuuseumi koostöö keeleõppes

8.14

250 Gustav Adolfi Gümnaasium avas Hardi Tiiduse raamatukogu

8.15

251 Üleriigiline Hardi Tiiduse nimeline mälumäng „Uus hõbe”

8.16

252 Gustav Adolfi Gümnaasiumis töötab edukalt õpilasakadeemia

8.17

252 Kolme kooli ühised sisseastumiskatsed

8.18

253 Kuristiku gümnaasium sai liiklusväljaku

8.19

254 Huvikeskuses Kullo alustas tööd viis uut ringi

8.20

254 Pesumaja koolis – ettevalmistus tööeluks

8.21

255 Õismäe gümnaasium avas lastevanemate kooli

8.22

255 „Märka ja aita!” sai uue kodulehe

9257 Huvitavat siit ja

sealt9.1

258 Reaalkooli õpilased said suruda Ameerika Ühendriikide presidendi kätt

9.2

259 Microsofti maailma hariduskoordinaatorid külastasid Tallinna

9.3

259 Äppivad õpetajad Tuule lasteaias

9.4

260 Suurbritannia välisminister andis koolile üle programmeerimisseadmed

9.5

260 Õismäe gümnaasiumis on lõpueksami aineks ladina keel

9.6

261 Kadaka lasteaia perepäeva näitas TV3 liiklussaade „Stop”

9.7

261 Pääsküla gümnaasiumi õppekäikudel õpitakse keskkonnasõbralikke eluviise

9.8

262 Nõmme noored kabetajad võistlesid Jaan Taltsiga

9.9

262 1000 aiandushuvilist sõpra Tallinna lasteaedades

9.10

263 Kullerkupu lasteaed avastas ja uuris looduse muutumist

9.11

263 Tuule lasteaias võisteldi aasta sportlase Rasmus Mägi auks

9.12

264 Lugemispesa ring Kadrioru Saksa Gümnaasiumis

9.13

265 Tuule lasteaias sai ettelugemispäevast ettelugemisnädal

9.14

265 Õismäe gümnaasiumi õpilaste aabitsates on autorite autogrammid

9.15

266 Kuidas Tondi põhikoolis Kalevipoega kasvatati

9.16

267 Metsamuusika Kikase lasteaias

9.16

268 Reaalkooli tantsuline etendus „Üks kõikide, kõik ühe eest”

9.16

269 Gustav Adolfi Gümnaasiumi tulundusõhtu muusikaõppe rikastamiseks

9.17

269 Vanema venna päev Sitsi lasteaias

9.18

270 Pääsküla gümnaasium korraldas õiglase maailma nädala


9.19

270 Merekalda kool vaatab Lasnamäe künkalt maailma

9.20

271 Erapiloodid mälestasid Siberisse küüditatud perekondi grupilennuga

Lõppsõna

271 Lõppsõna

10273 Lisad

Lisa 1.

274 Kuldmedaliga autasustatud gümnaasiumilõpetajad 2014/15. õppeaastal

Lisa 2.

274 Hõbemedaliga autasustatud gümnaasiumilõpetajad 2014/15. õppeaastal

Lisa 3.

275 Edukaimad Tallinna õpilased 2014/2015. õppeaasta olümpiaadidel

Lisa 4.

276 Olümpiaadidel edukaimate õpilaste juhendajad-õpetajad

Lisa 5.

277 Olümpiaadide komisjonide esimehed 2014/15

Lisa 6.

277 Rahvusvahelistel olümpiaadidel osalejad ja nende juhendajad

Lisa 7.

278 Ainevõistluste parimad 2014/15

Lisa 8.

278 Tallinna parimad koolisportlased 2014/15

Lisa 9.

278 Tallinna koolinoorte spordimängude 2014/15. õppeaasta parimadTabel278 MaleTabel278 KabeTabel278 LauatennisTabel279 TeateujumineTabel279 TeatejooksTabel279 MurdmaajooksTabel279 Võrkpall

Tabel280 KorvpallTabel280 OrienteerumineTabel280 SaalihokiTabel280 JalgpallTabel280 SulgpallTabel281 SõudeergomeeterTabel281 SuusatamineTabel282 KergejõustikTabel283 Kergejõustik

Lisa 10.

284 Haabersti lasteaedade miniolümpia 2015 medalivõitjad

286 Register


Austatud abilinnapea, head kolleegid! Mis toimub? Mis toimub? Maailm ja inimesed ümberringi oleks nagu hulluks läinud. Aina sõjad, konfliktid

ja tapmised, nagu me polekski veel XXI sajandis! Räägitakse vabadusest, võrdsusest ja demokraatiast, kuid teod on hoopis teised: tulistatakse alla tsiviillennukeid, diskrimi-neeritakse vähemusi, tapetakse süüta inimesi. Ikka selleks, et suurendada väikese inimgrupi võimu ja jagada ümber rikkusi.

Inimesed on oma loomult ahned. Kellel on palju võimu, tahaks seda aina enam ja kellel on palju raha, tahaks seda üha rohkem. Kas see võib kunagi ka muutuda? Tundub, et mitte, sest nii on see olnud juba aegade algusest peale. Kui aga loomariigis tapetakse vaid hädavajadusel, söögiks, siis inimesed teevad seda sageli lõbu, edevuse või saamahimu pärast. Inimestele meeldib teiste elu ja surma üle otsustada.

Võiks ju mõelda, et meisse see kõik ei puutu, meil on kõik hästi. Kohe algab uus õppeaasta, meie ei tapa kedagi ja ülemaa-ilmseid kriise meil ka pole. Arvan, et me kas eksime või ei taha kriise näha.

Kui kujutleda meie haridussüsteemi mini-maailmana, 204 riigi (lasteaiad, koolid jt asutused) ning 180 000 elanikuga (lapsed ja nende vanemad), siis tabavad üleilmsed kriisid aeg-ajalt ka meid. /---/

Need kriisid on ühel või teisel moel kasvanud suureks vastasseisuks ja võiks öelda, et isegi sõjaks, kus on tehtud propagandat, otsitud toetajaid ja vastaseid ning kus on olemas “haavatud” ja “surnud”, kuid puuduvad võitjad. Kannatajateks on aga tavaliselt kõrvalseisjad, kelleks “haridusriigi” sõdades on sageli lapsed.

Sõja alustajad/osapooled tavaliselt ennast süüdi ei tunne. Neil on endi arvates õilis ja põhjendatud eesmärk – kaitsta oma rahvast ja veendumusi. Enamasti on aga peapõhjuseks siiski ressursside puudus, võim ja raha. Eks ole see nii ka perekonnas – kui raha on vähe, on tülisid rohkem.

Milleks ma kõike seda räägin? Aga seepä-rast, et maailma parandada!

Maailma paranemine saab alguse minust ja sinust, õigest ja õiglastest käitumisest. Järgida tuleb vaid ühte lihtsat põhimõtet: ära kunagi tee midagi sellist, mida sa ei taha, et sinuga tehakse!

Parim viis võita sõda on hoida rahuTallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula kõne 2014/15. õppeaasta avakonverentsil

„Maailma paranemine saab alguse minust ja sinust, õigest ja õiglastest käitumisest.

”


Parim viis kriisiga toime tulla on seda enne-tada. Aga kuidas kriisi ära tunda? Kogemuste põhjal võin öelda, et kriisi põhjustavad kõige sagedamini neli asjaolu.

1. Muutused. Inimesed taluvad muutusi erinevalt, kuid iga muutus algab vastasseisuga. Kas vastasseis muutub sõjaks või aitab kaasa parema muutuse arengule, sõltub muutuse juhist.

2. Stagnatsioon. Maailm meie ümber areneb pöörase kiirusega ja meil pole lihtsalt võimalik kohapeal tammuda. Kui me ei lähe kaasa, sureme välja.

3. Demokraatia, rahva võim. Kõigi osapooltega arvestamine on raske – inimesed on erinevad ja alati on olemas need, kes pole rahul ega jäägi rahule.

4. Diktatuur/autokraatia. Efektiivseim, kiireim ja vanim juhtimise vorm, kuid tänapäeval sobib see vaid väga tarkade ja autoriteetsete inimeste puhul. Kui seda püüa-vad rakendada vähem targad inimesed, on vaja luua suletud süsteem või omada piiramatut ressurssi võimule allutamiseks. Võib ju mõelda, et meil sellist juhtimisstiili ei viljeleta, kuid paraku läheb sellesse kategooriasse ka seisukoht “nemad ei tea, mina tean”.

Need asjaolud on vastuolulised ja vastand-likud: muutus vs stagnatsioon, demokraatia vs autokraatia. Muuta on keeruline, aga muutmata jätta ei saa. Demokraatia kulutab aega ja tekitab probleeme, aga autokraatia viib lõpuks plahvatuseni.

Mida siis teha, et kriisi ja sõda ära hoida ning et meil haridusasutustes kriise vähem oleks?

Esiteks: kuula! Sageli me ei oska, ja vahel ka ei taha, kuulata.

Teiseks: räägi inimestega! Tihti eeldame, et kõik teavad ja on kursis. Tegelikkuses aga ei tea. Ja kui inimene on teadmatuses, hakkab levima valeinfo, mis tihti ongi konflikti põhjus. /---/

Kolmandaks: lähtuge otsuste tegemisel sellest, mida kuulsite, millest rääkisite ja mida kokku leppisite, näiteks õigetest ja õiglastest eesmärkidest.

Samamoodi sai aastaid tagasi kokku lepi-tud Tallinna Haridusameti missioon “Õppijale

mõeldes arendame parima, kaasaaegse ja mitmekülgse õpikeskkonna”, mille elluviimi-seks oleme pidevalt üheskoos tegutsenud.

Missioon ütleb, et oluline on õppija, mitte õppijad. See tähendab, et me peame arendama keskkonna, kus tunnevad ennast hästi mitte ainult ühe kooli 700 või lasteaia 200 last, vaid kõik selle kooli 750 ja lasteaia 220 last. Oluline on iga laps!

Olen kuulnud teie arvamust, et see on kallis, ning osaliselt olen teiega nõus – meie ressursid on tõesti piiratud. Kuid kas me peaksime siis oma missiooni ringi kirjutama, et õppijatele mõelda? Et kui enamus on rahul, on kõik korras? Ei, ei ja veelkord ei!

Missioon peabki juhile esitama väljakutse ning me vajame juhte, kes suudavad seda missiooni ellu viia. Õnneks on meil palju juhte, kes suudavad oma asutuses tagada nii “vetsupaberi” olemasolu kui ka kaasaegse ja mitmekülgse õpikeskkonna kõigile lastele.

Haridusameti ülesanne on leida, koolitada ja arendada võimekad juhid, kes suudavad kuulata, rääkida ja meeskondi luua, kes suudavad seada õigeid ja õiglaseid eesmärke ja neid ellu viia. Kes mõtlevad igale lapsele ja annavad endast kõik, et tagada igaühele parim õpikeskkond.

Kui teie seda suudate, siis võite olla kind-lad, et teie asutuses algaval õppeaastal kriise ega sõdu ei teki. Sõda pole meile kellelegi vaja, sest sõjas pole võitjaid. Sõjas on kõik kaotajad ning meie sõdades on “langenuiks” tavaliselt lapsed.

Uskuge mind – kui te püüaksite oma majas kriisi lahendada sõjaga ja selle käigus endale toetajaid leida või õigustust otsida, on see las-tele õppetund, mille nad võtavad kaasa kogu eluks ja nii ei lõpe maailmas sõjad kunagi. Tähtis pole ju tegelikult see, mida me lastele õpetame, vaid see millist, eeskuju näitame.

Soovin teile kõigile tarkust, tasakaalukust ja õiglast meelt, et säilitada rahu ka rasketes olukordades, oskust ja tahet kuulata ning teha parimaid otsuseid.

Õnnelikku ja tulemuslikku uut õppeaastat!

„Ära kunagi tee midagi sellist, mida sa ei taha, et sinuga tehakse.

”


1ÜLEVAADE HARIDUSE KORRALDUSEST TALLINNASÜhel päeval kodulinnas jalutades ja loominguprobleemidele mõeldes kohtas Arvo Pärt tänavapühkijat ja küsis, kuidas tema arvates tuleks muusikat kirjutada.

Töömees vaatas talle suurte silmadega otsa, mõtles veidi ja ütles: „Mina arvan, et iga heli, iga nooti peab armastama.”

„Missugune tarkus,” pomises Pärt omaette. Hiljem sündmust sõpradele edasi jutustades lisas: „Sellest kohtumisest õppisin ma rohkem kui kõigist konservatooriumis saadud tundidest.”

Arvo Pärt(1935), MAAILMAKUULUS EESTI HELILOOJA


Tallinna Haridusameti (edaspidi ka THA, haridusamet) ülesanne on Tallinna munitsipaalhariduse valdkonna korraldamine.

Haridusameti peamiseks kliendiks on laps ja õpi-lane, kelle heaolule lasteaias, koolis või huvikoo-lis on suunatud kogu ameti tegevus.

Visioon• Olla kvaliteetse õpikeskkonna professio-

naalne arendaja.

Missioon• Õppijale mõeldes arendame parima, kaas-

aegse ja mitmekülgse õpikeskkonna.

Põhiväärtused• Kompetentsus

Teeme parimaid otsuseid

• Usaldusväärsus Oleme asjatundlikud ja ausad

• Sihikindlus Tegutseme ühiste eesmärkide saavutamiseks

• Koostöö Töötame üheskoos ja avatult

• Hoolivus Märkame ja aitame

Põhiülesanded• Haridusteenuse osutamine Tallinnas

• Tallinna hariduspoliitika kujundamine

• Õpikeskkonna arendamine ning edukaks õppe- ja kasvatustegevuseks vajalike tingimuste loomine

• Õpilaste, vanemate ja haridusasutuste nõustamine

• Haridusasutuste rahastamise ja raamatupidamise korraldamine

Haridusameti töötajad Tallinna haridusametis on 105 teenistuskohta ning 6 struktuuriüksust (joonis 1).

Tallinna Haridusameti juhataja:Andres Pajula

Üldosakond:Rainer Rannala (juhataja), Nele Kilk (jurist,

maini 2015), Kairi Tooming (jurist), Leini Jüri-saar (peaspetsialist), Kätlin Kalde (IT vanemspet-sialist), Annika Evisalu (vanemspetsialist), Olger Ojaste (vanemspetsialist).

Hariduskorralduse osakond:Meelis Kond (juhataja 31. juulini 2015), Marika Kallas (juhtivspetsialist), Viivi Lokk (juhtivspetsia-list), Andres Vakra (juhtivspetsialist), Signe Hohen-see (peaspetsialist), Natalja Lapikova (vanem-spetsialist), Piret Rõõmussaar (vanemspetsialist), Milena Pogodajeva (peaspetsialist), Andra Volmer (vanemspetsialist), Piret Lind (vanemspetsialist), Anne Targem (vanemspetsialist), Merike Kivimäe (peaspetsialist), Reet Nõmmoja (vanemspetsia-list), Eve Levand (tervisedenduse vanemspetsia-list), Urmas Sadam (vanemspetsialist), Sirje Rei (olümpiaadide koordinaator, lepinguline töötaja).

Tallinna Haridusamet1.1

Joonis 1. Tallinna Haridusameti struktuur ja ametikohtade arv seisuga 31. august 2015

Juhataja

Sisekontrollisektor2 Ametikohta

Personali-jadokumendihalduseosakond7 Ametikohta

Hariduskorralduseosakond15 Ametikohta

Üldosakond7 Ametikohta

Haldusosakond8 Ametikohta

ÖkonoomikateenistusKokku 65 ametikohta

Eelarve osakond8 ametikohta

Raamatupidamise osakond4 Ametikohta

I sektor18 Ametikohta

II sektor19 Ametikohta

III sektor15 Ametikohta

„Tallinna haridusametis on 105 teenistus-kohta ning 6 struktuuri-üksust.

”


2014/15. õppeaasta prioriteedid1.2

Ökonoomikateenistuse direktor, ameti juhataja asetäitja:Tanel Keres

Eelarveosakond:Nele Matsutsa (juhataja); eelarve peaspetsialistid: Svetlana Sheng, Margit Vahtra, Mari-Liis Luks, Elina Koppel, Ruth Kallo, Heli Tosin-Liddell ja Kairi Pärl.

Raamatupidamise osakond ning I, II ja III sektor:Monika Jänes (pearaamatupidaja), Viive Katus (pearaamatupidaja asetäitja), Piret Ivandi (pea-raamatupidaja asetäitja), Inge Tomingas (I sek-tori juhataja), Reet Ott (II sektori juhataja), Elde Silvere-Võssar (III sektori juhataja), juhtivraama-tupidajad Riina Svarpstinš, Ljudmilla Mironova, Ilona Umal, Elis Lehtpuu, Agne Pakker ja Piia Ludvi, vanemraamatupidajad Ülle Nestor, Galina Misjutina, Heivi Heinala, Jana Adamovitš, Valen-tina Konõgina, Natalja Kovaljova, Anne Nur-mik-Neidre, Jaak Härma, Eda Polusk, Sirje Vuus, Merle Pärtel, Natalja Gontšarova, Mare Jurtom, Siret Sarapuu, Rita Kasak, Ljudmilla Sedaja, Ülle Oja, Eve Filipova, Kalev Türi, Lilia Razik, Ene Jürgenson, Urve Mesi, Anu-Sirje Keerd, Urve Tammiku, Liivi Süda, Urve Lauk, Taimi Tam-

mela, Helve Verš, Valentina Gluhih, Rita Prorok, Larissa Martjanova, Tamara Vorobjova, Inge Kukk, Laine Marjamägi, Maire Sabolotny, Eve-lin Elbach, Tiina Piirisaar, Riina Viidas, Katrin Kink, Elle Kattai, Enelja Villand, Ingrid Ander-son, Eeva Kruus ja Piret Parbus.

Haldusosakond:Anti Sirkel (juhataja), Priit Pitsi (juhtivspetsia-list), Maire Vaske (juhtivspetsialist), Peeter Raud-nagel (peaspetsialist), Toomas Palm (peaspetsia-list), Andrus Parm (peaspetsialist), Kalju Orav (vanemspetsialist), Mairold Leht (spetsialist).

Personali- ja dokumendihalduse osakond: Tiina Mõrd (juhataja), Kadi Pilv (peaspetsia-list), Eva-Maria Koort (peaspetsialist), Tiina Vainrauh (peaspetsialist), Reili Silm (peaspet-sialist), Leila Pever (vanemspetsialist), Kaisu Kuris (spetsialist).

Sisekontrolli sektor:Riina Käos (sisekontrolli juhtivspetsialist), Neeme Mozolev (sisekontrolli peaspetsialist).

Reili Silm, personali- ja dokumendihalduse osakonna peaspetsialist,Tallinna Haridusamet

2014/15. õppeaastaks seadis Tallinna Haridusamet endale järgmised prioriteedid • Ühistele väärtustele toetuv ning innustav juh-

timine.

• Kiire ja paindlik juhtimine, heade tulemuste saavutamine ja nende hoidmine.

• Inimeste väärtustamine organisatsiooni arengus.

• Haridusasutuste võimekuse suurendamine ja

kestliku tuleviku loomine koostöös huvigrup-pide ja teiste haridusasutustega.

• Lisaväärtuse loomine õppijatele.

• Loovusele ja innovaatilisusele soodsa kesk-konna, kus toimib süsteemne lähenemisviis ja tuginetakse faktidele, loomine.

Meelis Kond, hariduskorralduse osakonna juhataja (THA)

„Haridusameti peamiseks kliendiks on laps ja õpilane, kelle heaolule lasteaias, koolis või huvikoolis on suunatud kogu ameti tegevus.

”


2014/15. õppeaasta arvudes1.3

Tallinna Haridusameti haldusalas oli 2014/15. õa kokku 201 haridusasutust: • 122 lasteaeda (75 eesti, 28 vene ja 19 ees-

ti-vene õppekeelega);

• 5 lastesõime (eesti õppekeelega)

• Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikooli lasteaiarühmad (eesti õppekeelega)

• Tallinna Heleni Kooli lasteaiarühmad (eesti õppekeelega)

LasteaedTallinna munitsipaallasteaedades käis 2015. a maikuu seisuga 22 835 last, neist 3853 sõimerüh-mades, 2002 liitrühmades, 16 102 aiarühmades, 544 erirühmades ja 342 sobitusrühmades. Lisaks toetas linn 2014/15. õa ka 783 eralasteaias käi-vat last. Väljaspool Tallinna elavaid lapsi käis pealinna lasteaedades 778 (eelmisel aastal 765), teiste omavalitsusüksuste lasteaedades aga 459 Tallinna last. Lasteaialaste arv on juba mitmeid aastaid pidevalt kasvanud (joonis 2).

Kokku töötas munitsipaallasteaedades 1066 rühma, neist 216 sõimerühma, 95 liitrühmad, 684 aiarühmad, 21 sobitusrühmad ja 50 erirüh-mad. Ööhoiu teenust sai koolieelsetes lasteasu-tustes kokku 35 last.

• 62 üldhariduskooli (1 eesti õppekeelega las-teaed-põhikool; 12 põhikooli, sh 8 eesti ja 4 vene õppekeelega; 45 gümnaasiumi, sh 28 eesti, 14 vene õppekeelega ja 5 eesti/vene õppekeelega; 3 täiskasvanute gümnaasiumi, sh 2 eesti ja 1 vene õppekeelega);

• 9 huvikooli;

• 1 kutsekool (eesti/vene õppekeelega);

• Lasnamäe Lastekeskus;

• Tallinna Õpetajate Maja.

Joonis 2. Laste arv Tallinna munitsipaallasteaedades ja -sõimedes (seisuga mai 2015)

19 2

00

20 2

00

21 2

35

21 4

35

21 8

75

22 3

86

22 8

35

22 8

43

20152014201320122011201020092008

„Tallinna munitsipaal-lasteaedades käis 2015. aasta maikuu seisuga 22 835 last.

”

Haridusameti peamiseks kliendiks on laps (õpilane), kelle heaolule lasteaias, koolis või huvikoolis on suunatud kogu ameti tegevus.


KoolMunitsipaalkoolides õppis 2014/15. õppeaastal maikuu seisuga 39 448 õpilast. Üldhariduskoo-lide õpilaste arv on jätkuvalt tõusutrendis. Möö-dunud õppeaastaga võrreldes oli õpilasi 514 võrra rohkem (joonis 3).

Enim õpilasi oli põhikooli esimeses astmes ehk 1.-3. klassis – kokku 12 734 õpilast, sh 4523 esimestes klassides (eelmisel õppeaastal vastavalt 11 628 ja 4122).

Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadu-sele on koolikohustuslik laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. 1. veebruari 2014 seisuga oli rahvastikuregistri andmetel Tal-linnas koolikohustuslikku ikka jõudvaid lapsi 5040 (2013/14. õa: 4809), neist 4312-le määrati 2015/16. õa-ks elukohajärgne kool (välja jäid lapsed, kes haridusametile teadaolevalt kooli-kohta ei vajanud: 6-aastaselt kooli läinud, Tal-linnast lahkujad).

Tabelis 1 on näha koolikohustuslike õpilaste ning määratud koolikohtade arvu dünaamika nelja aasta lõikes, samuti vanemate aktiivsus lapsele elukohajärgse kooli määramise taotluste esitamisel.

Tallinna munitsipaalkoolide esimestesse klassidesse astus 2015. aasta sügisel 4523 õpi-last (2013/14. õa 3990), era- või riigikooli 267 last – kokku 4790 esimese klassi õpilast. Mujale Eestisse asus õppima 41 ja välismaale 102 Tal-linna last, koolipikenduse sai 109 last.

Mujalt tuli Tallinna koolidesse 103 last, kel-lele ei olnud elukohajärgset kooli määratud (alates 15. juunist sai minna igasse kooli, kus oli vabu õppekohti).

Munitsipaalkoolide esimestesse klassidesse astujate arv on viie aastaga suurenenud 1068 võrra (joonis 4). Prognoosi kohaselt on 2015/16. õppeaastal Tallinnas esimesse klassi astumas 4523 last.

1.-15. märtsini 2015 esitasid lastevanemad esimesse klassi õpilastele elukohajärgse kooli määramiseks 3845 taotlust (joonis 5), ülelinnalise vastuvõtuga koolidesse võeti vastu 489 õpilast . 27. aprilli 2015 seisuga olid koolikohad määratud 4312 lapsele, neist 330 olid 6-aastased.

Õppeaasta: 2011/12 2012/13 2013/14 2014/15 2015/16**

Koolikohustuslikku ikka jõudnud lapsed (RR andmetel)* 4200 4455 5040 4383 5245

Lastevanemate esitatud taotluste arv 3724 4230 4809 3667 3845

Koolikohad kinnitati (lapsele) 4315 3820 4160 4521 4312

Tabel 1. Elukohajärgse munitsipaalkooli määramisega seotud arvud

*Andmed võetakse 1. veebruari seisuga ** Taotluste esitamine ja koolidesse määramine järgnevaks õppeaastaks toimus märsist juunini 2015 (seega 2014/15. õppeaastal)

Põhikool

Munitsipaalkool

Munitsipaalkool

Gümnaasium

Era-ja riigikool

Era-ja riigikool

Joonis 5. Õpilaste arv munitsipaalüldhariduskoolides (seisuga mai 2015)

Joonis 4. Esimestesse klassidesse astunud laste arv

Joonis 3. Õpilaste arv Tallinnas (seisuga mai 2015)

2601

2443

2387

2491

2589

2956

3373

40 7

98

39 9

12

39 6

23

39 4

27

39 5

80

39 9

62

39 4

48

2014/152013/142012/132011/122010/112009/102008/09

198 176

270

281 44

2 267

3360

3455 38

44

3873 41

22 4523

201420132012201120102009

2014/152013/142012/132011/122010/112009/102008/09

29 3

94

29 10

3

29 17

9

29 6

41

30 2

45

31 2

01

30 6

92

11 40

4

10 8

09

10 4

45

9786

9335

8761

8720

„Munitsipaal-koolides õppis 2014/15. õppeaastal maikuu seisuga 39 448 õpilast.

”


Vastupidiselt põhikooli õpilaste arvu kasvule on gümnaasiumiõpilaste arv viimaste aastate jook-sul kahanenud, kuid prognooside kohaselt hak-kab ka gümnaasiumis õppivate laste arv kasvama. Kui näiteks 2009/10. õa läks linnakoolide küm-nendatesse klassidesse 3669 (2010/11. õa 3596, 2011/12. õa 3349 ja 2012/13. õa 3169, 2013/14. õa 3174 õpilast), siis 2014/15. õa oli see arv lan-genud 3156-le. Põhikooli- ja gümnaasiumiõpi-laste arvude muutused on ära toodud joonisel 5.

Teistest valdadest ja linnadest õppis Tallinna munitsipaalkoolides 2015. a mai seisuga 3508 õppurit. Tallinna lapsi oli 2014/15. õppeaastal teistes valdades/linnades 1087. Õpetajaid oli Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi EHIS) andme-tel Tallinna munitsipaalüldhariduskoolides 3244.

Huvikool ja huvitegevusTallinnas saavad lapsed harrastustega tegeleda nii huvikoolides kui ka üldhariduskoolide juu-res tegutsevates huviringides. Huvikoolid võta-vad õpilasi vastu üle linna, tavakoolide ringid on reeglina mõeldud ühe kooli õpilastele.

Tallinna munitsipaalhuvikoolides oli 2014/15. õa 7676 õppurit. Huvikooliõpilaste arv on jäänud enamvähem samale tasemele, mis eel-misel aastal (joonis 6).

2014/15. õa töötas Tallinnas üheksa munitsi-paalhuvikooli ja 268 erahuvikooli (sh ka spordi-klubid, täiskasvanute koolituskeskused, pühapäe-vakoolid jne).

Pealinna suurima õpilaste arvuga huvikool on Tallinna Huvikeskus Kullo, kus õppis 2014/15. õppeaasta oktoobri seisuga 2037 õpilast (eelmisel õppeaastal 2237) (joonis 7).

Jätkuvalt olid huvikoolides kõige populaarse-mad muusika- ja kunstiringid (joonis 8).

Üldhariduskoolide huviringide õpilaste arv on möödunud õppeaastaga võrreldes langenud (joonis 9). 2012/13. õa oli koolide huviringides 25 892 õpilast, 2013/14. õa 23 565 õpilast ning 2014/15. õa 20 973 õpilast. Koolides (v.a täiskas-

vanuõpe) õppis kokku 38 838 õpilast, seega osa-les huviringides 54 protsenti õpilastest.

Üldhariduskoolide huviringidest oli suurim osakaal muusika-, keele-, kunsti- ja spordiringi-del (joonis 10).

Andra Volmer, Merike Kivimäe, Tallinna Haridusamet

Joonis 7. Õpilaste arv Tallinna munitsipaalhuvi-koolides 2014/15. õppeaastal (huvikoolide kaupa, EHIS-e andmetel, seisuga oktoober 2014)

Joonis 6. Huvikooliõpilaste arv(kõik huvikoolid kokku, seisuga oktoober 2014)

Joonis 8. Huvikoolides harrastatavate huvialade populaarsus viimasel viiel õppeaastal

Loodus Muusika ja kunst Sport Tehnika Üldkultuur, sh rahvuskoolid

„2009/10. õppeaastal läks kümnendatesseklassidesse 3669 õpilast, 2014/15. õppe-aastal 3156.

”

„Tallinna munitsipaalhuvikoolides oli2014/15. õppeaastal 7676 õppurit.

”

6721 70

22

7014

7202 74

10 7798

7676

2015201420132012201120102009

222

1125

501

2052

948

523

331

417

729

185

455

188 Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakool

Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikamaja

Vanalinna Hariduskolleegiumi Kunstimaja

Tallinna Nõmme Noortemaja

Tallinna Muusikakool

Tallinna Kunstikool

Tallinna Kopli Noortemaja

Tallinna Kanutii Noortemaja

Tallinna Huvikeskus Kullo

Nõmme Muusikakool

Mustmäe Laste Loomingu Maja

Lasnamäe Muusikakool

47 52 56 60 62

23 25 27 31 33

7 7 7 7 8

216

223

223

230 24

9

4 5 5 6 6

2014/20152013/20142012/20132011/20122010/2011


1.4.1

Haridusvaldkonna eelarveMöödunud õppeaastal oli pealinna munitsipaalhariduse tegevuskulude eelarve mahuks 177,4 miljonit eurot, millest alusharidusele kulus 63,3 miljonit, põhi- ja keskharidusele 100,9 miljonit ja huviharidusele 6,3 miljonit eurot.

Riigieelarvest eraldati üldhariduskoolide peda-googide töötasudeks ja koolituskuludeks 60 mil-jonit eurot. Kuna õppeaasta ja eelarveaasta ei lange kokku, on alltoodud eelarveandmed esitatud eelarveaasta põhjal.

Haridusvaldkonna tegevuskulude eelarve maht on 2015. aastal 179 346 810 eurot (seisuga 1. oktoo-ber 2015). Haridusvaldkonna tegevuskulude täit-mine aastatel 2009–2015 on toodud joonisel 11.

Haridusvaldkonna eelarve koosneb kolmest peamisest valdkonnast, mis moodustavad üle 95% Tallinna linna haridusvaldkonna kuludest. Nen-deks on alusharidus, põhi- ja üldkeskharidus ning huviharidus. Muud haridusvaldkonna kulud moo-dustavad alla 3% haridusvaldkonna kuludest ning nendeks on kulud kutseharidusele, haridusasutuste IKT keskkonnale, hariduse tugiteenustele, toetus-tele ja projektidele ning Tallinna Haridusametile. Joonistel 12, 13 ja 14 on toodud kolme peamise haridusvaldkonna eelarved aastatel 2009–2015.

Tallinna haridusvaldkonna rahastamine1.4

Joonis 9. Õpilaste osalemine Tallinna üldharidus- koolide huviringides (iga õppeaasta 20. mai seisuga)

Joonis 10. Üldhariduskoolide huviringide gruppide arv 2014/15. õppeaastal

Joonis 12. Alushariduse aastaeelarve

Joonis 10. Üldhariduskoolide huviringide gruppide arv 2014/15. õppeaastal

Lapsi ringides Lapsi koolis (v.a õhtukool)

„Haridus-valdkonna tegevuskulude eelarve maht ulatub 2015. aastal peaaegu 180 miljonit euroni.

”

36 7

78

37 0

20

37 4

00

38 0

93

38 8

38

24 7

70

24 8

18

25 8

92

23 5

65

20 9

73

2014/152013/142012/132011/122010/11

234

233

126

112 112

79

58 51 48 43

28

10 10 2

40M

uu

Turis

m

Skau

did

ja g

aidi

d

Lood

us

Muu

sika

klas

sid

Tehn

ik

Sõna

kuns

t

Täis

kasv

anut

ele

Eelk

ool

Tant

s

Aine

ring

Spor

t

Kuns

t

Keel

erin

g

Muu

sika

142

422

896

138

655

744

145

476

752

149

051 7

12

155

641 8

72

168

154

160

179

346

816

2015201420132012201120102009

47 4

46 8

00

46 6

91 4

24

47 3

7964

8

50 4

07 8

00

54 8

13 2

00

59 6

03 8

00

64 4

03 4

00

2015201420132012201120102009


1.4.2

Haridustöötajate palgad Tööjõukulud Tallinna Haridusameti haldusalas olid 2015. aastal 91 474 361 eurot. Palka arvestati keskmiselt 11 500 töötajale kuus, sh õpetajad.

Palgaarvestusega tegeleb haridusametis raamatu-pidamise osakonnas 13 töötajat.

Haridustöötajate töö tasustamine toimub riigi- ja linnaeelarvest. Riigieelarvest finantseeritakse klassiõpetaja, põhikooli aineõpetaja, gümnaa-siumi aineõpetaja, õpiabirühma õpetaja, kutse-õppeasutuse üldharidusainete õpetaja ja kutse-õpetaja töötasud. Linnaeelarvest saavad palka üldhariduskoolide ringi- ja pikapäevarühmade õpetajad, tugispetsialistid, muu tugipersonal jt, samuti lasteaiaõpetajad ja õpetaja abid ja laste-aedade tugipersonal ning huvikoolide õpetajad ja tugipersonal.

1. septembrist 2014 tõusid koolieelsete las-teasutuste õpetajate ja õpetajaabide palgad 12 protsendi võrra, võrdsustudes taas kooliõpetajate palkadega.

Lasteaias töötava kõrgharidusega pedagoogi palk on alates 1. septembrist 800 eurot, vanem-pedagoogil 808 eurot, pedagoog-metoodikul 922 eurot ja õpetaja abil 426 eurot kuus.

Lasteaiaõpetajate ja õpetaja abide 12-protsen-diliseks palgatõusuks planeeriti linnaeelarvesse 1,23 miljonit eurot.

1. novembrist 2014 tõusid linnaeelarvest palka saavate huvikoolide ja üldhariduskoolide õpeta-jate palgad. Uueks palga alammääraks kehtestati noorempedagoogil ja pedagoogil 800 eurot kuus.

1. jaanuarist 2015 tõusid taas riigieelarvest palka saavate üldhariduskoolide klassiõpetajate palgad (eelmine palgatõus oli 1. jaanuaril 2014).

Tallinna Linnavolikogu 19. märtsi 2015 mää-ruse nr 5 kohaselt sai klassiõpetajate töötasu alammääraks 900 eurot. Vastavalt atesteerimisel

* Linnaeelarvest palka saavad üldhariduskoolide õpetajad (ringi- ja pikapäevarühmade õpetajad, tugispetsialistid jt). ** Riigieelarvest palka saavad üldhariduskoolide klassiõpetajad (klassiõpetaja, põhikooli aineõpetaja, gümnaasiumi aineõpetaja, õpiabirühma õpetaja, kutseõppeasutuse üldharidusainete õpetaja ja kutseõpetaja). ** Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalgamäärad pedagoogidele. Vabariigi Valitsuse määrusega kaotati alates 1. jaanuarist 2014 õpetajate ametijärkudest tulenevad alampalga erinevused, Tallinnas need siiski säilisid.

Ametijärk / amet Huvikool Üldhariduskooli õpetajad*

Üldhariduskooli klassiõpetajad**

Tallinnas Lasteaed Tallinnas Riigis***

Noorempedagoog 800 800 800 900 900

Pedagoog 800 800 800 900 900

Vanempedagoog 808 808 808 900 900

Pedagoog-metoodik 922 922 922 990 900

Klassijuhataja 100/130

Õpetaja abi 426

Tabel 2. Haridustöötajate palga alammäärad 2014/15. õppeaastal (seisuga 31. august 2015)

Joonis 14. Huvihariduse aastaeelarve

Joonis 13. Põhi- ja keskhariduse aastaeelarve 2009–2015

antud ametijärgule on pedagoog-metoodiku töö-tasu alammäär 990 eurot.

Haridustöötajate palga alammäärad seisuga 31. august 2015 on ära toodud tabelis 2.

Tanel Keres, Tallinna Haridusameti ökonoomikateenistuse direktor

* alates 2012. aastast on Vanalinna Hariduskolleegiumi huvikoolid arvestatud põhi- ja üldkeskhariduse eelarvesse

* alates 2013. aastast ei eralda riik erakoolide hariduskulusid läbi kohaliku omavalitsuse Linnaeelarvest Riigieelarvest Kokku

„Koolieelsete lasteasutuste õpetajate ja õpetajaabide palgad tõusid 12 protsendi võrra.

”

82 6

65 8

88

81 8

57 0

80

85 0

83 8

48

86 4

96 0

96

88 8

67 6

32

95 0

57 2

96

102

153

616

53 4

41 0

04

51 3

20 5

44

53 3

78 0

00

53 4

07 8

00

54 0

80 4

60

56 12

6 55

2

62 2

86 2

72

29 2

24 9

00

30 5

36 5

40

31 7

05 8

52

33 0

88 2

96

34 7

49 2

28

38 9

30 7

48

39 8

67 3

44

2015201420132012201120102009

6 33

7 36

7

5 6

87 5

62

5 78

9 37

0

5 25

2 98

0

5 57

7 74

8

5 98

7 90

8

6 38

9 64

3

2015201420132012201120102009


1.4.3

MTÜ ja haridusprojektide toetamine2014/15 õppeaastal toetas Tallinna Haridusameti haridusprojektide toetamise komisjon kümne haridusasutuse projekti, kogumaksumusega 9468 eurot.

Õppeasutuste huvitavamad haridusprojektid olid järgmised:• Karjamaa Põhikooli projekt „Kristjan Jaak

Petersoni nimeline ülelinnaline luulekon-kurss”;

• Gustav Adolfi Gümnaasiumi projekt „Vaba-riiklik koolidevaheline Hardi Tiiduse nimeline mälumäng „Uus Hõbe”” (vt ptk 8.15);

• Mustamäe Laste Loomingu Maja projekt „Üle-linnaline III konkurss-festival „Ei ole suure-maid ega väiksemaid Euroopa Liidu riike...””.

Tallinna Haridusameti juures tegutsev Tallinna linna mittetulundustegevuse toetuste taotluste läbivaatamise komisjon toetas 2014/15. õppeaas-tal 45 projekti kogumaksumusega 32 970 eurot.

MTÜ-de huvitavamad haridusprojektid olid:• Mittetulundusühingu Koolisõber projekt „Pilk

põnevasse teadusmaailma: loodusteadused meie igapäevaelus”;

• Mittetulundusühingu Eesti Juudi Kogukond koolinoorteprojekt „Anne Veski laulud” (vt ptk 7.1.21);

• Mittetulundusühingu Noor Muusik X rahvus-vahelise konkursi „Noor Muusik” ettevalmis-tusprojekt.

Merike Kivimäe, Tallinna Haridusamet

Koostöövõrgustik1.5

1.5.1

Tallinna Alushariduse Juhtide ÜhendusTallinna Alushariduse Juhtide Ühendus (edaspidi ka TAHJÜ) on eestvedaja Tallinna koolieelsete lasteasutuste juhtide kaasamisel ühistegevusse ja koostööle haridusametiga, et üheskoos osaleda alushariduse eden-damisel ja lasteasutuste töö tutvustamisel ning hea maine kujundamisel. 2014. aastal oli ühenduses 110 liiget.

Seitsmeliikmelisse juhatusse kuulub üks esindaja igast piirkonnast: Silvi Suur (Tallinna Lasteaed Pääsusilm, Haabersti, juhatuse esimees), Irja Keiv (Tallinna Kannikese Lasteaed, Kristiine), Alvina Maasik (Tallinna Arbu Lasteaed, Lasnamäe ja Pirita), Ülle Põld (Tallinna Lepistiku Lasteaed, Mustamäe), Tiiu Jõeväli (Tallinna Lasteaed Nõm-mekannike, Nõmme), Riina Läll (Tallinna Kel-miküla Lasteaed, Põhja-Tallinn) ja Triin Andreas (Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaed, Kesklinn).

Ühendusel on hea koostöö Tallinna Haridu-

sametiga. TAHJÜ liikmed osalevad aktiivselt komisjonide töös, nt direktori ametikohale vali-mise komisjon, arengukavade läbivaatamise komisjon, eelarvekomisjon, tunnustuskomisjon, kvaliteediauhinna ja hoolekogu auhinna žürii. Lisaks valmistavad juhatuse liikmed ette ja vii-vad läbi piirkondlikke lasteasutuste juhtide nõu-pidamisi.

Ühenduse esindajad osalesid ka rahvusvahe-lise URBACT II projekti „GeniUS mudeli raken-damine haridusasutuste juhtide arendamisel” töörühmas.

11. novembril 2014 valmistati koostöös Tal-linna Haridusametiga ette hoolekogude teabepäev ja esineti teabepäeval lasteaia tegevust ning hoo-lekogu koostööd tutvustavate ettekannetega.

2014/15. õppeaasta tegevustest võib esile tõsta heategevusprogrammi „Märka ja aita!” tegevuse eestvedamist, annetuskampaaniate korraldamist, heategevusürituste läbiviimist ja traditsioonilise

„TAHJÜ-l on hea koostöö Tallinna Haridusametiga. Ühenduse liikmed osalevad aktiivselt komisjonide töös jne.

”

„MTÜ komisjon toetas 2014/15. õppeaastal 45 projekti kogu-maksumusega 32 970 eurot.

”


heategevusliku perepäeva ettevalmistamist ning korraldamist Tallinna koolieelsete lasteasutuste lastele (30. novembril 2014 Tallinna Kanutiaia Noortemajas). „Märka ja aita!” raames osaleti 2014/15 õppeaasta lõpul pidulike riiete kogumi-sel ja jagamisel põhikooli lõpetajatele, kes abi vajasid.

Koostöös Tallinna Kesklinna Valitsusega kor-raldas TAHJÜ 28.-30. jaanuaril 2015 Lasnamäe, Pirita, Kesklinna ja Nõmme linnaosa koolieelsete lasteasutuste juhtide õppereisi Peterburi eesmär-giga tutvuda koolieelse pedagoogika arengute ning õppekorralduslike metoodikatega Venemaa lasteaedades. Lisaks lasteaedade külastamisele kohtuti ka Kalinini linnaosa valitsuse haridus-valdkonna spetsialistidega, kes tutvustasid alus-hariduse valdkonna hetkeseisu ning probleeme Peterburis, samuti rahastamispoliitikat, õpetajate kvalifikatsiooniga seonduvat ning direktori vastu-tusulatusega lasteaia juhtimisel.

Ühendusel oli ka hea koostöö Sihtasutusega Innove alushariduse juhtide koolituste korral-

damisel. 6.-7. mail 2015 toimus koostööna korraldatud koolitusreis Hiiumaale. Tutvuti Hiiu maakonna koolieelsete lasteasutuste töökor-raldusega. Kohtuti lasteasutuste juhtidega ja arutati alushariduse teemal.

Koostöös Tallinna Haridusa-metiga 3.-5. juunini 2015 leidis aset lasteasutuste juhtide kevad-konverents. Konverentsil toi-mus koolitus teemal „Kuidas parandada oma keskendumis-võimet”. Huvipakkuvad olid ühised arutelud ja mõttetalgud töörühmades, kus teemadeks olid juhtide tasustamise põhimõtted, kuidas panna jär-jekorranumber vanemat kõnetama, kuidas lõpe-tada „polaaröö” lasteaias, tööaja kasutamise ots-tarbekus ja uue õppeaasta prioriteedid.

Silvi Suur, Tallinna Alushariduse Juhtide Ühenduse juhatuse esimees

1.5.2

Tallinna Koolijuhtide ÜhendusTallinna Koolijuhtide Ühendus (edaspidi ka TKÜ) tegevuse eesmärkideks on aidata jätkuvalt kaasa Tallinna ja Eesti üldhariduse arendamisele, samuti saavutada koolituste organiseerimise kaudu koolijuhtide tööalaste oskuste tõus.

Organisatsioon soovib parandada koolijuhtide töö- ja palgatingimusi, olla aktiivne koostööpart-ner Tallinna Haridusametile, suhelda teiste riikide koolijuhtide ametiorganisatsioonidega ning osa-leda rahvusvahelistes haridusprojektides.

Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas peab kool kui institutsioon uuenema. Iga aastaga saab üha aktuaalsemaks muutuva õpikäsituse (MÕK) rakendamine koolis. Eelpool nimetatud eesmärgi saavutamisele aitab kaasa haridusameti, TKÜ ja Tallinna Alushariduse Juhtide Ühenduse koostöö uute parimate praktikate levitamisel Tal-linna üldhariduskoolides ja lasteaedades.

2014/15. õppeaastal jätkas TKÜ 2014. aasta üldkogul püstitatud eesmärkide ja tegevustega. Organisatsooni liikmed osalesid haridusameti töögruppide ja komisjonide töös. TKÜ valmis-tas ette koolitusreisi Hollandisse eesmärgiga tutvuda sealse hariduskorraldusega. Õppereisil 2015. aasta septembris osaleb 22 üldhariduskoo-lide haridusjuhti.

28. jaanuaril 2015 toimunus Kalamaja Põhikoolis üldkogu, kus valiti TKÜ juhatus ja eestseisuses.

10-liikmelisse eestseisusesse kuuluvad:• Marko Rööpson – Põhja-Tallinna koolide

esindaja (juhatuse esimees)

• Katrin Luhaäär – hariduslike erivajadustega koolide (HEV) esindaja (juhatuse liige)

• Mehis Pever – Kesklinna koolide esindaja (juhatuse liige)

• Siret Paasmäe – Haabersti koolide esindaja

• Tiina Pall – Kristiine koolide esindaja

• Raino Liblik – Lasnamäe koolide esindaja

• Ardi Paul – Nõmme koolide esindaja

• Rita Rumm – Pirita koolide esindaja

• Anneli Errit – Mustamäe koolide esindaja

• Marti Tulva – endiste koolijuhtide esindaja

Eesti Koolijuhtide Ühenduse (EKJÜ) eestsei-susesse kuuluvad Tallinna esindajatena Toomas Kruusimägi (juhatuse esimees), Matti Martinson ja Marko Rööpson.

2014/15. õppeaasta lõpus kuulus TKÜ-sse 41 tegevkoolijuhti ning 22 veterankoolijuhti. Rida koolijuhte on suundumas pensionile ning koolivõrgu korrastamise käigus väheneb üldha-riduskoolide arv. Seega edaspidi organisatsiooni liikmeskond ei kasva ning lähiajal on esmatäh-

Tallinna Alushariduse Juhtide Ühenduse esimees Silvi Suur tervitamas kolleege 2014/15. õppeaasta alguse puhul

„Iga aastaga saab üha aktuaalsemaks muutuva õpikäsituse (MÕK) rakendamine koolis.

”


tis kaasata võimalikult palju uusi kooli-juhte TKÜ ridadesse.

Peamised tegevused ja saavutusedTallinna koolijuhid osalevad mitmetes vabariiklikes töögruppides, et rääkida kaasa Eesti üldhariduse korralduse teemadel.

TKÜ alustas 2013/14. õppeaastal koos Tallinna Haridusameti ja üld-hariduskoolidega osalemist kolmes rahvusvahelises projektis (CeniUS, Comenius Regio projekt ICE, URBACT). 2014/2015. õppeaastal jätkus koolijuhtide aktiivne osale-mine eelpool nimetatud rahvusva-helistes projektides. Projektides osalemine võimaldas koolijuhti-

del ja õpetajatel vahetada kogemusi ja omandada innovaatilisi võtteid haridusasutuste juhtimisel ja õpilaste õpetamisel. TKÜ ja haridusameti vaheline koostöö oli pidev.

TKÜ esindajad osalesid järgmistes töögruppides: • direktorite valimiste konkursikomisjonid

• koolide eelarve kujunemise põhimõtete töörühm

• Tallinna koolivõrgu korrastamise töögrupp

• aasta õpetaja jt konkursikomisjonid

• kvaliteediauhinna komisjon

• kollektiivlepingu töögrupp

TKÜ korraldusel osalesid 22 Tallinna üldharidus-kooli direktorit 2014. aasta oktoobris Euroopa Koolijuhtide Konverentsil (ESHA 2014), mis seekord toimus Horvaatias Dubrovniku linnas. Konverentsil sai tutvuda Euroopa teiste maade koolijuhtide tööga ning üldhariduse arengutega. Saadud informatsioon edastati ka teistele organi-satsiooni liikmetele.

8. juunil 2015 kohtusid Särgava resident-sis Tallinna Haridusameti, TKÜ, Koolmeistrite Nõukoja ja TAHJÜ esindajad, et arutada 2015/16. õppeaasta ülesandeid ja eesmärke. Koolijuhid peavad lähtuma ühistele väärtustele toetuvast juh-timisest. Tähtis on loovusele ja innovaatilisusele soodsa keskkonna loomine. Oluline on inimese väärtustamine organisatsioonis.

Koolide edukaks toimimiseks on kindlasti vajalik tagada:• tugiteenustega kindlustamine

• uue õppekava rakendamine

• nõustamiskomisjonide töö kiirendamine

• digipöörde elluviimiseks igasse kooli haridus-tehnoloog

• eripedagoogi tagamine igasse kooli

Kui pooled koolijuhtide püstitatud eesmärgid õnnestub 2015/16. õppeaastal saavutada, võib selle lugeda kordaläinuks. TKÜ peab oluliseks analoogiliste kohtumiste korraldamist ka edaspidi.

Marko Rööpson, Tallinna Koolijuhtide Ühenduse juhatuse esimees, Kalamaja Põhikooli direktor

1.5.3

Lasteaedade ja koolide hoolekogudHoolekogudel on õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel ning juhtimisel suur roll, mistõttu on nad partneriks nii lasteaedadele ja koolidele kui ka haridusametile.

Kord aastas korraldab haridusamet Tallinna hari-dusasutuste hoolekogude teabepäeva. Sel õppe-aastal kohtuti 11. veebruaril 2015 Tallinna Süda-linna Koolis.

Haridusameti esindajad rääkisid hoolekogu rollist ja ülesannetest, haridusameti ootustest part-nerlussuhtele ning kooli ja lastevanemate koos-tööst (Andres Pajula, Urmas Sadam).

Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi hoolekogu (Aasta hoolekogu 2014 preemia lau-reaat) esimees Vadim Ševtšenko tõi parimaid näi-teid kooli ja hoolekogu edukast koostööst.

Uimastiennetusest ja uimastitega seotud juhtu-mite lahendamisest koolis tegid ettekande Karin Streimann (Tervise Arengu Instituut) ja Kris-tel-Liis Kaunismaa (Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuur).

Piret Rõõmussaar, Tallinna Haridusamet

Tallinna Koolijuhtide Ühenduse esimees

Marko Rööpson kõnelemas

2014/15. õppeaasta avakonverentsil

„Kord aastas korraldab haridusamet Tallinna haridusasutuste hoolekogude teabepäeva.

”


1.5.4

Tallinna, Tartu ja Pärnu haridusametid peavad koostööd oluliseks 9.–10. oktoobril 2014 kohtusid kolme linna – Tallinna, Tartu ja Pärnu – haridusameti ja -osakondade esindajad taas ühisel seminaril, et arutleda kõigile osapooltele olulisi haridusteemasid.

Eelmisel korral saadi kokku 2013. aasta kevadel Pärnus, nüüd kohtuti Tallinnas. Tartut ja Tallinna esindas 15, Pärnut 10 inimest. Osalejad jagunesid oma töövaldkondade kaupa töörühmadesse, mida juhtisid seekord tartlased. Seminari korraldas Tal-linna Haridusamet (THA).

9. oktoobril toimusid arutelud Jaan Poska majas. Päevakorras oli viis teemagruppi: alusha-riduse arengud kolmes linnas (lasteaia või -hoiu-kohtade tagamine, rahastamine, toetusskeemid jne); koolikohustuse täitmise tagamine (komp-lekteerimine, e-keskkond ARNO, tugisüsteemid, gümnaasiumide arengud jms); koolide rahasta-mispõhimõtted ja jaotusmudelid; õpetajate tun-nustus- ja motivatsioonisüsteem (sündmused, ainesektsioonide töö ja olümpiaadide korralda-mine); huviharidus ja noorsootöö.

10. oktoobril külastati lasteaedu (Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaed, Tallinna Lasteaed Sip-sik), koole (Pelgulinna Gümnaasium, Kadrioru Saksa Gümnaasium, Tallinna 21. Kool), Tallinna Huvikeskust Kullo ja Raua tänava noortekeskust. THA üldosakonna juhataja Rainer Rannala andis ülevaate vabatarkvara kasutamisele ülemineku pilootprojektist haridusasutustes.

Kahe päeva kokkuvõtteks leidsid kõik osa-pooled, et niisugused kohtumised on väga vajali-kud, sest paljuski tuleb tegeleda sarnaste problee-midega. Samuti tõdeti, et kohalike omavalitsuste ühendatud hääl jõuab paremini poliitikute kõrvu.

„Käisin ka eelmisel aastal abilinnapeana kaa-sas ja tunnistan, et see on lausa oodatud sünd-mus,” rääkis Tartu abilinnapea Tiia Teppan „Kõige olulisem on see, et kuna me teeme väga pika perspektiiviga ja raskeid otsuseid, on alati hea kombata maad kellegi teisega ehk saada kind-lustunnet. Ja võib-olla ka tagasisidet, kas oleme oma seisukohavõtuga õige teel või mitte. Tartu puhul on kolme aasta jooksul olnud väga kardi-naalsed hariduselu muudatused – me oleme oma koolivõrku korrastanud, nagu tänapäeval väga moodsalt öeldakse, ja see ei ole kerge olnud. Samas on hea tunne, et Pärnu on meilt palju õppi-nud ja Tallinngi soovib seda teha.”

Ühtede teemade küüsis ollakse Tiia Teppani sõnul ka lasteaia-kohtade küsimuses: kas neid on piisavalt või mitte. „Tartu tegi tugevad otsused – läks munit-sipaalhoidudele üle ja ostab erasektorilt samade hindadega teenust sisse. Neid otsuseid tehes olid meil oma hirmud, kuid nüüd, ametikaaslastega rääkides, saime aru, et see tee oli õige ning sel-lega saab edasi minna. Nii et äärmiselt kasulikud päevad olid,” võttis Tartu abilinnapea kohtumise kokku. Lisaks kiitis ta ka Tallinna 21. Kooli õpi-keskkonda ning nentis, et nüüd ta saab aru, miks Miina Härma Gümnaasiumi direktor oma koolile aatriumi tahab.

Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave tõi positiivse näitena välja Tallinna haridusasutuste rahastamismudeleid, samuti THA usaldust direktorite suhtes, kellele on delegeeritud vastutus oma asutuse eelarve eest. Samuti äratas tartlastes huvi Tallinna koo-lijuhtide tulemushindamise süsteem, mille taolist võiks rakendada ka Tartus.

Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuu-riosakonna juhataja Andrus Haugas pidas oluliseks elavat suhtlust omavahel, üksteise kogemuste kuulamist – ei ole ju mõtet jalgratast leiutada – ja vajadusel üksteise toetamist. Näiteks huvitas Pärnu esindajaid nii Tartu kui ka Tallinna munitsipaallastehoiu loomise kogemus ning toit-lustusteenuse tellimine Tallinna lasteaedades.

Tallinna Haridusameti hariduskorral-duse osakonna juhataja Meelis Kond leidis, et koostöö võiks olla tihedam kui kord aastas, olu-line oleks ka igapäevase info vahetamine. THA huvitus Tartu infosüsteemi sidususest rahvastu-kuregistriga, mis on vajalik elukohajärgse kooli määramisel. Tallinn on küll iga-aastaselt teinud muutusi koolivõrgus (liitmised-sulgemised-üm-berkorraldamised), kuid hea on õppida teiste kogemusest kooliastmete ümberkorraldamisel, mida Tallinn seni veel teinud ei ole.

Kohtumist kokku võttes otsustati üksteist kut-suda ka oma konverentsidele ja teistele sündmus-tele, et koostöö oleks veelgi tihedam ja efektiiv-sem. Järgmine ühine kohtumine saab aga teoks 2015. aastal Tartus, teemad valib seekord Pärnu. Seminarile kutsutakse ka Viljandi, kes samuti avaldas soovi kolme linna töörühmaga liituda.

Leini Jürisaar, Tallinna Haridusamet

Tallinna, Tartu ja Pärnu haridusametite ja -osakondade esindajad peavad koostööd oluliseks

„Kahe päeva kokkuvõtteks leidsid kõik osapooled, et niisugused kohtumised on väga vajalikud.

”

„Riho Raave (Tartu) tõi välja Tallinna haridusasutuste rahastamis-mudeleid ning THA usaldust direktorite vastu.

”


2 ÕPIKESKKONDPablo Picasso portreteeris Roomas Igor Stravinskit. Ärasõidul võttis helilooja portree käsipakina kaasa. Piiril elas ta üle jubeda üllatuse, kui pilt konfiskeeriti.

Asjata püüdis ta tolliametnikule selgeks teha, et see portree on tema jaoks hindamatu väärtusega. Lühidalt ja selgelt ütles tolliametnik: „See pole portree, see on ühe kindlustusrajatise plaan!”

Igor Stravinski (1882–1971), VENE HELILOOJA, PIANIST JA DIRIGENT

Pablo Picasso(1881–1973), HISPAANIA KUNSTNIK, KUBISMI RAJAJA


2.1.1

Uus Tallinna Kiisa Lasteaed27. veebruaril 2015 avati praktiliselt uus Tallinna Kiisa Lasteaed (Kiisa 6).

Tegu on endise Tallinna 26. Lasteaiaga, mis lisaks tundmatuseni muutunud majale sai ka uue nime ning kolm täiendavat rühma. Nüüd kaheksa rüh-maga lasteaias on kohti 184 lapsele ehk ligikaudu 70 võrra varasemast enam, mis on Kesklinna kit-sastes oludes eriti oluline.

Lasteaia vanad hooned suuremalt jaolt lam-mutati ja nende asemele ehitati uus, kaasaegne maja avarate ja valgusküllaste ruumidega. Uue hoone kasulik pind ulatub ligi 1840 ruutmeetrini.

Rühmaruumid sisustati lapsesõbraliku mööbliga. Uue sisustuse sai ka köök. Ehitati kaasaegne sundventilatsioon, paigaldati gaasikatel ja põran-daküte. Vahetati välja kanalisatsiooni, vee-varustuse ja gaasitorus-tikud kuni Pärnu maan-teeni. Rekonstrueerimise maksumuseks kujunes 1,96 miljonit eurot.

„Hubane ja moodne maja pole aga ainus, mille

Uued ja korrastatud õppehooned

Mööbli kvaliteeti proovisid linnapea Edgar Savisaar ja

abilinnapea Mihhail Kõlvart isiklikult

2 014/15. õppeaastaks oli Tallinnas korda tehtud ligi 90 protsenti koolimajadest. Tuleval aastal on plaanis rekonstruee-rida või renoveerida veel kaks maja.

Ülejäänud hoonete korrastamine sõltub muuda-tustest koolivõrgus.

Tallinna programmi „Lasteaiakoht igale lap-sele 2013-2021” raames on 2013. aasta algusest 2015. aasta kevadeni loodud 1100 uut lasteaia-

kohta. Ehitatud on üks uus lasteaed ja avatud 50 uut rühma.Kui näiteks 2012. aastal jäi puudu umbes 1500 ja 2013. aastal 1000 lasteaiakohta, 2014. aastal umbes 440 lasteaiakohta, siis 2015. aastaks on jõutud olukorda, kus linnalasteaedades on vabu kohti ja soovijatele võimalus praktiliselt koheselt lasteaiakohta pakkuda. Märtsikuu sei-suga oli Tallinna munitsipaallasteasutustes ligi-kaudu 300 vaba kohta.

2.1

www.tallinn.ee/est/haridus/Renoveeritud-uued-oppehooned-Tallinnas

Tallinna 26. Lasteaia vana ja Tallinna Kiisa Lasteaia uus hoone


üle Kiisa lasteaed võib uhke olla,” ütles oma avakõnes linnapea Edgar Savi-saar. „Lasteaial on ka suurepärane õueala, mis on tihedalt asustatud piir-konnas üsna haruldane, et mitte öelda – lausa luksus.”

Õue ehitati asfalt- ja kivikattega sõidu- ja kõnni teed ning paigaldati mänguväljakud. See-juures säilitati hoolsalt ligi 80 suurt puud. Lõpli-kult valmis saab õueala kevadkuudel, mil hakkab kasvama ka muru.

„Rekonstrueerimisele kulutas linn ligi kaks miljonit eurot, kuid lastele kulutatud raha on hästi kulutatud raha,” sõnas linnapea. „Soovin teile, head lapsed, toredat lapsepõlve selles või-malusterohkes lasteaias, teile, õpetajad, aga fan-taasiat nende võimaluste kasutamiseks. Rõõmsat tulevikku soovin teile kõigile!”

Peeter Raudnagel, Leini Jürisaa, Tallinna Haridusamet

Kiisa lasteaial on ka suur õueala, mis on tihedalt asustatud piirkonnas üsna haruldane. Muru ootas avamise päeval veel tärkamist

Uus rühmatuba Meelespea lasteaia Pokudele

Kiisa lasteaia värviküllased rühmaruumid koos kööginurga

ja invavarustusega tualettruumidega

2.1.2

Tallinna Meelespea Lasteaed sai uued ruumid sõimerühmale1. septembril 2014 avas Tallinna Meelespea Lasteaed vastrenoveeritud ruumid sõime-rühma tarvis. Rühmas on kohti 15 lapsele.

Uue rühma nimeks sai Pokud. Õpetajad kom-menteerisid Pokude esimest päeva järgmiselt: „Kõik on uus septembrikuus – uus rühm, uus meeskond ja uued lapsed. Esimene päev kul-geski tutvumise tähe all, tarvis ju tutvuda nii las-tel rühma ja uute õpetajatega kui ka õpetajatel ja vanematel omavahel. Esmamuljed on muhedad ja paljutõotavad …”.

Allikas: Tallinna Meelespea Lasteaed


2.1.3

Tallinna Tammetõru Lasteaed avas uued ruumid sõimerühmale17. veebruaril 2015 avas Tallinna Tammetõru Lasteaed vastrenoveeritud ruumid sõimerühma tarvis.

Tallinn suudab nüüdseks pakkuda lasteaiakohti praktiliselt kõigile linna lastele, kes seda vaja-vad. Sõimekohtadest on mõnes linnaosas siiski veel vajaka, seepärast avatigi Tammetõru lasteaias just sõimerühm. Koha sai seal kuusteist 1,5-3-aas-tast last.

1. septembril 2014 sai Tallinna Mustamäe 1. Lasteaed-algkoolist Tallinna Tammetõru Laste-aed. Äsjalõppenud remondiga said lasteaia uute rühmade jaoks korda kõik endise lasteaed-alg-

kooli tühjaks jäänud klassiruumid. Laste-aias töötab nüüd 12 rühma, neist viis eesti ja seitse vene õppekeelega.

Remondi käigus uuendati rühmatubade põrandad, seinad ja laed, korrastati väli-sis-sepääs, pesuruumid ja kööginurk, paigal-dati nõudepesumasin, kuivatuskapid ja uued (tuletõkke)uksed ning vahetati välja teh-nosüsteemid (sh valgustus) ja sanitaartehnika.

Uute rühmaruumide remondiks investeeris linn 24 500 eurot. Tööd teostas Danville OÜ. Lisaks hangiti mõlemasse rühma uus mööbel, mille tarnis Teritaja OÜ. Mööbli maksumus oli 7470 eurot.

2.1.4

Rekonstrueeritud Lasnamäe Gümnaasium26. veebruaril 2015 taasavas oma uksed rekonstrueeritud Lasnamäe Gümnaasium (Pae 59).

Tallinna linnapea Edgar Savisaar märkis avakõnes, et tallinlased võivad rõõmu tunda selle üle, et ena-mik linna koolimaju on juba korda tehtud. „Mis veel vajaka, saab korda paari lähima aasta jooksul,” tõdes Savisaar. „Täna on aga põhjust rõõmustada meil teiega – 1100 last saab taas alustada õppetööd

Väikesed tõrukesed oma uutes ruumides askeldamas

Tammetõru lasteaia uued rühmaruumid avati uhke kontserdiga

Lasnamäe Gümnaasiumi vastrenoveeritud ja -avatud hoone


Kool sai muuhulgas ka uhiuued moodsad laborid

mugavas ja kaasaegses majas. See on tähtis eel-kõige Lasnamäe lastele, kuid oodatud on ka vene kodukeelega lapsed meie lähivaldadest, kus vene-keelse hariduse võimalused puuduvad. Juba praegu käib siin nii Rae kui ka Viimsi valla lapsi.”

Savisaare sõnul peab linn väga oluliseks, millistes tingimustes lapsed õpivad. „Soojad ja valged klassitoad on tänapäeval juba iseenesest mõistetavad. Lasnamäe Gümnaasiumi uuenenud majas on arvesse võetud moodsa aja vajadusi. Kool sai keemia- ja füüsikalaborid ning audi-tooriumi, vähem tähtsad pole võimalused spor-timiseks ja vaba aja veetmiseks. Kuna vahetunni ajal on koridoris ligikaudu 250 last, väärivad märkimist ka õpilastele mõeldud puhkenurgad,” kõneles linnapea. „Loodan, et te olete oma ilusa majaga rahul ning et õppimine ja õpetamine on siin tõeline nauding. Õpilastele soovin palju eluks vajalikke teadmisi ja häid hindeid, õpetajatele aga julgust ja soovi rakendada õppeviise, mis panevad lastel silmad särama. Sellele aitab ehk kaasa ka linnapoolne kingitus – väärikas Estonia klaver.”

1979. aastal rajatud maja sai 2014. a suvel alanud remondi käigus juurde kaks korrust: B-korpusele kolmanda ning C-korpusele viienda korruse ehk 1330 m² täiendavat põrandapinda. 1. ja 2. korrus kohandati spetsiaalselt algklassidele. Kaasajastati kõik tehnosüsteemid, soojustati fassaad ja vahe-tati aknad. Rekonstrueeriti staadion, laiendati sööklat, rajati jalgrattahoidla 50 ratta jaoks jne. Mõeldi ka erivajadustega lastele – koolil on nüüd invalift ja neile sobivad sissepääsud.

10. aprillil taasavas kool ka täielikult uuen-datud ujula (uus hüdroisolatsioon ja tehnosüstee-mid, plaaditud seinad-põrandad, remonditud riie-tus-ja duširuumid jne).

Lasnamäe Gümnaasiumi ehitus-projekteeri-mistöid teostas Bauschmidt OÜ, ehitusjuhtimise ja omanikujärelevalve teenust osutas AS Telora E ning sisustuse tarnis Kitman Thulema AS. Kogu rekonstrueerimise maksumuseks kujunes 4,2 mil-jonit eurot.

Kalju Orav, Leini Jürisaar, Tallinna Haridusamet

Linnalt sai kool kingituseks uhiuue Estonia klaveri

Lasnamäe Gümnaasiumi hoone taasavasid

(vasakult) linnaosa vanem Olga Ivanova,

linnapea Edgar Savisaar ja kooli direktor

Aleksander Haak

Külalisi võeti vastu vene kombe kohaselt soola ja leivaga


T ervisedendus on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma ter-vise ja selle mõjurite üle ning parandada oma tervist. Rahvatervise seadus definee-

rib tervise edendamist kui inimese tervist väärtus-tava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujunda-mist ning tervist toetava elukeskkonna sihipärast arendamist. Üks tervise edendamise põhilisi ees-märke on muuta keskkonda nii, et tervislikud vali-kud oleksid lihtsalt kättesaadavad.

Tervise edendamine lasteaias ja koolis on tegevusviis, mille puhul rakendatakse süstemaa-

tilist plaani kõigi laste/õpilaste ja töötajate ter-vise ja heaolu arendamiseks. Eestis on loodud nii tervist edendavate koolide kui ka lasteaedade võrgustikud: Tervist Edendav Kool (TEK) ja Ter-vist Edendav Lasteaed (TEL).

TEK-võrgustikku kuulus 2014/15. õa 37 Tal-linna kooli, mis moodustab Eesti võrgustikust viiendiku.

Tallinna TEL-võrgustikku kuulus 76 laste-aeda, moodustades neljandiku Eesti liikmetest. Sel õppeaastal liitus võrgustikuga Tallinna Las-teaed Südameke.

2.1.5

Valmis Merivälja Kooli võimla 1. septembril 2014 avas Merivälja Kool uue võimla. Tegu on kooli juurdeehituse 2. etapiga.

Projekti kohaselt on kolmes etapis rajamisel kooli juurdeehitus pinnaga 2178 m², kuhu on planeeri-tud viis klassiruumi, võimla, ujula ja nende toi-mimiseks vajalikud abiruumid. Juurdeehituse kogumaksumus koos projekteerimise ja liitumis-tasudega on ligikaudu 2,6 miljonit eurot, millele lisandub sisustuse maksumus.

Esimeses etapis valmis koolihoone koos kommunikatsioonidega, klassiruumid ning ühen-

dus „vana” koolimajaga. Uus majaosa avati 14. oktoobril 2013. Ehitus maksis 1,95 miljonit eurot.

Teises etapis saigi valmis võimla, mida koolil varem ei olnud. Võimla pindala koos abiruumi-dega on 816,8 m². Koos inventari ning välisraja-tistega maksis see 308 000 eurot.

Tervisedendus2.2

2.2.1

„Terve elu kompass” – suunanäitaja tervete eluviiside kujundamisel25. septembril 2014 toimus Hotell Euroopas konverents „Terve Elu Kompass” – suunanäitaja laste ja noorte eluterve maailmamudeli loomisega tegelevatele spetsialistidele üle Eestimaa.

Juba kuuendat korda toimuv „Terve elu kompass”

on heaks näiteks Tallinna linna (Tallinna Haridu-samet, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet) ning erasektori (Taveco Disain) aastatepikkusest heast koostööst.

Konverentsi sihtrühmaks olid lasteasutuste juhid ja pedagoogid, tervishoiutöötajad, eripe-dagoogid, kohalike omavalitsuste spetsialistid,

Merivälja Kooli uus võimla

„TEK-võrgustikku kuulus 2014/15. õa 37 Tallinna kooli ja TEL-võrgustikku 76 Tallinna lasteaeda.

”


„Seoses liikumisaastaga olid sellel aastal fookuses laste liikumis-harjumused.

”

spordi klubide esindajad jne, samuti haridusalal tööle asuvad üliõpilased ja kutseõppijad.

Seoses liikumisaastaga oli sellel aastal foo-kuses laste liikumisharjumuste teema, sh laste ja noorte peamised terviseprobleemid, kasutamata võimalused terviseharjumuste kujundamisel, laste ja noorte vaba aeg jne. Mõtiskleti ka selle üle, miks gümnaasiumi lõpetanud noored mehed ei kvalifitseeru sõjaväkke ning kas laste tervise valdkonnas on midagi, mille üle saab uhkust ja rõõmu tunda?

Lisaks kodumaistele asjatundjatele jagasid oma teadmisi välislektorid. Islandi Sotsiaaluu-ringute ja Analüüsi Keskuse direktor Jón Sigfús-son tutvustas Euroopa noorte elu-olu mõjutavaid tegureid, laste liikumise spetsialist Nina Korho-

nen Soomest rääkis liikumisõpetaja rollist lasteai-alapse ja kehalise kasvatuse õpetaja rollist õpilase kehalises arengus.

Projekti toetasid: Koolibri Kirjastus, Maag Piimatööstus AS, Kirjastus Varrak, Maantee-amet, AS Chemi- Pharm, Rannarahva Muuseum Viimsis, Eesti Spordimuuseum, Dermoshop OÜ Eesti, Jungent Estonia, Ajakiri Hers, Spordiklubi Reval-Sport, Kalev Spa, My Fitness AS ja Zepter Eesti OÜ.

Koostööpartnerid konverentsi korraldamisel: Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus, SA Tallinna Koolitervishoid, Eesti Lasteaednike Liit, Globex OY (Soome) jt.

Eve Levand, Tallinna Haridusamet

2.2.2

Mustamäe Laste Loomingu Maja valiti Tallinna tervisesõbralikuks töökohaks 201417. detsembril 2014 andis abilinnpea Merike Martinson Euroopa Parlamendi infokeskuses üle linna tänukirjad tervist edendavate töökohtade esindajatele ja tervisedenduse spetsialistidele.

Panuse eest Tallinna elanike tervise edendami-sesse tunnistati Tallinna tervisesõbralikuks töö-kohaks 2014 Mustamäe Laste Loomingu Maja (direktor Erna Podanjova).

Sama tunnustuse said veel mitmed tervistedenda-vate töökohtade võrgustikku (TET) kuuluvad ette-võtted ja asutused, kellest enamik on olnud heaks koostööpartneriks ka Tallinna Haridusametile: My Fitness AS, Sparta Spordiselts MTÜ, Spor-diklubi Reval-Sport, Kalevi Veekeskus OÜ, Der-moshop OÜ Eesti, Zepter OÜ Eesti ja Lasnamäe Sotsiaalkeskus.

Tallinna tervisesõbralikke töökohti tunnustas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet teist aastat.

XV kevadisel jooksukrossil osales 165 väikest sportlast seitsmest tervistedendavast lasteaiast

2.2.3

Tervistedendavate lasteaedade XV kevadine jooksukross14. mail 2015 toimus XV kevadine Sütiste jooksukross, kus osales 165 väikest sportlast seitsmest tervistedendavast lasteaiast.

Esindatud olid Tallinna Lasteaed Delfiin, Tal-linna Meelespea Lasteaed, Tallinna Allika Laste-aed, Tallinna Lasteaed Vesiroos, Tallinna Laste-aed Kikas, Tallinna Loitsu Lasteaed ja Tallinna Luha Lasteaed. Jooksukrossi korraldas Tallinna Lasteaia Delfiin tervisemeeskond.

Pärast lasteaia Delfiin direktori Ljubov Vassil-jeva avasõnu ja treener Radion Tazatkini juhen-datud soojendusharjutusi võis võistlus alata.


100-meetrisel distantsil võistlesid eraldi gruppi-des 5–6- ja 6–7-aastased tüdrukud ja poisid. Iga jooksu kolme parimat autasustati medali ja dip-lomiga. Kõik võistlusel osalenud rühmad said mälestuseks karika.

Rada läbitud, mängiti ühismänge Loitsu laste-aia liikumisõpetaja Inna Adami, Meelespea lasteaia liikumisõpetaja Anneli Lõokese ja lasteaia Delfiin rühmaõpetaja Larissa Vasnevskaja juhendamisel.

Jooksukrossi traditsioon sai alguse juba Tallinna Mustamäe 2. Lasteaed- Algkooli ajal toonase uju-mistreeneri Olesja Vlassova eestvedamisel. Algul võistlesid vaid õpilased, peagi ka lasteaialapsed. Aastate jooksul tulid juurde lasteaia Delfiin koos-tööpartnerid – lõimujad ja lähimad naabrid. Taga-siside on olnud positiivne ja traditsioon jätkub.

Allikas: Tallinna Lasteaed Delfiin

2.2.4

Pirita Majandusgümnaasium korraldas kogukonnale tervisepäevaPirita Majandusgümnaasium (PMG) lõi teist aastat järjest kaasa rahvusvahelises liikumisürituses „Move Week”, mille raames korraldatakse terves Euroopas septembris- oktoobris liikumisharrastust tähtsustavaid üritusi. PMG pakub igal õppeaastal peredele võimalust veeta sportlik laupäev, kuid sel aastal avasime oma uksed tervele kogukonnale.

4. oktoobril 2014 korraldasime koostöös Pirita Lin-naosa Valitsusega Pirita tervisepäeva, kuhu oota-sime lisaks kooliperele kõiki linnaosa elanikke ja Pirita sõpru veetma ühiselt sportlikku laupäeva, nautima kodukoha loodust, pere ja sõprade selts-konda ning saama teadmisi tervislikest eluviisidest.

Tervisepäeva viisid läbi Pirita kooli õpeta-jad ning koostööpartnerid (Pirita Jalgpalliklubi Reliikvia, Arrakis tantsustuudio, Päästeamet, Looduspere ökopood, Thermomix, Siberian Health, Fortuna Optika).

Start anti Pirita kooli perepäevadel juba tra-ditsiooniks saanud orienteerumismänguga „Foto-jaht”. Jalgsi, jalg- ja tõukeratastel liikunud võist-konnad otsisid fotodel kujutatud tuntud kohti Pirital ning pildistasid ennast nende juures.

Lisaks orienteerumisele oli võimalik osaleda jalg-palliturniiril, tantsutunnis, mängida sportmänge, uudistada päästeautot, kontrollida nägemist, külastada terviselaata. Seega leidis iga huviline endale sobiva tegevuse.

Triinu Orumaa, Pirita Majandusgümnaasiumi sotsiaal-pedagoog, tervise- ja turvalisuse nõukoja esimees

2.2.5

Näiteid tervislikest ettevõtmistest koolides ja lasteaedadesRabarüblikud oskavad ka kinnisilmi esmaabi anda30. aprillil 2015 olid Tallinna Lasteaia Rabarüb-lik pered oodatud perepäevale. Perepäev algas

esmaabi ringi esinemisega. Lapsevanemad said lastega esmaabi andmises mõõtu võtta. Kuna aga lapsed olid terve aasta abi andmist õppinud, anti vanematele eelis – nimelt seoti lastel abi and-mise ajaks silmad kinni.

Pirita kooli perepäevad algasid juba traditsiooniks saanud orienteerumis-mänguga „Fotojaht“


Perepäeval tutvustati vanematele orienteerumis-mängus ka lasteaia lähemaid koostööpartnereid: Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi, Pääsküla post-kontorit, Pääsküla Noortekeskust ja Pääsküla Raa-matukogu. Kõik nad olid peredele mõelnud üles-andeid, mis nende asutust enim tutvustada võiksid.

Postkontoris tuli kiri saata, koolis küsimustele õiged vastused leida, raamatukogus lemmikraamat

kirja panna ning noortekeskuses ära arvata, mida huvitavat seal teha saab.

Lõpuks ootas lasteaias peresid väike kehakinni-

tus, laste tööde aastanäitus ning mailõke.

Orienteerumisest võt-tis osa umbes 50 perekonda,

kokku üle 120 inimese. Kuna tagasiside lapsevanematelt ja

koostööpartneritelt oli väga hea, plaanitakse perepäevaga

tuleval aastal jätkata.

Allikas: Tallinna Lasteaed Rabarüblik

Kadaka lasteaed pühendas perepäeva ohutule liiklemiseleOluline osa inimese tervise hoidmisel on ka liik-luskasvatusel. Tallinna Kadaka Lasteaed korraldas 23. aprillil üleeuroopalisele liiklusohutuse nädalale pühendatud perepäeva „Kadaka liikleb ohutult”.

Teadmised, mida lapsed aastaga omandanud olid, said kinnistatud tegevuskeskustes: Maantee-ameti teavitustelk (turvavööstend, kaelatoestend, kaalukokkupõrkestend); Lääne-Tallinna konstaabli-jaoskond; Plekk-Liisu OÜ (vigursõit jalgratastega); Eesti Punane Rist (elupäästmine); liiklusteemalised filmid ja plakatid ning mudelautode näitus. Politsei koerajuhid demonstreerisid tööd politseikoeraga. Jäätisealast esmaabi osutas lastele Jätsiabi.

Marianne Liiv, Tallinna Kadaka Lasteaia direktor

Õismäe gümnaasiumi tervisepäev „Reipalt koolipinki” Tallinna Õismäe Gümnaasium (TÕG) osaleb juba neljandat aastat Eesti Koolispordi Liidu projek-tis „Reipalt koolipinki”, mille raames korralda-takse igal sügisel koolipere poolt väga oodatud tervisepäevi.

TÕG asub kergliiklusteede ja ilusate looduslike matkaradade läheduses, kus on hea ja turvaline lii-kumisest rõõmu tunda. Traditsiooniks on saanud, et 5.-12. klassi õpilased saavad sportliku tegevuse ise valida: nad kas sõidavad jalgratastega, uisutavad rulluiskudega, jooksevad või matkavad.

Sel õppeaastal kogunesid õpilased kergliik-lusteele. Jalgratturitel tuli sõita mööda Nõm-me-Harku matkateed Hiiu jaamani ja tagasi, kokku 20 kilomeetrit. Rulluisutajad läbisid kerg-liiklusteel 10 kilomeetrit ja matkajad ümber loo-duskauni Harku järve 6 kilomeetrit.

1.-4. klassi õpilased õppisid Agnes Ihoma (Free Flow Studio) juhendamisel tänavatantsu ning Julia Korneva ja Mario Kulli (D.R.E.A.M. Studio) juhendamisel breiktantsu. Pakuti ka teisi võimalusi, näiteks iluvõimlemine (Irina Kik-kas-Nõomaa Irina Kikkase Võimlemisklubist), wushu ja kung fu (Priit Kõrve spordiklubist Jul-ged) ning korvpall (Paul Mesek Haabersti SK-st).

Kevadel kuulutati traditsiooniliselt välja tervi-sepäeva kõige osavõturohkem klass.

Ly Aruväli, Tallinna Õismäe Gümnaasiumi oskusainete õppetooli juhataja

Kuna Rabarübliku lasteaia lapsed olid terve aasta esmaabi õppinud, anti vanematele võistlusel eelis – lapsed andsid abi seotud silmadega

Soojendus- võimlemine Rabarübliku lasteaia perepäeval

Jalgratturid sõitsid Õismäe gümnaasiumi tervisepäeval „Reipalt koolipinki” 20 kilomeetrise ringi


Erivajadustega laste toetamine

2.3.2

Heleni kool ja Kivila lasteaed viisid läbi projekti „Erinevus on eriline” Tallinna Heleni Kooli (THK) ja Tallinna Kivila Lasteaia lapsed ning õpetajad osalesid 2015. aasta jaanuarist aprillini koostööprojektis „Erinevus on eriline”.

Projekti põhieesmärk oli vahetada kogemusi kuulmispuudega ja kuuljate laste vahel ning

jõuda ühisele arusaamisele, et iga laps ja iga laste-aed on erinev ja eriline.

Nelja kuu jooksul käisid õpetajad ja lapsed üksteisel külas ja osalesid õpitubades. Kivila lasteaia Taevakivi rühma õpetajad Irene Päll ja Kairi Venno näitasid külalistele avatud lõimitud tegevust „Tule lumi, saja lumi” ning tutvustasid

2.3

selle ostmiseks. Heidetakse ette pikki järjekordi, mis ulatuvad 2-3 kuu pikkusteks ja selle aja jook-sul laste probleemid vaid süvenevad ning ka taga-siside ja koostöö ei vasta ootustele,” selgitas Kõl-vart. „Probleemiks on ka vene õppekeelega koolide ja koolieelsete lasteasutuste puudulik nõustamine. Kuna Tallinna õppuritest on ligikaudu 30 protsenti venekeelsed, siis neile lastele ei ole teise tasandi logopeediline, eripedagoogiline ja psühholoogiline nõustamisteenus tegelikult kättesaadavad.”

Kõike eelnevat arvestades, otsustaski linn toe-tada ning jätkata õppenõustamiskeskuse tegevust ja teenuste pakkumist.

Milena Pogodajeva, Leini Jürisaar, Tallinna Haridusamet

2.3.1

Tallinn taastas tugiteenuste pakkumise õppenõustamis-keskusesTallinnas alustas jaanuaris 2015 taas tööd Tallinna Õppenõustamiskeskus (TÕNK), mille tegevus lõppes 2014. aasta kevadel seoses Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse avamisega.

TÕNK tegutseb Tallinna Kadaka Põhikooli juures aadressil E. Vilde tee 120. Keskuses töötavad nii eesti kui ka vene töökeelega spetsialistid – logo-peed, psühholoog, eripedagoog ja psühhiaater – ning nõustamine on tasuta.

Abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul otsus-tas linn toetada õppenõustamiskeskuse tegevust, kuna riigi poolt pakutavad tugiteenused Põh-ja-Eesti Rajaleidja keskuses ei vasta ootustele ning ei taga teenuse kvaliteeti.

„Oleme saanud pealinna koolidelt ja lasteaeda-delt tagasisidet, milles on tõstatatud mitmed olulised küsimused ja probleemid seoses Rajaleidja pakuta-vate teenustega. Puudustena tuuakse näiteks esimese tasandi teenuse kallidust, sest koolidel ei ole raha

„Projekti põhieesmärk oli vahetada kogemusi kuulmispuudega ja kuuljate laste vahel.

”

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart ja Tallinna Haridusameti peaspetsialist Milena Pogodajeva Tallinna Õppenõustamis-keskuse avamise eel arutlemas


keraamikaahju võimalusi. Iga õpetaja sai endale valmistada klaasist meene. THK eri- ja vanema sobitusrühma lastega meisterdati helkureid, vaa-dati „Taevakivi” rühma etendust „Punamütsike”. Muusikaõpetaja Ruth Siilaku eestvedamisel vee-deti aega laulu- ja mänguringis.

THK lasteaias tutvustas sobitusrühma Rõõ-mutuba õpetaja Anna Veldemann Kivila lasteaia õpetajatele SMART-tahvli võimalusi hariduslike erivajadustega laste õpetamisel. Kivila lastega küpsetati sõbrapäeva küpsiseid, peakokaks oli õpetaja Tiia Liiver.

Maiustuste valmimist oodates vaadati viipe-keelset etendust „Naeris”. Nii õpetajate kui ka laste külaskäigu ühisosaks oli viipekeele tund,

kus kurt õpetaja Lilli Pärn õpetas lihtsaid viipeid ning rääkis talle omases lõbusas vormis kurtide inimeste eripäradest.

Projekti kokku võttes tõdeti, et läbiviidud üri-tused, õpitoad ja vestlusringid andsid nii väikes-tele kui ka suurtele hea kogemuse ja palju mõtle-misainet. Leiti, et eri- ja tavalasteaedade kurdid või kuuljad lapsed polegi nii erinevad kui eeldati ning neil on üksteiselt palju õppida.

Projekti juhtisid Ave Hermas (Kivila laste-aed) ja Klaarika Hiis-Hommuk (Heleni kool), seda toetasid Lasnamäe ja Põhja-Tallinna linna-osavalitsused.

Klaarika Hiis-Hommuk, Tallinna Heleni Kooli õppealajuhataja

2.3.3

Linnaruum on Tondi põhikoolile kui klassitubaLinnaruum pakub palju võimalusi õppetundide mitmekülgsemaks muutmiseks, erinevate teemade tutvustamiseks ning õpilastes huvi tekitamiseks.

2014/15. õppeaastat alustasid Tallinna Tondi Põhikooli õpilased Laste Liiklusmängukesku-ses, kus õpiti selgeks liiklusmärgid ja käitumis-reeglid, et aasta jooksul erinevate muuseumide, teatrimajade ja teiste huviharidust toetavate asu-tuste õppeprogrammidest edukalt osa saada.

Oktoobris külastati Nõmme Loodusmaja, et teda saada, milliseid koduloomi peale koerte ja kasside on olemas ja kuidas nende eest hoolitseda. Lapsi üllatas loodusmajas kõiki kõlava häälega tervitav kukk ja häälekalt mürgeldav vöölane.

Lennusadama haridusprogrammi „Meri rii-dekapis” näitusel uurisid lapsed, millised olid madruste, kalameeste ja suplejate riided vanasti ja millised on need tänapäeval. Mängiti meren-dusega seotud rolle ja arutleti, miks on meri meile tähtis.

Novembrikuus kehastusid lapsed Kumu kunstimuuseumis skulptoriteks. Spetsiaalselt erivajadustega lastele loodud programmi „Ette-kujutus” raames said lapsed avali- ja kinnisilmi katsuda 17 skulptuuri ning tunnetada erinevaid materjale, vorme ja meeleolusid.

Sõbrapäeval külastati Tallinna Loomaaeda. Jõululaadal kokkukogutud raha eest sai kool vaderiks kääbusküülik Timmole. Loomaaed on lastele juba tuttav koht. Iga kuu saavad õpilased osa looduskooli haridusprogrammidest ning igal lapsel on oma lemmikud, kes alati üles otsitakse ja üle vaadatakse.

Teatrikuu märts viis õpilased taas Kumusse. Haridusprogrammis „Kalevipoeg” õpiti end väl-jendama kehakeeles. Programmijuht Jane Meres-maa-Roosi juhendamisel lavastasid õpilased rahvuseepose ainetel Sarviku kuldse kellukese saamise loo.

Nädal enne kevade algust oli õpilastel Tal-linna Botaanikaaia huviringis „Looduslaps” palju tegemist. Nad külastasid orhideede näitust

„Leiti, et eri- ja tavalasteaedade kurdid või kuuljad lapsed polegi nii erinevad kui eeldati ning neil on üksteiselt palju õppida.

”

Tallinna Tondi Põhikool kasutab ära linnaruumi rikkalikud võimalused õppetöö huvitavamaks muutmisel


2.3.4

Väikeklassid Õismäe gümnaasiumisEsimesed väikeklassid – kahe õpilasega 4. ja nelja õpilasega 8. klass – moodustati Tallinna Õismäe Gümnaasiumis 2013/14. õppeaastal.

Esimestel nädalatel oli 4. klassis väga keeruline tundi läbi viia, sest iga hetk võis oodata poiste endast välja minekut. Ühte noormeest segas teise liigutamine, asjade võtmine, õpetajaga vestle-mine ning kõik muu. Teine poistest ütles vihas-tamise korral inetusi, lahkus klassiruumist ning mõnikord ka koolist. Õppimine oli vaevaline ja aeglane, sest õpilaste tähelepanu- ja süvenemis-võime peaaegu puudusid. Koduseid ülesandeid tuli lahendada tunnis, sest kodus ei õpitud. Selline olukord kestis mitu kuud, enne kui poiste suhtu-mine muutuma hakkas.

2014/15. õppeaastal lisandus klassi veel kaks poissi. Sügisel kordus eelmise õppeaasta mudel, kus ärritavaid faktoreid oli väga palju ning nen-dega kaasnesid kaklused. Kevadeks aga paranes olukord sedavõrd, et neli poissi suutsid teha 45 minutit rahulikult tööd ning vajadusel ka üksteist aidata. Neid võib nüüd ka vahetundides klassi

jätta, sest poistel on, millest omavahel rääkida. Õppekäikudel on poisid suutnud ennast näidata väga heast küljest.

Poiste vanemad on huvitatud laste väikeklas-sis õppimisest, sest poisid tunnevad ennast siin rahulikumalt ning kogevad ka eduelamust.

Õpiraskused on ka 8. klassi õpilastel, kuid pois-tel kaasneb sellega ka tundidest puudumine. Kuna õpilaste võimed ja õppimise tahe on väikesed, omandatakse teadmisi aeglaselt. Kevadel otsiti või-malusi, et need noored inimesed leiaksid võimaluse edasi õppida, kuna tavakoolis ei suuda nad teistega sammu pidada. Kolm õpilast on andnud dokumen-did Astangu Rehabilitatsioonikeskuse Hariduskes-kusesse, kus põhikooli lõpetamise järel on võima-lik õppida ning omandada tööoskused.

Erivajadustega õpilastele peab andma või-maluse õppida vastavalt nende võimetele juba algklassides ning laskma neil tunda rõõmu koos tegutsemisest.

Tiia Arna, Tallinna Õismäe Gümnaasiumi väikeklassi juhataja ja emakeeleõpetaja

ja külvasid lihavõteteks muru. Lindude pesakaste talvisest prahist puhastades leidis Timo vaablase talvitumispaiga – see oli tõeliselt haruldane leid. Leiust tehti foto, mis saadeti ETV lastesaate kon-kursile „Märka kevadet!”.

Tervisenädalal liiguti linnamängu saatel vana-linnas ja Nõmme terviseradadel. Lapsed jutus-

tasid ise ja kuulasid põnevaid legende ning lahen-dasid ülesandeid.

Linnaruum on põnev ning õppimine muutub kordades huvitavamaks, kui klassiukse avame ja ning ümbritsevaga tuttavaks saame.

Maire Paluveer, Tallinna Tondi Põhikooli huvijuht

2.3.5

Eriliste õpitingimuste seminar Mahtra põhikoolisMaailmas on üha rohkem inimesi, kelle areng erineb normist.

Kaasaegne kool peab pakkuma neile erilisi õpi-tingimusi. 6. aprillil toimus Tallinna Mahtra Põhikoolis iga-aastane seminar, kuhu aktuaal-sete probleemide üle arutlemiseks olid kutsutud teiste koolide õpetajad ja tugisüsteemide töötajad. Seminarist osavõtjatel oli võimalus jagada oma kogemusi tööst erivajadustega õpilastega.

Maria Akulistaja, Tallinna Mahtra Põhikooli huvijuht

„Erivajadustega õpilastele peab andma võimaluseõppida vastavalt nende võimetele juba algklassides ning laskma neil tunda rõõmu koostegutsemisest.

”

Tallinna Mahtra Põhikooli iga-aastane seminar hariduslike erivajadustega laste õpetajatele


2.3.6

Kadaka põhikooli perepäevad – koostöö lapsevanematega Tallinna Kadaka Põhikoolis pööratakse suurt tähelepanu koostööle lastevanematega.

Peod, konkursid, võistlused – igale üritusele tule-vad ka vanemad. Kuid kool soovis, et nad ainult ei vaataks oma lapsi, vaid võtaksid ka koos nen-dega toimuvast osa. Nii tekkis idee perepäevade läbiviimiseks.

Alguse sai see tore traditsioon 2008. aastal, kui õpilaskodu kasvandikele ja nende vanema-tele organiseeriti perepäev väljasõiduga loodus-kaunisse kohta Roostale. Lapsed ja vanemad said võimaluse suhelda harjumatus olukorras, näha üksteist, võimalik, et uuest küljest.

Kogemus osutus edukaks ja sellest ajast viiakse koolis läbi erineva temaatikaga perepäevi, näi-teks spordivõistlused „Ema, isa ja mina – sport-lik pere”, improviseeritud kohvik emadepäevaks, kulinaarsed jõukatsumised isadepäeval, vastlapäe-vapidustused pannkookide ja kuuma teega, loo-mingulised töötoad ning palju muud. Pole tähtis, mis kuupäeva või sündmusega perepäev seotud on, oluline, et lapsed saavad rohkem koos vane-matega aega veeta – õpetajad, lapsed ja vanemad saavad hea võimaluse üksteist paremini tundma õppida ja suhelda mitteametlikus olukorras.

Allikas: Tallinna Kadaka Põhikool

2.3.7

Muusikafestival „Vikerkaar” erilistele lasteleErivajadusega laps nõuab rohkem aega ja hingejõudu kui n-ö tavaline laps. Ka erivajadusega lapse vanem vajab tavalisest enam tuge ja abi.

Pikaajaline töökogemus koolieelse kasvatuse ja õpetamise alal näitab, et konkurssidel, kontser-tidel ja teatrietendustes osalevad peamiselt edu-kad lapsed.

Erivajadustega lapsed on tihti vaid vaatajad. Lasteaiaõpetajad aga teavad, et ka need poisid ja tüdrukud unistavad esinemisest laval ja soovivad kuulda aplausi. Kahjuks on lapsevanemaid, kes häbenevad oma laste puudusi ning piiravad nende suhtlemist teiste inimestega.

Olukord vajas muutmist. Nii sai 2014. aasta kevadel esmakordselt teoks erivajadustega lastele mõeldud muusikafestival „Vikerkaar”.

2015. aasta aprillis kogunesid festivali osale-jad ja külalised Lindakivi Kultuurikeskuses juba teist korda. Noored esinejad Lindakivi, Järveotsa, Ülemiste, Linnamäe ja Kajaka lasteaedadest ning Paekaare gümnaasiumist, Lasnamäe põhikoolist ja Lasnamäe Lastekeskusest andsid laval endast parima: nad laulsid, lugesid luuletusi, tantsisid ning mängisid pille.

Kokku 255 artisti nautisid laval olemist ning nende vanemad said emotsionaalset tuge. Vaata-jad aga õppisid, kuidas olla tolerantne ja sõbralik. Festivali vaatasid ja osalejaid tervitasid ka Tal-linna Haridusameti spetsialist Milena Pogodajeva ja Riigikogu liige Olga Ivanova.

Festivali korraldajad, eesotsas idee autori, Tal-linna Lindakivi Lasteaia direktori Tamara Krõs-sinaga avaldavad südamlikku tänu õpetajatele, lastele ja lapsevanematele, kes lõid kaasa muu-sikafestivalil.

Allikas: Tallinna Lindakivi Lasteaed

Festivali „Vikerkaar” osalejad kogunesid Lindakivi Kultuuri-keskuses juba teist korda


2.3.8

Mustamäe erirühmade II spordimängud Tallinna Lasteaia Vesiroos algatusel toimusid teist aastat järjest Mustamäe erirühmade spordimängud.

16. septembril 2014 peetud mängudel sporti-sid koos Vesiroosi lasteaia sobitusrühmaga veel Kadaka, Männikäbi, Sõbrakese, Rõõmupesa ja Õunakese lasteaedade lapsed.

Mängud algasid Vesiroosi lasteaia direktori Jaa-nika Raudsepa tervituse, lipuheiskamise ja Tiigri soojendusvõimlemisega. Tiiger loosis lasteaedadele

värvid ja kõik rühmad said vastavalt valitud värvile nn orienteerumiskaardi. Lapsed läbisid kuus kont-rollpunkti, kus viidi läbi erinevaid sportlikke tege-vusi. Igast punktist said nad tükikese puslest, millest tuli kokku panna lille pilt – mängude sümbol.

Mängud lõppesid vahvate langevarjumängu-dega ning tervislike ampsudega. Tiiger andis kõi-kidele osalejatele kuldse medali ning lasteaiad said tänukirja ja karika.

Jaanika Raudsepp, Tallinna Lasteaia Vesiroos direktor

Üleilmastumine toob endaga kaasa palju posi-tiivset, kuid paraku kandub üle riigipiiride ka maailmas valitsev ärevus. Viimasel ajal on olnud põhjust pöörata varasemast veelgi

suuremat tähelepanu turvalisusele koolis ja lasteaias. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS)

ning koolieelsete lasteasutuste seaduse kohaselt on haridusasutuse pidaja ja asutuse ülesanne luua võimalused ja tagada turvalisus. Selle õnnestu-mise eelduseks on hea koostöö. Samuti on haridu-sasutuse kohutuseks tagada lapsele seal viibimise ajal tema turvalisus ning tervise kaitse. Asutuse kodukorras tuleb sätestada, kuidas toimub turvali-sust ohustavate olukordade ennetamine, neile rea-geerimine, juhtumitest teavitamine, nende juhtu-mite lahendamine ja meetmete rakendamine.

Hädaolukordade ennetamist koolis käsitle-takse samuti PGS-is, mille kohaselt kooli pidaja tagab võimalused ja direktor korraldab õpilaste

ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras. Direktori ülesanne on tagada kooli hädaolukorra lahenda-mise plaani väljatöötamine, kaasates vajadusel õppenõukogu ja hoolekogu ning eksperte.

2014/15. õppeaastal korraldas Tallinna Hari-dusamet koolijuhtidele mitmeid kriisiennetuse teemalisi loenguid ja õppusi.

Turvalisuse tagamise meetmete osaks on ka tur-vatöötajate ja valvekaamerate olemasolu, et kind-lustada õppimiseks ja õpetamiseks parim õppekesk-kond. Üheks võimaluseks, kuidas vältida kõrvaliste isikute sisenemine koolimajja, on rakendada e-õpi-laspiletit, mis muuhulgas toimib ka uksekaardina. 2014/15. õppeaastal kasutas seda võimalust üheksa Tallinna kooli. Õppeaasta lõpul kuulutas Tallinna Haridusamet välja riigihanke e-õpilaspileti raken-damiseks kõikides pealinna koolides.

Urmas Sadam, Tallinna Haridusamet

2.4 Turvalisus haridusasutustes

„Viimasel ajal on olnud põhjust pöörata varasemast veelgi suuremat tähelepanu turvalisusele koolis ja lasteaias.

”

Mustamäe erirühmade spordi-mängude l osalejad


2.4.1

Turvalisuse teemalised õppepäevadKoolijuhtide õppepäevad turvalisuse tagamisest koolis 31. oktoobril 2014 toimus Gustav Adolfi Güm-naasiumis Tallinna koolijuhtide nõupidamine-in-fopäev, kus keskenduti turvalisusele koolis.

Sissejuhatuseks rääkis Gustav Adolfi Güm-naasiumi direktor Hendrik Agur õnnelikkuse või-malikkusest koolis, puudutades ka õpetaja tulista-mist Viljandi Paalalinna Koolis.

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juht Valdo Põder kõneles teemal „Kuidas ennetada ohuolu-korda koolis” ning Põhja-Eesti Rajaleidja psüh-holoog Siivi Hansen teemal „Kuidas ennetada kriisiolukordi ja toime tulla juhtunuga”. Jaanua-ris 2015 korraldas Tallinna Haridusamet koos-töös Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA) Tallinna koolijuhtidele õppepäevad turvalisuse tagamisest koolis. Keskenduti eelkõige hädaolukorra plaa-nidele ning kriisiõppuste korraldamisele.

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher tõstatas ERR-ile 10. jaanuaril antud interv-juus taas päevakorda kooliturvalisuse küsimuse. Tema sõnul polnud koolid hoolimata Viljandi koolitulistamise värskusest (27. oktoober 2014) oma turvalisust parandanud.

Haridusamet nõustus Elmar Vaheri arvamusega, et turvalisuse nimel tuleb pingutada kõigil, eel-kõige koolijuhtidel. Koolijuhid on esimesed ini-mesed, kes ohuolukorras peavad tegema kiireid otsuseid ning kelle tegevusest nii kriisi ajal kui ka enne seda võivad sõltuda inimeste elud. On väga oluline, et koolijuhid oskaksid ohtusid ette näha ja neid hinnata ning et koolidel oleks toimiv plaan hädaolukorras käitumiseks. Seepärast otsus-

taski haridusamet korraldada direktoritele õppe-päevad, kus keskenduti peamiselt kriisiolukorra õppuste korraldamisele ning puudustele hädaolu-korra plaanides.

Õppepäevad viidi läbi 19., 21. ja 27. jaanuaril Õpetajate Majas. Politsei- ja Piirivalveameti spet-sialistid jagasid koolijuhtidele teavet kõrvalekal-letest noorte käitumises ning ohuteguritest (Ere Vasli, laste ja noorte psühhiaater), koostööst kooli ja politsei vahel korrakaitseseaduse vaates (Siiri Pars, PPA jurist) ning laste käitumisest Internetis (Maarja Punak, PPA veebikonstaabel). Kriisiõppustest rää-kis PPA kriisireguleerija Janek Laaneväli.

Kõigil Tallinna koolidel tuli peale koolitust veel kord kriitilise pilguga oma kriisikavad üle vaadata. Politsei- ja piirivalveamet pakkus kooli-dele ka võimalust kasutada nende abi kriisivälja-õppe korraldamisel.

Kriisiolukordade lahendamise õppus Ristiku põhikoolis16. juunil 2015 korraldasid Tallinna Haridusamet ning Politsei- ja Piirivalveamet Ristiku Põhikoolis pealinna koolidele kriisolukordade lahendamise õppuse. Kriisiõppust juhtis politsei, oma erivarus-tust ja valmisolekut kriisolukordadeks tutvustasid kiirreageerijad.

Tegu oli pilootprojektiga, kus osales esialgu viis kooli. Igast koolist oli õppusele oodatud 5-8 kriisimeeskonna liiget ehk inimesed, kes võima-likes ohuolukordades reaalselt vastutuse võtavad.

Politsei töövaldkonda kuuluva kriisiolukorra võib kaasa tuua pommiähvardus, relva kaasatoo-mine kooli, kaaslaste ja õpetajate ähvardamine jne, halvemal juhul aga ähvarduste elluviimine. Arves-tades võimalike ohtudega peab iga kooli personal oskama ohtudele reageerida nii, et õpilaste ja töö-tajate turvalisus oleks maksimaalselt tagatud.

Lauaõppusena toimuval koolitusel viidi Põhja prefektuuri kriisireguleerija Janek Laaneväli ja preventsioonitalituse komissari Kristel-Liis Kau-nismaa juhtimisel läbi rühmatööd areneva sünd-mustikuga. Lahendati mitmeid erinevaid olukordi, koolitulistamisest pommiähvarduseni ning nagu päris elus, muutus sündmuse info iga hetkega. Kõikide rühmade tegemisi jälgis ja juhendas polit-seinik. Iga rühm tutvustas teistele oma lahendus-käiku ning sai tagasisidet ja juhtnööre edasiseks.

Kriisiolukordade lahendamise õppustega on plaanis jätkata, kuni kõik koolid on selle läbinud.

Urmas Sadam, Leini Jürisaar, Tallinna Haridusamet

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juht Valdo Põder kõneles direktoritele teemal „Kuidas ennetada ohuolukorda koolis“

„Keskenduti eelkõige hädaolukorra plaanidele ning kriisiõppuste korraldamisele.

”


Õismäe gümnaasiumi sisekoolitused turvalisuse tagamisestTallinna Õismäe Gümnaasiumi sisekoolitused keskendusid 2014/15. õppeaastal samuti õpikesk-konna turvalisusele.

Koolituste sarja alustas 22. oktoobril psühho-loog-koolitaja Keili Kollamaa Balti Kriminaalpre-ventsiooni Instituudist teemaga „Kuidas aidata käitumisraskustega last”. Koolitusel räägiti käitu-misraskustega lapse profiilist, kasvukeskkonnast ja kasvatuse mõjust ning pärilikkusest, empaa-tiavõimest ja selle arendamisest.

16. detsembril kogunes 20 õpetajat verge-me-toodika koolitusele teemal „Toimetulek agres-siivse käitumisega”. Sissejuhataval koolitusel käsitleti turvalisi sekkumistehnikaid olukordades, kus lapse käitumine on talle endale või teistele ohtlik. Teoreetilises osas tutvustasid koolitajad Airiin Demir ja Martin Kallavus juriidilisi aspekte selgitamaks, millal võib õpetaja olukorra lahenda-miseks kasutada füüsilist jõudu.

19. detsembril selgitas Taavi Teets tegutsemist äkkrünnaku ja tulekahju korral. Tutvustati kooli kriisireguleerimise meeskonda ning selle liikmete ülesandeid kriisiolukorras. Viidi läbi tabletop har-jutus „Äkkrünnak keemiaklassis” ja tegutsemine tulekahju korral.

Jaan Õispuu, Tallinna Õismäe Gümnaasiumi arendusjuht

2.4.2

Tallinn plaanib võtta kõikides linnakoolides kasutusele e-õpilaspileti15. mail 2015 esitas Tallinna Haridusamet linnavalitsusele põhjaliku analüüsi e-õpilaspileti rakendamise võimalikkusest kõikides munitsipaalkoolides.

E-õpilaspilet on eelkõige õpilase staatust tõendav plastikkaart, kuid see võimaldab kasutada ka koo-liga seonduvaid teenuseid.

Turvalisuse seisukohalt on olulisim see, et e-õpilaspilet toimib uksekaardina, mis võimal-dab sissepääsu kooliuksest.

Peale selle on e-õpilaspilet ühildatud e-õpilas-päevikuga (nt eKool), sellega saab registreerida tundi, pidada koolilõuna arvestust ja laenutada kooli raamatukogus raamatuid. Kaarti saab kasu-tada ka ühistranspordis. See loetelu jätkub ning funktsioone on võimalik veelgi lisada.

Loodud on ka nutirakendus, mis võimaldab turvalist ja mugavamat, viipevaba e-õpilaspileti

kasutamist. Nutirakenduse kasutajale saab edas-tada ohutusalaseid ja muid olulisi kiirsõnumeid.

Haridusameti korraldatud küsitlusest selgus, et elektrooniliste võimalustega õpilaspiletit ehk e-õpi-laspiletit kasutab praegu 15 Tallinna munitsipaalüld-hariduskooli*, kuid valmisolek on kõrge ka mujal – e-õpilaspiletit soovib rakendada 92 protsenti koo-lidest. Enim soovitakse e-õpilaspiletit kasutada läbi-pääsukaardina, raamatukogus ja sööklas – võimalu-sed, mida mitmed koolid juba ka kasutavad.

Võimalike kulude analüüs näitas, et e-õpilaspi-leti rakendamiseks kuluks linnal 260 000 – 270 000 eurot, lisanduvad jooksvad kulud süsteemi haldami-seks. Igale õpilasele tagataks üks tasuta õpilaspilet.

Õppeaasta lõpus korraldas Tallinna Haridu-samet vastava riigihanke, mille eesmärgiks on rakendada e-õpilaspiletit aastast 2016.

Rainer Rannala, Tallinna Haridusamet

*Mais 2015 kasutasid e-õpilaspiletit:• Kadrioru Saksa Gümnaasium• Tallinna 21. Kool• Jakob Westholmi Gümnaasium• Tallinna Õismäe Gümnaasium• Pirita Majandusgümnaasium• Tallinna Kuristiku Gümnaasium• Tallinna Saksa Gümnaasium• Gustav Adolfi Gümnaasium• Tallinna Reaalkool• Tallinna Südalinna Kool• Tallinna Ühisgümnaasium• Tallinna Tehnikagümnaasium• Tallinna Arte Gümnaasium• Tallinna Kunstigümnaasium• Tallinna Prantsuse Lütseum

1 Koolide kriisimeeskonnad lahendasid politseinike juhendamisel ajas arenevaid kriisijuhtumeid 2 Kriisiõppusel tutvustas oma töövahendeid

ka politsei eriüksus 3 Koolitusel viidi Põhja prefektuuri kriisireguleerija Janek Laaneväli ja preventsioonitalituse komissari Kristel-Liis Kaunismaa juhtimisel läbi rühmatööd areneva sündmustikuga

1

2

3


Elukestev õpe ja kutseõpe 2.5O leme edukad vaid juhul, kui teadvustame

vajadust pidevalt juurde ja ümber õppida, olla ettevõtlik ja loov, et kiirelt muutuvas keskkonnas toime tulla. Eesti elukestva

õppe strateegia käsitab õppijatena kõiki – nii

lapsi, noori kui ka täiskasvanuid. Õppimine peab muutuma aktiivse eluhoiaku lahutamatuks osaks, sh ka vanemaealiste hulgas.

Allikas: Eesti elukestva õppe strateegia 2020 (Tallinn, 2014)

2.5.1

Tallinna Õpetajate Maja – sajandeid noor2014/15. õppeaasta koolitushooajal kinnistas Tallinna Õpetajate Maja oma tuntust nii mitmekülgsete huvikursuste ja meeskonnakoolituste korraldajana kui ka esinduslike ruumide rentijana seminaride, vastuvõttude ja näituste korraldamiseks.

Koolitushooaeg algas traditsioonilise avatud uste päevaga, mille raames said Õpetajate Maja kliendid tutvuda väärika maja põnevate ruumide ja ajalooga. Kursuste juhendajad andsid põhjaliku ülevaate, milliseid teemasid käsitletakse sügistal-vistel koolitustel.

2014/15 hooaja koolitusprogrammis oli kokku 55 huviõppekursust ja 20 meeskonnakoolitust,

milles osales kokku ligikaudu 2000 huvilist. Populaarsemad kursused olid

erinevad jooga ja meditatsiooni-kursused, kodu-,

sise- ja aiakujun-duse ning psüh-

holoogiakursused, aga ka näitleja-

meisterlikkuse ning kristallimaagia kur-sused. Meeskonna-

koolitustest olid jät-kuvalt populaarsemad

vanalinnamäng, aga ka häälekoolitus, aku-punktuuri lühikoolitus

ning sushi valmistamine.

Õpetajate Maja koordineerib Tallinna õpetajate ülelinnaliste ainesektsioonide tegevust.

Õpetajate Maja kunstigaleriis toimus kokku 13 näitust. Taas olid oma loominguga väljas Ilona Matson, Mare Iknojan, Rein Meresaar, kunsti-stuudio Bastor, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor ja ajakiri „Kodu ja Aed” kauneima kodu ja aia konkursi tööd. Lisaks neile aga ka mitmed uued autorid.

Majas toimus aasta jooksul üle 900 erineva ettevõtmise ning seda külastas umbes 41 000 ini-mest. Õpetajate Maja tegemistesse ja eesmärkide saavutamisse panustab igapäevaselt 11 inimest.

Allikas: Tallinna Õpetajate Maja

Õpetajate maja galerii on populaarne koht näituste korraldamiseks

Trühvlite valmistamise

kursus Tallinna

Õpetajate Majas


2014/15. õppeaasta oli Tallinna Õpetajate Maja (TÕM) koordineeritud ülelinnaliste ainesektsioonide 16. tegevusaasta. Alates sellest õppeaastast tegutseb Tallinnas 26 ainesektsiooni.

Juba tegutsevale 25 ainesektsioonile lisandus käesoleval õppeaastal veel üks – hariduslike eri-vajadustega õpilaste õppe koordinaatorite sekt-sioon (HEVko).

Ainesektsioonide põhiülesandeks on abistada õpetajaid igapäevatöös, andes neile uusi teadmisi ja oskusi, mille tulemusel muuta õpetamine õpeta-jatele ning õppimine õpilastele huvitavamaks ning seeläbi ka tulemuslikumaks.

Kuna õppimine on järjest rohkem väljumas traditsioonilistest raamidest ning ei ole alati seo-tud kooli ja klassiruumiga, on ka õpetajad aine-sektsioonide õppepäevadel saanud tutvuda eri-nevate õpikeskkondadega, mis võimaldavad õppetööd mitmekesistada, arendades seeläbi õpi-lase loovust ja laiendades silmaringi. Alustades iseendast, saab õpetaja testida, kas kogetu võiks kõnetada ka tema õpilasi.

Tallinn oma rohkete võimalustega saab pak-kuda teistmoodi õpikeskkonda ning annab seeläbi pealinna õpilastele ning õpetajatele muu Eestiga võrreldes eelise, mida tuleb kindlasti ära kasutada.

2014/15. õppeaastal viidi läbi 194 õppepäeva (peaaegu 5000 osalejaga), neist vaid kolmandik toimus Tallinna Õpetajate Maja (TÕM) õpperuu-mides ning pisut vähem Tallinna üldhariduskoo-lides. Enim õppepäevi leidis aset erinevates hari-dus-, kultuuri- või teadusasutustes, nagu Tallinna Tehnikaülikooli erinevad instituudid ja innovat-sioonikeskus Mektory, Tallinna Ülikooli Haridu-sinnovatsiooni Keskus, Tallinna Teeninduskool, Tallinna Meditsiinikõrgkool, Tallinna Ehituskool, Tallinna Teletorn, Pärnu ja Tartu loodusharidus-keskused, Tallinna Loomaaia Keskkonnaharidus-keskus, Saksa Kultuuri Instituut, Energia Avastus-keskus, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Põhja-Eesti Rajaleidja keskus ning paljud muuseumid Tallin-nas ja selle lähiümbruses.

Koostöö erinevate haridus- ja teadusasutus-tega, mis kaasab tegevõpetajaid ettepanekute tegi-jatena arendustöösse, on kindlasti jätkusuutlik ja õppetööd toetav tegevus. Ühelt poolt koolis töö-tava inimese tunnetatud vajadused, mis aitaksid tõsta õpetamise kvaliteeti ning teiselt poolt tea-

dusasutuste spetsialistide kompetents ja võimalu-sed neid vajadusi läbi sobivate õpikeskkondade ja haridusprogrammide ellu viia.

Järjest rohkem on ka õpetajaid, kes on val-mis ainesektsioonide õppepäevadel jagama oma kogemusi ja oskusi kaasaegsete infotehnoloogi-liste vahendite abil õppematerjalide loomiseks ja aktiivseks kasutamiseks. Kes on juba kord selle oskuse omandanud ja julgeb ning tahab edasi kat-setada, on saavutanud ka märkimisväärset edu. Usun, et ainesektsioonid saavad õpetajalt õpeta-jale õpitubade kaudu selles valdkonnas ka edas-pidi palju ära teha.

Järgnevad näited ainesektsioonide huvitava-matest ettevõtmistest 2014/15. õppeaastal.

Merike Palts, Tallinna Õpetajate Maja projektijuht

Algõpetus eesti koolis Ülelinnalise algõpetuse ainesektsiooni heaks tavaks on pakkuda õpetajatele kooliaasta jooksul paaril korral meisterdamise koolitusi. Nii toimus ka sel aastal Jakob Westholmi Gümnaasiumi alg-klasside majas liivapildi meisterdamise töötuba „Avasta eneses kunstnik!”. Töötoa viisid läbi Lii-vapilt OÜ asutajad Siiri Odra ja Merje Metsla.

2.5.2

Ülelinnalised ainesektsioonid – õpikeskkond õpetajatele

Töötoas said õpetajad kujundada etteantud alus-kaardil endale meeldiva ja sobiva mustri või pildi. Pildi katmine liivadega oli loov, lihtne ja kaasa-haarav, kujutlusvõimet arendav käeline tegevus. Valikus oli 20 erinevat erksavärvilist liiva, millest

„Aine-sektsioonide põhiülesandeks on abistada õpetajaid igapäevatöös, andes neile uusi teadmisi ja oskusi.

”

Liivapiltide meisterdamise ning keraamika töötuba alushariduse ainesektsioonis


sai omakorda uusi toone segada. Igale osalejale jäi mälestuseks enda meister-datud liivapilt. Töötoas osalemine pakkus suurt

rõõmu ja eduelamust igale osalejale.

Teises põnevas meis-terdamise töötoas valmis-tati savist esemeid keraamik Triinu Maide-Safini juhen-

damisel. Osalejad said val-mistada ühe eseme järgnevast valikust: kauss, taldrik, kulbi- või lusikahoidja. Koolitusel val-mistatud esemed põletati ja gla-

suuriti.Mõlemad õppepäevad arendasid loovust ning

andsid võimaluse tutvuda uute tehnikatega, mida töös õpilastega iga päev tarvis läheb.

Üheskoos Eesti Lastekirjanduse Keskusega korraldas algõpetuse ainesektsioon juba kuuenda ettelugemisepäeva Tallinna koolide 4. klasside õpilastele. Kuna aasta 2014 oli liikumisaasta, pühendati sellele ka ettelugemise päeva teema „Sport ja liikumine lasteraamatutes”.

Kolmandat aastat korraldati koostöös Tallinna Rahvaülikooliga laste luulepäev Tallinna koolide 1.-2. ja 3.-4. klasside õpilastele. 2015. aasta luule-päev oli pühendatud Ott Arderi 65. sünniaastapäe-vale ja teemaks oli „Päev läbi on päev”.

Kaia Rikson, Jakob Westholmi Gümnaasiumi klassiõpetaja, algõpetuse ainesektsiooni juhataja

Eesti keel emakeelena Ainesektsioon eesti keel eesti koolis on oma ette-võtmistes ikka otsinud võimalusi tutvuda lähe-malt erinevate haridusprogrammidega. Selleks

tuleb hubasest Õpetajate Majast seada sammud mõne muuseumi, teatri või näiteks teletorni poole.

Juhtus olema päikeseline veebruaripäev, kui emakeeleõpetajad Tallinna Teletornis kokku said. Suurepärane ilm ja erakordsed vaated andsid koo-lituspäevale oma osa.

Programmijuht Ivar Kaldam tegi sissejuha-tuse kommunikatsiooni ja televisiooni ajalukku. Gümnaasiumi meediakursuse õpetamiseks saak-sid õpetajad tuge koolinoortele mõeldud haridus-programmist „Televisioon – aken maailma”, kus antakse ülevaade raadio ja teiste meediavahen-dite ajaloost.

Näitus „Minu vana raadio” viis osalejad möö-dunud sajandi 1920. aastatesse. Äratundmisrõõmu jagus kõigile.

Helsingi tulesid sel õhtul teletornist ei näinud, küll aga said õpetajad oma silmaga näha, millega tegeleb ringhäälingu-, meedia- ja IT-infrastruk-tuuriteenuste osutaja Levira.

Lilian Aun, eesti keel emakeelena ainesektsiooni juhtaja, Jakob Westholmi Gümnaasiumi õppealajuhataja ning eesti keele õpetaja

Eesti keel vene õppekeelega koolisAinesektsiooni kõige olulisemateks märksõna-deks sellel õppeaastal olid suhtlemine, aktiivne kuulamine, mõistmine ja hoolimine. Nende tee-madega tegeleti kahel järjestikul õppepäeval.

Esimesel õppepäeval oli keskseks teemaks haridusliku erivajadusega laps klassiruumis, koolitajaks inspireeriv ja särav Reet Laur. Järg-misel õppepäeval keskenduti õpetajale klassiruu-mis ning täpsemalt sellele, kuidas end klassiruu-mis kehtestada, koolitajaks südamlik ning teemat väga hästi valdav Ene Velström. Mõlemal korral olid õpetajad aktiivsed osalejad, mängides läbi erinevaid olukordi ning mõeldes kaasa, mis oleks konkreetsete olukordade parim lahendus.

Need kaks koolitust olid vajalikud nii õpeta-jaametit silmas pidades kui ka laiemalt igapäeva-sele elule mõeldes. Samuti oli rõõm näha, et nii lühikese ajaga võib tekkida koolitajate ja koolitu-sel osalejate vahel mõnus töine sünergia.

Pille Pipar, ainesektsiooni eesti keel vene õppekeelega koolis juhataja, Tallinna Humanitaargümnaasiumi eesti keele õpetaja

Eripedagoogika ja logopeedia Läbi aastate on eriõppe ainesektsioonis korral-datud lisaks loengutele, seminaridele, erineva-tele kohtumistele, Tallinna koolide ja lasteaedade külastustele ka väljasõite, et tutvuda kolleegide tööde ja tegemistega.

2014/15. õppeaasta üheks olulisemaks ja huvi-tavamaks ürituseks kujuneski märtsikuine välja-

Eesti keele õpetajate õppepäev Tallinna Teletornis


sõit väljapoole Eestit – Riiga ja selle ümbrusesse, tutvumaks sealsete logopeedide ja eripedagoo-gide tööga lasteaedades, koolides ja rehabilitat-siooniasutustes. Ettevõtmine sai teoks koostöös Harjumaa eriõpetuse ainesektsiooniga. Huvitatuid oli bussitäis, kokku 45 eripedagoogi, 30 Tallinna ja 15 Harjumaa eriõpetuse sektsioonist.

Sõit algas 22. märtsi varahommikul. Uue info ja teadmiste kogumisega sai algust tehtud aga juba enne Läti piiri Pärnumaal, Tahkuranna val-las, kus peatuti Nurka talus, et kuulata litsentsitud hobuterapeudi Ere Raudsepa tutvustavat loengut hipoteraapiast. Hipoteraapia on kindlasti üks võimalusi aidata erivajadustega lapsi, mistõttu huvi antud teema vastu oli suur.

Jõudes Riiga, külastati uut Läti Rahvusraa-matukogu, mis paistis silma oma huvitava ja modernse arhitektuuri poolest.

Järgmist päeva alustati visiidiga Riia kõne-häiretega laste kooli „Valodiņa”. Lapsed lõpe-tavad selles koolis neli klassi viie aastaga, mis tähendab, et esimeses klassis õpitakse kaks õppe-aastat. Pärast seda lähevad õpilased tavakooli-desse, saades seal vähese abi toel kenasti hak-kama. Lätlaste süsteemi kõnehäiretega lastele maksimaalse abi andmisest pidasid Eesti kollee-gid äärmiselt positiivseks ja last toetavaks. Tallin-nas oleks kindlasti kohta sellisele koolile.

Külastasime ka rehabilitatsioonikeskust „We’re here”, mis on üks Riia suuremaid. Sealt saavad abi peamiselt raskete arenguprobleemi-dega lapsed ja õpilased. Keskus toimib ka päeva-keskuse ning koolina.

Seejärel suunduti Läti Kuulmiskeskusesse, kus audioloog ja logopeedid tutvustasid oma iga-päevatööd, muu hulgas näiteks ka kuulmisapa-raadi seadistamist.

Riiast 25 kilomeetrit välja sõites jõuti Gar-kalne kakskeelsesse (läti- ja venekeelsesse) kooli, mille juurde kuulub ka lasteaed. Koolis on loodud eraldi keskus kõne- ja õpiraskustega õpilastele, kus töötavad nii läti- kui venekeelne logopeed. Lasteaias on avatud rühmad erivaja-dustega lastele.

Kahe sisutiheda päeva lõppedes olid inimesed saanud juurde uusi ja huvitavaid mõtteid, suhelda kolleegidega lähivälismaalt, tutvuda sealse eriva-jadustega laste abistamiseks mõeldud süsteemiga, kuid samas oli võimalus ka omavahel palju infot vahetada, mis andis juurde kindlust igapäevatöö tegemisel. Sõit väljapoole Eestit oli reisiseltskon-nale koolituslik, meeldejääv ja nn akusid laadida aitav üritus. Tallinnas lahkuti üksteisest kiidu- ja tänusõnadega. Pilt 25-7

Siiri Kliss, eripedagoogika ja logopeedia ainesektsiooni juhataja, Tallinna Asunduse Lasteaia logopeed

Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerijad2009. aastast kehtima hakanud põhikooli- ja güm-naasiumiseadus sätestab haridusliku erivajadus-tega (HEV) õpilaste õppekorralduse erisused nii munitsipaal- kui ka riigikoolides. Märksõnaks on kaasav haridus, mille järgi õpib HEV õpilane üldjuhul oma kodule kõige lähema kooli tavak-lassis.

See on osutunud meie kooliperedele üsna suureks väljakutseks. Hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamine vajab ressursse, mida kooli-des tihtipeale napib. Imesid tuleb korda saata ole-masolevate võimaluste piires. Koolijuht nimetab ametisse inimese, kelle tööülesanne on koordi-neerida, organiseerida ning aktiveerida tegevusi, mille käigus teistest erinevate vajadustega õpila-sed suudaksid haridust omandada ning oleks rahul ja õnnelikud.

Justnimelt rahul ja õnnelikud – et nad ei muu-tuks kurjaks, ei tõmbuks endasse, ei jätaks koo-liteed pooleli, ei muutuks hävitavaks, ei kaotaks usku endasse ja oma tulevikku.

Seepärast on selle ainesektsiooni kõige era-kordsem ettevõtmine ainesektsiooni loomine 2014. aasta septembris. Erakordne on, et igas eesti ja vene õppekeelega koolis leidub inimene, kes on võtnud endale nii suure vastutuse.

HEV õpilaste õppe koordineerija ei ole eraldi ametikoht, seda tänuväärset tööd tehakse oma põhitööle lisaks. Koordineerijate hulgas on õppe-juhte, sotsiaalpedagooge, eripedagooge, koo-lipsühholooge, aineõpetajaid, klassiõpetajaid, logopeede. Erakordsed inimesed, tihe töögraafik (üks kohtumine igas kuus), eesti ja vene õppekee-lega koolide võrdne panustamine, aktiivne osale-mine (25-60 inimest igal teabepäeval), soojad ini-

Eripedagoogid külastasid Garkalne kooli Lätis, mille juurde kuulub ka lasteaed

„Kahe sisutiheda päeva lõppedes olid inimesed saanud juurde uusi ja huvitavaid mõtteid.

”


mesed ja kolleegitugi, oma teadmiste-kogemuste lahke jagamine – kõik see tegi ainesektsiooni esi-mese ühise aasta eriliseks.

Eraldi väärib väljatoomist viimane sündmus maikuus. Ainesektsiooni võõrustas Eduard Vilde muuseum Kadriorus, Rohelise Aasa tänaval. Kohaletulnuid oli vihmase ilma tõttu vähe, kuid kohtumine Eesti kirjanduse suurkujuga kujunes eriliseks. Eduard Vilde haprast tervisest ja haava-tavusest kõneles muuseumis eksponeeritud näi-tus „Külmetav kirjanik”. Oleks temagi ehk vaja-nud õpilasena individuaalset lähenemist. Eduard Vilde lühikeseks jäänud haridustee ei takistanud tal hiljem kinkimast meie kultuurivaramusse hin-nalisi pärleid. Ta kogus oma tarkusi ja kogemusi reisides ning värvikat elu elades. Paraku mõjutas tema halb tervis elu lõpupooles tema meeleolu ja vaimu. Ta otsis vastuseid armastusest, kuid alles siis, kui see enam ei aidanud.

HEV-õpilaste õppe koordineerijad teavad juba praegu, et õhust ja armastusest tähtsamat ei ole ning loodavad väiksemaid ja suuremaid imesid korda saata ka järgmisel õppeaastal.

Kärt Käesel, HEV-õppe koordineerijate sektsiooni juhataja, Pelgulinna Gümnaasiumi psühholoog

veebivõrku, kus oma harjutusi ning kontrolltöid teevad ka tulevased automaatikud. Tagasiside õppurile on operatiivne ning edasiviiv. Lisaks füüsikale saab veebilehel tegeleda matemaatika, geograafia ning teiste õppeainetega. Veebilehe arendustöös on osalenud ka tegevõpetajad ise.

Siinkohal ka mõned soovitused, et huvili-sed saaksid oma tööd lihtsustada ja kaasajastada. Parim eestikeelne õpiveebileht on iscx.dcc.ttu.ee/K12, kus nii õppur kui ka õpetaja saab surfata oma isikukoodiga sisenedes. Esimeseks heaks abime-heks on harjutusväljak, kus saab läbida näiteks vir-tuaallabori multimeetriga (MM) tutvumisel. Vasta-tes üha uutele ja uutele küsimustele, jõuab õppur/õpetaja tasandini, kus tema vastavateemaline nupuke värvub tumesiniseks ja sel tasemel võib juba töö ära arvestada. Esimeses tunnis saab sel-lega hakkama umbes pool klassi õpilastest, ülejää-nutel jääb võimalus töö kodus lõpetada. Tulemu-sena saadakse selgeks multimeeter ja tagasisidena on ka hinne käes. Boonuseks on veel see, et kui õpilane asub õppima TTÜ-s, saab sealne õppejõud arvestada tehtud tööd ka ainepunktidena.

Aarne Silas, füüsika ainesektsiooni juhataja, Tallinna Reaalkooli füüsikaõpetaja

Keemia Kui tõsta keemia ainesektsiooni koolituspäevadest esile ühte, mis õpetajatele kõige rohkem uut infor-matsiooni pakkus, langeb valik koheselt Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis toimunud õppepäevale, kus sai näha parimaid tervishoiuõppe klasse ning kaasaegseid õppimisvõimalusi. Kuna keemia ja meditsiin on väga tihedasti põimunud, huvitas õpe-tajaid iga valdkond, millega kool õppetöös tegeleb.

Ühe osa koolituspäevast viis läbi farmaatsia õppetooli juhataja Lilian Ruuben. Kuulati loengut energiajookidest ja nende kasutamisest noorte hulgas. Teema on väga aktuaalne ning kooskõlas koolide keemia ja bioloogia õppekavaga. Kooli-tuspäev andis uut ja huvitavat lisamaterjali aine-tundide jaoks.

Päeva raames anti ülevaade ka hambatehni-kuõppest ja -tööst, mida oli huvitav kuulata tänu hambatehnika õppetooli juhataja, dotsent Tõnu Kauba värvikale isikule.

Põnevust pakkus ka võimalus näha oma sil-maga õppetöös kasutatavaid „kaasaegseid pat-siente” – programmeeritavaid nukke, kes suu-davad IKT vahendite abil imiteerida patsiendi kaebusi erinevate haiguste puhul. Nukk-patsiendi saab programmeerida haigust põdema. Õpilane saab ravida vastavat haigust, õpetaja aga kontrol-lida, kas raviprotseduurid on õiged. Võimalused nukk-patsientide kasutamisel õppetöös on väga avarad: alustades näiteks vereanalüüsi võtmisest

Loodud on sujuvam üleminek õpingutele ülikoolis ning rahvusvaheliselt tunnustatud keskkond, kus õppur saab omas tempos rahuldada oma tunnetustarvet. Head proovimist kõigile!

iscx.dcc.ttu.ee/K12/

Füüsika ja mitte ainult!Füüsika ainesektsiooni tegevuses on suure väär-tusega koostöö erinevate Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) instituutidega. Arusaadavalt on füüsika-õpetajate silmaringi laiendamiseks tarvis kursis olla just selle ülikooli arengutega. Olgu see siis innovatsioonikeskus Mektory, TTÜ füüsikainsti-tuut või automaatikainstituut.

Professor Vello Kuke ettevõtmisel on näi-teks kokku pandud seadmete kohvrid, mille abil saab koostada elektrilisi skeeme ning seeläbi oma oskusi arendada (nende kohvrite laenutamine koolidele juba pisitasa käib ning arendustöö jät-kub). Nimetatud elektrilised skeemid on seotud

Füüsikaõpetajate õppepäev Tallinna Tehnikaülikoolis


ja lahastamisest ning lõpetades enneaegse või tavapärase sünnituse vastuvõtmisega.

Farmaatsiateaduskonna õppejõud-lektor Udo Margna tutvustas ka parimat ravimtaimede kogu ning selgitas selles valdkonnas jätkusuutliku arengu vajalikkust.

Õppepäeva käigus said keemiaõpetajad teha ise erinevaid praktilisi töid: valmistada hõbe-peeglit ja eetrit ning tiitrida mikropipetiga. Prak-tiline töö kaasaegses õpikeskkonnas oli rõõmus-tav kogemus kõigile õpetajatele.

Mitmed keemiaõpetajad on saanud kogemu-sest innustust ning leppinud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõududega kokku ainetunni läbi-viimise oma õpilastele. Koostöö on mõlema poole jaoks huvitav ja kasulik: õpilased saavad uusi teadmisi keemiast ja meditsiinist ning kool saab tutvustada oma õpikeskkonda, et tekitada noores inimeses mõtteid jätkata oma õpinguid just Tal-linna Tervishoiu Kõrgkoolis.

Kuigi kooli õpikeskkond tundus kõrvalt vaa-dates juba praegu õppimiseks igati sobilik ja maa-ilmatasemel, pole arendustöö veel lõppenud ning aasta pärast valmib uus õppekorpus veelgi pare-mate võimalustega ning ka keemiaõpetajaid ooda-takse taas külla.

Lilian Kippasto, keemia ainesektsiooni juhataja, Gustav Adolfi Gümnaasiumi ning Tallinna 21. Kooli keemiaõpetaja

Informaatika 12. jaanuaril 2015 külastasid arvutiõpetajad, IT-juhid ja külalised Rakverest Mustamäel asuvat innovatsioonikeskust Mektory. Eesmärgiks oli teada saada, millega tegeleb ja milliseid võimalusi pakuvad nii koolidele loodud Tallinna Tehnikaüli-kooli keskus kui ka Samsungi Akadeemia.

Külastuse esimeses osas piiluti tootearen-duse- ja müügijuhi Virge Schmidti abiga õppe-ruumidesse ja laboritesse, kus valmivad e-riigi teenused, luuakse ja prinditakse välja 3D-mude-lid, kus saab katsetada robootikat ja tööpinke ning näha, millisel viisil on võimalik kasutud ruumid elavaks muuta. Näidati, kuidas koridorist oli saa-

nud plakatlik mets, trepikojast helistuudio, konto-rilaest aastaaegade show. Saime testida ka Eestist maailma EXPO-le minevat kiike ja katsuda oma käega EstLink 2 kaablit.

Tulevikutehnoloogiate osas näidati, millised on jälgimis- ja tuvastuslahendused. Monitooringu kaudu on näiteks võimalik tuvastada, kus autoga sõites inimese pilk tegelikult eksleb või kuhu liik-lusvahenditega päeva jooksul sõidetakse.

Digivahenditest interaktiivseimad olid muu-sikapult-kast, kus kuubikuid lauale paigutades oli võimalik tunda ennast diskorina. See tegevus sobiks hästi näiteks pikkade konverentside vahe-pauside täitmiseks, haarates inimesi loomin-gulisse tegevusse ja pakkudes ühtlasi kerget lõõgastumist. Elevust tekitas ka kohtu-mine interaktiivse puuga, mis suhtleb inimesega digitaalse ekraani kaudu.

Ürituse teises osas tutvustas Samsungi Akadeemia perenaine Nele Sergejeva tulevikut-rende: andurid riiete sees, automatiseeritud autod, virtuaalne reaalsus, holo-grammid, painduvad ekraanid, targad majad. Tund viidi läbi kasuta-des Samsung for School tarkvara, mis annab õpe-tajale kontrolli õpilase tegevuse üle tahvelar-vutis. Kuna aga tund oli nii põnev, siis piiramist vaja ei läinudki.

Külla tuli ka Kris-tine Asu, kes tutvustas ülevaatlikult Mektory-Mektory koolitusprogramme koolidele, milles on nii loodust, teadust kui ka kõike muud, mil-lega tulevikuteadlasi ja -insenere juba koolipin-gist innustada.

1 Keemia ainesektsiooni juhataja Lilian Kippasto laboratoorset tööd ette valmistamas

2 Keemia ainesektsiooni õppepäeval Tallinna Meditsiinikoolis said õpetajad ise läbi viia erinevaid praktilisi töid

1 2

Informaatika ainesektsioon tutvus innovatsioonikeskuses Mectory 3D printimise võimalustega


Soovitame Mektory keskust külastada, sest kooli-dele on esmatutvustus ja Samsungi klassiruumiga tutvumine täiesti tasuta. Õpetajaterühmaga sama-aegselt olid keskuses ka õpilased Sõmeru Avatud Noortekeskusest, kes olid tulnud pealinna oma projektide jaoks innovaatilisi ideid ammutama. Noored ja vanad said üheskoos arutada, mis ootab meid ees näiteks aastal 2020. Keskkond selleks mõttelennuks oli igati sobiv.

Birgy Lorenz, informaatika ainesektsiooni juhataja, Pelgulinna Gümnaasiumi õpetaja ning arendusjuht

tiliste ülesannetega (enda mõõtmisandmete abil veesilma pindala ja ruumala arvutamine), taime ja linnuliikide määramisega digitaalsete määra-jate abil jne.

Õppepäev oli täis erinevaid tegevusi, et mär-gata ja mõõta, vaadelda ja võrrelda, katsuda ja katsetada, analüüsida ja argumenteerida. Päeva lõppedes sai iga õpetaja kaasa kuhjaga uusi ideid ja kindlasti avastusrõõmu.

Pilvi Tauer, geograafia ainesektsiooni juhataja, Tallinna Tehnikagümnaasiumi geograafiaõpetaja

Bioloogia 2014/15. õppeaastal oli bioloogiaõpetajatele aine-sektsiooni õppepäevadest kõige huvipakkuva-mEesti Maaülikooli taimefüsioloogia professori Ülo Niinemetsa loeng-seminar „Taimkatte roll globaalsetes muutustes”.

Euroopa Teadusuuringute Nõukogu (Euro-pean Research Council) tippteadlase grandiga autasustatud professor juhib keskkonnamuutus-tega kohanemise tippkeskust ENVIRON ning tut-vustas täiesti uusi teadmisi sellest, kuidas taimed stressitingimustes lenduvaid ühendeid atmosfääri indutseerivad ja milline on nende orgaaniliste ainete mõju kliimale. Erinevad kliimamudelid ennustavad erinevat tulevikku. Kuidas erinevaid kliimamudeleid testida ja tõele lähemale jõuda?

Ülo Niinemetsa sõnul mängib kliima kujunemi-sel suurt rolli taimestik. Stressis taim on võimeline end kokku võtma ning ellujäämise korral võib saada temast kliima muutja ning see aspekt tuleks lisada ka kliimamudelitesse. Kümmekond aastat tagasi väitis ajakiri Nature, et tänaseks päevaks on Amazo-nase vihmametsade asemele tekkimas kõrbed, mida aga tegelikult ei ole juhtunud. Professor Niinemetsa sõnul on see vaid üks näide kliimamudelitest, kus biosfääriga veel piisavalt ei arvestata. Kõrge reakt-sioonivõimega lenduvaid süsinikuühendeid tootes aitavad taimed tegelikult inimesest mitu korda roh-kem kaasa niinimetatud halva osooni tekkele.

Värsked teadmised teadusuuringutest on bio-loogiaõpetajatele väga vajalikud, sest ei saa maha jääda ja tundides rääkida vananenud arusaamadest. Keskkonnaprobleemid ja sealhulgas kliimamuutu-sed on bioloogiaõpetajatele mitte ainult ainekava-des kohustuslikud teemad, vaid ka südameasjad.

Kersti Veskimets, bioloogia ainesektsiooni juhataja, Tallinna Reaalkooli bioloogiaõpetaja

Kunstiõpetus Tallinna kunstiõpetajate ettevõtmiste hulgas kuju-nes silmatorkavaimaks erialane täiendus prakti-liste oskuste tasandil - Ukraina Kultuurikesku-ses toimunud „Munakirjutamise meistriklassi”

Geograafia 2014/15. õppeaasta üks huvitavamaid ainesekt-siooni tegevusi oli väljasõit Tartu Keskkonna-hariduse Keskusesse 28. märtsil, kus Tartu Loo-dusmaja kooliprogrammide juhi Helle Kondi ning „Walk& Learn” projektijuhi Marko Petersoni juhendamisel läbiti innovaatiline aktiivõppep-rogramm „Tahvelarvutite kasutamine õuesõppes ja maastiku mõõdistamisel”.

Digitaalsete abivahendite lõimimine looduse tundmaõppimisel aktiivõppeprogrammidesse toe-tab üldhariduse õppekavas ette nähtud keskkon-nateadlikkuse ja tehnoloogiapädevuse tõstmist kõikide kooliastmete õpilaste seas. Et õpetajadki tunneksid end uute tehniliste vahendite maailmas kindlamalt, tuleb ka neile pakkuda võimalusi koo-litusteks, et saada paremini hakkama kiiresti muu-tuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas.

Tartu Keskkonnahariduse Keskuse õuele on rajatud digitaalne õpperada, mille igas digitaal-ses kontrollpunktis on erinev ülesanne eluta ja eluslooduse erinevate objektide märkamiseks, mõõtmiseks ja määramiseks. Nii tuli rändkivira-jal määrata kivimeid ja otsida nende kohta infot läbi QR-koodide, tegeleda tiigi ääres matemaa-

Tallinna informaatika ainesektsiooni blogitallinnit.blogspot.com

Geograafiaõpetajad läbisid Tartu Keskkonna-hariduskeskuses innovaatilise aktiiv-õppeprogrammi „Tahvelarvutite kasutamine õues-õppes ja maastiku mõõdistamisel“

„Värsked teadmised teadus-uuringutest on bioloogia-õpetajatele väga vajalikud, sest tundides ei saa ju rääkida vananenud arusaamadest.

”


töötoas. Koolitajaks oli ukraina juurtega, kuid Eesti Kunstiakadeemias õppinud ning oma elu Eestiga sidunud Nestor Ljutjuk.

Ukraina Kultuurikeskuse näol on tege-mist väga erinäolise keskkonnaga. Koht, kus valmistatakse enamik asju käsitööna, teki-tab tunde ajas rändamisest. Pühakoda, mille krüptis asub haruldane kunstikogu, kasutatakse Ukrainale keerulisel ajal ka abikeskusena.

Saime näha, kuidas otse Tallinna vanalin-nas kasvatatakse rõõmsaid stressivabu kanu, kes munevad templita mune. Samuti pühendati meid imevõtte saladusse, kuidas ühe auguga munast sisu välja saada. Peent batiktehnikalaadset tööt-lust kasutades võib aga sündida tõeline kunsti-teos – imepeenelt kirjatud pühademunad. Vahetult enne kevadpühi toimunud õpituba oli samaaegselt nii hariv kui ka lõõgastav.

Tiina Treibold, kunstiõpetuse ainesektsiooni juhataja, Tallinna Saksa Gümnaasiumi kunstiõpetaja

Muusikaõpetus Muusika-aasta 2015 on toonud endaga kaasa roh-kesti sündmusi, kuid Tallinna muusikaõpetajate ainesektsiooni üks põnevamaid ja menukamaid kokkusaamisi leidis aset Teatri- ja Muusikamuu-seumis 14. aprillil 2015, kus tutvuti näituse „Hin-gab ja heliseb” ning selle juurde kuuluva haridus-programmiga. Koos muuseumitöötajatega tehti retk läbi looduse ja muusika.

Näitus oli eriline selle poolest, et tutvustas muusika ja looduse omavahelisi seoseid, sarna-susi ja erinevusi. Näitus koosnes stendidest, mis on valmistatud taaskasutatavatest materjalidest ning sisaldasid helinäiteid, käed-külge lahen-dusi, arvutimänge ja palju muud. Näitus pakkus võimalusi kuulamiseks, nuputamiseks ning oma musikaalsuse testimiseks. Eriliseks teeb näituse ka see, et sügisest läks see rändama mööda Ees-timaa koole.

Kokkusaamisel osales arvukalt nii kooli- kui ka lasteaiaõpetajaid. Paljud õpetajad avaldasid soovi tulla muuseumisse koos õpilastega.

Pärast haridusprogrammi tutvustamist said õpeta-jad muuseumi hubases õhkkonnas arutada veel ka muid ainesektsiooni küsimusi.

Elina Kaasik, muusikaõpetuse ainesektsiooni juhataja, Tallinna Tehnikagümnaasiumi muusikaõpetaja

2.5.3

Tallinna Kopli AmetikoolTallinna Kopli Ametikool (TKAK), kus saab omandada kutse tosinal erialal, on pealinna ainuke munitsipaalkutsekool.

17. septembril 2014 kogunes kogu koolipere Tal-linna Loomaaeda, et tähistada kooli 11. sünni-

päeva. Ürituse tippsündmuseks oli Tallinna Kopli Ametikooli ja Tallinna Loomaaia vahelise koos-töö raamlepingu allkirjastamine kooli direktori Kaspar Kaugija ja loomaaia direktori Mati Kaalu poolt. Kool tänas ka koostööpartnereid, kes on aida-nud õpilasi ja pakkunud neile praktikavõimalusi.

Kunstiõpetajad täiendasid end töötoas „Munakirjutamise meistriklass“


31. oktoobril 2014 lõpetas Kopli ametikooli aian-duse eriala esimene lend. Lõpetajaid olid teiste seas õnnitlemas ka Tallinna linnapea Edgar Savi-saar ja abilinnapea Mihhail Kõlvart.

Traditsiooniliselt osales Tallinna Kopli Ametikool töötoa ja näitusega Mar-dilaadal Saku Suurhallis. Infomessil „Teeviit” oli kool esindatud infoboksi ja töötoaga. Samuti võt-tis kool üheksa töötoaga, kus linnarahvas sai tut-vuda koolis pakutavate erialadega, osa täiskas-vanud õppija nädalast. 2014. aasta lõpetas kool iga-aastase jõululaadaga, kus oli avatud õpilaste jõulukohvik ja erine-vad töötoad. 2014/15. õppeaastal osales kool esmakordselt Tallinna käsitöömessil.

6. ja 7. märtsil osales TKAK edu-kalt võistlusel Noor Meister 2015 Eesti

Näituste messikeskuses. Maalrite võistlusalal võistles Agnes Lapimaa, kes saavutas kokkuvõt-tes II koha. Keskkonnatehnika lukksepp Denis Tsar saavutas samuti teise ja puhastusteeninduse eriala õpilane Marko Õunapuu kolmanda koha. 16. aprillil osalesid aianduse eriala õpilased kutsevõistlusel Noor Aednik 2015. Võistlesid Mariam Reintop ja Isabella Neff.

Koostöös ajakirjaga Maakodu valmistas Kopli ametikool pikeerimislaua, mis avaldati Maakodu erinumbris Suvi Aias. Aianduse eriala õpilased koostöös SOS Lasteküla Eesti Ühinguga rajasid emadepäeva kampaania raames Eesti Vabaõhu-muuseumi territooriumile lillepeenra ning hool-davad seda terve suve jooksul.

Lisaks on koolis toimunud õppeaasta jooksul mitmed huvitavad üritused – spordipäev, stiilinä-dal, rebaste ristimine, tervisenädal ja vastlapäev, samuti erialased kutsevõistlused, kust võtsid osa nii õpilased kui ka personal. Täienduskoolitusosa-kond on korraldanud mitmeid koolitusi täiskasva-nutele, nende hulgas ka koostöös Tallinna Ettevõt-lusametiga väljatöötatud kursused.

Tallinna Kopli Ametikool oli palutud õppe-aasta pidulikule lõpetamisele Tallinna Lillepa-viljoni, kus kool sai tunnustatud konkursi Parim Koostööprojekt 2015 II kohaga. Koostööprojek-tideks olid „Noored meistrid botaanikaaias” Tal-linna Botaanikaaiaga ning „Noore aedniku töö-ristsed loomaaias” Tallinna Loomaaiaga.

Annely Tahker, Tallinna Kopli Ametikooli personalijuht

2.5.4

Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium – kool igas vanuses õppijateleTallinna Täiskasvanute Gümnaasium on kool neile, kes soovivad oma haridusteed jätkata olenemata vanusest ja arvestamata õpingute vahele jäänud pausi pikkust.

Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi (TTG) põhieesmärgiks on inimese areng. Eelmainitut arvesse võttes, peab kool oma koolitus- ja aren-dustegevusese planeerimisel lähtuma töötajate arendamise kõrval ka täiskasvanud õppijatele huvi pakkuvatest üritustest. TTG-s on aja jooksul välja kujunenud traditsioonilised ettevõtmised,

kuid igal õppeaastal püüatakse leida ka midagi uut. Samuti mõeldakse, kuidas kaasata oma tege-mistesse kooli töötajate kõrval üha enam ka õppi-jaid, et nad tunneksid end kooli ühistegemistes võrdväärsete partneritena ning ühiskonnas tegusa ja enesekindlana.

Heaks koostöönäiteks on võõrkeelte kuu kor-raldamine novembris. Töötajate ja õppijate edu-kas ühisettevõtmises on kandev roll õppuritel nii luuleõhtu kavandamisel kui ka seinalehtede kujundamisel ja meenete valmistamisel. Tradit-siooniks on ka emakeelepäeva tähistamine märt-

Kopli ametikooli 11. sünnipäeval allkirjastasid Tallinna Kopli Ametikooli direktor Kaspar Kaugija ja Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal koostöölepingu oma asutuste vahel

Kopli Ametikool osales traditsiooniliselt töötoa ja näitusega Mardilaadal Saku Suurhallis

„Töötajate ja õppijate edukasühisettevõtmises on kandev roll õppuritel.

”


sikuus, sel aastal külastas kooli tuntud telediktor ja toimetaja Sirje Eesmaa.

Rahvusvahelise koostöö ja partnerlussuhete toimivuse näiteks on partnerkoolide töötajate ühiskoolituste kõrval ka iga-aastased sõprus-koolide õpilasesinduste koostööseminarid, mis annavad õppijaile võimaluse täiendada oma võõr-keeles suhtlemise ja esinemise oskust ning tut-vuda naabermaade kultuuri ja ajalooga.

Aprillikuus läbiviidud matemaatikanädal oli heaks näiteks, kuidas on loovtöö kaudu võima-lik siduda kunsti ja matemaatikat. Sellest anna-vad tunnistust ühistegevuses valminud kunstiliselt kaunistatud matemaatilised kehad. Huvipakku-vaks kujunes ka peastarvutamise võistlus.

Südamenädala raames toimunud võistluse „Südamesõber 2015” võidu pälvisid nädala jook-sul enim kaloreid kulutanud osalejad..

TTG omanäolisteks ettevõtmisteks on kooli sot-siaalpedagoog Ulvi Niitsoo algatatud tervis-like toitude valmistamise konkurss, et tähistada tervisliku toitumise päeva 6. mail. Käesoleval õppeaastal oli teemaks „Tervislik magustoit”. Üri-tusel osales seitse võistkonda ning koolipere lem-miku väljaselgitamiseks anti 69 häält.

Hoolivuse märgiks on Lasnamäe Lastekesku-sele puuviljade ostmiseks annetuste kogumine TTG õpilasesinduse algatusel. Puuviljad anti pidulikult üle 11. mail.

Eelmainitu on osa TTG-s tehtavast tööst, mille eesmärgiks on aidata kaasa tegusa, ene-sekindla, koostööd hindava ja hooliva isiksuse kujunemisele.

Heiki Kiidli, Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi direktor

Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis seoti omavahel matemaatika ja kunst

TTG matemaatika-nädala korraldajad

„TTG eesmärgiks on aidata kaasa tegusa, enesekindla,koostööd hindava ja hooliva isiksuse kujunemisele.

”


3 OLULISEMAD SÜNDMUSEDKord küsis Šaljapini tuttav temalt, miks ta laulab muusikaõpetaja Don Basilio osa Rossini ooperis „Sevilla habemeajaja” – see on ju nii väike osa?

Šaljapin vastas: „Suure artisti jaoks pole väikeseid rolle. Aga väikestel artistidel jälle pole suuri rolle.”

Fjodor Šaljapin(1873 – 1938), VENE LAULJA


M eie praegune iseseisvusaeg on kestnud kauem kui kunagi varem. „Olgu meile selge see, et meie rahva iseseisvus ja vabadus ei ole kunagi olnud ega saa

kunagi olema iseenesestmõistetav. Meie rahva ja vabaduse kaitseks on loodud Eesti riik.” (Kaitse-väe juhataja, kindralleitnant Riho Terras kõnes vabariigi aastapäeva auks korraldatud kaitseväe ja liitlaste paraadil 24.02.2015)

„Iga rahva saatuse, olemise ja tuleviku pane-vad paika väärtused, millel ühiskond ja riik sei-savad. /---/ Täpselt 50 aastat tagasi, 24. veebruaril 1965, pani suur Eesti kirjanik Karl Ristikivi oma päevaraamatusse kirja järgmised read: „Vabariigi aastapäev. Vaevalt olen saanud sellele mõelda. Mis mul sellest – kas see oli minu vabariik? See sai selleks alles siis, kui seda enam ei olnud.”. Pool sajandit hiljem mõtlevad paljud samamoodi:

Eesti Vabariigi auks3.1

kas see on minu vabariik? Minu vastus on: See on sinu ja minu vabariik. Igaühe Eesti Vabariik!” (Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne Eesti Vabariigi 97. aastapäeval)

„Loogem siis kõik koos Eesti vabadust ikka, jälle ja uuesti. /---/ Sest tulevikku meil ilma vabaduseta olla ei saa. Ükskõikseks jäädes on lihtne vabadust kaotada.” (Riigikogu esimees Eiki Nestor riigilipu heiskamise tseremoonial 24.02.2015)

„Isamaa-armastust tuleb kujundada maast madalast. Isamaaline kasvatus algab kodust ja peaks inimest saatma kõigis vanuseastmetes ja kõigis valdkondades, millega ta Eesti Vabarii-gis kokku puutub. Eestis tähistatavad pühad ja tähtpäevad on meie ajaloolise mälu osa.” (Piret Kaasik, lasteaiaõpetaja ja naiskodukaitsja Saa-remaalt; Õpetajate Leht, 24. märts 2013)

3.1.1

Eesti Vabariigi 97. aastapäeva aktus Reaali Poisi juures 20. veebruaril 2015 tähistasid Tallinna Reaal-kool, Gustav Adolfi Gümnaasium ja Jakob Westholmi Gümnaasium traditsiooniliselt Eesti Vabariigi 97. sünnipäeva piduliku aktusega Reaali Poisi juures.

Kõnedega astusid üles linnapea Edgar Savisaar ning Jakob Westholmi Gümnaasiumi direktor Rando Kuustik. Koolipoisid asetasid mälestus-märgi jalamile pärjad.

Auväärse traditsiooni sünni ja taassünni lugu tutvustasid aastaraamatu toimetusele Tallinna Reaalkooli huvijuht Piret Otsa ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloomuuseumi juhataja Helda Venderström.

2. veebruaril tähistasid viis Kesklinna kooli – Tallinna Inglise Kolledž, Tallinna 21. Kool, Tal-linna Reaalkool, Tallinna Prantsuse Lütseum ja Gustav Adolfi Gümnaasium – Reaali Poisi juures ühiselt ka Tartu rahulepingu aastapäeva.

Tallinna Reaalkool, Gustav Adolfi Gümnaasium ja Jakob Westholmi Gümnaasium tähistasid traditsiooniliselt Eesti Vabariigi sünnipäeva piduliku aktusega Reaali Poisi juures

„Isamaa-armastust tuleb kujundada maastmadalast.

”


Head koolinoored! Head õpetajad!Meie, eestlased, oleme sajandeid elanud

võõrvõimude valitsemise all. Rahvastikutead-lased ning poliitikud on pidanud seda parata-matuseks. Väikesearvulisel rahval, nagu meie, polevat ressurssi luua ja hallata oma riiki. Ikka pidavat suuremad „vennad” aitama, õpetama ja anastama. Ometi on eestlaste seas ka kõige karmimate võõrvõimude ajal püsinud lootus ja vabaduspüüe. Et „ükskord löövad pirrud lausa kahel otsal lõkendama”.

Eesti Vabadussõja alates julgesid vaid vähesed uskuda, et tilluke Eesti suudab edukalt võidelda hiiglasliku Nõukogude Venemaa vastu. Suur hulk mehi hoidis seetõttu mobilisatsioonist kõrvale. Esialgu söandasid edusse uskuda vaid elukogemusteta idealistlikud koolipoisid. Samuti tsaariarmees teeninud eestlastest kaadriohvit-serid, kes teadsid, kui tüdinud olid lihtsad vene soldatid sõdimisest. Käputäis eesti koolipoisse

ja ohvitsere olidki need, kes 1919. aasta jaanua-ris lõid bolševikud Tallinna külje alt põgenema. Nemad vallandasid rahvusliku eneseusu tõusu ning innu võidelda vaba Eesti eest.

Seda võib pidada lausa imeks, et suudeti võita niihästi Vene bolševikke kui saksa Rauddi-viisi ning balti-saksa Landesveeri sõdalasi. Jaan Poska, kes juhtis Tartu rahurääkimisi, kinnitas Vene Föderatsiooni delegatsioonile, et eestlas-tel pole midagi vene rahva vastu. Eestlased on rahvana täiskasvanuks saanud ning soovivad vabaneda võõrast eestkostest.

Eesti iseseisvuse eest on makstud kallist vere hinda. 29. novembril 1918. aastal alanud ja 431 päeva kestnud Vabadussõjas langes, suri haavadesse või haigustesse Eesti poolel ligikaudu 5000 ja sai haavata 13 000 meest ja naist. Nende seas olid ka Tallinna Reaalkooli 2 õpetajat ning 6 õpilast. Nende mälestusmärgi jalamile täna pärga asetades me austame ka

teisi Vabadussõja kangelasi, olgu nad õpila-sed või õpetajad, sõjaväelased või tsiviilisikud. Neile kuulub meie tänu ja tunnustus. Ilma nen-deta poleks toimunud ka Eesti teist iseseisvu-mist 1991. aastal. Mälestus Vabadussõja ning kommunismiaja märtritest innustas „laulva revolutsiooni” aastatel ka neid noori, kes ei olnud ise elanudki iseseisvas Eesti riigis.

Me peame nägema veel palju vaeva, et taastatud Eesti Vabariik saaks õitsvaks ja õigla-seks, nagu me unistasime „laulva revolutsiooni” päevil. Ent me ei tohi unustada, et meie riiklik iseseisvus pole niisama enesestmõistetav nagu õhk, maa ja vesi meie ümber. Me peame oma riiki hoidma ja kaitsma. Vanem põlvkond tõstab lootusrikkalt pilgud tänastele noortele, kes te asute peatselt juhtima ja arendama meie riiki. Palju indu ja edu teile selleks! Palju õnne Eesti Vabariigi 97. aastapäeva ja Tartu rahu 95. aasta-päeva puhul!

Linnapea Edgar Savisaar pöördus koolinoorte ja õpetajate poole järgmiste sõnadega

Auväärse traditsiooni sünni ja taassünni lugu Auväärse traditsiooni sünni ja taassünni lugu tutvustasid aastaraamatu toimetusele Tal-linna Reaalkooli huvijuht Piret Otsa ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloomuuseumi juhataja Helda Venderström.

Külmal 13. novembri päeval aastal 1927 avati Reaalkooli ees mälestussammas Vaba-dussõjas langenud Tallinna õpilastele ja õpe-tajatele. 1928–1940 aastani tähistasid Tallinna koolid iseseisvuspäeva ajalehes Kaja (22. veebruar 1928) ilmunud kirjelduse kohaselt järgmiselt (kirjaviis muutmata):

„Koolidest, kelle õpilasi Vabadussõjas lan-genud, ilmuvad kell 8.20 reaalkooli juures asuva mälestussamba juurde igast koolist koolijuhataja

ja õpetajate saatel, orkestri ja koolilipuga, 160 vanemate klasside meesõpilast. Linna koolivalit-suse juhataja kõnes peale langenute nimede ette-lugemist mängivad orkestrid „Isamaa ilu hoieldes” ja kõne lõpul riigihümni. On ühine pärg õpetajate ja õpilaste poolt asetatud mälestussambale, alga-vad orkestrid marssi ja õpilased lähevad oma kooli aktustele, mis algavad kell 9.00. Aeg 20-25 minu-tit. Kui temperatuur on alla –10 kraadi, ei mängi orkester, kui alla –15 kraadi, jääb üldse ära.”

Iseseisvuspäeva tähistati ausamba juu-res ka 1942–1944. Aastal 1948 hävitas Nõuko-gude okupatsioonivõim monumendi.

23. veebruaril 1993 – Eesti Vabariigi 75. aastapäeval – avati originaali järgi loodud

mälestussammas taas. Avamisel olid kohal kolme kooli lipud koos saatjaskonnaga. Pea-linlasi tervitas ja õnnitles tähtsa sündmuse puhul toonane Tallinna linnapea Jaak Tamm (Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlane).

Vabariigi 80. aastapäeval 1998. aastal taaselustas Reaalkooli vilistlaskogu vahepeal unarusse vajunud traditsiooni. Sellest ajast alates, igal aastal enne vabariigi aastapäeva kell 9.00, asetavad kolme praegu tegutseva kooli, kelle õpilasi langes Vabadussõjas (Gus-tav Adolfi Gümnaasiumi, Jakob Westholmi Gümnaasiumi ja Tallinna Reaalkooli), õpilased ja direktorid ühise pärja Eesti Vabariigi ühe tähtsama monumendi jalamile.

Koolipoisid asetasid mälestusmärgi jalamile pärjadLinnapea Edgar Savisaar


ja koostame ka raamatut,” rääkis Marko Rööp-son. „Kooli vilistlased on suure töö ära teinud ja tänu sellele jõudsime ka vabariigi aastapäevaks mälestustahvli paika panna.” Mälestuskivi val-mistas skulptor Tiiu Kirsipuu Eesti dolomiidist.

Lugu kajastas Pealinn („Kalamaja põhikool mälestab Vabadussõjas osalenud õpetajaid, 24. veebruar 2015)

3.1.2

Kalamaja põhikool avas Vabadussõjas osalenud õpetajatele mälestustahvli 24. veebruaril 2015 avas Kalamaja Põhikool mälestuskivi Eesti Vabadussõjas osalenud viiele õpetajale.

Kooli direktori Marko Rööpsoni sõnul tuli info Vabadussõjas osalenud õpetajatest välja kooli aja-loo uurimise käigus. „Praegu jätkame uurimist, sest kõik tuli välja seoses kooli sajanda juubeliga

3.1.3

Sikupilli keskkool pühendas vabariigi sünnipäevale kirjandite võistluse Tallinna Sikupilli Keskkool korraldas juba teist korda Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud kirjandite võistluse „Mina ja Eesti”.

Võistlus „Mina ja Eesti” sai ellu kutsutud õpilaste Eesti-teemaliste mõtete, toreduse ja kitsaskohtade läbimõtlemiseks ning lahenduste väljapakkumiseks.

Ideega tähistada vabariigi sünnipäeva kir-jandivõistlusega tuli möödunud õppeaasta 1. septembril lagedale kooli lapsevanem Hillar

Viks. Konkursi heaks haldjaks kinkis ta koolile pronksskulptuuri „Hetk”, mille autoriks ta ise on.

2015. aastal toimus konkurss teistkordselt. Kokkuvõtted tehti 23. veebruaril Eesti Vabariigi sünnipäeva pidustuste raames.

Žürii arvates oli laureaadi tiitlit väärt 8. klassi õpilane Hele-Ry Ibrus, kelle mõtted, ideed ja lahendused kõige küpsemad tundusid.

Heido Selmet, Tallinna Sikupilli Keskkooli õpetaja

3.1.4

Tallinna 21. Kooli õpilased heiskasid lipu Pika Hermanni tornisRiigikantselei ettepanekul heiskasid 22. septemb-ril 2014, vastupanuvõitluse ja Otto Tiefi valitsuse päeval, kell 7.04 Pika Hermanni tornis riigilipu Tal-linna 21. Kooli kooli liputoimkonna liikmed Markus Puidak, Kauri Sooväli, Marken Malm, Rando Lille-org ja Martin Nigola. Tallinna 21. Kooli õpilased heiskasid lipu ka Eesti lipu päeval 4. juunil 2015.

Allikas: Tallinna 21. Kool

Kalamaja Põhikooli direktor Marko Rööpson ja mälestuskivi loonud skulptor Tiiu Kirsipuu

Tallinna 21. Kooli kooli liputoimkonna liikmed heiskasid lipu Pika Hermanni tipus

„Kadaka lasteaia pere käsitleb isamaa-armastust ja aatelisust juba rohujuuretasandil.

”


Tallinna Kadaka Lasteaed rakendab aktiivõppe-meetodeid aastaringselt. Sel talvel sooviti kogu lasteaiaperele pakkuda midagi teistsugust, n-ö „kastist väljas” tööstiili ja uudset praktikat.

Veebruaris püstitati lasteaia õuele kaks Kaitse-liidu köetavat välitelki, kus õpetajad igapäevaselt õppetegevusi läbi viisid. Eriti populaarseteks osu-tusid loodusuuringud ja küpsetamine. Viimasega tegelesid aktiivselt ka kõige pisemad sõimelapsed. See projekt tõhustab lasteaiast saadavat loodus- ja keskkonnaharidust ning aitab mitmekesistada laste liikumisharjumusi ja tervislikke eluviise.

17. veebruaril 2015 tähistas Kadaka lasteaed koos Kaitseliidu Tallinna maleva Nõmme malev-

konna ja Eesti kaitseväe vahipataljoniga Eesti Vabariigi 97. aastapäeva.

Kaitseliit määratleb väärtusena usaldust ja koostöötahet riigi erinevate struktuuride vahel. Ka Kadaka lasteaia pere käsitleb isamaa-armas-tust ja aatelisust juba rohujuuretasandil. Kadaka lasteaed on kakskeelne ja -kultuuriline ning sel-lest johtuvalt peetakse oluliseks rahvuste integ-reerimist ja inimestevahelist üksteisemõistmist ning sallivust.

Sündmuse puhul peetud paraadil marssis 230 last, kogu lasteaia personal, lastevane-mad ja haridusameti esindajad. Vahipatal-joni orkestriliikmed ilmestasid rong-käiku marsimuusi-kaga. Kaitseliidu vabatahtlikud näi-tasid lasteaiaperele ette, missugune on paraadi ülesehitus ja kuidas kohaselt käituda. Paraadi kombestikku täi-tes tutvustasid kaitseliitlased muu hul-gas sõjaväelist hierarhiat.

Paraadi lõppedes jagunesid lapsed tegevus-keskustesse. Riigikaitsjad tutvustasid viies tege-vuskeskuses oma varustust, sõiduvahendeid ja muusikainstrumente. Kadaka küla sisekvartali õuealal tehti lastele proovisõitu Unimog maasti-kuveokiga. Lasterühma saatsid autokastis rühma-õpetaja ja kaitseliitlane, kes hoolitsesid, et lapsed istuksid ohutult.

3.1.5

Kadaka ja Rabarübliku lasteaiad tähistasid Eesti sünnipäeva koos kaitseliitlastega

Kadaka lasteaia pere on kogunenud tähistama Eesti Vabariigi sünnipäeva.

Paraadi ees astus uhkelt seitsmeaastane Sebastian, kes kandis paraadi vappi

Päeva lõpus söödi sõjameestega koos üks mehine lõuna


Lisaks Kaitseliidu pakutud tegevuskeskustele olid õpetajad ette valmistanud praktilis-mängu-lisi õppetegevusi. Päev kulmineerus ühise lõuna-söögiga õues, kus pika laua taga istusid kõrvuti lapsed ja kaitseliitlased. Aeti sõdurijuttu, söödi katelokkidest hernesuppi ja vastlakukleid.

Koostöö tulemusel õppisid lapsed lähemalt tundma Eesti riigikaitsestruktuure ja nende argi-päeva. Ühtlasi on ühiselt antud panus, et kasvatada oma kodu ja kodumaad armastavaid kodanikke.

21. veebruaril tähistas Eesti sünnipäeva koos Kaitseliidu Nõmme malevkonnaga ka Tal-linna Lasteaed Rabarüblik, kus see on juba tra-ditsiooniks saanud.

Rabarübliku lasteaed alustas päeva aktusega lasteaia saalis. Pidulik sündmus juhatati sisse hümni, ühislaulmise ja heade sünnipäevasoovi-dega Eestile. Lasteaia vilistlane, nüüd kolmanda

klassi õpilane, pidas sünnipäevakõne Eestimaa tähtsusest meie kõigi jaoks.

Ka Rabarübliku lasteaias tutvustasid kaitse-liitlased lastele sõdurielu. Lapsed said proovida kiivrit ja gaasimaski ning kanda seljas kotti kogu varustusega. Saadi teadmisi metsas telkimisest ning sellest, mida kaitseliitlased söövad ja kui-das nad toitu valmistavad. Toreda üllatusena said lapsed sõita Kaitseliidu veoauto kastis. Lapsi ja kaitseliitlasi ootas päeva lõpus pidulik lõunasöök lasteaia saalis. Kaitseliitlaste mehine „head isu!” andis laste kõvasti söömisindu juurde.

Sellise päeva tähtsust laste jaoks on raske üle-hinnata. Tänu heale koostööle ja ühistele väärtus-hinnangutele hoiame Eesti lippu kõrgel ka tulevikus.

Maili Tilk, Tallinna Kadaka Lasteaia õpetaja Piia Aasmäe, Tallinna Lasteaia Rabarüblik direktor

Riigikaitsjad tutvustasidi Kadaka ja Rabarübliku lasteaedade lastele oma sõdurivarustust ja sõiduvahendeid. Suureks hitiks kujunes sõduri seljakoti pakkimine, sinna satus pakkimistuhinas ka mõni laps. Toreda üllatusena said lapsed sõita Kaitseliidu veoauto kastis.


3.1.6

Vabariigi aasta-päeva aktus kaks-keelses Järveotsa lasteaias23. veebruaril 2015 tähistas kakskeelne Tallinna Järveotsa Lasteaed Eesti Vabariigi 97. sünnipäeva piduliku aktusega.

Selleks oluliseks päevaks valmistusid usinalt üheskoos nii lapsed kui ka õpetajad. Selgeks õpiti eestikeelsed laulud ja luuletused, kõigis rühmades korraldati laste joonistuste näitus teemal „Eesti – mu kodumaa”.

Aktus algas hümni laulmisega, mille oli sel-geks õppinud iga väike ja suur. Lasteaia direktor

3.1.7

Kirsikese lasteaias filmis vabariigi sünnipäeva pidu Eesti Televisioon Vene õppekeelega Tallinna Lasteaed Kirsike on Eesti Vabariigi aastapäeva tähistanud juba kümme aastat.

20. veebruaril 2015 oli aastapäeva pidu jälgimas ka Eesti Televisioon.

Seekord tegid lapsed peaaegu kolmveerand-tunnise etteaste. Kõik laulud ja luuletused esitati eesti keeles, vahendas „Aktuaalne kaamera”.

uudised.err.ee/v/db9d1afe-2bed-429d-8322-98e64884501c

3.1.8

Pallipõnni lasteaias andis kontserdi lastevanemate ansambelTallinna Lasteaias Pallipõnn andis lastevane-mate ansambel 19. veebruaril, Eesti Vabariigi 97. aastapäeva peol oma esimese kontserdi.

Lastevanemate ansambli loomise idee sündis muusikaõpetaja Liisi Pikpoomi ja Karlssonite rühma õpetaja Gladi Sivardi plaanist tutvustada

lastele muusika-aasta raames erinevaid muusika-instrumente ja koos musitseerimist.

Õppeaasta algul tehti lastevanematele ettepa-nek luua oma ansambel. Üsna pea selgus ansambli koosseis, kuhu kuulus neli isa ja kaks ema ning kellel kõigil on ka oma seos muusikaga. Esinda-tud said löökpillid, basskitarr, akordion, trom-

Merit Zavatski õnnitles kõiki lapsi ja õpetajaid, soovides neile õnne ja edu.

Piduliku aktuse lõpetas meeldiv üllatus. Las-teaeda olid külla kutsutud Eesti kaitseväe staabi- ja sidepataljoni sõdurid, kes näitasid lastele oma oskusi ning tegid lühietteaste vabariigi aasta-päeva paraadist. Laste rõõm oli piiritu, nad jälgi-sid kõike suure tähelepanu ja huviga.

Merit Zavatski, Tallinna Järveotsa Lasteaia direktor

Vene õppekeelega lasteaias Kirsike esitati kõik laulud ja luuletused eesti keeles, seda kajastas „Aktuaalne kaamera“

Vabariigi

aastapäeva

tähistamine

kakskeelsest Järveotsa

lasteaias


pet ning akustilised kitarrid. Kõik instrumendid ja helitehnika organiseerisid lastevanemad ise. Suure entusiasmi ja rõõmuga tuldi õhtuti kokku, tehti proove lasteaias ja käidi ka stuudios kokku-mängu harjutamas.

Eesti Vabariigi aastapäeva peol sai kogu Pal-lipõnni pere kaasa elada kontserdile, kus ettekan-dele tuli kaks lugu – Prantsuse lastelaul „Põdra maja” ja punklugu „Raske lapsepõlv”. Lisaks tut-

vustas iga pillimängija oma instrumenti vahepa-laga, mille saatel said lapsed kaasa tantsida.

Ansambli tegemistele olid abiks õpetajad Gladi Sivard ja Anneli Laursoo, kes lisasid esine-misel vürtsi tantsutüdrukutena.

Järgmise kontserdi andis lastevanemate ansambel lasteaia muusikanädalal aprilli lõpus.

Riina Laev, Tallinna Lasteaia Pallipõnn õppealajuhataja

3.1.9

Lektorite esinemisteemaks oli Euroopa julgeolekEesti Vabariigi aastapäeva aktusel kohtus Tallinna Õismäe Gümnaasiumi õpilastega Kaitseliidu leitnant, ajakirjanik ja näitleja ning riigikogulane Madis Milling, kes on lõpetanud endise Väike-Õismäe Gümnaasiumi (1989).

Väga mõjukas ja sisutihedas esinemises rõhutas Madis Milling riigikaitse vajadust. Ta pöördus õpilaste kui Eesti Vabariigi elu tulevaste jätkajate ja riigi kaitsjate poole üleskutsega vältida üks-kõiksust riigikaitse küsimustes.

Õismäe gümnaasiumis tähistati ka kodani-kupäeva (26. novembril 2014). 9.-12. klassi õpi-

lastele oli esinema kutsutud poliitik Silver Mei-kar, kes kõneles õpilastele olukorrast Ukrainas ja selle mõjust muu maailma julgeolekule. Eriti põhjalikult peatus ta Ida-Ukrainas puhkenud sõjal ning selle tagamaadel. Ta vastas õpilaste küsimustele ja polemiseeris õpilastega. Põneva kohtumise lõpuks nentis Silver Meikar, et tõelise pildi sündmustest Ukrainas annavad just isikli-kud kogemused. Nende levitamist Ukraina olude mõistmiseks Eestis ja mujal maailmas ta oma ülesandeks peabki.


4. märtsil 2015 möödus 150 aastat kirjanik Eesti kirjanduse suurkuju Eduard Vilde sünnist. Kirja-niku sünniaastapäevale pühendati mitmeid sünd-

musi alates ülelinnalisest etteütlusest ning lõpeta-des Vilde muuseumi külastustega.

Eduard Vilde 1503.2

3.2.1

Ülelinnaline Tallinna päeva etteütlus Tallinna päeval, 15. mail 2015 kirjutas ligikaudu 200 keelehuvilist Tallinna Ülikoolis ülelinnalist eesti keele etteütlust, mis sel korral oli pühen- datud Eduard Vilde 150. sünniaastapäevale.

Juba kolmandat ülelinnalist etteütlust korraldas

Tallinna Linnavalitsus koostöös Tallinna Hari-dusameti, eesti keele õpetajate ainesektsiooni ja Eduard Vilde muuseumiga.

Abilinnapea ja ürituse initsiaatori Mihhail Kõl-varti sõnul oli kirjanik Vilde Eesti kirjanduse esi-rinnas mitmes mõttes. „Eduard Vilde teosed pak-

„Etteütlust kirjutasid nii õpilased kui ka täiskasvanud, kes soovisid oma eesti keele oskust proovile panna.

”

„Rõõmuga tuldi õhtuti kokku,tehti proove lasteaias ja käidi stuudios kokkumängu harjutamas.

”


kusid lugejale huvi ja lugemisnaudingut nii sisu kui ka rikkaliku ja omanäolise sõnavaraga. Vilde oli kirjanik, kes võttis julgelt kasutusse uudseid sõnu,” rääkis abilinnapea. „4. märtsil täitus 150 aastat Eduard Vilde sünnist. Etteütluse korralda-misega soovisime avaldada austust kuulsale kirja-mehele ja tema loomingule.”

Etteütlust kirjutasid nii õpilased kui ka täis-kasvanud, kes soovisid oma eesti keele oskust kontrollida ning ennast võistlusel proovile panna.Tallinna Reaalkooli abituriendi, saates „Eesti

otsib superstaari” osalenud Anelle Tamme sõnul tahtis ta end proovile panna just seepärast, et pol-nud etteütlusi juba mitu aastat kirjutanud ning ta soovis oma kirjakeele taset teada. „Kõige enam tahaks siiski teada saada, mida kaksteist aastat emakeeleõpet mulle andnud on,” rääkis ta ette-ütluse eel. Staarisaatega on etteütluse kirjutamist tema sõnul raske võrrelda. „Üks paneb proovile mu hariduse ja teine loovuse/ande/julguse. Sel-les suhtes on need kaks täiesti erinevast mastist ülesannet.”

Parimad etteütluse kirjutajad 1. Grete-Liis Paavo (Tallinna Reaalkool)2. Johanna Liisa Aimla (Tallinna Reaalkool)3. Getter Ulla (Gustav Adolfi Gümnaasium)4. Mikk Lahesalu (Tallinna Kuristiku Gümnaasium)5. Õnnela Leedo Küngas

(Ehte Humanitaargümnaasium), täiskasvanu6. Carmen Katariina Sikk

(Tallinna Järveotsa Gümnaasium)7. Helena Väinmaa (Tallinna 32. Keskkool)8. Stella Kruusimäe (Tallinna 21. Kool)9. Grete Glaase (Kadrioru Saksa Gümnaasium)10. Jane Leppmets (Pirita Majandusgümnaasium)11. Saskia Puusaar (Vanalinna Hariduskolleegium)12. Gerd Eston Sepp (Tallinna Õismäe Gümnaasium)13. Anette Anslan (Gustav Adolfi Gümnaasium)14. Jakob Juksaar (Tallinna Saksa Gümnaasium)15. Krõõt Kaldre (Gustav Adolfi Gümnaasium)16. Ann-Maria Ojavee (Tallinna 32. Keskkool)

Tallinna Reaalkooli abiturient, saates „Eesti otsib superstaari“ osalenud Anelle Tamm, tahtis end proovile panna ka kirjakeele tundmises

Pildil koos Vildega

Parimaid etteütluse kirjutajaid autasustasid abilinnapea

Mihhail Kõlvart ja kirjanik Eduard Vilde (Peeter Kaljumäe) Parim eesti keele tundja täiskasvanute seas oli Ehte

Humanitaargümnaasiumi direktor Õnnela Leedo-Küngas


Oma loomingut dikteeris humoorikal moel kir-janik Eduard Vilde, keda kehastas teater Variuse näitleja Peeter Kaljumäe. Etteütluse tekst oli esmapilgul küll lihtne, kuid kirjutama hakates tek-kisid nii mõnelgi kohal algul kahtlused, selle järel vead ning arusaamine, et lihtsus polnud muud kui pettekujutlus. Nii juhtuski, et vähemalt üks „komaviga” oli igas töös.

Kuna Vilde oli mitmekülgne ja uuenduslik kir-janik, ei võinud ka temale pühendatud etteütlus olla eelmistega ühtemoodi. Nii said kohalolijad seekord kaasa elada kolmele võistkonnale, kes võtsid mõõtu Vilde-teemalisel viktoriinil.

Parimaks Vilde-tundjaks osutus Tallinna 32. Keskkool, kes napsas Tallinna 21. Kooli ja Tal-linna Lilleküla Gümnaasiumi eest enamiku punkte.

Esmakordselt toimus ülelinnaline Tallin-na-teemaline etteütlus 15. mail 2013, mil kirjanik Jan Kausi dikteeritud teksti kirjutas 220 inimest. Aastal 2014 dikteeris oma teksti Andrus Kivirähk ning kirjutajaid oli 250. Kaasa tegid nii (üli)õpila-sed kui ka töötavad täiskasvanud, nii eesti kui ka vene keele kõnelejad, nagu selgi korral.

Viivi Lokk, Leini Jürisaar, Tallinna Haridusamet

3.2.2

„Eduard Vilde 150 ehk tossutäkk ja triibulised” Õismäe gümnaasiumisTallinna Õismäe Gümnaasium pühendas oskusliku ja vaimuka sõnaseadja tähtpäevale emakeelenädala (9.-13. märts). Emakeele-nädala sümboliks oli tossutäkk ehk auruvedur.

Koostöös Eduard Vilde muuseumiga viidi läbi Vilde-teemalised kirjandus- ja keeletunnid muu-seumis. Kirjaniku sõnamänge lahendati ka koo-litundides. Põhikooli õpilased kirjutasid lugusid teemal „Minu esimesed triibulised” ning krimi-nulle Vilde jutustuste pealkirjadega „Musta mant-liga mees”, „Kuul pähe” jt. Tulemusi hindasid õpilased ise.

Põhikooli noorimas astmes korraldati mälu-mängud, kus osa küsimusi oli samuti kirjanikuga seotud. 5.-12. klasside kaheliikmelised esindused

3.2.3

Mustamäe jutuvõistlus „… ja veri tardus soontes” Tänavune, kolmeteistkümnes Mustamäe Linnaosa Valitsuse ja Tallinna Arte Gümnaa-siumi koostöös korraldatav Mustamäe koolide jutuvõistlus oli samuti pühendatud Eduard Vilde 150. sünniaastapäevale.

Tänavu kirjutati õudusjutte teemal „… ja veri tar-dus soontes”, idee selleks andis kirjanik ja kaua-aegne žürii liige Andrus Kivirähk.

Osales 36 jutukirjutajat, esindatud oli viis kooli: Tallinna Mustamäe Gümnaasium, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium, Tallinna Teh-

osalesid kontuurkaardimängus „Vilde tossutäkuga Euroopas”: kontuurkaardile tuli märkida linnad, kus Vilde on elanud või pikemalt peatunud. Välja pandi Vilde teoste ja Vilde-teemaliste plakatite näitus.

Jaan Õispuu, Tallinna Õismäe gümnaasiumi arendusjuht

Õismäe gümnaasiumi 10. klassi õpilased Vilde muuseumis keeleülesannet lahendamas

„Lõpu-tseremoonia algas Arte gümnaasiumi abiturientide vändatud verivärskefilmiga „Pisuhänd”.

”


nikagümnaasium, Tallinna Saksa Güm-naasium ning Tallinna Arte Gümnaa-sium. Võisteldi kahes vanuseastmes: 5.–8. ja 9.–12. klass.

Jutuvõistlus lõpetati ja võitjaid autasustati tavapäraselt 5. märtsil

kirjaniku sünniaastapäeval Vilde teel asuvas Kännukuke raamatukogus.

Tänavu oli kõik teistmoodi. Lõputseremoonia ei alanud mitte näitemängu ega sketšidega, vaid Arte gümnaasiumi abiturientide vändatud veri-värske filmiga „Pisuhänd”. Ka auhinnalaud oli senisest rikkalikum – Vilde 150. sünniaastapäe-vaks valminud jutukogumike poolest.

Kogumik „Minu esimesed”, mis nägi ilma-valgust märtsi algul, sisaldab kõiki äramärgitud ja auhinnalisele kohale tulnud töid alates aastast 2004. Kogumiku said tänuks tehtud töö ja nähtud vaeva eest kõik osalejad ja juhendajad

Tänati ka žüriiliikmeid Piret Järvelat (Tallinna Reaalkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja), Livia Viitolit (Vilde-uurija), Andrus Kivirähki (kirjanik) ning Lea Armet (Mustamäe Linnaosa Valitsus).

Keraamik Georg Bogatkini valmistatud „Rända-vad Vilded” leidsid sel aastal peavarju Tallinna Saksa ja Tallinna Arte Gümnaasiumis. Järgmi-sel kevadel asuvad nad jälle teele…

Allikas: Tallinna Arte Gümnaasium

Nooremate hulgast olid parimad:I koht – Allar Teder („Suur seen”, Tallinna Arte Gümnaasium, 5. kl, juhendaja Mare Luik)II koht – Edvard Ellervee („Vererüüpaja”, Tallinna Saksa Gümnaasium, 7. kl, Helle Pikkor)III koht – Ksenia Ivanova ( „Maestro”, Mustamäe Humanitaargümnaasium, 6. kl, Krista Poks)Vanemate esikolmik oli järgmine:I koht – Oliver Karm („Tont”, Tallinna Saksa Gümnaasium, 12. kl, juhendaja Marge Raja)II koht – Martina Eerme („Siin me oleme: ostame H&Mist teksaseid”, 9. kl, Tallinna Saksa Gümnaasium, Marge Raja)III koht – Kerly Piirsalu („Väikesed hallid karvad”, Tallinna Saksa Gümnaasium, 10. kl, Marge Raja) ja Keidi Nõu („Sa kõnnid alla keldrisse”, Tallinna Tehnikagümnaasium, 11. kl, Anne Mädo)

3.2.4

Südalinna kool võttis luubi alla laste lugemisoskuse ja -huvi Tallinna Südalinna Kool võttis 2014/15. õppeaastal luubi alla õpilaste funktsionaalse lugemisoskuse, et parendada õpiedukust ning süvendada laste huvi lugemise kui silmaringi avardaja ja teadmiste allika vastu.

Alustati õpetajatest: esimene õpetajate luge-misklubi tuli kokku 20. novembril raama-

tukogu lugemissaalis.

Õpetajad tutvustasid üksteisele uusi raamatuid, mis võiksid ka õpilasi huvitada. Õhtu oli emot-sionaalne ning pakkus meeldivat vaheldust kii-rele koolipäevale. Projekti „Lugemine on lahe” tunnistas Tallinna Haridusamet konkursil „Parim personaliprojekt haridusasutuses 2014” eripree-mia vääriliseks.

Ettelugemisel on aegade jooksul läbiproovi-tud toime: see on hea nii hingele kui vaimule. 28. oktoobril tähistas kool rahvusvahelist etteluge-

mispäeva, mida Eestis peetakse juba 1994. aas-tast. Algklasside õpilastele loeti ette lõbusaid ja õpetlikke lugusid Olivia Saare raamatust „Lõvi Lõrri ja Jänes Jassi seiklused”. Toredaks jätkuks toimus 4. märtsil Ott Arderi 65. sünniaastapäe-vale pühendatud etlejate konkurss algklassidele.

10. märtsil peeti ilmeka lugemise võistlus 5.–9.klassi õpilastele, kes kandsid ette valitud katkendeid Eduard Vilde jutustusest „Minu esi-mesed „triibulised””. Aprillis aga leidis aset Tal-linna koolide 1. klassi õpilaste võistlus „Ladus lugeja 2015” (vt ptk 7.1.10).

Emakeelenädal 2015 oli pühendatud Eduard Vilde 150. juubelile ja selle käigus toimus palju põnevaid ettevõtmisi: külaskäigud Vilde muuseu-

Keraamik Georg Bogatkini

valmistatud „Rändavad

Vilded“ Mustamäe

jutuvõistluse jaoks

Ott Arderi 65. sünniaastapäevale

pühendatud etlejate konkurss Südalinna

koolis


misse, viktoriin kirjaniku elust ja loomingust ning toredaid uusi sõnu andev uute sõnade väljamõtle-mise võistlus.

Et lugemisarmastus leviks ka väljapoole Eesti piire, alustati ühist lugemisprojekti sõpruskooliga Riiast. Esimene neist – Lugemistund – toimus juba aprilli alguses. Ühe koolitunni vältel lugesid kõik õpilased ja õpetajad oma lemmikraamatut.

Kokkuvõte näitas, et nooremas osas oli mõlemas koolis populaarne Astrid Lindgren ja vanemas J.R.R. Tolkien, kelle raamatud on ka filmidena väga populaarseks saanud.

Südalinna kool jätkab lugemise propageeri-mist ka järgmisel õppeaastal.

Allikas: Tallinna Südalinna Kool

3.3.1

Tallinn tänas õpetajaid galaõhtuga Nordea kontserdimajas3. oktoobril 2014 tänas ja tunnustas Tallinn Nordea kontserdimajas õpetajate päeva piduliku vastuvõtu ja kontserdiga oma silmapaistvamaid pedagooge.

Autasustati üleriigilise konkursi „Eestimaa õpib ja tänab” Tallinna parimaid ning Tallinna Haridu-sameti konkursside võitjaid.

Galaõhtule oli palutud tuhat haridustöötajat. Nii suur tänusündmus õpetajatele toimus pealin-nas esmakordselt. Oma õpetajaid said tunnusta-miseks esitada kõik Tallinna haridusasutused. See

õhtu oli kolleegide, linna, õpilaste ja lapsevanemate tänuavaldus neile tehtud töö eest.

Konkurssidele esitasid nii õpilased, lastevanemad kui ka direktorid kokku enam kui 170 kandidaati. Haridusameti, alushari-dusjuhtide ja koolijuhtide ühenduste ning hari-dustöötajate ametiühingu esindajatest koosnenud komisjon valis välja 21 pedagoogi, kes esitati tun-nustamiseks riigi tasandil, samuti kaks aasta hari-dusteo nominenti (lähemalt ptk 7.4.1).

Tähtpäevad ja vastuvõtud3.3

Esmakordselt autasustati üleriigilise konkursi „Eestimaa õpib ja tänab“ Tallinna parimaid ning Tallinna Haridusameti konkursside võitjaid galaõhtul Nordea kontserdimajas


3.3.2

Tallinna Haridusameti juhataja jõuluvastuvõtt 13. detsembril 2014 toimus traditsiooniline jõuluvastuvõtt, millega Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula tänas ameti koostöö-partnereid aasta jooksul tehtud töö eest.

Vastuvõtule Rahvusooperis Estonia olid palutud pealinna endised haridusameti juhid, haridusasu-tuste juhid, partnerettevõtete esindajad ja paljud teised haridusametile olulised inimesed.

Oluliseks osaks vastuvõtul oli aasta heategude ja aasta heategijate tunnustamine heategevusprog-rammi „Märka ja aita!” raames (lähemalt ptk 6.1.1).

Rahvusooper tõi lavale suurepärase läbilõike armastatud operettidest „Silva”, „Nahkhiir”, „Savoy ball” jpt, samuti balletinumbreid.

Etenduse lavastas Mart Mikk. Lavale astusid René Soom (kes juhtis ka auhinnagalat), Heli Ves-kus, Janne Sevtšenko, Rauno Elp ja mitmed teised solistid, koor ja balletitrupp.

Külalised tänasid korraldajaid nauditava eten-duse ja suurepärase vastuvõtu eest, mis neid väga liigutas.


Lisaks riikliku tasandi kategooriatele tunnustas Tallinn ka innovaatilisi ja noori õpetajaid ning Tal-linna aasta õpetajaid ning tänas tööjuubeleid tähis-tavaid direktoreid (lähemalt ptk 7.4.3 ja 7.5.1).

Kontsertprogrammi sisustasid GAGi Direktori bänd ning mitmed noored andekad lauljad Led

Zeppelini muusikaga. Galat juhtis näitleja Mait Malmsten.

Tänuõhtut korraldas Tallinna Haridusamet koostöös Gustav Adolfi Gümnaasiumiga.


3.3.3

Õppeaasta lõpu vastuvõtt Tallinna haridusasutuste juhtidele 28. mail 2015 korraldas Tallinna Haridusamet õppeaasta lõpetamise puhul Lillepaviljonis traditsioonilise vastuvõtu pealinna haridusasutuste juhtidele.

Abilinnapead Mihhail Kõlvart ja Arvo Sarapuu ning haridusameti juhataja Andres Pajula andsid üle raemedalid teenekatele haridustöötajatele ning auhinnad parimatele haridusasutustele, konkurs-side võitjatele.

Hetked Tallinna Haridusameti juhataja tänuvastuvõtust Rahvusooperis Estonia

„Tallinna Haridusamet tänas õpetajaid, direktoreid ja koostööpartnereidaasta jooksul tehtud töö eest

”


Tallinna raemedali said kauaaegse silmapaistva töö eest Tallinna 21. Kooli direktor Naida Too-mingas, Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktor Külli Puhkim, Tallinna Tondi Põhikooli direktor Evi Kraan, Tallinna Tõnismäe Reaalkooli tant-suansambli „Neposedõ” juhendaja Natalja Bara-nova ning Tallinna Huvikeskuse Kullo tantsuan-sambli Sõleke peaballettmeister Ene Jakobson. (lähemalt ptk 7.5.3)

Tallinna Haridusameti tänukiri anti Tallinna Loitsu Lasteaia direktorile Ljubov Benksohnile, kes on töötanud lasteaias 31 aastat, neist 26 aas-tat selle juhina.

Auhinnad said tänavuste konkursside „Aasta hoolekogu”, „Keskkonnasõbralik haridusasutus”, „Turvaline kool”, „Turvaline lasteaed”, „Parim koostööprojekt”, „Parim tervisemeeskond”, „Sõb-ralik koolisöökla”, „Parima toitlustusega kooli-eelne lasteasutus”, „Innovaatiline tegu” parimad.

Tallinna haridusasutuste kvaliteediauhinna 2015 võitjaid autasustati järgmistes kategooriates: hea õpetaja, hea õpikeskkonnaga kool, hea õpi-keskkonnaga lasteaed, hästi juhitud kool ja hästi juhitud lasteaed.

Aineolümpiaadide parimaid koole tunnus-tati auhindadega „Eduka osalemise eest 2014/15. õppeaasta olümpiaadidel” ning „Edukas põhikool 2014/15. õppeaasta olümpiaadidel” ja „Edukas kool 2014/15. õppeaasta olümpiaadidel”.

Võidukarikad anti üle ka koolispordi võistluste parimatele põhikoolidele ja gümnaasiumidele.

Vastuvõtt piirkondlikel ja üleriigilistel olümpiaadidel edukalt osalenud õpilastele29. mail 2015 toimus Lillepaviljonis traditsioo-niline vastuvõtt piirkondlikel ja üleriigilistel olümpiaadidel edukalt osalenud Tallinna õpi-lastele ja nende juhendajatele-õpetajatele.

Auhinnad sai 219 õpilast ja 160 juhendajat (vt lisa 3 ja 4).

Autasustatute hulgas olid õpilased, kes juba eelmisel aastal olid edukad olümpiaadidel nii Tal-linnas kui ka üleriigiliselt: Joonas Jürgen Kisel (10. kl), Tallinna Tõnismäe Reaalkoolist Mihhail Lebedev (10. kl), Paul Kerner (10. kl) ja Vadim Šved (12. kl) Vanalinna Hariduskolleegiumist; Carolin Lüübek (8. kl) ja Airon Johannes Oravas (9. kl) Tallinna Prantsuse Lütseumist; Anna Kru-

Muusikalist külakosti pakkusid vastuvõtul Tanja Mihhailova ja Mikk Saar.

Konkurssidest saab lähemalt saab lugeda pea-tükist 7.


3.3.4

Vastuvõtud olümpiaadidel edukalt osalenud õpilastele ja nende juhendajatele

pina (8. kl) ja Juri Volodin (9. kl) Tallinna Õismäe Vene Lütseumist; Peter Alex Mahhov (9. kl) Tal-linna 21. Koolist; Anna Stoljarova (11. kl) Tal-linna Linnamäe Vene Lütseumist, Taavet Kalda (10. kl), Markus Rene Pae (11. kl), Tiit Hendrik Piibeleht (12. kl), Rasmus Kisel (12. kl) Gus-tav Adolfi Gümnaasiumist, Eva Pajusaar (9. kl), Joosep Pärn (9. kl) Tallinna Inglise Kolledžist; Carel Kuusk (10. kl), Kristjan Kongas (11. kl), Oliver Nisumaa (11. kl), Joonas Kalda (12.kl) ja Triinu Veeorg (12. kl) Tallinna Reaalkoolist.

Igapäevaselt täiendavad õpilased oma tead-misi koolitundides, kuid olümpiaadidel edukaks osalemiseks üksnes sellest ei piisa. Lisa tuleb leida teatmeteostest, erialaraamatutest, Internetist. Sel-les infotulvas orienteerumisel on abiks õpetajad.

Auhinnalaud õppeaasta

lõpu pidulikul vastuvõtul

Lillepaviljonis oli väga pikk

„Olümpiaadidel edukalt osalemiseks üksnes koolitundidest ei piisa.

”


Tublimad juhendajad on keemiaõpetajad Marge Oopkaup (Tallinna Prantsuse Lütseum), Pelageja Ozerova (Tallinna Õismäe Vene Lütseum), Andrus Kangro (Tallinna Reaalkool), Martin Saar (Gustav Adolfi Gümnaasium / Tallinna Reaalkool), Lidia Rõbnikova (Tallinna Tõnismäe Reaalkool), mate-maatikaõpetajad Mihhail Gusev (Tallinna Tõnis-mäe Reaalkool), Helen Kaasik, Aita Ottson ja Villu Raja (Tallinna Reaalkool), Ülle Koduste (Tallinna Inglise Kolledž) ja Riina Timmermann (Gustav

Adolfi Gümnaasium), füüsikaõpetaja Mart Kuurme (Tallinna Reaalkool), eesti keele õpetajad Karin Muller (Tallinna Inglise Kolledž), Krista Nõmmik (Vanalinna Hariduskolleegium), vene keele õpetaja Tatjana Trojanova (Tallinna Prantsuse Lütseum), bioloogiaõpetajad Marje Väli ja Sirje Tekko (Tal-linna Prantsuse Lütseum), Andres Raa ja Kersti Veskimets (Tallinna Reaalkool), Kaisa-Helena Luht (Tallinna Inglise Kolledž), geograafiaõpetajad Piret Karu, Ene Saar (Tallinna Reaalkool) ja Ljud-mila Simaško (Tallinna Õismäe Vene Lütseum).

Vastuvõtt rahvusvahelistel olümpiaadidel osalenud õpilasteleTallinna õpilaste pingutusi rahvusvahelistel olümpiaadidel kroonis tänavu 20 erivärvilist medalit. 28. augustil 2015 tänas ja tunnustas Tallinna Linnavalitsus pidulikul vastuvõtul Mustpeade Majas olümpiaadidel võistelnud õpilasi, nende vanemaid, juhendajaid ja koo-lide direktoreid.

Emotsionaalse ja nauditava kontserdi andsid Tallinna Nõmme Gümnaasiumi õpilased ja vilist-lased ning EZMA agentuuri solistid Elina Net-šajeva ja Andrei Bogatš, klaveril saatis Ksenia Kuchukova.

Meeleolukaks kujunes ka endiste edukate rah-vusvahelistel olümpiaadidel osalejate Maria Kra-juškina (endine Tallinna Reaalkooli õpilane, nüüd

1 Auhinna said 160 parimat piirkondlikel ja ülelinnalistel olümpiaadidel edukalt osalenud õpilast. Tänati ka 160 õpetajat, kes olümpiaadidel osalejaid juhendasid

2 Vadim Šved, Vanalinna Hariduskolleegiumi 12. klassi õpilane

3 Mart Kuurme, Tallinna Reaalkooli füüsikaõpetaja

4 Annela Valdi, Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja, komisjoni esimees

Mart Kuurme, Tallinna Reaalkool

Rahvusvaheliste olümpiaadide kangelastele andsid nauditava etenduse EZMA agentuuri solistid Elina Netšajeva ja Andrei Bogatš

1 2

3

4


Tartu Ülikoolis) ja Mette-Triin Purde (endine Prantsuse Lütseumi õpilane, nüüd Tallinna Teh-nikaülikoolis) tervitus (ja soovitused) praegustele teadmiste olümpialastele.

Maria Krajuškina ja Mette-Triin Purde on nüüd abiks olümpiaadide läbiviimisel, ülesannete koostamisel ja tööde hindamisel.

Rahvusvaheliste olümpiaadide tulemustest lähemalt ptk 7.1.1 „Rahvusvahelised olümpiaadid”

Sirje Rei, Tallinna Haridusamet

3.3.5

Vastuvõtt kuld- ja hõbemedaliga gümnaasiumi-lõpetajatele15. juunil 2015 kutsus Tallinna Linnavalitsus kõik pealinna gümnaasiumilõpetajad, kelle tulemused õppetöös olid kuld- või hõbe-medali* väärilised, Lillepaviljoni pidulikule tänuvastuvõtule.

Gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga lõpetanud abituriendid pidulikul vastuvõtul Lillepaviljonis

Maria Krajuškina ja Mette-Triin Purde tervitus praegustele teadmiste olümpialasteleTere, kallid kohalviibijad, eelkõige just õpi-lased. Meil on ütlemata hea meel siin olla ja näha, et teid nii palju on ja et Tallinna õpila-sed jätkuvalt ka rahvusvahelisel tasemel häid tulemusi saavutavad.

Mida on olümpiaadid teile – ja meile – and-nud? Kindlasti võistluskogemust, võib-olla natuke hasarti, tahet pingutada ja ületada nii teisi kui iseennast. Oskust intensiivselt õppida ja õpitut kiiresti meelde tuletada. Mõned read CV-sse, mis avaldavad muljet nii ülikoolidele kui tööandjatele. Te olete reisinud teistesse riiki-desse, võib-olla saanud isegi väikese kultuu-rišoki. Olete kohtunud teiste noortega, kellel on sarnased huvid; mõnedest neist võivad isegi saada sõbrad kogu eluks – sõbrad mitte ainult välismaalt, vaid ka oma tiimist. Aga seda kõike teate te juba ise ka. Te olete olnud tublid ja teinud palju tööd, et siia jõuda. Tallinna linn, Eesti riik ja vanaema on teie üle uhked, ja seda te teate ka. Aga te ei ole jõudnud siia täiesti üksinda.

Vaadake nüüd enda ümber. Teid ümbrit-sevad inimesed, keda ei ole siia põhjuseta kutsutud. Need on need, kes on teile kogu selle aja toeks olnud.Tegelikult võiksite teha oma medalid tükkideks ja nende vahel laiali jagada. Üks tükk läheb vanematele, kes on

teinud süüa ja pesnud teie pesu, kui teie ninapidi 1500 leheküljelises raamatus olete. Üks tükk õpetajatele ja juhendajatele, kes on jaganud teile materjale, istunud pärast tunde veel koolimajas et teie küsimustele vastata ja pigistanud olümpiaadieelsete puudumiste koha pealt silma kinni. Ja üks tükk sõpradele, kes on olnud ikka olemas, ka nendel päeva-del ja nädalatel, kui teil polnud palju aega, kui olite hajevil või närvilised. Need on inimesed, kes tähistasid teiega koos teie võite ja aitasid üle saada kaotustest. Ilma nendeta poleks teid siin. Te olete neile selle kõige eest tänu võlgu. Aga viimase tüki medalist peaksite jätma ikkagi endale, sest lõppude lõpuks olete teinud palju tööd ja näinud tohutult vaeva, et nende saavutusteni jõuda ja võite täie õigu-sega enda üle uhked olla.

Ent me ei tahaks päris mööda minna sel-lest, et raske töö ja tõsiste pingutuste kõrval on ka olümpiaadide lõbus pool ja ma usun, et see on üks põhiline motivaator ja põhjus, miks me olümpiaadidega üldse tegeleme. Just need toredad ja mõnikord absurdselt naljakad hetked on need, mis jäävad meelde aastateks. Näiteks see, kui sa jääd haigeks ja lõunamaa arstid käsivad sul päevas viis grammi tablette

süüa. Või see, et lennukist väljudes avastad, et kohvrit polegi, ja järgmisel päeval lähevad katki su ainsad püksid. Kui sind aetakse kell kuus hommikul üles ja sõidutatakse võistlus-paika ja siis selgub, et eksperimendiseadmeid alles pannakse kokku ning sa pead kaks ja pool tundi lihtsalt bussis istuma. Või unustad kolmeks tunniks liustikule minnes päikesek-reemi peale määrida ning oled juba samal õhtul näost üsna peedikarva. Ka kohaliku köögi maitseelamused võivad olla päris ülla-tavad. Samuti ei tasu alahinnata seda hetke, kui Facebookis ootavad sind uued sõbrakut-sed sajalt inimeselt, mis siis, et sa enamikuga neist isegi ei rääkinud ja rääkida ei plaani.

Ja lisaks naljale ja naerule on ka ülevad, ilusad hetked, kui sa oled tõesti õnnelik. Oled rahul enda ja oma saavutustega; oled jõud-nud sinna, kuhu jõuda tahtsid; oled hakkama saanud. Või on (peaaegu) kõik tiimid kogune-nud ringi ümber hotelli basseini ja laulavad kordamööda oma riikide hümne. Need hetked on tõesti väärt läbielamist ja mäletamist.

Kuid kõik ilus saab kunagi otsa, nii ka meie kõne. Vabandust, et me nii pikalt rääkinud oleme. Tahtsime teiega natuke oma mõtteid jagada. /---/ Aitäh kuulamast ja olge tublid!

Meeleoluka tervitusega praegustele teadmiste olümpialastele astusid üles endised edukad rahvusvahelistel olümpiaadidel osalejad Maria Krajuškina ja Mette-Triin Purde


Linnavalitsuse tänusõnad andsid edasi abilinnapea Mihhail Kõlvart ning haridusameti juhataja And-res Pajula. Abiturientide nimel esines sõnavõtuga Dina Tanaga (Tallinna Õismäe Vene Lütseum).

Muusikalist meelelahutust pakkusid vastuvõtul Tanja Mihhailova ja Mikk Saar.

* Kuldmedaliga lõpetajad: lisa 1; hõbemeda-liga lõpetajad: lisa 2.

3.3.6

Õppeaasta parimate koolisportlaste tunnustamine29. mail tunnustas haridusamet Õpetajate Majas pealinna koolide parimaid sportlasi 2014/15. õppeaastal.

Tunnustamiseks esitas oma parima noorsportlase 38 kooli. Õppursportlasi tervitas ja tänas Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart.

Tunnustatavate hulgas oli õpilasi, kes on olnud edukad juba ka Eesti ja Euroopa tasandil, näiteks Euroopa meister taekwondos Vladislav Zarov (Tallinna Kuristiku Gümnaasium), 20-kordne Eesti meister karates ning Euroopa võistlustel kõrgeid kohti saavutanud Li Lirisman (Tallinna Juudi Kool), Eesti U17 jalgpalli koondise liige Aleks Savirand (Tallinna Mustamäe Humani-taargümnaasium) ja jalgpallis kümneid medaleid võitnud (sh Eesti tasandil) Laada Tereštšenkova (Tallinna Sikupilli Keskkool). Kõik tunnustuse saajad leiab lisast 8.

Tänati ka kehalise kasvatuse õpetajaid, kes aitasid korraldada koolispordi võistlusi.

Tallinna koolinoorte 33. spordimängudel osa-les 64 gümnaasiumi ja 70 põhikooli võistkonda, kokku 13 900 õppursportlasega. Mõõtu võeti 15 spordialal, 34 erineval võistlusel. Medaliga auta-sustati 1128 õpilast. Spordimänge aitas korraldada üle 50 õpetaja.

Parimatele koolidele anti võidukarikad üle pidulikul õppeaasta lõpetamisel Lillepaviljonis 28. mail 2015. Parimad koolid Tallinna kooli-noorte 33. spordimängudel põhikoolide arvestu-ses on Tallinna Saksa Gümnaasium, Tallinna Lil-leküla Gümnaasium ja Tallinna Reaalkool ning gümnaasiumide arvestuses Tallinna Reaalkool, Tallinna Saksa Gümnaasium ja Gustav Adolfi Gümnaasium.

Andres Vakra, Leini Jürisaar, Tallinna Haridusamet

3.3.7

Lasteaedade juubelidTallinna Jaan Poska Lasteaed – 90 14. novembril 2014 tähistas oma 90. aastapäeva Tallinna Jaan Poska Lasteaed. Pidulikul aktu-sel esinesid lapsed väikese kontserdiga, lasteaia kauaaegne õpetaja Ellen Lüdik-Kalvik meenutas endisi aegu ning Eesti Pedagoogika Arhiivmuu-seumi teadur Mare Torm rääkis lasteaia ajaloost.

1. mail 1924 otsustas toonane linnavalitsus avada II linnajaos lasteaia. Oma tegevust alus-tas Linna 5. Lasteaed 20. augustil 1924. Laste-aia hoone asus aadressil Jaan Poska 6. Esimesel õppeaastal oli lasteaias 104 last vanuses 5-8 aas-tat. 1928. aastal sai lasteaiast seoses lasteaedade ümbernimetamisega lastepäevakodudeks Tallinna Linna 5. Lastepäevakodu.

14. detsembril 1928 alustati uue lasteaiahoone ehitamist J. Kunderi 4 (praegune J. Pärna 2). Kol-

mekorruseline keldri- ja mansardkorrusega hoone valmis 29. detsembriks 1931. 1997. aastal tunnis-tati arhitekt Herbert-Voldemar Johansoni poolt projekteeritud hoone arhitektuurimälestiseks.

Tallinna Linnavolikogu 19. veebruari 2009 otsusega nr 28 nimetati Tallinna 5. Lasteaed ümber Tallinna Jaan Poska Lasteaiaks.

Lasteaia esimene juhataja aastatel 1924-1953 oli Ann Sooserv. Ta oli esimesi lasteaed-nikke, keda saadeti Saksamaale ennast täien-dama. Lasteaia praegune direktor Helve-Annela Õisma juhib lasteaeda 1989. aastast. 1929–1944 ehk 15 aastat töötas seal lasteaedade vanaemaks nimetatud Meeta Terri. 1946–1980 ehk 43 aastat töötas kasvatajana laste poolt armastatud kasva-taja Ellen Lüdig-Kalvik, kes sai samuti sel aastal 90aastaseks.

„Ann Sooserv oli esimesi lasteaednikke,keda saadeti Saksamaale ennast täiendama.

”

„Oled rahul enda ja oma saavutustega; oled jõudnud sinna, kuhu jõuda tahtsid; oled hakkamasaanud.

”


Lasteaia sünnipäevaks valmis Poska lasteaia laul, mille autoriteks on Helve-Annela Õisma ja Helin-Mari Arder, kes on Poskade suguvõsast. Hoolekogu eestvedamisel valmis lasteaia lipp. Sünnipäevaks koostatud voldik tutvustab lasteaia ajalugu ja tänapäeva.

Külalistel oli võimalus tutvuda näitusega las-teaia ajaloost, ajalooliste mänguasjade ja raama-tutega sh vanade aabitsatega. Kõige vanem raa-mat lasteaia raamatukogus on „Olle suusaretk” (E. Beskov, 1935).

20. novembril tähistati sünnipäeva lastega. Hommikul võttis muusikõpetaja Zirlin Jõemägi koos rühmaõpetajatega kõiki lasteaeda tulijaid vastu lauluga. Lastevanematele tuli selline hom-mikune tervitus meeldiva üllatusena. Traditsioo-niliselt söödi lõunaajal ühiselt sünnipäevatorti. Iga rühm sai oma tunnuspildiga tordi, lisaks mit-meid kingitusi.

Helve-Annela Õisma, Tallinna Jaan Poska Lasteaia direktor

Tallinna Lastesõim Hellik – 65 24. aprillil 2015 tähistas 65. sünnipäeva Laste-sõim Hellik.

1950. aastal avati Nõmmel endises eramajas Tallinna 11. Lastesõim. Silikaaditehase abil ehitati majale juurde II korrus ja laiendati esikut. Avati kaks rühma lastele vanuses 0-3 aastat. Algul oli

2014/15. õppeaastal tähistas juubelit 26 lasteaeda:• Tallinna Jaan Poska Lasteaed – 90 (14. november 2014)• Kolde Lasteaed – 85 (30. oktoober 2014)• Tallinna Lastesõim Hellik – 65 (24. aprill 2015)• Tallinna Lasteaed Kraavikrõll – 65 (2. juuni 2015)• Lasteaed Rukkirääk – 60 (19. detsember 2014)• Tallinna Kivimurru Lasteaed – 55 (1. oktoober 2014)• Tallinna Päikesejänku Lasteaed – 55 (5. november 2014)• Lasteaed Naeratus – 55 (29. oktoober 2014)• Tallinna Liivalossi Lasteaed – 55 (20. veebruar 2015)• Lastesõim Planeedi Mudila – 55 (2. aprill 2015)• Pelguranna Lasteaed – 50 (9. jaanuar 2015)• Tallinna Kristiine Lasteaed – 50 (3. november 2014)• Tallinna Luha Lasteaed – 50 (23. jaanuar 2015)• Tallinna Komeedi Lasteaed – 50 (13. mai 2015)• Tallinna Rõõmupesa Lasteaed – 45 (11. september 2015)• Tallinna Tammetõru Lasteaed – 45 (10. märts 2015)• Lasteaed Maasikas – 45 (24. märts 2015)• Tallinna Lasteaed Kiikhobu – 45 (25. märts 2015)• Tallinna Nurmenuku Lasteaed – 40 (30. jaanuar 2015)• Tallinna Paekaare Lasteaed – 35 (14. aprill 2015)• Tallinna Tuule Lasteaed – 35 (22. aprill 2015)• Tallinna Mahtra Lasteaed – 30 (11. september 2015)• Tallinna Raadiku Lasteaed – 30 (5. märts 2015)• Tallinna Muhu Lasteaed – 25 (10. oktoober 2014)• Tallinna Liikuri Lasteaed – 25 (27. märts 2015)• Tallinna Rännaku Lasteaed – 5 (14. oktoober 2014)Koostas: Anne Targem, Tallinna Haridusamet

lastesõim meditsiinilise suunitlusega ja allus Tal-linna Linna TSN TK Tervishoiuosakonnale.

Lastesõimest on praeguseks saanud väike, hubane, lastevanemate silmis hinnatud Lastesõim Hellik. Oma sooja ja armsa nime sai maja 2000. aastal.

Juubelinädala sündmused leidsid aset 20.-24. aprillil. Rühmades toimusid lõbusad hommiku-ringid, lapsed vaatasid külla tulnud teatri Trumm etendust „Nii ja naa” ning valmistasid koos sün-nipäevatordi .

24. aprillil toimus pidulik koosviibimine. Selle juhatas sisse õpetaja Anu, kes tutvustas külalistele lastesõime, maskott Hellikut ning tema tegemisi. Helliku lemmiktegevuseks on muusika, laul ja tants. Muusikaõpetaja Velve juhendamisel laul-sid väikesed Hellikud oma lemmiklaule ja tantsi-sid kalli-kalli-tantsu. Kaks toredat laulu esitasid ka sõime vilistlased Emilia ja Liisa. Lapsed olid tublid, ei lasknud end pealtvaatajate suurest hul-gast häirida ja esinemine läks igati korda.

Maja on 65 aasta jooksul arenenud ilusaks, armsaks ja kodusoojaks lastesõimeks, kus iga mudilane on armastatud ja oodatud. Lastesõi-mest on lasteaeda saadetud väga palju lapsi. See on olnud nii pikk aeg, et sõime vilistlased on juba emad-isad, vanaemad-vanaisad. Nad jätkavad

Hoolekogu eestvedamisel sai Poska lasteaed juubeliks oma lipu

Lastesõime Hellik õueala

„Helliku lemmik-tegevuseks on muusika, laul ja tants.

”


traditsiooni, tuues ka omad lapsed Helliku laste-sõime. Helliku töötajad on õnnelikud ja tänuli-kud, et endised ja praegused kasvandikud tulevad oma rõõmude, heade sõnade ning emotsioonidega nende juurde.

Traditsiooniks on saanud istutada meenutu-seks toredast sünnipäevast õuealale ilus puu. Sel aastal istutati elupuu, mis sümboliseerib elutar-kust, visadust ja tahtejõudu. Seepärast hoides ennast rõõmsa ja õnnelikuna, hoitakse ka kogu Hellikut!

Katrin Roman, Tallinna Lastesõime Hellik direktor

Tallinna Päikesejänku Lasteaia kiri aastaraamatu toimetuseleTere! Olen Tallinna Päikesejänku Lasteaed ja kirjutan teile esimest korda. Oeh, millest ma siis nüüd alustaksingi? Ma olen nii ärevil, ikkagi esimene kord oma muljeid aastaraama-tusse saata. Aga kõigest siiski järgemööda.

Ma sain 2014. aasta 5. novembril 55-aas-taseks! See pole mingi eriline vanus ühe maja kohta, aga ikkagi – uhke tunne on küll! Ma olen ju igasuguseid aegu näinud. Kui ENSV Minist-rite Nõukogu Asjadevalitsus mind 5. novemb-ril 1959 avas, pandi mulle nimeks Tallinna 67. Lasteaed. Oi, küll ma nägin sellel päeval ilus välja! Treppidel olid punased plüüžvaibad, õue kaunistas konnaga purskkaev väikese bas-seiniga. Isegi oma katlamaja oli. Mind oli ehi-tatud nii, et minu sisse mahuks ära tervelt neli rühmatäit lapsi, noh neid 3-6-aastaseid.

Ja nii me koos nende ja uute lastega, kes said minu omaks siis, kui teised kooli läksid, oma igapäevaseid toimetusi tegime, kuni minus avati 1. septembril 1986. aastal Tallinna 47. Keskkooli (praegune Tallinna Südalinna Kool) 1. klass 6-aastastele lastele. See oli alguses päris põnev ja isegi pisut hirmutav – ikkagi koolilapsed –, kuid ajapikku harjusime. Üks tore kasvataja Katrin tegi oma elus isegi kannapöörde ja hakkas hoopis 1. klassi õpe-tajaks. Aga elu oli tore ja lapsi sündis muudkui juurde ja meil ei jätkunud enam hästi kohti nende tarbeks, kelle jaoks ma tegelikult ehi-tatud olin. 1994. aastal viidigi koolilapsed jälle oma majja tagasi.

Ärevad ja murrangulised olid need 1990. aastad. Taasloodi ju Eesti Vabariik. Aga lapsi, neid sündis ikka. Seda hirmu mul küll ei olnud,

et ma nüüd tühjaks tondilossiks muutuksin. Ei, kus sa sellega! 1999. aasta 8. detsembril sain endale isegi uue nime – Tallinna Päike-sejänku Lasteaed. Kõlab ju uhkelt, mis? Ja 1. märtsil 2015 võtsin ma isegi pisut juurde. Noh nii kolme rühma jagu. Ei, ärge mõistke mind valesti! Need kolm rühma asuvad hoopis tei-ses majas, Liivalaia tänaval. Aga nimetus on meil ühine. Varem olid Tallinna Liivalaia Laste-aed ja Tallinna Päikesejänku Lasteaed. Täna-seks on meid liidetud ühiselt majandavaks asutuseks, millel on minu nimi. /---/

Kui esimene juhataja Niina Ehrenvert, kes jälgis minu elu-olu aastatel 1959–1963, pidi toime tulema ühe maja rõõmude ja muredega, siis praegune direktor Signe Tamm toimetab kahe hoone vahet. Noh, mina püüan vaata-mata oma 55 aastale talle mitte väga palju muresid valmistada. Aga ikka juhtub: mõni toru tilgub või kraan jookseb. Ja nüüd ju iga-sugused euronormid, millele ma pean vas-tama. No kes see selle peale mõtles, kui mind ehitati! Siis võisid redelid metallist ja betoo-nalusel olla, aga tänapäeval on redelid nöörist ja liiv peab kindlasti pehmenduseks all olema. Oh, aga mis ma ikka nurisen. Ajaga tuleb kaa-sas käia. Tegelikult on neist normidest isegi natuke kasu. Ma olen ju nüüd palju ilusam ja värskem, eriti seestpoolt.

Näed, jäin nüüd siin ajaloost lobisema, aga mul oli ju pidu ka. Küll see oli tore! Tege-likult on kogu aeg olnud, sest iga päev on minus nii palju toredaid lapsi, kes mängivad ja õpivad ja laulavad ja võimlevad. /---/ Aga kui oli sünnipäev, siis oli kuidagi eriti uhke tunne –

kõik need laulud ja tantsud pühendati mulle. Juba sünnipäeva hommik oli põnev – siis

olid saalis koos lapsed, kes laulsid ja tantsisid minu auks. Pärast pakuti väikestele sünni-päevalistele ka torti. Mm, see oli vist väga hea! Saal oli kaunistatud rahvuslikus stiilis ja koridori seintele olid õpetajad üles pannud näituse fotodega lasteaiaelust ja endiste kas-vandike memuaaridest. Seal oli nii vahvaid ja naljakaid meenutusi. Isegi endise purskkaevu konn ja lasteaia vana nimesilt toodi keldrist üles, puhastati tolmust ja pandi fuajeesse vaatamiseks välja.

Ja õhtul, no siis läks lahti! Õpetajad olid ette valmistanud näidendi, kus esitati sketše sellest, kuidas minu endised kasvandikud ja töötajad hakkavad mulle sünnipäevale tulema. Tegelased olid neil küll väljamõeldud, aga see oli ikkagi naljaks. Vahepeal laulsid lapsed ja lõpus esitasid õpetajad koos lastega laulu minust. Pisar tahtis kohe silma tulla, aga ei tohi ju, muidu arvatakse, et majas palju niis-kust – aknad nii udused.

Külalisi oli palju: partnerlasteaedadest, sõpruskoolidest, haridusametist, endiseid kasvandikke ja praeguseid vanemaid. Peeti kõnesid, anti üle kingitusi ja pärast söödi torti. Minu nimega!

Ma olen nii uhke, et saan olla päevaseks koduks peaaegu 96 lapsele ja anda tööd 18 täiskasvanule.

Palju õnne ja päikest meile kõigile ning kõigile neile, kel juubel tulekul!

Teie Päikesejänku lasteaed

Tallinna Päikesejänku Lasteaed – 55 Aastaraamatu toimetus sai järgmise eriskumma-lise kirja. Miks eriskummalise? Aga seepärast, et selle emotsionaalse kirja kirjutas lasteaed. Ja tal oli, mida öelda!

Aitäh talle selle toreda kirja eest! Optimismi ja tervist veel paljudeks aastakümneteks!

Tallinna Kristiine Lasteaed – 503. novembril 2014 tähistas Tallinna Kristiine Las-teaed 50. sünnipäeva. Lasteaed alustas tegevust 3. novembril 1964, kandes tol ajal nime Tallinna 102. Lastepäevakodu. 1994. aastal reorganiseeriti

Päikesejänku lasteaia sünnipäevahommik algas laste tantsu ja lauluga. Õpetajad esitasid näidendi sellest, kuidas külalised hakkavad lasteaia sünnipäevale tulema


lasteaed Kristiine Lasteaed-Algkooliks ja 2009. aastast Tallinna Kristiine Lasteaiaks.

Endistel Kristiine heinamaadel asuva lasteaia kolmes sõime- ja üheksas aiarühmas käib kokku 265 last. Lastega tegeleb 47 töötajat, sh 38 õpetajat ja õpetaja abi. Laste arengut toetavad muusika- ja võimlemisõpetaja ning logopeed. Lasteaia suurim väärtus ongi selle maja töötaja: õpetaja, õpetaja abi, kokk, koristaja, ükskõik, kes, sest kõigi ühine ees-märk on tagada lastele õnnelik lapsepõlv. Suurte kogemuste ja pika tööstaažiga on lasteaia tänased õpetajad Eda Kohari, Tea Teng ja Aet Lillemäe, kelle kogemused on alati toeks noortele õpetajatele.

Lasteaeda on juhtinud Aino Plank (1964–1975), Norma Luks (1975–1985) ja Helle Lumis alates 1986 aastast.

Lastel on lastevanemate soovil võimalik osa-leda tantsu, inglise keele, üldkehalise ettevalmis-tuse, minimuusikali, judo ja jalgpalli ringides ja seda lasteaias viibimise ajal. Erinevail aastail on lasteaias töötanud lisaks tavarühmadele sanatoor-sed ja ööpäevaringsed rühmad.

50 aasta jooksul on Kristiine lasteaed koo-liteele saatnud üle 1600 lapse, kellest väga pal-jud on täna edukad hariduse, kultuuri-, teaduse ja poliitika vallas. Algklassid on meie majas lõpeta-nud 430 õpilast.Lasteaia muudavad omanäoliseks tugevad tradit-sioonid ning üritused ja ettevõtmised koos pere-dega: väljasõidud, rahvakalendri tähtpäevade tähistamine, tervislikud perespordipäevad, teat-rikuu raames läbiviidud rühmade teatripäevad, lauluvõistlus „Kristiine Laulurästas”, heatege-vuslikud laadapäevad ja osalemine projektitöös. Lasteaed osaleb projektis „Kiusamisest vaba las-teaed”. Tervist edendava lasteaiana on viidud läbi lasteprojekt „Kuldne lusikas”, perespordipäevad, rahvustoidupäevad jne.

50. sünnipäeva tähistati sünnipäevanädalaga, mille kõik päevad olid sisustatud toredate üritus-tega lastele, peredele, lasteaia personalile ja küla-listele: rongkäigupäeva, lahtiste uste päeva, kont-sertide ja teatripäevaga. Juubeli kulminatsiooniks oli kontsert-aktus koostööpartneritele ja töötaja-tele, mis algas laste ja õpetajate südamliku ja hin-gesoojendava lavastusega Kristiine ajaloost.

Sünnipäeval olid lasteaia külalisteks Riigikogu aseesimees Jüri Ratas, linnavalitsuse ja hoolekogu esindajad jpt, samuti lasteaia esimene juhataja Aino Plank, kes rajas alusmüüri sellele lasteaiale.

Allikas: Tallinna Kristiine Lasteaed

Tallinna Luha Lasteaed – 50 Tallinna Luha Lasteaia väikesed ja suured pidasid 23. jaanuaril 2015 Vene Kultuurikeskuses lasteaia 50. sünnipäeva.

1965. aastal Tallinna 103. Lastepäevakodu nime all avatud lasteaed asub ka täna samas kohas. Avamisest 1981. aastani juhtis lasteaeda Hille Andresoo ja peale seda Anne Kerde. Aastast 2003 juhib lasteaia töid ja tegemisi direktor Aita Saar.

Peole kutsutud lastevanemad, endised töö-tajad ja külalised said nautida laste lustimist ja suure rõõmuga esinemist kontsertetenduses „Meie nukukese lugu”. Etendust vedas rühma Naksid õpetaja Kärt Kase, kes kehastus lasteaia maskott Tille Rilleks. Tema juhtimisel said iga rühma lood seotud ühtseks tervikuks lasteaia väärtuste lille kroonlehtede „vastutus”, „hoolivus”, „head kom-bed”, „sallivus”, „tarkus”, „julgus” ja „töökus” kaudu. Etenduse kaasahaarava ja emotsionaalse stsenaariumi pani kokku ning laulud-tantsud seadis ja õpetas lastele selgeks muusikaõpetaja Merike Nurk.

Laste õhin oli suur: „Me saime esimest korda niiiiii…i suurel laval esineda!”. Laste julge ja vaba esinemine tõestas, et õpetajate sihipärane

Kristiine lasteaia juubeli kulminatsiooniks oli kontsert-aktus, mis algas laste ja õpetajate südamliku lavastusega Kristiine ajaloost

Rongkäigupäev Kristiine lasteaia juubelinädalal


panustamine laste loovusesse, julgusesse ennast väljendada ning meie väärtuste rakendamine lapse igas päevas on vilja kandnud.

Kontserdi algust oodates sai publik „Entel-ten-teli” lastelaulude saatel vaadata slaidiesitlust las-teaia ajaloost.

Kontserdile järgnes sünnipäeva tähistamine suupistete ja kookide maitsmise, laste lõbusa tralli ning möödunud aegade meenutamisega.

Selle suurejoonelise peo ettevalmistamisse ja läbiviimisse panustas pühendunult kogu Luha las-teaia pere. Kõigile jäi sünnipäevast palju toredaid mälestusi. Lasteaed tänab kõiki, kelle abiga suur pidu maha sai peetud – lapsevanemaid, Tallinna Kesklinna Valitsust, Vene Kultuurikeskust ja Tal-linna Haridusametit.

Aita Saar, Tallinna Luha Lasteaia direktor

Tallinna Lasteaed Kiikhobu – 45Nagu igaühel meist on sünnipäev, nii ka lasteaial. Kiikhobu lasteaed sai 25. märtsil 45-aastaseks.

Alguses kandis lasteaed nime Tallinna 137. Lastepäevakodu, 17. novembril 1999 sai tema nimeks Tallinna Lasteaed Kiikhobu.

Lasteaed asub suurel territooriumil (1,2 ha), mis oli kunagi taluaed. Õueala on puudest ja vil-japuudest liigirikas – see soosib õuesõpet. Lisaks

iga rühma õuesõppe tegevustele, toimub igal aas-tal ülemajaline õuesõppepäev, kuhu on kutsutud ka naaberlasteaedade lapsed ning mida ilmes-tavad Naksitrallid ja Nähka. 2013. aastal võitis lasteaed tiitli parim keskkonnasõbralik lasteaed, mis oli suur tunnustus igapäevasele keskkonnaa-lasele tööle.

Lasteaeda on juhtinud Frooni Eichler (1970–1972), Tuulike Seljamaa (1972–1988) ja pikka aega majas väga hinnatud Erika Müristaja (1988–2014). 7. juunist 2014 on direktoriks Kat-rin Rasina.

Lasteaia meeskond on sõbralik ja ükstei-sega arvestav. Lasteaia töötajaskond on põhili-selt staažikas, kuid kolmandik pedagoogidest on noored. Ühelt poolt on hea, et personalivoolavus on väike, kuid samas toovad noored kaasa uusi mõtteid ja ettevõtmisi.

Lasteaed on koostööpartneriks Tallinna Üli-koolile ning mitmest raktikal olnud üliõpilasest on saanud Kiikhobu õpetajad. Lasteaia praegune direktorgi alustas siin praktikandina. Tihedat koostööd tehakse ka Tallinna Tervishoiu Kõrg-kooliga.

Lasteaia tegemistes arvestatakse väga pere-kondadega, palju on üritusi koos vanematega: iga-aastane jüriöö jooks tõrvikutega, kevadised talgupäevad, piknikud. Kiikhobu õuealal on suur

Kiikhobu lasteaia juubelikontserdilesines ka õpetajate ansambel

Luha lasteaed pidas 50. sünnipäeva Vene Kultuurikeskuses

„Nagu igaühel meist on sünnipäev, nii ka lasteaial.

”


Tallinna Nurmenuku Lasteaed – 40 Tallinna Nurmenuku Lasteaed alustas tööd 20. jaanuaril 1975, tollal Tallinna 2. Lastepäevakodu oli esimene lasteaed Õismäel. Lasteaed oli projek-teeritud 280 lapsele, kuid kuna lasteaiakohti nap-pis, oli algusaastatel lapsi lasteaias üle 300. Hetkel käib lasteaias 243 last, töötajaid on 56. Lasteaia esimeseks juhatajaks oli Virve Kaiva-Ulas. 2004. aastast on lasteaia direktoriks Aina Arro.

Lasteaias on loodud suurepärased tingimused lapse igakülgseks arenguks, väärtustatakse koos-tööd lastevanematega, tervislikke eluviise, suu-natakse lapsi uurima ja avastama ning tundma rõõmu oma ja teiste loomingust. Lastele on loo-dud head mängu- ja õpivõimalused rühmades ning õuealal.

Nurmenuku lasteaia lapsed on saavutanud silmapaistvaid tulemusi erinevatel konkurssidel, spordivõistlustel, kunstinäitustel, saanud tunnus-tust vahvate muusikalavastuste esitamise eest, on

staadion ja ronimisväljak. Mitu korda aastas toi-muvad õues lasteaia spordipäevad. Aastal 2012 sai lasteaed tiitli parim tervist edendav lasteaed. Lasteaed on liitunud tervist edendavate lasteae-dade võrgustikuga ning programmiga „Kiusami-sest vaba lasteaed”.

Tänu õpetajate ja õpetajaabide heale koostööle on esinetud hästi nii linna kui ka linnaosa ettevõt-mistes. Igal aastal osaletakse etluskonkursil „Eesti keele kaunis kõla”, teatrifestivalil „Kanutiaia Kann”, spordivõistlusel Audentse Spordihallis, Mustamäe lasteaedade laulupeokesel ja teatrifes-tivalil ning lauluvõistlusel „Mustamäe laululin-nuke”. Kiikhobu lastead on aktiivne ka joonistus-võistlustel ja mälumängudel. Aastaid võtsid kõik lasteaia 6-7-aastased lapsed osa Mustamäe Laste Loomingu Maja maleringi tööst, mida juhendas Tatjana Fomina. Malering arendas laste loogilist mõtlemist.

Sünnipäevanädalal said lasteaia töödes-tegemis-tes kaasa lüüa lastevanemad. Kännukuke raamatu-kogus ja Kultuurikeskuses Kaja pandi üles laste kunstitööde näitused. Lasteaias seati stendidele fotod meenutamaks inimesi, sündmusi, tegemisi.

Juubeliaktuse pidulikkust 25. märtsil rõhu-tas ehitud saal vanemate kingitud lilleseadega. Aktus algas lasteaia hümniga. Kontserdil esi-nesid nii lasteaia praegused lapsed ja vilistlased kui ka õpetajate ansambel. Õnnitlusi, häid soove ja tänu tehtu eest toodi Tallinna Haridusametist, Mustamäe Linnaosa Valitsusest, Tallinna Ülikoo-list, Mustamäe Laste Loomingu Majast, Tallinna Arte Gümnaasiumist, Kännukuke raamatukogust ja teistest Mustamäe lasteaedadest.

Miia Poorits, Tallinna Lasteaia Kiikhobu direktori asetäitja majandusalal

Toreda elamuse pakkus Nurmenuku lasteaia juubelil 6-7-aastaste „härrasmeeste“ esitatud tants

Kiikhobu lasteaia lapsed esinemas juubelikontserdil

„Lasteaias on loodud suurepärased tingimused lapse igakülgseks arenguks

”


teinud multifilmi ja osalenud rahvusvahelisel fil-mifestivalil. Lasteaed kuulub tervist edendavate lasteaedade võrgustikku, on osalenud Comeniuse välisprojektides ning liitunud projektiga „Kiusa-misest vaba lasteaed”.

Lasteaia 40. sünnipäeva puhul oli lasteaias avatud näitus „Vana aja asjad” ning meisterda-tud soovidepuu, kuhu iga rühm sai kinnitada oma õnnitlused ja parimad soovid lasteaiale. Loodeta-vasti lähevad kõik need toredad unistused ja soo-vid ka täide. Sünnipäevanädala raames tutvustati lastele 40 aasta taguseid kirjandus-, telesaadete- ja multifilmide tegelasi. Lapsed said sõbraks hunt Kriimsilma ning Tipi ja Täpiga, üheskoos lauldi „Entel-tenteli laule”, naerdi Ohhi ja Ahhi seikluste ning Puhhi äparduste üle. Nädal lõp-pes rõõmsa tordipeoga, kus osalesid Tipp ja Täpp ning üllatuskülalisena ka Karlsson katuselt.

Pidulikul juubeliaktusel 30. jaanuaril esinesid lasteaia parimad laululapsed, kelle esitatud popu-rrii „Entel-tenteli” lauludest nii mõnelegi saalis-viibijale pisara silma tõi. Toreda elamuse pakkus ka 6-7-aastaste „härrasmeeste” esitatud tants vih-mavarjudega. Südantsoojendava muusikalise ter-

vituse tõid aktusele kaasa ka lasteaia vilistlased Mihkel ja Kaarel Kuusk.

Õnnitlusi lasteaia kollektiivile jagasid Haa-bersti linnaosa vanem, haridusameti esindajad, hoolekogu esimees, endine lasteaia juhataja Anne Antoniak ning kolleegid teistest lasteasutustest. Häid soove ja kauni lille saatis lasteaiale sünni-päevaks ka peaminister Taavi Rõivas.

Nurmenuku lasteaed tänab kõiki koostöö ja heade soovide eest ning on uhke, et Tallinna Nur-menuku Lasteaiast on saanud hea mainega ja hin-natud lasteaed, et nende tööd tuntakse ja tunnus-tatakse.

Aina Arro, Tallinna Nurmenuku Lasteaia direktor

Tallinna Tuule Lasteaed – 35Aprillis tähistas Lasnamäel asuv Tallinna Tuule Lasteaed 35. sünnipäeva. Sünnipäevast said osa nii lapsed, lastevanemad, sõbrad teistest lasteaeda-dest kui ka endised töötajad ning koostööpartnerid.

Lapsed ja lastevanemadlustisid õuepeol, kus koos tantsiti ringmänge ja -tantse. Viimase tant-suna käisid kõik lapsed läbi vanemate kätest moo-dustatud väravate ning said maiustusi ja lasteaia logoga õhupalli.

Sõpradega naaberlasteaedadest viidi läbi võimlemispidu Lasnamäe kergejõustikuhallis. Võimeldi pallide, rõngaste, võimlemiskeppide, rätikute, lintide, mängukangide ning -hantlitega. Võimlemispeo lõpetas akrobaatikakava. Kerge-jõustikuhallist tuldi sünnipäevarongkäiguga las-teaeda tagasi.

Lasteaia praegustele ja endistele töötajatele ning koostööpartneritele toimus kontsertaktus. Lasteaia sünnipäeva jäävad meenutama Lasna-mäe Linnaosa Valitsuse poolt kingitud 45 puu- ja põõsaistikut.

Allikas: Tallinna Tuule Lasteaed

Nurmenuku lasteaia laululaste esitatud popurrii Entel-tenteli lauludest tõi nii mõnelegi saalisviibijale pisara silma

Tuule lasteaed viis koos sõpradega

naaberlasteaedadest läbi võimlemispeo

Lasnamäe kergejõustikuhallis

Kergejõustikupeolt tuldi sünnipäevarong-

käiguga lasteaeda

„Sünnipäevast said osa nii lapsed, lastevanemad kui ka sõbrad.

”


Tallinna Paekaare Gümnaasium – 401. septembril 1974 avas Lasnamäe uues elamura-joonis oma uksed Tallinna 11. Keskkool. Aasta-tel 1974-1979 oli see õpilaste arvu poolest kõige suurem kool Lasnamäel.

90. aastatel oli kool üks esimestest, mis hak-kas töötama integreeritud tundide metoodika järgi. 2003. aastast alustas kooli kollektiiv tööd metoodi-lise teema „Isiksusele suunatud lähenemine õppe-tegevuses” järgi. Samal aastal avas kool kutsesuu-nitlusega klassid gümnaasiumiastmes.

2005. aastal valis õpetajate kollektiiv peda-googilise missiooni „Kool igaühele!”. Nii see ongi olnud, sest 40 aastaga on koolitee läbinud tuhanded vilistlased: arstid ja meremehed, ehita-jad ja arhitektid, õpetajad ja näitlejad, insenerid ja sportlased, diskorid ja ajakirjanikud.

„Kool igaühele!” Nii ta on. Iga õpetaja õppis nende pikkade aastate jooksul töötama erine-vate õpilastega ja leidis tee iga lapse südame juurde. Pedagoogilisel kollektiivil on ju üks ees-märk: süüdata igas lapses oma taevatäht, õpetada uskuma endasse ja usaldada oma õpetajaid!

Muidugi on koolil ka omad traditsioonid: aine-nädalad, perepäevad, emadepäeva kontsert „Meie emadele”, nääride mälumängud. Märkimist väärib ka liiklusohutuse üritus „Külas koer Nublul ja lõvi Leol”, mis tähistas sel aastal oma 15. sünnipäeva (vt ptk 4.9). Selle ajaga on kooliüritusest kasvanud linna-üritus. Kooli baasil tegutseb tantsuansambel ONYX, mis tähistas samuti sel aastal oma 15. sünnipäeva.

28. novembril tähistas kool oma 40. juubelit koos kolleegide, sõprade, külaliste ja koostöö-

partneritega silmapaistvalt ereda ja meeldejääva kontserdiga.

Nii nagu inimesel, on ka koolil oma saatus. 2015. aasta sügisest lõpetas kool oma tegevuse. Seoses sellega tänab kooli kollektiiv kõiki koos-töö eest nende aastate jooksul!

Irina Vzvartseva, Tallinna Paekaare Gümnaasiumi huvijuht

Tallinna Kuristiku Gümnaasium – 30 Tallinna Kuristiku Gümnaasium tähistas 2014/15. õppeaasta esimese veerandi viimasel nädalal vää-rikat 30. sünnipäeva.

Juubeli ettevalmistused algasid juba septemb-ris ning kulmineerusid vilistlastele ja õpetajatele mõeldud kontserdi ning peoga.

Peole eelnenud nädal oli täidetud vahvate tegemistega kooli õpilasesinduse eestvedamisel, milles lõid kaasa nii õpilased, õpetajad kui ka lastevanemad. Toimus Kuristiku ajalugu käsitlev veebiviktoriin ja joonistusvõistlus õpetajatele, 80-ndate stiilipäev ja pidulikud aktused, kaunis-tati klasse ning tehti ja söödi torti. Ilmavalgust nägi Kuristiku gümnaasiumi raamat, mis heidab pilgu kõigile 30 aastale.

Veerandi viimasel päeval said õpilased tunnis-tused väga pidulikus meeleolus. Aktustel esinesid lauljad, tantsijad, etlejad ja pillimängijad. Nagu sünnipäevale kohane, olid tulnud ka külalised, kes soovisid kooli õnnitleda. Nende seas oli nii endisi töötajaid, naaberkoolide ja lasteaedade juhte, lin-

3.3.8

Koolide ja huvikoolide juubelid

2014/15. õppeaastal tähistas juubelit 12 kooli:• Tallinna Tõnismäe Reaalkool – 225 (28. november 2014)• Tallinna Ühisgümnaasium – 95 (13. veebruar 2015)• Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium – 95 (21. november 2014)• Karjamaa Põhikool – 50 (31. oktoober 2014)• Tallinna Mustjõe Gümnaasium – 50 (17. oktoober 2014)• Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium – 45 (26. november 2014)• Tallinna Kuristiku Gümnaasium – 30 (17. oktoober 2014)• Tallinna Läänemere Gümnaasium – 25 (17. oktoober 2014)• Karjamaa Gümnaasium – 50 (31. oktoober 2014)• Tallinna Paekaare Gümnaasium – 40 (28. november 2014)• Tallinna Heleni Kool – 20 (5. detsember 2014)• Lasnamäe Lastekeskus – 10 (26. september 2014) Koostas: Piret Rõõmussaa, Tallinna Haridusamet

Paekaare gümnaasiumi juubelil jutustas parun Münchhausen lustakaid lugusid kooli elust

„Juubeli ettevalmistused algasid juba septembris ning kulmineerusid kontserdi ja peoga.

”


naosa valitsuse esindaja kui ka Tallinna abilinna-pea Mihhail Kõlvart.

Juubelinädal sai väärika lõpu suursuguse peoga vilistlastele, kes said nautida Kuristiku ajaloos esmakordselt nii kõrgeklassilist ning lige-male 150 laulja ja tantsijaga kontserti, mis tegi läbilõike muusikast aastatel 1984-2014. Kontserdi idee autoriks ning meeskonna liidriks oli kooli muusikaõpetaja Sirje Vasmann-Perend.

Triin Tibar, Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi huvijuht

Mustamäe Laste Loomingu Maja – 3011. novembril 2014 tähistas oma 30. sünnipäeva Mustamäe Laste Loomingu Maja. Õpilased astu-sid üles mitmekülgse kontserdiga.

Tallinna Heleni Kool – 20 Eesti ainus omalaadne meelepuudega lastele mõel-dud õppeasutus – Tallinna Heleni Kool – tähistas oma 20. tegutsemisaastat. Pidulikule aktus-konve-rentsile 5. detsembril olid oodatud kõik endised ja praegused töötajad, vilistlased, lastevanemad ning kooli toetajad ja koostööpartnerid.

Nauditi õpilaste esinemist, kuulati ettekandeid kooli ajaloost, hetkeolukorrast ja tulevikuplaani-dest ning vahetati mõtteid meelepuudega laste haridusküsimuste pärast muret tundvate erialas-

petsialistide ja huvigruppide esindajatega. Ette-kannetega esinesid ka naaberriikide esindajad.

Tallinna Heleni Kool (endine Tallinna Kur-tide Kool) loodi kurtide laste vanemate initsia-tiivil 1994. aastal eesmärgiga pakkuda ligikaudu kolmandikule Eesti kuulmispuudega lastest või-malust käia kodust kooli, alternatiivset õpetusme-toodikat ja tihedat koostööd kooli ning lastevane-mate vahel.

Oma tegutsemise algusaastaist saadik on kool olnud tähelepanuväärne, kuna ainsana Eestis või-maldatakse seal kuulmispuudega lastel omandada haridust viipekeele vahendusel. Kui algusaegadel oli kooli tegevus suunatud vaid kuulmispuudega lastele, siis nüüdseks on koolist kujunenud ainu-laadne meelepuudega lastele kompleksset hari-dusteenust pakkuv õppeasutus, kus saab käia las-teaiast gümnaasiumini.

Koolis õpivad kurdid, pimekurdid ja pime-dad lapsed, kes vajavad tavaõpilastest oluliselt erinevaid õpetusmetoodikaid, kohandatud õppe-materjale viipekeeles või punktkirjas, kohanda-tud õpikeskkonda, eriettevalmistusega õpetajaid (surdo- ja tüflopedagoogid). Aastast 2014 on lisaks eelmainitud sihtrühmadele koolis avatud osakond ka kõnepuudega lastele.

Kadi Ellus, Tallinna Heleni Kool

Mustamäe Laste Loomingu Maja

õpilased astusid juubelil

üles mitmekülgse kontserdiga

„Oma tegutsemise algusaastaist saadik on kool olnud tähelepanuväärne.

”


Lasnamäe Muusikakool – 15 18. aprillil 2015 tähistas oma 15. sünnipäeva Las-namäe Muusikakool, ainuke Eesti taasiseseisvu-misajal asutatud munitsipaalhuvikool Tallinnas.

Esimesed viis aastat jagati ruume Tallinna Laagna Gümnaasiumiga, oktoobrist 2005 alustati tööd oma majas aadressil Punane 69. Praeguseks on muusikakoolist kujunenud väga heade õpitin-gimustega kool. 2013. aastal tunnustati kooli kva-liteediauhinnaga hea õpikeskkonnaga kool.

Lasnamäe Muusikakooli 20 erialal õpib 220 õpilast. Õpetajate eesmärgiks on kasvatada noor-tes armastust muusika vastu ja anda vajalikud teadmised, et valida sobiv huviala või elukutse.

Muusikakoolis õpetatakse ka selliseid eriala-sid, mida teistes Tallinna muusikakoolides veel õppida ei saa, näiteks orelit, süntesaatorit, elektri- ja basskitarri ning jazz-klaverit. Kool on varus-tatud väga heade pillide ja tehniliste õppevahen-ditega. Solfedžotundides õpetatakse interaktiivse tahvli vahendusel (ainukesena vabariigis).

Lasnamäe Muusikakool korraldab rahvusvahe-list klaverifestivali „Lustlik klaver” ning mitmeid traditsioonilisi kontserte: vabariigi aastapäeva kontserdid (orkestrid esinevad Lindakivi kesku-ses ning solistid ja ansamblid Estonia talveaias), kevadine õuekontsert kooli siseõues, heategevus-lik jõulukontsert. Osaletud on ka laulupidudel.

Õpilased on käinud kontsertreisidel Rootsis, Soomes (Helsingis, Pellos, Kuhmos), Peterbu-ris, Minskis, Vilniuses, Riias ja paljudes vaba-riigi koolides. Osaletud on rahvusvahelistel kon-kurssidel Peterburis, Vilniuses, Lätis ja Soomes. Kooli omapäraks on iga-aastased õppereisid mööda Euroopat, tutvumaks eri riikide muusi-kakultuuri ja heliloojate sünnipaikadega. Samuti

külastatakse kontserte või teatrietendusi. Käidud on 26 riigis.

35 aasta jooksul on muusikalist põhiharidust saanud 270 õpilast, kellest tuntumad on helilooja ja Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia õppejõud Malle Maltis, Eesti Kooriühingu esimees Kaie Tanner ja kitarrist Markko Reinberg ansamblist Elephants from Neptune. Paljud muusikakooli lõpetanud jätkavad praegu õpinguid Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias või Tallinna Ülikoolis ning mängivad mitmetes orkestrites. Kaks kooli lõpe-tajat töötavad juba õpetajatena muusikakoolides.

Sünnipäevakontserdil Lindakivi kultuurikes-kuses esinesid puhkpilliorkester ja palju erinevaid ansamblikoosseise, samuti sümfooniaorkester, kellele see oli esimene ülesastumine. Kontserdi esimene pool koosnes klassikalisest muusikast. Teise poole avasid rahvapilliansambel ja viiulian-sambel Tuuleviiul, kes on ennast tuntuks mängi-nud nii Eestis kui ka välismaal ning kellel augus-tis seisab ees sõit Kanadesse.

Esinesid ka Lasnamäe Muusikakooli sõprus-koolide noored muusikud Vilniusest ja Minskist. Kohal oli helilooja Riine Pajusaar, kelle uudis-teost esitasid Anita Koševaja ja keelpilliorkester. Kogu kontserti ilmestasid videoklipid esinejatest.

Päeva lõpetas meeleolukas koosviibimine muusikakooli salong-saalis, kus vilistalased mee-nutasid õpinguaastaid nii Lasnamäe Muusikakooli eelkäijaks olnud, Tallinna 13. Keskkooli (hilisem Tallinna Laagna Gümnaasium) 1980. aastal ava-tud muusikaosakonnaskui ka 2000. aastal avatud muusikakoolis.

Allikas: Lasnamäe Muusikakool

Lasnamäe Muusikakooli puhkpilliorkester juubelikontserdil Lindakivi kultuurikeskuses

„Lasnamäe Muusikakoolis õpetatakse ka selliseid erialasid, mida teistes Tallinna muusikakoolides veel õppida ei saa.

”


Muusika süvaõpetus Jakob Westholmi Gümnaasiumis – 50 18. novembril 2014 tähistati Jakob Westholmi Gümnaasiumis muusika süvaõpetuse juubelit. Koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) koolimuusika instituudi, Heino Kaljuste fondi ja Eesti Muusikaõpetajate Liiduga toimus lisaks kooli muusikaõpetajate lahtistele tundidele veel konverents. Ettekannetega esinesid emeriit-professor Ene Üleoja, dotsendid Urve Läänemets

ja Anu Sepp. Tõnu Kaljuste andis üle Heino Kaljuste fondi stipendiumid

ning Raul Talmar Riho Pätsi fondi stipendiumid.

Tseremooniale järgnes Jakob Westholmi Gümnaa-siumi ja Westholmi muusika-

kooli õpilaste kontsert. Sünd-musel osales üle saja eesti

muusikaõpetaja, õppejõu ning üliõpilase.

Alla Eenma, Jakob Westholmi Gümnaasiumi muusikaõpetaja ja huvijuht

Huvikeskus Kullo Kati tantsustuudio – 20 Tallinna Huvikeskus Kullo Kati tantsustuudio tähistas oma 20. sünnipäeva kontserdiga „Avas-tusretk kostüümilaekasse”, mis anti 19. aprillil Salme kultuurikeskuses.

Kati tantsustuudio alustas õpetaja Kati Grü-neri eestvedamisel 1995. aasta sügisel tööd kolme rühmaga. Nüüdseks on stuudios 10 rühma ligi-kaudu 160 õpilasega tantsuõpetajate Mirjam Mureli, Anneli Kämbre ja Margot Leismanni juhendamisel, kes on kõik endised Kati tantsu-stuudio õpilased.

Kati tantsustuudio eesmärk on pakkuda lastele rõõmu liikumisest, anda neile hea kehakool ja tugev tantsutehnika, arendada eneseväljendusos-kust ja esinemisjulgust. Treeningud hõlmavad klassikalist tantsu, jazztantsu, loovtantsu ja üld-füüsilist treeningut. Peamiseks tantsustiiliks on show-tants, ent selle vahele on põimitud ka kõike muud, mida tantsumaailm suudab pak-kuda. Õppetöö teevad huvitavaks esinemised, kontserdid, karnevalid, jõulupeod ning igasu-vine õppelaager Karepal, kus lisaks tantsule tegeldakse ka näitekunsti ja teiste eneseväljen-dusviisidega.

„Tantsuga saame väljendada kõike ja usume, et treeningsaalist peab väljuma veel parema tujuga kui sinna tuldi,” ütleb õpetaja Mirjam Murel. „Proovime viia tantsu võimalikult paljude lasteni ning loodame, et suudame neile näidata, millist rõõmu ja naudingut pakub liikumine. Rää-kimata sellest, et tegemist on ka maailma mõnu-saima treeninguga.”

Kairi Kaugema, Tallinna Huvikeskus Kullo direktori asetäitja noorsootöö alal

Huvikeskus Kullo joonistamise ja maalimise kursus – 15 Tallinna Huvikeskus Kullo joonistamise ja maa-limise kursusel täitus kevadel 15. tegutsemi-saasta. Sel puhul avati 4. juunil 2015 Kullo Las-tegaleriis näitus „Mis tunne on?”.

Joonistamise ja maalimise kursusel osalevad 14-19-aastased noored ning täiskasvanud maa-lihuvilised. Näitusel olid väljas helged ja ilusad tööd, aga ka need, mida on raske ja ebamugav vaadata ning mille loomine nõudis lisaks oskus-tele ka julgust.

3.3.9

Ümmarguste tähtpäevade variaJakob Westholmi Gümnaasiumi ühendkoor ja EMTA dotsent Kirsti Kiilu juubelikontserdil

JWG muusikaõpetajad

Urve Krivel, Siiri Veskimäe, Alla

Eenma, Kaja Kaus, Irene Schifrin ja

Grete Koik

Õpetaja Hendrik Soone kitarritund Jakob Westholmi Gümnaasiumis


Näituse pealkiri „Mis tunne on?” tuli ühest noor-terühma ülesandest – joonista seda tunnet, mida sa praegu tunned või mis on viimase aja valdav tunne. Tulemuseks olid graafilised tööd, mis õpe-tajat väga puudutasid ja mõtlema panid. Tööd pakuvad mõtlemisainet ka lapsevanematele – kas nad ikka teavad, et nende laps niimoodi tunneb.

Teine selle õppeaasta oluline teema oli „Punane”. Uuriti punase värvi omadusi ja tähen-dusi. Saadi teada, et punane värv võib väljendada rõõmu ja armastust, aga et see on ka vägivalla, sõja, viha ja valu värv. Kolmas teema „Inimesed” lubas maalida erinevaid inimtüüpe, kes elavad ja tegutsevad meie ümber. Galerii keldrikorruse ruu-mides olid traditsiooniliselt algajate rühma abst-raktsed kompositsioonid ja vahvad autoportreed.

Kersti Linnamägi, Tallinna Huvikeskus Kullo õpetaja

PPP-projektid Tallinnas – 10 Juunis 2015 lõppes Tallinnas esimene, 2005. aas-tal sõlmitud PPP-leping ehk linna ja erasektori vaheline koostööleping koolide remontimiseks ja haldamiseks. Kümne aastaga on PPP-projektidena korda tehtud 22 koolimaja ning 2 lasteaeda.

Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula sõnul on koostöö erasektoriga olnud vajalik, tulemuslik ning kasulik nii linna kui ka koolide vaatenurgast. „Linn ei oleks ainult oma vahen-ditest suutnud nii lühikese aja jooksul teha korda nii palju koole, kui seda on tehtud koostöös era-sektoriga. Kümne aastaga on Tallinnas tervikre-mondi läbinud 38 kooli, millest 22 said remondi PPP-projektidena ning 16 linna rahaga. Tänu PPP-le on meil praeguseks korras 90 protsenti koolidest,” rääkis Andres Pajula. „Peale selle osu-tab erasektor hoonestusõiguse perioodil koolidele hooldus- ja haldusteenust, mis võimaldab kooli juhtkonnal keskenduda suuremas osas oma põhi-ülesandele – õppetöö korraldamisele.”

30. juunil 2015 lõppesid Tallinna Pae Güm-naasiumi ja Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi hoonestusõiguse ja üürilepingud Riigi Kinnisvara AS-iga (RKAS). Koostöös RKAS-iga said need koolid 2005. aastal tervikremondi ning ettevõte on koolidele kümme aastat osutanud hooldus- ja haldusteenust. Linn on selle eest tasunud igakui-seid rendimakseid.

Pae gümnaasiumi direktori Izabella Riitsaare hinnangul on koostöö RKAS-iga andnud posi-tiivse kogemuse ja sellega võib enamjaolt rahule jääda. „Kui hoonega tekkis probleeme, andsime sellest haldurile teada ning probleemid lahendati. Eriti soovin tunnustada Vilve Ervinit, kes jälgis pidevalt olukorda koolis, kaardistas puudused, koostas memo ja korraldas vajalikud tööd mär-guannet ootamata,” sedastas Izabella Riitsaar.

„Vähem rahul oleme olnud koristusteenusega, mille osas meie hinnangul annaks parema tule-muse n-ö oma maja koristaja, kes on kollektiivi liige ja tunneb suuremat vastutust.”

Mustamäe gümnaasiumi juhtkonna arvates võis rahule jääda nii tehnohoolduse kui ka koris-tusteenusega.

Enne lepingu lõppemist tegi RKAS mõlemas koolis ära suuremad plaanitud tööd ning põhjaliku suurpuhastuse.

RKAS-i haldusosakonna juhataja Margit Dengo arvates on Tallinna Haridusamet olnud RKAS-ile väga heaks koostööpartneriks. „Tal-linna Pae ja Mustamäe gümnaasiumid olid esi-mesed kaks kooli, mis rekonstrueeriti kooliinves-teeringute programmi raames ning sealt oleme kogunud väga palju kasulikku hilisemaks. Võib öelda, et need kaks kooli on andnud suure panuse RKAS-i väljatöötatud juhendile „Tehnilised nõu-ded kooli- ja büroohoonetele”, mida on kasutatud parima praktikana veel paljude järgnenud kooli-hoonete ehitamisel ja rekonstrueerimisel,” sõnas Margit Dengo. „Samuti on hea meel, et oleme saanud koolidele olla nõu ja jõuga abiks kinnis-varakeskkonnaga seotud küsimustes ning kogu-nud ka ise kogemusi lahenduste leidmisel igapäe-vastele kinnisvara haldamise ja korrahoiuteenuste alal koostöös koolide majandusalajuhatajate ja direktoritega. Täname koole pikaajalise koostöö eest ning selle eest, et RKAS-i haldurid võeti koo-lipere seas omaks ja nende panust osati hinnata.”

Tallinna linnal on sõlmitud veel 20 koolide hoonestusõiguse lepingut. Kuna koolide osas on koostöö erasektoriga olnud tulemuslik, on linn seda rakendanud ka lasteaedade korrastamisel.

Anti Sirkel, Leini Jürisaar, Tallinna Haridusamet

Ristiku Põhikooli endiste õpetajate ühendus „Distsipliin” – 10 Kümme aastat tagasi, 2005. aastal, loodi Ristiku Põhikoolis endiste õpetajate ühendus „Distsip-liin”, mille moodustavad Ristiku Põhikoolist pen-sionile siirdunud õpetajad. Ühendus on meeldi-vaks sillaks kooli ja endiste töötajate vahel.

Aastatega on klubisse kogunenud üle 20 aktiivse liikme, kes kohtuvad koolimajas 4–5 korda aastas. Kohtumistel meenutatakse eredaid hetki tööajast, arutletakse aktuaalsetel teemadel, vahetatakse infot lavastuste, näituste ja ilmunud raamatute kohta. Põhjust kokku saada lisavad ka tähistamist väärivad sünnipäevad. Endised õpe-tajad tunnevad siirast huvi kooli käekäigu vastu ja rõõmustavad kooli, õpilaste ja õpetajate edu-sammude üle, heal meelel arutletakse ja avalda-takse arvamust tänapäeva haridusmaastikul toi-muva kohta.

„Koostöö erasektoriga olnud vajalik,tulemuslik ning kasulik nii linna kui ka koolide vaatenurgast.

”

„Endised õpetajad tunnevad siirast huvi kooli käekäigu vastu ja rõõmustavad kooli, õpilaste ja õpetajate edusammudeüle.

”


„Distsipliini” juubeliaastal kutsuti klubiliikmed koolimajja, et anda neile edasi õnnesoovid 10. aastapäeva puhul. Neid ootas vastuvõtt meeldivas õhkkonnas laste laulu ja luuletuste saatel. 2013. aasta sügisel tähistatud kooli 40. aastapäeva raa-

mes anti välja endiste töötajate mälestusteraamat, mis trükisoojana rõõmustas sel kevadisel kohtu-misel kooli endisi töötajaid.

Allikas: Ristiku Põhikool

3.4.1

Tallinna lasteaiad said linnalt kingituseks teatrikohvrid

Laiapõhjalised haridusüritused ja -projektid3.4

27. veebruaril 2015 kogunesid Tallinna lasteaedade direktorid Õpetajate Majja, et teatrikuu alguse puhul võtta vastu linna kingitus – teatrikohvrid.

Teatrikohvri said endale kõik pealinna 130 laste-aeda. Üks komplekt koosneb, nagu nimigi ütleb, kohvrist, mille sisuks on varjuteatri- ja käpiknu-

kud ning nukuteatrile vajalik mini-lava koos eesriidega.

Abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul arutati esmalt lasteaedade direktoritega, missugune kuns-tivaldkond võiks laste arengule enim kasuks tulla. „Ühiselt jõud-sime otsusele viia lasteaedades läbi teatriprojekt. Teatri tegemine arendab laste loovust ja leiuta-misoskust, õpetab suhtlema ja

koostööd tegema, harjutab iseseisvalt mõtlema ja end julgelt väljendama ja veel palju muud,” rää-kis abilinnapea.

Kohvrite ja nukkude valmistamisele pani õla alla Eesti Tööõpetajate Selts (juhatuse esimees Jürgo Nooni, Ristiku Põhikooli õpetaja), kes kaa-sas projekti 25 Tallinna kooli õpilased. Töö- ja tehnoloogiaõpetuse tundides valmisid nii kohvrid, nukud kui ka lavad. Niisamuti aitasid koolilapsed eelmisel aastal lasteaedade miniaianduse projekti käivitada.

Teatrikohvri nukud valiti välja samuti koos lasteaiajuhtidega, kelle soovitusel jõudsid kohv-risse jänes, hunt, rebane, karu ja siil – kõik lastele tuntud metsaelanikud ja muinasjututegelased.

Pidulikul üritusel Õpetajate Majas esitasid Tallinna Nurmenuku Lasteaia lapsed ja õpetajad uute nukkudega etenduse ja nii on kõigile näha, mida kohverteatriga teha saab.

Lasteaiad said linnalt kingituseks

teatrikohvrid, mis pakkusid

näitlemislusti nii suurtele kui ka

väikestele

Pidulikul üritusel Õpetajate Majas esitasid Nurmenuku lasteaia lapsed ja õpetajad uute nukkudega toreda etenduse


Teatriprojekti tarvis eraldas Tallinna Linnavalit-sus 24 300 eurot. Projekti elluviimist koordineeris Tallinna Haridusamet.

Teatrivahendeid valmistasid: Tallinna Arte Gümnaasium, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tal-linna 21. Kool, Tallinna Õismäe Gümnaasium, Haabersti Vene Gümnaasium, Tallinna Inglise Kolledž, Tallinna Järveotsa Gümnaasium, Kad-rioru Saksa Gümnaasium, Tallinna Kristiine Gümnaasium, Tallinna Kuristiku Gümnaasium, Tallinna Lilleküla Gümnaasium, Tallinna Mahtra

Põhikool, Tallinna Mustamäe Gümnaasium, Tal-linna Mustamäe Reaalgümnaasium, Tallinna Nõmme Gümnaasium, Tallinna Nõmme Põhi-kool, Tallinna Pelgulinna Gümnaasium, Pirita Majandusgümnaasium, Tallinna Prantsuse Lüt-seum, Tallinna Reaalkool, Tallinna Südalinna Kool, Jakob Westholmi Gümnaasium, Vanalinna Hariduskolleegium, Tallinna Kivimäe Põhikool, Ristiku Põhikool.

Marika Kallas, Leini Jürisaar, Tallinna Haridusamet

3.4.2

Viiskümmend värvikat näitust haridusameti ruumides 2014/15. õppeaastal ületas Tallinna Haridus-ametis toimunud õpilastööde näituste arv viiekümne künnise, n-ö juubelinäituse au langes Tallinna Arte Gümnaasiumile (27. veebruar–2. aprill 2015).

Näituste traditsioon sai alguse 2008. aastal, seitsme aasta jooksul on üles pandud 52 näitust ehk keskmiselt 7,4 näitust aastas. Oma töid on esitlenud 15 kooli ja 6 huvikooli. Lasteaiad on enamjaolt pannud näitused üles linnaosade kaupa (Põhja-Tallinn, Kesklinn, Mustamäe, Nõmme), üksikult on esinenud kaks lasteaeda.

Mustamäe Laste Loomingu Maja on jõudnud üles panna seitse suurepärast näitust. Nelja nau-ditava näitusega on esinenud Pelgulinna Gümnaa-sium, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium ja Tallinna Kopli Noortemaja, kolmega Tallinna Huvikeskus Kullo, Tallinna Järveotsa Gümnaa-sium ja Tallinna Rahumäe Põhikool ning kahega Tallinna Kunstikool, Tallinna Mustamäe Reaal-gümnaasium ja Tallinna Nõmme Noortemaja, ühe näitusega veel 18 kooli ja lasteaeda (tabel 3).

2014/15. õppeaastal avati kaheksa uut näitust. 26. septembrist 7. novembrini 2014 ehtisid hari-dusameti seinu Tallinna Järveotsa Gümnaa-siumi teosed oma tuntud headuses.

7. novembrist 2014 15. jaanuarini 2015 korraldas Mustamäe Laste Loomingu Maja (MLLM) oma 30. aastapäevale pühendatud näi-tuse. MLLM on haridusametis näitustega esine-

2008

/09

2009

/10

2010

/11

2011/

12

2012

/13

2013

/14

2014

/15

KOKK

U

1 Mustamäe Laste Loomingu Maja 1 1 2 1 2 7

2 Pelgulinna Gümnaasium 1 1 1 1 4

3 Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium 1 1 1 1 4

4 Tallinna Kopli Noortemaja 1 1 1 1 4

5 Tallinna Huvikeskus Kullo 1 1 1 3

6 Tallinna Järveotsa Gümnaasium 1 1 1 3

8 Tallinna Rahumäe Põhikool 1 1 1 3

7 Tallinna Kunstikool 1 1 2

9 Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium 1 1 2

10 Tallinna Nõmme Noortemaja 1 1 2

11 Tallinna Kunstigümnaasium 1 1

12 Tallinna Arte Gümnaasium 1 1

13 Tallinna Haridusameti 90. aastapäeva näitus 1 1

14 Tallinna Juhkentali Gümnaasium (nüüd TKVG) 1 1

15 Tallinna Kanutiaia Noortemaja 1 1

16 Gustav Adolfi Gümnaasium 1 1

17 Tallinna Heleni Kool 1 1

18 Pirita Majandusgümnaasium 1 1

20 Põhja-Tallinna lasteaiad 1 1

21 Kesklinna lasteaiad 1 1

22 Mustamäe lasteaiad 1 1

23 Tallinna Suur-Pae Lasteaed 1 1

24 Lasnamäe Gümnaasium (fotod) 1 1

25 Haabersti Vene Gümnaasium 1 1

26 Nõmme linnaosa lasteaiad 1 1

27 Tallinna Mustakivi Lasteaed 1 1

28 Tallinna Arte Gümnaasium 1 1

29 Ehte Humanitaargümnaasium 1 1

52

Tabel 3. Aastatel 2008–2015 Tallinna Haridusametis korraldatud õpilastööde näitused

nud ka varem ja nagu alati, oli ka seekord tegu üllatava ja huvitava väljapanekuga. Detsembris vahetas huvikool tööd välja ning seinu hakka-sid ehtima jõuluteemalised taiesed. Seega esines

„Seitsme aasta jooksul on üles pandud 52 näitust ehk keskmiselt 7,4 näitust aastas.

”


MLLM koguni kahe näitusega ühtejärge.17. detsembril pani Tallinna Mustakivi Laste-aed üles oma väikese, kuid siiski rohket silmailu pakkuva näituse laste, õpetajate ja lapsevanemate koostöös valminud jõulukaartidest.

15. jaanuarist 27. veebruarini 2015 eks-poneerisid oma loomingut Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi õpilased. Näitusel „Kunst ei ole nali” olid eksponeeritud õpilastööd, mis olid valminud rahvusvahelise Erasmus+ pro-jekti ning SA Eesti Teadusagentuur toetatud pro-jekti raames. Näitus demonstreeris, et mõnikord on kunst ainuke ühenduslüli abstraktse teaduse ja reaalse maailma vahel. Kunst ei ole nali … aga seda siis, kui temasse tõsiselt suhtuda. Väljas olid erinevate klasside õpilaste teosed, mis tões-tab, et teaduse ja kunsti puhul vanuselised piirid ei kehti. Mitmeid töid ilmestasid õpilaste mõtted, mida nemad arvavad kunstist ja teadusest. See oli koolile juba neljas näitus haridusametis. Koolil on tore traditsioon avada näitused pidulikult koos tööde autoritega.

27. veebruarist 2. aprillini 2015 sai teist korda vaadata Tallinna Arte Gümnaasiumi kunstitöid.

3.4.3

Teadlaste öö üritused Tallinna Reaalkoolis Teadlaste öö festival on teadust populari-seerivate ettevõtmiste sari, mille üritused toimuvad nädala jooksul üle terve Eesti.

Tallinna Reaalkoolis on teadlaste öö töötoad muu-tunud juba traditsiooniks. Sel õppeaastal toimusid need 26. septembril 2014.

2. aprillist 22. maini 2015 esitles oma kunsti Ehte Humanitaargümnaasium. Kuna kool esines haridusametis esmakordselt, võib öelda, et tegu oli meeldiva üllatusega – tööd olid värviküllased, hästi tehtud, mitmekesised ja igati heal tasemel.

22. maist 18. septembrini 2015 oli avatud Tallinna Nõmme Noortemaja näitus. Nõmme noortemaja jaoks oli see teine näitus kahe aasta jooksul.

Tore on tõdeda, et koolide huvi näituste kor-raldamise vastu pole raugenud ning üha rohkem on ka lasteaedu, kes soovivad oma töödega välja tulla – sügisest 2015 sügiseni 2017 on planeeri-tud kaksteist näitust, sh 7 kooli, 3 lasteaeda ja 2 huvikooli. Järgmiseks perioodiks on ootel juba kaheksa haridusasutust.

Haridusamet tänab kõiki õpilasi, õpetajaid ja direktoreid, kes andsid ja annavad ka edaspidi oma panuse näituste korraldamisse. See on suur töö, mis saab tehtud tänu heale tahtele ja koostööle. Kuid see töö tasub ära, sest pakub rõõmu nii hari-dusameti töötajatele, külalistele kui loomulikult ka noortele autoritele ja nende juhendajatele.


2014/15. õppeaastal ületas Tallinna Haridusametis korraldatud õpilas-tööde näituste arv viiekümne künnise

1 Mustamäe Laste Loomingu Maja

2 Tallinna Mustakivi Lasteaed

3 Tallinna Mustamäe Humanitaar-gümnaasium

Tallinna Reaalkoolis oli teadlaste ööl avatud seitse töötuba, millest põnevaimaks kujunesid bioloogia ja keemia

1

2

3


Avatud oli seitse töötuba, kus kokku üle 500 huvi-lise sai tutvuda algklassiõpilaste katsetega, vaa-data erinevatel tööpõhimõtetel liikuvaid roboteid, mõõta oma kehalisi võimeid ja roboteid program-meerida.

Kõige põnevamateks kujunesid keemia ning bioloogia töötoad, kus sai teha katseid ainetega, mida leidub organismides. Igaüks sai eraldada

3.4.4

Tallinna ja Harjumaa noortefoorum „Mina valin” Märtsis 2015 korraldas Haabersti Vene Gümnaasium juba kuuendat korda noortefoorumi „Mina valin”.

Käesoleval aastal osales foorumil 47 vanemate klasside õpilast Tallinna ja Harjumaa koolidest, paljud neist juba mitmendat korda.

Foorumil peetakse läbirääkimisi ning arut-letakse tulevikuplaanide üle. Osalejad kohtusid programmi „Tagasi kooli” raames advokaadiga, programmeerijaga, pangatöötajaga ja psühholoo-giga, kes jutustasid õpilastele oma töö põhiaspek-tidest. Hiljem esinesid õpilased oma eakaaslaste ees kokkuvõtete ja plakatitega kuuldust.

Noortefoorumil osalesid: Tallinna Tõnismäe Reaalkool, Tallinna Pae Gümnaasium, Tallinna 53. Keskkool, Paldiski Põhikool, Tallinna Mus-tamäe Reaalgümnaasium ja Tallinna Mahtra Põhikool.

Julia Bandura, Haabersti Vene Gümnaasiumi huvijuht

3.4.5

Gustav Adolfi II orelifestival6.–12. juunini 2015 toimus II rahvusvaheline Gustav Adolfi orelifestival, kus astusid üles tunnustatud Eesti ja välismaa organistid ning kahe kooli klaveri- ja oreliõpilased.

Orelikontserte ja meistriklasse toimus seitsme fes-tivalipäeva jooksul üle kahekümne. Festivalil oli kasutuses kaks orelit – Henry Jones 1905 Mederi saalis ja Walckeri 1957. aasta orel kapiitlisaalis. Sel aastal laienes festival ajaloolisest koolimajast ka välja – kaks kontserti toimusid Pühavaimu kirikus ja Tallinna toomkirikus.

Orelifestival algas piduliku kontsertaktu-sega 6. juunil, millega Gustav Adolfi Gümnaa-sium (GAG) tähistas oma 384. aastapäeva. Orelil musitseerisid Ene Salumäe ja Aare-Paul Lattik,

oma DNA ja seda katseklaasis ka näha, samuti vaadata mikroskoobiga inimese punaseid vere-rakke ja võrrelda neid konna punaste vererak-kudega. Maja oli täis säravate silmadega õpilasi ja nende vanemaid ning paljud tundsid huvi, kas ikka järgmisel aastal ka tulla saab.

Allikas: Tallinna Reaalkool

laulsid sopran Arete Teemets ja GAG-i segakoor. Teisel päeval esines Soome organist Ville

Urponen. Kontserdi esimene osa toimus Püha-vaimu kirikus, kust jalutati koos publiku ja orga-nistiga läbi vanalinna kuulama kontserdi teist osa

Kuues noortefoorum „Mina valin” Haabersti Vene Gümnaasiumis

Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor, festivali pea-korraldaja Hendrik Agur tänas noori muusikuid ja nende õpetajaid hea mängu eest


GAG-i Mederi saalis. Huvitavaks duo-duelliks kujunes džässpianistide Margus Kappeli ja Andria-nik Kecheki duo orelil ja klaveril. Üles astusid veel tuntud Eesti organistid Piret Aidulo koos sopran Kristiina Underiga, Kadri Ploompuu koos sopran-lauto ja mandoliinimängija Alina Sakalouskayaga ja noor organist Kistina Vilotševa koos viiluldaja Daana Otsaga. Festivalile pani väärika punkti Läti-Saksa organist Iveta Apkalna 11. juunil kontserdiga toomkirikus ja 12. juunil Mederi saalis.

9. juunil aga pakkusid kapiitlisaali Walckeri orelil publikule tõelise elamuse klaveriõpilased

GAG-ist ja Jakob Westholmi Gümnaasiumist.Noored interpreedid Karl Reimand (GAG

9.b), Hendrik Mölder (GAG 11.b), Leena Mar-gareth Viilup (GAG 4.b, õp Toomas Trass) ning Denis Kasparovichi klaveriõpilased Carolina Veebel, Viktoria Pärn ning Lisette Terik mängi-sid ladusalt Haydni, Händeli, Bachi jt teoseid. Sil-mapaistvalt andekas, otsekui oreli taha sündinud Karl Vilhelm Valter (GAG 7.c) tõi kuulajate ette ka oma loomingu.

Hendrik Agur, Gustav Adolfi orelifestivali kunstiline juht

3.4.6

Lasnamäe koolide kontsert „Olgu jääv meile päike”10. aprillil 2015 toimus Kultuuri-keskuses Lindakivi Lasnamäe koolide suurejooneline kontsert „Olgu jääv meile päike”. Osales 254 taidlejat koos juhendajatega kümnest koolist.

Iga kool otsustas ise, millega ta esineb. Kava oli väga mitmekesine, esitati nii klassikat, estraadi-muusikat kui ka rahvaloomingut. Kontsert tuli välja kevadiselt soe, südamlik ja lahke.

Kontserdil osalesid Tallinna Laagna Gümnaa-

sium, Lasnamäe Gümnaasium, Lasnamäe Põhikool, Tallinna Paekaare Gümnaasium, Tallinna Linnamäe Vene Lütseum, Tallinna Pae Gümnaasium, Tallinna Mahtra Põhikool, Merekalda kool, Tallinna Kuris-tiku Gümnaasium, Tallinna Läänemere Gümnaa-sium ja Lasnamäe Lastekeskus. Lasnamäe linna-osa vanema kohusetäitja Jaanus Riibe andis kõigile osalejatele linnaosavalitsuse tänukirjad.

Irina Vzvartseva, Tallinna Paekaare Gümnaasiumi huvijuht

3.4.7

Laste rahvaloomingu festival „Kaleidoskoop+” 6.–9. aprillini 2015 korraldas Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium juba seitsmendat korda laste rahvaloomingu festivali „Kaleidoskoop+”.

Eelmistel aastatel oli festivali eesmärgiks rah-valaulu edendamine. Sellel aastal laiendati kava ja sisustati nädal erinevate tegevustega. Festival haaras rahvuskultuuri erinevaid suundi, sh rah-

1 Orel on teie, härra maestro! (õpetaja Toomas Trass ja õpilane Karl Vilhelm Valter)

2 Orel tundus käepärane ka päris noortele - ladusalt mängiti Haydni, Händeli ja Bachi loomingut

21

„Kava oli väga mitmekesine, esitati nii klassikat, estraadi-muusikat kui ka rahva-loomingut.

”


valaul, rahvatants, teater ja kujutav kunst. Festi-val avati 6. aprillil Euroopa Liidu riikide foo-rumiga, kus Mustamäe reaalgümnaasiumi 3.-4. klasside õpilased õppisid tundma teiste Euroopa riikide rahvuskultuuri. Foorumil esineti vabalt valitud formaadis kavadega, nt video, laul, tants, esitlus, teatrilavastus jne. 8. aprillil toimunud teatripäeval vaatasid algklassiõpilased Peterburi Suurte Nukkude Teatri rahvaloomingulist lavas-tust „Lesnõe nebõlitsõ”. Avatud oli näitus „Rah-vuslik ornament kui kaugeid rahvaid ühendav märgikeel”, mille olid ette valmistanud Musta-mäe reaalgümnaasiumi õpilased.

„Kaleidoskoop+” kulmineerus 9. aprillil kon-kurss-galakontsertiga, millest võttis osa ligi 20 laulu- ja tantsukollektiivi*, kes esitasid ligi 30 rahvalaulu ja rahvatantsu. Kokku osales festivalil nädala jooksul ligi 700 õpilast.

Konkurss-galakontserdi žürii valis välja võit-jad erinevates kategooriates. Kõik osalejad said diplomi ja festivali meened-kingitused. Žürii esi-mees Piret Rõõmussaar (Tallinna Haridusamet) märkis autasustamisel, et kontserdi atmosfäär oli hingestatud ja esinemised mitmekülgsed ning vär-vilised nagu kaleidoskoop.

Festivali toetasid Tallinna Haridusamet, MTÜ Hea Loome Majandus ja Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium.

*Osalesid: Tallinna Mustamäe Reaalgümnaa-siumi mudilaskoor (juhendaja Ljudmila Sjomina); Tallinna Südalinna Kooli 1. ja 3. klassi ansamblid, solistid Chiara Delfino ja Heli Piht (Tiina Toiger) ning 1.-2. klassi folkloorirühm (Katrin Kitkas ja Lea Kütt); Tallinna Paekaare Gümnaasiumi õpi-

3.4.8

Eesti eelkooliealiste laste tantsupidu „Kodutee”13. juunil 2015 toimus III Eesti eelkooliealiste laste tantsupidu „Kodutee”, korraldajaks Märt Agu koos oma meeskonnaga.

Eelproovid maakondades ning tantsude õppimine oli põnev ja tore, koostantsimine oma piirkonna lasterühmadega liitis lapsi juba kevadel.

13. juuni oli väga ilus ja päikseline ning kui Haapsalu Piiskopilinnus täitus pisikeste tantsulis-tega, muutus kõik kordades kaunimaks. Proovi-päev oli pikk, sest kaugemalt tulijad startisid juba varavalges.

lane Rihanna Fomitšova (Olga Nikolajeva); Haab-neeme Kooli koor (Ruth Heidmets); Mustamäe Laste Loomingu Maja solist Anna Urahtšina (Ljud-mila Sjomina); Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi tantsurühm Akrida (Julija Gibert) ja koor (Svetlana Zaugarova); Tallinna Mustamäe Humanitaargüm-naasiumi koor Julged ja Vaprad ja ansambel (Alek-sandra Kõrvel); Tallinna Õismäe Vene Lütseumi lastekoor ja mudilaskoor (Ljudmila Sjomina); Tal-linna Laagna Gümnaasiumi 5. klassi viisikoor ja poisteansambel (Eteri Parts); Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi segarühm Viisuveeretajad (Merle Lättekivi); tantsustuudio Allikas (Jekaterina Kaba-nova); Eurogümnaasiumi solist Aleksandra Bekušev (Aleksandra Kõrvel); Tallinna Mustjõe Gümnaa-siumi vokaalansambel (Maria Minitš) ja koreo-graafiaansambel Kolor (Nina Koort); Tallinna Pae-kaare Gümnaasiumi õpilased Svetlana Dubovtseva ja Darja Dubovtseva (Olga Nikolajeva).

Allikas: Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium

Esinejad seitsmendal laste rahvaloomingu festivalil „Kaleidoskoop+“

Eelkooliealiste laste tantsupeol „Kodutee“ täitus Haapsalu piiskopilinnus pisikeste tantsulistega - tänavu tantsis juba 1500 last 65 rühmast


Tulijaid oli nii saartelt kui Virumaalt, kokku 13 maakonnast. Laste arv sellel toredal peol kasvab – tänavu tantsis juba 1500 last 65 rühmast. Tallinna esindasid tantsurühmad üheksast lasteaiast (Tallinna Mesimummu Lasteaed, Tallinna Laste-aed Laagna Rukkilill, Tallinna Loitsu Lasteaed, Lastead Kalli-kalli, Tallinna Mürakaru Lasteaed, Tallinna Rõõmupesa Lasteaed, Rõõmutarekese Lasteaed, Tallinna Virmalise Lasteaed, Tallinna Vormsi Lasteaed).

Pidu algas rongkäiguga läbi linna. Väiksed peolised tundsid end kaunite ja tähtsatena oma rahvariietes või rahvuslikes riietustes ning tähe-lepanu all, mille tõestuseks olid tänavaäärsed täis pealtvaatajaid ja fotograafe.

Ka Laagna Rukkilille lasteaia lapsed said just selle peo ajaks uued kaunid rahvusvärvides mütsid, et päike liiga ei teeks ning et oleks ühine tunne proovides, rongkäigus ja peomurul. Ühte-

3.4.9

Põhjarahvaste folkloorikontsert Õismäe gümnaasiumis

kuuluvustunne ja sõbralikkus olid kindlasti peo märksõnadeks.

Piiskopilinnuses oli suur ekraan, kust sai jäl-gida linnusesse saabuvaid rühmi, keda tervitas rõõmsameelselt Venno Loosaar. Peo ajal said eri-nevad rühmad ja tantsujoonised täpsemad vaated just suurelt ekraanilt – kõik oli nagu suurel tant-supeol. Peo ühtlaseks kulgemiseks ja hea laste-kirjanduse tutvustamiseks esitas Venno Loosaar katkendeid raamatust – sellel ajal vahetusid tant-sumurul rühmad ning moodustusid uued joonised. Tore oli vaadata nii kojamehe- kui otsimistantsu, kiige- kui politseitantsu, kohtumist huvitava loo-maga ja kommikuningatantsu, ja nii ikka edasi. Ilus oli lõpetuseks tants „Kodutee”.

Tantsupidu „Kodutee” oli väga meeldejääv ja kaunis pidu nii osalejatele kui ka pealtvaatajatele.

Merike Plutus, Tallinna Lasteaia Laagna Rukkilill direktor

13.-17. oktoobrini 2014 toimus Tallinna Õismäe Gümnaasiumis koostöös MTÜ-ga Fenno-Ugria traditsiooniline hõimunädal.

Nädala teemaks olid uurali põhjarahvad. Põhi-kooli emakeeletundides vaadati soome-ugri rah-vaste teemalisi filme ja korraldati viktoriine, güm-naasiumiklassides lahendati soome-ugri keelte lingvistikaülesandeid.

Hõimunädal tipnes 14. oktoobril põhjarah-vaste ansambli kontserdiga. Ansamblis teevad kaasa hant Antonina Anufrijeva, neenets Anto-nina Smetanina ning sölkupid Ljudmila Dibikova ja Aleksandr Kuliš. Lauludele ja muusikapala-dele lisaks pakkus õpilastele naudingut võimalus osaleda tantsudes ja osavusmängudes. Külalised kõnelesid oma kodumaast ja rahvast ning tutvus-tasid rahvarõivaid.


Laagna Rukkilille lasteaia lapsed

said just selle peo ajaks uued kaunid

rahvusvärvides mütsid

Hõimunädalal said õpilased muuhulgas

lustida ka tantsudes ja osavusmängudes

„Laagna Rukkilille lasteaia lapsed saidjust selle peo ajaks uued kaunid rahvusvärvides mütsid.

”


3.4.10

Põhja-Tallinna laste loomingu festival „Kevad on käes”17. aprillil 2015 toimus Salme Kultuurikeskuses Põhja-Tallinna laste loomingu festival „Kevad on käes”, mida Lasteaed Mesipuu ja Lasteaed Kajakas korraldasid juba kolmandat korda. Festivalil osales 430 inimest.

Festivalil esinesid viieteistkümne Põhja-Tallinna lasteaia lapsed, kes koos kajaka ja mesilasega ümbermaailmareisile suundusid. Reis sai alguse Lasteaia Kelluke mutionu peost. Järgnes Lasteaia Pääsupesa kaunis viis. Seejärel sai kuulata Kala-maja Lasteaia allika vulisemist. Tuline moldova tants, mida näitasid Lasteaia Maasikas lapsed, lisas jaksu teekonda jätkata. Kolde Lasteaia lap-sed tutvustasid Prantsusmaad. Trummimürin ja kuumad Aafrika rütmid kostsid Lasteaia Nae-ratus lastelt. Osavad kauboid Lasteaiast Päi-kene näitasid tõelisi ameerika ratasvõistlusi.

Jaapanis puhati koos Lasteaia Kajakas ning Tallinna Kelmiküla Lasteaia lastega. Seejärel imetleti Lasteaia Mesipuu ida-maiste kaunitaride tantsu. Sitsi Lasteaia vene kadrill pälvis marulise aplausi ning jalad hakkasid ise tantsu lööma, kui kostis Lasteaia Ojake soome polka.

Nagu alati pärast pikka reisi, oli tore tagasi koju jõuda ja kuulata Eesti viise Kopli Lasteaia ning Pelguranna Lasteaia esituses. Festivali lõp-

pakordiks sai Tallinna Kopli Noortemaja tantsu-stuudio Forte esinemine.

Jekaterina Gritsevskaja, Lasteaia Kajakas direktor

3.4.11

Kaheksa lasteaia ühisprojekt „Õpime õues” 2014/15. õppeaastal viisid kaheksa Tallinna kasteaeda läbi koostööprojekti „Õpime õues”.

Projektis osalesid Tallinna Tähekese Lasteaed, Tallinna Lasteaed Sinilill, Tallinna Sõbrakese Lasteaed, Tallinna Unistuse Lasteaed, Tallinna Sitsi Lasteaed, Tallinna Terakese Lasteaed, Tal-linna Lasteaed Südameke ja Kadrioru Lasteaed.

Õppeaasta alguses võtsid kõigi lasteaedade

Põhja-Tallinna laste loomingu

festivalil „Kevad on käes” esinesid viieteistkümne lasteaia lapsed, kes koos kajaka ja mesilasega ümbermaailmareisile suundusid


õpe ta jad osa õuesõppe koo-litusest Sagadi L o o d u s k o o -lis. Õppeaasta jooksul raken-dasid õpeta-jad saadud t e a d m i s i ja täienda-

sid oma õuesõppe materjale uute mängude ja didak-

tiliste vahenditega. Kevadel võis iga lasteaed

oma partnerite õuetegevusi uudistamas käia. Pro-jekt lõppes Kadaka pargis ühise orienteerumis-mänguga, mis viidi läbi kahel päeval – 12. ja 15. mail –, sest kaheksa lasteaia lapsed ei oleks sinna üheskoos ära mahtunud. Orienteerimismängus said lapsed joonistada, meisterdada, võistelda ja uurida. Iga meeskond läbis orienteerumiskaardi abil kõik punktid ja kandis need kaardile. Lastele meeldis mäng väga, nad said palju toredaid ela-musi ja oma teadmisi kasutada. Osalejad lahkusid tänukirjade ja medalitega.

Marina Blitsõna, Tallinna Tähekese Lasteaia direktor

3.4.12

Õismäe gümnaasiumi ja Meelespea lasteaia ühisprojekt „Õueteater”Tallinna Õismäe Gümnaasiumi algklasside õpetajad on palju aastaid hinnanud draamapedagoogikat kui üht äärmiselt tõhusat ja arendavat õpiviisi.

Mängides saavad erinevad teemad õpilastele sel-gemaks ja lähedasemaks. Selline õppimisviis on lastele loomulik ja meelepärane, sisendab enese-usku ja annab erinevates olukordades toimetule-miseks praktilisi kogemusi.

Draamaõppega on aastaid seotud olnud ka Tal-linna Meelespea Lasteaed. Nüüd avanes koolil ja las-teaial võimalus teha selles valdkonnas midagi koos.

Gümnaasiumi õpilased valmistasid lasteaiale teat-risirmi ning 4. klassi lapsed said võimaluse avada oma nukunäidendiga lasteaia traditsiooniline õue-teatri nädal. Lasteaialt saadud nukke kasutades valmis lühinäidend „Konn on konn”, mis jutus-tab südamliku loo sõprusest ja iseendaks olemi-sest. Lastele andis see äärmiselt põneva ja ilusa kogemuse. Nad õppisid näidendit suure õhinaga. Etendus meeldis väga ka lasteaia lastele ning väi-kesed esinejad teenisid tubli aplausi.

Annika Levit ja Silvi Krebs, Tallinna Õismäe Gümnaasiumi algklassiõpetajad

3.4.13

Ei ole suuremaid ega väiksemaid Euroopa Liidu riike

4. märtsil 2015 viidi Mustamäe Laste Loomingu Majas läbi traditsiooniline projektiüritus „Ei ole suuremaid ega väikse-maid Euroopa Liidu riike”, millest võttis osa kaksteist kooli*.

Osalejaid tervitasid Mustamäe Laste Loomingu Maja (MLLM) direktor Erna Podanjova ja Tallinna Nõmme Noortemaja direktor Margus Maasik. Seejärel said kõik osalejad kuulata torupilli ja parmupilli lugusid Nõmme

noortemaja õpilaste esituses. Üritus oli meeleolu-kas, mitmekesine ja osavõtjad lubasid järgmisel aastal jälle osaleda.

* Osalesid: Tallinna Reaalgümnaasium, Tal-linna Mustjõe Gümnaasium, Tallinna Huvikeskus Kullo, Lasnamäe Põhikool, Tallinna Kanutiaia Noortemaja, Tallinna Arte Gümnaasium, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, Tallinna Humani-taargümnaasium, Tallinna Balletikool, Mustamäe Laste Loomingu Maja, Tallinna Kadaka Põhikool, Tallinna Õismäe Vene Lütseum.

Allikas: Mustamäe Laste Loomingu Maja

Kaheksa Tallinna lasteaia

koostööprojekt „Õpime õues“ lõppes ühise

orienteerumismänguga Kadaka pargis

Torupillikontsert projektiüritusel „Ei ole suuremaid ega

väiksemaid Euroopa Liidu riike“


3.4.14

Sõimede ühenduse perepäev „Mesimumm ja töökad sõbrad”Lastesõimede ühendus (Muumipere Lastesõim, Tallinna Lastesõim Hellik, Tallinna Lastesõim Mõmmik, Tallinna Lastead Südameke, Lastesõim Planeedi Mudila) võtsid taas kokku õppeaasta ühise teema, milleks oli „Töökasvatus läbi mängu”.

Ühisele perepäevale koguneti 30. mail 2015 Nõmmele spordihoone juurde. Perepäev kandis nime „Mesimumm ja töökad sõbrad”. Õpetajad

esitasid ka samanimelise näidendi. Nõmme Lin-naosa Valitsus valmistas ette mullaga täidetud lillekastid, kuhu lapsed ja vanemad lilli istuta-sid. Lilled jäid kaunistama Nõmme spordihoone haljasala.

Lähedal asuv Nõmme Loodusmaja tõi lastele tutvumiseks ja uurimiseks loomad majast. Ürituse lõpetas ühine piknik ja üllatused lastele.

Heli Aunap, Lastesõime Mõmmik direktor

3.4.15

Mustamäe humanitaargümnaasiumi kunstiprojekt „Eiffelite lahing”20. mail 2015 toimus Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumis igakevadine kunstiprojekt, seda juba kuuendat korda. Sel aastal kandis üritus pealkirja „Eiffelite lahing”.

Tänapäeval suudavad paljud vanemate klasside õpilased küllalt täpselt määratleda enda jaoks kõige huvitavama õppevaldkonna – ühed peavad ennast humanitaarideks ja eelistavad keeli, kunsti, muusikat ja ajalugu, pidades loodus- ja reaalai-neid liiga rasketeks, nende mõistes igavateks. Tei-sed, vastupidi, peavad humanitaaraineid „tühis-teks”. Aga kas tõesti ei ole tulevastel kunstnikel vaja õppida füüsikat ja füüsikutel kunsti? Kas arhitekt, projekteerides maja, mõtleb selle ilust,

funktsionaalsusest, tugevusest või omahinnast?

Kui eelnevatel aastatel on kes-kendutud just kunstilisele tege-vusele, siis sel aastal oli projekt pühendatud kahele valdkonnale – kunst ja füüsika – mis muutis ürituse laiapõhjalisemaks. Õpi-lastele pakutivõimalust proo-vida kätt arhitektina, aga ka insener-ehitajana sillaehituses. Silla puhul ei ole tähtis vaid väline ilu, aga ka kandejõud ja ohutus. Õpilased konst-rueerisid ja ehitasid sildu

Kunstiprojektis „Eiffelite lahing“ proovisid õpilased kätt arhitekti ja insener-ehitajana sillaehituses


makaronitoodetest. Silla- ja tornimudelite ehi-tamine makaronidest on tuntud meetod, millega kinnistada ja kontrollida arhitektuuritudengite teadmisi õpingute esimestel aastatel. Sarnaseid konkursse (sh ka rahvusvahelisi) korraldatakse erinevates riikides igal aastal.

Oli huvitav näha erinevaid ja põnevaid lähe-nemisi sildade ehitamisele. Ürituse kõrghetk oli sildade kandejõu katsetamine – igale sillale lisati raskusi seni, kuni ta kokku varises.

Üksmeelne tagasiside õpilastelt oli, et ka edas-pidi soovitakse sarnastest üritustest osa võtta.

Samuti märgiti ära, et ülesande sooritamisel olid vajalikud teadmised nii kunstist, füüsikast kui ka matemaatikast. Lisaks sellele mainiti head orga-niseerimist ja sõbralikku õhkkonda.

Üritusest võttis osa 29 õpilast neljast Tallinna koolist: Tallinna Lilleküla Gümnaasium, Tallinna Läänemere Gümnaasium, Linnamäe Vene Lüt-seum ja Mustamäe Humanitaargümnaasium.

Projekti toetasid SA Teadusagentuur ning Tal-linna Mustamäe Humanitaargümnaasium.

Allikas: Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium

3.4.16

Soome keele õppijad tähistasid Aleksis Kivi 180. sünniaastapäeva Üheteistkümne Eesti kooli soome keele õppijad kogunesid 10. oktoobril 2015 Pirita Majandusgümnaasiumisse, et tähistada üle-eestilist soome keele õppijate päeva, soome kirjanduse päeva ja Aleksis Kivi 180. sünniaastapäeva.

Kohal olid külalised Soome Suursaatkonnast, Soome Instituudist ja Tallinna Ülikoolist.

Päev algas piduliku kontsertaktusega, kus esi-tati eeskätt soome autorite laule ja muusikat. Ter-vitustega esinesid Soome Suursaatkonna pressi- ja kultuurinõunik Marjo Näkki ja Soome Instituudi juhataja Riitta Heinämaa.

Aktusele järgnesid tegevused töötubades, mille raames tõlgiti Soome poeetide luulet, osaleti simulatsioonmängudes, illustreeriti katkendeid Aleksis Kivi „Seitsmest vennast” ja Elias Lönn-roti „Kalevalast”, õpiti soome laule ning külastati Pirita kloostrit. Meeleolukas päev lõppes ühislau-luga „Kauas pois”.

Loodetavasti Loo Keskkoolist alguse saanud ja 14 aastat kestnud traditsioon jätkub ning soome keele õppijad kohtuvad taas Kivi-päeval, nagu seda isekeskis kutsutakse.

Eve Reinola, Pirita Majandusgümnaasiumi huvijuht

3.4.17

Teabe- ja tegudepäev „Turvaline kooliaasta” Stroomi rannas6. septembril 2014 toimus Stroomi rannas heategevuslik pereüritus „Turvaline kooliaasta”, millega korraldaja Tallinna Kopli Noortemaja tähistas kooliaasta algust.

Kogu päeva jooksul pakuti palju kasulikku tea-vet ning põnevaid tegevusi. Keskpäeval algas

laval Tallinna huvikoolide õpilaste kontsert, mis kestis kolm ja pool tundi. Päeva jooksul sai tegutseda meisterdamistöökodades ning lüüa kaasa ühistegevustes politsei- ja päästetöötaja-tega, spordivõistlustel ja osavusmängudes. Jul-getele olid avatud põnevad atraktsioonid: „pöör-lev auto” ning sportbatuut. Teabe- ja tegudepäeva

Aleksis Kivi päev algas piduliku kontsertaktusega, kus esitati eeskätt soome autorite laule ja muusikat

„Ürituse kõrghetk oli sildade kandejõu katsetamine – igale sillale lisati raskusi seni, kuni ta kokku varises.

”


külalistele jagati mitmekülgset infot huviringide tööst Tallinna huvikoolides ja vaba aja sisustamise võimalustest.Korraldajatele olid koostööpartneri-teks Tallinna Haridusamet, Põhja-Tallinna Valitsus,

Swedbank, Päästeameti Põhja päästekeskus, Maan-teeamet, Eesti AGA AS, AS Balbiino jt.

Riina Olveti, projektijuht (Tallinna Kopli Noortemaja)

3.4.18

Täiskasvanud õppija nädal 2014 Tallinnas ja Harjumaal

Raekojas tunnustati aasta õppijaid ja koolitajaid. Aasta õppija nominendid olid Andrei Pridanni-kov (tüürimees, Eesti Mereakadeemia) ja Too-mas Rudissaar (koolituskoordinaator, Swedbank), aasta koolitaja Leeni Simm (eesti keele õpetaja, Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium) ning aasta koolitussõbralik organisatsioon SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (HEAK).

Viivi Lokk, Tallinna TÕN koordinaator, Tallinna Haridusamet

10. - 17. oktoobril 2014 toimus XVI täiskasvanud õppija nädal (TÕN), mille motoks oli „Õige aeg on õppida”.14. oktoobril tunnustati Tallinna Raekojas Tallinna ja Harjumaa aasta õppijaid ja koolitajaid.

Täiskasvanud õppija nädal on aeg, mil võiksime üle vaadata oma senise teekonna – küsida endalt, kas ma õpin, mida ja kuidas ma õpin ning mis-moodi saan oma tarkust igapäevaelus kasutada. Õige aeg on just nüüd ja praegu, paremat või eraldi aega õppimise jaoks ei pruugi tullagi!

Tallinnas viidi TÕN 2014 raames läbi palju erinevaid kursusi ja töötubasid. Kõigile soovija-tele olid avatud koolitused ja sündmused Vana-linna Täiskasvanute Gümnaasiumis, Vana-Ka-lamaja Täiskasvanute Gümnaasiumis, Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis, Tallinna Kopli Ametikoolis, Tallinna Keskraamatukogus ja Ettevõtluskõrgkoolis Mainor, tegevusi pakkusid ka Mustamäe Linnaosa Valitsus ja Pangaliit. 17. oktoobril toimus Tallinnas XVIII täiskasvanuha-riduse foorum.

Täiskasvanuõppe erinevatest võimalustest jagati teavet ka lastevanematele. Kaasatud oli senisest enam lasteaedu, koolitusasutusi, profes-sionaalseid karjäärinõustajaid jne. Tegevused las-teaedades toimusid koostöös Eesti Alushariduse Juhtide Ühenduse ja Eesti Lastevanemate Liiduga.

Teabe- ja tegudepäev „Turvaline kooliaasta“ Stroomi rannas

Täiskasvanud õppija nädala tunnustatud koos Harju maavanema Ülle Rajasaluga (taga) ja Tallinna Linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimehe Kaja Laanmäega (ees paremalt teine)


Konverentsid, seminarid3.5

3.5.2

Üle-eestiline IKT konverents „Kooli uus õppetava – tehnoloogia ja õpetamine”Tallinna Haridusamet, eKool, Tallinna Reaalkool ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) korraldasid 22. oktoobril 2014 traditsioonilise üle-eestilise IKT sügiskonverentsi „Kooli uus õppetava – tehnoloogia ja õpetamine”.

Konverents on igal aastal olnud väga osavõtu-rohke, samamoodi ka sel aastal – registreerus enam kui 200 huvilist. Konverentsi avasid Meelis Kond (Tallinna Haridusamet), Pille Parikas (eKool) ja Ene Koitla (HITSA Innovatsioonikeskus).

Konverentsi peaettekande tegi IT-spetsialist, internetiaktivist ja ajakirjanik Peeter Marvet tee-mal „Kuidas õpetada häkkerit – pisike pilgu-heit 30 aastat tagasi ja 3 aastat edasi”.

Järgnesid töötoad kolmes paralleelsessioonis – nii sai iga osaleja valida kaheksa pakutava teema hul-gast endale kolm meelepärast.

Töötubade teemad olid järgmised:

• Digiajastu koolijuhid: IKT areng koolis Gus-tav Adolfi Gümnaasiumi ja Lilleküla Gümnaa-siumi näitel – Ingrid Maadvere (GAG), Meeri Sild (Tallinna Lilleküla Gümnaasium).

• Parimad näited IKT vahendite kasutamisel õppe-töös: leia innustust, julgustust arvuti kasutami-sel – Anneli Kesksaar (Tallinna Südalinna Kool), Anu Luure (Tallinna Lilleküla Gümnaasium.

• Tehnoloogiaharidus, robootika: Lego WeDo lasteaedades – Janika Leoste ja Jaanis Leoste (Junior FLL).

Õppeaasta avakonverentsil esines haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, kes rääkis muutustest uuel õppeaastal

„Peaettekande teemaks oli „Kuidas õpetada häkkerit – pisike pilguheit 30 aastat tagasi ja 3 aastat edasi”.

”

„Haridusameti juhataja Andres Pajula soovis kolleegidele tasakaalukat meelt ning üksteisega arvestamist.

”

3.5.1

Traditsiooniline õppeaasta avakonverents Traditsiooniliselt kogunesid direktorid haridus-ameti kutsel ka 2014/15. õppeaasta alguses konverentsile, mis seekord leidis aset 26. augustil Tallinna Humanitaargümnaasiumis.

Haridusasutuste juhte tervitasid õppeaasta alguse puhul abilinnapea Mihhail Kõlvart, Tallinna Koo-lijuhtide Ühenduse esimees Marko Rööpson ja Tallinna Alushariduse Juhtide Ühenduse esimees Silvi Suur.

Haridusameti juhataja Andres Pajula soovis kolleegidele ühiskonnas valitsevate pingete taus-tal tasakaalukat meelt ning üksteisega arvesta-mist. Hariduskorralduse osakonna juhataja Meelis

Kond tuletas meelde hea juhtimise põhimõtteid. Tallinna Ülikooli professor Anu Toots rääkis

koolist kaasaegses ühiskonnas, Põhja-Eesti Raja-leidja keskuse juhid Tauno Asuja ja Liisa Mäe-mets muudatustest haridustugiteenustes ning Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Toomas Kruusi-mägi juhtimise ja õpetajakoolituse suundumus-test. Jaan Urb (projekti ekspert, Cumulus Con-sulting OÜ) tutvustas URBACT II pilootprojekti GeniUS mudeli rakendamisest haridusasutustes (lähemalt ptk 5.1.10).

Konverentsil esines ka haridus- ja teadusmi-nister Jevgeni Ossinovski, kes rääkis muutustest uuel õppeaastal.


• Tehnoloogiaharidus, uued tehnoloogiad: 3D-tehnoloogia koolis – Raivo Sell ja Heiko Pikner (ITT Group OÜ, TTÜ).

• Hariduse infosüsteemid: e-testide keskkond EIS – Anastassia Voronina, Märt Hennoste, Kaja Jakobson (SA Innove).

• Keelekümblus ja IKT: sõnavaraõppe toeta-mine keelekümblusklassis. Rahvusvahelise projekti InGenious kogemused – Mari-Liis Sults (Tallinna Kunstigümnaasium), Svetlana Dõtsenko (Lasnamäe Gümnaasium).

• Tehnoloogia partnerid: vabavaralise kontoritöö-tarkvara võimalustest õpetaja vajadustest läh-tuvalt – Jaan Vaabel (IT Koolituskeskuse OÜ).

Päeva lõpetas pidulik vastuvõtt õpetajatele, kus tunnustati ka digitaalsete õppematerjalide kon-kursi „Täna samm, homme teine” 2013/14. õa finaliste (ptk 7.5.10). Pidulikul lõpetamisel esines Erkki Otsman.

Piret Rõõmussaar, Leini Jürisaar, Tallinna Haridusamet

3.5.3

Juhtimiskonverents 2014 „Mõtteid juhist ja juhtimisest”Juhtimiskonverentsi Tallinna haridusasutuste direktoritele korraldas Tallinna Haridusamet juba kaheteistkümnendat korda.

Konverents „Mõtteid juhist ja juhtimisest” toimus 13. detsembril 2014 Sokos Hotel Viru konverent-sikeskuses.

Sel korral keskenduti kolmele olulisele tee-male. Stressiga toimetulekust edus ja ebaedus rääkis Aleksander Pulver (PhD psühholoogias, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut, direk-tor) ning juhtimise õppetundidest Urmas Arumäe (LLM, PhD, EBS-i õiguse ja avaliku halduse dot-sent, vandeadvokaat).

Kasulikke mõtteid teemal „Juht kui diplo-maat” jagas Välisministeeriumi poliitikaküsi-muste asekantsler Marina Kaljurand, avaldades muuhulgas ka edu saladuse. Tema sõnul on see kombinatsioon unistustest, veendumustest (usust), tööst ja õnnest.

Päeva juhtis Veikko Täär (näitleja, lavastaja ja koolitaja). Konverentsi ettekanded on täies pik-kuses avaldatud Tallinna Haridusameti kodulehel.

Allikas: Hariduskorralduse osakond, Tallinna Haridusamet

www.tallinn.ee/est/haridusasutused/Juhtimiskonverents-2014-Motteid-juhist-ja-juhtimisest

1 IKT konverentsi peaettekande tegi IT-spetsialist, internetiaktivist ja ajakirjanik Peeter Marvet teemal „Kuidas õpetada häkkerit – pisike pilguheit 30 aastat tagasi ja 3 aastat edasi“

2-3 IKT konverentsi töötoad pakkusid avastamisrõõmu ja võimaldasid õhinapõhist õpet

Lasteaedade direktorid konverentsil „Mõtteid juhist ja juhtimisest“

1

2

3

Kasulikke mõtteid teemal „Juht kui diplomaat“ jagas Välis-ministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Marina Kaljurand


3.5.4

Konverentsil „Mäng on õppimine” vahetati eesti keele õpetamise kogemusi23. aprillil 2015 toimus Tallinna Suur-Pae Lasteaias üheksas eesti keele õpetamise koolituskonverents lasteaiaõpetajatele, mis sel korral kandis pealkirja „Mäng on õppimine”.

Konverentsi eesmärgiks oli juhtida tähelepanu lasteaedades antava hariduse (sh eesti keele õpe-tamine muukeelsetele lastele) tähtsusele lapse arengus ning tutvuda uute meetodite ja ideedega sel alal. Ühtlasi sooviti õpetajaid nende töös toe-tada ja innustada.

Konverents pakkus lasteaiaõpetajatele, õppe-alajuhatajatele ning teistele muu kodukeelega las-tele eesti keele õpetamise teemal kaasamõtlejatele ja -tegutsejatele ideid ja mõtteid õppekava raken-damisest, lõimitud õppetegevustest, draamamän-gudest, folkloorist, laste loovuse arendamisest, koostööst lapsevanematega jne.

Oma kogemusi jagasid lasteaedade ja koo-lide pedagoogid, lastevanemad ja keelekümbluse spetsialistid. Kuulati kaheksat ettekannet: „Eesti rahvakultuuri tundmaõppimine ja väärtustamine” (Liia Tuvik, Tallinna Suur-Pae Lasteaed), „Laste-aiast kooli eesti keelega” (Maia Lust, Tallinna Pae

Gümnaasium), „Tolerantsuse kasvatamine, loova mõtlemise arendamine ja lapse sotsialiseerumine keelekümbluse metoodika kasutamise kaudu” (Natalja Mjalitsina, SA Innove Keelekümblus-keskus), „Teadlik ja toetav lapsevanem” (Natalja Zinovjeva, lapsevanem) jt. Ettekanded näitasid, et mängu kaudu õppimine ja lapsekeskne lähene-mine on andnud koolieelses eas lastele eesti keele õpetamisel häid tulemusi.

Teemasid jagus ka töötubadesse: „Män-giv noor on õppiv noor” (Mihkel Kangur, Tal-linna Ülikool), „Tegevused metoodikakeskuses” (Natalja Lunjova, Tallinna Suur-Pae Lasteaed ja Helgi Niine, Tallinna Lasteaed Sinilill), „Värvide ilu ja võlu” (Lea Maiberg ja Jekaterina Brokan, Tallinna Tähekese Lasteaed) ning „Omavalmis-tatud lauamängud” (Maria Kask, Tallinna Rukki-lille Lasteaed).

Päevale lisasid meeleolu Tallinna Liikuri Las-teaia lapsed etendusega „Tuhkatriinu” ja Tallinna Suur-Pae Lasteaia lapsed ning õpetajad eesti rah-vatantsude ja lauludega.

Anne Targem, Tallinna Haridusamet

3.5.5

Esimene õppepäev Mustamäe lasteaedade õpetaja abidele 27. jaanuaril 2015 korraldas Tallinna Lasteaed Vesiroos esimese õppepäeva Mustamäe lasteaedade õpetaja abidele.

Koolituspäeva eesmärk oli tutvustada kogemusi õppimise ja õpetamise huvitavamaks muutmisel ning võimalusi enesearenguks. Oma kogemusi jagasid õpetajad ja teised spetsialistid ning õpe-taja abid Mustamäe lasteaedadest.

Õppepäeval esinesid teemal „Minu päev laste-aias” Tallinna Lasteaia Vesiroos õpetaja abid Kai Valgma ja Hiis Villmann ning õpetaja Jelizaveta Lauri, samuti Tallinna Kadaka Lasteaia õpetaja abid Kristi Rannu ja Annika Arro. Tervisekaitse-nõuetest koolieelses lasteasutuses rääkis Tervisea-meti Põhja talituse juhtivinspektor Ann Trapido.

Tagasiside õppepäevale oli väga positiivne ja samasugust põnevat päeva oodatakse ja tuleval aastal.


Esimene õppepäev Mustamäe lasteaedade õpetaja abidele

„Oma kogemusi jagasid õpetajad, lastevanemad ja keelekümbluse spetsialistid.

”


3.5.6

Arbu lasteaia rahvusvaheline konverents „Kaasaegne lasteaed …”15.-16. aprill 2015 toimus Tallinna Õpetajate Majas ning Tallinna Arbu Lasteaias rahvus-vaheline konverents „Kaasaegne lasteaaed: õnnelik, loominguline, loov ja avatud laps”.

Konverentsi korraldas Arbu lasteaed koostöös Lasnamäe Linnaosa Valitsuse ja MTÜ-ga Rahvus-vaheline Arengukeskus ITC Professional Deve-lopment. Konverents ühendas enam kui sadat Eesti, Leedu, Läti, Venemaa ja Soome haridus-süsteemi esindajat.

Konverentsi eesmärgiks oli juhtida ühiskonna tähelepanu lasteaedades antava hariduse tähtsu-sele lapse hilisemas arengus ning võimaldada kogemusi vahetades tutvuda uute meetodite ja tehnoloogiatega alushariduses.

Konverentsi idee põhines neljal aspektil: kaas-aegne laps mõtleb loovalt, algatab julgelt, tegut-seb arukalt, vastutab ja hoolib.

Ettekanded puudutasid prioriteete Euroopa koolieelse kasvatuse süsteemis, tänapäevasele lasteaiale esitatavaid väljakutseid, IT-d ja sel-lega eksperimenteerimist lasteaias, eTwinningu projekte, laste hinge väärtust, lasteaeda program-mis „Eco-Schools”, Emilia Reggio pedagoogikat, „Persona Dolls” metoodikat ja palju muud. Välis-külalistel oli võimalik tutvuda Eesti kultuuri ja ajalooga.

Kõik konverentsil osalejad sõitsid koju suure teadmiste ja ideede pagasiga, mida on võimalik tööl oma kolleegidega jagada. Meie ettekujutu-ses sarnanevad rahvusvahelise konverentsi orga-niseerimise tulemused roosipõõsaga, mille pun-gad puhkevad järjest uute õitena.

Galina Jaremtšuk, Tallinna Arbu Lasteaia õppealajuhataja

3.5.7

Rahvusvaheline konverents „Kaasaegne haridus: loovus, intellekt, andekus”7. oktoobril 2014 toimus Haabersti Vene Gümnaasiumis rahvusvaheline konverents teemal «Kaasaegne haridus: loovus, intellekt, andekus”.

Konverentsist võtsid osa Tallinna, Jekaterinburgi, Pihkva ja Peterburi koolide ning lasteaedade õppealajuhatajad ja õpetajad. Osalejaid tervitas Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart.

Konverentsil arutati hariduse väljakutseid teel tegusa kooli poole ning rõhutati hariduse kvali-teedi tõstmise tähtsust. Kolleegid vahetasid ideid ja kogemusi, kuidas õppeasutuse tasemel on või-

malik arendada õpilase intellektuaalseid ja loovaid huvisid, millised hariduslikud tingimused kindlus-tavad laste loovuse arengut ning kvaliteetset hari-dust. Räägiti erinevatest pedagoogilistest võtetest ning tehnoloogiast, lisahariduse võimalustest, hin-damise mõjust õpilaste motivatsioonile.

Jekaterinburgi õpetajad viisid läbi õpitoad. Konverentsil osalejaile esines tantsurühm Viisu-veeretajad Tallinna Järveotsa Gümnaasiumist.

Osavõtjad andsid tagasisides konverentsile positiivse hinnangu.

Allikas: Haabersti Vene Gümnaasium

Arbu lasteaia rahvusvaheline konverents „Kaasaegne lasteaaed: õnnelik, loominguline, loov ja avatud laps“

„Konverentsil arutati hariduse väljakutseid teel tegusa kooli poole.

”


3.5.8

ÜRO simulatsiooni õpilaskonverents Tallinna Saksa Gümnaasiumis15.-17. oktoobril 2014 toimus Tallinna Saksa Gümnaasiumis juba kolmandat korda õpilaskonverents MUNOT (Model United Nations of Tallinn).

Konverents põhineb rahvusvaheliselt tuntud for-maadil ja selle eesmärgiks on simuleerida ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) tööd.

Kõik osalejad esindasid erinevate riikide dele-gaate ÜRO-s ja kolmepäevase konverentsi jook-sul otsiti erinevates töörühmades lahendusi küsi-mustele, millega tegeldakse reaalselt ka ÜRO-s. Konverentsi suhtluskeeleks oli inglise keel.

Kolmepäevane konverents päädis istungiga Välisministeeriumis. Õpilasi tervitas ka välis-minister Urmas Paet, kes jagas noortega oma ÜRO-ga seotud kogemusi.

Kogu ettevõtmise korraldustöö oli Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilaste õlul. Õpilasi juhendas õpe-taja Reeli Kaselaid, kelle innustusel ja entusiasmil on saanud MUNOT kooli iga-aastaseks traditsioo-niliseks ürituseks. Abikäe huvitavate külalisesine-jate ja toimumispaikade leidmisel ulatas direktori asetäitja Kaarel Rundu.

Osalejaid oli lisaks Tallinna Saksa Gümnaa-siumi (TSG) õpilastele ka Tallinna 32. Kesk-koolist. TSG õpilased on käinud sarnastel rah-vusvahelistel konverentsidel ka Saksamaal ja Taanis ning sealt ongi pärit idee hakata oma ÜRO simulatsiooni korraldama. Iga aastaga on konve-rents kasvanud ja mine tea, ehk juba mõne aasta pärast võib seegi sündmus olla rahvusvaheline.

Britta Kaukver, Tallinna Saksa Gümnaasiumi 11.a klassi õpilane

3.5.9

Gustav Adolfi Gümnaasium tähistas esimese eestikeelse piibli 275. aastapäeva24.–26. septembrini 2014 toimus Gustav Adolfi Gümnaasiumis esimese eestikeelse piibli tõlkimise 275. aastapäeva puhul piibliteemaline näitus ja konverents.

Sel aastal täitus 275 aastat esimese eestikeelse piibli tõlkimisest, mis pani aluse meie tänapäevase kirja-keele kujunemisele. Et piibel tõlgiti 1739. aastal Tal-linnas Johann Köleri trükikojas, mis asus praeguse Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloolises hariduskvar-talis, korraldaski Gustav Adolfi Gümnaasium piibli-teemalise näituse ja kaheosalise konverentsi.

Esimese konverentsi peaesinejaks oli Kristiina Ross ettekandega „Piiblitõlge – Eesti 18. sajandi internetiühendus”. Teisel konverentsil tegi peaette-

kande Arnd Mattheas Burghardt teemal „Kristluse mõju kaasaegsele kultuurile”. Mõlemal päeval oli kavas ka kaks õpilasettekannet GAG-i abiturien-tidelt teemadel, mis puudutasidtrükikunsti alguset Eestis ja piiblitõlkimiseaegset olustikku Tallinnas. Ajaloolisel orelil Henry Jones & Sons 1905 lõi meeleolu GAG-i muusikaõpetaja Ly Tammerik.

Kolme päeva jooksul (24.–26.09) sai Mederi saalis tutvuda ka näitusega ajaloolistest vanadest piiblitest Jaan Paruski erakogust. Muu hulgas eks-poneeriti 1739. aastal trükitud esimest piiblit ning esimese piibli 200. aastapäevaks välja antud nn Suurt Piiblit (ilmus 1939).

Hendrik Agur, Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor

Jekaterinburgi õpetajad ja tantsurühm Viisuveeretajad esinemas konverentsi „Kaasaegne haridus: loovus, intellekt, andekus” osalejatele

„Sel aastal täitus 275 aastat esimese eestikeelse piibli tõlkimisest.

”

„Oma ÜRO-ga seotud kogemusi jagas õpilastega ka välisminister Urmas Paet.

”


3.5.10

Kannikese lasteaed tähistas rahvusvahelist logopeediapäeva6. märtsil 2015 tähistasid logopeedid üle Euroopa logopeediapäeva, mille eesmärgiks on tõsta ühiskonna teadlikkust kõnehäiretest ja nende ennetamisest.

Tallinna Kannikese Lasteaed algatas eelmisel õppeaastal traditsiooni tähistada rahvusvahelist logopeediapäeva teemakohase seminariga. 5. märt-sil 2015 viis lasteaed läbi seminari alternatiivkom-munikatsiooni võimalustest. Seminar oli mõeldud Tallinna linna lasteaedade tasandusrühmade ja Kristiine linnaosa lasteaedade pedagoogidele.

Kui eelmise aasta seminaril olid põhilisteks tee-madeks ettevalmistus kooliks ja erinevate koo-lide valikuvõimaluste tutvustamine, siis see-kordne õppepäev oli pühendatud alternatiivse kommunikatsiooni tutvustamisele töös kõnep-robleemidega lastega. Koolituse eesmärgiks oli anda ülevaade ja praktilisi näpunäiteid sellest, kuidas toetada kõnetute või halvasti kõnelevate laste suhtlemist erinevate kommunikatsioonivõi-maluste ja -vahendite abil.

Irja Keiv, Tallinna Kannikese Lasteaia direktor

3.5.11

Õismäe gümnaasiumi Ökuliakadeemia teine konverents

Enel Ranna uurimus käsitles aktuaalset teemat – eestlaste töötamist välismaal. Uurimuslik korpus pärines lisaks Tallinnale veel Raplast ja Simunast. Töös selgitati välismaale tööle asumise põhjusi, asukohamaid ja välismaale siirdunute pereprobleeme.

Karl-Kaspar Roostalu tõdes oma uurimuse „Eestlaste välisreisid TÕG gümnasistide näi-tel” kokkuvõttes, et gümnasistid reisivad küll palju, kuid teeksid seda meelsamini veel rohkem. Reiside unistustemaaks on USA.

26. veebruaril toimus Tallinna Õismäe Gümnaasiumi õpilaskonverents. Ökul on Õismäe gümnaasiumi gümnasist. Ökuliakadeemia konverentsi nime all sai traditsioon alguse aasta tagasi.

Konverentsi kuulajaskonna moodustasid 10.-12. klasside õpilased, õpetajad ja külalised. Kavas oli kaheksa ettekannet.

Erko Vanasauna rohke pildimaterjaliga uuri-mus „Õismäe mänguväljakute turvalisus ja disain” andis ülevaate Haabersti mänguväljaku-test 2014. aasta kevade seisuga. Esineja tõdes, et kuigi üldiselt on väljakud korras, on nende hulgas katkisi ja kohalike noorte soditud seadmeid.

Getter Kiisk esines teemal „Adpositsiooni „läbi” tähendusfunktsiooni nihked tänapäeva eesti keeles”. Juba ligi veerandsada aastat süve-neb eesti keeles nähtus, kus kaassõna „läbi” on välja tõrjumas mitut teist kaassõna, nagu näiteks „kaudu”, „teel”, „abil”. Arengu põhjuste väljasel-gitamiseks pidas Getter Kiisk vajalikuks uurida ka välismaal elavate eestlaste keelekasutust.

Oliver Saare ettekanne „Redutseerivate sah-hariidide reaktsioon vask(II)hüdroksiidiga” andis töö autorile hea laboratoorsete uuringute kogemuse, sest töö tugines katsete seeriale. Sah-hariidid on eluliselt tähtsad ained meie elus ja ümber.

Mahtra põhikooli õpilaskonverentsil „Kuidas muuta maailma paremaks?” jõuti järeldusele, et üheskoos on see võimalik

„Koolitusel anti praktilisi näpunäiteid kõnetute või halvasti kõnelevatelastega suhtlemiseks

”


Anette-Brenda Bergerti ettekanne „Isiksushäired kolme häiretüübi vahel” vaatles antisotsiaalseid, ebastabiilseid ja dissotsiatiivseid häireid isikutel vanuses 15-24 eluaastat. Selgub, et isiksushäireid tuntakse vähe ja teadmised häirete sümptomitest on puudulikud ja ekslikud.

Marek Pihel esines ettekandega teemal „Tele-fon Tallinna Õismäe Gümnaasiumi 9.-12. klas-side õpilaste kasutuses”. Tervelt 83 protsendil õpilastest on moodsad telefonid, mis sisustavad

nende elu äratusest magamaminekuni. Telefoni kasutatakse palju õppetöös info hankimiseks, paraku ka spikerdamiseks.

Kalev Reiska uurimus võrdles elektrisead-mete energiatarbimist tööfaasis ja puhkerežii-mil. Mõõtmistest selgus, et vanad kodumasinad on palju suuremad vooluneelajad kui uus kodu-tehnika.


3.5.12

Pirita Majandusgümnaasiumi IV majanduskonverents Tänapäevase ühiskonna areng nõuab orienteerumist ja uuemate trendide tundmist nii õpilaselt, õpetajalt, ettevõtjalt, ametnikult kui ka töötajalt. 29. jaanuaril 2015 korraldas Pirita Majandusgümnaasium juba neljandat korda majanduskonverentsi.

Konverents keskendus info- ja kommunikatsioo-nitehnoloogiale (IKT), sest IKT strateegiad on üha enam Eestis päevakorda tõusnud. IKT eks-perdid andsid Tallinna koolide gümnasistidele ja majandusõpetajatele ülevaate valdkonna trendi-dest ja võimalustest.

Konverentsi avasõnad lausus Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder. Õpilastele esines riigikont-rolör Alar Karis, kes tutvustas oma mõtteid Eesti arengutrendidest, pensioni- ja sotsiaalsüsteemide jätkusuutlikkusest, majandusarengu ergutamise võimalusest.

Noorte ees olid ka Riigikantselei strateegiabü-roo nõunik Siim Sikkut („Minu e-Eesti tulevik ja IKT”), AS-i Sertifitseerimiskeskus juhatuse liige Kalev Pihl („Infotehnoloogia mõju ettevõtlusele”)

ja TTÜ innovatsioonikeskuse Mektory 3D- prin-timise kursuste juht Taavi Kikas („3D-printimine kui järgmine tööstusrevolutsioon”).

Lisaks viidi läbi kuus erinevat töötuba: „Võtame oma seadmed kaasa ja teeme digi-pöörde: nutiseadmed õppeprotsessi tõhustajana” (juhendas TLÜ haridustehnoloog Veronika Rog-alevitš); „Kaasaegse töötaja IKT-alased oskused” (Oracle tegevjuht Olle Tischler); „Digitaalse all-kirjastamise uuendamine Eesti idufirma poolt” (idufirma Signwise tegevjuht Tiit Anmann); „Simulatsioonimängud” (Kati Kõrbe TTÜ logis-tika ja tarneala juhtimise innovatsioonilaborist); „Apache veebiserveri ja lihtsa veebilehe ehita-mine” (Taavi Topp Kaitseressursside Ametist); „Sinu esimene 3D-trükk – see on meie igapäe-vane mängumaa” (Taavi Kikas TTÜ innovatsioo-nikeskusest Mektory, ITBS Group-i ja 3Dprinter-OS-i asutaja).

Põnevad esinejad ja teemad muutsid konve-rentsipäeva huvitavaks ning kasulikuks.


3.5.13

Mahtra põhikooli õpilaskonverents „Kuidas muuta maailma paremaks?”5. märtsil 2015 korraldas Tallinna Mahtra Põhikool õpilaskonverentsi „Kuidas muuta maailma paremaks?”.

Konverentsil osalesid 7. ja 8. klasside õpilased Viktoria Šipilova juhendamisel. Loovtööde raames

valmistasid õpilased ette huvitavaid esinemisi, vastasid kuulajate küsimustele, jagasid kogemusi oma heade tegude kohta. Põhiliseks järelduseks sai see, et koos saame muuta maailma paremaks!


„Konverentsi kuulajaskonna moodustasid 10.-12. klasside õpilased, õpetajad ja külalised. Kavas oli kaheksa ettekannet.

”

„Põhiliseks järelduseks sai see, et koos saame muuta maailma paremaks!

”


3.6.1

Kesklinna vene gümnaasiumi lastefestival „Töökate meisterdajate töötuba”

Lõimumine3.6

Multikultuurne ühiskond põhineb vastas-tikusel austamisel ja erinevate rahvuste kultuuriliste väärtuste tunnustamisel. Samas on oluline ka rahvusliku identiteedi säilitamine.

Oma rahva kombeid tundmata ei ole võima-lik austada teiste rahvuste traditsioone. Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi (TKVG) pedagoo-gid õpetavad lastele vene kultuuri ja traditsioone, et nad ei unustaks oma juuri. Selle kõrval tutvus-tatakse lastele ka eesti kultuuri, tähtpäevi ning tra-ditsioone. Kahe kultuuri lõimumine on üks güm-naasiumi õppetöö põhieesmärkidest. Positiivne tagasiside innustab kooli jätkama seda traditsiooni ka edaspidi.

16. oktoobril 2014 viis TKVG viiendat korda läbi lastefestivali „Töökate meisterdajate töö-tuba”, mis seekord oli pühendatud luuletaja Mih-hail Lermontovi 200. sünniaastapäevale.

Festivalil osales enam kui 80 õpilast kümnest eesti ja vene õppekeelega koolist. Õpilased said näidata oma loomingulisust ja esinemisoskusi ning osaleda kuues erinevas töötoas.

Savikojas lõid õpilased Lermontovi luule-tuse „Puri” teemalise pildi. Meistriklassi viis läbi keraamik, kunstistuudio Hele Keraamika peda-

goog ja TKVG kunstiõpetaja Ksenja Kuligina. Töötoas „Vene köök” tutvusid lapsed TKVG õpetaja Valeria Landi käe all soolaste pirukate küpsetamise kunstiga.

Veel oli õpilastel võimalus valmistada scrap-booking (ajaleheväljalõigete album) tehnikas kollaaži „Mood 19. sajandi alguses” (juhendas TKVG kunstiõpetaja Irina Tšistjakova), meister-

Mahtra põhikooli õpilaskonverentsil „Kuidas muuta maailma paremaks?” jõuti järeldusele, et üheskoos on see võimalik

Õpilased Mihhail Lermontovi 200. sünniaastapäevale pühendatud töökate meisterdajate töötoas valminud taiesega „Puri“


dada ja kaunistada veneetsia maske (juhendas Arte gümnaasiumi kunstiõpetaja Heli Mänd), õmmelda 19. sajandi rõivastuses kaltsunukke (juhendas Tallinna Lasteaia Kajakas juhataja Galina Malkerova) ning maalida batiktehnikas siidrätikuid (juhendas kunstnik-disainer Anas-tassija Mälson).

Festivalil osalenud õpetajad ja õpilased said TKVG-lt Vene Haridus- ja Heategevuse Liidu tunnistused ning meened. Sündmus lõppes tra-ditsioonilise teejoomise ja isetehtud pirukate söömisega.

Projekti läbiviimist ja ettevalmistamist toetasid Tallinna Haridusamet, MTÜ Keskus Edu-line ja Vene Haridus- ja Heategevuse Liit.

Osalesid: Tallinna Arte Gümnaasium, Vana-linna Hariduskolleegium, Haabersti Vene Güm-naasium, Tallinna Läänemere Gümnaasium, Tal-linna Linnamäe Vene Lütseum, Lasnamäe Vene Gümnaasium, Maardu Põhikool, Tallinna Balle-tikooli pedagoog Marina Volkova ning Vene Hari-dus- ja Heategevuse Liidu esindajad Eestis.

Natalja Votina, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi huvijuht

3.6.2

Lõimumisprojekt „Koos on ägedam” Ehte HumanitaargümnaasiumisSeptembrist detsembrini 2014 osalesid Ehte Humanitaargümnaasiumi ja Tallinna Kunstigümnaasiumi õpilased lõimumisprojektis „Koos on ägedam”.

Projekti põhieesmärgiks oli kasvatada õpilastes tolerantsust ja kannatlikkust teise maailmavaate ja seisukoha suhtes. Ehte Humanitaargümnaasium soovis ka toetada õpilasi Eesti ühiskonnas toimi-miseks vajalike teadmiste ja oskuste omandami-sel. Projekti ürituste kaudu selgitati õpilastele, et Eestis elavatel eri rahvusest noortel on väljaspool formaalharidussüsteemi võrdsed õpi- ja enese-teostusvõimalused.

Nelja kuu jooksul toimus hulgaliselt huvita-vaid ettevõtmisi: joonistusvõistlus algklassides „Minu kodulinn”, bussiekskursioonid õpilastele mööda Eestimaad, postkaardinäitus „Eestimaa vaatamisväärsused”, esitlused ajaloosündmustest ja tähtpäevadest, kokaklubi, kus valmistati erine-vate maade sööke-jooke ning Eesti Draamateatri külastused. Projektijuhiks oli Ehte Humanitaar-gümnaasiumi õppealajuhataja Anželika Kahro.

Dmitri Mištšenko, Ehte Humanitaargümnaasiumi haridustehnoloog

Projekti „Koos on ägedam“ kokaklubis valmistati erinevate maade sööke-jooke

„Oma rahva kombeid tundmata ei ole võimalik austada teiste rahvuste traditsioone.

”


3.6.3

Lõimumisprojekt „Rõõm on üheskoos õppida” 2014/15. õppeaastal viisid Haabersti Vene Gümnaasium ja Tallinna Järveotsa Gümnaasium läbi ühise lõimumisprojekti „Rõõm on üheskoos õppida”, osales ka Maardu Gümnaasium.

Projektil oli mitmeid eesmärke: luua võima-lusi eesti ja vene õppekeeltega koolide õpilaste ühistegevusteks ning suurendada eri õppekee-lega koolide õpilaste vahelisi kontakte; toetada vene õppekeelega koolide õpilaste viimist Eesti kultuuriruumi ning nende lõimumist Eesti ühis-konda; suurendada huvi eesti keele ja kultuuri –

sh eesti muusika – õppimise vastu; avardada õpi-laste silmaringi.

Terve õppeaasta jooksul uurisid õpilased Eesti muusikat. Põhjusi, miks teemaks oli valitud muu-sika oli päris mitu: laulupidu 2014, muusikaasta 2015, Arvo Pärdi 80. sünnipäev ning Veljo Tormise 85. sünnipäev. Õppeaasta jooksul toimus palju ühi-süritusi: mäng „Mis? Kus? Millal?”, muusikaõpe-tajate vahetus, ekskursioon Rakverre, Tallinna Muusikamuuseumi külastamine, jõulumuusika Kaarli kirikus, õpilasvahetus ja lõpuüritus.


3.6.4

LAK-õppe nädal ja HKK-üritus „Disney imeline maailm” Pae gümnaasiumisTallinna Pae Gümnaasiumis toimus 14.-16. aprillil 2015 üleriigilise lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) kuu raames traditsiooniline LAK-õppe nädal.

Nädala raames toimus keelekümblusklasside las-tevanemate ümarlaud, kus tutvustati Keelekümb-luse Lastevanemate Liidu tegevust eesmärgiga kaasata enam tulevaste keelekümblusklasside õpilaste vanemaid koostööle.

Keelekümbluskonverentsil tutvustati keelekümb-lusklasside õpilaste digipädevuse arengut, jagati keele- ja aineõpetust integreerivate õpetajate kogemusi ning eestikeelse aineõppe kogemusi tavaklassides, tutvustati vene keele eriõpet vara-ses keelekümbluses.

Erasmus+ programmi partnerkooli õpetajad Lappeenranta soome-vene koolist tutvustasid oma kooli kakskeelsuse kogemust. Kõik konverentsil osalejad said külastada avatud tunde esimeses ja

Walt Disney loomingule pühendatud hilise keelekümbluse üritusel osalesid nelja kooli õpilased

„Põhjusi, miks teemaks oli valitud muusika oli mitu: laulupidu 2014, muusikaasta2015, Arvo Pärdi 80. sünnipäev ning Veljo Tormise 85. sünnipäev.

”

„Keelekümblus-konverentsil tutvustati keelekümblejate digipädevuse arengut.

”


teises kooliastmes. 16. aprillil toimus traditsiooni-line hilise keelekümbluse üritus (HKK-üritus), mis oli tänavu pühendatud Walt Disney loomingule. Üritusel osalesid nelja kooli – Tallinna Pae Güm-naasiumi, Jüri Gümnaasiumi, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi ja Tallinna Läänemere Gümnaasiumi – 6. klasside õpilaste meeskonnad.

Ürituse eesmärgiks oli arendada õpilastes koostööoskust, rakendada olemasolevaid tead-misi ja avastada uusi õppimisvõimalusi män-gulises vormis. Selle aasta ürituse keskmes oli väärtuskasvatus ja kunst. Samas oli HKK-ürituse ideeks pakkuda osalejatele ja külalistele värvikül-

last ja fantaasiarikkast elamust Disney tegelaste maailmas, et tuletada õpilastele meelde, mis on lahkus, abivalmidus, headus, ustavus, sihikindlus. Õpetajate tähelepanu juhiti sellele, et ainealaseid teadmisi on võimalik omandada ja arendada ka läbi multifilmide vaatamise, kasutades aktiivõppe metoodilisi võtteid. Kõik see kokku mõjutab oma-korda positiivselt õpilaste koolirõõmu.

Loodetavasti suudeti lapsi imedesse uskuma panna ning iga üritusel osaleja sai viia koju kaasa arusaama, et imesid sünnib ka tänapäeval.

Maia Lust ja Natalia Presnetsova, Tallinna Pae Gümnaasium

3.6.5

Rukkilille lasteaia eesti keele õppimise projektTallinna Rukkilille Lasteaed viis läbi projekti „Keeleõppe standardiseerimise uued meeto-did ja õppematerjalid eesti keele õpetamiseks lasteaias (meid solvavad sõnad…)”.

Üheks riikliku haridusprogrammi prioriteediks vene õppekeelega koolidele on üleminek osali-selt eestikeelselt õppelt valdavalt eestikeelsele õppele. See ei ole lihtne protsess, kokku tuleb puutuda nii uuendusvastase mentaliteediga kui ka kompetentse personali nappusega. Aasta-aastalt on nõudmised vene koolide õpetajate eesti keele oskuse osas kasvanud, kuid õpetajatele vajalikku keelevaldamist õpetatavate ainete piires pole nõu-taval tasemel ikka veel saavutatud.

Küsitlused näitavad, et algklassides töötavad vene õppekeelega koolide eesti keele õpetajad eeldavad, et lasteaedadest esimesse klassi saabu-vad lapsed peaksid oskama rääkida eesti keeles täislausetega ning tulevaste õpilaste sõnavara on piisavalt suur suhtlemiseks ja oma mõtete väljen-damiseks.

Seda silmas pidades vaatas Rukkilille lasteaia juhtkond koostöös õpetajate ja hoolekoguga krii-tiliselt üle eesti keele ainekava ning püstitas ees-märgi võtta kasutusele uusi tõhusaid meetmeid, mis aitaksid oluliselt parandada kooli minevate laste eesti keele oskust. Erilist tähelepanu pöörati asjaolule, et näitlikke õppevahendeid, kus õpitava verbaalne ja visuaalne materjal moodustaks laste jaoks ühtse keeleõppe kogumi, on vähe. Laste-aias loodi keeleõppe metoodika töörühm. Püsti-tati moto: „Meid solvavad sõnad „nende keel ja kultuur” – on vaid meie ühine eesti keele- ja kul-tuuriruum.”

Olukorra analüüsimise ning mahuka töö tulemusena on nüüdseks loodud:

• õpetatavate sõnade ja väljendite loetelu iga vanuserühma jaoks;

• ühise kujundusega piltkaardid erinevatel tee-madel (kokku 600 tk.);

• lauamängud ja lamineeritud korduvkasutata-vad töölehed sõnavara kinnistamiseks (kokku 60 A3 ja 190 A4 lehte);

• õpetatavate laulude videod;

• YouTube’i kanal, kus vanemad saavad lastele näidata õpetajate soovitatud õppemultikaid ja lasteaias õpetatavate laulude videoid.

Uute õppematerjalide kasutamise tulemusena on laste huvi eesti keele õppimise vastu tunduvalt kas-vanud. Lapsed osalevad tundides hea meelega, pal-jud õpivad YouTube’i kaudu eesti keelt ka kodus.

Õppeprotsess on mänguline ja tekitab lastes põnevust ja rõõmu edusammude üle. Ka õpetaja kuivavõitu keeleõpetamise töö on palju huvita-vamaks muutunud – värviküllased ja originaal-sed materjalid annavad võimaluse tunde köitvaks muuta, haarata nii õpetajad kui ka lapsed män-gulistesse situatsioonidesse, kus on võimalik suhelda isegi vähese sõnavaraga.

Kõiki keeleõppe materjale saab taasesitada ja neid saavad laste sõnavara ja keelekasutuse aren-damisel rakendada ka teised õpetajad. Samuti on lasteaia koostatud keeleõppe materjalid kasuta-tavad tundides, mis on seotud laste üldiste tead-miste arendamisega nende emakeeles.

Maria Kask, Tallinna Rukkilille Lasteaia eesti keele õpetaja, projekti koostaja

www.youtube.com/watch?v=raPyK-eMrPI

www.youtube.com/user/eestikeelrukkilille/playlists

Näidis õppevideotest:

YouTube’i kanal:


3.6.6

Eesti rahvalaulu festival „Kadripäeva laululapsed 2014”26. novembril 2014 korraldas Tallinna Järveotsa Lasteaed Haabersti Vaba Aja Keskuses Eesti rahvalaulu festivali „Kadripäeva laululapsed 2014“.

Kolmandat korda peetud festivali eesmärgiks on pakkuda lastele huvitavat tegevust ning õpetada austama eri rahvaste kultuuri ja traditsioone.

Pidu algas rahvalauluga „Pidu hakkab, pai kadriema“, mille saatel saabus peakülaline kad-riema. Seinale näidatud esitluse saatel läbisid lap-sed muusikalise reisi läbi mitme riigi.

Üheksa lasteaia lapsed esitasid „külastatud“ riikide rahvalaule. Kaasa tegid Tallinna Viker-kaare Lasteaed (juhendas muusikaõpetaja Tiina Uusmaa); Tallinna Tähekese Lasteaed (eesti keele õpetaja Lea Maiberg ja muusikaõpetaja Larissa Leiman); Tallinna Lasteaed Sinilill (eesti keele õpetaja Helgi Neelov ja muusikaõpetaja Svetlana

Antyukina); Tallinna Lasteaed Pääsusilm (muu-sikaõpetaja Helina Takker); Tallinna Meelespea Lasteaed (muusikaõpetaja Aire Sibbul); Tal-linna Lasteaed Karikakar (muusikaõpetaja Varje Soon); Tallinna Rukkilille Lasteaed (muusikaõpe-taja Margarita Kempi ja eesti keele õpetaja Maria Kask); Tallinna Nurmenuku Lasteaed (muusika-õpetaja Külli Murand); Tallinna Järveotsa Laste-aed (muusikaõpetaja Olga Carjova).

Järveotsa väiksed artistid laulsid eesti rahvalaule ning rõõmustasid külalisi ilusate kostüümide ja hea tujuga. Kogu pidu oli värvikas, rõõmus ja õpetlik.

Allikas: Tallinna Järveotsa Lasteaed

3.6.7

Koostööprojekt „Mardi- ja kadripäeva toredad kombed”Nii koolis kui ka lasteaedades tutvustatakse lastele Eesti rahvakalendri tähtpäevi. Põhja-Tallinna eesti- ja venekeelsete lasteaedade ja kooli koostöö süvendamiseks otsustasid Lasteaed Ojake ja Lasteaed Päikene viia läbi projekti „Mardi- ja kadripäeva toredad kombed”.

Ehte Humanitaargümnaasiumis korraldati piir-kondlik mardi- ja kadripäeva pidu, kus osalesid lasteaedade Ojake, Sitsi, Mesipuu, Päikene, Kolde ja Pääsupesa 6-7-aastased lapsed, Ehte Humani-taargümnaasiumi 1. klassi õpilased ning nende õpetajad. Gümnaasiumi suures saalis jätkus ruumi kõigile, vene ja eesti lapsed istusid üksteise kõrval.

Mardiisa ja kadriema rääkisid slaidide taustal eesti ja vene keeles mardi- ja kadripäeva tava-dest. Lapsed laulsid eestikeelseid laule, esinesid võimlemiskavaga ning tantsisid lõbusa möldri tantsu ja kaerajaani. Kuulates ja vaadates üksteise esinemisi õppisid lapsed olema sallivad ja sõbrali-

kud teisest rahvusest eakaaslaste suhtes. Peomän-gud (herneste korjamine, liivakottide viskamise võistlus) arendasid lastes tähelepanu ja osavust. Oma oskused panid rõnga keerutamise võistlu-sel laste kaasaelamise saatel proovile ka õpeta-jad. Ürituse lõpus said kõik lasteaiad ja kool tänu-kirja ning suure kingikoti Eesti õunte, porgandite ja pähklitega.

Eesti ja vene keelt kõnelevad lapsed said pro-jekti käigus ettekujutuse mardi- ja kadrisantide välimusest, teadmise, mille poolest need tähtpäe-vad teistest tähtpäevadest erinevad ja milles seis-neb nende tähistamise olulisus.

Sujuv koostöö aitas luua sõbralikke suhteid laste ja õpetajate vahel. Eesti ja vene lapsed said kuulata teineteise keelt ning mängude ajal oma-vahel suhelda. Kakskeelse tegevuse läbiviimine andis hea kogemuse ka õpetajatele. Pildid kehvad

Svetlana Agerova, Lasteaia Ojake õppealajuhataja

Nurmenuku lasteaia lapsed Eesti rahvalaulu festivalil „Kadripäeva laululapsed 2014“

„Eesti ja vene lapsed said kuulata teineteise keelt ning omavahelsuhelda.

”


3.6.8

Järveotsa lasteaia rahvapidu „Tere, vastlapäev!” 18. veebruar 2015 oli Tallinna Järveotsa Lasteaias väga lõbus päev, sest lapsed tähistasid rõõmsate mängude ja tantsudega Eesti rahvakalendri püha vastlapäeva. Külas olid sõbrad Tallinna Lasteaiast Pääsusilm.

Piduliku kohtumise avas rahvarõivastes Pereema, kes tervitas lapsi ja kutsus kõiki vastlatantsule. Vaa-tamata lumeta talvele tuli lastele külla ka Lume-memm, kes tahtis olla ilus. Lapsed näitasid talle, mida selleks teha tuleb. Nad pesid nägu ja silmi ning kammisid juukseid nii, nagu tehti vanasti.

Lastele üllatuseks saabus peole Vastlakukkel, kes kinkis neile oma lemmikmänguasja – vastla-vurri. Lapsed kuulasid huviga, kuidas vurr laulab ning üritasid isegi vastlavurri keerutada. Muidugi

ei puudunud vastlapäevast kelgusõit, sedakorda küll villaste tekkidega. Laste silmades oli nii palju rõõmu! Kõik tahtsid osaleda selles ebatavalises ja huvitavas kelgusõidus.

Ja lõpuks jõudis lauale maiustus – maitsev, magus ja kaua oodatud vastlakukkel. Külalised said kingituseks vastlamedaljoni, mille olid meis-terdanud Sipsikute rühma õpetajad Raili Rihter ja Oksana Krohmal koos lastega.

Vastlapäeva rahvapidu läks edukalt. Lapsed olid rõõmsad ja trallitasid, ning mis kõige olu-lisem – nad avastasid läbi rahvalaulude ja -män-gude kodumaa ajalugu ja tutvusid Eesti rahva-kommete ja traditsioonidega.

Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja

„Lapsed tutvusid läbi mängude ja laulude Eesti rahvakommete ja traditsioonidega.

”


4PIKAAJALISED TRADITSIOONIDÜhe kontserdi lõpul andis Richter talle kingitud roosikimbust ühe lille kenale esimeses reas istuvale jaapanlannale, tahtes sellega näidata publikule, et rohkem lisapalasid ta ei mängi.

Peagi sai kunstnik kirjakese: “Olen olnud kõikidel teie kontsertidel. Lõpuks te märkasite mind. Kui teie suhtumine minusse on tõsine, saatke maharaiutud sõrm.”

Svjatoslav Richter(1915–1997), SAKSA PÄRITOLU VENE PIANIST


11. detsembril 2014 toimus Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis iga-aastane võimlemispidu ja Tallinna koolide rammumehe võistlus „Kuristiku rammumees 2014” .

Sellel aastal oli suur juubel võimlemispeol, mis toimus juba 30. korda, rammumehed aga pistsid rinda viiendat korda.

Võistlused ise olid nii oma alade valikult kui ka kohtunike koosseisult igati rammumeeste võistluste moodi. Kohtunikeks olid Eesti Pro-fessionaalsete Rammumeeste Ühingu liikmed Euroopa meister Meelis Peil ja Kalev Kripp.

Noormehed asusid võistlustulle järgmistel aladel: 65-kilogrammise kangi rinnalt surumine, 50-kilose algraskusega arm lifting, 16-kilose ras-kuse ees hoidmine aja peale ja raskuste (kohvrite) kandmine kiiruse peale.

Parimateks rammumeesteks osutusid:

• I koht: Andri Eric Külaviir (Tallinna Nõmme Gümnaasium)

• II koht: Ragnar Lepna (Tallinna Ehituskool)

• III koht: Kristo Maasik (Pirita Majandus-gümnaasium)

Kuristiku gümnaasiumi võimlemispidu – 304.1

Rammumehe võistlustel osales rekordiliselt kolmteist võistlejat, esindatud olid Tallinna Kuristiku Gümnaasium, Tallinna Lääne-mere Gümnaasium, Gustav Adolf Gümnaasium, Pirita Majandus-gümnaasium, Tallinna Ehitus-kool, Tallinna Mustamäe Reaal-gümnaasium ja Tallinna Nõmme Gümnaasium.

Rammumehe jõualade vahel - et anda võistlejatele puhkust ning pakkuda meele-lahutust - esinesid Kuristiku gümnaasiumi õpilased oma-loominguliste kavadega. Kavade originaalsus ja esi-tamine jättis hea mulje nii kohtunikele kui ka pealt-vaatajatele. Parimad kavad olid 7.a, 6.b, 7.b, 8.b, 8.a, kooli tantsueliidi grupp, 11. klassi ning 12. klassi tantsunumbrid.

Tanel Renter, sporditöö koordineerija; Triin Tibar, huvijuht (Tallinna Kuristiku Gümnaasium)

Kuristiku gümnaasiumi iga-aastane võimlemispidu sai teoks juba 30. korda

Kuristiku rammumehe tiitli nimel tuli kõvasti pingutada


Kuristiku laulu- ja tantsupidu “Suured ja väikesed teod” – 284.213. mail 2015 kogunes suur hulk Lasnamäe rahvast juba 28. korda Kuristiku laulu- ja tantsupeole, mis sel korral kandis pealkirja „Suured ja väikesed teod”.

Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi laulu- ja tantsu-pidu, mis toimub traditsiooniliselt maikuus, annab

hea ülevaate õppeaasta jooksul muusika, tantsu, kunsti, käsitöö ja muu huvitegevuse vallas tehtust. See on nagu laulu ja tantsu saatel peetav eksam kooliaasta lõpus. Sel aastal peeti pidu vilu ja vih-mase ilma tõttu kooli aulas, kuhu kogunes hulga-liselt lapsevanemaid ja teisi kaasaelajaid.

Laulu- ja tantsupeol osalesid suures osas oma kooli lauljad ja tantsijad, nii suured kui ka väike-sed, kavas oli kokku 30 numbrit. Külalisteks olid Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli õpetajate rahvatantsurühm (juhendaja Paul Bobkov); Tal-linna Läänemere Gümnaasiumi ansambel (juhen-daja Marianna Pisarevskaja) ning Tallinna Laagna Gümnaasiumi 7. klassi ansambel ja mudilaskoor (juhendaja Lii Leitmaa). Üllatusena lisas kavasse vürtsi Tallinna Laagna Gümnaasiumi õpetajate segarahvatantsurühm koos direktor Mait Tõito-jaga. Nii oli tegemist lausa Lasnamäe laulu- ja tantsupeoga.

Peol esines seitsme lauluga Kuristiku gümnaa-siumi noortekoor, mida saatis 11. klassi poistest koosnev bänd. Õpetaja Sirje Vasmann-Perendi juhendamisel esitati popilikke ja eurovisioo-nilikke lugusid: „Tantsupalavik”, „Runaway”, „Once in a lifetime” jm.

Lasnamäe rahvas kogunes juba 28. korda Kuristiku laulu- ja tantsupeole, mis sel korral kandis pealkirja „Suured ja väikesed teod“


Publikule jätsid sügava mulje ühendkooride esi-tatud ühislood „C’mon Everybody Let’s Sing Along” ning peole punkti pannud „Sa haara kinni”. Publiku südame võitsid ka mudilaskoor, poistean-sambel, lastekoor LAKK ja solistid, keda juhenda-vad Kristi Toomra, Sirle Truu ja Esta Saula.

Kuristiku gümnaasiumi rahvatantsuansambel Päripidi 2. ja 4. klasside rühmad koos naisrüh-maga esitasid kaasahaaravaid tantse. Juhenda-jaks on Andres-Aare Tooming. Publikut haarasid ka Päripidi 2.b, 5.b ja 7.b klasside rühmad, kus on juhendajaks Kalev Järvela. Sel suvel Rakveres toimunud meeste tantsupeol käisid ka Kalev Jär-vela õpilased, kes tõid publiku ette tantsu „Mina olen mees”.

Ei saa mainimata jätta ka tublit vahetekstide ettekandjat Rihardit 7.a-st, kes vaimukate tekstide abil esinejaid tutvustas ning üksinda laval suu-

Veerandsaja aasta eest sai Tallinna Õismäe Gümnaasiumis alguse riistvõimlemise arvestusvõistluse traditsioon, et motiveerida õpilasi tundides hoolsamalt harjutama.

Üldjoontes on jäädud algselt kavandatud mit-mevõistluse süsteemi juurde, kuid koos õpilaste oskuste suurenemisega on aastate jooksul kava-sid täiustatud ja raskemaks muudetud. Innukamad õpilased valmistuvad pika traditsiooniga spordi-päevaks ka väljaspool kehalise kasvatuse tunde.

Igal aastal 10. detsembri paiku kogunevad õpilased kooli, et teha kokkuvõtteid viienäda-lasest õppeperioodist. Kehtib põhimõte „Kõik teevad kaasa!”. Selleks on koostatud harjutused kolmes-neljas raskusastmes. Võimekamad võim-lejad valivad keerukamad harjutused ja võistle-vad kooli meistrimedalitele (viimastel aastatel karikatele).

Riistvõimlemisvõistlused Õismäe gümnaasiumis – 254.3

Tütarlapsed sooritavad oma harjutused neljal alal: akrobaatikas, eri kõrgusega rööbaspuudel ja madalal poomil ning lõpetavad toenghüppega. Poistel on kavas toenghüpe, harjutused rööbas-puudel, võimlemiskangil ning akrobaatikas. Neile on lisatud ka kaks jõuharjutust: rippest kätekõver-dused ja jalgade tõsted varbseinal.

Osalejad liiguvad alalt alale ringsüsteemis. Parimatele elatakse kaasa, kõiki teisi ergutatakse. Tasuks on hea tuju ja head hinded pingutuse eest. Kohtunikena on kasutatud kehalisest kasvatusest vabastatud gümnasiste, kooli vilistlasi, õpetajaid. Seekord hindas poiste rööbaspuuharjutusi ka rah-vusvahelistel võistlustel kohtunikuna tegutsenud Viktor Saaron Tallinna Ülikoolist, kes andis üritu-sele väga kõrge hinnangu.

Kalle Jõudna, Tallinna Õismäe Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja

repäraselt hakkama sai. Peo lõpus tänasid kooli huvijuht ja peo üldjuht Triin Tibar ning õppeala-juhataja Siiri Aiaste osalejaid kommikottide ja juhendajaid lilledega.

Laulu- ja tantsupeol sai osta õpilaste endi val-mistatud kooke ja küpsetisi. Garderoobide juures oli avatud koolivormide ja riiete laat, kus leidus õpilaste väikeseks jäänud kooliveste, polosid ja särke. Aula ja garderoobi seinu kaunistasid õpilaste kunstitööd, mille autoriteks olid Kuristiku gümnaa-siumi suured ja väikesed andekad õpilased.

Kuristiku gümnaasiumi ligi 30-aastane laulu- ja tantsupeo traditsioon on jätkuvalt muutumises ja täis elujõudu. Vaatajad tundsid peost rõõmu: laulsid kaasa ja innustasid oma toetusega esine-jaid. Pidu toetas Lasnamäe Linnaosa Valitsus.

Allikas: Tallinna Kuristiku Gümnaasium

Kuristiku gümnaasiumi laulu- ja tantsupeo traditsioon on jätkuvalt täis elujõudu

„Kehtib põhimõte „Kõik teevad kaasa!”, selleks on koostatud harjutusedmitmes raskusastmes.

”


Kivimäe põhikool Sten Roosi muinasjutuvõistlusel – 234.4

Huvikeskus Kullo lahtine sarja-turniir rendžus ja gomokus – 194.5

Detsembris 2014 välja kuulutatud XXIII Sten Roosi muinasjutuvõistlusele saadeti seekord kokku 386 tööd, nende hulgas ka Kivimäe Põhikooli usinate õpilaste muinasjutud.

Parimad tööd sõeluti välja emakeelepäevaks ning nende autorid kutsuti muinasjutukuninga Hans-Christian Anderseni sünniaastapäevaks, 4. aprilliks koos vanemate ja õpetajatega Tallinna raekotta autasustamisele.

Juba 19.korda toimus Tallinna Huvikeskus Kullo sarjaturniir rendžus ja gomokus. Hooaja jooksul (november-aprill) viidi läbi kaheksa etappi, millel osales üle 130 noore.

Finaalturniir toimus 19. aprillil huvikeskuses Kullo (aadressilMustamäe tee 59).

Rendžu on iidne Jaapani ja Hiina mõttemäng, mille lihtsama variandi gomoku ehk „viis nuppu ritta” võib kergesti ära õppida juba 6-7-aastane laps. Põhimõte on järgmine: kaks mängijat pane-

Piduliku ürituse juhatasid sisse oma poja nimel selle võistluse algatanud Ants ja Ann Roos, kes koos teiste žüriiliikmetega jagasid välja palju põnevaid auhindu. Kohale oli kutsutud 41 noort muinasjutumeistrit, nende hulgas viis õpilast Kivimäe Põhikoolist. Need olid Triinu-Liis Kaiva (5.a), Rhea-Rosette Tüür (5.b), Joosep Spirka (8. kl) ning Hugo Tekkel ja Silvia Maine (9. kl). Kohal olid ka emakeeleõpetajad Mari Teinemaa, Liivi Sagara ja Ruth Nilgo ning õpi-laste vanemad.

Kivimäe põhikool on muinasjutuvõistlusel osalenud lausa kahekümnel korral. Igal aastal on parimate hulka jõudnud ka mõned kooli tublid kirjutajad, sest muinasjutte on loonud kõik klas-sid. Kooli parimad valitakse välja ja saadetaksegi võistlusele.

Võistluse tänukirjad olid seekord kujundatud kooli 9. klassi õpilase Hugo Tekkeli muinasjutu „Haritud siilipoiss” järgi. Ants Roosi sõnul oli kunstnik inspiratsiooni saanud just Hugo loost ning tänukirju ilustasid tõepoolest mitu lõbusat siilipoissi ja -tüdrukut.

Saabusin sel päeval koju uhke tänukirja, mui-nasjutte täis raamatute ning kunstniku valmistatud kauni kirju klaaskuuliga.

Silvia Maine, Kivimäe Põhikooli 9. klassi õpilane

vad 15x15 lauale kordamööda musti ja valgeid nuppe ja võidab see mängija, kes moodustab esi-mesena viisiku, st viiest nupust koosneva katke-matu rea.

Huvikeskuses Kullo tegutseb mõttemängude ring alates 1989. aastast.

Kullost sirgunud renžuvõistkond tuli eelmisel aastal toimunud võistkondlikel rendžu maailma-meistrivõistlustel võitjaks ja seda juba teist korda.

Allikas: Tallinna Huvikeskus Kullo

Kahekümnendat korda Sten Roosi muinasjutuvõistlusel osalenud Kivimäe põhikool autasustamisel Raekojas


Tallinna Kadaka Põhikooli ammune traditsioon on õpilaskodu kasvandike osalemine krossijooksudel, mida korraldab Kalevi spordiklubi koosseisu kuuluv Mustamäe tervisejooksu klubi.

Koos koolilastega võtavad krossist osa ka spordiklubi liikmed (kuni 14-aastased poisid ja tüdrukud). Aastast 1998 osalevad kevadel ja sügisel, ilmast sõltumata, lapsed kohalikus murdmaajooksus distantsil 2500 meetrit. 17 aasta jooksul pole olnud juhust, mil kool poleks sellest üritusest osa võtnud.

Meeskondades on nii lihtsustatud õppe klas-side kui ka toimetulekuklasside õpilased. Need, kellel on mingil põhjusel raske kogu distantsi joostes läbida, läbivad selle kiirkõnniga. Koos lastega osalevad krossijooksul ka pedagoogid.

Võistluste organiseerijad ei jäta tähelepanuta ühtegi krossist osavõtjat – finišis saavad kõik lap-sed ergutusauhinnad. Igal aastal võidavad õpilas-kodu kasvandikud karika aktiivse osavõtu eest rajal, kuid kõige kiiremad saavad auhinnaliste kohtade eest ka isiklikud diplomid ja karikad.

5. mai 2015 krossijooksul saavutas III koha Daniil Ahven (I ja II koha saavutasid spordiklubi esinda-jad). Koolis armastatakse väga sporti teha – loo-detavasti säilib võistluse traditsioon veel palju-deks aastateks.


Tallinna Kadaka Põhikooli jooksukross – 174.6

Moekonkurss “Sedamoodi” – 164.7

15. aprillil ristasid noored moeloojad oma nõelad-käärid Salme Kultuurikeskuses XVI Tallinna koolide õpilaste moekonkursi „Sedamoodi 2015” finaalis.

Õpilasdisainerid astusid üles 14 kollektsiooniga teemal „Aeg pärast aega”, mida esitlesid laval 138 modelli.

Žürii (Juta Piirlaid, Triinu Jõhve, Piret Mägi, Leini Jürisaar, Emilia Elisabeth Kruusmann, Kelly Toode, Renata Lensment, Cärol Ott ja Kalle Aasamäe) selgitas välja võitjad, valis parima tüd-ruk- ja poissmodelli ning esmakordselt ka parima disaineri ja žürii lemmik-kollektsiooni.

4.–6. klasside arvestuses tunnistati võidu-

tööks „Aja tähelend” (Tallinna Rahumäe Põhikool, ühislooming).

7.–9. klasside parim oli „8 lõngasõlme” (Gustav Adolfi Güm-naasium, autorid Sarah Marta Ves-kimägi, Aurora Mikk).

10.–12. klasside tugevaim kollektsioon oli „Meil tulla on aeg” (Tallinna Kanutiaia Noorte-maja, ühislooming).

Peaauhindadeks olid keraamilised kellad, autoriks kunstnik Kaido Kask. Kollektsiooni „Meil tulla on aeg” loo-jad võitsid ka Eesti Kunstiakadeemia disaine-ripreemia – osalemise suvekursusel.

Kadaka põhikooli ammune traditsioon on õpilaskodu kasvandike osalemine krossijooksudel

10.–12. klasside tugevaim kollektsioon oli „Meil tulla on aeg“ (Tallinna Kanutiaia Noortemaja, ühislooming)


Jäljendamiskonkurss “Rising Star” – 164.8

Parimad modellid olid Marie Annette Veesaar (Jakob Westholmi Gümnaa-sium) ja Karl Erik Nahkur (Tallinna Kanutiaia Noortemaja).

Disaineripreemia said kollektsiooni „Denim Renaissance” loojad Kristiina Naber ja Anna Brit Vesta (Tallinna Nõmme Põhikool).

Lemmik-kollektsiooni eripreemia päl-vis minimalismi, humoorikuse ja julguse eest „Wonderwear” (Gustav Adolfi Gümnaasium, autorid Trine Tamm, Rebecca Christal Õunap, Kersti Peetris).

Moekonkurssi toetasid: Tallinna Haridu-samet, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Punase Risti Tallinna Selts, Avision, Salme Kultuurikeskus, MTÜ TIMkool, Tallinna Kanutiaia Noortemaja.

Andres Kask, Tallinna Kanutiaia Noortemaja arendusjuht

7. detsembril 2014 võis klubis Panoraam kohata „tuttavalt kõlavaid” nägusid, sest üles astusid noored, kes jäljendasid oma lemmiklauljad ja -ansambleid.

Juba 16. korda Pirita Majandusgümnaasiumi eest-vedamisel korraldatud staarijäljendamise kon-kursi „Rising Star” ülelinnalises eelvoorus osales 150 noort 15 erinevast Tallinna koolist, mitmes koolis toimusid eelnevalt koolisisesed võistlused.

Konkursi eesmärk on elavdada laste loomin-gulisust ja esinemisjulgust ning pakkuda võima-lust vaba aja sisustamiseks.

Huvi konkursi vastu on jätkuvalt väga suur ning jäljendatavate staaride valik on lai, alustades Len-nast ja Winny Puhhist ning jätkates Sia, Aqua, Spice Girlsi, Shakira, Ray Charlesi, Marilyn Monroe ja paljude teistega. Jäljendamisel on olu-line olla staarile väga sarnane.

Konkursil võisteldakse kahes vanuserühmas. 1.-6. klassi lapsed jahivad Mini Star ning 7.-12. klassi noored Rising Star tiitlit. Žüriid ning pealtvaa-tajaid rõõmustas taaskord võistlejate, eriti just noo-remate, suurepärane ettevalmistus ja esinemiste tase

Mini Star 2014 tiitel omistati Jakob West-holmi Gümnaasiumi 3. klassile (Marilyn Mon-roe „Diamonds are a girl’s best freind”). II koha sai Merivälja Kooli 3. klass (Sia „Chandelier”) ning III koha Pirita Majandusgümnaasiumi 6. kass (Ray Charles „Hit the road Jack”).

Rising Star tiitli võitis Tallinna Inglise Kol-ledži 11. klass (Shakira ft. Carlinhos Brown „La la la” Brazil 2014).

Konkursi head toetajad olid Tallinna Haridusa-met, Pirita Linnaosa Valitsus, Klubi Panoraam, Tal-linna Teletorn, Bowlinguklubi Kuulsaal, Megazone, Carolina Tantsustuudio ning raadio Sky Plus, tänu kellele jätkus hulgaliselt ka eriauhindasid.


4.–6. klasside võidutöö „Aja tähelend“

(Tallinna Rahumäe Põhikool, ühislooming)

7.–9. klasside parim töö „8 lõngasõlme“

(Gustav Adolfi Gümnaasium, autorid Sarah Marta Veskimägi, Aurora Mikk)

Rising Star tiitli võitis Tallinna Inglise Kolledži 11. klass (Shakira ft. Carlinhos Brown „La La La“ Brazil 2014)


Lastekaitsepäeval 1. juunil 2015 toimus Pirita Majandusgümnaasiumis üks traditsioonilistest üritustest – juba 16. lemmikloomapäev.

Kool korraldab lemmikloomapäeva, et avardada laste silmaringi, anda teada, mis on loomapidamise juures oluline ning selgitada, et lemmikloom pole mänguasi ja vajab pidevat hoolt. Õpilased-õpeta-jad saavad oma lemmikuid kaasa tuua ja kaaslas-tele tutvustada. Kohal on ka laste emad-isad.

Aastate jooksul on lemmikloomapäeval osa-lenud palju külalisi, nende seas Eestimaa Looma-kaitse Liidu esindajad, loomaarstid, Vabatahtliku Reservpäästerühma koerad ja koerajuhid, külali-sed Nõmme Loodusmajast, treenerid koos koertega SA-st Juht- ja Abikoerte Kool, pimedate juhtkoerad jne. Mitmed klubid on tutvustanud erinevaid koera- ja kassitõuge. Lemmikloomapäeva on mitmel kor-ral kajastanud Kanal2 uudistesaade „Reporter”.

Tänavu oli kooliperel külas loomaarst Triin Tohver koos teraapiakoer Foxiga, kes rääkis sel-lest, kes on teraapiakoerad, kuidas neid koolita-takse ja millega nad tegelevad.

Üheskoos vaadati fotosid õpilaste ja õpetajate lem-mikutest, kaasa oli toodud mitukümmend lemmik-looma alates kassidest ja koertest ning lõpetades aiatigudega, et neid kaaslastele tutvustada ning nende harjumustest ja tegemistest rääkida.


Lemmikloomapäev Pirita Majandusgümnaasiumis – 164.9

Liiklusohutusviktoriin “Külas koer Nublul ja lõvi Leol” – 154.10

16. mail 2015 toimus Tallinna Paekaare Gümnaasiumis juba viieteistkümnendat korda pealinna koolide neljandate klasside õpilastele liiklusohutusviktoriin „Külas koer Nublul ja lõvi Leol”.

Viktoriini eesmärgiks on kinnistada lastel liik-lusmärkide ning liiklus- ja tuleohutuseeskirjade tundmist, arendada oskust näha ohtusid liikluses ja osata neid vältida, samuti kontrollida omanda-tud teadmiste kasutamist igapäevaelus.

Esimeses etapis esitatakse lastele liikluskor-ralduse ja tuleohutuse küsimusi, teises etapis võisteldakse tuletõrjuja kostüümi selga panemi-ses ning jalgratturi ja jalakäija ohutuse varustuse

Nagu alati, saabus Pirita Majandusgümnaasiumi lemmikloomapäevale mitut masti neljajalgseid

Lapsed võistlustules liiklusohutusviktoriinil „Külas koer Nublul ja lõvi Leol“


Pirita Dance Show – 154.11

kasutamises. Võistlejaid lõbustasid ja toetasid nende poolt armastatud lõvi Leo ja koer Nublu.

Oli tunda, et lapsed ja õpetajad olid etteval-mistamisesse väga tõsiselt suhtunud. Ka viktoriin oli tõsine, lapsed arutlesid hasardiga iga küsimuse üle. Õpilaste vastused olid teravmeelsed, õiged, huvitavad ja aktuaalsed. Praktilise osaga said kõik osalise hästi hakkama. Žüriil tuli palju vaeva näha, et valida parimaid parimate hulgast.

Esimese koha saavutas kokkuvõtteks Tallinna Tõnismäe Reaalkool, teise Tallinna Paekaare Gümnaasium ja kolmanda Tallinna Pae Güm-naasium.

Ürituses osales 13 üldhariduskooli: Las-namäe Vene Gümnaasium, Tallinna Tõnis-

mäe Reaalkool, Tallinna Läänemere Gümnaa-sium, Tallinna Mahtra Põhikool, Tallinna Pae Gümnaasium, Tallinna Paekaare Gümnaasium, Lasnamäe Põhikool, Lasnamäe Gümnaasium, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium, Tallinna Mustjõe Gümnaasium, Tallinna Linna-mäe Vene Lütseum, Maardu Põhikool, Tallinna Õismäe Vene Lütseum.

Üritust toetasid: Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Põhja Prefektuuri Liiklusjärelevalvekeskus, Pääs-teameti Põhja päästekeskus, Maanteeamet, Eesti Punase Risti Tallinna selts.

Allikas: Irina Vzvartseva, Tallinna Paekaare Gümnaasiumi huvijuht

17. aprillil 2015 kogunesid Pirita Majandus-gümnaasiumisse juba viieteistkümnendat korda Tallinna tantsuhuvilised lapsed ja noored, et panna oma oskused proovile Pirita Dance Show´l.

Osales ligi 120 tantsusõpra 19 koolist ja lasteaiast. Oli tulnud neid, kellel suur tantsu- ja isegi rahvus-vaheliste võistluste kogemus, aga ka oma esimesi tantsusamme tegevaid pisipõnne.

Võitjad selgitati välja vanuserühmade kaupa mudilastest täiskasvanuteni.

Mudilased (5-7-aastased): I koht – Gustav Kõrvits (Endla LA), II koht – Matilda Koppel (Pirita-Kose Lasteaed), III koht – Anna Andra-nikyan (Pirita Lasteaed). Pirita Linnaosa Valit-suse (Pirita LOV) eriauhinna sai Matilda Koppel (Pirita-Kose Lasteaed).

1.-3. klasside lapsed: I koht – Jenny Järvela (Kadrioru Saksa Gümnaasium), II koht – Matilda Kaare (Pelgulinna Gümnaasium), III koht – Nora Harik (Pelgulinna Gümnaasium). Pirita LOV eriauhinna sai Artur Aunre (Pirita Majandusgüm-naasium – PMG), PMG eriauhinna Meribel Kilu (PMG) ning eriauhinna enesekindla esituse eest Carmela Mitt (Tallinna 21. Kool).

4.-6. klasside lapsed: I koht – Patric Dja-

Lapsi autasustas Põhja päästekeskuse peaspetsialist Galina Ozdoba. Paekaare gümnaasiumi õpilased on head liikluseeskirjade tundjad

Viieteistkümnendal Pirita Dance Showl osales ligi 120 tantsusõpra 19 koolist ja lasteaiast


kov; II koht – Diana Marlen Rüütelmaa (Rocca al Mare Kool), III koht – Victoria Ossipova (Jakob Westholmi Gümnaasium). Pirita LOV eriauhinna sai Paula Puhvel (PMG), PMG eriau-hinna Mariel Karu (PMG) ja Tantsulõvi eriau-hinna Patric Djakov.

Juuniorid (7.-9. kl): I koht – Johanna-Lisa Zelinski (ei tea), II koht – Markus Erich Lahtein (Jakob Westholmi Gümnaasium), III koht - Stina Solovjov (Laagri Kool). Eriauhind emotsionaalse

esituse eest – Mirell Barabanov (Pelgulinna Güm-naasium).

Täiskasvanud (10. kl ja vanemad): I koht – Käti Mäeots (Tallinna Tööstushariduskeskus), II koht – Kadri-Hebo Kukumägi (Kadrioru Saksa Gümnaasium), III koht – Kristina Kazantseva (Tal-linna Linnamäe Vene Lütseum). Eriauhind emot-sionaalse esituse eest – Kadri-Hebo Kukumägi.


Tallinna 53. Keskkoolis on traditsiooniks toetada õpilaste loomingulist tegevust tunniväliste ettevõtmistega.

Üheks sellistest üritustest on iga-aastane konkurss „Talendijaht”, mida korraldatakse juba 2010. aas-tast ja millest võtavad osa igas vanuses õpilased.

2. aprillil toimus konkurss „Talendijaht 2015”, kus esitati muusikateoseid, laule erinevates keel-tes, tantsuetendusi ja võimlemiskavu.

Pärast konkurssi toimus tantsu töötuba, mille viis läbi andekas treener ning muusikali „Billy Elliot” muusikali tantsija Igor Kudrin. Tantsutun-dides õppisid noored esimesi tantsusamme ning proovisid ühiselt tantsida koos treeneriga.

Aleksandr Žemžurov, Tallinna 53. Keskkooli huvijuht

Kivimäe Põhikool on juba 15 aastat püüdnud tõsta laste lugemishuvi. Sel õppeaastal viidi läbi projektid „Lugeda on mõnus” ja „Loeme valmis oma raamatu”.

Üle-eestiline projekt „Lugeda on mõnus”10. aprillil 2015 toimus Rocca al Mare Koo-lis lugemiskonverents „Teistmoodi lugemine”, millega lõpetati pidulikult üle-eestiline projekt

Talendijaht Tallinna 53. Keskkoolis – 154.12

Mõnus lugemine Kivimäe põhikoolis – 154.13

„Lugeda on mõnus”. Kivimäe Põhikoolist osales projektis 16 õpilast ja õpetaja.

Konverentsi avasid Rocca al Mare kooli direktor Kaido Kreintaal ja ürituse patroon Urmas Paet. Kohal oli ka paljude vahvate lasteraamatute autor Mika Keränen. Kirjanik on küll soomlane, aga oskab hästi ka eesti keelt. Ta vastas laste küsi-mustele ning jagas soovijatele autogramme. Igale koolile kingiti Mika Keräneni autogrammiga raa-mat „Väravajoonel”.

Tallinna 53. Keskkooli „Talendijahi“ võitjad koos treener Igor Kudriniga


Õismäe gümnaasiumi laululaagrid Anijal – 124.14

Kõige meeldejäävama ettekandega esinesid kon-verentsil Laura Sophia Simmermann ja Merilin Ilustrumm (Kivimäe Põhikool) teemal „Loetud raamatud”. Meelde jäi ka ettekanne raamatust „Süü on tähtedel”, mille esitas Gerthrud Villaste Pärnu Vanalinna Põhikoolist.

AS-i Sertifitseerimiskeskusjuhatuse liige Kalev Pihl kõneles teemal „Digitaalne tuli ja vesi ehk see, mis ohustab raamatuid”. Ta võrdles päris raamatuid ehk paberraamatuid ja e-raamatuid, mida saab lugeda e-lugerist. Tema arvates jäävad peagi alles ainult e-raamatud. Loodetavasti asjad päris nii ei lähe!

Kõige huvitavam külaline oli Kristiina Mere-saar, kes rääkis pimedatele lastele mõeldud punktkirjast. Näidati ka raamatuid, mille järgi õpetatakse pimedaid. Samuti oli huvitav Malle Kariste, kes tutvustas kurdi inimese lugemise eripära. Põnev oli ka lugemiskoeratiim – koer Steffi ja tema perenaine Heleri. Saime teada, et lugemiskoera mõte on aidata lastel lugema õppida. Koeral lasti ka kuulajate seas ringi käia ja osalejad said koerale pai teha. Siit soovitus: kui sa ei taha kellelegi teisele lugeda, loe oma lemmikloomale!

Lugemiskonverents oli tõesti huvitav! Lugeda on mõnus, sest lugedes saadakse targemaks ja ini-mesed, kes loevad, on heade mõtetega.

Helena Katrina Haltunen, Kivimäe Põhikooli 7.a klassi õpilane

Projekt „Loeme valmis oma raamatu”„Loeme valmis oma raamatu” on projekt, kus õpi-lased saadavad Pääsküla raamatukogule kokku-

võtted oma loetud raamatutest. Projekt käib klas-sidevahelise võistlusena ja igast koolist võtab osa mitu klassi. Kivimäe Põhikoolist võistleb üksteist klassi esimesest üheksandani.

Raamatuid saavad valida õpilased ise. Kõige rohkem loevad õpilased arvatavasti kohustuslikku kirjandust, 7. klassis näiteks raamatuid „Kuidas elad, Ann?”, „Kalevipoeg”, „Kevade” ja „Tasuja”. Nende kohta pididki õpilased kirjutama kokku-võtteid.

Kuid paljud õpilased lugesid veel ka teisi raa-matuid. 7.a klass luges näiteks „Kui ma jään”, „Näl-jamängud”, „Kadunud hingede linn”, ja „Vaikus”.

Pääsküla raamatukogus köidetakse õpilaste saadetud kokkuvõtted iga klassi oma raamatuks.

Projekti lükkas eelmisel õppeaastal käima Pääsküla raamatukogu. See algatati, et lapsed hakkaksid nutiseadmete kasutamise kõrvalt roh-kem raamatuid lugema. Kuna kõigile meeldib milleski parim olla, hakati seda korraldama nagu võistlust.

Üritus kestab oktoobri algusest aprilli lõpuni. Nii jõutakse veel kooliaasta sees teha valmis raa-matud ja korraldada kokkusaamine, kus igale klassile nende raamat kätte antakse.

Praegu tundub, et üritus muutub õpilaste seas aina populaarsemaks ja aina rohkem klasse võtab sellest osa. See ettevõtmine on pannud paljud noored ka rohkem lugema, mis oligi selle pro-jekti mõte.

Ranno Põhjakas, Kivimäe Põhikooli 7.a klassi õpilane

6. veebruari pärastlõunal võttis buss-itäis Õismäe Gümnaasiumi laululapsi kursi Anijale, kus algas traditsiooniline kahepäevane laululaager.

37 lauljat – seekord jäid koju kõige väiksemad laululapsed – alustasid proo-videga juba sama päeva õhtul. Laulu-harjutused kestsid hiliste õhtutundideni ning jätkusid hommikust pärastlõunani.

Laagrite initsiaatoriks ja korralda-jaks on tosin aastat olnud muusika-õpetaja Koidu Ilmjärv, koos temaga juhendab õpilasi ka Piret Harro. Muu-sikaõpetajatele on abiks „kokatädi”,

huvijuht Kadri Maaste, kelle küpsetatud pann-koogid lastele väga maitsevad.

Laagri tipphetkeks on alati kontsert kohalikule rahvale. Anija mõisa saali kogunesid laululaste kuulajad, kes on kontsertidel käinud aastast aas-tasse. Publiku hulgas oli ka Tallinnast saabunud lapsevanemaid.

Kooride ja ansamblite tase on kõrge. Eriti rõõmustav on tõsiasi, et taas on esile kerkinud tugevaid meeslauljaid. Laule jätkub ka kogu kojusõiduks.

Mudilaskoor ja poistekoor pidasid oma lau-lulaagri 15. mail ning osalesid Anija laulupäeval.


Õismäe gümnaasiumi laululaagrite initsiaator

ja läbiviija Anijal Koidu Ilmjärv

„Eriti huvitav külaline oli Kristiina Meresaar, kes rääkis pimedatele lastele mõeldud punktkirjast.

”


Juba 11. korda korraldas Tallinna Lasteaed Rabarüblik Nõmme lasteaedadele sportliku metsapäeva, sel aastal 4. juunil Glehni pargis. Sportimas oli 125 last ja 36 täiskasvanut üheteistkümnest lasteaiast.

Läbida tuli kuus punkti: esmaabi, täringumäng, teateorienteerumine, muusika-aastale pühendatud muusikapunkt, harjutusrada orienteerujatele ning takistusrada. Lisaks sai möllata mänguplatsil.

Ainukene ala, kus aega võeti ja võisteldi, oli orienteerumisrada. Iga aastaga läheb „rebimine” seal pingelisemaks. Kohti jaotatakse lausa küm-nendsekundite täpsusega.

Tallinna Kadaka Põhikoolis on traditsiooniks tähistada 23. aprillil raamatu ja roosi päeva (ka rahvusvaheline raamatu ja autoriõiguste päev). Raamatupüha sai alguse Hispaaniast ja Katalooniast, Eestisse jõudis see tava 1998. aastal.

Muistne legend pajatab, et draakon, kes röö-vis tütarlapsi, ei jätnud neid ellu. Vapper nooruk Georg* tappis draakoni ja päästis kuninga tütre. Kohas, kus verd valati, hakkasid kasvama ime-kaunid roosid, mida sellest ajast on hakatud kin-kima armastatud neidudele. Neiud omakorda kin-givad noormeestele raamatuid.

Idee viia läbi armastusluulele pühendatud kir-janduslik pidu – raamatu ja roosi päev – pakkus välja kooli raamatukoguhoidja Svetlana Betma-

Nõmme lasteaedade sportlik metsapäev – 114.15

Roosi ja raamatu pidu Kadaka põhikoolis – 104.16

Lapsed olid orienteerumisel tublid ja väga võrd-sed. Üldaega arvestades kujunes lasteaedade esi-kolmik järgmiseks: I koht – Tallinna Männiku Lasteaed 1 (üldaeg 15,30,58); II koht – Tallinna Männiku Lasteaed 2 (16,07,00); III koht – Tal-linna Lasteaed Rabarüblik (17.08.25). Selgusid ka parimad tüdrukud ja poisid.

Võistlus lõppes kõikidele magusalt. Nõmme linnaosa saatis metsa jäätiseauto, mis üheskoos rõõmsalt tühjaks söödi. Järgmisel aastal on tule-mas juba 12. metsapäev, mis annab märku taolise ürituse vajalikkusest.

Piia Aasmäe, Rabarübliku lasteaia direktor

nova. Esimene kirjanduslik-muusikaline külali-sõhtu sai teoks 2004/05. õppeaastal.

Nüüd kuuleb iga aasta 23. aprillil kooli seinte vahel armastusluulet. Emakeeleõpetajad püüavad alati valida välja vene- ja maailmaluule parimaid, nii klassikalisi kui ka kaasaegseid teoseid. Kõlab kaunis muusika, põlevad küünlad… Armastus-luule loetud, kingivad noormehed neidudele roosi kui ilu sümboli, ja saavad neilt vastukingiks raa-matukui tarkuse- ja mehisuse sümboli.

See traditsioon on suurepärane võimalus heita järjekordne pilk siira poeesia, armastuse, headuse ja ilu atmosfääri.

* Rüütel Jorge (hispaania keeles), Jordi (katalaani keeles) või Jüri/ püha Jüri (eesti keeles)


Nõmme lasteaedadele 11. sportlik metsapäev

„Läbida tuli kuus punkti: esmaabi, täringumäng, teateorienteerumine, muusika-aastale pühendatud muusikapunkt, harjutusrada ning takistusrada.

”


Ümera lasteaia algatatud muusikafestivalid – 104.17Aastal 2006 algatas Tallinna Ümera Lasteaia muusikaõpetaja Antonina Liivrand ülelinnalise muusikafestivali „Talvine kaleidoskoop”, sest jõuludeks oli lastel õpitud nii palju laule ja tantse, et nad soovisid neid ka teistele tutvustada. Festival toimub iga aasta jaanuaris Kultuurikeskuses Lindakivi.

Kümne aasta jooksul on osalejate arv üha kasva-nud, viimastel aastatel on neid juba 18 lasteaiast üle Tallinna. Soovijaid on isegi rohkem kui on võimalik vastu võtta. Tublimad osalejad on selle pika aja jooksul olnud: Järveotsa, Vormsi, Seli, Kirsikese, Rukkilille ja Loitsu lasteaiad.

Aastast 2013 sai alguse kevadfestival „Ema, kal-lis ema!”, mis toimub juba kolmandat aastat mai-kuus. Sellel festivalil on lühikese aja jooksul esi-nenud juba 15 lasteaeda Lasnamäelt.

Lastel peab olema võimalus esineda suurel laval ja tutvustada oma oskusi teistele. Pedagoo-gidele annab see võimaluse jagada oma kollee-gidega töökogemusi, loovust, andekust, erine-vat repertuaari, huvitavaid autoreid ja parimaid esinejaid.

Festivalide peamiseks toetajaks on Lasnamäe Linnaosa Valitsus.

Linda Eino, Tallinna Ümera Lasteaia direktor

Kevadfestivali juhtisid Mesilane ja PäikeÜmera lasteaia lapsed muusikafestivalil „Talvine kaleidoskoop“


14. aprillil 2015 kogunes hiljuti oma 45. sünnipäeva tähistanud Tallinna Lasteaia Kiikhobu pere taas kokku, et avada õuesõppe hooaeg, seda juba kümnendat aastat.

Sama kaua on lasteaias tegutsenud loodusesõb-rad Muhv, Sammalhabe ja Kingpool, kes aeg-ajalt lasteaia üritustel kaasa löövad. Hoogsalt tegutses ka veidi noorem Nähka.

Aastad on lasteaia 1,2-hektarilisel territooriu-mil mitmedki vanad puud kaduviku teele saatnud ning need on asendatud uutega. Õpperaja viie-teistkümne punkti tegevused uuenesid õpetajate ja juhtkonna meeskonnatöö tulemusel. Hooaja ava-ürituseks valmisid uued looduse õpperaja kaardid. Põnevat uurimist pakuvad tegevuspunktid kõiki-dele vanuserühmadele sõimest koolieelikuteni.

Avaüritusele kutsuti ka külalised – Tallinna Sõbrakese Lasteaia Lepatriinude rühm. Koos naksitrallide ja Nähkaga läbiti seitsme tegevus-punktiga rada. Lapsed täiendasid teadmisi kase, kuuse, kadaka, kastani, männi, ploomi- ja vahtra-puu tegevuspunktides.

Et okaspuud omavahel segi ei läheks, koguti kuuse, männi ja kadaka okkaid kahepoolse tei-biga töölehele, võrreldi käbisid ja puukoort. Männi krobelisest koorest võeti valge paberi ja rasvakriidi abil jäljendid. Kuuse kõrgust määrati karjapoiste kombel – kui jalgade vahelt vaadatuna paistab puu latv, siis sammude arv vaatluskohalt puuni ongi kuuse ligikaudne kõrgus.

Lasteaia õuealal leidub mitu rändrahnu. Suu-rimale rahnule mahub terve rühmatäis lapsi ning

tegevuspunktis sai väikeste kivikestega orkest-rit teha või matemaatilisi ülesandeid lahendada. Noore sarapuu punktis mängiti rahvamänge pähk-litega, paju punktis aga kevadisi mänge paeltega.

Suvisel hooajal saab lisaks puudele uurida ka taimestikku. Uurimiseks on luubid ja vaatlusraa-mid. Õuealal kasvavad rohttaimed on õpetajatel juba määratud ja teemamappi kogutud. Ees ootab herbaariumi koostamine.

Sügisesel hooajal on populaarsemad tegevus-punktid õuna-, pirni-, ploomi- ja kirsipuud ning pihlakad, kastanid, tammed ja vahtrad. Kuna õunapuid on Mustamäe kortermajade vahele pei-tunud lasteaia õuel eriti rohkelt, on sügisene õunte korjamine laste lemmiktegevus.

Eve Tommula, Tallinna Lasteaed Kiikhobu vanemõpetaja

30. märtsist 2. aprillini 2015 toimus Tallinna Mahtra Põhikoolis X lasteloomingu festival.

Festivali koostööpartnerid on Ümera, Seli, Muhu, Raadiku ja Mahtra lasteaiad. Festivali kaudu soo-viti tutvustada lastele lastekirjanike loomingut

Õues õppimine lasteaias Kiikhobu – 104.18

Mahtra põhikooli lasteloomingu festival – 104.19

ning laiendada nende silmaringi, arendada kõne- ja näitlemisoskusi. Kuna selle aasta teemaks olid eesti muinasjutud, esitasid lapsed näidendeid eesti keeles.


Kiikhobu lasteaia õuesõppe avaüritusel lõid kaasa ka külalised Sõbrakese lasteaiast


5 RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖKord, kui Enrico Caruso sõitis autoga Ameerikas ühest linnast teise, vajas ta sõiduriist mingis väikelinnas remonti. Töökojas küsis mehaanik autoomaniku nime.

“Caruso,” vastas kuulus laulja.

Mehaaniku nägu lõi särama: “Kas te tõesti olete Robinson Crusoe? Ma poleks iial osanud arvata, et nii kuulus mees astub üle mu töökoja läve!”

Enrico Caruso(1874 – 1921), ITAALIA LAULJA, TENOR


5.1.1

Katowice maakonna haridusjuhtide õppevisiit Tallinna21.-27. septembril 2014 võttis Tallinna Haridus-amet vastu Eestis õppevisiidil viibiva Poola Katowice maakonna delegatsiooni, kes tutvus programmi „POKL Human Capital Operational” raames siinse hariduskorraldusega.

22. septembril toimus Õpetajate Majas seminar, kus haridusameti esindajad Meelis Kond, Reet Nõmmoja ja Kätlin Kalde tutvustasid haridusala-seid väljakutseid Eesti pealinnas. Räägiti riigi ja kohaliku omavalitsuse rollidest hariduses, haridu-sasutuste kvaliteedisüsteemist, IT-vahendite kasu-

tamisest koolides ja lasteaedades ning EL-i hari-dusprojektidest.

Järgnevatel päevadel tutvuti Harju Maavalit-suses haridusasutuste inspekteerimise, Haridus- ja Teadusministeeriumis välishindamise süsteemi ning Tallinna Linnavalitsuses sisekontrolli süsteemiga. SA-s Innove vesteldi Eesti õpilaste PISA tulemuste teemal. Külastati Tallinna Lasteaeda Sipsik, Tal-linna Reaalkooli ja Tallinna Huvikeskust Kullo. 26. septembril tehti kokkuvõtted õppevisiidil kogetust.

Reet Nõmmoja, Leini Jürisaar, Tallinna Haridusamet

Tallinna Haridusameti välisprojektid ja -partnerid5.1

5.1.2

Euroopa haridusjuhtide koostöökohtumine Strasbourg’is21.–22. oktoobril 2014 osalesid Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula ning rahvusvaheliste suhete vanemspetsialist Reet Nõmmoja Euroopa pealinnade haridusjuhtide koostöökohtumisel Strasbourg’is (Prantsusmaa).

Kohtumise korraldas Euroopa Nõukogu Stras-bourg’is, seal osalesid Euroopa pealinnade haridusametite juhid ning demokraatliku koda-nikuõpetuse ja inimõiguste alase hariduse koor-dinaatorid (EDC/HRE).

Kohtumise teemaks oli „Mõtle globaal-selt – tegutse kohalikult: haridus demokraa-tia jaoks” (Think Global – Act Local: Educa-tion for Democracy). Avaettekande tegi Euroopa Nõukogu hariduspoliitika divisjoni juht Villano Qiriazi. Järgnesid arutlused ümarlauas vahel-dumisi täiskogu kohtumistega. Räägiti demo-kraatiahariduse arengutest, koostöövõimalustest Euroopa Nõukogu 2016-2017. aasta tegevuskava

raames ning töötati välja platvorm diskussiooni-deks tulevikus.

Euroopa pealinnade haridusjuhtide koostöökoh-tumised on ammune traditsioon. Möödunud, 2013. aastal kohtuti Kiievis (Ukraina). Tallinna Haridusa-met võttis Euroopa haridusjuhte vastu 2008. aastal.


Arutelu Euroopa Nõukogu ümarlauas (Strasbourg)

„Euroopa pealinnade haridusjuhtide koostöö-kohtumised on ammune traditsioon.

”


5.1.3

Ukraina haridustöötajad tutvusid Eestis jätkusuutliku haridusega22.-26. septembrini 2014 tutvus 18 Ukraina haridustöötajat, nende hulgas Lvivi Frankivski rajooni haridusosakonna juht, Eesti lasteaaedades ja koolides õuesõppe, keskkonnahariduse ja arenguprogrammidega.

Ukraina haridustöötajad olid Eestis MTÜ Koo-litus- ja Nõustamiskeskus HARED projekti „Demokraatlik jätkusuutlikku arengut toetav haridus rohujuuretasandil” raames. Projekti eesmärgiks on tutvustada Eestis toimivat laste-aedade, koolide ja keskkonnahariduskeskuste

koostööd keskkonnateadlikkuse tõstmisel, seda rahastab Eesti Välisministeeriumi arengukoostöö programm.

Visiidi käigus kohtuti Tallinna Haridusameti spetsialistidega ja Keskkonnaameti keskkonna-hariduse osakonna juhatajaga. Külastati Kelmi-küla Lasteaeda, Lehola keskkonnahariduskeskust ja lasteaeda, Gustav Adolfi Gümnaasiumi ning Sagadi keskkonnahariduskeskust. 25. septembril osaleti Tallinna õpetajate õuesõppe päeval.

Georg Aher, projekti „Demokraatlik jätkusuutlikku arengut toetav haridus rohujuuretasandil” juht

5.1.4

Tallinna Haridusameti Erasmus+ koostööprojekt TEACH

24.-25. novembril 2014 avas Tallinna Haridusamet seminariga Õpetajate Majas Erasmus+ projekti „Kaasava hariduse põhimõtete raken-damine haridusasutustes – TEACH”, milles amet osaleb septembrist 2014 augustini 2016.

Projekti TEACH* eesmärk on hariduse kvaliteedi ja hindamise arendamine läbi tõenduspõhise prak-

tika ning sobivate õppimisvõi-maluste pakkumise kõigile, sh eriva-

jadustega, õpilastele klassis.

Projekti käigus jagatakse häid näi-teid ja kogemusi, et edendada koostööd ja tutvustada uuendusi partnerasutuste vahel. Esimesel aastal kes-kenduti olemasolevate uuringute analüüsimi-sele, nende alusel õpeta-

jakoolituse prioriteetsete teemade kokkuleppimi-sele ja koolituskava koostamisele partnerlinnades.

Avaseminari eesmärgiks oli projekti partnerite ja tegevuste tutvustamine ning arutelu. Projekti partnerid esinesid ettekannetega, peale selle toi-musid arutelud ekspertgrupi moodustamise ning prioriteetide seadmise teemal.

Projektis osalevad Genti (Belgia), Mölndali (Rootsi), Granada (Hispaania) ning Tallinna linna ametiasutused ja koolid. Tallinnast osalevad Tal-linna Haridusamet, Tallinna Arte Gümnaasium, Tallinna Lilleküla Gümnaasium, Tallinna Mus-tamäe Reaalgümnaasium, Tallinna Päikese-jänku Lasteaed, Tallinna Muinasjutu Lasteaed ja Lasteaed Päikene.

Tallinna esindus koosseisus Signe Hohensee (Tallinna Haridusamet), Lilli Kivisäk (Tallinna Arte Gümnaasium) ja Pille Kirsi (Tallinna Päi-kesejänku Lasteaed) osales 25.-27. märtsil 2015 seminaril Gentis, kus tutvuti Genti koolide õppe-töö, uuenduslike õppemeetodite ja heade koge-mustega.

*TEACH project – „Translating and imple-menting Evidence based theory and Assessment into the Classroom practice to Heighten educa-tion for all”

Reet Nõmmoja, Leini Jürisaar, Tallinna HaridusametTEACH projekti koosoleku vestlusringis (13. veebruar 2015) osalevad

koolitajad Katrin Poom-Valickis ja Kaia Köster Tallinna Ülikoolist

Tallinna Haridusameti esindus kaasava hariduse seminaril Gentis

„Projekti eesmärgiks on tutvustada Eesti lasteaedade, koolide ja keskkonna-hariduskeskustekoostööd

”


5.1.5

Koostööseminar Chișinău ja Varna esindajatega2.–5. detsembrini 2014 võttis Tallinna Haridusamet vastu Chișinău (Moldova) haridusdelegatsiooni.

Chişinău Haridusameti osakonnajuhataja Natalia Strajesco ja Chişinău lasteaed-algkooli direktor Eugenia Bogasevschi tundisd kohtumisel Tallinna Haridusametis enim huvi Tallinna haridusasutuste tulemushindamise süsteemi ja kvaliteedijuhtimise projekti vastu. Tallinna Kesklinna Vene Gümnaa-

siumis toimus ümarlaud IKT kasutamisest kooli õppetöös. Visiidi käigus tutvusid külalised ka Tal-linna Kopli Noortemaja ja Tallinna Unistuse Las-teaia õppetöö korraldusega.

Reet Nõmmoja, Tallinna Haridusamet

5.1.6

Bonni delegatsiooni tutvumisvisiit11. veebruaril 2015 külastasid Tallinna Haridus-ametit Bonni linnadirektor ja ülemlinnapea üldine asetäitja Wolfgang Fuchs ning linnavalitsuse konsultant Lutz Udally.

Bonni esindajad tutvusid viiepäevase visiidi raa-mes linnaelu korralduse eri valdkondadega, et leida võimalusi praktikantide vahetuseks kahe linna vahel.

Meelis Kond, Tallinna Haridusamet

5.1.7

Peterburi õpilaste ja õpetajate külaskäik Tallinna 25.-27. märtsil 2015 viibis Tallinnas kultuurilisel tutvumisreisil Peterburi Akadeemilise Gümnaasiumi nr 56 esindus. Külalised jäid vastuvõtuga väga rahule ning ootavad Tallinna õpilasi vastuvisiidile.

Peterburi kool sai kutse Tallinna Linnavalitsuse ja Peterburi valitsuse kaubandus-, majandus-, kul-tuuri- ja humanitaaralase koostööleppe raames*.

2000 õpilasega kooli esindas Tallinnas 46 õpilast ja 4 õpetajat.

Programm, mida külalistele pakuti, oli tihe ja mitmekesine – kolme päevaga tutvuti Tallinna vaatamisväärsustega ning külastati nelja kooli. Programmi valmistas ette ja viis läbi Tallinna Haridusamet hariduskorralduse osakonna peas-petsialisti Merike Kivimäe eestvedamisel.

Esimesel päeval osalesid külalised Lennusa-

Tallinna Haridusameti ja Chişinău haridusameti esindajad (vasakult): Meelis Kond, Merike Kivimäe, Eugenia Bogasevschi, Natalia Strajesco ja Andres Pajula

Bonni esindajad uurisid Tallinnas võimalusi praktikantide vahetuseks kahe linna vahel


dama haridusprogrammis ning külastasid Tallinna Reaalkooli. Teine päev algas Energia Avastuskes-kuses, kus tutvuti saaliekspositsiooni ja planetaa-riumiga, ning jätkus Tallinna Prantsuse Lütseumis ja Jakob Westholmi Gümnaasiumis, kus muuhul-gas vaadeldi ka tunde. Järgnesid ekskursioon vanalinnas ja päeval külastatud koolide kontsert Raekojas. Viimane päev oli sisustatud õppeprog-rammiga Tallinna Loomaaias ning visiidiga Haa-bersti Vene Gümnaasiumisse.

Nii Peterburi õpilased kui ka õpetajad jäid vastuvõtuga väga rahule. Õpetajad hindasid programmi kvaliteeti, mitmekesisust ja sobivust õpilastele. Neile jättis sügava mulje võõrustajate külalislahkus ning positiivne, lausa hämmastavalt tähelepanelik suhtumine külalistesse. Õpilastele

meeldis kõik – koolid, tunnid, tutvumine kultuuri ja Tallinna õpilastega.

Sama koostööleppe raames võõrustas Tallinn Peterburi esindust ka 24.-26. aprillil 2013 ning Tallinna õpilased külastasid Peterburi 18.-20. märtsil 2014. Kuna mõlemad pooled soovivad taas kohtuda enne, kui Tallinna külastanud abi-turiendid koolist lahkuvad, algasid eelläbirääki-mised Tallinna õpilaste vastuvisiidiks juba sep-tembris 2015.

* Koostööleppe originaalpealkiri: „Соглашения между Правительством Санкт-Петербурга и Таллинской городской управой о сотрудниче-стве в торгово-экономической, культурной и гуманитарной областях”

Külalised Peterburi Akadeemilisest

Gümnaasiumist nr 56 osalemas Lennusadama

haridusprogrammis

„Nii Peterburi õpilased kui ka õpetajad jäidvastuvõtuga väga rahule.

”


5.1.8

Tallinna ja Peterburi haridusesinduste ümarlaudMais 2015 võttis Tallinna Haridusamet Peterburi päevade raames vastu Peterburi Hariduskomitee delegatsiooni. 21. mail kohtuti ümarlauas, et arutada kahe linna haridusalase koostöö üle.

Peterburi delegatsiooni kuulusid hariduskomi-tee õpetajate atesteerimise ja koolituse osakonna juhataja Olga Goryachaya, üldhariduse osakonna juhataja Nadja Spiridonova ja teised haridusko-mitee esindajad, samuti mitmete koolide direk-torid. Tallinna esindasid ümarlauas haridusameti juhataja Andres Pajula, koolide direktorid ning õppejuhid jt.

Õpetajate Majas peetav arutelu keskendus koolide kvaliteedihindamisele Peterburis ja Tal-linnas ning õpetajate ja direktorite tulemushinda-mise süsteemidele.

Ümarlauas lepiti kokku, et kogemusi vahe-tatakse kahe linna haridusametite ja koolijuhtide vahel ka edaspidi. Teemadeks on koolide kva-

liteedihindamise ning õpetajate ja koolijuhtide tulemushindamine, alushariduse kvaliteet ja stra-teegilised suunad ning HEV-õpilaste ja andkate õpilaste kaasamine ja arendamine.

Soovitakse jätkata Tallinna koolide ja lasteae-dade logopeedide väliskoolituse, kooliõpilaste ja õpetajate vastastikuste õppevisiitide ning ühispro-jektide arendamisega. Tulevaks sügiseks kavan-datakse Peterburi koolide esindajaid vastu võtnud Tallinna koolide vastuvisiiti. Ümarlaua käigus loodi uued koostöösuhted nelja Peterburi ja Tal-linna kooli vahel.

Peterburi päevade raames kuulati ka kont-serti Rahvusooperis Estonia, külastati Tallinna 21. Kooli ning tutvuti Tallinna vanalinna ja Jaan Poska majaga.

Reet Nõmmoja, Tallinna Haridusamet

5.1.9

Norfolk, Suurbritannia ja Põhja-Iiri ÜhendkuningriikTallinna Haridusamet osales koos partneritega aastatel 2013-2015 Comenius Regio projektis „Kooli õppeprotsessi arendamine koostöös kogukonnaga – ICE” (Improving attainment by community engagement in the learning process – ICE).

Projekti partnerid on Kalamaja Põhikool, Tal-linna Rahumäe Põhikool, Tallinna Õismäe Vene Lütseum ja MTÜ Tallinna Koolijuhtide Ühendus ning Norfolki maavalitsus, Whitefriarsi Põhikool, Dereham Neatherdi Keskkool, Thetfordi Akadee-mia ja mittetulundusühing The SAW Trust Ing-lismaalt.

19. veebruaril 2015 viis Tallinna Haridusamet Õpetajate Majas läbi rahvusvahelise kujundava hindamise seminari „Üksteiselt õppides” pea-linna koolide õpetajatele ja direktoritele. Semina-ril osales ka 10-liikmeline delegatsioon Norfolki maavalitsusest Inglismaalt.

Seminari ettekannete teemad käsitlesid õppi-

Vestlusringis Peterburi hariduskomitee esindajatega osales ka Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart (vasakul)

ICE projekti seminaril Õpetajate Majas osales ka 10-liikmeline delegatsioon Norfolki Maavalitsusest Inglismaalt


mist ja õpetamist muutuvas maailmas (Katrin Poom-Valickis, Tallinna Ülikooli Kasvatustea-duste Instituudi dotsent), kujundavat hindamist ja koostöökogemusi lapsevanematega (Adrian Tebbutt, Norfolki maavalitsuse haridusnõunik) ning Johannes Käisi ja Peetri Kooli (Luule Nii-nesalu, Peetri Kooli direktor). Oma kogemusi seoses kujundava hindamisega jagasid Kalamaja Põhikooli õpetaja Berit Toim ja Rahumäe Põhi-kooli õpetaja Kesti Pära ning Tallinna Õismäe Vene Lütseumi 12. klassi õpilased Dina Tanaga ja Aleksandr Gurin.

20. veebruaril külastas Norfolki esindus Kalamaja Põhikooli ja Tallinna Õismäe Vene Lütseumi, kus toimusid arutelud ümarlauas ning Adrian Tebbutt viis läbi kaasahaarava ja sisuka näidistunni.

1.-5. juunil 2015 osales Tallinna Haridusa-meti esindus Inglismaal Comenius Regio pro-jekti „Kooli õppeprotsessi arendamine koostöös kogukonnaga – ICE” lõpuseminaril, kus Nor-folki partnerkoolid jagasid kogemusi kujundavast hindamisest, õppimist toetavast õpikäsitlusest ja koostööst kogukonna ning lapsevanematega.

Seminaril osalesid Tallinna ja Norfolki partne-rasutused. Tallinna esindasid Viivi Lokk ja Reet Nõmmoja (Tallinna Haridusamet), Natalia Kis-laja (Tallinna Õismäe Vene Lütseum); Tiina Pall (Tallinna Kristiine Gümnaasium), Kesti Pära (Tal-linna Rahumäe Põhikool) ja Liis Lindma (Kala-maja Põhikool).

Õppevisiidil külastati partnerkoole – Whitef-riarsi Põhikooli ja Dereham Neathered Keskkooli. Vaadeldi tunde, vesteldi õpilastega, tutvuti kooli-juhtimise ja erinevate õppemeetodite ning nende tulemustega ning haridusprogrammiga Camb-ridge College’is. Arutleti uute ideede üle järgmis-teks koostööprojektideks.

Projekti lõpuseminar Tallinna koolidele toi-mus 16. juunil 2015.


ICE projekti materjalid (videod, veebiraamatud jms):

www.tallinn.ee/est/haridus/Comenius-Regio-projekt-ICE

Norfolki õpetaja Adrian Tebbutt viis Kalamaja

Põhikoolis läbi kaasahaarava ja sisuka näidistunni

Õppevisiidil Inglismaal külastati partnerkoole – kohtumine Dereham Neatherd High School´is


5.1.10

EL URBACT II projekt GeniUS mudeli rakendamiseks1. jaanuarist 2014 28. veebruarini 2015 viis Tallinna Haridusamet läbi EL URBACT II projekti, „GeniUS mudeli rakendamine haridusasutuste arendamisel”, milles Tallinn osales koos Yorki (Ühendkuningriik), Siracusa (Itaalia) ja San Sebastianiga (Hispaania).

Projekti üldine eesmärk oli jagada partnerlinnade vahel kogemusi avatud innovatsiooni mudeli GeniUS rakendamisest avalike teenuste kujun-damisel ning võtta kasutusele igale linnale sobiv praktika.

GeniUS mudel on mõeldud paremate lahen-duste leidmiseks avalike teenuste kujundamisel linnades. Genius mudeli algatas Yorki linn Ing-lismaal, et koguda ideid ning edendada loovust, koostööd ja innovatsiooni. Parimad lahendused leitakse erinevate huvigruppide kaasamisel.

Aasta jooksul viidi läbi mitmeid seminare ja projektikohtumisi nii Tallinnas kui ka teistes part-nerlinnades. Sissejuhatavad kohtumised toimusid juba 2013/14. õppeaastal, käesoleval õppeaastal viidi projekt lõpule.

Uudsete ideede kogumine lasteaedade ja koolide arendamiseks 16. septembrist 2014 10. oktoobrini 2014 kogus Tallinna Haridusamet GeniUS mudeli abil uud-seid ideid ning edasiviivaid mõtted lasteae-dade ja koolide arendamiseks. Ideid koguti ELi URBACT II pilootprojekti raames.

Kõik, kes soovisid lasteaia- ja kooliteenuse arendamises kaasa rääkida, said veebikeskkonnas vastata küsimusele „Kuidas kujundada kodulä-hedane lasteaed ja kool Sinu ootustele vasta-vaks?”. Oodatud olid nii õpilaste, lapsevanemate, õpetajate ja direktorite kui ka kõigi teiste head mõtted ja konstruktiivsed ettepanekud.

Sarnase, Genius mudelil põhineva küsitluse viis läbi ka Tallinna Haridusameti koostööpart-ner Helsingi haridusamet.

Seminar ideede kokkuvõtteks ja lahenduste väljatöötamiseks3.-4. novembril 2014 viis Tallinna Haridusamet Õpetajate Majas läbi avatud innovatsiooni semi-nari „Kuidas kujundada kodulähedane laste-aed ja kool Sinu ootustele vastavaks?”.

Seminaril tehti kokkuvõtted linnakodanike esitatud ideedest ning tunnustati parimaid.

Ideid said esitada kõik huvilised haridusameti ning koolide ja lasteaedade kodulehtede kaudu.

Kogutud ideed koondati seitsmeks peatee-maks, millele seminari töötubades lahendusi otsiti.

1. Kuidas kujundada sisutegevus lasteaias ja koo-lis osapoolte ootustele vastavaks? Arutleti, millised võiksid olla lasteaedades ja kooli-des pakutavad haridusprogrammid, õppetegevus ja sündmused, et need vastaksid osapoolte ootustele. 2. Kuidas kujundada haridusasutuse väärtuskesk-konda? Väärtused annavad elule tähenduse. Väärtused juhivad meie valikuid ning avalduvad sõnas ja teos. Haridusasutuse väärtuskeskkond hõlmab väärtuspõhist juhtimist, ühtseid hoiakud ja käitu-misnorme, lapse eripära ja võimete aktsepteeri-mist, koostööd ja häid suhteid kodu ning haridu-sasutuse vahel. 3. Kuidas kasutada, kohandada ja arendada väl-jastpoolt haridusasutust saadud kogemusi juh-timise, personali-, õppe- ja kasvatustöö, majan-duse-, eelarve- ja partnerluse valdkondades? Kuidas kaasata huvigruppe haridusasutuse põhiprotsesside kujundamisesse? Kuidas kasu-tada parimal moel eri valdkondade kogemusi hariduses? Millised tegevused, sh IT-lahendu-sed võimaldaksid paremini mõista haridusasu-tuse toimemehhanisme ja neid täiustada? Kas haridusasutus võiks/peaks peale põhitegevuse, strateegilise analüüsi ja normdokumentide täit-mise tegelema ka hariduspoliitika kujundami-

GeniUs mudeli abil kogutud ideedele otsiti lahendusi seminari töötubades (Õpetajate Majas)

„GeniUS mudel on mõeldud paremate lahenduste leidmiseks avalike teenuste kujundamisel linnades.

”


sega? Milline võiks olla „hariduspartnerlus” sidusgruppidega? 4. Kuidas luua lastele, noortele ja õpetajatele tervist ja turvalisust toetav keskkond lasteaias ja koolis? Tervislikule eluviisile pannakse alus lapseeas, mil kujunevad välja harjumused ja hoiakud. Õpetajaid innustatakse olema kehaliselt aktiivsed ja tege-lema tervisespordiga. Lasteaias ja koolis luuakse turvaline, avatud, positiivne ning sõbralik õpi- ja töökeskkond. Kuidas seda saavutada? 5. Kuidas tagada (õppe)päeva vastavus ootustele? Lasteaia- ja koolipäev on sisustatud tegevustega, mille on planeerinud õpetajad või mis tulenevad seadustest. (Õppe)päev peaks aga vastama iga lapse-õpilase ootustele ning pakkuma positiiv-seid emotsioone, samas jätma talle aega indivi-duaalseteks mängudeks ja tegevusteks. Kuidas seda tagada?6. Kuidas on lasteaias ja koolis kõige parem kaa-samist (lastevanemad, vanavanemad, kogukond) korraldada? Haridusasutuse edukuse aluseks on tihe koos-töö huvigruppidega. Milline on kool või laste-aed, kuhu tahaksite oma lapse panna. Millised peaksid olema lapse mängu- ja õpitingimused, kuidas lapse päeva võimalikult huvitavalt sisus-tada ja õppetegevusi läbi viia? Ning kuidas leida üles aktiivsed kogukonna liikmed ja nende head ideed? Kuidas kõige paremini kaasata?7. Kuidas tagada avatud ja uuenduslik õpikesk-kond (ruumikasutus, õuesõpe, tingimused jms)? Miks on vaja olla ja õppida klassis, kui palju liht-

sam ja väärtuslikum oleks õppida läbi kogemuse või vaatluse? Kuidas väljuda tavapärase klassi ruumi ja aja mõõtmest?

Parimaks lahenduseks tunnistas žürii õpila-sakadeemia loomise ideed ehk õpilaselt õpila-sele õpiabi korraldamist. Pilootprojektina hak-kas ideed 2015. aastal rakendama Gustav Adolfi Gümnaasium (vt ptk 8.16).

Yorki linnavalitsuse innovatsiooniosakonna juhataja Ian Graham andis ülevaate avatud inno-vatsiooni seminarist Yorkis. Seminaripäeva modereeris projekti ekspert Jaan Urb (Cumulus Consulting OÜ).

Kokkuvõttev seminar GeniUS mudeli rakendamisest haridusasutustes27. märtsil 2015 korraldas Tallinna Haridusamet seminari, kus tutvustati EL URBACT II projekti „GeniUS mudeli rakendamine haridusasutuste arendamisel” tulemusi ning õpiti avatud innovat-siooni põhimõtete rakendamisest hariduses.

Seminaril osalesid haridusasutuste juhid ja tei-sed, kes on huvitatud GeniUS mudeli kasutami-sest uuenduste elluviimisel.

Kokkuvõtte tulemustest ja kogemustest tegi projekti ekspert Jaan Urb (Cumulus Consulting OÜ). Huvitavaid vaatenurki maailmast, Eestist ja haridusest innovatsiooni prillide läbi tutvus-tas majandusekspert ja ettevõtja Ott Pärna (PhD, Estonian Investment Corporation OÜ).


GeniUS projekti partnerid Yorkist (Inglismaa)

on seminari käiguga rahul

Üheks huvitavaks ideeks oli praktika-vaheaja rakendamine õppekavas, mida üks rühmas osalenud õpilastest kaasa-haaravalt tutvustas

Kokkuvõte GeniUs projekti tulemustest ja kogemustest tegi lõpuseminaril projekti ekspert Jaan Urb (Cumulus Consulting OÜ)


5.1.11

Lapsevanemate kaasamise projekt PREVENT jõudis lõpusirgele URBACT II projektis „Lapsevanemate kaasamine koolist väljalangemise ennetamiseks – PREVENT” osales Tallinna linn veebruarist 2013 aprillini 2015.

Projekti eesmärk oli teadmiste omandamine ja kogemuste jagamine seoses lapsevanemate kaa-samisega koolist väljalangemise ennetamisel ning hea praktika juurutamine.

Projekti tulemuseks on haridusameti ja pro-jektis osalenud koolide süsteemsem lähenemine tööle lapsevanematega ning partnerlinnade heade kogemuste rakendamine, samuti üle-linnalise tegevuskava koostamine ja elluviimine.

9.-10. aprillil 2015 viibis Tallinna Haridusa-meti esindus PREVENT projekti lõpukonverent-sil Nantes’is Prantsusmaal. Konverentsil osalesid URBACT programmi sekretariaat, partnerlinnade poliitikud, haridusametid, koolide ja lapsevane-mate esindajad ning koostööpartnerid. Tallinna delegatsiooni kuulusid Meelis Kond, Viivi Lokk ja Reet Nõmmoja (Tallinna Haridusamet), Enn Kirs-

man (Eesti Lastevanemate Liit) ning Raino Liblik (Tallinna Kuristiku Gümnaasium).

Konverentsil tutvustati PREVENT projekti teemat, tähtsust ja kogemusi Euroopa tasan-dil. Kõik partnerlinnad (Nantes, Antwerpen, Sofia, Stockholm, Gijon, Haag, Usti nad Labem, München ja Tallinn) tutvustasid oma üle-linnalist tegevuskava. Lapsevanemate esindajad osalesid paneeldiskusioonis ja jagasid projektist saadud kogemusi töötoas „Café des parents”.

22. aprillil 2015 korraldas Tallinna Haridusa-met Eesti Vabaõhumuuseumis projekti lõpusemi-nari, kus Eesti Lastevanemate Liidu esindaja Enn Kirsman andis ülevaate partnerlinnade tegevuska-vadest. Sirje Aher ja Georg Aher (MTÜ HARED) rääkisid tegevustest koolides ja haridusametis pärast projekti lõppu. Georg Aheri ühe ettekande teemaks oli ka „Kuidas loomad oma järglaste eest hoolitsevad?”. Seminar lõppes arutelu ja kokku-võtete tegemisega.

Reet Nõmmoja, Urmas Sadam, Leini Jürisaar, (THA)

5.1.12

Helsingi Haridus-ameti juhataja Rauno Jarnila läks pensionileHelsingi Haridusameti juhataja Rauno Jarnila, kellega Tallinna Haridusamet (THA) oli teinud koostööd juba 15 aastat, läks 2015. aasta kevadel pensionile.

Pikaajalised koostöösuhted Helsingi haridusame-tiga on olnud sisukad ja tulemuslikud. Tihedalt on vahetatud infot Helsingi ja Tallinna hariduselu arengutest, edendatud on koostööd mõlema linna koolide vahel, läbi on viidud vastastikuseid ame-tite ja haridusasutuste ühisseminare ja õppevisiite.

9.-15. novembril 2008 stažeerisid Viivi Lokk ja Signe Hohensee (THA) Helsingi haridusametis, omandades kogemusi haridusasutuste sise- ja välishindamisest, kvaliteedi tagamise süsteemist ja koolide nõustamisest.

9.-11. detsembrini 2009 kohtusid Helsingi ja

Prevent projekti lõpuseminar Vabaõhumuuseumis

10. veebruaril 2015 tegi Helsingi haridusameti juhataja Rauno Jarnila hüvastijätuvisiidi Tallinna, kus kohtus kolleegidega Tallinna Haridusametist


Tallinna haridusametite esindajad ümarlauas Tal-linnas ning 9.-10. juu-nini 2010 toimus ühis-seminar Helsingis. 15. detsembril 2011 viidi

Tallinnas projekti „Mahe-toit lasteasutustes” raames läbi Soome pro-

jektijuhi seminar. 18.-19. septembril 2013 leidis aset ametite

juhtide koostöökohtumine Tallinnas. 10.-11. april-lil 2014 viidi Helsingis läbi mõlema linna haridu-sametite eestvedamisel kümne Helsingi ja kümne Tallinna kooli ühisseminar uute koostööprojektide edendamiseks.

10. veebruaril 2015 tegi Rauno Jarnila hüvas-tijätuvisiidi Tallinna, kus kohtus kolleegidega Tal-linna Haridusametist.

Reet Nõmmoja, Viivi Lokk, Tallinna Haridusamet

5.2.1

Comeniuse projekt „Our Treasure” Jakob Westholmi Gümnaasiumis

Comeniuse projektid5.2

Koostati ja lavastati legendiraamatud „Oleviste kirik”, „Vana Toomas” ja „Legend Ülemiste vana-kesest”, valmistati kokaraamat ja digitaalsed sõnaraa-matud sagedamini kasutatavatest väljenditest.

Valmis ka DVD eesti muusikast, DVD „Minu päev piltides” ja multifilm „Taani kuninga tütar”. Skype’i vahendusel toimus viktoriin tuntud ini-mestest.

Materjalidega saab tutvuda projekti kodulehel outrescomenius.wix.com/outres

Kersti Uudelt, Jakob Westholmi Gümnaasiumi õppealajuhataja

Jakob Westholmi Gümnaasiumi algklassid osalesid aastatel 2013-2015 Comeniuse projektis „Our Treasure” („Meie aare”).

Partnerkoolideks olid VBS De Wijzer Belgiast, Ist. Comp. Cantù Itaaliast, Szkola Podstawowa nr 2 im. sw. Wojciecha Poolast ja projekti koordi-naatorkool CEIP Río Segura Hispaaniast.

Kahe projektiaasta jooksul kohtuti kõigis partner-koolides. Kohtumistel õpiti ja õpetati traditsioonilisi mänge ning tutvuti koolitööga, toimusid postkaardi konkursid ja võistlused riigi vaatamisväärsustest.

Jakob Westholmi Gümnaasiumi algklassid osalesid Comeniuse projektis „Our Treasure“ (Meie aare)

Täname Rauna Jarnilat

kauaaegse meeldiva koostöö eest!

„Kohtumistel õpiti ja õpetati traditsioonilisimänge ning tutvuti koolitööga.

”


5.2.2

Comeniuse õuesõppe projekt „Lively Outdoor Learning”2013/14. ning 2014/15. õppeaastal osales Tallinna Sikupilli Keskkool rahvusvahelises aktiivse õuesõppe koostööprojektis „Lively Outdoor Learning”, mille eesmärgiks on anda õpilastele ja õpetajatele võimalus ühiselt õppeaineid integreerivaid aktiivõppe tunde planeerida ja läbi viia.

Lisaks Eestile osalesid projektis koolid Norrast, Islandilt, Itaaliast, Hispaaniast, Türgist ja Poolast.

Kahe projektiaasta jooksul osalesid Sikupilli keskkooli alg- ja põhikooli õpilased põnevates tegevustes, mis fotode, videoklippide ning tunni-kavade abil jäädvustati. Aktiivõppe tundide foo-kus oli eelkõige matemaatikal, eesti keelel, inglise keelel, ajalool, loodusõpetusel, kehalise kasvatu-sel jakunsti- ning tööõpetusel. Samade läbivate teemadega tegevused toimusid ka Norra, Islandi, Itaalia, Hispaania, Türgi ja Poola koolides. Õpe-tajad said võrrelda läbiviidud tunde ning jagada kogemusi ja tähelepanekuid projektikohtumistel kõikides osalevates riikides.

Oktoobris 2013 toimus Norra Haramsøy saarel samanimelises koolis esimene kohtumine, mil pla-neeriti projekti tegevuste detaile ning jälgiti kohali-kus koolis korraldatavaid aktiivse õuesõppe tunde.

Näiteks läksid Norra kooli 1.-4. klassi õpilased matemaatika tunni raames koolimaja ümbrusesse ja jagunesid võistkondadeks. Meeskonniti seisti silmitsi erinevate praktiliste ülesannetega, mille lahendamisoskus võib olla vajalik ka väljaspool koolitunde. Üheks ülesandeks oli mõõta silla pik-

kus – esmalt mõõdeti seda kõige pikema, see-järel kõige lühema õpi-lase järgi ning lõpuks ka mõõdupuuga.

Veel valmistasid kooli 9. klassi õpi-lased erilise lõuna-söögi kohtumisele saabunutele – süüa valmistati viikin-gite kombe koha-selt õues. Õpila-sed kaevasid kooli aeda kaks suurt auku ja tegid sinna tule, et suured kivid kuumaks saada. Lõunasöögi komponendid – kala, kartul, liha – mässiti fooliumisse, pandi kuumadele kividele ning kaeti mullaga. Sikupilli keskkooli õpetajad Piret Smirnov, Gerda Umal ja Krisli Lilium tõde-sid üksmeelselt, et mitme tunni järel maa seest välja kaevatud viikingite lõuna oli väga maitsev.

Projekti lõppedes, juunis 2015 valmis kõikide partnerriikide panusel parimatest õuesõppe prak-tikatest koostatud metoodika kataloog, mida õpe-tajad saavad tundide planeerimisel kasutada.

Rahvusvahelist „Lively Outdoor Learning” projekti rahastas Euroopa elukestva õppe üldha-riduse programm Comenius.

Grete Perlbach, Tallinna Sikupilli Keskkooli arendusjuht, Comeniuse projekti koordinaator

5.2.3

Comeniuse projekt „RED BALL” Liikuri lasteaiasAastatel 2013-2015 osales Tallinna Liikuri Lasteaed Comeniuse koostööprojektis „RED BALL (Reflecting, Empowering, Developing: Becoming Active Lifelong Learner)”.

Esmärgiks oli edendada kaasava hariduse (inclu-sive education) põhimõtteid – kõik lapsed saavad õppida koos ja erinevaid vajadusi võib näha kui võimalust arendada õpetamise käsitlusi.

Projekti raames külastasid lasteaia õpetajad hari-dusasutusi Bulgaarias, Poolas, Türgis, Kreekas, Rumeenias, Itaalias. Nad valmistasid koos las-tega e-materjale partnerriikide traditsioonidest, kunstnikest, muusikast, ning – mis on õpetajate sõnul kõige väärtuslikum kogemus – said suhelda, esineda, teha koostööd inglise keeles ja kaasata projektitegevustesse erinevaid huvigruppe (lap-sed, lastevanemad, ülikoolid, omavalitsused).

Õuesõpet tutvustav video (autor õpetaja Heido Selmet):

www.youtube.com/watch?v=nDp50alVBJg

Norra kooli 9. klassi õpilased valmistasid külalistele Sikupilli keskkoolist erilise lõunasöögi – viikingite kombe kohaselt tehti süüa õues


25.-30. detsembril 2014 võttis lasteaed väliskollee-gid vastu Tallinnas. Visiidi raames arutasid partnerid projekti tegevusi, osalesid liivateraapia koolitusel, tutvusid lasteaia töökorraldusega, külastasid Las-namäe Linnaosavalitsust, Riigikogu ja muuseume.

Projekti finantseeris Euroopa Komisjon Archime-des SA hariduskoostöö keskuse kaudu.

Tatjana Waldek, Tallinna Liikuri Lasteaia direktor, projekti koordinaator Eestis

5.2.4

Comeniuse projekt „Who is Jolly Roger?” Lepatriinu lasteaiasTallinna Lepatriinu Lasteaia lapsed ja personal osalesid oktoobrist 2012 septembrini 2014 Comeniuse koolidevahelises koostööprojektis „Who is Jolly Roger?” („Kes on Jolly Roger?”).

Põnev projekt haaras lapsi vanuses 3-13, põhiees-märgiks oli laste loovuse arendamine. Projekti tegevused lõimisid omavahel kõik õppekava vald-konnad, eriline rõhk oli suunatud tervisekasvatu-sele ja empaatiavõime arendamisele.

Projektitöö alguses sai iga laps merikajaka toodud jutukese põhjal endale ette kujutada mere-röövel Rogerit, kes elas üksikul saarel ilma sõpra-deta. Roger toitus ebatervislikult, oli ülekaaluline, ei teinud sporti.... Lapsed kutsuti Rogerile appi – aitama tal muutuda.

Merikajakas, kes Eestis sai nimeks Emme-liine, tõi lastele järjest uusi sõnumeid Rogeri elu kohta ning uusi ülesandeid. Esimeseks ülesandeks oli ehitada Rogerile paat. Suurel paadipeol vali-sid lapsed Rogerile kõige ilusama paadi, mis rän-das koos õpetajatega Brügge linna Rogeri paatide võistlusele linna ühel suuremal kanalil.

Emmeliinelt saadud ülesannete kaudu õppisid

lapsed uusi mänge, valmistasid põnevaid toite, tut-vusid erinevate maade laulude ja muusikaga, keele ja sümboolikaga. Projekti lõpupeol tuli Roger laste ette – sihvakas, sprotlik, rõõmus, abivalmis. Ta tänas kõiki lapsi, kes aitasid tal oma elu muuta.

Kahe aasta jooksul tegid koostööd partnerid seitsmest Euroopa riigist: Inglismaalt, Norrast, Taanist, Belgiast, Saksamaalt, Hispaaniast ja Eestist. Projekti koordinaator oli Hotspur Primary School (Newcastle-upon-Tyne). Projekt „Who is Jolly Roger?” oli harivaks kogemuseks kõi-gile. Projekti käigus külastati kõiki partnerkoole. Lepatriinu lasteaiast reisis kaheksa pedagoogi kokku 13 korda. Eestis viibisid projektipartnerid oktoobris 2013.

Lasteaiale oli see teine Comeniuse projekt, lasteaia projektijuhiks oli õpetaja Kertu Mellikov. Projekti rahastas Archimedes SA.

Lõbus Roger aga seilab üle kogu maailma ringi, rääkides inimestele, et ka nemad võivad muutuda – just nii, nagu tema seda tegi.

Tiiu Parbus, Tallinna Lepatriinu Lasteaia direktor; Kertu Mellikov, projektijuht

Suurel paadipeol valisid Lepatriinu

lasteaia lapsed Rogerile kõige

ilusama paadi, mis rändas koos

õpetajatega Brügge linna Rogeri paatide

võistlusele

„Projekti lõpupeol tuli Roger lasteette – sihvakas, sprotlik, rõõmus, abivalmis.

”


5.3.1

Pirita Majandusgümnaasiumi õpetajate õpiränneSügisesel koolivaheajal olid mitmed Pirita Majandusgümnaasiumi õpetajad end ameti-alaselt täiendamas Suurbritannias ja Itaalias.

Archimedes SA rahastatud Erasmus+ programmi projekti „PMG personali õpiränne” raames osa-les inglise keele õpetaja Margit Uiboaid gümnaa-siumi inglise keele õpetajate täienduskursusel Edin-burghis. Kursuse korraldas Confluence Scotland.

Õpetajad Ursula Paavel, Ergo Aas ja Laura Komp olid töövarjudeks kolleegidele Itaalia partnerkoolis Istruzione Superiore A.F. Formi-

ggini. Nädala jooksul külastati ainetunde ning uuriti, kuidas kolleegid Itaalias kohanevad ja rea-geerivad muutuvatele haridusstrateegiatele, reali-seerivad õppeainetevahelise lõimimise võimalusi, arendavad õppe- ja ainekavasid, juhendavad õpi-lasi vajalike õpioskuste kujundamisel. Põhjaliku-malt avanes võimalus tutvumiseks integreeritud keele- ja aineõppega, mille põhimõtteid partner-koolis aktiivselt rakendatakse.

Pille Veisserik, Pirita Majandusgümnaasiumi õppe- ja arendusjuht

Erasmus+ projektid5.3

5.3.2

Erasmus+ Mustamäe humanitaargümnaasiumis2014/15. õppeaastal algas Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi (TMHG) koordinee-rimisel rahvusvaheline Erasmus+ projekt „Study the science of art. Study the art of science” („Õpi kunsti teadust. Õpi teaduse kunsti”).

Lisaks TMHG-le osalevad projektis koolid Lee-dust (Batakiai Keskkool), Portugalist (Lissaboni Piscinas Põhikool) ja Kreekast (Pelopio Kesk-kool). Kõik nad soovivad leida ja arendada uusi võimalusi teineteisest küllaltki kaugete valdkon-dade – loodusteaduste ja kunsti – lõimimiseks.

Sellest lähtuvalt on projekti peamiseks ees-märgiks läbi viia erinevaid aktiivseid õppetege-vusi: katsed, loovtööd, temaatilised konkursid, vanemate klasside õpilaste korraldatud töötoad noorematele jne. Kõigi tegevuste üldine eesmärk on näidata õpilastele, et edukaks spetsialistiks saamiseks tuleb käsitleda erinevaid materjale ja valdkondi üksteisega kooskõlas.

Projekti esimesel aastal toimus kaks rahvusva-

helist kohtumist. Õpetajate töögrupp kohtus 11.-13. novembril Tallinnas. Kohtumise raames lepiti kokku ühtne partnerkoolide tööstrateegia kaheks aastaks.

Mustamäe humanitaar-gümnaasiumi Erasmus+ projekti õpetajate töögrupp kohtus Tallinnas

„Põhjalikumalt tutvuti Itaalias integreeritudkeele- ja aineõppega.

”


Partnerkoolide õpilased ja õpetajad kohtusid 20.-25. aprillil Lissabonis. Kohtumise üldised tee-mad olid arhitektuur ja optika. Nelja kooli õpilased võtsid osa temaatilistest töötubadest, loengutest, ekskursioonidest. Õpilased külastasid tehnikaüli-

kooli, kus osalesid ehitiste vastupidavust maavä-rinas käsitlevas töötoas, ning kunstikõrgkooli, kus nägid kunsti ja teaduse omavahelisi seoseid.

Allikas: Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium

e Twinning on Euroopa koolide virtuaalne kogukond, mis on töökeskkonnaks Euroopa eri riikides töötavatele koolitöö-tajatele (õpetajatele, õppealajuhatajatele,

raamatukogutöötajatele jne). Koolid saavad eTwinningu keskkonnas

suhelda, koostööd teha ja projekte luua. Õpeta-

jatele pakutakse seal on-line tööriistu partnerite leidmiseks, projektide alustamiseks, ideede jaga-miseks, parimate praktikanäidetega tutvumiseks ning võimaldatakse kohe koostööd alustada. Por-taal on saadaval 26 keeles ning sel on üle 230 000 individuaalse liikme. Üle Euroopa on loodud üle 5462 projekti.

5.3.3

Noorteprojekt „Kultuurilaager Tõrvas”Tallinna 53. Keskkool osales koostöös Tõrva Gümnaasiumiga 17.-22. augustil noorteprojektis „Kultuurilaager Tõrvas”. Projekti toetas Erasmus+ programmi „Noortekohtumised” raames.

Projekti jooksul õppisid õpilased rahva- ning tänavatantsu, külastasid Tõrva vaatamisväärsusi, esinesid hooldekodus ja said uusi sõpru.

Järgmine kohtumine saab teoks Tallinnas 16.-18. oktoobril projektis „Julge Küsida”. Pildid kool

Allikas: Tallinna 53. Keskkool

eTwinningu projektid5.4

Mustamäe humanitaargümnaasiumi

õpilased külastasid Erasmus+ projekti raames

Lissaboni kunstikooli

Tallinna 53. Keskkooli Erasmus+ projekt koostöös Tõrva Gümnaasiumiga - suur võimlemine spordiväljakul


eTwinning käivitati 2005. aastal Euroopa Komisjoni eÕppe programmi raames ning on alates 2014. aastast kindel osa Erasmus+, ELi hariduse, väljaõppe, noorte ja spordiga tegelevast programmist. eTwinningu keskset kasutajatuge juhib European Schoolnet, mis kujutab endast

rahvusvahelist partnerlust 31 Euroopa haridus-ministeeriumi vahel ning mille eesmärk on eden-dada haridust Euroopa koolide, õpetajate ja õpi-laste seas.

Allikas: www.etwinning.net

5.4.1

Sitsi Lasteaia eTwinningu projekt „Davaite poprobujem”Sitsi Lasteaed alustas 2014. aastal eTwinningu projektiga „Davaite poprobujem”.

Projekti eesmärgiks on seletada ja näidata laste-aiaõpetajatele nende emakeeles, kuidas kasutada eTwinningut, samuti suurendada aktiivsete kasu-tajate arvu õpetajate seas. Projektiga on liitunud 46 partnerit Eestist, Lätist, Leedust, Bulgaariast, Gruusiast, Ukrainast, Armeeniast.

Tänu sellele projektile oskavad Sitsi Laste-aia õpetajad integreerida projektitegevust laste-aia õppekava ja õppetegevusega ning on kursis teiste eTwinningu võimalustega (tasuta kursused, õppematerjalid).

eTwinningus teeb Sitsi Lasteaed tihedat koos-tööd kolleegidega Euroopa maadest, loob uusi projekte ning kutsub koostööle. eTwinningu ser-tifikaadid on saanud projektid mitmed projektid:

„My kindergarden diary”, „Spring is Fun!”, „Let’s put our hands together!”, „Mom and me”, „Spring – art and tradition” jne.

„My kindergarden diary” („Minu lasteaiapäe-vik”) on suunatud õpetamismeetodite parendami-sele ja teiste kasvatamiskultuuridega tutvumisele. Õpetajad jagavad oma kogemust, neil on võima-lus projektis osalevate riikide haridusstiile võr-relda ning avastada enda jaoks midagi uut.

„Spring is Fun!” näitab, millega saab kevadel õues tegeleda, projekti käigus kogutud metoodili-sed materjalid aitavad õpetajatel ja lastevanematel kevadisel ajal õues üritusi korraldada .

Sitsi Lasteaia eTwinningu projektide koordi-naatoriks on õpetaja Julianna Bardakova.

Alla Boriško, Sitsi Lasteaia direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal

5.4.2

Liikuri lasteaed oli esindatud eTwinningu rahvusvahelisel seminaril 23.-26. aprillil 2015 toimus Siguldas (Läti) rahvusvaheline eTwinningu seminar, kus üheksa Euroopa riigi seas osales ka Eesti lasteaedade esindus. Pealinnast kuulus delegatsiooni Tallinna Liikuri Lasteaia õppealajuhataja Jelena Lofitskaja.

Jelena Lofitskaja sõnul pakub eTwinning õpe-tajale võimalusi rikastada õppeprotsessi ning

muuta seda lastele üllatusrohkeks ja positiivseks. „Koosõppimisel ja -avastamisel on palju võlusid, mida rohkem projektis „koos” on, seda kvaliteet-sem see on, seda rohkem kasu on projektist las-tele, õpetajatele, lasteaiale, kogukonnale,” rääkis Lofitskaja.

Eesti esindus eTwinningu seminaril Lätis (vasakult): Larissa Kissil (Paldiski Lasteaed Sipsik), Jelena Lofitskaja (Tallinna Liikuri Lasteaed) ning koostööpartnerid Küproselt ja Tšehhist

„eTwinningus teevad lasteaiad tihedat koostööd kolleegidega Euroopa maadest.

”


Seminar koosnes loengutest, töötubadest ja õppe-visiidist. Loengutel seletati, mis on hea veebipõ-hine projekt ning kuidas tõhustada koostööd IKT tööriistade abil. Töötubades kavandati uusi pro-jekte ja leiti partnereid. Õppevisiidil uudistati õuesõpet ja rahvusvahelist koostööd edendavat lasteaeda „Mežmaliņā” (Priekuļi).

Lasteaed „Mežmaliņā” on pälvinud mitmel korral eTwinningu riikliku ja Euroopa kvaliteedi-märgi. Lasteaia direktor ja eTwinningu suursaadik Kristīna Bernāne jagas külalistega oma projekti-kogemusi ning korraldas lasteaias ekskursiooni, mille käigus said kõik nautida maja sooja õhk-konda ja imetleda õue ehitatud seiklusparki.

„Olen seminaril osalemisest vaimustuses, sain sealt häid nõuandeid ja nippe projektide kavanda-miseks, leidsin toredaid kaasmõtlejaid Tšehhist ja Küproselt, kellega on plaanis ellu viia uus projekt „People around games before and nowadays”,” sõnas Lofitskaja kokkuvõtteks. „Soovitan kõigil osaleda eTwinningu üritustel, see annab inspirat-siooni ja palju ideid!”

Eestit esindasid peale Liikuri lasteaia ka Peetri Lasteaed-Põhikool, Elva Lasteaed Murumuna, Paldiski Lasteaed Sipsik, Noarootsi Kool, Pärnu Lasteaed Kelluke, kokku kuus inimest.

Tatjana Waldek, Tallinna Liikuri Lasteaia direktor

Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikool osaleb NordPlus Juniori rahvusvahelises projektis „Primary students experiment, observe, investigate and create” („Algklasside õpilased teevad katseid, vaatlevad, uurivad ja loovad”).

Projekt kestab septembrist 2014 juunini 2016, seda toetab Swedish Council of Higher Educa-tion. Lisaks koolile osalevad projektis „Juventa” Progümnaasium Leedust ning Skujene Põhikool Lätist.

Projekt keskendub peamiselt keskkonna-kaitsele ja tervislikele eluviisidele. Õpilased on mõõtnud õhu saastatust, uurinud happe kah-julikku mõju hammastele, samuti vee tähtsust inimeste elus. Järgmisel õppeaastal tegeletakse selliste teemadega nagu päikese mõju taimedele, kuidas müra mõjutab meie tervist ning värvide mõju meie meeleolule ja tervisele. Rohkem tahetakse pöörata tähelepanu ka õpilaste füüsi-lisele aktiivsusele, seepärast hakatakse sügisel sammulugejate abil oma igapäevast liikumist mõõtma.

Loomulikult meeldib õpilastele ka meister-dada. Enne jõule valmistati taaskasutatavatest materjalidest suveniire. Kooli õpilased tegid jõu-lulaadale kauneid süüteroose, kasutades selleks munakarpe, vanu küünlaid ja rasvakriite.

Kõikide teemade kohta valmivad sõnastikud, tänu millele saab lisaks inglise keelele õppida ka läti- ja leedukeelseid sõnu ja ning tutvustada sõp-radele eesti keelt. Valminud on sõnastikud „Loo-dus”, „Minu keha”, „Jõulud”, „Taimed”. Järgmi-

sel õppeaastal lisanduvad puu- ja köögiviljade, spordialade, pillide ja värvide sõnastikud.

Kokkuvõte kooli tegemistest on e-Twinningu keskkonnas, kus tutvustatakse oma ettevõtmisi ning jagatakse kogemusi. Kool on korraldanud tihti videokohtumisi Skype’is, need meeldivad õpilastele eriti.

Projektis osalemine on huvitav ja kasulik ka õpetajatele. Meeldejääv oli õpetajate esimene kohtumine Lätis Skujene Põhikoolis oktoob-ris 2014. Nauditi õpilaste kontserti, külastati tunde ja tehti koos läti õpilastega põnevaid kat-seid. Jagati oma kogemusi ning saadi uusi mõt-teid ja ideid, mida oma töös kasutada. Cesises külastati teaduskeskust ZINOO, Drabesi rahva-kunsti- ja käsitöömajas õppisid õpetajad sok-kidest ilusaid nukke tegema, Kaive keskuses valmistati küünlaid. Huvitav oli ka tutvumine Läti kultuuriloos olulise maakonna Vecpiebalga vaatamisväärsustega.

Kool on varemgi sarnastes projektides osale-nud ning tänu nendele on leitud sõpru ja saadud tuttavamaks mitmete Euroopa maadega. Seekord on eriti tore just see, et õpetajad ja õpilased said suhelda oma lähimate naabritega, kellega eest-lastel on palju ühist, aga ka seda, mida üksteiselt õppida.

Juunis 2015 on Laagna lasteaed-põhikooli kord külalisi võõrustada ning järgmisel kevadel on projekti lõpukohtumine Leedus Šiauliais.

Maarika Vorsmann, Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikooli direktori kt

Nordplus Juniori projekt Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikoolis5.5

„Projektis osalemine on huvitav ja kasulik ka õpetajatele.

”


U NESCO (Ühinenud Rahvaste Organi-satsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon) ühendkoolide projekt sai alguse aastal 1953 selleks, et toetada ini-

mestevahelist paremat läbisaamist ja rahu maail-mas. Eesti UNESCO ühendkoolide eesmärk on pakkuda õpilastele võimalusi arendada rahu, salli-vust ja demokraatiat. Koolid viivad läbi erinevaid projekte, et tutvustada innovatiivseid meetodeid ja lähenemisi oma riigi haridusmaastikul, ning

vahetavad kogemusi teiste ühendkoolidega üle maailma. Ühendkoolide võrgustikus oli 2014/15. õppeaastal üle 9900 kooli 180 riigist. Eestist kuu-lus võrgustikku 21 kooli, sh viis Tallinnast (Tal-linna Mahtra Põhikool, Tallinna Mustamäe Reaal-gümnaasium, Tallinna Pae Gümnaasium, Tallinna Tehnikagümnaasium ja Vanalinna Hariduskollee-giumi Gümnaasium).

Allikas: www.unesco.ee

Tallinna koolid kui UNESCO ühendkoolid5.6

5.6.1

Tallinna Tehnikagümnaasium tähistab rahvusvahelisi ÜRO tähtpäeviTallinna Tehnikagümnaasium tähistab UNESCO ühendkoolina rahvusvahelisi ÜRO tähtpäevi.

Näiteks on naistepäeval traditsiooniks korraldada 7.-12. klasside tüdrukutele mõne Eesti avalikku-sele olulise naise või riigis aktuaalse valdkonna esinda loeng. 9. märtsil 2015 esinesid tüdrukutele Maria Keba ja Kristel Veerus naiskodukaitse Tal-linna ringkonnast. Nad rääkisid organisatsiooni ajaloost ja tänapäevast ning näitasid pilte naisko-dukaitsjate tegemistest. Pilt kool

8.a klassi tüdrukud esindasid 14.-15. mail 2015 kooli oma uurimustega UNESCO ühend-koolide teaduskonverentsil Moostes. Birgit

Saliste tegi ettekande oma uurimusest „Laste õiguste rikkumine Aafrika riikide näitel” ja Eliisa Paet „Lapstööjõu kasutamine Aafrikas”.

Tehnikagümnaasium korraldas teaduskonve-rentsi, kus 8. klasside õpilased esitlesid oma uuri-musi. igal aastal, sel õppeaastal 21. mail. Kon-verentsi korraldas õppealajuhataja Silvi Aun, kes valis õpetajate-juhendajate abiga välja parimad tööd. Esinejaid oli igast paralleelklassist, kokku kümmekond. Kuulajateks olid nende klassikaas-lased ning 7. klasside õpilased, et saada ettekuju-tus neid ootavast ülesandest järgmisel õppeaastal.

Anneli Errit, Tallinna Tehnikagümnaasiumi direktor

5.6.2

ÜRO simulatsioonil arutleti kestliku arengu eesmärkide üle

7.−29. märtsini 2015 toimus Jüri Gümnaa-siumis ÜRO simulatsioon, mille käigus arutlesid UNESCO ühendkoolide õpilased ÜRO-s 2015. aasta septembris vastuvõetavate kestliku arengu eesmärkide üle.

Kohal olid noored kuueteistkümnest Eesti UNESCO ühendkoolist, lisaks külalised Lätist ja Ukrainast. Aruteludes keskenduti kvaliteetse hari-duse, nüüdisaegse energiamajanduse, rahumeel-

sete ja kaasavate ühiskondade ja riikidevahelise ebavõrdsuse vähendamise olulisusele jätkusuut-liku tuleviku tagamisel.

5.-6. mail sõitsid üheksa õpilast, sealhulgas ka Tallinna Mahtra Põhikooli kooli õpilane And-rei Pankratov, preemiareisile Brüsselisse, kus tutvuti Euroopa parlamendiga ning kohtuti Eesti esindajatega.


„Eestist kuulus võrgustikku 21 kooli, sh viis Tallinnast.

”

„Kohal olid noored kuueteist-kümnest Eesti UNESCO ühendkoolist, lisaks külalised Lätist ja Ukrainast.

”


Koostöö partnerkoolidega5.75.7.1

Õismäe gümnaasiumi sõprussidemeid Berliini Humboldti Gümnaasiumiga Tallinna Õismäe Gümnaasium (TÕG) on üks Eesti kauaaegsetest saksa keele rahvusvahelise diplomi (Deutsches Sprachdiplom, DSD) koolidest. DSD II eksamit sooritatakse TÕG-s alates 1996. aastast ja DSD I (9. klassi lõpetajad) 2013. aastast.

Kui tollase Tallinna Õismäe Humanitaargümnaa-siumi (nüüd TÕG) 23 õpilast ja kaks õpetajat Lää-ne-Berliini Humboldti Gümnaasiumi külastasid, ei osanud keegi arvata, et sellest saab alguse kahe kooli pikaajaline sõprusside, mis on kestnud juba veerandsada aastat.

Traditsiooniks on saanud iga-aastased vas-tastikused külaskäigud: üle aasta septembrikuus on Õismäe gümnaasiumi õpilased Berliinis ja järgmisel kevadel (üle aasta maikuus) on ber-liinlased Tallinnas. Külaskäigud kestavad reeg-lina kümme päeva.

19. septembril sõitsid TÕG õpilasrühm ja kolm saksa keele õpetajat Berliini, et tähis-tada suurt sündmust – 25 aasta möödumist kahe gümnaasiumi vahelise õpilasvahetuse algusest. Lisaks juubeliaktusele kuulusid külaskäigu kavasse tundide külastamine, tutvumine Berliini vaatamis-väärsustega, külaskäik Eesti Suursaatkonda, välja-sõit Dresdenisse jne, ning nagu ikka, elasid TÕG õpilased ja õpetajad berliinlaste peredes.

Berliini-sõidu tippsünd-mus oli koostöö 25. aas-tapäevale pühenda-tud aktus Humboldti Gümnaasiumis, kuhu oli kutsutud ka endisi saksa õpetajaid ja vahetusõpilasi. Aktuse aukülalisteks olid Eesti Suursaatkonna esinduse asejuht Carl Eric Laantee Rein-tamm, sõprussidemete algataja Klaus Pegler

ning õpilasvahetuse pikaajaline koordinaator Burk-hard Zimmermann. Meenutati tehtud tööd ja ilu-said hetki vastastikustest külaskäikudest. Carl Eric Laantee Reintamm andis neljale TÕG 10. klassi õpilasele pidulikult üle keelediplomid.

Märgatava panuse juubeliürituse õnnestumisse andsid ka TÕG õpilased ja õpetajad. Südantliigu-tav oli 12. klassi õpilaste tehtud film Eestist ja TÕG-st. Carl Eric Laantee Reintamm nentis nalja-tades, et filmi autoreil tuleks oma töö patenteerida, kuna tegu on suurepärase reklaamiga kogu Eestile.

Eelmist, 20. koostööaastapäeva tähistati õpi-laskonverentsiga Tallinnas, mida haridus- ja tea-dusministeerium ning Euroopa Komisjon tunnus-tasid aasta võõrkeeleteo tiitliga.

27. maist 4. juunini aga külastasid TÕG-d Berliini sõpruskooli 10 õpilast ja 2 õpetajat. Nagu tavaliselt, olid päevad tihedad ja meeleolukad.

Berliini sõpradele näidati Eestimaa kaunimaid paiku Saaremaal: Euroopa aasta puud Orissaares, Kaali järve ja Kuressaare lossi. Õhtu veedeti gril-lides Mändjala kämpingus. Tagasiteel Kuivastu poole külastati Sõrve säärt ja selle tippu, nauditi kauneid vaateid Ohessaares ja Panga pangal ning imetleti Angla tuulikuid. Rõõmu reisist tundsid nii sakslased kui ka eestlased.

Traditsiooni kohaselt majutati ka saksa õpila-sed peredesse ja nädalavahetus oli perede sisus-tada. Uue nädala alguses toimusid ekskursioon Tallinna vanalinnas ning jalutuskäik Pirital ja lauluväljakul, samuti käidi Lennusadamas, tele-tornis, Riigikogus ja Toompeal. Viimase õhtu vee-deti ühiselt Al Mare boolingusaalis ja nenditi kur-busega, et nädal möödus linnulennul.

Loodetavasti jätkub õpilasvahetuse tradit-sioon ja Õismäe gümnaasiumi õpilasrühm saab juba aasta pärast sõita vastukülaskäigule Berliini. Õpilastele on see suureks motivatsiooniks saksa keele õppimisel.

Helle Kasesalu, Aina Porman, Kairi Salu, Tallinna Õismäe Gümnaasiumi saksa keele õpetajad

Berliini sõpruskooli õpilased ja õpetajad Õismäe gümnaasiumis

„Traditsiooniks on saanud iga-aastased vastastikused külaskäigud. Õpilastele on see suureks motivatsiooniks saksa keele õppimisel.

”


5.7.2

Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi koostööprojektidTallinna Täiskasvanute Gümnaasium (TTG) on järjepidevalt ja aktiivselt tegutsenud partnerluse ja koostöö valdkonnas juba alates 1998. aastast, kui loodi ametlikud lepingupõhised partnerlussuhted teiste Eesti täiskasvanute gümnaasiumidega.

Sellest ajast peale on korraldatud jaanuarivahe-ajal ühiseid koolituspäevi, osaletud mitmes rah-vusvahelises koostööprojektis, kaasatud kolleege ühisettevõtmistesse ning osaletud ja kutsutud ka koostööpartnereid osalema kultuuri- ja koolitus-reisidele nii Eestis kui välismaal.

Tänini kestev rahvusvaheline koostöö sai alguse TTG eestvedamisel aastal 2002, kui sõl-miti ametlik koostööleping Soome Vabariigi Vantaa Täiskasvanute Gümnaasiumiga. Ajava-hemikul 2002–2005 viidi läbi mitmeid õppepäevi nii Soomes kui ka Eestis, osaleti ühistes kultuu-riprogrammides ja naabermaade elu-olu, loodust ning kultuuripärandit tutvustavates ühistes välja-sõitudes.

Aastast 2006 algas tõhus koostöö Keski-Uu-denmaan Täiskasvanute Gümnaasiumiga, mis kestis ametliku koostöölepingu alusel kuni aastani 2010. Soomlaste eeskujul avati aastal 2007 nn järelvastamiste klass, mis toimib edukalt tänaseni, ja loodi üle-eestilise täiskasvanute gümnaasiu-mide õpetajate koostööorganisatsiooni ETGÕÜ.

Riia Täiskasvanute Gümnaasiumi ja TTG vaheline ametlik koostöö sai alguse 2008. a. Ühistegevuse käigus on osaletud mitmetel koo-lituspäevadel, viidud rotatsiooni korras läbi õpi-lasesinduste rahvusvahelisi kohtumisi ja osaletud kultuurireisidel nii Eestis kui ka Lätis.

Uueks Soome-poolseks partnerkooliks kuju-nes aastal 2010 Oulu Täiskasvanute Gümnaa-sium (Oulu TG), kellega korraldatakse siiani sõbralikke ja tegusaid ühisettevõtmisi. Koos-töösuhted Oulu TG-ga said alguse aastal 2009 tänu osalemisele ühises vanglakoolide Grundtvigi õpikoostööprojektis „Effective Induction for Pri-son Teachers” (2009–2011). Eelmainitud projek-tis osalesid partnerid viiest Euroopa riigist.

Samaaegselt, alates aastast 2009, oli koolil või-malus osaleda Oulu TG* koordineeritud NORD-PLUS projektis „Improving Learnning Process of Adults by IT (ILPAIT)” („Täiskasvanute õppeprotsessi parandamine IT abil”). Tänu eelmai-nitud projektile, kus osaleti koos Haapsalu Täis-

kasvanute Gümnaasiumi meeskonnaga, tekkisid sõbralikud suhted Jelgava Kaugõppekeskkooli esindajate ja Oulu TG projektitöö meeskonnaga, kellest on praeguseks kujunenud TTG ametlikud partnerkoolid ja suurepärased kolleegid.

Kõiki kolme erineva maa täiskasvanute kooli-tamisega tegelevaid organisatsioone seovad ühi-sed mured ja samalaadsed tegevusvaldkonnad. Seetõttu otsustati alustada 2011. aastast uue pro-jektiga, mis hõlmaks täiskasvanuhariduse valu-punkte erinevates ja samas nii sarnastes õppeasu-tustes. Projekti eestvedajaks sai taas Oulu TG ja teemaks „How to Help Students with Special Needs” („Kuidas aidata erivajadusega õpilasi?”). Tõhusa koostöö tulemusena jõuti arusaamisele, et nii erivajadustega kui ka õpiraskustega täiskasva-nuile tuleb leida võimalusi tugiõppe parendami-seks ja nii rajatigi kooli ka õpinõustamisklass, kus lisaks aineõpetajate konsultatsioonidele on õppu-reil võimalus oma ainealaste küsimustega pöör-duda ka teiste õpetajate poole. Liikumispuuetega õppijate tarbeks käib eeltöö kooli lifti ehitamise küsimustes ja vanglaõppes on õppurite taassot-sialiseerimise kergendamiseks alustatud karjääri-õppe läbiviimisega.

Tallinna Haridusamet tunnustas TTG järje-pidevat, mõjusat ja süsteemset koostööd part-nerkoolidega konkursi „Parim koostööprojekt 2015” teise kohaga (vt ptk 7.4.7). 2012. aastal pälvis TTG oma saavutuste eest rahvusvahelise koostöö valdkonnas Archimedese auhinna SA „Koostöö Kuldõun”.

Allikas: Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium

„Vanglaõppes on alustatud õpilaste taassotsiali-seerimiseks karjääriõppega

”

Tallinna Haridusamet tunnustas TTG koostööd partnerkoolidega konkursi „Parim koostööprojekt 2015” teise kohaga, auhinna võttis vastu direktor Heiki Kiidli


5.7.3

Tallinna Õismäe Gümnaasiumi ja Helsingi Keeltegümnaasiumi ühisseminar6. novembril 2014 olid Tallinna Õismäe Gümnaasiumis külas 50 õpilast Helsingi Keeltegümnaasiumist: toimus õpilasseminar „Kuhu me liigume? Suundumusi Tallinna ja Helsingi gümnasistide kultuuristereotüüpides”.

Seminaril esinesid õpilased ise. Ettekandeid kom-menteeris ajakirjanik ja Soome Suursaatkonna endine kultuuriatašee Arja Korhonen. Oma esi-nemises keskendus ta eestlaste ja soomlaste kul-tuurierinevustele (vt ptk 5.7.4).

Projekti juhivad ajaloo- ja kultuurilooõpetajad: Helsingi keeltegümnaasiumis Liisa Yli-Franssila ja Iina Vaanamo ning Tallinna Õismäe gümnaasiu-mis Hilje Maripuu ja Jaan Õispuu. Tallinnas tuli käsitlusele soomlaste Eesti-pilt. Teema käsitlemist kavatsetakse jätkati 2015. aasta jaanuaris Helsin-gis. Siis oli päevakorras eestlaste Soome-pilt.

Arja Korhonen soovitas mõlemal koolil kul-tuuristereotüüpide teemaga kindlasti jätkata.


5.7.4

Õismäe gümnaasium projektis „Suomalainen kylään”Juba mitu aastat on Eesti Soome Instituut (esindused Tallinnas ja Tartus) vedanud projekti „Suomalainen kylään” (soomlane külla), mille raames soome keelt õpetavatel koolidel on instituudi abiga võimalus kutsuda soome keele tundi Eestis elav soomlane. Eel-nevalt lepitakse kokku, mis teemal tund toimub.

6. novembril 2014 esines Tallinna Õismäe Güm-naasiumi (TÕG) ja Helsingi Keeltegümnaasiumi õpilaste ühisseminaril ajakirjanik ning Soome Suursaatkonna atašeena töötanud Arja Korho-nen, kellel on veerandsaja aasta pikkused koge-mused eestlaste ja soomlaste kultuurierinevuste uurimisel. Väga huvitavas esinemises nentis Arja Korhonen, et 1990. aastate alguse pilt on märga-tavalt muutunud kahe naaberrahva kultuurikäitu-mise lähenemise suunas. Vahepeal on ka Eestis üles kasvanud põlvkond, kes pole kogenud nõu-kogude aega ega selle elustiili. Samas on kas-

vanud suuresti ka soomlaste kultuuriteadlikkus Eestist ja eestlastest. Õpilased said temalt oma küsimustele põhjalikud ja asjatundlikud vastused.

14. aprillil 2015 andis TÕG soome keele valikkursuse rühma õpilastele tunni Põhja-Soo-mest pärit Antti Kiviranta, kes õpib Tartu Üli-koolis semiootikat. Tunni teemaks oli „Soome ja Eesti kultuurikontaktid läbi aegade”. Kee-lekümbluse situatsiooni sattunud gümnasistidele oli tund uus kogemus. Tunni alguses tuli rääkida endast. Seejärel huvitas külalist, kas ja kus on õpi-lased Soomes viibinud. Antti Kiviranta otsis ühi-seid jooni soome ja eesti kirjakeele ajaloos ning keskendus oma Soomes õpitud erialale – etnoloo-giale. Tunni teises pooles tutvustas külaline sarna-susi soome ja eesti mütoloogias.

Pärast tundi oli õpilaste arvamus üks: tasus kogeda!


5.7.5

Järveotsa gümnaasiumi kontakt Soomega2014. aastal toimus Soomes Tallinna ja Helsingi haridusametite eestvedamisel kontaktseminar.

Kokku e said rinevate koolide esindajad mõle-

malt poolt Soome lahte. Sellest kohtumisest kas-vas välja koostöö Tallinna Järveotsa Gümnaa-siumi ja Helsingi Herttoniemenranta kooli vahel. Sügisel 2014 külastasid soome õpetajad Järveotsa

„Õpilaste ettekandeid kommenteerisajakirjanik, Soome Suursaatkonnaendine kultuuri-atašee Arja Korhonen

”

„Pärast tundi oli õpilaste arvamus üks: tasus kogeda!

”


gümnaasiumi, saadi üksteisega paremini tuttavaks ja arutati, millises vormis oleks koostöö jätkamine kõige tulemuslikum ja õpilastele kõige huvita-vam. Otsustati proovida vana head kirjasõprust – mitte moodsas lakoonilises e-kirja vormis, vaid päris paberil ja kirjaümbrikutes.

Kui õpetajatele oli võib-olla olulisim hariv aspekt projektis – kirjavahetus toimus inglise keeles –, siis lapsed leidsid palju rõõmu ka kir-jade-kaartide kujundamisest ja kaunistamisest. Eriti uhked olid kooli õpilased omatehtud jõulu-kalendrite üle, kus ühes suures kaardis oli koos 24 väikest kaardikest heade soovidega jõulukuu igaks päevaks.

Pooleaastane kirjavahetus kulmineerus mais 2015, kui Herttoniemenranta kooli õpilased Jär-veotsa gümnaasiumis külas käisid. Külalised veet-sid põneva päeva, tutvudes kooli ja koolitööga.

5.7.6

Südalinna kooli sõpruskoolid Soomes ja Lätis 25. septembril 2014 väisas Tallinna Südalinna Kooli spordikallakuga Pukinmäe Põhikool (Soome) delegatsioon, kuhu kuulusid direktori asetäitja Minna Vesa ja korvpallitreener ning 5. klassi juhataja Juha Oikarinen, et alustada koolidevahelist koostööd. Koolid leppisid kokku edaspidise tegevuskava.

9.–10. detsembril 2014 toimusidki Südalinna koo-lis ühised korvpallimängud ja treeningud. Järgmi-sel õppeaastal sõidavad Tallinna õpilased Soome vastukülaskäigule.

20. veebruaril 2015 külastasid Südalinna kooli õpetajad Riia sõpruskoolist O. Kalpaksi Riia Rahvakunsti Põhikoolist. Tänavu oma 111. sün-

nipäeva tähistanud kool asub Riia südalinnas, seal õpib 500 õpilast.

Kevadvaheajal käisid Südalinna kooli õpeta-jad vastuvisiidil, kus pandi paika tegevuskava, mis puudutab ühiseid spordivõistlusi, kultuuripro-jekte ja laagreid.

Esimene ühisprojekt – „Lugemistund” – toi-mus juba aprillikuus. Projektiga korraldati nii Riias kui ka Tallinnas ühine lugemistund, mille käigus selgitati välja, milliseid kirjanikke ja raa-matuid Eesti ja Läti lapsed lugeda armastavad. Järgmiseks aastaks on paika pandud juba mitmeid huvitavaid koostegemisi.


Järveotsa gümnaasiumi õpilased leidsid palju rõõmu Soome kirjasõpradele kirjade-kaartide kujundamisest ja kaunistamisest

Ühisprojektis „Lugemistund“ viidi samal ajal läbi tund nii Riias kui ka Tallinnas (Südalinna koolis)

„„Lugemistunnis” sai selgeks, milliseid kirjanikke ja raamatuid Eesti ja Läti lapsed lugeda armastavad

”

Pärastlõunal vaadati mõlema kooli õpilaste etteas-teid ja mängiti Järveotsa gümnaasiumi rahvatantsi-jate juhendamisel Eesti rahvuslikke tantsumänge.

Sügisel käidi Herttoniemenranta koolis vastu-visiidile ning kindlasti jätkatakse ka kirjavahetust.

Allikas: Tallinna Järveotsa Gümnaasium


5.7.7

Rahvusvaheline projekt partnerkooliga Saksamaalt2014/15. õppeaastal osales Tallinna Pae Gümnaasium projektis partnerkooliga Saksamaalt – Stuttgarti Heidenhofi Gümnasiumiga.

Projekti algatajaks olid saksa keele õpetaja Anna Vassiljeva ja gümnaasiumi koordinaator Oksana Šelenjova, projektis osalesid 11. klassi õpilased. Projekti teine partnerkool Tallinnas on Kad-rioru Saksa Gümnaasium ja õpetaja Michael Kirschinger.

Projekti eesmärk oli anda saksa keelt õppiva-tele õpilastele võimalus suhelda keele kandjatega,

käia Saksamaal partnerkooli üritustel ning saada uusi teadmisi Euroopa

Liidust ja

selle institutsioonidest. Projekti algatajaks Saksa-maal oli dr Hartmut Welck, kes on mittetulundus-liku fondi Europäische Agentur korraldaja. Pro-jekt koosneb kolmest põhiosast – kaks kohtumist Stuttgartis ja üks kohtumine Tallinnas.

Projekti ettevalmistus algas juba eelmise õppeaasta lõpus. Esimene projektikohtumine toi-mus novembris 2014. See oli viktoriin Euroopa Liidust, kus Pae gümnaasiumi õpilased saavuta-sid 1. koha.

12.-18. mail külastas õpilaste delegatsioon Stuttgarti Heidenhofi Gümnasiumist Tallinna Pae Gümnaasiumi ja Kadrioru Saksa Gümnaasiumi. Kohtumise jooksul viidi läbi ümarlauad, avatud tunnid, ekskursioonid, meeskonnamängud ning vene ja eesti rahvusliku söögi õhtu. Üritus oli õpi-lastele heaks võimaluseks oma saksa keelt aren-dada, sest külalised elasid peredes.

Projekti käigus külastas kooli ka fondi Euro-päische Agentur vabatahtlik Isabel Gehrig, kes kolme nädala jooksul osales õpetaja abina saksa keele tundides ja kooli üritustel.

Pae gümnaasiumis õpivad gümnaasiumiastme õpilased saksa keelt valikainena. Projektis osale-jad – 11. klassi õpilased – hakkasid õppima saksa keelt alles 10. klassist, aga nende tulemused on juba väga head. Järgmine projekti kohtumine toi-mub Stuttgarti HeidenhofI Gümnaasiumis uue õppeaasta alguses.

Anna Hurm, Tallinna Pae Gümnaasiumi huvijuht

5.7.8

Rahvusvaheline muusikaprojekt Tallinna 21. KoolisRahvusvahelise muusikaprojekti raames etendus 18. septembril 2014 muusikal „Grease”.

Esinesid kooli 8.–12. klasside projektikoor ja Sak-samaa Gymnasium Corvinianumi segakoor Ars Musica Vocalis. (fotod 35, 36, 37)


Vene keele tund Pae gümnaasiumis koos Stuttgarti Heidenhofi gümnaasiumi õpilastega

Rahvusvahelise muusikaprojekti raames etendati Tallinna 21. Koolis muusikali „Grease“


18.–22. jaanuaril 2015 oli Tallinna Reaalkooli õpilastel Kristiina Joonil ja Alfred Saidlol õnn osaleda koos oma juhendaja Martin Saarega üritusel International Science Youth Forum 2015.

Enamik osavõtjaid oli pärit Aasia riikidest, kuid esindatud olid ka mitmed läänemaailma riigid: USA, Kanada, Mehhiko, Austraalia. Üllataval kombel oli Euroopast kutsutud vaid kaks riiki, Prantsusmaa ja Eesti.

Tallinna Reaalkooli delegatsioon esindas Eestit sellel teadusfoorumil juba kolmandat korda. Teadusfoorumi peateema oli „Becoming a Modern Scientist”. Ürituse käigus külastati eri-nevaid teadusasutusi Singapuris, nagu A*STAR, Nanyang Technological University jm, osaleti Nobeli preemia laureaatide loengutel, peeti nen-dega diskussioone ning õpilastel oli ka võimalus tutvustada teistele osalejatele Eesti riiki ja Tal-linna linna ning meie kultuurilist omapära. Eri-nevate riikide õpetajad jagasid omavahel metoo-dikaid ja kogemusi STEM-ainete õpetamisest.

Teadusfoorumi programm oli väga tihe, Sin-gapuris veedetud viie päeva sisse mahtus muuhul-gas ka uurimistööde konkurss, kus tuli oma tööd poster-ettekandena kümne minuti jooksul žüriile esitleda. Eestit esindanud töö teemaks oli „Pin-navee orgaanilise aine hüdrofoobsete ja hüd-rofiilsete omaduste uurimine vedelikkromato-graafilisel meetodil Pirita jõe näitel” (Kristiina Joon). Sai tutvuda ka paljude teiste uurimustega, mis osutusid väga mitmekesisteks ning pakkusid palju uusi ideid.

Kohtumistel Nobeli preemia laureaatidega (Andre Geim, Arieh Warshel, Tim Hunt jt) oli õpi-lastel võimalus neile küsimusi esitada ning konk-reetsel teemal pisut arutleda, mis andis tervikli-kuma pildi Nobeli preemia laureaadist nii teadlase kui ka inimesena.

Põnev oli tutvuda ka Singapuri haridussüs-teemiga. Erinevalt muust maailmast õpivad Sin-gapuri õpilased oma emakeelt teise keelena, esi-meseks keeleks koolis on inglise keel ning selles keeles viiakse läbi ka kõik koolitunnid. Põhjuseks võib pidada suuresti tõsiasja, et Singapuris on neli riigikeelt.

Koolis, kus eestlased ööbisid (Hwa Chong Institution), saadi teiste osalejatega suheldes tead-misi nende koolielust: ilmnes, et sealsetes kooli-

Tallinna Reaalkooli õpilased rahvusvahelisel noorte teadusfoorumil Singapuris5.8

des pidavat eriti suurt rõhku pandama iseseisvale tööle. Samuti erineb nende haridussüsteem selle poolest, et igal õpilasel on võimalik valida tea-tud arv õppeaineid, mida soovitakse süvendatult õppida ning seega on võimalik konkreetselt nen-dele ainetele keskenduda. Oli ilmne, et Singapu-ris pööratakse reaal- ja loodusainete õpetamisele palju tähelepanu ning selleks rajatud koolilabora-tooriumid jätavad Eestis oleva kaugele maha. Üks huvitavamaid seiku Hwa Chongi koolielu kor-raldusest oli hommikune koolipäeva alustamise rituaal, kui kõik õpilased kogunesid staadionile, kus loeti ette tähtsamad teadaanded ning lauldi seejärel orkestri saatel hümni.

Reis oli lisaks teaduspoolele ja huvitavale loo-dusele paeluv ka sotsiaalselt ja kultuuriliselt. Tut-vuti paljude uute inimestega, kes olid üles kas-vanud teisel pool maakera. Samuti avardati oma silmaringi ning mõisteti, kuivõrd erinevad ükstei-sest tegelikult lääne- ja idakultuurid. Kristiina ja Alfred on äraütlemata tänulikud Tallinna Haridu-sametile, kes selle reisi võimalikuks tegi.

Kristiina Joon ja Alfred Saidlo, Tallinna Reaalkooli õpilased

Tallinna Reaalkooli delegatsioon esindas Eestit teadusfoorumil „Becoming a Modern Scientist“ juba kolmandat korda

„Reis oli lisaks teaduspoolele ning loodusele paeluv ka sotsiaalselt ja kultuuriliselt.

”


Tallinna Pae Gümnaasiumi arengu prioriteediks on lõimitud aine ja keeleõppe (LAK-õppe) meetodite uuendamine ja laiendamine ning keelekümblusklassides töötavate õpetajate motivatsiooni tõstmine.

2014. aastal käivitas Pae gümnaasium rahvusvahe-lise projekti „LAK-õppe meetodite ja keelekümb-lusprogrammi kaasajastamine ja täiendamine”.

Projekti raames tehti Soome Itä-Suo-men Suomalais-Venä-läinen kouliga tihedat koostööd kogu 2014/15. õppeaasta jooksul. Ka Soome koolis toimub õppetöö kahes keeles.

Koostöö huvides kor-raldati kaks partnerkoolide kohtumist: esimene det-sembris 2014 Lappeenran-tas ning teine aprillis 2015 Tallinnas.

Kohtumiste raames külastasid mõlema kooli õpetajad keelekümblusklasside tunde ja andsid üksteisele põhjalikku tagasisidet. Vesteldi kee-lekümblusprogrammi rakendamise kogemusest, sõlmiti uusi kokkuleppeid ning kavandati järg-mine kohtumine – sügisel 2015 Soomes. Kahe kooli koostöö andis Pae gümnaasiumi õpetajatele võimaluse tutvuda Soome LAK-õppe kogemu-sega ning omandada uusi LAK-õppe oskusi.

Projekti partneriks on ka Suurbritannia koo-lituskeskus International Study Programmes, mis korraldab Pae gümnaasiumi õpetajatele mitu erinevat koolitust LAK-õppe teemal.

Kevadeks viidi ellu kolm projekti peamist tegevust: kolme Tallinna Pae Gümnaasiumi õpe-taja töövarju nädal Soomes, kahe humanitaaraine ja reaalaine õpetaja kahenädalane koolitus Suurb-ritannias ning viie Soome õpetaja LAK-õpe nädal Pae gümnaasiumis.

Pavel Alonov, Tallinna Pae Gümnaasiumi projektijuht ja ajalooõpetaja

Pae gümnaasiumi rahvusvaheline LAK-õppe projekt5.9

Pääsküla gümnaasium rahvusvahelises projektis „All quiet”5.9

Tallinna Pääsküla Gümnaasium võtab aastatel 2015–2016 osa rahvusvahelises projektis „All quiet” („Kõik on vaikne”).

Projektis osaleb kaheksa Euroopa riiki – Belgia, Eesti, Itaalia, Iirimaa, Põhja-Iirimaa, Hispaania, Holland, Saksamaa. Eestit valiti ligi 20 soovija seast esindama Pääsküla gümnaasium.

Projekti käigus toimub viis rahvusvahelist kohtumist. Teemadeks on sõda, rahu ja demo-kraatia. Projekti peamine eesmärk on suurendada noorte huvi rahu ja demokraatia vastu, mõelda kuidas need on viimase saja aastaga muutunud ning mida need sõnad tähendavad iga inimese jaoks. Lisaeesmärgiks on leida erinevaid meeto-deid, kuidas ajaloo õppimist põnevamaks muuta.

Allikas: Tallinna Pääsküla GümnaasiumPääsküla gümnaasium osaleb aastatel 2015-2016 rahvusvahelises projektis „All quiet“ (Kõik on vaikne), kus teemadeks on sõda, rahu ja demokraatia

Pae gümnaasiumi rahvusvahelise projekti „LAK-õppe meetodite ja

keelekümblusprogrammi kaasajastamine ja

täiendamine“ konverentsil osalejad


Tallinna 21. Kool esindab Eestit rahvus-vahelises projektis „Koolid – tuleviku partnerid” (www.pasch-net.de), kuhu kuulub üle 1500 kooli üle maailma.

Sel kevadel käivitus keeleõppe- ja kunstiprojekt, kus 10. ja 11. klasside saksa keele õppijad kujun-dasid õpetaja Kaja Kadariku juhendamisel põh-jamaistes või rahvusvärvides riidest kotte, mille tulevased omanikud on Lõuna-Korea miljonilinna Daejeoni võõrkeeltegümnaasiumi gümnasistid, kellega alustatakse e-kirjavahetust.


Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikooli järje-hoidjate vahetuse projekt on lihtne ja lõbus viis avastada maailma ja leida uusi sõpru.

Vahetatakse mistahes stiili ja kujuga omatehtud järjehoidjaid, et lapsed saaksid rakendada oma loovust.Järjehoidjate vahetuspartneriteks olid 2014. aastal koolid Hispaaniast (Swans Interna-tional School, 15 õpilast), USA-st (Elmwood Ele-mentary School, Baltimore MD, 14 õpilast) ja Iiri-maalt (Marbella Coláiste Pobail Acla, Achill, Co Mayo, 8 õpilast).

Järjehoidjate vahetuse projekt toimub Rah-

vusvahelise Kooliraamatukogude Ühenduse (International Association of School Librarians-hip – IASL) egiidi all. Projekti juhiks ja koordi-naatoriks on Breege O’Brien Iirimaalt.

Järgitakse kooliraamatukogude kuu teemat. 2014. aastal oli selleks „Your School Library: Mind Map Central” („Teie kooli raamatukogu: mõttekeskus”). Kõik kooli õpilased on osalenud selles projektis 2012, 2013. ja 2014. aastal. Ka 2015. aastal osalesid kõik 37 õpilast.

Maie Põiklik, Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikooli raamatukogutöötaja

Rahvusvaheline projekt „Koolid – tuleviku partnerid”5.10

Järjehoidjate vahetuse projekt Laagna lasteaed-põhikoolis5.11

Laagna lasteaed-põhikooli järjehoidjad partnerkoolidele ja partnerkoolidelt

Tallinna 21. Kooli õpilased kujundasid projekti „Koolid – tuleviku partnerid“ raames riidest kotte, mille omanikeks said Lõuna-Korea miljonilinna Daejeoni gümnasistid


Jaapani Suursaatkonna sekretär külastas Õismäe gümnaasiumi jaapani kultuuri klubi5.12

Vormsi lasteaias viibisid külalised Türgi Vabariigist5.13

3. novembrist 2014 tegutseb Tallinna Õismäe Gümnaasiumis õpilaste algatusel jaapani kultuuri klubi Bakanese*, mis ühendab erineva vanusega õpilasi.

13. mail külastasid jaapani kultuuri klubi Jaapani Suursaatkonna esimene sekretär Takashi Ato ja saatkonna assistent Marion Karro. Takashi Ato tervitas kohalolijaid jaapani keeles. Ta alustas Jaa-panit tutvustavate andmetega ja võrdles neid Eesti omadega. Suure osa oma esinemisest pühendas ta jaapani traditsioonilisele ja tänapäeva kultuurile, nagu lilleseade, kalligraafia, teetseremoonia, võit-luskunstid jne. Üheskoos vaadati Jaapanit tutvus-tavat DVD-d.

Suursaatkonna esimene sekretär töötab Eestis 2013. aasta sügisest. Ta kõneles Eesti ja Jaapani suhetest ning leidis jaapanlaste ja eestlaste elus

Tallinna Vormsi Lasteaia aastatepikkune koostöö Aserbaidžaani Kultuuriseltsiga viis sõprussuheteni Türgi Vabariigi Suursaatkonnaga Eestis, kui suursaadikuks oli Ay ş enur Alparslan.

mitmeid ühiseid jooni, nagu näiteks Skype, sumo, karaoke jm.

Tee- ja küpsiselauas vastas härra Ato õpilaste küsimustele. Näiteks kõneles ta sellest, kuidas taotleda Jaapani kodakondsust. Kodakondsuse taotlemiseks peab isik olema elanud Jaapanis vähemalt viis aastat, olema kriminaalse taustata, omama legaalset sissetulekut ning sooritama jaa-pani keele testi vähemalt algtasemele. Küsimusi oli veel õppimisvõimaluste kohta Jaapanis.

Kohtumise lõpuks tehti pilt kogu jaapani kul-tuuri klubist koos härra Ato ja tema assistendiga.

* Klubi nimi on moodustatud jaapanikeelsest sõnast baka (rumal) ja ingliskeelsest sõnast Japa-nese (jaapanlane).

Olivia Otlot ja Marten Teemant, Tallinna Õismäe Gümnaasiumi 11. klassi õpilased

Koostöö jätkuna olid 2015. aasta aprillikuus las-teaias külas kaks rühma lasteaiaõpetaja kutset omandavaid noori Türgi Vabariigi neljast erine-vast linnast.

Külaskäik sai teoks Erasmus+ projekti „An Investigation of the Role of Science Education Center for Early Childhood” raames. Huvituti alushariduse korraldusest ja tegelikust lasteai-aelu toimimisest. Suureks abiks suhtlemisel oli lasteaia õpetaja Shahsanam Aliyeva, kes valdab türgi keelt.

Külalised osalesid lasteaia tegemistes kuu aja jooksul.. Eriti huvituti projekti „Kiusamisest vaba lasteaed” metoodikast ja tervist edendavate lasteaedade programmist. Löödi kaasa õuesõppe tegevustes. Vahetati kogemusi ja õpiti teineteiselt. Mõlema rühma lasteaias viibimise alguse ja lõpu juures oli Türgi Suursaatkonna esindaja. Lahkuti teadmisega, et koostöö jätkub.

Aide Vare, Tallinna Vormsi lasteaia direktorAprillis 2015 viibisid Vormsi lasteaias Erasmus+ projekti „An Investigation of the Role of Science Education Center for Early Shildhood“ raames Türgi Vabariigi neljast linnast noored, kes omandavad lasteaiaõpetaja kutset

„Takashi Ato tervitas kohalolijaid jaapani keeles.

”


6 HEATEGEVUS JA HEAD TEODKuulnud Rossini ooperit „Wilhelm Tell”, oli Gaetano Donizetti sellest vaimustunud ja kommenteeris valjusti: „Kavalehel oli ebatäpsus. Esimene ja kolmas vaatus on tõesti Rossini kirjutatud, kuid teise vaatuse lõi vanajumal ise!”

Gaetano Donizetti(1797–1848), ITAALIA HELILOOJA JA DIRIGENT

Gioachino Antonio Rossini(1792 – 1868), ITAALIA HELILOOJA


Aasta heateod ja heategijad said taas tunnustatud6.1

Headus, hoolivus, südamesoojus – meile kõigile meeldib seda kogeda, nemad aga tahavad seda jagada. Lahkus, abivalmidus ja head teod on neile enesestmõistetavad ning suurim rõõm on andmisrõõm.

Teist aastat järjest valis heategevusprogrammi „Märka ja aita!” meeskond aasta heateo ja aasta heategija, et tunnustada inimesi, kes seda küll ei oota, kuid kes seda väärivad. Kandidaate said esi-tada kõik Tallinna haridusasutused.

Laureaadid kuulutati välja ja auhinnad anti üle Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti ja haridu-sameti juhataja Andres Pajula jõuluvastuvõtul 13. detsembril 2014 Rahvusooperis Estonia.

Aasta heategu pole tehtud kohustuse tõttu, vaid omakasupüüdmatult ja heast tahtest, aidates niimoodi kellegi elus midagi paremaks muuta. Pole tähtis, kas abi saab raskustesse sattunud laps või hätta sattunud loom – nad mõlemad vajavad seda.

Konkursi „Aasta heategu 2014” laureaadid Tallinna Tähekese Lasteaia ja Tallinna Las-teaia Õunake projekt „Teatrirong”. Tähekese lasteaia Päikesejänku rühma kasvandikud soovi-sid rõõmustada erivajadusega lapsi, kes oma hai-guse pärast ei saa liikuda ja mängida nagu nemad. Kord kuus esitasid Tähekese lapsed Õunakese las-tele näidendi. Päikesejänkud on õpetanud ka oma pereliikmetele, et aidata ja rõõmu valmistada on tore. Projekti algatas Tähekese lasteaia õppeala-juhataja Jelena Haponen, seda veavad õpetajad Svetlana Afonina ja Inna Tverdovskaja.

Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaa-siumi suurprojekt „Avatud südamega”. Kool on oma heategevuslikud ja keskkonnaalased ettevõtmised ühendanud suurprojektiks „Avatud südamega”. Toetatakse raskustesse sattunud ini-mesi, abistatakse hädas olevaid loomi ning tege-letakse keskkonnahoiu ja säästva tarbimisega. Heategevuslaatadel müüdavat kaupa valmista-takse selles koolis taaskasutuse põhimõttel. Õpi-lased on juba harjunud mõtlema, et ära viskamise asemel võib vanu asju hoopis loovamalt kasutada. Jõulude eel pannakse kooli fuajeesse soovipuu, kuhu abi vajavad pered saavad riputada oma jõu-lusoove, aidata soovijad võivad aga neid soove täita. Projekti eestvedajad on Anita Pikkov, Tat-jana Romanenko ja Marina Volodko.

Tiitliga „Aasta heategija” pärjatu on inimene, kelle jaoks märkamine ja aitamine on eluviis. Kus muret näeb, seal appi lä´eb. Ta on seda tei-nud rohkem kui üks kord ja pole ette näha, et see muutuks.

Konkursi „Aasta heategija 2014” laureaadid Margit Ehandi, kelle heategude nimekiri on pikk ja mitmekesine. Ta korraldas heategevuskampaa-nia loomade varjupaiga ning heategevuslaada „Märka ja aita!” toetuseks. Ta organiseeris Tal-linna Tehnikagümnaasiumis doonoripäeva, kuhu kaasati nii õpilased, õpetajad kui ka naabruses asuvate asutuste töötajad.

Skechers Eesti, kellest on saanud „Märka ja aita!” oluline partner. Koostöö Skechersiga algas viie aasta eest, kui ettevõte annetas lastele uued talvejalatsid ja aitas riiete hankimisel. Seda tehakse tänaseni. Peale selle on Skechers juba mitmel aastal korraldanud oma kauplustes kam-paania „Märka ja aita!” toetuseks. Lisaks anne-tatud tulule on kampaaniatel olnud oluline roll heategevusprogrammi tutvustamisel laiemalt. Auhinna võttis vastu ettevõtte esindaja Katre Liiberg.

Karl Storz Video Endoscopy Estonia OÜ töökas meeskond on viimase kahel aastal abista-nud Tondi põhikooli õuesõppeks vajalike vahen-dite soetamisel. Eriti soojaks tegi koolipere südame see, et kõik toimus firma suvepäevade raames. 2013. aasta suvel ehitati Riguldi mõisa mänguväljak koos liumäega, liivakastid, istepin-

„Aasta heategu on tehtud omakasu-püüdmatult ja heast tahtest. Aasta heategija on inimene,kelle jaoks märkamine ja aitamine on eluviis.

”

Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula andis üle tänukirjad konkursside „Aasta heategija“ ja „Aasta heategu“ laureaatidele ja nominentidele


gid ja korvpallialus. Möödunud suvel püstitati võrkpallipostid, jalgpallivärav, täideti kiikede aluspinnas, paigaldati lauad ja pingid, parandati kaevurakked, ehitati trepp, parandati saunapõrand ja nii edasi, ja nii edasi. Vajalikud vahendid han-kis ettevõte oma jõududega. Tondi põhikooli pere on saanud endale head ja tublid sõbrad.

Auhinna võttis vastu ettevõtte esindaja Elvar Laurik, kelle sõnul pakub heategevus nende ette-võttele palju rõõmu. „Laste aitamine aidanud meil saada paremaks inimeseks,” ütles ta oma tänukõ-nes Estonia laval.

Tänukirjad ja meened said ka „Aasta heategu 2014” ja „Aasta heategija 2014” nominendid.

„Aasta heategu 2014” nominendidProjekt „Aitame kasside turvakodu”. Tallinna Huvikeskus Kullo joonistamise- ja maalikursuse õpilased korraldasid kasside turvakodu aitami-seks heategevusliku kunstimüügi nii Facebooki vahendusel kui ka Kullo Lastegaleriis koha-peal. Kunstimüügiga koguti kiisudele kokku 930 eurot. Projekti eestvedaja oli õpetaja Kersti Linnamägi.

Lapsevanem kinkis lasteaiale varjualuse. Lapsevanem Kristel Kivinurm-Priisalm täitis las-teaia unistuse saada hoovi varjualune, mis on suu-reks abiks õuesõppe läbiviimisel.

Lapsevanemad korrastasid lasteaia fassaadi ja õueala. Tallinna Rukkilille Lasteaia lapse-vanemad Denis Sbrodov, Natalia Gurinovitš ja Mihail Savichev on vabatahtliku tööna andnud suure panuse lasteaia fassaadi ja õueala korras-tamisse. Nad eemaldasid hoovist vanad mängu-vahendid, aitasid renoveerida puidust paviljone, tuua lasteaia liivakastidesse uut liiva, värvida maja fassaadi (seda toetasid nad ka rahaliselt) ja nõnda edasi. Rõõmu on nii lastele kui ka täis-kasvanutele.

Osalemine Raadio 4 heategevuskampaa-nias „Jõulurõõmu kuulutus”, et toetada hai-geid lapsi üle kogu Eesti. Tallinna Tõnismäe Reaalkool (direktor Niina Sõtnik) on juba kuus aastat osalenud Raadio 4 heategevuskampaanias „Jõulurõõmu kuulutus”. Heategevusega kujune-vad õpilastel õiged väärtushinnangud, nad õpivad kaasa tundma, märkama ja aitama. Kogutud raha kasutatakse meditsiiniliste seadmete soetamiseks lastehaiglatele üle Eesti, abistatakse lastekodusid ja erivajadustega lasteasutusi. Aastal 2011 toetati Sillamäe Vanalinna Kooli, 2012 Tartu Emajõe Kooli (sensoritoa loomine pimedatele ja vaegnä-gijatele lastele) ning 2013 Narva Lasteaeda Mui-nasjutt. Projekt jätkub.

„Aasta heategija 2014” nominendid Terje Lehiste, kes olles ise kolme lapse ema, on algusest peale leidnud võimaluse toetada heate-gevusprogrammi „Märka ja aita!”. Ta on teinud annetusi, organiseerinud kingitusi ja nõnda edasi. Peale selle hoolib ta väga laste turvalisusest las-teaias ning tänu temale on Pirita-Kose Lasteaia treppidel nüüd turvaväravad ja -piirded.

Laivi Kundla pakkus lasteaias Kikas kahe aasta eest välja idee kaunistada rühma sein lustaka seinamaalinguga. Nüüdseks on neid valmis juba kolm. Maalid on teinud lapsevanem oma vabast ajast ning suures osas ka oma vahenditega. Pildid meeldivad kõigile, neid imetlevad nii lapsed, õpe-

„Laste aitamine aidanud meilsaada paremaks inimeseks!

”

„Aasta heategu“ 2014 laureaadiks tuli Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi suurprojekt „Avatud südamega“, pildil on projekti meeskond koos haridusameti juhataja Andres Pajulaga

Skechers Eestist on saanud „Märka ja

aita!“ oluline partner, tunnustuse võttis

ettevõtte esindajana vastu Katre Liiberg

Karl Storz Video Endoscopy Estonia OÜ nimel võttis auhinna

vastu ettevõtte esindaja Elvar Laurik, kelle sõnul pakub

heategevus nende ettevõttele palju rõõmu


L apsi, kes vajavad abi, on meie ümber rohkem, kui oskame arvata. Eriti vaja-vad märkamist ja hoolimist lapsed, kellel pole vanemaid või nende armastust ning

kelle asjad on kõike muud kui hästi. Õnneks on veelgi rohkem heatahtlikke inimesi, kes soovi-vad lapsi aidata.

Lastele mõeldes ja heade inimeste abile lootes kutsusid Tallinna Alushariduse Juhtide Ühendus, Tallinna Koolijuhtide Ühendus ja Tallinna Hari-dusamet 2009. aasta jõuluajal üheskoos ellu hea-tegevusprogrammi „Märka ja aita!”. Seda asusid toetama ka Tallinna Haridustöötajate Ametiühin-gute Liit ning paljud Tallinna lasteaiad ja koolid. Kuue aastaga on programmi toetajate hulk üha kasvanud.

Programmi eesmärgiks on aidata Tallinna munitsipaalharidusasutuste lapsi, kes erinevatel põhjustel vajavad materiaalset abi normaalseks osalemiseks õppetöös. Toetatakse 2-10-aasta-seid lasteaialapsi ja õpilasi, kes on kaotanud oma

vanema(d) või kes on mõnel muul põhjusel tõsis-tesse raskustesse sattunud.

Programm on täitnud lisaks laste materiaalsele aitamisele veel ühe olulise eesmärgi – õpetanud märkama abivajajat. Ühise eesmärgi nimel tegut-sevad nii väikesed kui ka suured.

„Märka ja aita!” perepäev 600 lasteaialapsele 30. novembril 2014 sai ligi 600 Tallinna laste-aialast koos peredega tunda rõõmu heategevus-programmi „Märka ja aita!” traditsioonilisest perepäevast.

Kanutiaia noortemajas mängisid lasteaiatööta-jatest näitlejad kella kaheksa tunni jooksul maha tosin etendust. Repertuaaris olid „Nõiamoori jõu-luvemp”, „Seiklused jõulumaal”, „Kärbse-Kärdu sünnipäev”, „Siili keedupott” ja nõnda edasi.

Pärast etendust pakuti lastele jõulujooki ja piparkooki. Päkapikud jagasid kingitusi, mida lasteaiapered olid ühisel jõul kogunud.

tajad kui ka vanemad. Positiivsel, lahkel ja rõõm-sameelsel, praegu oma neljandat last ootaval nai-sel on aga peas juba uued mõtted.

Miralda Põder, kelle eestvedamisel tehakse lasteaias Pääsusilm kahel korral aastas heatege-vuslikke etendusi, mille tulu annetatakse hea-tegevusprogrammile „Märka ja aita!”. Õpetaja Miralda lavastab etenduse ja kaasab kolleege näitlema. Tema abilisteks on Asta Liivrand ja Sirje Saidla.

Katre Liiberg on võtnud enda südameasjaks osa-leda „Märka ja aita!” töös ning kaasanud koos-tööle ka oma tööandja, Skechersi esindaja Eestis Fifaa AS-i. Ta on hankinud abivajavatele lastele soovitud riided, jalanõud ja muu vajaliku ning olnud eestvedajaks heategevusliku perepäeva kingituste komplekteerimisel ja pakkimisel. Tema algatusel said korraldatud Skechersi kampaaniad Rocca Al Mare ja Kristiine kaubanduskeskustes „Märka ja aita!” toetuseks.

Heategevusprogramm „Märka ja aita!”6.2

„Lapsi, kes vajavad abi, on meie ümberrohkem, kui oskame arvata.

”

Päkapikud jagasid kingitusi, mida lasteaiapered olid ühisel jõul kogunud ning mille lapsed rõõmuga vastu võtsid


Õunamoosilõhnaline laupäev Lepatriinu Lasteaias4. oktoobril 2014 oli Tallinna Lepatriinu Las-teaias heategevusele suunatud perepäev. Koos tublide laste ja nende vanemate ning lasteaia töö-tajatega valmistati maitsvat õunamoosi – jõulu-rõõmuks abivajavatele lastele.

Juba enne perepäeva koguti suurel hulgal õunu-purke-suhkrut, mida perepäeva hommikul

toodi veel rohkelt lisaks. Saalis töötasid virgad nobenäpud, kes

koorisid ja lõikusid õunu. Köögis keeruta-sid kulpi agarad moosikeetjad. Terves majas levis mõnus õuna-kaneeli hõng. Kellel kõht vahepeal tühjaks läks, sai kehakinnitust õunamoosisaia süües. Küll oli see koos piimaga hea!

Ühistöö töö tulemusena valmis 200 purki õuna-kaneeli ning õuna-kanee-li-jõhvika moosi.

Õunamoosi keetmise algatajaks oli lasteaia keskkonnahoiu töögrupp, kuhu kuuluvad õpetajad Kaja Eskel, Eve-Raili Kuulpak ja Heidi Mikiver.

Suur tänu aga kõikidele väikestele ja suurtele, kes ei pidanud vaevaks puhkepäeval kohale tulla ja teha tänuväärset tööd „Märka ja aita!” toetuseks.

Tiiu Parbus, Tallinna Lepatriinu Lasteaia direktor

Haridusameti heategevuslaat ja -kohvikTallinna Haridusamet on juba mitmel aastal kor-raldanud „Märka ja aita!” toetuseks heategevus-laatasid.

9. aprillil 2015 sai juba viiendat korda teoks heategevuslik kevadkohvik. Kohvik töötas põhi-mõttel „ise teeme, ise sööme”. Laua katsid haridu-sameti „kodukokad” omavalmistatud hõrgutistega, mida kolleegid ja külalised said osta ja maitsta. Sel korral koguti „Märka ja aita!” heaks 365 eurot.

Esimest korda avas kevadkohvik oma uksed 2011. aasta aprillis. Kohviku eestvedajad on algu-sest peale olnud ameti sisekontrolli sektori ning personaliosakonna töötajad. Viie aastaga on kohvi-kute korraldamisega kogutud ligikaudu 1600 eurot.

Sügisesel mardilaadal koguti 362,42 eurot. Kogutu aitab rõõmu valmistada paljudele puudust kannatavatele lastele.

Heategevuslik käsitöölaat Ehte Humanitaargümnaasiumis7. mail toimus Ehte Humanitaargümnaasiumis heategevuslik laat, kus müüdi nii õpilaste kui ka õpetajate valmistatud käsitööasju. Letil leidus nii kootud sokke ja kindaid, heegeldatud linikuid, tikandiga kotikesi, ehteid, õnnitluskaarte kui ka riidenukke. Müügiks oli toodud ka mänguasju ja korralikke kasutatud riideid.

Lepatriinu lasteaia saalis koorisid ja lõikusid nobenäpud õunu, köögis keerutasid kulpi agarad moosikeetjad (pildil õpetaja Kaja).

Ühise töö tulemusena valmis 200 purki maitsvat õunamoosi – jõulurõõmuks abivajavatele lastele

Ehte Humanitaar-gümnaasiumi heategevuslaadal müüdi nii õpilaste kui ka õpetajate käsitööd: sokke, kindaid, nukke ja palju muud

Avatud oli ka heategevuslik kohvik, kus müüdud koogikesed küpsetasid 7.-8. klassi tüdrukud.


Samal ajal oli avatud ka heategevuslik kohvik. Kõik koogikesed küpsetasid 7. ja 8. klassi tüdru-kud. Kokku koguti 722,83 eurot!

Ülle Murmann, Ehte Humanitaargümnaasiumi õpetaja

Kelmiküla lasteaed pühendas teatrikuu heategevuseleMärka ja aita! Ka kevadel! Nii leiab Tallinna Kel-miküla Lasteaed, kes pühendas märtsikuus 2015 läbi viidud teatrifestivali heategevusele.

Iga-aastane „Kelmikate teatrifestival” sai las-teaias alguse juba 2011. aastal. Lastele omaselt toreda etenduse esitab lastevanematest publikule iga rühm.

Sel aastal etendusid „Pöial-Liisi”, „Printsess herneteral”, „Tuhkatriinu”, „Mutionu pidu” ning „Rongisõit”. Etendusi saatis suur edu, väikesed esinejad olid väga julged ja vahvad!

Ega festivalis iseenesest midagi ebatavalist olegi – mängivad ju teatrikuul etendusi paljud las-teaiad –, kuid seekord leiti hoolekogu ja õpetajate eestvedamisel võimalus toetada festivaliga abiva-javaid lapsi. Heategevus ei pea ju olema vaid jõu-lueelne tegevus.

Lapsed valmistasid etenduse-teemalised perepiletid, mille müügiga koguti vabatahtikke toetusi programmile „Märka ja aita!”. Kuigi pere-piletite hinnad algasid kahekümnest sendist, kogu-nes abivajajatele viie etendusega üle 300 euro.

Riina Läll, Tallinna Kelmiküla Lasteaia direktor

Mustamäe lasteaedade kuues teatrifestivalMärtsis 2015 toimus teatrikuu raames juba kuuendat korda Tal-linna Mustamäe lasteaedade teatri-festival. Festivali koordineerijaks on Tallinna Lasteaed Vesiroos.

Festivali osalejateks ja pealtvaatajateks olid kõikide Mustamäe lasteaedade lapsed ja õpetajad. Lastel oli suurepärane võimalus külastada sõprus-lasteaedu ja nautida heade naabrite näidendeid.

Teatripiletitest saadud tulu annetati heatege-vusprogrammile „Märka ja aita!”.


Kelmiküla lasteaia lapsed

valmistasid teatrifestivali perepiletid, mille müügiga koguti vabatahtikke toetusi programmile „Märka ja aita!“

Kelmiküla lasteaia iga rühm esitas lastevanematest publikule lastele

omaselt toreda etenduse (pildil etendus „Printsess herneteral“)

Mesimummu lasteaia õpetajad mängisid Kadrioru Saksa Gümnaasiumis maha heategevusliku näidendi „Kardemoni linna röövlid”,

mis meeldis nii lastele kui ka suurtele


Mesimummu lasteaia heategevuslik etendus 25. märtsil 2015 etendasid Tallinna Mesi-mummu Lasteaia õpetajad Kadrioru Saksa Güm-naasiumis näidendi „Kardemoni linna röövlid”.

Näidendi lavastas muusikaõpetaja Lilian Küt-tis, kogu personali koostööna valmisid dekorat-sioonid ja kostüümid.

Etendus oli eriline, sest õpetajad tundsid suures saalis ennast päris näitlejatena. Vaatama olid tul-nud lapsed koos peredega. Kuna saalis oli piisa-valt ruumi, said etendusest osa ka õed-vennad ja vanaemad-vanaisad. Kõikidele meeldis selline kogupereüritus väga.

Piletimüügist saadud tulu annetati „Märka ja aita!” toetuseks.

Gerdy Kangur, Tallinna Mesimummu Lasteaia direktor

Kadrioru Lasteaia heategevuskontsert5. detsembril 2014 toimus Kadrioru Lasteaias heategevuskontsert, kus esinesid ETV telekon-kursi „Klassikatähed 2013” võitja Ksenia Kutcu-kova, „Klassikatähed 2014” finalist Elina Net-šajeva ja tantsuansambel Nartsana (juhendaja õpetaja Kanitat Matsova). Kontserdi lõpetuseks said kõik soovijad osta laste valmistatud jõulu-kaardid. Kogutud 176 eurot annetati „Märka ja aita!” toetuseks.

Allikas: Kadrioru Lasteaed

Kristiine lasteaia õpetajad esinesid lastehaiglas näidendiga6.310. detsembril 2014 esinesid Tallinna Kristiine Lasteaia õpetajad Tallinna lastehaiglas viibivatele lastele jõulunäidendiga „Aknalaua Suss-Juss ja sõbrad”.

Jõululugu rääkis Reeda üksikust sussist aknalaual, kes sai lõpuks omale sõbraks Reeda teised jala-varjud. Kõiki neid jalatseid aknalaual nähes aga olid päkapikud üllatunud, et ühel lapsel on akna-laual viis erinevat jalatsit.

Seda etendust vaadates ja päkapikkudelt kin-gitusi saades olid üllatunud ka haiglas viibivad lapsed.

Lastehaiglas esinemise initsiatiiv on tulnud Kristiine lasteaia õpetajailt endilt sooviga teha midagi head lastele, kes ise ei saa haiguse tõttu teatrisse minna. Koostöö lastehaiglaga on saanud võimalikuks tänu haigla kommunikatsioonijuht Tiina Eierile.

Näidendi lavastas õpetaja Liina Kala, osades olid õpetajad Liina Kala, Külliki Lepik, Anneli Soom, Aet Lillemäe, Maris Lampe, Liis Lepp-maa, Kristi Soosaar, Mari Leosk ja Ingrid Märt-mann.

Sama etenduse esitasid õpetajad ka Tallinna Kristiine Gümnaasiumi esimestele klassidele.

Kaie Hein, Tallinna Kristiine Lasteaia õppealajuhataja

Kadrioru lasteaias müüdi laste tehtud kaarte, tulu annetati „Märka ja aita!” toetuseks

Kristiine lasteaia õpetajad esinesid Tallinna lastehaiglas jõulunäidendiga „Aknalaua Suss-Juss ja sõbrad”


Tallinna Raadiku Lasteaias on alati hinnatud headust ja lahkust. Juba teist aastat järjest tuli appi Kunksmoor, kes tõi uudiseid nende kohta, kes teiste hoolt ja abi vajavad. Koos temaga otsustati, kes kõige enam abi vajavad.

2014. aasta septembrist 2015. aasta aprillini võtsid lapsed osa kahest projektist: „Me vastu-tame nende eest, keda oleme kodustanud” ja „Rutake head tegema!”. Projektidest võtsid osa 5-7-aastased lapsed. Kõige aktiivsemateks ja osa-võtlikemateks osutusid rühma Rukkilill lapsed ja nende õpetajad Svetlana Sindjakova, Tatjana Jašina ja õpetaja abi Tatjana Kudrjašova.

Aga algas kõik sellest, et Kunksmoor tõi Ruk-kilille rühma Leelo Tungla kirjutatud raamatu „Barbara ja suvekoerad”, mis avaldas lastele sügavat muljet ja puudutas nende hinge. Hiljem

Kunksmoori võlukool Raadiku lasteaias6.4

Metssead maiustasid lasteaialaste kogutud tammetõrudega6.5

luges Kunksmoor ajalehest teate, et varjupaigas olevad kodutud koerad vajavad abi ning lapsed hakkasid nuputama, kuidas neid aidata. Otsustati korraldada heategevuslik laat. Peaaegu kaks kuud valmistuti laadaks ette ning meisterdati õhtuti eri-nevaid esemeid ja suveniire. Teha käsitööd ning pärast tehtud esemeid müüa – see töö pole ker-gete killast, kuid kõik said aru, kelle jaoks see vajalik on.

Lõpptulemusena õnnestus laat suurepäraselt, kogutud rahaga sai loomadele ostetud vajalikud hooldusvahendid ja toit. Kogu kraam annetati loo-made varjupaigale.

Rukkilille rühma lapsed tahavad aidata ja rut-tavad abivajajaid alati abistama. Vaatame, milli-sed üllatused Kunksmooril meile veel varuks on.

Tatjana Slutskaja, Tallinna Raadiku Lasteaia direktor

Tallinna Kullatera Lasteaed koostöös MTÜ Harju Jahindusklubiga algatas 2014. aasta septembris Tallinna lasteaedades ülelinnalise tammetõrude kogumise kampaania, et koguda Harjumaa metsades elavatele metssigadele kevad-talviseks maiuspalaks tammetõrusid.

Kampaaniaga liitusid 31 lasteaia 57 rühma lapsed, lastevanemad ja õpetajad ning Tallinna Tehnikagümnaasiumi I klass. Ühiselt koguti erinevatest paikadest üle Eestimaa kokku 2631 kg tammetõrusid, mis anti novembri lõpuks üle Harju jahindusklubile. Kõik osalenud rühmad said tunnustuseks tänukirja.

Tänuks tublimatele rühmadele oli välja pan-dud ka auhind – võimalus koos jahimeestega kogutud tammetõrud ise metsa viia.

Tublimatest tublimateks tammetõrukogujateks osutusid Tallinna Kullatera Lasteaia (406,2kg), Tallinna Tuule Lasteaia Tuulelipu rühma (247,5kg) ja Tallinna Kiikhobu Lasteaia (232,4kg) lapsed.

7. märtsil saabuski see kauaoodatud päev, mil lap-sed said minna jahimeestega metsa, et sigadele maiuspala üle anda. Bussiga sõideti Harju jahin-dusklubi kodumetsa. Kohale jõudes ootasid lapsi rõõmsameelsed jahimehed. Lapsed said esmalt jahimajas kuulata põnevaid lugusid loomadest,

„Kogutud rahaga sai loomadele ostetud vajalikud hooldus-vahendid ja toit.

”

Kõige tublimad tammetõrukogujad olid Kullatera lasteaia lapsed, kes kogusid metsanotsudele 406,2 kg tammetõrusid


Õismäe gümnaasiumi ja Meeles-pea lasteaia ühisprojekt „Kakk”6.6

Projekt „Valgele Valgega 2015” toetas loomaaia leopardikutsikaid6.7

uurida topiseid ja sarvi ning katsuda erinevate loomade nahkasid. Seejärel istuti jahimeeste auto-desse ja sõideti metssigade söötmisplatsi juurde. Kaasavõetud tammetõrud kallati platsile. Edasi kulges sõit mööda jõekallast, kus oli näha kob-raste ehitustööd. Huvitav oli vaadata loomade poolt tammideks langetatud puid.

Retk lõppes uuesti jahimeeste metsamajas, kus ootas ees laud sooja tee, pirukate ja magusa jääti-sega. Lastel oli väga tore ja hariv laupäeva hom-mik. Ja korda oli saadetud üks hea tegu.

Piret Määr, Tallinna Kullatera Lasteaia direktor; Imbi Raasuke, Tallinna Tuule Lasteaia õppealajuhataja

Tallinna Õismäe Gümnaasiumi (TÕG) logolind on öökull kui tarkuse sümbol. 2000. aastast on TÕG õpilased ühe Tallinna Loomaaia kodukaku vaderid.

Iga õppeaasta heategevuslikul jõululaadal kogu-vad õpilased oma kakule aastase toiduraha.

Käesoleva projekti raames käisid esimeste klas-side õpilased õppekäigul loomaaias ja pärast seda joonistasid pilte kakust. Teiste klasside õpilased täiendasid oma teadmisi kakkude kohta raamatute ja interneti abil, mille tulemusena valmisid õppemater-

jalid kakkudest nii paberil kui ka slaididena. Mõle-mad sobivad kasutamiseks nii lasteaias kui ka koolis.

Töö oli huvitav ja meeldis lastele väga. Pildid pandi välja näitusele Tallinna Meelespea Laste-aeda, hiljem said töödega tutvuda ka TÕG õpi-lased. Aprillikuus oli ühine kakuteemaliste tööde näitus üleval Tallinna Loomaaia Keskkonnaha-riduskeskuses. Näitust käidi uudistamas samuti koos lasteaialastega.

Silvi Krebs, Tallinna Õismäe Gümnaasiumi algklasside õppetooli juhataja

Tallinna Tondi Põhikool, projekti „Valgele Valgega” eestvedaja, kutsus märtsis 2015 erikoolide õpilasi üle Eesti joonistama kiisusid ning voolima kiisukruuse.

Kruusid vooliti loomaaia kingitustepoele, et nende müügist saadud tuluga toetada leopar-dikutsikaid Dorat, Freddot ja Muusit.

Inspiratsiooni saidki õpilased Tallinna Looma-aia leopardikutsikatest. Projektile laekus ligi 300 kiisuteemalist loovtööd ja 40 kiisukruusi.

14. mail 2015 avas Tondi põhikool loomaaia looduskooli fuajees parimatest töödest näituse „Valgele Valgega 2015”.

Avamisele kogunesid usinad joonistajad ja noored keraamikud, kes said hiljem osaleda ka loomaaia haridusprogrammides. Looduskooli õpetajad jutustasid põnevaid lugusid tiigrite ja

leopardide käitumisest, üheskoos uuriti luite-kasse ja imetleti vastsündinud kitsetalle vaprust, kes kohe peale sündi end püsti ajas.

Õpilasi konkursil osalema innustanud ja neid avamisele saatnud õpetajad said osa Galerii-G esindaja Aksella Piiliste talgikivi töötoast. Tal-gikivi on pehme ja ääretult teraapiline materjal, mida on kerge ja mõnus töödelda.

Pärast haridusprogramme ja töötubasid rõõ-mustas lapsi mustkunstnik Fred-Erik Johanson. Tema show oli niivõrd üllatusterohke, et õpilased rääkisid veel nädal pärast kunstipäevagi illusioo-nidest, mida mustkunstnik oli teinud ning arutle-sid, kuidas see sai nõnda olla.

Kunstiprojekt on populaarne ja igal aastal on järjest rohkem neid koole, kes sõidavad näi-tuse avamisele Eestimaa kaugematestki nur-kadest. Tänavu osalesid lisaks projekti korral-

„Heategevuslikul jõululaadal koguvadõpilased oma kakule aastase toiduraha.

”


dava Tondi põhikooli õpilastele Valga Jaanikese Kooli, Nurme Kooli, Kiigemetsa Kooli, Lahmuse Kooli, Vaeküla Kooli, Astangu Kutserehabilitat-siooni Keskuse, Käo Põhikooli, Tallinna Kons-tantin Pätsi Vabaõhukooli, Tallinna Laagna Laste-aed-Põhikooli, Randvere Kooli, Tallinna Kadaka Põhikool ja Ristiku Põhikooli õpilased. Samuti saatsid õpilaste tööd näitusele Tartu Kroonuaia Kool ja Porkuni Kool.

Osalus ei piirdunud mitte ainult Eesti kooli-dega – oma loovtööd saatsid „Valgele Valgega”

projektile ka CJD Christophorusschule Hoppenrade kooli õpilased Saksa-maalt. Nende tööd olid inspireeritud tuntud lastelaulu „Meie kiisul krii-mud silmad” peategelasest.

„Valgele Valgega 2015” projekti toetasid Haridus- ja Teadusminis-teerium ja Tallinna Haridusamet.

Silvia Paluveer, Tallinna Tondi Põhikooli õpetaja, projektijuht

Kaasaegne ühiskond nõuab kodanikult aktiivsust, loovust ja soovi midagi ise ära teha.

Laste puhul on kõik need alged olemas ja täiskas-vanute osaks jääb seda märgata. Ka lapse pisikene idee tuleb kinni püüda ja seda toetada.

Sikupilli Keskkooli 2.b klassi õpilased maad-lesid mõttega, kuidas oleks võimalik saada raha papagoidele toidu muretsemiseks nii, et ei peaks seda vanematelt nuiama. Papagoisid olid nad ise tahtnud ja selleks klassiraha kulutanud. Ühele lap-

sele tuligi päästev idee – teeme tulukohviku! See tähendas küpsetiste tegu ja müüki ning sellest saa-dud tulu kasutamist linnutoidu hankimiseks.

Klassijuhataja Tähti Siinmaale meeldis laste mõte koheselt ja sellest sai üks väga vajalik ja edasiseks eluks kasulik tegevus. Tulukohvik avati 14. jaanuaril 2015 ja vajalik summa saadigi kokku. Lugu vormiti õpetaja Heido Selmeti abiga ka videoks ja seda saavad vaadata ka teised.

Heido Selmet, Tallinna Sikupilli Keskkooli õpetaja

Ristiku Põhikool osales projektis „Putuka-hotell”, mille raames valmistasid õpilased töö- ja tehnoloogiaõpetuse tundides erineva suurusega putukamaju.

Sikupilli keskkooli tulukohvik papagoide toetuseks6.8

Ristiku Põhikooli lapsed valmistasid lasteaedadele putukahotelle6.9

Projekti eestvedajad olid Eesti Tööõpetajate Selts ja Lehola Keskkonnahariduskeskus.

Projekt algas juba 2015. aasta veebruaris, kui Georg Aher tutvustas koolilastele putukaid ja nende pesitsemisharjumusi. Projektis lõi

www.youtube.com/watch?v=PekQvBdTtKU

Tulukohviku video:

Tallinna Loomaaia looduskooli fuajees avati „Valgele Valgega 2015“ parimatest töödest näitus

Erikoolide õpilaste voolitud kiisukruuside müügist saadud tuluga toetati Tallinna Loomaaia leopardikutsikaid Dorat, Freddot ja Muusit

Aron Aldo, 3. klass


Reaalkooli võimlemispidu „Üks kõikide, kõik ühe eest”6.10

Fantaasiapartide võistlus Eesti vähihaigete laste heaks6.11

30. märtsil 2015 etendus Vene Teatris Reaali kogukonna eestvedamisel tantsuline etendus „Üks kõikide, kõik ühe eest”.

Üritus oli pühendatud varalahkunud direktor Gunnar Polmale, kelle jaoks oli oluline kooli spordivaim.

Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit (EVLVL) korraldas 13. juunil 2015 teistkordselt Kadrioru pargis „Pardiralli”.

Heategevusürituse raames koguti raha EVLVL-i tugikeskusele, et aidata soetada SA Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia osakonnale jälgimismonitorid. Iga annetaja sai omale pardi-numbri ja läkski ralliks.

Eelmisel aastal osales pardiralli koolide kampaa-nias üle 30 kooli ja lasteaia ning erinevas vanu-ses lapsed kau-nistasid oma soovide järgi 5000 parti.

Sel aas-tal kuulutati lastele juba

kaasa 20 kooli üle Eesti, Tallinna esindas Ris-tiku Põhikool.

4. mail anti putukahotell pidulikult üle Tal-linna Lehola Lasteaiale. Hotelli valmistas 8.b klassi õpilane Egert Vasur ja teda juhendas õpe-taja Jürgo Nooni. Ristiku PK putukahotell.


Tantsuline etendus oli edasiarendus Gunnar Polma ajal traditsiooniks muutunud võimlemis-peost. Esinevad õpilased, vilistlased ja õpetajad. Tegu oli heategevusüritusega, mille piletituluga toetati spordielu edendamist.


kevadel välja fantaasiapartide meisterdamise ning fotode võistlus. Pardi võis teha ükskõik mil-lest – savist, puidust, penoplastist, lõngast, riidest, kivist jne. Part võis olla suur või väike. Parti võis kaunistada värvide, vildikate, sulgede, kangaste või millega iganes. Samas võis selle ka kaunis-tamata jätta. Valmis partidest tuli kokku panna kompositsioon ning see fotole jäädvustada. Parte meisterdati 27. aprillist 27. maini. Võistlus-tööd avalikustati pardiralli Facebooki lehel 1. juu-nil ning võitjad kuulutati välja 9. juunil.

Tallinna lasteaedadest pääses esikolmikusse Tallinna Meeles–pea Lasteaed, (Naksitrallid, 127 häält). Pealinna koolidest saavutas parima tulemuse – esikoha 5.-9. klasside arvestuse – Jakob Westholmi Gümnaasium (7. klass, 142 häält).

Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna jälgi-mismonitoride ning vähihaigete laste ja nende vanemate tugikeskuse jaoks koguti pardiralliga 110 551, 80 eurot.

www.facebook.com/media/set/?set=a.86002699407 8232.1073741835.6142376 65323834&type=1

Pardiralli võistlustööd:

Ristiku Põhikooli õpilased ehitasid projekti „Putukahotell” raames erineva suurusega putukamaju

Jakob Westholmi

Gümnaasiumi 7. klass sai

fantaasia-partide

võistlusel 5.-9. klasside

arvestuses esikoha


16. veebruaril 2015 toimus Tallinna Kristiine Lasteaias juba teist aastat koostöös laste-vanematega heategevuslik rahvustoidulaat, et tutvustada lastele erinevaid rahvusi.

Eelmisel aastal olid rahvused valitud lasteaias käivate rahvuste seast, millest eksootilisemad olid Ecuador ja Filipiinid. Käesoleval aastal valiti Läänemere rahvad. Iga rühm valis ühe rahvuse ning kujundas rühmatoa selle rahvuse sümboo-likaga. Rühmade kujundamisel olid abiks Taani, Rootsi ja Poola saatkonnad.

Kõik rühmad valmistasid ja müüsid ühe rah-vuse toitu ja jooki. Nii olidki menüüs Soome karjalapirukas ja mustikakook, Eesti kiluleib, kamapallid ja kaeraküpsised, Vene kali, pliinid ja barankad, Saksamaa suhkruküpsised ja kartuli-ha-pukurgisalat, Leedu heeringas ja küpsised „sea-kõrvad”, Taani küpsised, Poola kohupiimapallid, Rootsi lihapallid mamma scan, Läti kohupiimapi-rukad, sefiir ja palju muud maitsvat.

Saadud tulu annetas hoolekogu rühmadele õppekäikude ja sündmuste korraldamiseks.


Rahvustoidulaat Kristiine lasteaias6.11

„Rühmade kujundamisel olid abiks Taani,Rootsi ja Poola saatkonnad.

”


7 KONKURSID, VÕISTLUSED, SAAVUTUSEDÜhel päeval mässas Rossini nagu hull mingi Wagneri partituuri kallal, aga välja tuli ainult kõige hirmsam kakofoonia.

„Lugupeetud meister,” juhtis üks õpilane tähele-panu noodile. „Teil on partituur tagurpidi ees.”

„Rossini, kes oli Wagneri vihane vastane, kostis meeleheitel: „Olen proovinud ka teisest otsast, aga ikka ei tule midagi välja.”

Gioachino Antonio Rossini(1792–1868), ITAALIA HELILOOJA

Richard Wagner(1813–1883), SAKSA OOPERIHELILOOJA JA DIRIGENT


Ülelinnalised ja -riigilised olümpiaadid2014/15. õppeaastal viidi läbi ülelinnalised olüm-piaadid 19 õppeaines, kokku osales neil võistlus-tel 8842 õpilast.

Üleriigilised olümpiaadid toimusid 26 õppe-aines, pealinna koolidest osales seal 466 Tallinna võistluste tublimat õpilast. Koju toodi 126 auhin-nalist, sh 29 esimest kohta.

Enim esikohti saavutas Airon Johannes Ora-vas Tallinna Prantsuse Lütseumist (9. kl) – ülelin-nalistel bioloogia, matemaatika ja loodusteaduste ning üleriigilistel bioloogia, geograafia, keemia ja astronoomia olümpiaadidel. Lisaks sellele teine koht ülelinnalisel ja -riigilisel füüsika olümpiaadil.

Kõik Tallinna õpilaste parimad tulemused leiab lisast 3.

29. mail toimus Lillepaviljonis ülelinnalistel ja -riigilistel olümpiaadidel edukaimate õpilaste ja nende juhendajate-õpetajate autasustamine. Auhinnad andsid 219 õpilasele ja 160 juhenda-jale-õpetajale üle Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart ja haridusameti juhataja Andres Pajula. (Vt ptk 3.3.4)

Aineolümpiaadide parimad koolid ja aasta juhendajad 2014/15 Olümpiaadidel tipptulemuste saavutamiseks on õpilastele oluline kogu koolipere toetus ning olümpiaadide väärtustamine.

Õppeaasta pidulikul lõpetamisel Lille-paviljonis anti üle auhinnad parimatele koolidele.

Peaauhind „Edukas kool 2014/15. õppeaasta olümpiaadidel” anti koo-lidele, kelle õpilased saavutasid üle-linnalises ja -riigilises üldarvestuses kõige enam auhinnalisi kohti.

Edukas põhikool 2014/15. õppe-aasta olümpiaadidel on Tallinna Nõmme Põhikool.

Edukad koolid 2014/15. õppeaasta olümpiaadidel on:

• Tallinna Reaalkool;

• Gustav Adolfi Gümnaasium;

• Tallinna Prantsuse Lütseum.

Eriauhinna „Eduka osalemise eest 2014/15. õppeaasta olümpiaadidel” sai kool, kes saavu-tas võrreldes eelmise õppeaastaga suurima kasvu auhinnaliste kohtade osas – Tallinna Õismäe Vene Lütseum.

Tunnustati ka kahte juhendajat-õpetajat, kelle õpilased on viimase kümne aasta jooksul osalenud edukalt ülelinnalistel ja -riigilistel ning rahvusvahelistel olümpiaadidel.

Auhinna „Aasta olümpiaadide juhendaja” saab juhendaja-õpetaja, kes isikliku eeskuju ja süs-

Konkursid ja võistlused õpilastele7.1

7.1.1

Olümpiaadid – olümpiamängud õppimises ja õpetamises

2

1

Enim esikohti saavutas ülelinnalistel ja -riigilistel olümpiaadidel Airon Johannes Oravas (Tallinna Prantsuse Lütseum, 9. kl), kes võistles edukalt ka rahvusvahelistel olümpiaadidel

1 Väljateenitud autasu võtavad vastu Prantsuse lütseumi õpilased

2 Piret Karu (Tallinna Reaalkooli geograafiaõpetaja) võtmas vastu auhinda „Aasta olümpiaadide juhendaja“


teemse juhendamisega väärtustab õpilaste arengut. Kandidaadid esitavad olümpiaadide Tallinna koo-livoorude ja piirkonnavoorude komisjonide esi-mehed ning otsuse teeb komisjonide esimeestest moodustatud žürii. Otsuse aluseks on olümpiaa-dide protokollid ning rahvusvahelistel olümpiaa-didel osalevate Eesti koondiste nimekirjad.

Auhinna „Aasta olümpiaadide juhendaja” laureaadid

• Piret Karu, Tallinna Reaalkooli geograafiaõpe-taja, kelle õpilased on viimase üheksa aasta jooksul üheksal korral osalenud rahvusvahe-listel olümpiaadidel ning toonud sealt kaasa kuus medalit.

• Andrus Kangro, Tallinna Reaalkooli keemia-õpetaja, kes on juhendajaks nii keemia- kui ka loodusteaduste olümpiaadil osalevatele õpilastele. Rahvusvahelistel olümpiaadidel on üheksa aasta jooksul saadud 12 medalit.

Rahvusvahelised olümpiaadidÜleriigilistel olümpiaadidel edukalt osalenud õpi-lased läbivad treeninglaagrid ja täiendavad võist-lused, mille alusel komplekteeritakse Eesti koon-dised rahvusvahelistele olümpiaadidele.

2014/15. õppeaastal osales tosinal erineval rahvusvahelisel olümpiaadil 44 Eesti õpilast, neist 25 Tallinnast.

Tallinna õpilaste pingutusi rahvusvahelistel olümpiaadidel kroonis edu: 31 Eestisse toodud medalist toodi koju 20, neist 8 kuld-, 3 hõbe- ja 9 pronksmedalit, peale selle ka aukirjad ja dip-lomid (tabel 4).

Mitmel erineval olümpiaadil võistlesid tänavu edukalt Airon Johannes Oravas (Tallinna Prant-suse Lütseum, 9. kl) ja Taavet Kalda (Gustav Adolfi Gümnaasium, 10. kl), samuti Tallinna Reaalkooli õpilased Kaarel Hänni (10. kl), Carel Kuusk (10. kl), Oliver Nisumaa (11. kl) ja And-res Unt (11. kl).

Rahvusvahelistelt olümpiaadidel edukalt osalenud Tallinna õpilased koos abilinnapea Arvo Sarapuuga (esimene rida, vasakult neljas)

Rahvusvahelistelt olümpiaadidel edukalt osalenud Tallinna õpilaste juhendajad-õpetajad ning olümpiaadide koordinaator Tallinna Haridusametis Sirje Rei (teises reas keskel)


28. augustil 2015 olid Eesti koondises osalenud Tallinna õpilased palutud Tallinna Linnavalitsuse vastuvõtule Mustpeade majas. Vastuvõtule olid palutud ka nende õpilaste vanemad, juhendajad ja koolide direktorid (lisa 6). Abilinnapea Arvo Sara-puu andis õpilastele üle nimelised medalid „Tal-linn tänab” koos tänukirja ja kingitusega.

Õpilasi juhendavad koolide aineõpetajad ja ülikoolide õppejõud. Aastaid on õpilased oma parimateks juhendajateks nimetanud Tallinna Reaalkooli füüsikaõpetajat Mart Kuurmet ja geograafiaõpetajat Piret Karu ning Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tallinna Reaalkooli keemiaõpe-tajat Martin Saart.

Jrk Õpilane Kool Olümpiaad Aeg Tulemus

1 Airon Johannes Oravas Tallinna Prantsuse Lütseum 9. kl astrofüüsika 26.07. – 04.08.15. Indoneesia aukiri

RV loodus 02. – 11.12.14. Argentiina hõbe

EL loodus 26.04. – 03.05.15 Austria kuld

astronoomia 12. – 21.10.14 Kirgiisia pronks

2 Gamithra Marga Tallinna Prantsuse Lütseum 9. kl astronoomia 12. – 21.10.14 Kirgiisia

3 Pearu Pung Tallinna Prantsuse Lütseum 10. kl astronoomia 12. – 21.10.14 Kirgiisia

4 Hartvig Tooming Tallinna Prantsuse Lütseum 10. kl astrofüüsika 26.07. – 04.08.15 Indoneesia

5 Mari-Liis Vähi Kadrioru Saksa Gümnaasium 12. kl filosoofia 14. – 18.05.15. Eesti

6 Britta Pung Tallinna 21. Kool 12. kl lingvistika 20. – 24.07.15 Bulgaaria

7 Paul Kerner Tallinna Tõnismäe Reaalkool 10. kl astrofüüsika 26.07. – 04.08.15. Indoneesia aukiri

8 Taavet Kalda Gustav Adolfi Gümnaasium 10. kl astrofüüsika 26.07. – 04.08.15. Indoneesia aukiri


füüsika 05. – 12.07.15 India kuld

astronoomia 12. – 21.10.14. Kirgiisia pronks

9 Andreas Palm Gustav Adolfi Gümnaasium 11. kl filosoofia 14. – 18.05.15 Eesti

10 Robert Nõmmann Gustav Adolfi Gümnaasium 10. kl lingvistika 20. – 24.07.15 Bulgaaria

11 Rasmus Kisel Gustav Adolfi Gümnaasium 12. kl keemia 20. – 28.07.15 Aserbaidžan kuld

12 Joonas Jürgen Kisel Vanalinna Hariduskolleegium 10. kl lingvistika 20. – 24.07.15 Bulgaaria aukiri

13 Kaarel Hänni Tallinna Reaalkool 10. kl RV loodus 02. – 11.12.14. Argentiina kuld


füüsika 05. – 12.07.15 India aukiri

14 Carel Kuusk Tallinna Reaalkool 10. kl EL loodus 26.04. – 03.05.15 Austria kuld

bioloogia 12. – 19.07.15 Taani pronks

keemia 20. – 28.07.15 Aserbaidžan hõbe

astronoomia 12. – 21.10.14. Kirgiisia pronks

15 Hanna Maria Saik Tallinna Reaalkool 10. kl EL loodus 26.04. – 03.05.15 Austria kuld

16 Kaisa Laur Tallinna Reaalkool 12. kl filosoofia 14. – 18.05.15. Eesti

17 Riste Kaaret Tallinna Reaalkool 12. kl filosoofia 14. – 18.05.15. Eesti

18 Kristjan Kongas Tallinna Reaalkool 11. kl füüsika 5. – 12.07.15 India pronks

19 Triinu Veeorg Tallinna Reaalkool 12. kl matemaatika 04. – 16.07.15 Tai diplom

20 Joonas Kalda Tallinna Reaalkool 12. kl matemaatika 04. – 16.07.15 0Tai pronks

21 Oliver Nisumaa Tallinna Reaalkool 11. kl matemaatika 04. – 16.07.15 Tai diplom

informaatika 26.07. – 02.08.15 Kasahstan

22 Edward Erelt Tallinna Reaalkool 11. kl keemia 20. – 28.07.15 Aserbaidžan pronks

23 Andres Unt Tallinna Reaalkool 11. kl matemaatika 04. – 16.07.15 Tai

informaatika 26.07. – 02.08.15 Kasahstan pronks

24 Teet Saar Tallinna Reaalkool 10. kl geograafia 11. – 17.08.15. Venemaa hõbe

25 Kadri-Ann Valdur Tallinna Reaalkool 11. kl geopgraafia 11. – 17.08.15. Venemaa pronks

Tabel 4. Tallinna õpilaste tulemused rahvusvahelistel olümpiaadidel 2014/15

Mitmendat aastat on oma kogemusi ja tead-misi edasi andnud nii Eesti kui ka välisülikoo-lide magistrid ja doktorandid, kes kooliaastatel edukalt olümpiaadidel osalesid. Gustav Adolfi Gümnaasium rakendab muu hulgas ka õpila-sakadeemia põhimõtet – õpilased juhendavad õpilasi.


Partnerlinnad Tallinn ja Schwerin võtsid taas mõõtu matemaatikaolümpiaadil2007. aastal algatas Schwerini (Saksamaa) mate-maatikaõpetaja Georg-Christian Riedel omapä-

„Oma kogemusi ja teadmisi onedasi andnud Eesti ja ka välisülikoolidemagistrid ja doktorandid

”


rase arvutamisvõistluse – partnerlinnade Schwe-rini ja Tallinna ühise matemaatikaolümpiaadi.

12. novembril 2014 võistlesid Schwerini ja Tallinna õpilased matemaatikas juba kahek-sandat korda.

Matemaatikaolümpiaad toimus samaaegselt mõlemas linnas. Schwerinis lahendasid ülesan-deid 3.–12. klasside õpilased, Tallinnas 12. klasside õpilased (Tallinna Südalinna Koolis, 32 osalejat).

Schwerinis võistles neli Tallinna õpilast: Tiit Hendrik Piibeleht (Gustav Adolfi Gümnaasium), Vadim Šved (Tallinna Tõnismäe Reaalkool) ning Aet Abramson ja Annemai Avingu (Tallinna Reaalkool).

Tiit Hendrik Piibeleht kogus 36 ning Vadim Šved 35 punkti ehk paremuselt kolmanda ja nel-janda tulemuse. Võitjate Eric Jahni ning Gregor Heilborni (Fridericianum) tulemuseks oli vasta-valt 39 ja 38 punkti. Hästi läks ka Aet Abramsonil (27 punkti) ja Annemai Avingul (25 punkti), kelle tulemused olid samuti võrreldavad šverinlaste esi-nelikuga (3. koht 27 ja 4. koht 24 punkti).

Ülesannete lahendamiseks oli aega neli tundi. Schwerinis võisid õpilased kasutada valemite tabelit ja lihtsat taskuarvutit, Tallinnas mitte. Ülesanded olid koostatud Saksamaal. Tallinna õpilased said ülesanded oma õppekeeles (eesti või vene). Õpilaste töid hindas ülelinnaline komisjon.

Schwerinis võistelnud Tallinna õpilaste hin-nangul oli olümpiaad hästi korraldatud. Üles-andeid pidasid nad lihtsamaks kui Tallinna piir-konnavoorudes ning üllatav oli suur erinevus ülesannete raskusastmes. Võimalus kasutada võis-teldes abivahendeid oli tallinlastele harjumatu.

Tallinnas võistelnud õpilastest olid parimad Andres Unt (Tallinna Reaalkool, 29 punkti), Indrek Pert-man (Tallinna Kuristiku Gümnaasium, 24 punkti) ja Reijo Sepp (Tallinna 21. Kool, 24 punkti).

11. veebruaril 2015 kohtuti taas üleriigilise matemaatikaolümpiaadi piirkonnavoorus Tal-linna Kuristiku Gümnaasiumis, kus võistlesid ka Schwerini koolide 12. klasside õpilased.

Schwerini delegatsiooni juhtis linnavolikogu esimees Stephan Nolte. Nelja päeva jooksul (7. – 11. veebruaril) kohtuti Tallinna Linnavolikogu esi-mehe Toomas Vitsuti, linnasekretär Toomas Sepa ning haridusameti esindajatega. Osaleti Tallinna Linnavolikogu istungil, tutvuti Tallinna hariduseluga ning külastati Tallinna Reaalkooli, Tallinna Kuris-tiku Gümnaasiumi ja Tallinna Saksa Gümnaasiumi.

Ühise matemaatikaolümpiaadi tulemused tehti traditsiooniliselt teatavaks Tallinna teletornis. Schwerini võistkonda kuulusid Gregor Heilborn, Lukas Grunau ja Swantje Lienau, kes said oma heade tulemuste eest auhinnaks karika. Gregor Heilborn saavutas üldarvestuses kolmanda koha. Georg-Christian Riedel nimetas nüüd juba ühek-sandat korda peetud võistlust tõeliseks traditsioo-niks, mida soovitakse kindlasti jätkata.

Seekordne olümpiaad oli eriline veel seetõttu, et esmakordselt olid ülesanded ette valmistatud neljas keeles – lisaks eesti, vene ja saksa keelele ka inglise keeles. Ingliskeelseid ülesandeid lahen-dasid Tallinna Euroopa Kooli õppurid, kes osale-sid Eesti olümpiaadidel esimest korda.

Piirkonnavoorus osales kokku 250 õpilast Tal-linna koolide 7.–12. klasside õpilast, kes pääsesid edasi ülelinnalises koolivoorus võistelnud 1500 õppuri hulgast.

11. novembril 2015 toimub Schwerin-Tallinn matemaatikaolümpiaad 10. korda. Schwerinis lahendavad sel päeval ülesandeid 3.–12. klasside õpilased. Tallinnas lahendab Saksamaal koosta-tud ülesandeid ligikaudu 300 kaheksandate klas-side õpilast.


Schwerini delegatsioon üle-eestilise matemaatik-aolümpiaadi piirkonna-voorus Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis

1 Scwerin-Tallinn matemaatikaolümpiaad Tallinnas

2 Scwerini delegatsioon jälgimas Tallinna Linnavolikogu istungit

„Matemaatika-olümpiaad toimus samaaegselt mõlemas linnas.

”


7.1.2

Ülelinnalised ainevõistlused 2014/15Ülelinnalisi ainevõistlusi, mida korraldab Tallinna Õpetajate Maja koos ülelinnaliste ainesektsioonidega, toimus 2014/15. õppeaastal üksteist.

Nende hulgas on nii pikaajalise traditsiooniga (ainevõistlus „Nuputa”, keemia viktoriin ja keemia uurimistööde võistlus) kui ka üsna uusi ainevõist-lusi, sh inglise keele ainevõistlus „British Culture” ja noorimaid nuputamishuvilisi kaasav ROSIN.

Kõik võistlused on nii sisult kui vormilt oma-näolised, kuid neid kõiki seob eesmärk innustada õpilasi oma lemmikainega rohkem tegelema. Tänu tublidele ja särasilmsetele õpetajatele, kes oma ainet armastavad ja väärtustavad ning võist-lusi korraldavad, on see eesmärk ka reaalselt saa-vutatav. Ainevõistluste parimad: lisa 7.

Merike Palts, Tallinna Õpetajate Maja projektijuht

Inglise keele ainevõistlus „British Culture” gümnaasiuminoorteleVõõrkeele edukaks õppimiseks tuleb teada ka selle keele ning maaga kaasas käivat kultuuri ja ajalugu. Sellest ajendatuna korraldati 11. novemb-ril 2014 Gustav Adolfi Gümnaasiumis uus ülelin-naline inglise keele ainevõistlus „British Cul-ture” 10. ja 11. klassi õpilastele.

Võistluse eesmärgiks oli äratada õpilastes huvi inglise keelt kõnelevate maade kultuuri vastu selle laiemas tähenduses ning laiendada nende teadmisi keelevaldkonnas.

Võistlus oli loomulikult ingliskeelne ning koosnes neljast osast: õigekiri ja sõnade moodus-tamine, Briti monarhia, uudissõnad ning Suurbri-tannia vaatamisväärsused ja Briti toit.

Õigekirjavõistlus oli etteütluse vormis, kus võistlejad ei tohtinud eksida mitte ühegi tähega raske õigekirjaga sõnades nagu conscientious, embarrassment või questionnaire.

Edukaks soorituseks oli vaja teada näiteks peenemaid nüansse väga imelike nimedega Briti toitude kohta, tunda ära piltidelt Briti monarhid ja vaatamisväärsused ning osata vastata keerukatele küsimustele valitsejate elu kohta.

Kuna keel areneb pidevalt, oli üheks võist-luse osaks uudissõnade tundmine. Näiteks trum-

pet, babymoon, footsie jne. Kuna see oli võist-luse keerulisum osa, sai selle täitmisel abiks võtta arvutiprogrammi Socrative.

Võitjaks tuli Gustav Adolfi Gümnaasiumi võistkond koosseisus Anna Linda Tomp (10. klass) ja Ian-Andreas Rahn (11. klass), kelle juhendajateks olid õpetajad Anne Kaljurand ja Edith Reemann.

Võistluse algatajaiks ja eestvedajaiks olid aktiivsed inglise keele õpetajad. Võistlust soovi-takse korraldada ka järgmisel aastal. Siis on plaa-nis kujundada kogu võistlus arvutipõhiseks, mis lihtsustaks õpetajate tööd ja pakuks õpilastele huvitavamaid väljakutseid.

Margarita Eero, inglise keele ainesektsiooni juhataja, Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi õpetaja

Ainevõistlus „Intellektuaalne maraton ROSTOK” „ROSTOK” on vene õppekeelega koolide 2.–4. klassi õpilaste teadmiste võistlus matemaatikas, vene keeles ja loodusõpetuses (osalise eesti keele sõnade ja väljendite kasutamisega)

Käesoleval aastal toimus intellektuaalne mara-ton „ROSTOK” juba kuuendat korda. Marato-nist on saanud Tallinna venekeelsete koolide algklasside õpetajate metoodilise ühenduse visiit-kaart. Võistluse ettevalmistuse ja läbiviimisega on seotud suur hulk õpetajaid erinevatest Tallinna venekeelsetest koolidest.

2009. aastal, kui maraton alguse sai, olid üles-anded esitatud ühtse blokina, mis sisaldasid lõi-mitud aineõppele tuginevaid vene keele ja mate-maatika ülesandeid. Praegu võisteldakse eraldi matemaatikas, vene keeles ning loodusõpetu-ses. Selliselt on võimalik selgitada iga õppeaine puhul välja eriliste võimetega andekaid lapsi.

2011. aastast teeb algklasside õpetajate ühen-dus aktiivselt koostööd virtuaalse õpikeskkonnaga Miksike. Koostöö tulemusena toimub interaktiiv-selt 4. Klasside loodusõpetuse viktoriin, kus kasu-

Ainevõistluse British Culture komisjoni liige, õpetaja Helen Saarts annab autasu üle Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi õpilastele Brigitta Nombergile ja Kärte Pärendile

„Intellektuaalne maraton „ROSTOK” juba kuuendat korda.

”


tatakse ka lõimitust eesti keelega. Viktoriini teema on traditsiooniliselt Eesti loodus. Viktoriin viiakse võrgus läbi kindlal ajal, tulemusi võib näha Mik-sikese kodulehel. Võitjad saavad virtuaalsed dip-lomid, mida saab ka välja printida.

Kaks aastat tagasi alustati Miksikeses intel-lektuaalseid maratone ka matemaatikas. Maratoni „ROSTOK” tarvis on töötatud välja terved üles-annete blokid (vt näiteid www.miksike.ee).

Igal aastal on vastavalt vajadusele tehtud muudatusi võistluse korralduses, ülesannete sisus, regionaaalses kaasatuses (näiteks, ühinesid mara-toniga ka Maardu kooli õpilased). See tendents näitab, et „ROSTOK” areneb, muutub tugeva-maks ning kvaliteetsemaks.

Nimetus „ROSTOK” räägib sellest, et me kas-vatame oma õpilasi nagu habrast puuvõrsekest: kastame teda, hoolitseme tema eest, kaitseme külma eest ja loodame, et ta kasvab suureks ja võimsaks, tugeva võraga puuks.

Intellektuaalse maratoni „ROSTOK” läbivii-mise kord on jagatud 3 etappi: kooli-, linnaosa- ja linnavoor. Igast koolist pääseb kolm tugevamat õpilast linnaosavooru ja sealt parimad linnavooru. Linnavoor viiakse traditsiooniliselt läbi Tallinna Humanitaargümnaasiumis.

Näited erinevate aastate ülesannetest, võitjate nimed ning võistlustööde koostajad on toodud ainesektsiooni blogis (http://tallinn-vene-algkool.blogspot.com).

Võitjateks loetakse õppeainete järgi iga vanu-segrupi esimesed viis õpilast. Autasustamine toi-mus sel õppeaastal 25. märtsil 2015. a. Tallinna Õpetajate Maja kroonisaalis, millele lisas pidu-likkust õpilastest koosneva folklooriansambli esi-nemine.

Svetlana Kovõtška, vene õppekeelega koolide algõpetuse ainesektsiooni juhataja, ainevõistluse „ROSTOK” korraldus-toimkonna esimees, Tallinna 53. Keskkooli klassiõpetaja

Tallinna XV keemiaviktoriinKeemiaviktoriini on korraldatud alates 2000/01. õppeaastast, sel aastal niisiis juba 15. korda. Kõik need aastad on võistlus toimunud Tallinna 53. Keskkoolis ning võistluse eestvedaja on sama kooli staažikas ning tunnustatud keemiaõpetaja Vladimir Ossipov.

Viktoriin on võistkondlik ning võistlusest võtavad osa Tallinna koolide parimad keemia-tundjad kahes vanuserühmas (8.-9. ja 10.-12. klass). Sel aastal oli võistlustules 33 võistkonda.

Võisteldakse kahes voorus, teise vooru pääse-vad esimese vooru kümme edukamat võistkonda. Ülesanded on seotud anorgaanilise-, orgaanilise-, analüütilise- ja üldkeemiaga, keemia ajalooga ja keemiliste eksperimentide tehnikaga. Teises voo-rus tuleb lisaks teoreetilisele osale lahendada ka praktilisi ülesandeid. Läbivaks teemaks oli sel aastal keemiline element fosfor (P).

Viktoriini korralduskomisjoni ja žürii liik-med on Tallinna 53. Keskkooli vilistlased – õpe-taja Vladimir Ossipovi endised õpilased –, kes on valinud keskkooli lõpetamise järel eriala, mis on lähedalt seotud just keemiaga. Lisaks eelni-metatutele on aastaid võistluse ladusa kulgemise eest hea seisnud TTÜ insener, keemiaõpikute toi-metaja ning olümpiaadidel kaasalööja Marika

Ainevõistluse „Intellektuaalne

maraton ROSTOK“ võitjad autasustamisel

Õpetajate Majas

Kõik keemiaviktoriinid on toimunud Tallinna 53. Keskkoolis

„Nimetus „ROSTOK” räägib sellest, et me kasvatame oma õpilasi nagu habrast puuvõrsekest.

”


Jaagusoo. Žürii ülesandeks on õpilaste vastuste objektiivne hindamine ja täpsustavate kommen-taaride lisamine, mis teeb võistluse huvitavaks ja annab kohest tagasisidet.

15 aastat on ainevõistluse jaoks väga pikk aeg. Aastate jooksul on keemiaviktoriinil osalenud õpilastest kasvanud noor ja edukas põlvkond, kel-lele keemia on üks osa nende igapäevasest elust ja tööst. Paljud nendest noortest on olnud ja on ka edaspidi seotud keemia viktoriiniga.

Allikas: Tallinna 53. Keskkool

Matemaatika-nuputamisvõistlus „ROSIN”28. ja 29. aprillil 2015 toimusid Jakob Westholmi Gümnaasiumi algklasside majas juba kolmandat korda matemaatika-nuputamisvõistluse „ROSIN” (Rõõmus Osav Sõbralik Innukas Nuputaja) üle-linnalised võistlused, millest võtsid osa Tallinna koolide 2. klasside kolme- ning 3.-4. klasside nel-jaliikmelised esindusvõistkonnad.

2. klasside arvestuses oli osalejaid 29 ning 3.-4. klasside arvestuses 30 Tallinna koolist. Osa-võtjate arv on iga aastaga kasvanud, mis näitab, et võistlus on huvitav ja vajalik ning innustab õpilasi ja õpetajaid matemaatikaga tegelema.

2. klasside arvestuses vallutasid esimesed kuus kohta Tallinna Reaalkool (23,5 p, I koht), Tal-linna Saksa Gümnaasium (22 p, II koht), Tallinna Rahumäe Põhikool (20 p, III koht), Pirita Majan-dusgümnaasium (18,5 p, IV koht), Gustav Adolfi Gümnaasium (16,5 p, V koht), Tallinna 32. Kesk-kool ja Tallinna Inglise Kolledž (16 p, 6.-7. koht).

3.-4. klasside parimad nuputajad olid Tallinna Mustamäe Gümnaasium (21,5 p, I koht), Tal-linna Reaalkool (20,75 p, II koht), Tallinna 21. Kool (20,5 p, III koht), Gustav Adolfi Gümnaasium (19,5 p, IV koht), Tallinna Muusikakeskkool (19 p, V koht), Tallinna Inglise Kolledž (18,75 p, 6 koht).

Et õpilasi saatvate õpetajate võistlusärevust maandada, tutvustas mõlemal päeval OÜ Umbra juhataja ja disainer Riho Luuse oma disainitud matemaatilisi lauamänge. Ühendatud sai meeldiv ja kasulik.

Matemaatika-nuputamisvõistluse „ROSIN” korraldasid Tallinna Õpetajate Maja algõpetuse

ainesektsioon ja Jakob Westholmi Gümnaasiumi algõpetuse ning reaalainete õppetool. Korraldus-meeskonda kuulusid ka õpetajad Kadrioru Saksa Gümnaasiumist, Tallinna Kesklinna Põhikoolist ja Gustav Adolfi Gümnaasiumist.

Võistlust toetasid Õpetajate Maja, Jakob Westholmi Sihtasutus, Kalev AS, Saku Õllete-hase AS, Koopia Kolm AS ning Jakob Westholmi Gümnaasiumi lastevanemad.

Muusikaliste vahepaladega esinesid 28. aprillil Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilased (juhendas õp Katre Tuisk) ning 29.aprillil Gustav Adolfi Güm-naasiumi õpilased (juhendas õpetaja Ly Tammerik).

Kaia Rikson, ainesektsiooni algõpetus eesti koolis juhataja, Jakob Westholmi Gümnaasiumi klassiõpetaja

7.1.2

Koolispordi 33. hooaegKoolinoorte spordimängud on säilitanud tradit-siooni, mis sai alguse Tallinnas 93 aasta eest.

Koolispordi põhieesmärk on alati olnud üks: õpi-

laste sporditegevuse hoogustamine ja tervislike eluviiside kujundamine ning kooli au kaitsmine.

Tallinna koolinoorte 33. spordimängudel osa-les 64 gümnaasiumi ja 70 põhikooli võistkonda,

Keemiaviktoriini edukaimad osalejad koos žüriiga

Matemaatika-nuputamisvõistluse „ROSIN“ (Rõõmus Osav Sõbralik Innukas Nuputaja) ülelinnalised võistlused


kokku 13 900 õppursportla-sega. Medaliga autasustati 1128 õpilast. Koolinoorte 33. spordi-mängude parimad on ära märgi-tud lisas 9.

Spordimänge aitas korraldada üle 50 õpetaja.

Mõõtu võeti 15 spordialal, 34 erineval võistlusel. Traditsiooni-liselt oli populaarseim teatejooks,

kus osales 52 kooli võistkonda. Murdmajooksus osales 47 kooli. Poiste jalgpallis võistles 46 kooli 690 vutipoisiga, meistri väljaselgitamiseks tuli korraldada 224 mängu.

Parimad koolid Tallinna koolinoorte 33. spordimängudel põhikoolide arvestuses

• Tallinna Saksa Gümnaasium – 1. koht

• Tallinna Lilleküla Gümnaasium – 2. koht

• Tallinna Reaalkool – 3. koht

Parimad koolid gümnaasiumide arvestuses

• Tallinna Reaalkool – 1. koht

• Tallinna Saksa Gümnaasium – 2. koht

• Gustav Adolfi Gümnaasium – 3. koht

Nooremate vanuseklasside võistlusi korral-das nüüd juba kaheksandat hooaega Tallinna Huvikeskus Kullo. Mõõtu võeti murdmaa-kros-

Tallinna koolinoorte spordi-mängude I koht (põhikoolid)

ja II koht (gümnaasiumid) kuulub Tallinna Saksa

Gümnaasiumile, auhinna võttis vastu direktor Külli

Puhkim

1-2 Võidukad hetked algklasside spordimängudelt, mida korraldab huvikeskus Kullo

3 Võit on alati magus, nii ka Tallinna koolinoorte 33. spordimängudel

4 Tallinna Arte Gümnaasiumi tütarlapsed võitsid esikoha jalgpalli finaalis

5 Tallinna Saksa Gümnaasium - esikoht korvpalli superfinaalis

6 Tallinna Tehnika-gümnaasiumi noormehed - parimad nii põhikooli kui ka gümnaasiumi saalihokis

1

2

3

4

5

6


sijooksus, kombineeritud teatevõistlustes, rah-vastepallis, suusatamises, ujumises, jalgpallis ja kergejõustikus. Paremaid autasustati medalite ja diplomitega ning võitjad said endale ainulaadse käsitööna valminud karikad. Lisaks spordimän-gudele korraldas huvikeskus Kullo kombineeritud

teatevõistluse „Tähelepanu, Start” Tallinna finaal-võistlust ning jalgpalli osavusfestivali „Värav!” Tallinna osavõistlust.

Andres Vakra, Tallinna Haridusamet; Kairi Kaugemaa, Tallinna Huvikeskus Kullo direktori asetäitja noorsootöö alal

7.1.4

Kümnenda „Teadmiste võistluse” võitis Reaalkool27. novembril 2014 võtsid pealinna koolid juba kümnendat korda üksteiselt mõõtu „Teadmiste võistlusel”. Juubelihõngulise võistluse esikoha viis kaasa Tallinna Reaalkool.

Iga aastaga on „Teadmiste võistluse” osalejate arv suurenenud – kui esimesel korral tegi kaasa 31 kooli, siis juubelivõistlusel oli võistlustules juba 35 gümnaasiumi ja 6 põhikooli (ehk kolmveerand Tallinna koolidest), lisaks nendele ka kolm küla-lisvõistkonda.

Iga kooli võistkonnas oli traditsiooniliselt neli lii-get: kaks õpilast, üks õpetaja ning kas direktor või õppealajuhataja. Sel korral esindas oma koole läbi aegade suurim arv direktoreid – 21. Noorim võist-leja oli 6. klassi õpilane.

Eri valdkondadest ülesanded olid rajatud loo-gilisele mõtlemisele või tuginesid loetule-kuul-dule, samuti ei puudunud praktilised tööd ja „nipiga” küsimused.

Üldarvestuse esikuuik kujunes järgmiseks:

• 1. koht – Tallinna Reaalkool

• 2. koht – Rocca al Mare Kool

• 3. koht – Tallinna Prantsuse Lütseum

• 3. koht – Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium

• 3. koht – Ülesannete koostajate võistkond

• 4. koht – Tallinna 21. Kool

• 5. koht – Tallinna Nõmme Gümnaasium

• 6. koht – Tallinna Kivimäe Põhikool

Põhikoolide arvestuses olid kolm paremat Tal-linna Kivimäe Põhikool, Tallinna Rahumäe Põhikool ning Tallinna Nõmme Põhikool.

Žürii ettepanekul anti välja ka valdkond-likud eriauhinnad. Raalainetes pälvisid auhinna Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna Tõnis-

1 Keemiakatse kümnendatel „Teadmiste võistlusel“ oli elevusttekitav

2 „Teadmiste võistluse“ žürii tööhoos

Kümnenda „Teadmiste võistluse“ võitis Tallinna Reaalkool,

võistles ka direktor Ene Saar

1 2


mäe Reaalkool. Humanitaaria ja looduskesk-konna teadmised olid parimad Tallinna Järveotsa Gümnaasiumil ja Tallinna Mustamäe Reaalgüm-naasiumil. Aastatel 2005–2014 toimunuga olid eriti kursis Tallinna Juudi kool ja Tallinna Arte Gümnaasium.

„Teadmiste võistluse” korraldamisega väär-tustab Tallinna Haridusamet koolide meeskon-natööd ning juhib tähelepanu õpilastele, kes osalevad olümpiaadidel.

Pange ennastki proovile!Väikesel paraadil on 4 osalejat, suurel paraadil aga 6. Millise paraadiga on tegu?

Vastus: planeetide paraad; väikesel paraadil on enam-vähem ühel joonel Veenus, Marss, Saturn ja Merkuur, suurel aga Maa, Veenus, Jupiter, Marss, Saturn ja Uraan

Millist rahvusvahelist päeva tähistatakse 5. mail?Vastus: Maailma Terviseorganisatsioon on kuuluta-nud 5. mai rahvusvaheliseks kätehügieeni päevaks

Mis on selle eriala arsti, otorinolarüngoloog, eestikeelne nimetus? Vastus: Kõrva-nina-kurguarst.


7.1.5

Tallinna tegus õpilane, noor kultuuritegija ning tegus sportlaneTallinna päeva eel, 12. mail said linnalt tunnustuse konkursside „Tallinna tegus õpilane”, „Tallinna noor kultuuritegija” ja „Tallinna tegus sporditegelane” parimad.

Aktiivsemaid õpilasi tunnustati pealinnas juba seitsmendat korda, kuid esimest korda andis abi-linnapea Mihhail Kõlvart auhinnad üle Raekojas.

Mihhail Kõlvart peab aktiivsete noorte esi-letõstmist ja tunnustamist linna poolt väga olu-liseks. „Need tublid noored jõuavad õppimise kõrvalt korda saata uskumatult palju nii spordis, muusikas, teaduses, heategevuses kui ka muudes valdkondades, saavutades seejuures silmapaist-vaid tulemusi,” rääkis Mihhail Kõlvart. „Selli-seid tegevusi on vaja märgata ning tähtsustada. See annab energiat ja motivatsiooni uuteks tegu-deks ning saavutusteks, mis laiemalt vaadates on kasuks ja auks kogu linnale.”

Konkursile „Tallinna tegus õpilane” oodati osalema õppureid, kes on oma tegutsemisega ees-kujuks teistele, innustavad eakaaslasi, viivad ellu omaalgatuslikke ideid, korraldavad õpilasüritusi ja heategevuskampaaniaid ning on aktiivsed lin-nakodanikud. Konkurss „Tallinna tegus spordite-gelane” on korraldatud spordivaldkonna eestve-dajatele ning tervislike eluviiside propageerijaile

Auhinnad Tallinna tegusamatele õpilastele

Auhinnad andis koos abilinnapea ja haridusameti juhatajaga üle Tallinna noor kultuuritegija 2014 Kaarel Orumägi

„Eri valdkondadest ülesanded olid rajatud loogilisele mõtlemisele

”


ning „Tallinna noor kultuuritegija” üldharidus-koolide aktiivsetele, loomingulistele ja kultuuri-huvilistele õpilastele.

Auhinnad andsid koos abilinnapeaga üle Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula ja Tallinna noor kultuuritegija 2015 Kaarel Orumägi. Auhinnaks oli Piletilevi kinkekaart ja keraamiline taies.

Muusikalisi vahepalasid pakkusid noored kul-tuuritegijad 2015 ja 2014 Carmen Koov ja Kaa-rel Orumägi, modereeris Mauri Liiv (Tallinna 32. Keskkool).

Varasematel aastatel on tunnustuse saanud juba õpilasena avalikkusele tuntud lauljad Iiris Vesik, Artjom Savitski ja Marie Margarite Vaigla, sportlased Gerli Liinamäe, Kevin Korjus ja Tris-tan Viidas, kultuuritegija Kaarel Orumägi ja pal-jud teised.

Järgnevalt näiteid 2015. aasta tegusaimate õpi-laste saavutustest lisaks heale või väga heale õppi-misele, mis iseloomustab neid kõiki ühtemoodi.

Tallinna tegus õpilane 2015 Carmen Katariina Sikk (Tallinna Järveotsa Gümnaasium, 8. kl) – aktiivne heategevusega tegeleja. Korraldas Bronto mängutoas mängude hommiku kümmekonnale lastekodulapsele, leides ka kõik toetajad.

Darja Kisseljova (Tallinna Muusikakool, 3. kl) – õpib muusikakoolis klaveri erialal. Saavutas rahvusvahelise konkursi „Lustlik klaver” I koha, võitis helilooja preemia ning publiku preemia. Osaleb juba kaks aastat tantsustuudio „Mission4” tegevuses ning käib ka käsitööringis. Tunneb suurt huvi ansamblimängu vastu ning on mitmel korral kvinteti koosseisus lavale astunud.

Markus Rene Pae (Gustav Adolfi Gümnaa-sium, 11. kl) – käib aktiivselt olümpiaadidel ja ainevõistlustel, saavutades kõrgeid kohti. Õpi-laste mentorprogrammi üks eestvedajaid, juhen-dab matemaatikaolümpiaadi ettevalmistuskursust, asendab vajadusel matemaatikaõpetajat. Noore uurija stipendiumi laureaat, noorte teadussaate „Rakett 69” viienda koha omanik, üleriigiliselt hinnatud esseekirjutaja. Tugev sportlane: I koht Eesti meistrivõistlustel kergejõustikus 4x1500m teatejooksus, II koht 2000m takistusjooksus ning 4. koht Eesti meistrivõistlustel 800 m jooksus.

Marleen Marnot (Tallinna Reaalkool, 12. kl) – mitme auhinnatud õpilasfirma juhtfiguur, õpila-sesinduse president. On esindanud kooli URBACT II projekti GeniUS üritusel, mille võistlusel saavu-tas oma meeskonnaga II koha. Peakorraldaja mais toimuvale seminarile „Tagasi püsti”, mille eesmär-giks on ennetada läbipõlemist ja vaimse tervise probleeme gümnaasiumiõpilaste seas.

Eleri Pilliroog (Tallinna Saksa Gümnaasium) – kooli õpilasesinduse president, õpilaste esindaja

kooli hoolekogus, Mustamäe Õpilaste Tegusa Esinduse algataja ja eestvedaja, aktiivne liige Eesti Õpilasesinduste Liidus. Tegelenud bändide jäljendamise võistlustega, jõuluballiga, muusi-kute kokkutulekuga, Eesti mälumängu ning tant-suvõistlusega, laulab kooli segakooris. Aktiivne koolilehe kaasautor. Saavutas Riigikohtu 94. aas-tapäevale pühendatud kaasuskonkursil oma vanu-seklassis I koha.

Tallinna tegus sporditegelane 2015Karl Lumi (Tallinna Tehnikagümnaasium, 12. kl) – on aastaid vedanud koolis võrkpallivõist-luste organiseerimist, korraldas algusest lõpuni Tallinna koolide vahelise segavõrkpalli võist-luse. Ta on väikeste poiste treener nii koolis kui ka Audente spordiklubis. Tema juhendamisel tuli kooli võistkond Tallinna koolinoorte meistrivõist-lustel tänavu teisele kohale. Tema saavutused: Eesti karikavõistluste I koht (U-20) parim män-gija, Eesti meistrivõistluste I koht.

Märten Kuusk (Tallinna Reaalkool, 12. kl) kuulub Eesti U-21 jalgpallikoondisse. On edu-kalt esindanud kooli Tallinna koolinoorte meist-rivõistlustel jalgpallis, teatejooksudes ja sõudmi-ses, aidanud kaasa kooli võistluste läbiviimisel ja olnud abiks Kesklinna jalgpallivõistluste kohtu-nikuna. On viis aastat tegelenud breiktantsuga. Õpib aktiivselt prantsuse keelt, osaleb geograafia ja matemaatika olümpiaadidel.

Vladislav Zarov (Tallinna Kuristiku Güm-naasium, 12. kl) – Eesti taekwondo koondise liige ning üks liidreid, kohtunik kõikidel Ees-tis toimuvatel taekwondo võistlustel. Saavutas II koha Euroopa taekwondo 2013. aasta meist-rivõistlustel Sloveenias (meeskondlikus hüppe-tehnikas) ja kuldmedali Eesti meistrivõistlustel. 2014. aastal saavutas ta Eesti kikkpoksi meist-

Tallinna tegusad õpilased 2015 ja abilinnapea Mihhail Kõlvart (taga paremal)

„Näited tegusaimate õpilaste saavutustest lisaks väga heale õppimisele, mis iseloomustab neid kõiki ühtemoodi.

”


rivõistlustel esikoha, maailmameistrivõistlustel meeskondliku kulla ning individuaalvõistluste hõbeda. Esindab võimaluste piires kooli ülelinna-listel spordivõistlustel kergejõustikus, sisesõud-mises, krossijooksus.

Reelika Traks (Pirita Majandusgümnaasium, 10. kl) – edukas võistlustantsija, Eesti noorte-koondise liige. Koos partneriga Eesti kümne tantsu meister 2015. Standardtantsude 7. koht 2013. aasta maailmameistrivõistlustel. Tubli koo-lisiseste spordivõistluste korraldaja, võimaluste piires osaleb kooli esindusvõistkondades Tallinna koolispordi meistrivõistlustel. Tegeleb noorsport-laste treenimisega, on oma tervislike eluviisidega suureks eeskujuks noorematele.

Valeria Radajeva (Tallinna Läänemere Güm-naasium, 10. kl) – A-klassi Eesti aasta kergejõus-tiklane 2014. Eelmise aasta Eesti edetabelites on ta A-klassi I kohal kuulitõukes ja odaviskes ning II kohal kettaheites ja seitsmevõistlusel. 12-kordne Eesti meister oma vanuseklassis. Tegutseb edukalt

nii Eestis kui ka välismaal kergejõustiku kohtu-nikuna. Osaleb kooli meeskonnas Tallinna koo-linoorte meistrivõistlustel ujumises, sõudmises ja kergejõustikus.

Henri Järvelaid (Tallinna Rahumäe Põhi-kool, 9. kl). – alates 2012. aastast Eesti noorte-koondise liige jalgpallis. Eelmise aasta parim väravakütt 62 väravaga. Käinud testimisel erine-vates Inglismaa klubides. Esindab kooli kerge-jõustiku, lauatennise, ujumise, orienteerumise ja erinevate pallialade võistlustel.

Tallinna noor kultuuritegija 2015 Joosep Toomeste (Lasnamäe Muusikakool, 5. kl) – on osalenud korduvalt ETV „Laulukarus-selli” Tallinna finaalis. Laulab Rahvusooper Esto-nia poistekoori kontsertkooris. Teeb kaasa balletis „Pähklipureja” ja ooperis „Carmen”. Õpib neljan-dat aastat trombooni, tutvustas trombooni Kopli Lasteaia muusikatundides. Laulab kooli poistean-samblis „R-Klubi” ja kooli poistekooris, tantsib rahvatantsurühmas. On edukalt osalenud Tallinna muusikaolümpiaadil.

Carmen Koov (Tallinna Muusikakool, 10. kl) – õpib edukalt Tallinna Muusikakoolis kla-verit ja akordioni, on sümfooniaorkestri solist. Ühena klaveriosakonna parimatest pääses ta esi-nema heliplaadile, mis anti välja muusikakooli 70. juubeliks. I koht vabariiklikul konkursil „Eesti Noor Interpreet”. Laulab Meero Muusiku lau-luansamblis Force Mažoor ja on aastaid edukalt osalenud vokaalansamblite konkursil „Volüüm” ning Viimsi JazzPopFestil.

Evelina Dostijeva (Haabersti Vene Gümnaa-sium, 12. kl) – osaleb aktiivselt erinevatel olüm-piaadidel (sh eesti keel kui võõrkeel), konkurs-sidel, orienteerumismängudes, on rahvusvahelise vene keele olümpiaadi seitsme parema seas. Kuu-lub Lesgini Kultuuriühing, tantsib kuuendat aastat rahvatantsuansamblis „Lesginka”.

Tallinna tegusad sporditegelased 2015 koos abilinnapea Mihhail Kõlvartiga

Tallinna noored kultuuritegijad 2015 koos abilinnapea Mihhail Kõlvartiga

„Need tublid noored jouavad õppimise kõrvalt korda saata uskumatultpalju. Selliseid tegevusi on vaja märgata ning tähtsustada.

”


Kauro Tafitšuk (Tallinna 32. Keskkool, 12. kl) – mängib klaverit, kitarri, klarnetit, löökpille, pea-miselt cajoni, kirjutab laule. On koolibändi Kulm solist ja eestvedaja ja konferansjeeks ülelinnalis-tel üritustel. Võitis ülelinnalisel noorte solistide omaloomingu konkursil „MI-NOOR” III koha ja I koha kui parim solist. Talle on omistatud Kaari Sillamaa Laste ja Noorte Muusikateatri lava- ja filmiauhind. Aasta meesnäitleja 2014 ja püstol-laulja 2013. Esimene koht Alo Matiiseni nimelisel üleriigilisel vokaalansamblite võistlusel ansamb-liga ,Unistajad.

Marianne Leibur (Gustav Adolfi Gümnaa-sium, 12. kl) – laulab, viiuldab ja tantsib. Ülerii-gilisel muusikaolümpiaadil saavutas II koha ning rahvusvahelisel muusikaolümpiaadil III koha. Lõpetas kiituskirjaga Nõmme Muusikakooli viiuli erialal. Mängib Eesti Noorte Sümfooniaorkest-

ris. Üleriigilisel Alo Mattiiseni vokaalansamblite konkursil saavutas gümnaasiumide arvestuses II koha. Esineb koos tantsubändiga Jack’s Chill Out Lounge erinevatel üritustel. Tegutseb ka indie-folk/pärimusmuusikat viljelevas koosseisus Pilli-kud. Tänavatantsukooli JJ-Street eliitgrupi liige, tema põhistiiliks on hiphop.

Lisl Harriet Mikko (Tallinna Reaalkool, 6. kl) – on 2,5-aastasest alates tegelenud iluvõimle-misega võimlemisklubis Piruett. On kuus aastat laulnud huvikooli Kullo Ellerheina kooristuu-dios. Võttis osa Eesti Draamateatri noore kriitiku konkursist, pälvides eripreemia. On kuuel aastal osalenud Eesti leiutajate konkursil, kus saavu-tas kahel aastal I koha. On näitleja muusikalis „Billy Elliot”.


7.1.6

Esseekonkursist „Riigimees Jaan Poska ja Tartu rahu”Esseekonkurss „Riigimees Jaan Poska ja Tartu rahu” kuulutati välja Rahvarinde Muuseumis 15. jaanuaril 2015. Oodatud olid esseed gümnasistidelt üle Eesti.

Konkursi eesmärk oli tähistada Tartu rahu 95. aastapäeva ja Jaan Poska 95. surma-aasta-päeva. Õpilased seostavad Eesti riiklusega tih-tipeale kiiremini Konstantin Pätsi ja Johan Lai-doneri. Jaan Poska on sageli jäänud tagaplaanile, kuid ka temal on Eesti ajaloos oluline roll – Tal-linna linnapea, välisminister, Tartu rahuläbirääki-miste eestvedaja ja allakirjutaja jne.

Sisuka essee kirjutamine eeldab teatmeteos-tega tutvumist, erinevate allikate lugemist. Läbi lugemise ja kirjutamise saabki ajalugu õppida. Seega oli hea mõte esseekonkursiga Jaan Poska põlistamiseks riigimeest meenutada ning tema nime ja suuri tegusid gümnasistidele veelgi tut-tavamaks teha.

Konkursile laekus 26 tööd nii eesti kui ka vene õppekeelega koolidest Tallinnast, Tartust, Jõhvist ja Võrumaalt.

Võitjad kuulutati välja 20. märtsil ja neid autasustati 27. märtsil Rahvarinde Muuseumis. Töid hinnanud komisjoni kuulusid Helen Laus-ma-Saar (komisjoni esimees), Anne Velt, Loone Ots, Helin Kliimann ja Küllo Arjakas.

I koha vääriliseks luges komisjon Tallinna Nõmme Gümnaasiumi õpilase Karl Lembit

Laane töö. Võidutöö kirjutajale oli auhinnaks tunnustav tänukiri ja 400 eurot ning ka tema juhendaja Indrek Riigor sai premeeritud 200 euro ja tänukirjaga. Võidutöö paistis silma laialdaste ajalooteadmiste poolest ning oli meeldivalt ladusa stiili ja korrapärase vormistusega.

Tsitaat võidutööst „Tema lugu näitab, kuidas keeruline aeg nõuab selge silmavaatega ja pühen-dunud inimesi. Tõeliseks riigimeheks saab ainult see, kes seab riigi ja rahva huvid enese huvidest kõrgemale.”

Ühtlaselt hea taseme tõttu otsustas komisjon premeerida võrdselt II-IV kohta. Nende tööde autorid olid: Artur Bozikjan (Tallinna Huma-nitaargümnaasium, juhendaja Aive Peil), Kalev Gustav Keert (Gustav Adolfi Gümnaasium, juhendaja Urve-Liis Valdmaa), Diandra Must (Tartu Täiskasvanute Gümnaasium, juhendaja Reet Kandimaa).

Lisaks pälvisid žürii tunnustuse Maarja-Liis Korkus ja tema juhendaja Dea Proode Jõhvi Güm-naasiumist originaalsuse eest, ning Tallinna Must-jõe Gümnaasiumi õpetaja Henn Rajalo initsia-tiivi eest: nimelt viis õpetaja lapsed spetsiaalselt esseekonkursi kirjutamise eesmärgil ekskursioo-nile Jaan Poska majja ja innustas õpilasi kirjutama oma mõtetest seoses riigimees Jaan Poskaga.

Helen Lausma-Saar, Kesklinna vanema asetäitja, Rahvarinde Muuseumi juhataja

„Sisuka essee kirjutamine eeldab teatmeteostega tutvumist, erinevate allikate lugemist.

”

„Tõeliseks riigimeheks saab ainultsee, kes seab riigi ja rahva huvid enese huvidest kõrgemale.

”


7.1.7

Tallinna parimad õpilasetlejad 20153. veebruaril 2015 peeti Tallinna 32. Keskkoolis vabariikliku õpilasetlejate konkursi Tallinna eelvoor, kus selgusid tänavused pealinna parimad etlejad.

4.-6. klassid arvestuses tulid laureaadiks Aaron Thor Härm (6. kl, Tallinna 32. Keskkool, juhen-daja Eva Kalbus), Emma Tross (5. kl, Tallinna Rahumäe Põhikool, juhendaja Anne Piibur) ja Anna Veselova (4. kl, Lasnamäe Vene Gümnaa-sium, juhendaja Eva Õim).

7.-9. klasside parimad on Kirke Aer (8. kl, Vanalinna Hariduskolleegium, juhendaja Krista Nõmmik), Jennifer Marisse Cohen (9. kl, Kad-rioru Saksa Gümnaasium, juhendaja Kristel Vaik-saar) ja Katriin Rebeca Selirand (9. kl, Tallinna 32. Keskkool, juhendaja Maret Varblas).

10.-12. klasside laureaadid on Jaan Tristan Kol-berg (10. kl, Tallinna 32. Keskkool, juhendaja Kristel Kubber), Kärolin Lints (11. kl, Tallinna Ühisgümnaasium, juhendaja Liivi Reinert) ja Sten Laansoo (12. kl, Tallinna Reaalkool, juhen-daja Mirja Särg).

Õpilasi hindas žürii koosseisus Heiki Vilep (lastekirjanik), Aita Vaher (draama- ja kõneteh-nika õpetaja) ning Ursula Ratasepp (teatri- ja fil-minäitleja).

Publiku lemmikuiks osutusid Aaron Thor Härm, Kirke Aer ja Jaan Tristan Kolberg, kes esindasid kodulinna õpilasetlejate riigikonkursil Tartus (13. veebruaril).


7.1.8

Luulekonkurss „Koidulauliku valgel”8. detsembril 2014 toimus Eesti Laste-kirjanduse Keskuses „Koidulauliku” luulekonkursi Tallinna eelvoor.

Žürii koosseisus Jaak Urmet (Wimberg), Jaanus Vaiksoo ja AnnaMagdaleena Kangro otsustas preemiad jagada järgmiselt.

Eripreemiad 5.-9. klasside arvestuses: Sofia Kõrs (Pirita Majandusgümnaasium, 5. kl, juhendaja Elfriede Ait), Anna-Laura Alamets (Tallinna Ing-lise Kolledž, 9. klass, juhendaja Chris-Evelin Luik).

Laureaadid 5.-9. klasside arvestuses: Kirke Aer (Vanalinna Hariduskolleegium, 8. klass, juhendaja Krista Nõmmik), Ivo Urb (Tallinna

Ühisgümnaasium, 5. klass, juhendaja Lily Pärt-las), Andri Suga (Tallinna Mustamäe Gümnaa-sium, 9. klass, juhendaja Merle Raidma).

Laureaadid 10.-12. klasside arvestuses: Mari-Liis Mõis (Tallinna 32. Keskkool, 11. klass, juhendaja Eha Aare), Sergei Klunkov (Tallinna Õismäe Vene Lütseum, 10. klass, juhen-daja Erika Jalakas), Marita Brigitta Mones (Tal-linna Kristiine Gümnaasium, 11. klass, juhendaja Helmi Kelle).

Tallinna esindasid 12. detsembril Pärnus toimu-nud vabariiklikus lõppvoorus Kirke Aer ja Ivo Urb.


1 „Koidulauliku valgel” laureaadid 5.-9. klasside arvestuses: Andri Suga, Kirke Aer ja Ivo Urb

2 „Koidulauliku valgel“ parimad etlejad koos juhendajatega

1 2

„Publiku lemmikud esindasid kodulinna õpilasetlejate riigikonkursil.

”


7.1.9

Juhan ja Jakob Liivile pühendatud etluskonkurss 13. aprillil 2015 selgitati Eesti Lastekirjanduse Keskuses välja XXVII Juhan ja Jakob Liivile pühendatud koolinoorte etluskonkursi Tallinna eelvooru võitjad.

Žürii koosseisus Triin Soomets (luuletaja), Ilmar Tomusk (lastekirjanik) ja Anna-Magdaleena Kangro (ajakirja „Hea Laps” toimetaja) valis välja kolm laureaati ning andis välja ka eripreemia.

Eripreemia sai Sofi Karnetski (Lasnamäe Güm-naasium, 3. kl, juhendaja Margarita Klimova).

Laureaaditiitli pälvisid Laura Jaansen (Gustav Adolfi Gümnaasium, 10. kl, juhendaja Katre Pelisaar), Liisbeth Kala (Tallinna Kris-

7.1.10

Esimeste klasside lugemisvõistlus „Ladus lugeja 2015”

tiine Gümnaasium, 12. kl, juhendaja Helmi Kelle) ja Anna-Ma-ria Rüütmann (Tal-linna Inglise Kolledž, 9. kl, juhendaja Karin Muller).

Laureaadid esin-dasid kodulinna 18. aprillil Liivi Muuseu-mis peetavas vaba-riiklikus lõppvoorus.


Tallinna Südalinna Kool võttis 2014/15. õppeaastal luubi alla õpilaste funktsionaalse lugemisoskuse parandamise, parendamaks õpiedukust ja süvendamaks laste huvi lugemise kui silmaringi avardaja ja teadmisteallika vastu.

8. aprillil 2015 korraldati sel eesmärgil Tal-linna koolide esimeste klasside õpilaste võist-

lus „Ladus lugeja 2015”. Žürii* valis välja võit-jad poiste ja tüdrukute hulgast eraldi.

Tüdrukute esikolmikusse lugesid end Miia Herja (Tallinna Järveotsa Gümnaasium, I koht), Sandra Veinthal (Tallinna Ühisgümnaasium, II koht) ja Claudia Bubert (Tallinna Kristiine Güm-naasium, III koht). Eripreemia meeldejääva esi-tuse eest sai Meribel Laur (Pirita Majandusgüm-naasium).

1 Vendadele Liividele pühendatud etluskonkursi eripreemia saanud Sofi Karnetski (Lasnamäe Gümnaasium, 3. kl) ja tema juhendaja Margarita Klimova

2 Vendadele Liividele pühendatud etluskonkursi laureaaditiitli said (esimene rida vasakult) Liisbeth Kala, Laura Jaansen ja Anna-Maria Rüütmann (taga)

Esimeste klasside lugemisvõistluse „Ladus lugeja 2015“ osalejad

1

2


Parimad poisid olid Sander Trumm (Mäepealse Erakool, I koht), Karl Albert Merila (Tallinna Saksa Gümnaasium, II koht) ja Romet Krieger (Tallinna Õismäe Gümnaasium, III koht). Eripree-mia artistlikkuse eest sai Andreas Sadam (Tallinna Kristiine Gümnaasium).

*Žürii – Lea Eermann – Südalinna kooli vilistlane, eesti filoloog, Underi ja Tuglase Kir-

janduskeskuse teadur, Mari Torga – telediktor ja kõneõpetaja, Tiina Vapper – eesti filoloog, Õpe-tajate Lehe ajakirjanik, Mirjam Palumets – eesti keele ja kirjanduse õpetaja, kooliraamatukogu juhataja, Aili Keres – logopeed


7.1.11

Tallinna laste luulepäev 2015 „Päev läbi on päev!”Aprillis 2015 kogunesid pealinna väikesed luule-huvilised Tallinna Rahvaülikooli luulepäevale „Päev läbi on päev”. Luulepäevaga tähistati luuletaja Ott Arderi 65. sünniaastapäeva.

7. aprillil võistlesid kahekümne seitsme Tallinna kooli 1.-2. klasside õpilased, kokku 31 etlejat. 9. aprillil astusid võistlustulle 3.-4. klasside õpilased kahekümnest koolist, kokku 22 etlejat.

1. klasside parimad lugejad olid Elina Jakob-son (Tallinna Nõmme Põhikool), Taaniel Rumask (Tallinna Tehnikagümnaasium) ja Mariette Kop-pel (Tallinna Kristiine Gümnaasium).

2. klasside esikolmiku moodustasid Gustav Talmar (Tallinna Muusikakeskkool), Moon Las-sur (Jakob Westholmi Gümnaasium) ja Katariina

Petermann (Vanalinna Hariduskolleegium). 3. klasside parimad etlejad olid Maia Mägi

(Tallinna Muusikakeskkool), Gabriela Maria Taylor (Gustav Adolfi Gümnaasium) ja Georg Pallas (Tallinna Nõmme Gümnaasium).

4. klasside parimaks tunnistati Raul Rõkk (Kalamaja Põhikool), Oliver Kruuspan (Tal-linna Kristiine Gümnaasium) ning Aksel Ojari (Tallinna Saksa Gümnaasium). Luulepäeva kor-raldasid Tallinna Õpetajate Maja algõpetuse aine-sektsioon, Tallinna 21. Kool ja õpetaja Renna Marjundi, Eesti Harrastusteatrite Liit ning Tallinna Rahvaülikool.

Allikas: Tallinna Õpetajate Maja algõpetuse ainesektsioon; Merike Kivimäe, Tallinna Haridusamet

7.1.12

Koolirõõmu ja -õnne festival „KRÕF” oli osavõtu- ja rõõmurohke28. märtsil 2015 viis Tallinna Ühisgümnaasium (TÜG) juba kaheksandat korda läbi pealinna algklasside õpilaste koolirõõmu ja -õnne festivali „KRÕF”, kus lavale astus 236 õpilast 12 kollektiivist.

Lühinäidendeid hindas žürii koosseisus Janno Põldma (festivali patroon, filmioperaator ja -lavastaja), Are Uder (NUKU näitleja), Kristo Kõrgnurm (Tallinna Kesklinna Valitsus), Aime Niidas (TÜG-i õppealajuhataja) ja Reelika Järve (TÜG-i õpilasomavalitsuse esindaja).

Peapreemia omistas žürii Tallinna Kristiine Gümnaasiumi 1. kl näiteringile, kes etendas mee-leolukalt ja humoorikalt muinasjuttu „Punamüt-

sike” (juhendaja Mare Pukk). Nende trumbiks peale hea näitlemise oli lavalt kiirgav rõõm ja lust, mis vallutas nii publiku kui ka žürii südamed.

Kristiine gümnaasiumi trupp sai õiguse esin-dada Tallinna Eesti Kooliteatrite Riigifestivalil algklasside arvestuses (8.-9. mail 2015 Jõgeval).

Osatäitmise peapreemiad pälvisid:

• Henri Ojaste Pjerroo osa eest etenduses „Võluõunad” (Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi näitering, õp Kadri Lepik);

• Aliise Kadarik Pöial-Liisi osa eest muusi-kalis „Pöial-Liisi” (Gustav Adolfi Gümnaa-sium, juhendaja Külliki Kivistik, muusika Ly Tammerik).

„Luulepäeval võistles kokku viiskümmend kolm noort etlejat.

”

„KRÕF pakkus rõõmu nii lastele, õpetajatele kui ka lapsevanematest publikule.

”


Anti välja ka hulgaliselt eripreemiaid.

• Haabersti Vene Gümnaasium („Sajajalgne”, juhendaja Tatjana Paju-Stetski) – ilusa ja püüdliku eesti keele ning nakatava mängulu-sti eest.

• Gustav Adolfi Gümnaasium („Pöial-Liisi”, juhendajad Külliki Kivistik ja Ly Tammerik) – suurepärase lastemuusikali, ilusate lauluhäälte ja toredate kostüümide eest.

• Tallinna Lilleküla Gümnaasium („Võluõu-nad”, juhendaja Kadri Lepik) – erinevate teat-rivormide leidliku sulandamise ja oskusliku grimmi kasutamise eest.

• Tallinna Inglise Kolledž („Kolmekesi Pros-tokvašinost”, juhendaja Alina Roditšenko) – tabavate karakterite ning täpse ja tervikliku lavastuse eest.

• Hendrik Hunt – hundi rolli eest etenduses „Punamütsike” (Tallinna Rahumäe Põhikool, juhendaja Mihkel Tikerpalu).

• Oskar Greg Veski – hundi rolli eest etenduses „Punamütsike” (Tallinna Kristiine Gümnaa-sium, juhendaja Mare Pukk).

• Eliisabet Bremann – võõrasema rolli eest eten-duses „Lumivalgeke” (Tallinna Ühisgümnaa-sium, 8.b kl õpilaste Stella Karolin Venderi ja Grete Vaarmetsa loovtöö 4.a klassiga, juhen-daja Liivia Kivit).

• Brita Saarma – eide rolli eest etenduses „Lobi-seja vanaeit” (Tallinna Rahumäe Põhikool, juhendaja Mihkel Tikerpalu).

• Emma-Loore Reimann – rollide tädi Sokk ja Lumekuninganna eest etenduses „Seiklus raamatukogus” (Tallinna Nõmme Põhikool, juhendaja Kaia Palu).

• Paul Pärtel Vellerind – kuninga varahoidja rolli eest etenduses „Kuningas Krihvel ja ta kaduma läinud kullakirst” (Jakob Westholmi Gümnaasium).

Aukirjadega tunnustati kõiki kollektiive ja toodi välja nende tugevad küljed. Iga esineja sai mälestuseks KRÕF-i logoga meene ja maius-tusi. Kalev AS-i mas-kotid Mesikäpp ja Draakon kostitasid kõiki kommidega.

Tallinna Rahu-mäe Põhikooli, Tal-linna Nõmme Põhi-kooli, Tallinna Inglise Kolledži ja Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi näitetrupid kutsuti esi-nema Tallinna Vanalinna Päevadele (4. juuni kl 12 Tornide väljakul).

Festivali toetasid: Tallinna Haridusamet, Tal-linna Kesklinna Valitsus, Kalev AS, NUKU keskus.

Liivia Kivit, KRÕF-i projektijuht, Tallinna Ühisgümnaasium

Peapreemia sai Tallinna Kristiine Gümnaasiumi 1. kl näitering, kes etendas toredasti muinasjuttu „Punamütsike“ (juhendaja Mare Pukk)

Kaheksas „Koolirõõmu- ja õnne festival“ pakkus rõõmu nii väikestele näitlejatele kui ka nende juhendajatele

Tüdrukute hulgast pälvis parima osatäitja preemia Aliise Kadarik (Pöial-Liisi osa muusikalis „Pöial-Liisi“, Gustav Adolfi Gümnaasiumi näitetrupp)

Tänuavaldused hästi korraldatud festivali eest võtab vastu KRÕF-i projektijuht Liivia Kivit (vasakul)


7.1.13

Üleriigiline kooliteatrite festival

16. detsembril 2014 toimus viiendat korda vene õppekeelega koolide noormeestele mõeldud eestikeelne kõnevõistlus „Harjumaa Mihkel”.

Kõnevõistluse eesmärgiks on märgata andekaid noori, panna proovile nende loovus, suhtlemis- ja kõneoskus. Igal aastaga on võistlus aina populaar-semaks saanud, see on muutunud koolidele heaks ja kauniks traditsiooniks. Sel aastal olid esindatud

26. ja 27. märtsil 2015 peeti Tallinna 32. Keskkoolis vabariikliku kooliteatrite festivali Tallinna eelvoor.

Parimad selgitati välja nii põhikoolide kui ka güm-naasiumite arvestuses. Žüriisse kuulusid näitlejad Ene Järvis, Roland Laos, Kait Kall ja Ivo Reinok.

Põhikoolide laureaadiks tuli Tallinna Reaal-kooli näitetrupp etendusega „Kalur ja tema Hing”. Parimaks meesnäitlejaks tunnistati Aleksander Supin (Tallinna Kanutiaia Noortemaja teater „Solaris”) Korstnapühkija rolli eest. Parim nais-näitleja on Nataša Avastensen (Tallinna Kanu-tiaia Noortemaja teater „Solaris”) kuivanud lille-dega vaasi rolli eest.

Gümnaasiumite hulgas oli parim Tallinna 32. Keskkooli 12.d klass etendusega „Kui teile nii näib”. Parim meesnäitleja on Kaarel Orumägi ja parim naisnäitleja Jonna Lisa Nõmmik, mõle-mad võidutrupi liikmed.

Põhikooliõpilastest pälvisid oma rolli eest eripreemia Karl Joonas Berkovich, Emma Tross, Katarina Lassel, Eva-Lotta Kutser, Susanna Uus,

Kristjan Baikov ja Henri Maasik. Peale selle ka näitering „Et” ühise hingamise, MTÜ Rahukas grupitunnetuse ning Irina Tomingas lapsi inspi-reeriva ja mitmekülgse juhendamise eest.

Gümnaasiumite truppidest said eripreemia Miika Pihlak ja Kristiine Eliise Kadakas (Tallinna 32. Keskkool „Ühe aia lugu”, partnerluse eest), Lasnamäe Vene Gümnaasiumi draamastuudio „Obraz” (Hamleti ja Julia rollid, juhendaja pree-mia), Tallinna 32. Keskkool (etenduse „Õndsast vangistusest” tervikliku tunnetuse eest), Tallinna Realkool (etenduse „Dj Sass” julge interpretat-siooni eest), Tallinna Rahvaülikool (etenduse „Loovtöö – W.S.” loova ja minimalistliku lähe-nemise eest) ning Anna Saukas (märkimisväärse soorituse eest Fatma ja politseiniku rollides).

Põhikooli riigifestivalil, 24.-25. aprillil Narvas esindas kodulinna Tallinna Reaalkooli teatritrupp ning gümnaasiumi riigifestivalil, 10.-11. aprillil Haapsalus, astus võistlustulle Tallinna 32. Kesk-kooli teatritrupp.


7.1.14

Eestikeelne kõnevõistlus „Harjumaa Mihkel” venekeelsetele noortele

Haabersti Vene Gümnaasium, Mustamäe Huma-nitaargümnaasium, Ehte Humanitaargümnaasium, Lasnamäe Vene Gümnaasium ja Tallinna Tõnis-mäe Reaalkool. Hindajateks olid üks õpetaja ja õpilane igast koolist.

Kodus tuli ette valmistada teema „Kuidas ma õpin eesti keelt?”. Võistlejad esitasid oma ette-kande erineval viisil – mõned humoorika videona, mõni slaidide või lihtsalt kõnena. Teine teema

Gümnaasiumite hulgas oli kooliteatrite festivali parim Tallinna 32. Keskkooli 12.d klass etendusega „Kui teile nii näib“

„Igal aastaga on „Harjumaa Mihkel” aina populaarsemaks saanud.

”


võeti loosiga ja selle ettevalmistuseks anti ainult 30 minutit.

Võistlusesse kaasati ka saalitäis pealtvaata-jaid. Õpilased jaotati erinevateks võistkonda-deks, igale grupile anti eestikeelne luuletus, mille sisu tuli Google´i tõlke järgi paberile joonistada. See oli päris keeruline! Hiljem pidid teised ära arvama, mis luuletusega tegu on.

Harjumaa Mihkliks 2014 valiti Maksim Hazinski Tallinna Mustamäe Humanitaargüm-naasiumist. Teiseks tulid Pavel Zjaikin (Tallinna

Mustamäe Humanitaargümnaasium) ja Edvin Zabotin (Tallinna Tõnismäe Reaalkool) ning kolmandaks Andrei Anissimov (Ehte Humani-taargümnaasium) ja Stanislav Beljakov (Tal-linna Tõnismäe Reaalkool). Tunnustuseks tehtud töö ja nähtud vaeva eest viisid noormehed oma eesti keele õpetajale kaasa tänukirja. „Harjumaa Mihkli” autoriks ja korraldajaks on Haabersti Vene Gümnaasiumi eesti keele õpetaja Ülle Kõllo.


Tallinna Järveotsa Gümnaasium korraldas 5. märtsil 2015 juba traditsiooniks saanud Tallinna koolide 9. klasside õpilaste ingliskeelse viktoriini „Our Capital Tallinn”.

Viktoriin toimus esimest korda neli aastat tagasi, kui Tallinn oli Euroopa kultuuripealinnaks. Tänavu, muusika-aastal, kandis viktoriin alapeal-kirja „Tallinn and Music”.

Viktoriinile registreerus 17 võistkonda. Lisaks Tallinna koolidele osalesid kaks külalisvõist-konda, mille moodustasid Skandinaavia ja Leedu koolide õpetajad, kellega Järveotsa gümnaasium teeb koostööd Nordplus projekti „Building Lan-guage Bridges” raames.

Võistlejad olid hästi ettevalmistunud ja näi-tasid üles head kodulinna tundmist. Võitjaks tuli Tallinna Arte Gümnaasiumi ja teiseks Tallinna Saksa Gümnaasiumi võistkond. Kolmas koht läks jagamisele Tallinna Nõmme Põhikooli ja

Tallinna Prantsuse Lütseumi vahel. Neile järgne-sid võrdse tulemusega Tallinna Mustamäe Huma-nitaargümnaasium, Tallinna Pae Gümnaasium ja Tallinna Õismäe Gümnaasium.

Hästi esinesid ka külalisvõistkonnad, paari-päevase Tallinnas viibimise jooksul olid nad lin-naekskursioonidel paljutki kõrva taha pannud. Tõsi küll, võistlesid nad väljaspool arvestust ja seega „paigutust” edetabelisse ei saanud.

Autasustamisel pakkusid külalised kõigile osalejatele võimalust tutvuda lähemalt oma rii-kide ja koolidega. Improviseeritud kohvikus sai maitsta eri maade maiuseid, vaadata videoid ja vestelda riikide esindajatega.

Võistluse reglemendi kohaselt korraldava kooli õpilased viktoriinil osaleda ei saa, küll aga olid „üheksandikud” suureks abiks ürituse korral-damisel.

Terje Treimann, Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi arendusjuht

7.1.15

Ingliskeelne viktoriin „Our Capital Tallinn”Tallinna koolide 9. klasside õpilaste ingliskeelse viktoriini „Our Capital Tallinn“ võistlus ja hindamine

„Võistlejad näitasid üles head kodulinna tundmist.

”


Kadrioru Saksa Gümnaasium korraldas 28. aprillil 2015 juba neljandat korda saksa keele võistluse „Deutsch ist ein Plus” saksa keele huvilistele üle Eesti.

Mõeldud on see võistlus saksa keelt A- ja B-võõr-keelena õppivatele 8. ja 9. klasside õpilastele.

Rohke osavõtt näitab konkursi populaarsust. Iga kord on osalejate arv küündinud 100 lähedale. Takistuseks pole olnud ka toimumispaik. Õpilasi on tulnud nii lähedalt kui ka kaugemalt, sealhul-gas Hiiumaalt, Toilast ja Tartust. Sel aastal osales võistlusel 90 õpilast 33 koolist.

Võistlus kestis 80 minutit ja koosnes tradit-siooniliselt kuulamis- ja lugemisülesandest ning grammatikaosast. Esikolmikukohad viid sel korral laiali üle vabariigi – Viljandisse, Vast-seliinasse ja mujale.

Pärast võistlust said kõik osalejad tegutseda sak-sakeelsetes töötubades. Õpilastega kaasa tulnud õpetajad tutvusid õppekorraldusega Kadrioru Saksa Gümnaasiumis. Päev lõppes väikese kont-serdiga kooli aulas. Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilased olid valmistanud ette meeleoluka saksa-keelse sõnalis-muusikalise programmi, parimate keelehuviliste autasustamisega raamatutega.

Üritus täitis eesmärki suurendada huvi saksa keele õppimise vastu, pakkuda saksa keelega tegelevatele õpilastele võimalust kasu-tada oma keeleoskust tunniväliselt ning kohtuda saksa keele huvilistega kogu vabariigist. Kohale tulnud õpetajad ja õpilased pidasid üritust igati õnnestunuks ning lubasid ka järgmisel aastal kindlasti osaleda.

Diana Kollin-Poom, Kadrioru Saksa Gümnaasium

7.1.16

Üleriigiline saksa keele võistlus „Deutsch ist ein Plus”

21. novembri sügisõhtu oli filmihuviliste noorte jaoks eriline – Kadrioru Saksa Gümnaasiumis (KSG) algas legendaarne filmifestival „NUI”. Filme saatsid festivalile noored üle Eesti.

Juba kolmeteistkümnendat korda toimuv festival on muutunud aasta aastalt aina populaarsemaks. Festivali peakorraldaja Monika Varšavskaja sõnul on „NUI” nii mõnelegi noorele hüppelauaks suurde filmimaailma, näiteks kunagine KSG õpi-lane Mikk Granström, kes festivali „NUI” vara-

jastel aastatel festivalile hoogu andis ning on praegu üks PÖFF-i korraldajatest. „Leian, et „KSG NUI” on üks Eesti noorte suurimaid üritusi ja toob kord seda külastanud noore filmifes-tivalile alati tagasi.”

Filme hindavad ja kri-tiseerivad oma ala spetsia-listid. Sel aastal oli žüriis

noor režissöör Doris Tääker, foto- ja videograaf Jörgen Paabu, Kroonika ajakirjanik Liilit Kirss, KSG inglise keele õpetaja Colm Doyle, „Ring-vaate” reporter Jüri Muttika, KSG vilistlane ja Balti Filmi- ja Meediakooli tudeng Regina Rähn ning noor operaator Ants Tammik.

Žürii valis välja parima mees- ja naisosatäitja, ilusaima pildi ning kauneima heliga filmi. Publiku ning ka žürii lemmik said eriauhinnad.

• Žürii lemmik: „Pink” (Ralf Tafenau); publiku lemmik: „Skiso” (Margus Hanno Murakas)

• Parim naisosatäitja: Isabel Kevade; parimad meesosatäitjad: Henri Tabur ja Sander Terras.

• Parim pilt: „Vanakuldsed sibulad” (Otto Kaarel Altroff); parim heli: „Skiso” (Margus Hanno Murakas).

Sündmuse korraldusele andsid tõuke ja panid oma õla alla Tallinna Haridusamet, NYimage OÜ, Kino Artis, Tallinna Linnateater, Reval Cafe, Viking Line, Rahva Raamat, Spordikeskus Teras, Just Film, Euronics, Ökosahver ja Selveri Köök.

Monika Varšavskaja, KSG XIII „NUI” peakorraldaja

7.1.17

Filmifestival „KSG NUI” on noortele hüppelauaks filmimaailma

Legendaarne filmifestival KSG NUI,

kuhu saatsid filme noored üle Eesti

„Pärast võistlust said kõik osalejad tegutseda saksakeelsetestöötubades.

”


7.1.18

Huvikeskuse Kullo klaverifestival „MIT/t/MU/u/S” Tallinna Huvikeskus Kullo korraldas 31. jaanuaril ja 1. veebruaril 2015 festivali „MIT/t/MU/u/S”, kuhu olid oodatud klaveriõpilased, kes ei õpi muusikakoolis.

Juba kuuendat korda peetud minifestivalile olid oodatud igal tasemel klaverimängijad, kes õpivad huvikeskuste, loomingu- ja noortemajade ning põhikoolide ja gümnaasiumide juures asuvates klaveriklassides või -ringides.

Festivali esimese päeva teemaks oli kuni XX sajandini loodud klassikaline muusika sooloklave-rile ja konkurss „Maailma tantsud”. Teine päev kes-kendus ansamblitele, esineda võis mistahes stiilis.

Võistlustules oli üle 130 õpilase 14 õppeasu-tusest. Lapsi juhendas 23 pedagoogi. Võisteldi kolmes vanuserühmas: noorem (5–9-aastased),

keskmine (10–14-aastased) ja vanem (15–19-aas-tased). Ansambleid hinnati kahes kategoorias: õpilane-õpilane ning õpilane-õpetaja.

Žürii (Kaarel Peäske, Rocca al Mare Kool; Jelena Elkind, Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool; Marja Jürisson, Tallinna Muusika-keskkool) andis välja preemiad 60 üksikesine-jale ja 26 ansamblile. Fotol on üks korraldaja-test Lilian Kapp ja žürii liige Kaarel Peäske.

Kairi Kaugema, Tallinna Huvikeskuse Kullo direktori asetäitja noorsootöö alal

6. detsembril 2014 toimus Tallinna Reaalkoolis viieteistkümnendat korda Tallinna ja Harjumaa koolide vokaalansamblite konkurss „Volüüm”, mida ka korraldab Tallinna Reaalkool.

Korraldajate soov on anda osalejatele esinemisvõi-malusi, propageerida eestikeelset ja eesti heliloo-jate muusikat, tuua nähtavale ka need lauluansamb-lid, kelle tänased võimalused ainult klassiseinte vahele on jäänud, kuid kes tegelikult hoopis tähe-

7.1.19

Vokaalansamblite konkurss „Volüüm 15”

Klaveriõpilased võistlustules

Konkursi „Volüüm 15“ grand prix’ pälvis Tallinna 21. Kooli tütarlasteansambel Giusto (juhendaja Ene Uibo)

„Korraldajate soov on anda osalejatele esinemis-võimalusi.

”


lepanu, enese proovile panekut ja pisut tunnustust vajaksid. Just neile on see oluliseks impulsiks jät-kamaks alustatud teed suurde muusikasse.

Konkursi „Volüüm 15” grand prix’ pälvis Tallinna 21. Kooli tütarlasteansambel Giusto (juhendaja Ene Uibo).

Tallinna koolide laureaadid vanuserühmade kaupa

4.-5. klass

• I koht: Gustav Adolfi Gümnaasiumi segaan-sambel (juhendaja Ly Tammerik)

• II koht: Merivälja Kooli segaansambel (juhen-daja Kaie Kodres)

• III koht: Meero Muusik segaansambel (juhen-daja Anu Lõhmus)

6.-7. klass

• II koht: Tallinna 21. Kooli tütarlasteansambel Üheksa Kuuendikku (juhendaja Ene Uibo)

8.-9. klass

• I koht: Tallinna 21. Kooli tütarlasteansambel Giusto (juhendaja Ene Uibo)

• II koht Jakob Westholmi Gümnaasiumi 9.b klassi neidudeansambel (juhendaja Grete Koik)

• III koht Meero Muusik tütarlasteansambel Keskmised (juhendaja Anu Lõhmus)

Gümnaasium

• I koht Tallinna 21. Kooli segaansambel 2Loud (juhendaja Grettel Killing)

• II koht Meero Muusik neidudeansambel Ellad (juhendajad Mirjam Dede ja Anu Lõhmus)

• III koht Tallinna Inglise Kolledži neidudean-sambel (juhendaja Margot Peterson)

Eripreemia väga heade ja loominguliste seadete eest sai Grete Põldma.


28. veebruaril 2015 viis Gustav Adolfi Gümnaasium (GAG) läbi üleriigilise Johann Valentin Mederi kvintettide konkursi.

Konkurss toimus kahes osas: konkursivoorud Kapiitlisaalis ja lõppkontsert Mederi saalis. Kon-kursi üldvõitja, kolme kategooria esimeste koh-tade võitjad ning žürii eriauhinna saanud osalejad said õiguse esineda Mederi saalis lõppkontserdil, mille salvestas Klassikaraadio.

IV üleriigilise Johann Valentin Mederi kvin-tettide konkursi grand prix’ võitis Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakooli kvintett.

Teises kategoorias võitis I koha GAG Ric-

hard Ott Leithami kvintett. II koha sai Pärnu Muusikakooli kvintett ning III koha Läänemaa Ühisgümnaasiumi kvintett. Esimeses kategoorias sai I koha GAG 2.b klassi kvintett.

Lootustandva helilooja eripreemia sai Mihkel Roomet Tallinna Reaalkooli kvinteti eestvedaja, juhendaja ja heliloojana.

Parima isamaalise muusikapala interpretat-sioonipreemia sai Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi kvintett.

Viies üleriigiline Johann Valentin Mederi kvintettide konkurss toimub 27. veebruaril 2016.

Allikas: Gustav Adolfi Gümnaasium

7.1.20

Mederi kvintettide konkurss1 Esimeses kategoorias sai I koha GAG 2.b klassi kvintett

2 Gustav Adolfi Gümnaasiumi üleriigiline Johann Valentin Mederi kvintettide konkurss

1 2

„See on oluliseks impulsiks jätkamaksalustatud teed suurde muusikasse.

”


7.1.21

Anne Veski lauludele pühendatud ülelinnaline laulukonkurss 30. aprillil 2015 toimus Tallinna Juudi Koolis Anne Veski lauludele pühendatud ülelinnaline laulukonkurss.

Esineda võis kolmes kategoorias: soololaul, duett ja ansambel. Konkursile registreerus 12 kooli.

Konkursi žürii oli esinduslik: Anne Veski (laulja), Ivar Must (helilooja ja muusikaprodut-sent) ja Igor Jermakov (muusik).

Esikohad jagunesid järgmiselt:

• Soololaul: Anna-Polina Pasjutina, „Üksinda” (Tallinna Läänemere Gümnaasium, juhendaja Marianna Pisarevskaja)

• Duett: Svetlana Galebuzova ja Natalja Gorbu-nova, „Sõbrad” (juhendaja Natalja Gorbunova)

• Ansambel: Anne-Mary Läll, Tanel Ronimoos, Karl Abro, Martin Einmann ja Aap Jõeste, „Kassipoeg Charli” (Tallinna Tehnikagümnaa-sium, juhendaja Elina Kaasik.

Allikas: Tallinna Juudi Kool

7.1.22

Konkursid-festivalid „Igal ühel oma pill” ja „Laula mu laulu”Mustamäe Laste Loomingu Maja viis aprillis 2015 läbi kaks konkurssi-festivali: „Igal ühel oma pill” ja „Laula mu laulu”. Esimesel neist osales kümme, teisel kaksteist õppeasutust

Konkursid-festivalid oli omanäolised ja andsid kõigile muusikat ja pillimängu armastavatele õpi-lastele võimaluse näidata oma oskusi. Kava oli huvitav ja mitmekesine, sest esinejaid oli mitmes vanuses, lauldi solistina, esinesid ansamblid, lau-

lud olid eesti, vene, hispaania,

inglise ja prantsuse keeles. Õpilased said jälgida ja kuulata üksteise esinemisi ja näidata oma tuge-vamaid külgi.

Pealtvaatajad võtsid soojalt vastu kõiki esine-jaid, žürii autasustas neid tubli osavõtu eest mee-netega. Õpilaste juhendajad avaldasid korraldaja-tele tänu ja soovi osaleda ka järgmisel korral.

Allikas: Mustamäe Laste Loomingu Maja

Konkursil osalejad koos Anne Veskiga

Mustamäe Laste Loomingu Maja konkurss-festivalid „Igal ühel oma pill“ ja „Laula mu laulu“


Noored keraamikud üle Eesti osalesid juba kuuendat korda keraamikakonkursil „Savisellid”, mida Tallinna Huvikeskus Kullo on aastast 2004 korraldanud iga paari aasta tagant.

Käesoleval aastal laekus konkursile rekordiliselt 745 tööd 54 erinevast õppeasutusest 6-18-aastas-telt savisellidelt.

4. märtsil avati Kullo Lastegaleriis konkursi-tööde näitus, mille pani kokku keraamik Triinu Maide-Safin. Näha sai igas suuruses ja värvis ning eriteemalisi kujusid, nõusid, serviise, reljeefe. Ka tehnikad olid mitmekülgsed – kleepvormid, gla-

7.1.23

Kuues üle-eestiline keraamikakonkurss „Savisellid”

suuritud esemed, maalitud esemed, treitud vor-mid, segatehnikad.

Näituse avamisel avalikustati ka konkursi tulemused ning autasustati laureaate. Žürii (keraa-mikud Kristi Põldoja, Triinu Maide-Safin ja Kersti Laanmaa) hindas konkursitöid viies vanu-seastmes. Kuivõrd tase oli ühtlaselt väga kõrge, otsustas žürii loobuda võitjate järjestamisest ning andis igas vanuserühmas välja umbes kümme-kond võrdväärset laureaaditiitlit.

Konkurssi toetas Tallinna Haridusamet.


7.1.24

Pirita Majandusgümnaasiumi konkurss „Kokapoiss”18. veebruaril 2015 võistlesid kaheksa kooli 1.-12. klassi poisid – kokku 23 võistkonda – Pirita Majandusgümnaasiumi konkursil „Kokapoiss”.

Kokapoiste konkurssi on korraldatud alates 2005. aastast, teist aastat viidi see läbi ülelinnalise võist-lusena. Konkursi eesmärgiks on tervisliku toitu-mise ja kokanduse populariseerimine ning noor-meestele eneseteostuse võimaluse pakkumine.

Konkursil osalemine aitab arendada koostööd, üksteisega arvestamist ning teineteise toetamist.

Läbi aegade on konkursi teemadeks olnud „Üllatuslaud lemmiklauljale või -bändile”, „Nõi-duslikud tervendavad suutäied”, „Minu toit on kunstiteos”, „Külm laud – pidulikud soolased vigursuupisted” jne. Sel korral valisime teemaks magus külm laud „Magusad lauluviisid”.

Konkurss algas Pirita Linnaosa Valitsuse ter-visedenduse spetsialisti Sirli Telli ettekandega ter-

1 Kolmanda koha 7.-12. klassi noormeeste hulgas saavutas Jarmo Kender (Ristiku Põhikool, 7. klass)

2 Meisterkoka tiitli kandidaadid võistlustules Pirita Majandusgümnaasiumi konkursil „Kokapoiss“

1 2

„Kuivõrd tase oli ühtlaselt väga kõrge, loobus žürii võitjate järjestamisest.

”

„Konkursi eesmärgiks on noormeesteleeneseteostuse võimaluse pakkumine.

”


vislikust toitumisest, järgnesid töötoad võistleja-tele ning edasi juba võistlus meisterkoka tiitlile. Paaristööna valmisid poole tunni jooksul magu-sad road. Rooga esitleti ühe minuti jooksul žüriile ning kaasvõistlejatele. Poisid suutsid välja võluda väga erinevad ja huvitavad lahendused – oli väga peent käsitööd.

Žürii hindas toidu valmistamise käiku, võist-lejate koostööd, toidu maitset, loovust toidu esit-lemisel ning poiste välimust.

Meisterkoka tiitli 4.-6. klassi poiste vanuse-rühmas said Thor-Kaspar Marvet ja Fred Eerik Laats (Tallinna Inglise Kolledž, 6. klass), tei-seks tulid Ervin Talts ja Andrei Issatšenko (Pirita Majandusgümnaasium, 4. klass) ning kolmandaks Ken Rasmus Kuning ja Gregor Suurvarik (Tal-linna 32. Keskkool, 5.klass).

Meisterkoka tiitli 7.-12. klassi noormeeste seast pälvisid Fred Mühls ja Mati Lomp (Pirita

Majandusgümnaasium, 10. klass). 2. koht: Chris Efert ja Marcel Mäger (Tallinna Prant-suse Lütseum, 9. klass) ja 3. koht Jarmo Kender (Ristiku Põhikool, 7. klass).

Eripreemiad jagati välja järgmiselt: „Noorim osa-võtja” Karl Mathias Uus ja Paul Vahi (Pirita Majandusgümnaasium, 2. klass); „Parim meeskonnatöö” Ken Rasmus Kuning ja Gregor Suurvarik (Tallinna 32. Kesk-kool), „Parim outfit” Raul Vilippus ja Sten Mar-tin Sika (Pirita Majandusgümnaasium, 12. klass) ja „Parim esitlus” Karl Mathias Uus ja Paul Vahi (Pirita Majandusgümnaasium, 2. klass). Ristiku PK Kokapoiste võistlus, pildil Jarmo Kender


7.1.25

Kristiine gümnaasiumi robootikapäev „Tuleviku kool”21. novembril 2014 kohtusid Tallinna Kristiine Gümnaasiumi robootikapäeval „Tuleviku kool” nelja kooli viis võistkonda.

Võistluse edetabel kujunes järgmiselt:

• Robotimängu parim – Ristiku Põhikool

• Parim projekt – Tallinna Kristiine Gümnaasium

• Võimsaim robot – Tallinna Südalinna Kool

• Parim uustulnuk – Tallinna Lilleküla Gümnaasium

• Fantaasiarikkaim esitlus – Tallinna Süda-linna Kool

Ristiku Põhikooli võistkonda kuulusid 7.b klassi õpilased Mark Ganjukov, Liisa-Marie Pehka, Oskar Lillo, Karl Lillo, Paolo Randev ja Jarmo Kender. Õpilasi juhendas õpetaja Jürgo Nooni.


7.1.26

Interaktiivne mälumäng „Mesimumm 2015”Haabersti Vene Gümnaasium korraldas juba kuuendat korda rahvusvahelise interaktiivse võistkondliku mälumängu „Mesimumm”.

19.- 20. jaanuarini 2015 viidi läbi esimene voor, kus osales 34 võistkonda. Mängisid õpilased Eestist, Leedust, Lätist, Venemaalt ja Ukrainast. Nädala jooksul said kõik võistkonnad iga päev

Kokapoiste võistlustöö

Võistkondliku mälumängu „Mesimumm” parimad


vastata küsimustele loodusteaduslikkust tsüklist. Teise vooru (30. jaanuaril) pääses 15 võistkonda, kellel esimeses voorus oli 65 protsenti õigeid vas-tuseid. Teises voorus lahendasid õpilased majan-duslikke ülesandeid, kasutades oma teadmisi, oskusi ja elukogemusi.

27. veebruaril võisteldi Haabersti Vene Güm-naasiumis mälumängu „Mesimumm 2015” lõpp-voorus. Mõõtu võtsid üksteiselt Paldiski Põhi-kool, Gustav Adolfi Gümnaasium, Haabersti Vene Gümnaasium, Tallinna 53. Keskkool, Tõnismäe

Reaalgümnaasium, Sofia Kovalevskaja nimeline Keskkool Vilniusest ja Peterburi Lomonossovi Gümnaasium nr 73.

Iga võistkond uuris neljast erinevast veeko-gust võetud vee omadusi. Töö koosnes kolmest etapist: praktiline töö (vee omaduste uurimine); võistkonna tehtud töö kohta aruande vormista-mine; esitluse tegemine ning kaitsmine.

Selles mängus ei olnud kaotajaid, kõik osale-jad said kingitusi. Kuid igas mängus on võitjad. Mälumängu "Mesimumm 2015” võitjateks osu-tus Gustav Adolfi Gümnaasiumi võistkond. Teise koha ning vastava auhinna sai Tallinna Tõnismäe Reaalkooli võistkond, kolmanda koha Paldiski Põhikool.

Projekti „Mesimumm 2015” töötasid välja ja viisid läbi Irina Bozenok, Julia Bandura, Niina Brander, Marina Zahharova, Jelena Malinina, Svetlana Martõn, Marina Rüütel, Galina Hurtina ning Larissa Šušina. Loodetavasti kohtutakse taas mälumängus „Mesimumm 2016”.

Irina Bozenok, Haabersti Vene Gümnaasiumi projektijuht

7.1.27

Jooksukabe liidab mõttespordi ja aktiivse liikumise16. mail toimus Tallinna Nõmme Noortemaja jooksukabe võistlus „Kevad 2015”.

Võistlema olid oodatud samas klassis käivatest õpilastest moodustatud neljaliikmelised võistkon-nad. Võistkonna pidid komplekteerima ja regist-reerima lapsed ise. Erinevalt eelmistest aastatest olid oodatud osalema ka lasteaiad. Lasteaedadel ei olnud eraldi arvestust, küll aga oli võimalik

võistkond moodustada ülelasteaialiselt. Jook-sukabe lõppes järgmiste tulemustega: Tallinna Reaalkooli 3. klass – I koht, Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi 3. klass – II koht ning Tallinna Lasteaed Rabarüblik – III koht.

Kabetreener Heinar Jahule jõudu ka järgmise kevade jooksukabe võistluse korraldamisel. fotod

Piia Aasmäe, Tallinna Nõmme Noortemaja

Kuues rahvusvaheline interaktiivne võistkondlik mälumäng „Mesimumm” Haabersti Vene Gümnaasiumis

1 Jooksukabe liidab mõttespordi ja aktiivse liikumise

2 Jooksukabe esikolmik

1 2


12. märtsil 2015 toimus Estonia Talveaias XII ülelinnalise koolieelikute etlemiskonkursi „Eesti keele kaunis kõla” lõppvoor, kus 28 väikest sõnakunstnikku andsid südamliku etenduse.

Publikut vaimustasid esinejate siirus ja emotsio-naalsus ning sisemine rõõm, mida oskuslikult kuulajatega jagati. Kõik esinejad pälvisid tugeva aplausi ja žürii kiituse. Mõnigi neist võiks žürii arvates peagi monoetendusega üles astuda.

Kuna kõik esinejad olid suurepärased, tuli žüriil (näitlejanna Elle Kull, muusikapedagoog Ave Kumpas, teleajakirjanik Hannes Hermaküla ning Tallinna Haridusameti alushariduse juhti-vad spetsialistid Marika Kallas ja Anne Targem) valida mitte võitjaid, vaid oma „lemmikuid”.

Eriliselt tõsteti esile järgmised väikesed etlejad:

• Uku Tamm Tallinna Lasteaiast Kiikhobu (juhendaja Sirje Saks);

• Maksim Kuts Tallinna Laagna Lasteaed- Põhikoolist (juhendaja Kaire Kask);

• Anette Vilhelmine Koonik Pirita Kose Lasteaiast (juhendaja Mari Liis Utno);

• Sirlika Hermaste Tallinna Virmalise Lasteaiast (juhendaja Siret Hermaste);

• Marta Loore Pürg Tallinna Männiku Lasteaiast (juhendaja Vera Uudemets);

• Linda Liis Kannukene Tallinna Lasteaiast Rabarüblik (juhendaja Piia Aasmäe).

Tallinna Kopli Noortemaja korraldas konkurssi juba 12. korda, aga eesmärk on alati olnud üks: õpetada lapsi eesti keelt hoidma ja armastama. Konkursiga väärtustatakse ka õpetajaid, kes ilu-sat eesti keelt mudilastele õpetavad.

Linnaositi toimunud eelvoorudesse registree-rus 93 Tallinna haridusasutusest kokku 225 etlejat, kellest lõppvooru pääses 28 tublimatest tublimat.

Riina Olveti, Tallinna Kopli Noortemaja metoodik-projektijuht

Konkursid ja võistlused mudilastele7.2

7.2.1

Mudilased andsid konkursil „Eesti keele kaunis kõla” südamliku etenduse

1 Eriliselt tõsteti väikesed etlejad ja nende õpetajad esile konkursil „Eesti keele kaunis kõla“

2 Etlusvõistluse lõpetuseks said lapsed suu magusaks

Konkursil „Eesti keele kaunis kõla“ vahva etenduse andnud mudilased ja nende õpetajad

1 2


27. märtsil 2015 toimus Tallinna Lasteaias Rabarüblik VIII koolieelikute kabeturniir „Mõtelda on mõnus”. Võistlustules oli 40 lasteaialast 14 erinevast lasteaiast.

Esikolmik tütarlaste arvestuse oli järgmine:

• Kertu Lepik (Tallinna Lasteaed Rabarüblik)

• Minna Lisette Kurm (Tallinna Männiku Laste aed)

• Merili Vilu (Tallinna Lasteaed Kraavikrõll)

Poiste esikolmiku moodustasid:

• Priit Lokotar (Tallinna Lasteaed Kaseke)

• Kermo Tulver

• Arseni Gussarov (Tallinna Lasteaed Delfiin)

Kabeturniiri korraldab Tallinna Nõmme Noorte-maja kabeklubi koostöös Rabarübliku lasteaiaga. Oma õla ürituse toetamiseks on alla pannud ka Nõmme linnaosa.

Võistluse peakohtunik oli Eesti Kabeliidu ase-president Hans Pukk ning abikohtunikud Laagri Kooli kabetreener Merike Martsepp, Nõmme Kabeklubi õpilane Karmen Vagula ja Rabarüb-liku lasteaia vilistlane Hans Robert Kannukene. Õpetussõnu osalejatele jagas Nõmme Kabeklubi treener Heinar Jahu.

Järgmine, juba üheksas koolieelikute kabe-turniir toimub 2015 sügisel endiselt Rabarübliku lasteaias.

Piia Aasmäe, Tallinna Lasteaed Rabarüblik

7.2.2

Koolieelikute kabeturniir „Mõtelda on mõnus”

7.2.3

Mudilaste esimesed poksivõistlused 12. detsembril peeti Mustamäe Laste Loomingu Majas (MLLM) esimene mudilaste poksivõistlus kuni 10-aastastele poistele.

Võistlustel osales kogu MLLM liikumisrühm, mis alustas tööd 1. septembril 2014 ning kus lisaks

üldfüüsiliste omaduste arendamisele õpetatakse ka võitluskunstide aluseid.

Poisid jagati paaridesse vaastavalt vanusele, pikkusele ja poksitehnika oskusele. Iga matš kes-tis kaks pooleminutilist raundi. Poisid näitasid üles tõelist käsivõitluskunsti löökides ja kaitse-

1-2 VIII koolieelikute kabeturniir „Mõtelda on mõnus“, kus võistlustules oli 40 lasteaialast 14 lasteaiast

3 Koolieelikute kabeturniir „Mõtelda on mõnus“ tüdrukute esikolmik

4 Koolieelikute kabeturniir „Mõtelda on mõnus“ poiste esikolmik

1

3

2

4

„Publikut vaimustasid esinejate siirus ja emotsionaalsus.

”


võtetes. Ringikohtunik, liikumisrühma juhendaja, meister-treener Dmitri Petrjakov hoidis aga hooli-kalt ära võimalikud ohtlikud olukorrad, mis võik-sid lõppeda kas või minimaalsegi vigastusega.

Võitjad määrasid lastevanemad, kes elasid oma lastele kaasa ja julgustasid neid võitlema. Kõiki osavõtjaid autasustati medalite ja diplomi-tega, nagu päris poksivõistlustel, ning igal võitjal tõsteti ringi keskel käsi.

Lisaks võrdsetele võimalustele poiste ja tüd-rukute füüsiliste võimete ja oskuste arendamisel laseb MLLM poistel juba varasest lapsepõlvest

kogeda omadusi, mis läbi aegade on mehi kaunis-tanud: suuremeelsust, õilsust, julgust ja mehisust.

Poistele elasid kaasa ka tantsutüdrukud tant-surühmast Filigraan, kes tantsisid matšide vahel ja näitasid raundide numbreid. See lõi tõelise ilu ja jõu harmoonia üritusel, kus poisid ja tüdru-kud hakkavad juba varases lapsepõlves tundma ja püüavad selgusele jõuda, mida ühiskond ootab poisilt, kellest saab mees, ja tüdrukult, kes kas-vab naiseks.

Dmitri Petrjakov, MLLM metoodik, liikumisrühma õpetaja

12. mail toimus Haabersti lasteaedade IX miniolümpia kergejõustikus, mille korraldas Tallinna Lasteaed Pääsusilm koostöös Haabersti Linnaosa Valitsusega.

Seekord korraldati miniolümpia Pääsusilma las-teaia õuel. Miniolümpiale panid 20-liikmelise võistkonna välja kõik kaheksa Haabersti munitsi-paallasteaeda – Pääsusilm, Vikerkaar, Järveotsa,

Karikakar, Nurmenuku, Meelespea, Rukkilill ja Sinilill. Kokku oli võistlustules 160 last.

Miniolümpia eesmärgiks on suurendada laste kehalist aktiivsust, anda lastele võimalus panna oma võimed proovile ja võistelda omaealistega, samas tutvuda ka olümpiatraditsioonidega.

Miniolümpia algas traditsiooniliselt avarivis-tusega, kus lippu kandis eelmise miniolümpia võitnud Rukkilille lasteaed. Tervituskõne väi-

7.2.4

Haabersti lasteaedade miniolümpia 2015

Esimene mudilaste poksivõistlus kuni 10-aastastele poistele: töö ja rõõm

Mudilased on valmis Haabersti lasteaedade IX miniolümpiaks

„Miniolümpia eesmärgiks on suurendada laste kehalist aktiivsust.

”


kestele olümpialastele pidas Haabersti linnaosa vanem Marek Jürgenson. Seejärel andsid vande nii sportlased kui ka kohtunikud. Järgnes soojen-dusvõimlemine ja oligi käes aeg võistlusteks.

Tüdrukud ja poisid võistlesid neljal spor-dialal – kaugushüpe, pallivise, 40 m jooks ja krossijooks. Lastele elas võistlustel kaasa tervi-sesõbralik taksikoer Treks. Võistlused olid väga tasavägised ja pakkusid pealtvaatajatele põnevust viimase spordialani.

Ürituse lõppedes autasustati tublimaid väikesi sportlasi medalite ja diplomitega nagu päris olüm-pial. Tallinna Lasteaia Karikakar lapsed võitsid

kolm kuldmedalit ja kaks pronksmedalit ning said õiguse viia lasteaeda rändkarikas. Tallinna Laste-aed Pääsusilm jäi üldarvestuses kolme kuldme-dali ja ühe pronksmedaliga väga napilt teiseks. Üldarvestuses kolmanda koha sai Tallinna Nur-menuku Lasteaed. Kolmele parimale lasteaiale olid auhindadeks lauamängud. Medalivõitjad võistlusalade kaupa on ära toodud lisas 10.

Kõikidele tublidele osalejatele olid meeneteks šokolaadimedalid. Lisaks sai iga lasteaed kinke-koti liiklusalaste lauamängudega Maanteeametilt.

Allikas: Tallinna Lasteaed Pääsusilm

7.2.5

Lasteaedadevaheline „Kuldvillak” Kristiine lasteaias12. mail 2015 toimus Tallinna Kristiine Lasteaias mälumäng „Kuldvillak”, millest võtsid osa Kristiine linnaosa lasteaedade 5-7-aastased lapsed.

Idee teha lasteaedadevaheline võistlus sai alguse Kristiine lasteaia Päikesejänkude ja Rõõmupallide rühmade vahelisest võistlusest.

„Kuldvillakus” osalesid Tallinna Kristiine Laste-aed, Tallinna Lepatriinu Lasteaed, Tallinna Muin-asjutu Lasteaed, Tallinna Tihase Lasteaed, Tallinna Haraka Lasteaed, Tallinna Linnupesa Lasteaed, Tallinna Kullerkupu Lasteaed. Iga võistkond koosnes 5-6 lapsest, kokku osales 46 last. Võist-luse eestvedajateks olid õpetajad Jaanika Selberg, Maris Lampe ja õppealajuhataja Kaie Hein.

Lapsed näitasid oma teadmisi teemadel: A-tä-hega algab, aastaajad, metsloom, sugulane, maja, liiklus, loomad, Eesti, värvid ja puu. Kõik teemad ja küsimused said valitud lasteaia õppekavast.

Alustati panustega 10 ja 20 punkti, teise küsi-muse puhul muututi juba julgemaks. Viima-ses, kuldvillaku voorus jäid mõned võistkonnad panustega tagasihoidlikuks, kuid mindi välja ka maksimumpunktidele, mis muutis lõpliku seisu märgatavalt. Nii jäidki punktid vahemikku 10 (VIII koht) kuni 455 (I koht).

Külalistele esinesid Sellide rühma lapsed muusikaõpetaja Katre Jaani juhendamisel. Kõik lapsed ja õpetajad said osalemise eest tänukirja ja väikese meene.


Haabersti lasteaedade IX miniolümpia tublimad sportlased

Mälumäng „Kuldvillak”, millest võtsid osa Kristiine linnaosa lasteaedade 5-7-aastased lapsed

„Lapsed näitasid oma teadmisi teemadel, mis olid valitud lasteaia õppekavast.

”


7. aprillil 2015 toimus Tallinna Kristiine Laste-aias Kristiine linnaosa lasteaedade vaheline lauakatmise võistlus „Kuldne lusikas”.

2014. aastal lükati käima lasteaedadevaheline projekt „Kuldne lusikas”, kuhu olid algul kaa-satud Nõmme tee piirkonna, sel aastal aga juba kogu Kristiine linnaosa lasteaiad. Osalesid Tal-linna Tihase Lasteaed, Tallinna Linnupesa Las-teaed, Tallinna Kullerkupu Lastead, Tallinna Lepatriinu Lasteaed ja Kristiine lasteaia Sellide ja Rõõmupallide rühma lapsed.

Projekti eesmärk on pöörata tähelepanu laste söömisele ja lauakatmise kultuurile. Kuna laste-aiad said info täpsete juhistega kuu aega varem, siis õpiti serveerimist ja kaunistamist terve rüh-

maga, mis täitis projekti teist eesmärki – kaasata kõiki lapsi. Võistluse teema oli „Sünnipäev Kris-tiine lasteaias”. Iga võistkond kujundas oma pidu-laua kaasa võetud nõude ja dekoratsioonidega. Kor-raldaja poolt oli salat, tort, jook ning kaunistuseks aed- ja puuviljad. Õpetaja võis lastele nõu anda, kui laps seda palus, kuid lauakatmisesse sekkuda ei tohtinud. Lapsed tulid oma ülesandega väga hästi toime. Toit serveeritud, istuti koos pidulauda.

Žürii jõudis üksmeelele, et kõik lapsed said suurepäraselt hakkama ja väärivad tänukirja ning meenet – lasteaia logol olevat poissi kuldse lusi-kaga. Kõik osalenud lasteaiad said tänukirja ja kuldse lusika.


7.2.6

Kristiine lasteaedade lauakatmise võistlus „Kuldne lusikas”

„Kuldse lusika“ žürii tunnistas üksmeelselt tunnustuse vääriliseks kõik lapsed

Laste serveeritud road Kristiine linnaosa lasteaedade lauakatmise võistlusel „Kuldne lusikas“ ja lapsed endi kaetud sünnipäevalaudades

„Žürii jõudis üksmeelele, et kõik lapsed said suurepäraselt hakkama.

”


Tallinna Lasteaed Karikakar kutsus 20. mail 2015 külla lasteaedade tublimad ujujad, et panna proovile aasta jooksul omandatud oskused basseinis.

Võistlejaid oli kokku neljast lasteaiast, igas võist-konnas kolm tüdrukut ja kolm poissi. Lisaks Tal-linna Lasteaiale Karikakar olid esindatud Tal-linna Paekaare Lasteaed, Tallinna Loitsu Lasteaed ja Tallinna Arbu Lasteaed. Ürituse vedajaks oli

lasteaia ujumisõpetaja Helen-Triin Vähi. Mõõtu võeti kolmel alal. Alustati individuaalse seliliuju-misega, järgnes kombineeritud teatevõistlus ning sukeldumisvõistlus. Elevust oli palju, iga võist-leja andis endast maksimumi ning ergutushüüded tõusid hooti taevani. Auhinnalisi kohti saavuta-sid kõikide lasteaedade võistkonnad. Ujumispäev lõppes terviseampsu ning autasustamisega.

Allikas: Tallinna Lasteaed Karikakar

7.2.7

Lasteaedade ujumispäev lasteaias Karikakar

7.2.8

Mälumäng „Mustamäe öökull” lasteaias KikasJuba teist aastat toimus Tallinna Lasteaias Kikas 6-7-aastaste laste kevadine mälumäng „Mustamäe öökull”.

Mälumängu nimi on tulnud sellest, et öökulli peetakse „tarkuselinnuks”. Kaasa lõid võistkon-nad naaberlasteaedadest. Eelmisel õppeaastal osa-les kuus, sellel aastal aga juba seitse võistkonda. Mälumängu teema on seotud õppeaasta teemaga, eelmisel aastal oli selleks rahvapärimus, sellel aastal aga loodus ja mets. Juhendid teistesse laste-aedadesse saadetakse juba varakult, et kõik saak-

sid ette valmistada ja tarkust koguda. 16. aprillil toimuski sellekevadine jõukatsumine. Lapsed olid tublid ja kaotajaid ei olnud. Kõik võistkonnad, võistlejad ja abilised said tänukirjad ning väike-sed meened, mis valmisid tublide õpetajate käsi-tööna. Tagasisidena pälvisid lasteaia Kikas õpeta-jad teiste lasteaedade tänusõnu, põhiline heameel oli aga sellest, et lapsed jäid väga rahule. Loode-tavasti saab sellest üritusest Kikase lasteaias jär-jekordne traditsioon.

Anne Lill, Tallinna Lasteaia Kikas õppealajuhataja

„Mälumängu nimi on tulnud sellest, et öökulli peetakse „tarkuselinnuks”.

”


7.3.2

Kullo tantsuansambel Sõleke võitis Peterburis grand prix´Tallinna Huvikeskuse Kullo tantsuansambel Sõleke võitis Peterburis korraldatud rahvusvahelisel festivalil „Interfolk in Russia” peaauhinna ning esimese koha folkloori koreograafia kategoorias. 14.-19. novembrini väldanud festivalil osales ligi 50 kollektiivi.

Huvikeskuses Kullo juba üle kolme kümnendi tegutseva Sõlekese erinevates rühmades tantsib üle 320 tantsija. Peaballetmeister on Ene Jakob-

son. Sõleke pakub mitmekülgset tantsukoolitust- repertuaar koosneb eesti tantsudest ja showtant-sudest, mis kõik on oma õpetajate- koregraafide looming.

Rahvusvahelistel tantsufestivalidel on Sõleke tutvustanud eesti rahvakultuuri lisaks Euroopa riikidele Hiinas, Kanadas, USA-s, Koreas, Tais, Türgis, Marokos ja Horvaatias.


Laste ja õpilaste teised säravad saavutused7.3

7.3.1

Kuld- ja hõbemedaliga lõpetajad2014/15. õppeaastal lõpetas Tallinnas gümnaasiumi 2800 abiturienti, neist 157 kuld- ja 93 hõbemedaliga.

Parimaid gümnasiste tänas Tallinna Linnava-litsus pidulikul vastuvõtul Lillepaviljonis 15. juunil 2015. Kõik omavalitsused kokku tellisid sihtasutuselt Innove 696 medalit (379 kuld- ja 317 hõbemedalit). Kõige rohkem medaleid tel-lis tänavu Harju maavalitsus – 170 kuldmedalit

ja 125 hõbemedalit. Harjumaale järgnesid Tartu maavalitsus 44 kuld- ja 51 hõbemedaliga, Narva linnavalitsus 24 kuld- ja 16 hõbemedaliga ning Lääne maavalitsus 22 kuldmedali ja 16 hõbeme-daliga. Mullu tellisid omavalitsused lõpetajatele kokku 754 medalit.

Tallinna kuld- ja hõbemedaliga lõpetanute nimekiri on avaldatud lisas 1.

Andra Volmer, Tallinna Haridusamet

Tallinna parimaid gümnaasiumilõpetajaid õnnitles abilinnapea Mihhail Kõlvart

„Sõleke on eesti rahvakultuuri tutvustanud paljudes riikides.

”


7.3.3

Õpilaste teadustööde riiklik konkurss 201525. aprillil 2015 kuulutasid Eesti Teadusagen-tuur ning Haridus- ja Teadusministeerium välja õpilaste teadustööde riikliku konkursi võitjad.

Konkursile esitatud töödest valis teadlastest koos-nev žürii lõppvooru 80 uurimistööd, mida esit-leti 24.-25. aprillil 2015 Energia Avastuskeskuses toimunud õpilaste teadusfestivalil stendiettekan-netega žüriile ja avalikkusele.

Tänavuste tööde puhul paistis silma õpilaste suur huvi keskkonna ja meditsiini vastu, paljud uurimistööd aga said alguse noorte ümbrusest – koolikeskkond (pendelränne ja koolibussid, koolikiusamine) või noor ise (mitmed endal või lähedastel diagnoositud haigused), aga ka noor-tekultuur (Facebook ja selle ohud, filmide kaudu levinud surmakultuur, selfide tegemine). See on

ilmselt ka tööde hea taseme põhjus – uuritakse seda, mis noortele tõepoolest korda läheb.

Konkursil anti välja 12 riiklikku preemiat, millest neli pälvisid Tallinna õpilased. Eripree-miad andsid üle enam kui 20 organisatsiooni, nende seas Eesti Teaduste Akadeemia, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonna-ministeerium, erinevad ülikoolid ja teadushari-dust populariseerivad asutused. Tallinna õpilastele omistati 14 eripreemiat.

Riiklikud preemiad põhikooliastmes:

• I preemia (850 eurot): Paul Johannes Kalda ja Anette Kuuseorg (Tallinna 21. Kool, 9.b ja 9.c klass) töö „Eesti noorluule” eest;

• II preemia (550 eurot): Oliver Paberits (Gus-tav Adolfi Gümnaasium) töö „iBGStar glüko-meetri iseloomustamine glükoosi kontsentrat-siooni määramiseks veres ja testlahustes” eest.

Riiklikud preemiad gümnaasiumiastmes:

• II preemia (800 eurot): Georg Kuusik (Tal-linna Inglise Kolledž) töö „Neutraalsete suhk-rute määramine erinevatest metest kapillaare-lektroforeesi meetodil” eest;

• III preemia (600 eurot): Karl Kiur Saar (Tal-linna Reaalkool) töö „Härjapea jõe säng Tal-linna linnaplaanil ja jõe roll linna arengus” eest; Reete Rool (Gustav Adolfi Gümnaasium) töö „Omadussõnad trükireklaamides” eest.

Georg Kuusik ja Karl Kiur Saar esindavad oma töödega Eestit Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil Milanos (september 2015).

Kullo tantsuansambel Sõleke võitis Peterburis rahvusvahelisel festivalil „Interfolk in Russia“ peaauhinna ning esimese koha folkloori koreograafia kategoorias

Teaduskonkursi esimese preemia võitja Anette Kuuseorg (pildil keskel), üks töö „Eesti noorluule“ autoritest

„Konkursil anti välja 12 riiklikku preemiat, millest neli pälvisid Tallinna õpilased.

”


Eriauhinnad

• Eesti Loodusmuuseumi eriauhind: Elo Johanna Kuklane (Tallinna Reaalkool, 11. klass) „Lih-henoindikatsioonilised muutused Tallinna õhu saastatuse hindamisel võrreldes 2006. aastaga”;

• Eesti Teaduste Akadeemia eriauhind: Ele Loonde (Gustav Adolfi Gümnaasium, 11. klass) „Telesaate „Klassikatähed 2014” osa-lejate representatsioon veebimeedias Delfi, Menu ja Õhtulehe näitel”;

• Energia Avastuskeskuse eriauhind: Maria Kuhi (Mustamäe Gümnasium, 11. klass) „Varju mõju õhukesekilelistele päikesepaneelidele”.

Keskkonnaameti eriauhinnad:

• Kristiina Joon (Tallinna Reaalkool, 11. klass) „Pinnavee orgaanilise aine hüdrofoobsete ja hüdrofiilsete omaduste uurimine kõrgsurvevede-likkromatograafilisel meetodil Pirita jõe näitel”;

• Elo Johanna Kuklane (Tallinna Reaalkool, 11. klass) „Lihhenoindikatsioonilised muutu-sed Tallinna õhu saastatuse hindamisel võrrel-des 2006. aastaga”;

• Markus Talvik (Tallinna Merekalda Kool, 8. klass) „Lindude pesitsustingimuste loomine koduaias”.

• Tallinna loomaaia eriauhind: Markus Talvik (Tallinna Merekalda Kool, 8. klass) „Lindude pesitsustingimuste loomine koduaias”;

• Tallinna tehnikaülikooli eriauhind: Maria Kuhi (Mustamäe Gümnasium, 11. klass) „Varju mõju õhukesekilelistele päikesepaneelidele”.

Tallinna ülikooli eriauhinnad:

• Mirjam-Kim Rääbis (Tallinna Inglise Kol-ledž, 12. klass) „Titaan(IV)oksiidi sisalduse leidmine R.O.C.S., Blend-a-med, Parodontax, Sensodyne, Colgate ja Elgydium hambapasta-des kasutades röntgenfluorestsents analüüsi ja hinnang nende võimalikele tervist kahjustava-tele mõjudele”;

• Karl Kiur Saar (Tallinna Reaalkool, 12. klass) „Härjapea jõe säng Tallinna linnaplaa-nil ja jõe roll linna arengus”;

• Markus Talvik (Tallinna Merekalda Kool, 8. klass) „Lindude pesitsustingimuste loomine koduaias”;

• Tartu Observatooriumi eripreemia: Kad-ri-Ann Valdur (Tallinna Reaalkool, 11. klass) „Kaadmiumsulfiidi õhukeste kilede sadesta-mine ja nende omaduste uurimine”.

Teaduskeskus AHHAA eripreemiad:

• Gamithra Marga (Tallinna Prantsuse Lüt-seum, 9. klass) „Mikroobid meie ümber”;

• Greetel Joanna Võrk (Tallinna Reaalkool, 11. klass) „Liigeste hüpermobiilsus Eesti pro-fessionaalsete balletitantsijate seas”.

Auhindamise raames andis Eesti Tervishoiumuu-seum üle Tervishoiumuuseumi teadustööde konkursi I koha preemiad:

• Georg Kuusik (Tallinna Inglise Kolledž, 12. klass) „Neutraalsete suhkrute määramine erine-vatest metest kapillaarelektroforeesi meetodil”;

• Alina Kurjan (Tallinna Humanitaargümnaa-sium, 12. klass) „Südame- ja veresoonkon-nahaiguste riskihindamine gümnaasiumi klas-side õpilaste seas (x gümnaasiumi näitel)”.

• Oliver Paberits (Gustav Adolfi Gümnaasium, 9. klass) „iBGStar glükomeetri iseloomusta-mine glükoosi kontsentratsiooni määramiseks veres ja testlahustes”.

Tänavu 14. korda toimunud õpilaste teadus-tööde riikliku konkursi eesmärgiks on tõsta laste ja noorte huvi meid ümbritseva maailma vastu, toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet ja julgustada noori juba kooli ajal uurima teema-sid, mis huvitavad neid ennast ja mille tulemused oleks olulised ka teistele. Neljateistkümne aasta jooksul on konkursile esitatud kokku 1111 tööd koolidest üle kogu Eesti.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri koduleht, Tallinna Reaalkool, Tallinna 21. Kool

7.3.4

Aasta parimad ettevõtlus- ja majandusõpilased 2. aprillil 2015 autasustas Junior Achievement Eesti ettevõtlusmuinasjuttude võistluse „Eesti Titan” ja põhikooli ettevõtlusmängu Creatlon parimaid.

Ettevõtlusmuinasjuttude võistlus peeti kahes vanusgrupis, võistlusele laekus rohkem kui 130 muinasjuttu. Tallinna õpilaste parimad tulemused olid järgmised.

www.ja.ee/index.php?page=377&

Muinasjutud:

www.ja.ee/index.php? article_id=372&page=159& action=article&

Kõik tulemused:

www.etag.ee/opilaste-teadustoode-riikliku-konkursi-tulemused-2105/

Kõik õpilaste teadustööde riikliku konkursi tulemused:


Nooremas vanuseklass (4-6. klass) saavutas 2. kohta Gregor Ludvig Kikas (Tallinna Reaal-kool, „Ettevõtlik võlur ja tema draakonid”, juhen-dajad Geidi Miilmann ja Margit Luts); 3.-4. kohta jagasid Tallinna Nõmme Põhikooli õpilased Siim Keskküla „Puukoristaja Tiidu kahjuritõrje” ning Ly Vahar „Hunt Pete Majanduskool” (juhendaja Andra Puusepp).

Vanemas vanuseklassis (7.-9. klass) tuli 3.-4. kohale Laura Rein (Tallinna Nõmme Põhikool, „Kuidas raha kodustati”, õpetaja Andra Puusepp), jagades seda Salme Põhikooli õpilasega.

Tervisliku toitumise eripreemia sai Mihkel Ratas-sepp (Tallinna Reaalkool, „Hundi ja seitsme kitse-talle restoran”, juhendaja Margit Luts).

Võistlusel „Eesti Titan”i osales 72 võist-konda, esimese koha saavutas Gustav Adolfi Gümnaasiumi võistkond koosseisus Markus Rene Pae, Marko Klopets ja Rasmus Zalite (juhendaja Riina Timmermann).

Creatloni lauamängude võistluse eduka lõpuni jõudsid 26 meeskonda. Kolmandas etapis saavutas Tallinna Prantsuse Lütseumi võistkond „L’arc-en-ciel” koosseisus Gamithra Marga, Anett Peel, Katarina Elisabeth Saak (mäng „Põrsas mar-sile!”, juhendaja Anne Küüsmaa) 2.-3. koha, mida jagas Tabasalu Ühisgümnaasiumiga. Teises etapis tuli „L’arc-en-ciel” kolmandale kohale.

Üldvõidu pälvis samuti „L’arc-en-ciel” Tal-linna Prantsuse Lütseumist, jagades 1.-3. kohta Tabasalu ja Rakvere võistkondadega.

Ka majandusolümpiaadil esinesid Tallinna õpilased edukalt, esikuuikusse pääsesid Tiit Hendrik Piibeleht (Gustav Adolfi Gümnaasium), Erik Suits ja Jörgen Jõulu (Tallinna Reaalkool). Pildid JA FB lehel

Allikas: Junior Achievement

7.3.5

Ehte Humanitaar-gümnaasiumi edu üleriigilisel keskkonnakonkursil Ehte Humanitaargümnaasium osales 10.-16. novembril 2014 edukalt Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) konkursil „Energiasäästunädal sinu koolis”, jõudes kuue parema hulka.

Energiasäästunädala koolikonkursi eesmärk on innustada väikesi algatusi ning panna noori ener-giasäästu teemadele mõtlema ning lahendusi pak-kuma. Konkursil osales 24 kooli, kellest žürii* valis välja kuus parimat teavitust teinud gruppi.

Parima teavitaja väljaselgitamisel sai määra-

Üldvõidu pälvis ettevõtlusmuinasjuttude ja ettevõtlusmängu Creatlon võistlusel L’arc-en-ciel Tallinna Prantsuse Lütseumist, jagades 1.-3. kohta

Ehte Humanitaar-gümnaasiumi taaskasutatavast materjalist kostüümid, millega kool pääses Keskkonna-investeeringute keskuse konkursil „Energiasäästunädal sinu koolis“ kuue parema hulka


vaks originaalne lähenemine, tegevuste laiapõhja-lisus ja laste panus, kaalu lisas ka video.

Ehte Humanitaargümnaasiumis korraldati mit-meid üritusi, kus õpiti säästma energiat, vett ja loodust. Tehti taaskasutatavast materjalist seina-lehti ja kostüüme, koguti plasttaarat ja kasutatud patareisid, kuulati loenguid maavarade säästvast kasutusest, esitati näidendeid käitumisest loodu-ses ning edastati teemakohast infot kooliraadios. Projektis lõi kaasa ligi 550 inimest – nii õpila-sed, kooli töötajad kui ka lastevanemad. Kooli-pere on kindel, et tegevused selles valdkonnas ei

piirdu ühe projektiga, see on vaid üks väike osa kogu koolielust.

Peaauhinna vääriliseks tunnistati Salme Põhi-kool ja Konguta Kool.

* Žürii koosseisu kuulusid Energia Avastus-keskuse teadus- ja arendusjuht Aare Baumer, KIK-i juhatuse liige Lauri Tammiste ja keskkon-naministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Liis Raadla.

Dmitri Mištšenko, Ehte Humanitaargümnaasiumi haridustehnoloog Pilt OK

7.3.6

Kodanikupäeva esseekonkursi parim oli Valeria Nerman Tallinnast20. novembril 2014 kuulutas XIII kodaniku-päevale pühendatud esseekonkursi žürii välja võitjad. Esikoha saavutas Haabersti Vene Gümnaasiumi õpilane Valeria Nerman.

Kultuuriministeeriumi ja lodanikuhariduse prog-rammi „Minu riik” korraldatud esseekonkurssi teemaks oli „Liikumine tervendab maailma” („Здоровье мира - в движении”).

Žüriisse kuulus 13 liiget: Riigikogu esimene aseesimees Laine Randjärv (žürii esimees), kodani-kuhariduse programmi „Minu riik” tegevjuht Toivo Keva, Tallinna Ülikooli eesti kultuuriloo professor Rein Veidemann, TV3 ajakirjanik Eve Heinla jt.

Žürii valis esseekonkursile laekunud 137 töö hulgast välja 17 paremat.

Esimese koha vääriliseks tunnistati Valeria Nerman (Haabersti Vene Gümnaasium, 12. klass,

juhendas õpetaja Olga Raatpalu). Teine koht läks Viljandisse ning kolmas Rakverre.

Ergutusauhinna said 14 õpilast üle Eesti, teiste hulgas pealinna koolide õppurid Diana Kovalenko (Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium, 11. klass, õpetaja Natalija Mahhova), Anastassia Moshina (Tallinna Haabersti Vene Gümnaasium, 12. klass, õpetaja Marina Rüütel), Platon Tanaga (Tallinna Õismäe Vene Lütseum, 10. klass, õpetaja Natalja Goliusova), Kirsti Viljamaa (Jakob Westholmi Gümnaasium, 12. klass, õpetaja Ülle Uulma), Karina Põdra (Tallinna Kesklinna Vene Gümnaa-sium, 9. klass, õpetaja Dmitri Rõbakov).

Allikas: Minu Riik (Kultuuriministeeriumi ja kodanikuhariduse programmi „Minu Riik” kodanikupäevaks 2014 välja kuulutatud XIII esseekonkursi „Liikumine tervendab maailma” žürii otsus, 20. november 2014)

7.3.7

Juudi kooli edu esseekonkursil „Kui ma oleksin linnapea”Tallinna Juudi Kool võttis veebruaris 2015 osa Tallinna Linnavalitsuse ja MTÜ Integratsiooni ABC projekti „Minu Tallinn” esseekonkursist „Kui ma oleksin linnapea”.

Žürii valis esseekonkursile laekunud 59 töö hul-

gast välja 9 parimat. Esimese koha saavutas David Armand (9. klass, juhendaja õp Faina Gabovitš). Maria Kogan (10. klass, juhendaja õp Kirsti Mõisja) tuli kolmandaks.


„Konkursi eesmärk on panna noori mõtlema energia-säästule.

”

„Korraldati mitmeid üritusi, kus õpiti säästma energiat, vett ja loodust.

”


7.3.8

English Speaking Unioni kõnevõistluse Eesti finaali võit jäi Tallinna English Speaking Unioni (ESU) korraldatud ingliskeelse kõnevõistluse Eesti finaali võitis Tallinna Inglise Kolledži 11. klassi õpilane Adhele-Meelike Tuulas.

5. märtsil 2015 Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis peetud võistlusel osales 31 gümnasisti üle Eesti. Võistlejad pidid tihedas konkurentsis kaitsma oma seisukohti seitsmel eri teemal: „To Be Ignorant of the Past is to Remain a Child”, „Imagination is More Important Than Knowledge” jne.

Lõppvõistlusele jõudis kuus eelvooru ja pool-finaali läbinud noort. Finaalis osutusid teistest sõnakamaks Adhele-Meelike Tuulas (Tallinna Inglise Kolledž) ja Mart Piirimees (Tartu Jaan Poska Gümnaasium).

Adhele-Meelike Tuulas esindab Eestit 11.-15. maini Londonis toimuval finaalvõistlusel, kus ta võistleb umbes 55 riigi noortega, kelle emakeel ei ole inglise keel.

Tallinna koolidest olid võistlusel esindatud veel Gustav Adolfi Gümnaasium, Jakob West-holmi Gümnaasium, Tallinna 21. Kool, Tallinna Humanitaargümnaasium, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, Tallinna Kuristiku Gümnaasium, Pirita Majandusgümnaasium, Kadrioru Saksa Gümnaasium, Tallinna Reaalkool, Audentese Era-kool ja Audentese Spordigümnaasium. Neil tuli rinda pista Hugo Treffneri Gümnaasiumi, Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi, Viimsi Keskkooli, Viljandi Gümnaasiumi, Ahtme Gümnaasiumi ja Jõhvi Vene Gümnaasiumiga.

Žüriis olid Christopher Bruce Holtby (Suurb-ritannia vastne suursaadik Eestis), Chever Volt-mer (USA Saatkonna Eestis asejuht), professor Suliko Liiv (Tallinna Ülikool, Germaani-Ro-maani Keelte ja Kultuuride Instituudi juhataja), Piret Kärtner (Tartu Ülikooli õppejõud) ja Phillip Marsdale (Keeltekool ILS-i direktor).

Juba seitsmel korral toimunud konkurssi on korraldanud Eesti Inglise Keele Kõnelejate Selts Zinaida Jevgrafova (Tallinna Juudi kooli õpeta-ja-metoodik, MTÜ Eesti Inglise Keele Kõnelejate Seltsi juhatuse esimees) eestvedamisel.

Võistlust toetasid Suurbritannia Suursaatkond Eestis, USA Suursaatkond Eestis, British Council in Estonia, Haridus- ja Teadusministeerium, Tal-linna linn jt.

Zinaida Jevgrafova, ESU Estonia esimees

7.3.9

Ühisgümnaasiumi neljandikud olid tublid üle-eestilises kirjandusmängus11. aprillil 2015 peeti Rahvusraamatukogus üle-eestiline kirjandusmängu finaal, kus Tallinna Ühisgümnaasiumi 4.a klassi võistkond saavutas teise koha.

Võistkonda kuulusid Jaako Laur Puudist, Aira Eliise Sepp ja Natali Vedro, neid juhendas õpe-

taja Liivia Kivit. Kirjandusmängu korraldas Eesti Lastekirjanduse Keskus. Kohalikke eelvoore vii-sid läbi maakondade ning Tallinna ja Tartu kes-kraamatukogude lasteosakonnad.

Finaalis osales 16 kolmeliikmelist võistkonda: Harjumaa, Hiiumaa, Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa,

English Speaking Union-i (ESU) korraldatud ingliskeelse kõnevõistluse Eesti finaali võitis Tallinna Inglise Kolledži 11. klassi õpilane Adhele-Meelike Tuulas (vasakult kolmas)

„Adhele-Meelike Tuulas esindab Eestit Londonis toimuval finaalvõistlusel.

”


Pärnumaa, Raplamaa, Tallinn, Tartu, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa.

Võitjaks kuulutati Tartu võistkond. Tasavä-gises võistluses otsustati välja anda kolm teist

kohta, peale Tallinna pälvisid selle ka Hiiumaa ja Viljandimaa võistkonnad.

Aime Niidas, Tallinna Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja

HITSA korraldatud õpilaste digiloovtööde konkursi „Lahe asi” neljast esikohast kolm noppisid tallinlased, noorimad võitjad olid Tallinna Tuule Lasteaia lapsed.

Teist korda korraldatud võistlusel oli esindatud 51 kooli ja kolm lasteaeda üle Eesti. Finaali pää-ses 20 kooli ja üks lasteaed. Enim laekus konkur-sile õpetlikke videofilme ja animatsioone, samuti õppematerjale, kokku 122 tööd 320 noorelt auto-rilt. Konkursi sisu lähtus riikliku õppekava tee-mast „Tehnoloogia ja innovatsioon”.

Finaal leidis aset HITSA* rahvusvahelise hari-duskonverentsil „NUTT tuleb peale” Tallinna Loo-maaia Keskkonnahariduse Keskuses 15. aprillil.

Alushariduse ja algklasside kategoorias saa-vutas esikoha ainus finaali pääsenud lasteaed – Tallinna Tuule Lasteaed lühifilmidest koosneva videoga „Vaatame filmi sisse”, kus uuriti filmide valmimist ja erinevaid filmiliike. Filmi esitlesid konverentsil Elis Šarai, Kirke Karing ja Valter Veebel Tuulelipu rühmast.

„Töö idee tuli sellest, et poisid rühmas mängi-sid filmi tegemist. Siis mõtlesimegi, et miks mitte päriselt filmi teha,” rääkis laste juhendaja, õpetaja Anu Peri. „Kogu protsess võttis aega kaks kuud.

See ei olnud ainult filmide tegemine, me vaata-sime erinevaid filme, tutvusime, kuidas üks päris film sünnib.” (Allikas: Koolielu)

Kolmanda koha saavutasid samuti tallinlased: Tallinna Reaalkooli meeskond tööga „Õppimine ongi LAHE ASI!” (autorid Kadri-Liis Alber, Ing-rid Hints, juhendaja Markko Krause, Erik Hints). Teine koht läks Avinurme Gümnaasiumile.

Ristiku Põhikooli 3.a klassile anti eripreemia töö „Jõulud” eest (autorid Sven Markus Ueson, Daniel Solomon, Hannes Malter, Susanna Grau-dok, Matthias Yorke Miss, Ralf Ingmar Sildnik, juhendaja Eve Reisalu). Tegu on õppematerjaliga, mida saavad kasutada 1.-2. klasside õpilased jõule oodates. Õppematerjalid (sh ristsõnad, sõnasega-dik, piltide järjestamine, pusled jm) on kõigile kättesaadavad kodulehel „Digiloovtöö – jõulud” (www.pakapikkjajoulud.weebly.com).

Kolmanda kooliastme (7.-9. klassid) võitjaks kuulutati Tallinna Rahumäe Põhikooli mees-kond koosseisus Merili Laur, Kelly Tilga, Kirke Volmer ja Kadri Vagiström, kes osalesid konkur-sil kirjanduse tunni raames valminud videoklippi-dega „Oodates teda…” (juhendaja Anne Piibur). Koolitöö tuli aga välja nii hea, et õpetaja soovitas sellega konkursil osaleda.

7.3.10

Tallinna lapsed noppisid HITSA digiloovtööde konkursil mitu esikohta

1 IV kooliastms tuli digiloovtööde konkursi võitjaks noor helilooja Mario Kartezi Tallinna 32. Keskkoolist

2 HITSA korraldatud õpilaste digiloovtööde konkursi „Lahe asi“ I kooliastme võitjaks tuli Tallinna Tuule Lasteaia Tuulelipu rühm, keda esindasid Valter Veebel, Kirke Karing, Elis Šarai

koolielu.ee/info/readnews/412756/laheda-asja-konkursi-esikohad-noppisid-tallinna-opilased

Teisi filme vaata Koolielu haridusportaalist:

1 2


Neljanda kooliastme (10. -12. klassid) esikoht läks muusika valdkonda, selle noppis Tallinna 32. Keskkooli õpilane Mario Kartezi kahe orkestripa-laga: „Sorbus” ja „Aja Lugu” (juhendaja Leelo Jaa-nimägi). „Need tööd olid teistsugused, noored ei tegele sellise asjaga nagu orkestrimuusika, see ei tule kellelgi pähegi,” rääkis autor oma töödest. „On ise tore arendada seda huvi, on tore avaldada teis-tele ja tekitada ka neis huvi.” (Allikas: Koolielu)

Kolmanda koha sai Tallinna Õismäe Vene Lütseumi meeskond koosseisus Vlada Viktorova, Elizaveta Romanova, Jelizaveta Vakarjuk, Maria

Kisseljova tööga „Kevad” (juhendaja Anželina Latõševa). Teine koht läks Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumisse.

I kooliastme võitjaks tuli Tallinna Tuule Las-teaia Tuulelipu rühm, keda käisid esindamas Val-ter Veebel, Kirke Karing, Elis Šarai.

IV kooliastms tuli võitjaks noor helilooja Mario Kartezi Tallinna 32. Keskkoolist.

*HITSA – Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus

Allikad: Triinu Pääsik, Tallinna Rahumäe Põhikooli haridustehnoloog; Koolielu haridusportaal; Ristiku Põhikool

7.3.11

Kristiine gümnaasiumi öökullid võitsid robootikavõistlusel meistrikarika 14.-15. märtsil võistlesid noored robootikud Tartu Ahhaa keskuses Eesti suurima robootika-võistluse „First Lego League” (FLL) finaalis.

Meistrikarika tõi koju Tallinna Kristiine Güm-naasiumi võistkond „Öökullid”.

Võistkonda kuulusid Madli Kaljo, Kristjan Mäe-talu, Cevin Caius Koemets, Henri Haugas, Oliver Sild, Rasmus Lukas, Kristo Toots ja Reimo Trei. Meeskonda juhendas Lauri Vilibert.

Finaalis osales 33 poolfinaalidest edasi pää-senud võistkonda, teiste seas ka Kristiine güm-naasiumi „Öökullid” ja „Robocraft”. Konkurentsi lisasid meeskonnad Norrast, Lätist, Leedust ja Moldovast.

Üldvõidu pälvimiseks pidi saavutama hea tulemuse robotimängus, sama olulised olid ka hinnangud uurimisprojekti, esitluse, meeskonna-töö ja põhiväärtuste, boksi ja palju muu kohta.

Pika võistluse väärtuslikema karika – meistri-karika – teenis auga välja „Öökullid”, kes esines nii kohtunike kui ka hindajate arvates väga hästi kõikidel aladel.

Karikaga kaasnes reisistipendium, mille abil saab võistkond osaleda ühel suurvõistlusel kas USA-s, Austraalias või Lõuna-Aafrikas.

Tiina Pall, Tallinna Kristiine Gümnaasiumi direktor

7.3.12

Öökullide pikk lend AustraaliasseTallinna Kristiine Gümnaasiumi robootika-meeskond „Öökullid” osales juulis 2015 Austraalia lahtistel meistrivõistlustel.

Maailma kuklapoolele oli saabunud 44 esindus-võistkonda üle maailma, eestlaste parimaks tule-museks oli robotimängus saavutatud 16. koht.

Kristiine gümnaasiumi „Öökullid” pääsesid kodumaad esindama, sest võideti kohalik esivõist-lus „First Lego League”. Meeskonnal oli valida nelja võistluse vahel. Esimeseks eelistuseks oli tegelikult California Legolandis toimuv võistlus, aga selgus, et sinna oodati ainult USA osariikide õpilasi. Lõpuks valiti Lõuna-Aafrika Vabariigi ja

Karikaga kaasnes reisistipendium, mille abil sai Öökullide võistkond osaleda ühel suurvõistlusel kas USA-s, Austraalias või Lõuna-Aafrikas

www.youtube.com/watch?v=DefPgxRfC9I

Tuule lasteaia võidufilm:


Austraalia vahel ning otsustati viimase kasuks. Eesti esivõistluste võitjana teeniti auhinnaks

võistlusstipendium 5000 eurot, mis aga ei katnud kaugeltki kõiki Austraaliasse sõitmiseks vajami-nevaid kulusid. Tänu projektide kirjutamisele, peamiselt aga Hooandja keskkonnas tehtud anne-tustele saadi kokku sõiduks vajalik summa.

Võistkond Öökullid esindas Eestit koossei-sus: Kristjan Mäetalu, Oliver Sild, Henri Haugas, Cevin Caius Koemets, Madli Kaljo, Kristo Toots, Reimo Trei; õpilasi juhendas Lauri Vilibert ja lap-sevanemana oli kaasas Valdek Haugas.

Juhendaja Lauri Vilibert peab Kristiine roboo-tikute tugevuseks seda, et hoolimata õpilaste eri-nevast vanusest toimitakse ühtse meeskonnana. „Praeguses võistkonnas on õpilased kuuendast üheksanda klassini. Neil on hea sisemine klapp. Iga meeskonnaliige on saanud võimaluse tegeleda sellega, mis temale kõige rohkem on huvi pakku-nud ja milles ta tunneb ennast kõige tugevamalt. Kõik on kaasatud koosolekutele ning kõigi arva-must kuulatakse,” rääkis Lauri Vilibert. „Tege-mist on tõelise meeskonnatööga. On väga hea, kui meeskonnas on õpilasi, kes on multifunktsionaal-sed ja suudavad abistada erinevate ülesannetega

tegutsevaid gruppe. Mind üllatas nende pealehak-kamine, nende soov olla igal võimalikul hetkel robootikaklassis, et võistlusteks võimalikult hästi valmistuda.”

Lauri Viliberti sõnul polnud Aasia meeskon-dadega konkureerida sugugi kerge, sest seal on tugevad robootika traditsioonid. „Aga üldiselt läks meil väga hästi, sest kuulusime ju esikolman-dikku. Mina jäin rahule,” sõnas ta. Eriti kõrgelt hindas juhendaja võistkonna väljapaistvalt head suhtlemisoskust.

Mart Usin, Tallinna Kristiine Gümnaasiumi huvijuht

7.3.13

Kullo lastekoor Ellerhein sai World Peace Choral Festivalil kulddiplomiTallinna Huvikeskus Kullo lastekoor Ellerhein osales 22.-25. juulil 2015 üliedukalt laste- ning noortekooridele pühendatud World Peace Choral Festivalil Austrias Viinis.

Ellerhein võitis esikoha ja pälvis kulddiplomi. Samuti sai koor eripreemia parima kaasaegse teose esituse eest. Lastekoori ühte dirigenti, Teele Utti tunnustati parima noore dirigendi pree-miaga.

Festivalil osales kokku 20 koori, mille hul-gas olid lisaks Eestile esindatud ka Hiina, Iisra-eli, Türgi, Saksamaa, Küprose, Hong Kongi ning Iirimaa kollektiivid.

Lisaks konkursile osales lastekoor Ellerhein töötubades ning andis Viinis kokku kuus kont-serti, esitades mitu eriilmelist kava. Kontserdid toimusid Viini kuulsamates kontserdipaikades, teiste hulgas St. Stephani katedraalis, Viini kont-serdisaalis, Peetri kirikus jpt. Samuti oli kooril suurepärane võimalus esineda koos maailma-kuulsa Viini poistekooriga.

Kooristuudio Ellerhein lastekooris laulavad

10-15-aastased tüdrukud mitmetest Tallinna koo-lidest. Kooridirigendid on Anneli Mäeots ja Teele Utt ning kontsertmeister Reinut Tepp.


Tallinna Kristiine Gümnaasiumi robootikameeskond Öökullid osales juulis 2015 Austraalia lahtistel meistrivõistlustel

Huvikeskus Kullo lastekoor Ellerhein World Peace Choral Festivalil


7.3.14

Tallinna koolide õpilased saate „Eesti otsib superstaari” finaalis2014/15. õppeaasta jooksul said televaatajad elada kaasa TV3 teleprojektile „Eesti otsib superstaari 2015”, kus osalesid edukalt mitmed Tallinna koolide õpilased.

Finaali jõudsid neist viis, kellest Kristjan Kan-nukene (Tallinna Muusikakeskkool) saavutas kolmanda, Mikk Mäe (Tallinna 21. Kool) nel-janda, Jana Liisa Johannson (Tallinna Prant-

suse Lütseum) kuuenda, Karl Mihkel Salong (Vanalinna Hariduskolleegium) seitsmenda ning Anelle Tamm (Tallinna Reaalkool) küm-nenda koha.

Väärilisteks vastasteks olid neile Gertu Pabbo, Karl Gustav Adamsoo, Annabel Guitar ja Jüri Pootsman, kelles viimane võitis saate.

Allikas: saate „Eesti otsib superstaari” kajastused meedias

7.3.15

Tallinlaste edu vokaalansamblite konkursil Jõgeval6.-7. märtsil 2015 toimus Jõgeval XIX üle- riigiline Alo Mattiisenile pühendatud vokaal-ansamblite konkurss, kus kõrgeid tulemusi saavutasid Tallinna Õismäe Gümnaasiumi ja Tallinna 21. Kooli muusikakollektiivid.

Tallinna 21. Kooli ansamblid – 8.a klassi ansam-bel Giusto ja 6.a klassi ansambel Üheksa Kuuen-

dikku (juhendaja Ene Uibo) – noppisid oma kate-goorias esikohad. (fotod 4, 5, 6)

Tallinna Õismäe Gümnaasium on sel võist-lusel osalenud juba 18 korda (vahele jäi ainult mullune konkurss). Tänavune aasta oli Õismäe gümnaasiumi lauljaile edukas: kooli tütarlaste-ansambel (Carmen Sibbul, 9.b; Maribel Ermel, 7.c; Eliis Olman, 7.a) tuli 8.-9. klasside arvestuses

Huvikeskus Kullo lastekoor Ellerhein võitis World Peace Choral Festivalil esikoha ja pälvis kulddiplomi

„Lastekoor Ellerhein andis Viinis kuus kontserti ja esines koos maailmakuulsa Viini poiste-kooriga.

”


laureaadiks ja võitis II koha. Samas kategoorias osales ka segaansambel, kes valiti oma tulemu-sega esikümnesse.

Õismäe tüdrukute laulud tegi eriliseks see, et need olid esitamiseks valmis seadnud lauljad ise. Repertuaaris oli kaks rahvalaulu: „Unelumma-laul” ja „Neiud lähevad ära”. Esimese laulu, mis on hällilaul (solist Carmen Sibbul), viimase noodi lõppedes oli saalis pikka aega vaikus, sest keegi ei raatsinud plaksutamisega õhku kõlama jäänud helivirvendust lõhkuda. Ka ütles žürii liige Pärt Uusberg, et sellist laulmist pianos ja saali vai-kusehetke oli ta konkursilt oodanud.

Teise laulu saateks mängis Maribel Ermel akordioni. Tema oskab pillimänguga samal ajal laulda – trios on kõik hääled kulla hinnaga. Ühtse laulutrio aitas luua Eliis Olman, kelle madal aldi-hääl kohati kuuldeulatuvusest madalamale ulatus.

Ansamblilaulu tase sellel konkursil on väga kõrge. Tavakoolil, kelle lauluharjutused toimuvad vahetunnis, on päris raske võistelda muusikakoo-lide ja muusika huvialakoolidega. Seda enam tun-neb Õismäe gümnaasium oma tunnustusest head

meelt. Nende laulu on varemgi märgatud: 2001 saadi eritunnustus rahvalaulu esitamise eest, 2008. aastal pälvis II koha gümnaasiumi meesansambel.

Allikas: Koidu Ilmjärv, Tallinna Õismäe gümnaasiumi muusikaõpetaja; Tallinna 21. Kool

7.3.16

Tehnika-gümnaasiumi puhkpilliorkester sai parima saateansambli tiitliTallinna Tehnikagümnaasiumi puhkpilliorkes-ter pälvis sügisel 2014 parima saateansambli tiitli ülelinnalisel soololaulude konkursil „Laula mu laulu” Mustamäe Laste Loomingu Majas.

Orkestri juhendaja, seadete looja on õpetaja Elina Kaasik, kuid hakkama saab selle tööga ka orkestri liige õpilane Karl Abro. Orkestri repertuaar ulatub klassikast rock´ini.

Kolmeteistkümne mängijaga orkester võib välja panna nii suure kui ka väiksema koosseisu.

Suurema koosseisuga mängitakse kooli üritustel paar korda aastas: jõulude ajal ning kevadkont-serdil. Väike koosseis on aga nii heal tasemel, et mängitakse ka väljaspool kooli (näiteks Esto-nia Talveaias 14. aprillil 2015). Esinemisi koolis on palju – aktused, kontserdid, 100 päeva ball, Comeniuse konverents jne. Eelmise aasta juuni-kuus esineti haridusameti korraldatud juubilaride vastuvõtul Raekojas.

Anneli Errit, Tallinna Tehnikagümnaasiumi direktor

Tallinna 21. Kooli 6.a klassi ansambel Üheksa Kuuendikku (juhendaja Ene Uibo) noppis Alo Matiisenile pühendatud lauluvõistlusel Jõgeval oma kategoorias esikoha

Õismäe gümnaasiumi tütarlasteansambel (Carmen Sibbul, Maribel Ermel, Eliis Olman) tuli Jõgeval 8.-9. klasside arvestuses laureaadiks ja võitis II koha


7.3.17

Kesklinna vene gümnaasiumi õpilane sai Euroopa Parlamendi medali19.-23. jaanuaril ning 2.-6. veebruaril 2015 toimusid kolme Tallinna kooli koostööprojekti raames õppereisid Euroopa Liidu pealinnadesse.

Projektis osalesid kokku 47 õpilast ja kaks õpe-tajat Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumist (TKVG), Tallinna Nõmme Gümnaasiumist ning

Tallinna Juudi Koolist. Esimeses voorus väisati

Pariisi ja Londoni. Teise visiidi käigus külastati Brüsselit, Luk-

semburgi ning Strasbourgi, kus tutvuti põhjalikult Euroopa Liidu institutsioonide ning NATO tööga,

kohtuti Euroopa Komisjoni asepre-

sident Andrus Ansipi, Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikute ning Põhja-Atlandi alliansi kõrgete ametnikega.

Õppereiside raames toimusid ka rahvusvaheli-sed Euroscola õppepäevad. Ligikaudu 900 erine-vatest Euroopa Liidu riikidest pärit õpilast jagunes eri teemadega tegelevatesse töörühmadesse. Tee-made valik oli lai, näiteks: „Keskkond ja taastu-venergia”, „Teabevabadus ja kodanikuaktiivsus”, „Noorte tööhõive” jpm. Iga grupp, nn „parla-mendi komisjon”, töötas välja ühe „seaduseelnõu” ning tutvustas seda siis „täiskogu istungil”. Oma spiikriks valis 5. veebruaril Strasbourg’is toimu-nud üldkogu Eestit esindava Nika Karabelskaja (Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium).

Tallinna Tehnikagümnaasiumi puhkpilliorkester, kes pälvis parima saateansambli tiitli ülelinnalisel soololaulude konkursil „Laula mu laulu”

Kesklinna Vene Gümnaasiumi õpilased väisamas Euroopa Liidu pealinnu

Kesklinna Vene Gümnaasiumi 10. klassi

õpilane Olga Rõžkova (keskel) sai autasuks Euroopa Parlamendi

medali


Lisaks istungjärgu läbimängimisele korraldati päeva jooksul ka Euroopa Liidu ajaloo ja Euroopa kultuuride aineline mälumäng „Eurogame”. Võit-jaks osutus meeskond, kuhu kuulusid Eesti, Sak-samaa, Malta ja Rootsi esindajad.

Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi 10. klassi õpilane Olga Rõžkova sai autasuks Euroopa Parlamendi medali.

Allikas: Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium

7.3.18

Juudi kooli õpilane sai Eesti NATO Ühingu tänukirjaEesti NATO Ühing korraldas 23. jaanuaril 2015 neljandat korda Tallinnas holokausti ohvrite mälestuskonverentsi.

Ettekandega „Noorte retseptsioon holokaustist” esi-nes Tallinna Juudi Kooli abiturient Mark Stamb-ler, kes sai selle eest Eesti NATO Ühingu tänukirja.

Ettekannet aitasid koostada gümnaasiumiõpilased Edwin Weber, Valeria Larina ja Pavel Flešer.

Konverents oli suunatud ajaloo- ja ühiskonna-õpetuse õpetajatele, osales 50 inimest. Konverent-sil kõneldi holokousti ja selle õpetamisest Eestis.


7.3.19

Ristiku Põhikooli õpilase joonistus trükiti postkaardileRistiku Põhikooli õpilased osalesid edukalt Riigimetsa Majandamise Keskuse 12. konkursil „Eesti koolilaste metsapostkaart”.

Tänavuseks teemaks oli „Külastasime RMK .......... looduskeskust”. RMK looduskeskustes on palju põnevat ja harivat. Igal aastal osaleb programmides kümneid tuhandeid lapsi ja noori. Joonistuste kaudu sooviti teada saada, mida on looduskeskusi külastanud kooliõpilased seal tei-nud-näinud ning millest osa saanud. Iga klass sai oma tööd saata just sellesse looduskeskusesse,

mida nad külastanud olid. Konkursile laekus 1536 postkaarti 94 erinevast haridusasutusest. Loo-duskeskused valisid välja 100 parimat tööd, mis laeti rahvahääletuseks üles 24. oktoobrist kuni 9. novembrini 2014.

Ristiku Põhikooli 3.a klassi õpilase Sven Markus Uesoni joonistus Aegviidu Looduskes-kusest pääses ka 36 väljavalitud autori hulka, kelle töödest trükiti postkaardikomplekt. Sven Markus Uesoni juhendas õpetaja Eve Reisalu.


7.3.20

Nõmme põhikool Tallinna rahvusvahelisel LillefestivalilNopi lilled ehk ka muud, aga ära puutu puud. –Nikolai von Glehn, Nõmme rajaja

2015. aasta suvel sai Tallinnas seitsmendat korda teoks rahvusvaheline Lillefestival Tornide väl-

jakul, kuhu korraldaja, Kadrioru park kutsus osa-lema ka üldhariduskoole. Võimalusest haaras kinni Tallinna Nõmme Põhikool, kes ehitas üles imearmsa Nõmme kodu aia koos majaga.

Aia kujundasid 7. klassi õpilased Sanna Kesk-küla, Sirli Roosvee ja Annigrete Suimets, keda

„Võitjaks tuli Eesti, Saksamaa, Malta ja Rootsi õpilastest koosnenud meeskond.

”

„Konkursile laekus 1536 postkaarti, millest trükkimiseks valiti 36.

”


juhendasid lapsevanem Maire Suimets, käsi-tööõpetaja Kaija Pahk ja huvijuht Marge Liias. Aed valmis tänu lastevanemate Kärt Sarapik, Ricco Põldveer, Annika Randma ja firma „Tisler-meister” toetusele.

Loojad iseloomustasid oma aeda järgmiselt: „Nõmme on meie kodu. Nõmme kodu aias on lõkkeplats, mille ümber pere ja sõpradega õdusalt

aega veedame. Vanades kaunites aedades kas-vavad väikesed, aga päris meie oma õunapuud. Vanaemad hoolitsevad maasikapeenarde eest. Igas õues on lopsakaid põõsaid ja salajasi nurki, kuhu saame ennast peita või vaikusesse pugeda, et lugeda lemmikraamatut. Samuti on siin palju ruumi pallimängudeks ja niisama jooksmiseks. Veel leiad Nõmme koduaiast toreda liivakasti väikestele õdedele-vendadele, kus pisikesed käed meisterdavad uskumatult fantaasiarikkaid mängu-majakesi. Tegelikult on meie koduaed palju suu-rem kui ainult oma hoov. Meil on imelised män-nikud ja liivanõlvad, kelgumäed ja suusarajad, rattasõidu- ning jooksurajad. Meie kodulinn on kevadel uppunud sireliõitesse, suvel paitavasse päikesesse, sügisel kirjudesse vahtralehtedesse ning talvel kargesse lumme. Kõrged männid ter-vitavad juba kaugelt nii kojusaabujat kui ka lahket külalist. Siin on meie sõbrad. Siin on meie pere. See on meie kodu ja koduaed.”

Allikas: Tallinna Nõmme Põhikool

7.3.21

Juudi kooli saavutused ülemaailmse organisatsiooni ORT konkursil1. novembrist 2014 31. märtsini 2015 viis rahvusvaheline ülemaailmne organisatsioon ORT* läbi konkursi „Taaselustatud juudi lood, muinasjutud ja vanasõnad”, kus edukalt osalesid ka Tallinna Juudi Kooli õpilased.

Konkursi eesmärgiks oli juud kultuuri ja tehnoloogia integratsioon ORT hariduskeskustes, õpilaste loo-mingulise potentsiaali avamine ning animafilmide loomine. Konkursile saadeti 26 tööd 12 koolist.

Multifilmi kategoorias sai usukommete täit-mise valdkonnas 3. koha Tallinna Juudi Kool

(Danil Timko ja Daniil Šuhtin, 8. klass). ORT organisatsiooni konkursile „Minu kool – ORT kool” registreeriti 116 tööd (kategoorias „Käsi-tehnika” 95 ja „Arvutigraafika” 21 tööd).

Kategoorias „Arvutigraafika” saavutas Tal-linna Juudi Kool tööga „ORT kool – tulevik” (Mihail Gluškov, 6. klass) samuti 3. koha.

Õpilasi juhendas õpetaja Julia Ilves.* ORT – ülemailmne juudi hariduslik ja hea-

tegevuslik organisatsioon.


7.3.22

Ristiku Põhikooli I koht „Küünlaümbriste jahil” 2014/2015 Juba teist aastat korraldas AS Kuusakoski 1.–6. klassidele küünlaümbriste kogumise võistluse.

Kampaania olulisim eesmärk on noorema ja kesk-astme kooliõpilaste keskkonnateadlikkuse suuren-

damine ning taaskasutuse ja jäätmesorteerimise vajalikkuse rõhutamine.

Võistlus oli edukas: eelmise aasta tulemust ületati peaaegu kaks korda! Eesti koolide õpila-sed kogusid kokku ligi 1,5 miljonit alumiiniu-

Nõmme põhikool ehitas Lillefestivalil üles imearmsa Nõmme kodu koos maja ja aiaga

„Võitsid Ristiku Põhikooli 6. klassi õpilased, kes kogusid 13 678 alumiinium-ümbrist.

”


mümbrist. Osales üle 6400 õpilase 143 koolist ja 350 klassist.

Kuni 15 õpilasest koosnevate klasside arves-tuses, kus osales üle 130 klassi, tulid võitjaks Ristiku Põhikooli 6. klassi õpilased, kes kogu-sid võistluse käigus 13 678 alumiiniumümbrist. Klass osales võistlusel teist aastat järjest ning lapsi innustas kogumisel klassijuhataja Triin Heinsalu.

Järgnesid Emmaste Põhikooli 4. klass 12 072 ja Keeni Põhikooli 3. klass 11 452 küünlaümbrisega.

Ristiku PK Küünlaümbriste jaht, pildil võitjad 6. klass, pildi autor Triin Heinsalu.


7.3.23

Reaalkooli õpilased olid edukad orienteerumise MM-l 18.-24. aprillini peeti Türgis Tekirovas Rahvus- vahelise Koolispordiliidu (ISF) maailmameistri-võistlused orienteerumisjooksus, kus edu saatis Tallinna Reaalkooli õpilasi.

Võistlustel osales üle 500 õpilase 22 riigist. Võist-lusklasse oli kuus: koolide tüdrukute ja poiste noorem vanuseklass (sündinud 2000-2001) ja vanem vanuseklass (sündinud 1997-1999) ning lisaks samad vanuseklassid riikide koondistele. Eri riikide õpilastest moodustatud kolmeliikme-lisi võistkondi osales teatevõistlustel 178. Eestit esindas viis võistkonda.

Tallinna Reaalkool osales nooremate poiste võistkonnaga, kuhu kuulusid Kaarel Vesilind, Markus Harald Pais ja Aleksander Piilmann. Vanemate tüdrukute esindusvõistkonda kuulus Liina Vesilind ja vanemate poiste esindusvõist-konda Tomi-Andre Piirmets.

Kavas oli tavaraja- ja lühirajavõistlus ning eri riikide õpilastest moodustatud võistkondade tea-tevõistlus. Koondiste maksimaalne suurus oli viis noort ja võistkondlikku arvestusse läks mõlemal võistlusdistantsil kolm paremat tulemust.

Eesti võistkonna parima tulemuse –11. koha koolide nooremate poiste arvestuses tavarajal – saavutas Kaarel Vesilind. Lühirajal võitis Kaarel Vesilind aga pronksmedali.

Tomi-Andre Piirmets koos Inglismaa ja Bel-gia orienteerujatega saavutas 4. koha.

Võistlused toimuvad iga kahe aasta järel, järg-misel korral võisteldakse 2017. aastal Itaalias.


Ristiku Põhikooli küünlaümbriste jahi võitnud 6. klass

Kaarel Vesilind Tallinna Reaalkoolist võitis Rahvusvahelise Koolispordiliidu maailmameistri-võistlustel orinteerumisjooksus lühirajal pronksmedali

„Reaalkooli orienteerujad tõid Türgist koju mitu kõrget tulemust.

”


7.3.24

Kullo kalamehed tulid Eesti meistriteksTallinna Huvikeskuse Kullo noori kalasportlasi on saatnud edu juba mitmeid aastaid ning ka tänavune talv polnud erand – taas toodi koju korralik „saak”.

28. veebruarist 1. märtsini Võrtsjärvel peetud Eesti meistrivõistlustel saavutasid Kullo kalasta-jad taas kolmikvõidu.

Eesti noortemeistrid 2015 talipüügis on

• I koht – Johannes Aab

• II koht – Aare Silm

• III koht – Martin Arm

Enne ja pärast suurt „kala” püüti ka mitu „väik-semat”.

21. veebruar, kolmikvõit Rapla maakonna meist-rivõistlustel Kaisma järvel: I koht – Martin Arm; II koht – Johannes Aab; III koht – Aare Silm.

22. veebruar, talipüügivõistlused Maardu jär-

7.3.25

Nõmme noortemaja mudellendurite edu kodu- ja välismaistel suurvõistlustel

vel: noorte arvestuses III koht – Johannes Aab, täiskasvanute klassi I koht – õpetaja Harri Nurk .

24. veebruar, kolmikvõit Eesti Spordiseltsi Kalev lahtistel meistrivõistlustel Paunküla vee-hoidlal: I koht – Johannes Aab; II koht – Mar-tin Arm; III koht – Sten Sommer.

7. märts, kaksikvõit noorte arvestuses talipüü-givõistlustel „Kasepää Karikas 2015”: I koht – Aare Silm, II koht – Martin Arm.

8. märts, kolmikvõit Paunküla Karika III eta-pil: I koht – Johannes Aab, II koht – Martin Arm, III koht – Aare Silm.

Kolmikvõidu saavutasid Kullo poisid ka Paunküla Karika kolme etapi kokkuvõttes: I koht – Johannes Aab; II koht – Sten Sommer; III koht – Aare Silm.

Head kalaõnne ka edaspidiseks!


Vabalennu maailmameistrivõistluste 8. koht 28. juulist 3. augustini 2014 toimusid Rumee-nias Salontas mudellennukite vabalennu maa-ilmameistrivõistlused, kus kahes võistlusklassis osalesid Eesti esindajatena ka Tallinna Nõmme Noortemaja noored.

Eesti koondisesse kuulusidki vaid „nõmmekad”, kes on kahel aastal järjest saavutanud Eesti noorte meistrivõistlustel võistkondliku 1. ja 3. koha. Samuti on viimastel aastatel individuaalselt hõi-vatud enamus esikolmiku kohtadest.

Klassis F1B (kummimootoriga mudellennu-kid) saavutas Eesti koondis 8. koha (võistles 13 võistkonda). Parim Eesti noor oli Aleks Moistus, võistkonda kuulusid veel Riho-Ats Saatväli ja Karl Männik.

Plaanerite klassis F1A (purimudellennukid) saavutati 21 võistkonna seast 12. koht. 50 konku-rendi hulgas oli eestlaste parim Karl Männik 22. kohaga. Võistkonda kuulusid veel Andra Moistus ja Riho-Ats Saatväli.

Klassis F1B kui kõige keerukamas vabalennu klassis saatis Eesti oma koondise tiitlivõistlustele esmakordselt. Ligi aasta väldanud võistlusmude-lite ettevalmistamise ja treeningute tulemusena sai mudeliklassis F1B võistelda koguni kolm mudel-lendurit.

Võistluspäeva ilm Salontas oli hea – tuule kiirus enamasti päikeselisel päeval oli 1-2 m/s.

Eesti noorte F1B meeskond koosseisus (vasakult) Riho-Ats Saatväli, Karl Männik ja Aleks Moistus mudellennukite vaba-lennu maailmameistri-võistlustel Rumeenias Salontas

„Kullo kalamehed saavutasid hooajaga viis kolmikvõitu ja tulid Eesti meistriks.

”


Võistluste jooksul oli kaks vihmahoogu, kuid Eesti poistel õnnestus lennukitega startida vih-mapilve eel liikuvasse tõusva õhuvooluga tsooni. Oli ka ebaõnne. Üks nõmmekate mudelitest tabas aga kõrgepingeliini ja sai vigastada, teine mudel sooritas tehnilise rikke tõttu tavapärase kolmemi-nutilise lennu asemel ligikaudu tunni. Õnneks leiti mudel pärast maandumist kiiresti üles.

Viis auhinda maailma kahel karikaetapil 4. ning 8. märtsil 2015 toimus Soomes Säkylä Pühajärvel kaks mudellennu maailmakarika etappi vabalennus. Moose karikaetapi korral-dasid Rootsi ja Karu karika (Bear Cup) Soome mudellendurid.

Klassis F1B (kummimootoriga lennukid) saavu-tas mõlemal karikaetapil 1. koha Tallinna Nõmme Noortemaja mudellendur Riho-Ats Saatväli. Esi-mesel võistlusel õnnestus tal saavutada põhivõist-luse maksimumpunktid ning finaalis sai ta üldarves-tuses 8. koha, jättes seljataha viis võistlejat.

Samas klassis oli Aleks Moistus esimesel võistlusel kolmas, teisel võistlusel Karl Kreis teine. Klassis F1A tuli Gert Nulk kolmandaks.

Teine võistlus lükati edasi varupäevale. Kar-detud 20 m/s tugev tuul saabus 7. märtsiks, mil pidi aset leidma „Karu Karikas”. Väga rasketes oludes asus võistlustulle neli noort. Klassis F1A (purilennukid) saavutas tihedas konkurentsis ennast finaali võidelnud Karl Männik juunioride arvestuses teise (6 osalejat) ning oli üldarvestuses 16. koha (35 osalejat).

Eestist oli lisaks Nõmme noortemajale võist-lejaid ka Tartust.

Võistkondlik kaksikvõit Eesti noorte meistrivõistlustel30. mail 2015 viidi Rapla-Kuusiku lennuväljal läbi Eesti noorte meistrivõistlused vabalen-nus. Võistlema tuldi Tallinnast, Tartust, Pärnust ja Narvast. Tallinna Nõmme Noortemaja pani, nagu eelmiselgi aastal, välja kolm kaheliikmelist meeskonda.

Väikeste purimudellennukite klassis F1H tuli esimeseks Tartu Mudellennuklubi kasvandik Märt Veri 462 punktiga. Nõmme Mudellennuklubi (Nõmme MK) võistleja Andra Moistus saavutas teise (400 p) ja Riho-Ats Saatväli (Nõmme MK) kolmanda koha (393 p).

Suurte purimudellennukite klassis F1A oli Andra Moistus enne viimast lendu edestamas Karl Männikut, kuid viimases lennus tabas teda ebaõnn. Karl Männik lendas välja maksimumtu-lemuse. Esikoha saavutas suurte purimudellennu-kite klassis F1A väga hea tulemusega siiski Tartu Mudellennuklubi (Pärnu MK) esindaja Hanna Järva (573 p), teise koha 2015. aastal Eesti noor-

tekoondisse jõudnud Martin Liiva (Pärnu Mudel-lennuklubi (Pärnu MK), 524 p) ja kolmanda koha hetkel maailma karikavõistluste sarjas 21. kohal paiknev Karl Männik (507 p, Nõmme MK).

Klassis F1G (väikesed kummimootoriga mudellennukid) saavutas neljandat aastat järjest võidu Andri Eric Külaviir (Nõmme MK), seda erakordselt kõrge punktisummaga – 553, teise koha sai Christa Haidla (Tartu MK, 303 p) ja kol-manda Andres Aleksejev (Narva Fun Pilot, 285 p).

Suurte kummimootoriga lennukite klassis F1B võitis hetkel maailma karikavõistluste sar-jas viiendal kohal olev Riho-Ats Saatväli (545 p), teise koha saavutas Aleks Moistus (499 p) ja kolmanda Karl Kreis (199 p), kõik Nõmme Mudellennuklubist. Karl Kreisi lennud piirdusid kahega viiest, sest teises lennus viis tuul ühe tema lennukitest kõrgele puu otsa ning see sai allatoo-misel kannatada.

Võistkondlikus arvestuses jagus pinget kuni viimaste lendudeni. Tasavägises võistluses saavu-tas 1445 punktiga esikoha Nõmme MK II võist-kond, järgnesid Nõmme MK I võistkond (1397 p) ja Tartu MK I võistkond (1142 p).

Kokkuvõttes võib öelda, et noorte tase on eel-miste aastatega võrreldes märkimisväärselt tõus-nud, kusjuures eriti tublisti on edasi liikunud Tartu noored mudellendurid.

Nõmme noortemaja mudellendurid Soomes mudellennu maailmakarika etappidel, kus Riho-Ats Saatväli saavutas nii Moose etapil kui ka Karu Karika etapil esimese koha

Eesti noorte meistrivõistlustel vabalennus Rapla-Kuusiku lennuväljal noppisid Nõmme noortemaja mudellendurid mitmeid karikaid


Pronksmedal juunioride mudellennu Euroopa meistrivõistlustelt 10.–16. augustil toimusid Rumeenias Salontas Rahvusvahelise Lennuspordiföderatsiooni (FAI) 2015. aasta Euroopa juunioride mudellennu meistrivõistlused vabalennus. Eesti koondis osa-les kahes mudeliklassis – F1A (purimudellennu-kid) ja F1B (kummimootoriga mudellennukid).

Pingelise võistluse lõpuks saavutas Eesti koondis Poola ja Saksa noortekoondise järel kol-manda koha. Võistkonnas olid Tallinna Nõmme

Noortemaja õpilased Aleks Moistus, maailma jooksvas karikavõistluste arvestuses teisel posit-sioonil paiknev Riho-Ats Saatväli ja Karl Kreis, kes tuli individuaalselt 11., 12. ja 19. kohale.

Purimudellennukite arvestuses saavutas Eesti võistkond 15 võistkonna hulgast 8. koha. Parima tulemuse (20. koha) sai Pärnu Loodus- ja Tehnika-maja esindaja Martin Liiva (juhendaja Ants Selgoja).

Ardo Pärna, Tallinna Nõmme Noortemaja mudellennu ringi juhendaja

7.3.26

Nõmme noortemaja kiirusautomudelistid esinesid võimsalt Eesti meistrivõistlustelSellel õppeaastal selgitati välja Eesti 2014. aasta noortemeistrid kiirusautomudelitel. Võidu sai Tallinna Nõmme Noortemaja õpilane Rodger Pušin, tulles 2,5 ccm mudelite klassis noorte meistriks.

Samas klassis saavutas Rodger Pušin Eesti meist-rivõistlustel Nõmme noortemaja kiirusmudelite juhendaja Lembit Vaheri järel teise koha, jättes nii mõnegi varasema ja endast vanema medali-võitja pika ninaga.

2.-3. mail 2015 toimunud Linnamäe ring-raja etapil on Rodger Pušin jätkanud võidulai-nel, tuues koju 1. koha võistlusklassides E1 ja

E2 ning 3. koha klassis Am-1. Samal võistlusel saavutas Ranno Põhjakas Nõmme noortemajast võistlusklassis Rally 1. koha ja Reimo Põhjakas 5. koha.

Vaatamata sellele, et Nõmme noortemaja esin-dusel puudusid ühes klassis mudelid, oldi Eesti noorte meistrivõistluste võistkondlikus arvestu-ses täiesti konkurentsis Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi võistkonnaga ning kindlasti on Nõmme noortemaja automudelistide võistkond viimase aastakümne absoluutset favoriiti heas mõttes ehmatanud.

Allikas: Tallinna Nõmme Noortemaja

Nõmme noortemaja kiirusautomudelistid

võistlusteks valmistumas

„Nõmme noortemaja automudelistid ehmatasid viimase aastakümne absoluutset favoriiti

”


7.3.27

Südalinna kooli õpilaste edu Scrabble’i meistrivõistlustelTallinna Südalinna Koolis mängitakse Scrabble’it juba kuuendat aastat. Sama kaua on Rocca al Mare Kool korraldanud vabariiklikke Scrabble’i meistrivõistlusi, kust Südalinna kooli õpilased on toonud koju juba 2 pronks-, 6 hõbe- ja 5 kuldmedalit.

Sellel kevadel oli osalejaid kordades rohkem kui möödunud aastatel. Südalinna kooli õpilastest saavutas oma vanusegrupis 1. koha Georg-Ro-met Topkin 8. klassist ja 2. koha Laura Marita Lappalainen 6. klassist.

Kuna Tallinna Südalinna Koolis tegutseb Scrabble’i ring ning koolis mängitakse Scrabble’it ka vene, inglise ja saksa keeles, siis korraldas kool 4. mail saksakeelse Scrabble’i võistluse Tallinna koo-lidele. Võistluse korraldas õpetaja Anneli Kesksaar.

Esmakordselt peetud turniiril osales 20 võistlejat, sealhulgas Tallinna Saksa Gümnaasiumist, Kad-rioru Saksa Gümnaasiumist, Tallinna Inglise Kol-ledžist ja Audentese Spordigümnaasiumist.

5.-6. klasside arvestuses haarasid esikolmiku kohad Tallinna Südalinna Kooli õpilased: Alex Hrustov, Laura Marita Lappalainen ja Kätrin Jakobson.

7.-9. klasside arvestus tegid sedasama Tallinna Inglise Kolledži Scrabble’i mängijad Merilyn Närep, Martin Puškin ja Calvin Pärn.

15. mail tutvustati saksakeelset Scrabble’it Harjumaa koolide õpilastele, et järgmisel aastal võiks mäng haarata juba kogu Harjumaa saksa keelt õppivaid õpilasi.


Eesti meistrivõistlustel ja mujal edukalt võistelnud Nõmme noortemaja kiirusautomudelist Rodger Pušin ja tema kiire auto

Südalinna kooli õpilased on Scrabble’i meistrivõistlustelt toonud koju juba 2 pronks-, 6 hõbe- ja 5 kuldmedalit

„Südalinna koolis mängitakse Scrabble’it ka vene, inglise ja saksa keeles.

”


Tallinna Huvikeskuse Kullo õpilased võitsid Istanbulis noorte Euroopa meistrivõistlustel rendzus neli medalit.

Kuni 17-aastaste noormeeste grupis tuli Kullo rendzuringi õpilane Georg-Romet Topkin Euroopa meistriks ja Kuno Kolk saavutas 3. koha.

Kuni 12-aastaste poiste seas pälvis Markus Ikla hõbemedali ja Sander Piik pronksmedali.

Juunioride (18-23-aastased) hulgas hiilgasid Kullo endised õpilased Martin Hõbemägi ja Vil-lem Mesila, kes tõid Eestile kaksikvõidu.

Tüdrukutest saavutas Ingel Laur 4. koha kuni 12-aastaste tüdrukute ja Tuuli Tiivel 6. koha kuni 17-aastaste neidude seas.

Lisaks peeti samas noorte Euroopa meistri-võistlused kiirgomokus, kus mängiti ühes suures grupis. Võitis Martin Hõbemägi, kolmanda koha saavutas Kuno Kolk. Pilt Kullo


7.3.28

Huvikeskuse Kullo rendžumängijad tulid Euroopa noorte meistriteks

7.3.29

Nõmme noortemaja maleässade vallutused EuroopasTallinna Nõmme Noortemaja maleringi õpilased saavutasid Euroopa noorte meistrivõistlustel males mitu kuld-, hõbe- ja pronksmedalit.

26. augustist 4. septembrini 2014 toimusid Tšeh-his Kouty nad Desnous Euroopa Liidu noorte 2014. aasta meistrivõistlused (MV).

Tallinna Nõmme Noortemaja maleringi õpi-lane Georg Aleksander Pedoson võitis kuni 10-aastaste vanuseklassis kuldmedali, edestades

isegi Prantsusmaa esindajat, kelle reiting oli tema omast üle 200 punkti kõrgem. Selles vanuseklas-sis osales 34 võistlejat 11 maalt.

12.-17. novembril 2014 Tallinnas peetud Euroopa noorte meistrivõistlustel kiir- ja välkma-les saavutas Georg Aleksander Pedoson kiirmale turniiril vanuseklassis B-10 hõbemedali ja välk-male turniiril pronksmedali (mõlemal 7 punkti 9-st). Kiirmale turniiril osales 52 ja välkturniiril 65 noormaletajat. Teise hõbemedali võitis Georg

Kullo rendzuringi

õpilane Georg-Romet Topkin

tuli Euroopa meistriks

Nõmme noortemaja maleringi õpilane Georg Aleksander Pedoson, kes võitis Euroopa noorte meistrivõistlustel mitu eri värvi medalit


Aleksander Pedoson Eesti I võistkonnas U-10 vanusegrupis.

Edukalt mängis samal turniiril ka Marta Pau-liine Sild, kes võitis pronksi Eesti II võistkonnas U-10 vanusegrupis ja saavutas G-10 kiir- ja välk-male turniiridel mõlemal 8. koha (5 punktiga 9-st).

Õppeaasta jätkus edukalt ka 2015. aastal. Georg ja Marta võitsid 16.-19. aprillil 2015 Nar-vas toimunud Eesti kuni 12-aastaste meistrivõist-lustel kuldmedalid. Georgi tulemus oli 7 punkti 7-st ja Martal 6,5 punkti 7-st, kumbki edestas hõbemedaliomanikke 1,5 punktiga.

Georg Aleksander Pedoson tuli maleringi kuue- ja Marta Pauliine Sild seitsmeaastaselt. Nende saa-vutuste nimel on palju vaeva nähtud. Ainult male-ringis tehtud tööst ei piisa.

Maleõpetajale teeb laste heade võistlustule-muste kõrval rõõmu ka see, et malemängu õppi-jaid ja harrastajaid jätkub ning Nõmme noortema-jas on neid lapsi mitme rühma jagu. Huvitav on ka see, et tihti vanemad malet ei oska, aga laps tahab seda õppida. Ja nii kohtutaksegi.

Viive Tutt, Tallinna Nõmme Noortemaja maleõpetaja

6.-7. juunil 2015 toimus kolmas meeste tantsupidu, kus osalesid ka Tallinna Lasteaia Pallipõnn poisid.

Et kõik ausalt ära rääkida, peab alustama algu-sest… Selleks, et kõiki lapsi ja õpetajaid paelu-vaid peoteemasid õppeaastasse ära mahutada, hakati korraldama eraldi poiste ja tüdrukute pidu-sid. Erinevad teemad, erinev tunnetus. Ja see oli eriline energia, mis tuli poiste tantsust ja trallist, kui tüdrukuid läheduses polnud.

Õpetajad soovisid seda erilist kogemust ja energiat jagada ka teistega ning korraldasid Mus-tamäe lasteaedadele Mustamäe poiste tantsu-päeva. Teisel korral kutsuti vaatama ka meeste tantsupeo idee autor Maie Orav. Tema kutsuski Pallipõnni poisse suurele meeste peole.

Kui toimus kolmas meeste tantsupidu, tantsi-sid seal koos koolipoiste ja suurte meestega ka kaheksa pallipõnni. Vot see oli vägi! Ja sinna minnakse uuesti, sest selle läbi teinutena teatakse kindlalt, et lasteaia poisid saavad suurepäraselt koolipoiste tantsud selgeks, kui õpetaja ei unusta, et tegemist on ikkagi väikeste meestega.

Tantsusamme õpetades peab tekitama võistlus-momente, laskma sooritada kombinatsioone kii-ruse ja täpsuse peale, valima kõige paremini muu-sikasse tantsivaid tantsulõvisid ja kirjutama seljale käitumis- ja tantsuhindeid. See hoidis poiste moti-vatsiooni õppides nii kõrgel, et ülevaatusel tantse ette tantsides tõstsid koolipoiste juhendajad Palli-põnni poiste esituse peale pöidlad püsti!

Liisi Pikpoom ja Heddi Reinsalu, Pallipõnni muusikaõpetajad

7.3.30

Pallipõnni väikesed tantsupoisid suurel meeste tantsupeol

Pallipõnni lasteaia väikesed tantsupoisid suurte meeste(ga) tantsupeol

„Nõmme noortemajas on malehuvilisi lapsi mitme rühma jagu.

”

„Kolmandal meeste tantsupeol tantsisid koos koolipoiste ja suurte meestega ka kaheksa pallipõnni.

”


7.3.31

Flamencostuudio Fiesta estraad- ja rahvaste tantsude festivalilTallinna Nõmme Noortemaja flamenkostuudio Fiesta osales 29.–30. novembril 2014 Lindakivi Kultuurikeskuses toimunud üleriigilisel estraad- ja rahvaste tantsude festival kolmes vanuse-kategoorias ja pälvis kõigis auhinnalise koha.

• 1. koht (laureaaditiitel) tantsuga „Tangos” 15-21-aastaste vanuserühmas

• 3. koht tantsuga „Tango de Triana” 11-14-aas-taste vanuserühmas

• 3. koht tantsuga „Bulerias” täiskasvanute vanuserühmas

Auhinnatud tantsude autoriteks on stuudio juhen-daja Anne Mäses („Tangos”) ja flamenkostuudio tantsijaid suvekursustel juhendanud hispaania koreograaf ja tantsija Ana Maria Garcia Perez („Tango de Triana”, „Bulerias”).

Estraad- ja rahvaste tantsude festivali kor-raldab tantsuklubi Agneta Tallinnas 2011. aas-tast. Rahvaste tantsudega tegelejaile on see fes-tival, kus tänavu oli juba üle tuhande osaleja, praegu suurim üritus Eestis ja seal auhinnalistele kohtadele jõudmine on selge tunnustus!


7.3.32

Lasnamäe Muusikakooli ansambli Tuuleviiul kontsertreis Kanadasse 5.-9. augustil 2015 osales Lasnamäe Muusika- kooli ansambel Tuuleviiul Lääneranniku Eesti päevadel Whistleris Briti Kolumbia provintsis Kanadas. Peakorraldaja Olev Rummi kutsel sai teoks ansambli hooaja olulisim sündmus.

Lääneranniku Eesti päevad (LEP) oli viiepäevane Eesti kultuuri festival, kus osales üle 750 inimese Põhja-Ameerikast ja Eestist. Juba 32. korda kor-raldatud festivali missiooniks on Eesti kultuuri-pärandi jagamine.

Ansambel Tuuleviiul andis festivalil kuus pärimusmuusika kontserti, mis olid ülimenukad ja said publiku sooja vastuvõtu osaliseks. Kiideti lasteansambli professionaalsust, energiat, lavalist sarmi. Lisaks osaleti 7. augustil LEP laulupeol „Merest taevani”. Peol lauldi kooriklassikat ja ka uuemat eesti heliloomingut.

Folkviiuldajate ansambel Tuuleviiul sündis rohkem kui viis aastat tagasi mõttest ja vajadu-sest õpetada lastele lisaks klassikalisele muusikale ka Eesti pärimusmuusikat.

Ansamblis Tuuleviiul osaleb üle 30 eesti- ja venekeelse lapse vanuses 3-15 aastat, nii Lasna-mäe kui ka Vanalinna Muusikakoolist. Enamus neist lastest on alustanud pillimängu õppimist juba 3-6-aastasena.

Nõmme noortemaja flamencorühm, kes saavutas tantsuga „Tango de Triana“ 3. koha 11-14-aastaste vanuserühmas

Lasnamäe Muusikakooli ansambel Tuuleviiul osales Lääneranniku Eesti Päevadel Whistleris


Ansambel on käinud esinemas XI Noorte Laulu- ja Tantsupeol, vanalinna päevadel, Viru Folgil, Kihnu viiulifestivalil, Mardilaadal, Märjamaa Folgil, Hiiu Folgil, Viljandi Folgil, Laste Oma Folgil Järvamaal, Estonia 100 Folgipäeval; Som-melo festivalil, Fiulbaltica ja Juurifest festivalidel Espoos (Soomes). Samuti on antud kontserte Len-nusadamas, Kloostri Aidas, Eesti Vabaõhumuu-seumis, Tallinna teletornis, Viimsi Rannarahva Muuseumis, Tallinna Linnateatris jpt. Üheskoos on esinetud ka teiste muusikutega, näiteks Mari

Jürjensi, Soome pop-jazz kandlemängija Ida Eli-naga jt. Tuuleviiuli liikmed on edukalt osalenud ka üleriigilisel pärimusmuusika pilliõpilaste Võis-tumängimisel.

2014. aastal anti välja esimene folkmuusika album, kuhu on salvestatud ansambli algusaastate repertuaar. Kontsertreis sai teoks tänu toetajate abile, sh Eesti Kultuuriministeeriumile, lasteva-nematele ja sõpradele.

Maile Harik, Lasnamäe Muusikakooli direktor

7.3.33

Reelika Traks – Eesti meister 10 tantsusEesti Tantsuspordi Liidu korraldatud 2015. aasta Eesti meistrivõistlused kümnes tantsus peeti 21. märtsil Kiilis.

Pirita Majandusgümnaasiumi 10. klassi õpilane Reelika Traks oma tantsupartneri Jarek Toigeriga saavutas tihedas konkurentsis noorte vanuseklas-sis (16-18-aastased) kindla võidu ja tuli 2015. aasta Eesti kümne tantsu meistriks 2015.

Jarek Toiger ja Reelika Traks võitsid nii stan-dard- kui ka Ladina-Ameerika tantsude bloki, mis

annab tunnistust tantsupaari kõrgest tantsutehni-lisest meisterlikkusest ja suurest pühendumusest seatud eesmärkidele. Meistritena esindavad nad ainsa tantsupaarina Eestit ka noorte 10 tantsu maailmameistrivõistlustel.

Jarek Toiger ja Reelika Traks treenivad tant-sustuudios FLEX, kus nende treeneriteks on endised tippvõistlustantsijad Jörgen Kapp ja Mari Piksar.

Allikas: Pirita Majandusgümnaasium

7.3.34

Parimad svingijad on KraavikrõllisTallinna Lasteaias Kraavikrõll tantsitakse 2007. aastast lindy hoppi – svingtantsu, mis pärineb 1920-1940.

aastate Ameerika Ühendriikidest. Eestis on lindy hopi tantsitud juba 21 aastat ja see kogub üha enam populaarsust.

Tantsuga on võimalik võistelda ja seda võima-lust kasutavad Kraavikrõlli noored tantsijad hoo-lega. Võistlemas on aastate jooksul käidud Tal-linnas, Tartus ja isegi Leedu linnas Visaginases.

Viimati käidi võistlemas 17. jaanuaril 2015 Nõmme Kultuurikeskuses festivalil „Lumepal-liswing”, mida Eesti Swingtantsu Liit korraldas juba üheksandat korda.

Kraavikrõlli võistlejad osalesid kolmes eri-nevas kategoorias. Soolosvingis pidi üksi muu-sikasse tantsima ja kõik tantsijahakatised nauti-sid seda täiel rinnal. Gruppide seas pälvisid Nora Tepner, Ilja Mazing, Arina Kolodkina, Elisei Savin ja Mirell Kivi tiitli „Parim sving”.

Lindy hopi improvisatsiooni kategoorias said mõlemad paarid, Ilja Mazing–Arina Kolodkina ja Elisei Savin–Mirell Kivi, finaali. Lapsed teenisid hea tantsuoskuse eest klaasist medalid ja diplomid ning said kogemuse võrra rikkamaks.

Kõige tähtsam on lapse soov tantsida ja vanemate toetus. Mida varem leiab laps endale sobiva harras-tuse seda edukam ta selles tulevikus on. Kraavikrõlli vilistlastest on mitmed nüüd-seks põhikooli õpilased väga head lindy hopi tantsijad.

Sirli Kriis-Kalm, Tallinna Lasteaia Kraavikrõll liikumisõpetaja

Kraavikrõlli lasteaia tublid swingijad (1)

Ilja Mazing ja Arina Kolodkina ning

(2) Elisei Savin ja Mirell Kivi

1

2

„2014. aastal ilmus „Tuuleviiuli” esimene album ansambli algusaastate repertuaariga.

”


7.3.35

Li Lirismani edu WKF European Championship 2015 turniiriEesti karatekoondis osales 6.-8. veebruaril 2015 Zürichis toimunud 42. Euroopa kadettide ja juunioride Euroopa meistrivõistlustel.

7.3.36

Hannes Ausmees sai Vabariigi Presidendi raamatupreemia2015. aasta kevadel korraldas Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts XVI õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistluse Eesti Vabariigi Presidendi auhindadele.

Tallinna Õismäe Gümnaasiumist osales uurimis-tööde võistlusel 11. klassi õpilane Hannes Ausmees uurimistööga teemal „Teine maailmasõda ajalooõpikuis 1954-2014”. Uurimuses võrreldakse Teise maailmasõja sündmuste käsit-luste muutusi Eesti koolides kasutu-sel olnud ajalooõpikutes 20-aastase intervalliga (1954., 1974., 1994. ja 2014. aastal).

Hannes Ausmees pääses žürii otsusel oma tööga teise ringi ning pälvis Vabariigi Presidendi

Eesti esinduse edukaim oli U-18 vanuseklassi karateka Li Lirisman (Spordiklubi Budo, tree-ner Aleksandr Zõkov), kes saavutas 3. koha.

Tallinna Juudi Kooli 10. klassi õpilane Li Lirisman on karates 20-kordne Eesti meister.


raamatupreemia. Lisaks tunnustas Eesti Mälu Ins-tituut tema tööd eripreemiaga kui tööd, mis „pari-mal moel kajastab muutusi inimeste igapäevaelus Teise maailmasõja ajal”.

Uurimistööde võistluse lõppkonverents toi-mus Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumi suu-res saalis. Sinna oli palutud kõik konkursil osa-lejad ja nende juhendajad. Esimese kolme hulka tulnud uurijad tutvustasid oma töid, tublimatele anti kätte preemiad, kõik osalised said Vabariigi Presidendi tänukirja ja tunnustuse tänuväärse töö eest Eesti ajaloo uurimisel ja jäädvustamisel.

2017. aasta sügisel kuulutab Vabariigi Presi-dent välja juba XVII õpilaste ajalooalaste uuri-mistööde võistluse teemal „Eesti asi”.

Hilje Maripuu, Tallinna Õismäe Gümnaasiumi humanitaarainete õppetooli juhataja

7.3.37

Noppeid õpilaste võitudest ja tunnustustest• 29. oktoobrist 2. novembrini 2014 toimunud

Valgevenes toimunud jalgpalliturniiril saavu-tas FC Kalev esikoha. Kokku mängiti seitse mängu, mis kõik võideti. Merico Käsper Tal-linna Südalinna Kooli 5.a klassist lõi 23 Eesti väravast kaheksa.

• 29. aprillil toimunud ühistantsimise projekti „Kolmõpuari” raames tunnustas Eesti Rahva-tantsu ja Rahvamuusika Selts Tallinna Süda-

linna Kooli 1.a klassi eripreemiaga „Parim 1. klass”.

• Tallinna 21. Kool saavutas 1. koha üleriigi-lises mälumängusarjas „Miniturniir”. Võist-konnas olid 6.c klassi õpilased Tuule Kangur, Kaisa Pollisinski, Karl-Uljas Mölder, Maria Heinsar ja Rebekka Helena Pindma. (foto 8)

• Tallinna 21. Kool saavutas 3. koha 7. oktoob-ril 2014 toimunud viktoriinil „Üheskoos

U18 vanuseklassi karateka Li Lirisman saavutas WKF European Championship 2015 turniiril 3. koha

Õismäe gümnaasiumi õpilane Hannes Ausmees pälvis Vabariigi Presidendi raamatupreemia


Soome lahe heaks”. Võistles 7.b klassi võist-kond koosseisus Peeter Maran, Emma Maria Metsandi, Sandra Tammaru ja Orm Tamme-mäe, juhendas Kristiina Tiits.

• Tallinna 21. Kooli õpilasesindus pälvis 14. novembril tunnustuse „Kesklinna Õpilasesin-dus 2014”. ( foto 2)

• Tallinna 21. Kooli õpilasfirmad SafeCharge, Ringo ja TäitsaPael koos majandusõpetuse õpetaja Epp Vodjaga kutsuti 19. mail 2015 peaministri vastuvõtule. (fotod 31, 32, 33, 34)

• Tallinna 21. Kooli segaansambel 2Loud (juhendaja Grettel Killing) saavutas 14.-15. novembril 2014 toimunud Viimsi JazzPopi festivalil 1.-2. koha (juhendja 12.b klassi õpi-lane Grettel Killing). (foto 7)

• Tallinna Huvikeskuse Kullo tantsuansambel Sõleke võitis 14.-19. novembrini 2014 Peter-buris toimunud rahvusvahelisel festivalil „Interfolk in Russia” peaauhinna ning 1. koha

folkloori koreograafia kategoorias. Osales ligi 50 kollektiivi.

• Huvikeskuse Kullo lennu- ja raketimude-lismi õpilased esinesid 15. aprillil 2015 Tal-linna Loomaaia Keskkonnahariduse Keskuses HITSA hariduskonverentsi eelkonverentsil „Kuidas me tegelikult õpime”.

• Huvikeskuse Kullo klaveriringi õpilane Elina Kulakova pälvis rahvusvahelisel laste- ja noorte vokaalifestivalil-konklursil „Sõprus” (11.-14. veebruaril 2015) parima kontsert-meistri tiitli. Õpilast juhendas õpetaja Veronica Khoretskaya.

• Huvikeskuse Kullo maalimise, joonistamise ja klaasimaali huviringi õpilased saavutasid Põh-ja-Eesti Rajaleidja keskuse joonistuskonkur-sil „Suureks saades teen suuri tegusid” žürii tunnustuse: Oliver Salben 3. koha (4. klasside arvestuses) ja Laura Toom erilise äramarki-mise. Õpilasi juhendas õpetaja Elve Tauts.

1 Tallinna 21. Kool saavutas 1. koha üleriigilises

mälumängusarjas „Miniturniir“ 2 Tallinna 21. Kooli

õpilasesindus pälvis tunnustuse „Kesklinna Õpilasesindus

2014“ 3 Tallinna 21. Kooli õpilasfirmad SafeCharge, Ringo ja

TäitsaPael koos majandusõpetuse õpetaja Epp Vodjaga

peaministri vastuvõtul 4 Tallinna 21. Kooli õpilasfirmad

SafeCharge, Ringo ja TäitsaPael koos majandusõpetuse

õpetaja Epp Vodjaga peaministri vastuvõtul

5 Tallinna 21. Kooli segaansambel 2Loud saavutas

Viimsi JazzPopi festivalil 1.-2. koha

1

2

3

4

5

„Nopped õpilaste võitudest ja tunnustustest kodukoolist kaugemal.

”


Õpetajate päeva eel, 3. oktoobril 2014 tänas ja tunnustas Tallinn Nordea Kontserdimajas õpetajate päeva galaõhtul oma parimaid pedagooge.

Autasustati üleriigilise konkursi „Eestimaa õpib ja tänab” Tallinna parimaid ning Tallinna Haridusameti konkursside võitjaid.

„Eestimaa õpib ja tänab” raames tunnustas Tallinn järgmisi õpetajaid ja direktoreid, kes olid ühtlasi ka riikliku konkursi nominendid.

Aasta lasteaiaõpetaja

• Reelika Täht, Tallinna Luha Lasteaed

• Reena Uusmets, Tallinna Nurmenuku Lasteaed

• Urve Pihelgas, Tallinna Lasteaed Pääsusilm

Aasta klassiõpetaja

• Kaire Lõhek, Tallinna 32. Keskkool

• Kristi Rahn, Gustav Adolfi Gümnaasium

• Terje Meeksa, Tallinna Saksa Gümnaasium

Aasta klassijuhataja

• Chris-Evelin Luik, Tallinna Inglise Kolledž

• Kaia Rikson, Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasium

• Marina Koltšina, Tallinna Kadaka Põhikool

Konkursid ja võistlused haridus- töötajatele ja -asutustele7.4

Aasta põhikooliõpetaja

• Anneli Kesksaar, Tallinna Südalinna Kool

• Lydia Rahula, Tallinna 21. Kool

• Maarika Laiv, Tallinna Kivimäe Põhikool

Aasta gümnaasiumiõpetaja

• Kersti Veskimets, Tallinna Reaalkool

• Niina Sidorenko, Tallinna Õismäe Vene Lütseum

• Piret Vahtra, Tallinna Kristiine Gümnaasium

Aasta õppeasutuse juht

• Marge Liias, Tallinna Nõmme Põhikool

• Matti Martinson, Tallinna Rahumäe Põhikool

• Tatjana Lüter, Tallinna Mustamäe Humanitaar gümnaasium

Lisaks sellele tunnustas Tallinn aasta õpetajaid ka linna tasandil.

Tallinna aasta õpetaja 2014

• Helgi Palm, Tallinna Lauliku Lasteaed

• Karin Muldma, Tallinna Liivaku Lasteaed

• Marilyn Palla, Tallinna Suitsupääsupesa Laste aed

• Reet Tomusk, Tallinna 32. Keskkool

• Tatjana Baum-Valgma, Tallinna Läänemere Gümnaasium

7.4.1

Tallinna aasta õpetaja ja Tallinna aasta haridusasutuse juht

(1) Aasta õpetajad 2014 ja (2) Tallinna aasta õpetajad 2014

1 2

„Tallinn tunnustas aasta õpetajaid ka linna tasandil.

”


• Olga Koch, Lasnamäe Vene Gümnaasium

• Henton Rafael Figueroa Aste, Pirita Majan-dusgümnaasium

• Hiroyuki Sonobe, Tallinna Järveotsa Güm-naasium

Auhinnad andsid üle Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart ning haridusameti juhataja Andres Pajula.

Üleriigilisele konkursile esitas Tallinna Haridusamet ka auhindade „Üldhariduse sõber” ja „Aasta tegu hariduses” nominendid.

Üldhariduse sõbra auhind

• Anu Luure, Tallinna Lilleküla Gümnaasium

• Sirje Rei, Tallinna Haridusamet

• Svetlana Belova, SA Innove

Aasta tegu hariduses

• Eesti Rahvusringhäälingu saade „Üheksandi-kud” (saate meeskond);

• Gustav Adolfi Gümnaasiumi „oreliprojekti” algatamine ja edukas elluviimine, mille tule-musel on kooli saalides – Mederi ja Kapiitli-saalis – kaks orelit (eestvedaja: kooli direktor Hendrik Agur).


7.4.2

Tallinna haridusasutuste kvaliteediauhind 2015 Tallinna haridusasutuste kvaliteediauhinna konkurss on läbi aastate olnud võimalus õpetajatele ja koolide ning lasteaedade meeskondadele arendada enesehindamise oskust ning saada tagasisidet ja tunnustust oma tööle.

1

2

3

4

5

6

Head õpetajad 2014

1 Irina Leinsaar 2 Marianne Kull 3 Pille Kull 4 Katrin Reinsalu 5 Anu Kell ja Moonika Tooming 6 Helju Sillavee

Tallinna haridusasutuste kvaliteediauhind

„Hoida ja arendada meeldivat, turvalist õpikeskkonda – see on hea eesmärk.

”


Tunnustused antakse välja viies kategoorias: hea õpetaja, hea õpikeskkonnaga kool, hea õpikesk-konnaga lasteaed, hästi juhitud kool ja hästi juhi-tud lasteaed.

„Hea õpetaja 2015” tiitli, millega kaasnes Tallinna Haridusameti aukiri, medal ning pree-mia, said:

• Irina Leinsaar (Tallinna Mardi Lasteaed)

• Marianne Kull (Tallinna Mardi Lasteaed)

• Pille Kull (Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaed)

• Helju Sillavee (Tallinna Kelmiküla Lasteaed)

• Katrin Reinsalu (Tallinna Lasteaed Sinilind)

• Moonika Tooming (Gustav Adolfi Gümnaasium)

• Anu Kell (Gustav Adolfi Gümnaasium)

Hea õpikeskkonnaga kool 2015 (preemia 2000 eurot) on Tallinna Südalinna Kool.

Tallinna Südalinna Kooli puhul tõstis Tallinna Haridusamet eriliselt esile nende suurt panust kooli maine kujundamisel ning kooli meie-tunde

loomisel ja hoidmisel. Selleks annab tuge täna-päevaste õppemeetodite ja -vahendite kiire kasu-tuselevõtt, igale õpilasele tema võimetekohase arengu tagamine ja mitmekülgne huvitegevus. Olla tugev põhikool ja anda õpilastele hea ette-valmistamine gümnaasiumiastmeks ning hoida ja arendada meeldivat, turvalist õpikeskkonda – see on hea eesmärk, mille poole minna.

Hea õpikeskkonnaga lasteaiad 2015 (pree-mia 1500 eurot) on Tallinna Kelmiküla Lastead ja Tallinna Unistuse Lastead.

Eriauhinna eduka osalemise eest konkursil „Hea õpikeskkonnaga lasteaed 2015” (500 eurot) sai Lasteaed Mesipuu.

Hästi juhitud kool 2015 on Tallinna Reaalkool.Hästi juhitud lasteaiad 2015 on Lasteaed

Päikene ja Tallinna Luha Lasteaed.Tiitlitega kaasnes auhinnaraha 4000 eurot.


1

2 3

45

1

2

3

1 Hea õpikeskkonnaga kool 2015 - Tallinna Südalinna Kool

2 Argipäev Tallinna Kelmiküla Lasteaias (hea õpikeskkonnaga lasteaed 2015)

3 Toimetused Tallinna Unistuse Lasteaias (hea õpikeskkonnaga lasteaed 2015)

1 Hea õpikeskkonnaga kool 2015 on Tallinna Südalinna Kool, auhinna võttis vastu direktor Veiko Rohunurm

2 Tallinna Unistuse Lasteaia direktor Jelena Mere võtmas vastu auhinda „Hea õpikeskkonnaga lasteaed 2015”

3 Auhinda „Hea õpikeskkonnaga lasteaed 2015” on vastu võtmas Tallinna Kelmiküla lasteaia direktor Riina Läll

4 Hästi juhitud kool 2015 on Tallinna Reaalkool, auhinna võttis vastu direktor Ene Saar

5 Tallinna Luha Lasteaia direktor Aita Saar võtmas vastu auhinda „Hästi juhitud lasteaed 2015”


7.4.3

Noor õpetaja 2014 ja innovaatiline õpetaja 2014

7.4.4

Parim personaliprojekt haridusasutustes 2014

Aastast 2008 korraldab Tallinna Haridusamet konkursse „Noor õpetaja” ja „Innovaatiline õpetaja”.

Noore õpetaja auhinnale esitavad kandidaate haridusasutuse juhtkonnad. Kandideerida saavad Tallinna haridusasutuste pedagoogid, kes on asu-tuses töötanud 2–5 aastat.

Parim noor õpetaja on avatud ja inspireeriv, loov ja originaalne. Ta võtab vastutuse oma iga-päevatöös, kohaneb muutustega ning väärtustab õppimist ja enesearendamist. Kõige olulisem aga on see, et õpetaja on laste ja õpilaste poolt armas-tatud ning lapsevanemate silmis usaldusväärne.

Noor õpetaja 2014

• Teele Metstak (Gustav Adolfi Gümnaasium

• Marjan Scaba (Nõmme Muusikakool

• Deniss Metsavas (Tallinna Mustamäe Reaal-gümnaasium)

• Triin Ulla (Tallinna Mustamäe Humanitaar-gümnaasium)

• Teele Tiigi (Tallinna Lasteaed Kiikhobu)

• Krisli Lilium (Tallinna Sikupilli Keskkool)

• Maarja Tinn (Tallinna 32. Keskkool)

• Margit Treier (Tallinna Rõõmupesa Lasteaed)

• Marilin Johanson (Tallinna Lasteaed Sipsik)

Taotluse innovaatilise õpetaja auhinnale kan-dideerimiseks võib esitada õpetaja ise või kooli juhtkond, töötajad, õpilased, lastevanemad jt. Tiitli pälvib uudsetele ideedele avatud, loov ja ettevõtlik pedagoog, kes on õppe- ja kasvatus-tegevuse eesmärkidest lähtuvalt uudse idee või õppemeetodi edukalt ka kasutusele võtnud.

Innovaatiline õpetaja 2014

• Sirli Siitsman (Pelgulinna Gümnaasium)

• Triin Ruus (Tallinna SIkupilli Lasteaed)

• Erik Joasaare (Tallinna Saksa Gümnaasium)

• Ingrid Roosaar (Tallinna Lasteaed Männi-mudila)

• Kristiine-Teele Aimla (Tallinna Lasteaed Pääsusilm)

• Tõnis Veelmaa (Tallinna 32. Keskkool)

• Natalia Bazanova (Tallinna Kadaka Põhikool)


Konkursi „Parim personaliprojekt haridus-asutustes 2014” võitis Lasteaed Päikene projektiga „Ideedest ja mõtetest reaalsete tulemusteni”.

Lasteaia Päikene personaliprojekti eesmärgiks on arendada pedagoogilist eestvedamist aren-dustöögruppide eneseteostuse, otsustusõiguse ja

koostööoskuse suurendamise kaudu. Lihtsamalt öeldes soovitakse kaasata õpetajaid mõtlema ja tegutsema lasteaia kõigis arendusvaldkondades. Projekti juhtis õppealajuhataja Eha Porkma.

Õpetajate seas (sh tervishoiutöötaja ja logo-peed) moodustati vabatahtlikkuse alusel kolm aren-dusgruppi. Koos tervisedenduse ja keskkonnagru-piga loodi ka ideede ja mõtete teostamise grupp,

1

2

3

1 Hästi juhitud kool 2015 Tallinna Reaalkool 100. sünnipäeva pidamas

2 Igapäevaelu hästi juhitud lasteaias 2015 - Tallinna Luha Lasteaias

3 Hästi juhitud lasteaia 2015 - Lasteaia Päikene (direktor Elsa Laasi) tegemised

„Õpetajaid ärgitatakse kaasa mõtlema ja tegutsema lasteaia kõigis arendus-valdkondades.

”


kes aitaks leida lahendused lasteaia kitsaskohtadele ning viiks koostöös sün-dinud ideed ka ellu.

Keskkonnaprojekti käigus valmisid loo-dusraja infotekstid, mida kasutati õppe-aasta alguses toimunud „Südame- ja keskkon-

napäeva” pereüritusel. Loodusrada, õppe-mängustend ning õpetajate loodud muinasjutud ja mängud loodusraja objektide kohta on jätkuvalt aktiivses kasutuses.

Tervisedenduse grupi algatatud värskes õhus liikumise võistluse võttis personal soojalt vastu ning selle korraldamist on plaanis jätkata. Pro-jekti käigus organiseeriti ka sportlik pereüritus ning piirkonna lasteaedade spordiüritus vastavalt lasteaia Päikene õppeaasta peateemale.

Tänu ideede ja mõtete töögrupi tegevustele saavad lasteaia lapsed aktiivselt kasutada muin-asjututuba, õppekööki ning rõõmsates värvides spordisaali. Koostöös valminud õpetaja abi ame-tijuhend ning personali sünnipäevade uut moodi tähistamine on samuti hästi vastu võetud.

Projekti/õppeaasta lõpus tunnustati personali

arendustöö gruppide tasandil. Kingituseks oli lasteaia logoga kollane vihmavari ning tänukaart tekstiga „Aasta keskkonnategija”, „Aasta ideede ja mõtete teostaja” ning „Aasta tervisedendaja”.

Konkursi „Parim personaliprojekt 2014” komisjonile jättis hea mulje ka Lasteaia Päikene meeskonna esitlus, mis moodustas elluviidud pro-jektiga ühtse terviku.

Eripreemia eduka personaliprojekti eest 2014. aastal said

• Tallinna Kadaka Lasteaed – „Kadaka küla lii-gub üheskoos”,

• Tallinna Südalinna Kool – „Lugemine on lahe”,

• Tallinna Sikupilli Keskkool – „Ühistel väär-tustel põhineva arengukeskkonna loomine”,

• Tallinna Järveotsa Lasteaed – „Loovus - meie elu”,

• Tallinna Lasteaed Vikerkaar – „Kõige parema töötaja valimine”.

Autasud andis Tallinna Haridusamet võitjatele üle haridusasutuste juhtimiskonverentsil 13. det-sembril 2014.

Reili Silm, Leini Jürisaar, Tallinna Haridusamet

7.4.5

Keskkonnasõbralik haridusasutus 2015Auhinna „Keskkonnasõbralik haridusasutus 2015” andsid välja Tallinna Haridusamet ja Tallinna Keskkonnaamet haridusasutustele, kes paistavad silma keskkonnasõbralike juhtimisotsuste ja majandamise ning

keskkonnatemaatika ja õuesõppe tähtsustamisega õppekavades.

Koolide arvestuses saavutas 1. koha Tal-linna Kadaka Põhi-kool ja 2. koha Meri-välja Kool.

Lasteaedade arvestuses tuli 1. kohale Tallinna Lille Lasteaed, 2.-3. kohta jagasid Tallinna Kadaka Lasteaed ja Lasteaed Päikene.

Tänukirja ja meene eduka osalemise eest kon-kursil said Tallinna Lasteaed Kiikhobu, Tallinna Lasteaaed Kikas, Kolde Lasteaed, Tallinna Kris-tiine Lasteaed, Tallinna Lasteaed Laagna Rukki-lill, Tallinna Tihase Lasteaed, Tallinna Lauliku Lasteaed, Tallinna Sikupilli Lasteaed, Tallinna Padriku Lasteaed. Eripreemia sai Tallinna Laste-sõim Mõmmik.

Võitjaid said lisaks tänukirjale ja meenele tšeki 500 eurole.


Konkursi „Parim personaliprojekt haridusasutustes 2014“ võitis Lasteaed Päikene, auhinna võttis vastu direktor Elsa Laasi

Auhinda „Keskkonnasõbralik haridusasutus 2015“ on vastu võtmas Tallinna Kadaka Põhikooli direktor Alevtina Polištšuk


Konkursside „Turvaline kool” ja „Turvaline lasteaed” kaudu soovib Tallinna Haridusamet tunnustada koole ja lasteaedu, kelle eesmärgiks tagada personali ja õpilaste vaimne ja füüsiline turvalisus läbi mõistmise, et ohtude ennetamine on tulemuslikum, kui tagajärgedega tegelemine. Tunnustus „Turvaline lasteaed” anti välja esimest korda.

Hindamisel arvestas komisjon õppekeskkonna vaimset ja sotsiaalset turvalisust; riskianalüüsi tegevuskava ja kriisiolukorras tegutsemise ana-lüüsi; liiklusalast kasvatustööd ja selle tulemusi; koolikiusamise ennetust ja selle tulemuslikkust; koolikohustust mittetäitvate õpilaste juhtumipõ-hise tugisüsteemi tulemuslikku rakendumist; ter-ritooriumi turvalisus.

7.4.7

Parim koostööprojekt 2015

7.4.6

Turvaline kool ja turvaline lasteaed 2015„Turvaline kool 2015” võitjad

• Tallinna Lilleküla Gümnaasium – 1. koht;

• Merivälja Kool – 2. koht;

• Karjamaa Põhikool – 3. koht.

„Turvaline lastead 2015” võitjad

• Tallinna Lasteaed Vesiroos – 1. koht;

• Tallinna Kadaka Lasteaed – 2. koht;

• Tallinna Meelespea Lasteaed – 3. koht.

Tunnustusega kaasnes rahaline preemia vasta-valt saavutatud kohale, kas 700, 500 või 300 eurot.


Konkursi „Parim koostööprojekt 2015” korraldas Tallinna Haridusamet esimest korda. Konkursi kaudu tunnustatakse Tallinna haridusasutusi, kes teevad tulemuslikku koostööd oma partneritega, väärtustavad kultuuriliselt mitmekesist keskkonda ning tutvustavad oma koostöö ideid ka laiemalt.

1. koha saavutasid Tallinna Meelespea Laste-aed ja Tallinna Õismäe Gümnaasium projektiga „Koostöös kooliga – kooliks valmis”.

Võiduprojekti eesmärgiks oli tagada laste sujuv üleminek lasteaiast kooli, soodustada Mee-lespea lasteaia ja Õismäe gümnaasiumi õpetajate vahelist koostööd ning võimaldada ühistegevust ka lasteaia laste ja kooli õpilaste vahel.

Õismäe gümnaasiumi direktori Kaja Toomsalu sõnul ajendas projekti alustama aru-saam, et lasteaia ja kooli vaheline koostöö tagab lapse parema kooliks ettevalmistamise ja suu-rendab vanemate teadlikkust piirkonna kooli tegevusest.

2. kohale tulid:

• Tallinna Kopli Ametikool koos partneritega (Tallinna Botaanikaaed ja Tallinna Looma-aed), projekt „Noore aedniku tööristsed loo-maaias” ja „Noored meistrid roosiaias”;

• Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium koos Läti ja Soome partneritega, projekt „SYD - Sõprus, Ystävys, Draudziba”.

3. koht:

• Lasnamäe Põhikool partneriga (Tallinna Lasna-mäe Mehaanikakool), projekt „Eelkutseõpe”;

• Tallinna Lindakivi Lasteaed koos erivajadus-tega lapsi harivate õppeasutustega, projekt „Ülelinnaline muusikafestival Vikerkaar”.

Auhinda „Turvaline lastead 2015“ on vastu võtmas Tallinna Lasteaia Vesiroos direktor Jaanika Raudsepp

Tallinna Meelespea Lasteaia ja Tallinna Õismäe Gümnaasiumi võidukas koostööprojekt „Koostöös kooliga – kooliks valmis“


Auhinnaga kaasnes rahaline preemia vastavalt saavutatud kohale, kas 1100, 900 või 700 eurot.

Eripreemia ja 500 eurot said:

• Tallinna Mardi Lasteaed koos partneriga (Haiba Lastekodu), projekt „Väike rõõmuhommik”;

• Tallinna Laagna Gümnaasium ja Lasnamäe Muusikakool, projekt „Ühine retk muusika-radadel”;

• Tallinna Tondi Põhikooli koos partneritega (Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool), projekt „Õppetööd toetavate vahendite loomine hooldusõppe õpi-lastele kui interdistsiplinaarne kasutajakeskse disaini protsess”.

Allikas: Hariduskorralduse osakond, Tallinna Haridusamet; Kaja Toomsalu, Tallinna Õismäe Gümnaasiumi direktor

7.4.8

Innovaatiline tegu 2015 Hariduselu oluliseks arengueelduseks on innovatsioon. Osavõtt konkursist „Inno-vaatiline tegu” väljendab haridusasutuste soovi olla avatud ja kaasaegne ning rakendada värskeid ideid.

Peaauhinna „Innovaatiline tegu 2015” (preemiaraha 1500 eurot) said:

• Tallinna 21. Kool õpetaja ja õpilase vajaliku instrumendi, süsteemi loova ja aega säästva veebipõhise registreerumisega konsultatsioo-nidele süsteemi loomise eest;

• Tallinna Inglise Kolledž keskkonna ja jätku-suutliku arengu ürituse „Ühistarbimise päev” korraldamise eest;

• Tallinna Kelmiküla Lasteaed koolieelikute väikerühma „11 tarkusetera” moodustamise eest;

• Tallinna Lille Lasteaed lasteaia aiarühmade uute tegevuskeskuste ja teadusnurkade loo-mise eest.

Tunnustus eduka osalemise eest konkursil (preemia 500 eurot) said:

• Tallinna Kuristiku Gümnaasium 2. klasside digitaalse klassiruumi loomise eest;

• Tallinna Kadaka Lasteaed õuesõppe nädalate „Õpime talvel sõduritelkides” korraldamise eest.


1

2

3

1 Peaauhinda „Innovaatiline tegu 2015“ on vastu võtmas

Tallinna 21. Kooli direktor Naida

Toomingas


Tallinna Inglise Kolledži direktor

Toomas Kruusimägi


Tallinna Lille Lasteaia direktor

Veronika Kübar


7.4.9

Tervislik koolipuhvet 2014 ja tubli tervisedendaja 201413. novembril 2014 tunnustas Tallinna Haridus-amet traditsioonilisel tänuüritusel „Tervis muusikast” paremaid koolipuhveteid ning lasteaedade ja koolide tervisedendajaid. Tänu-ürituse avas presidendi abikaasa Evelin Ilves.

Evelin Ilves andis üle ka auhinnad konkursi „Tervislik koolipuhvet 2014” võitjatele. Kingitu-sed parematele toitlustajatele ja koolipuhvetitele panid välja Zepter Eesti OÜ ja Dermoshop OÜ.

Tiitli „Tervislik koolipuhvet 2014” pälvi-sid Tallinna Õismäe Gümnaasium (OÜ Bramos), Tallinna Tehnikagümnaasium (Koolitoitlustuse OÜ), Tallinna Järveotsa Gümnaasium (Koolitoit-lustuse OÜ), Jakob Westholmi Gümnaasium (Bal-tic Restaurants Estonia AS), Tallinna Läänemere Gümnaasium (OÜ Bramos), Tallinna 21. Kool (AS Tuleleek), Tallinna Arte Gümnaasium (Bal-tic Restaurants Estonia AS), Pelgulinna Gümnaa-sium (OÜ Flosse), Gustav Adolfi Gümnaasium (RK Teeninduse OÜ) ja Tallinna Humanitaargüm-naasium (AS Tuleleek).

Konkursi „Tubli tervisedendaja 2014” raa-mes said tunnustatud Meelis Rum (tervist edenda-vate koolide koordinaator), Anu Rannus (Tallinna Kristiine Gümnaasium), Marje Nurk (Tallinna

Lilleküla Gümnaasium), Tiia Samoilov (Tallinna Kuristiku Gümnaasium), Maria Volkov (Tallinna Pae Gümnaasium), Merle Treksler (Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikool), Anneli Laaspere (Tallinna Kivimäe Põhikool), Inna Mištšenko (Tallinna Õismäe Vene Lütseum), Marina Anis-simova (Ehte Humanitaargümnaasium), Piret Kull-Miller (Ristiku Põhikool), Triinu Orumaa

1

2

3

41 Tallinna Lille Lasteaia tegevuskeskus ja teadusnurk

2 Tallinna Kelmiküla Lasteaia innovaatiline tegu „11 tarkusetera“

3 Tallinna Kelmiküla Lasteaia innovaatiline tegu „11 tarkusetera“

4 Tallinna Lille Lasteaia tegevuskeskus ja teadusnurk

Auhinnad konkursi „Tervislik koolipuhvet 2014“ võitjatele andis üle Evelin Ilves


(Pirita Majandusgümnaasium), Kira Ponomareva (Tallinna Tehnikagümnaasium), Merike Strahov (Tallinna Arte Gümnaasium), Olga Didõk (Tal-linna Mustamäe Reaalgümnaasium), Mare Paist (Tallinna Saksa Gümnaasium), Tatjana Roma-nenko (Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaa-sium), Tatjana Fomina (Mustamäe Laste Loo-mingu Maja), Kristel Tamm (tervist edendavate lasteaedade koordinaator), Sirje Sepp (Tallinna Lasteaed Pääsusilm), Marge Kiel (Tallinna Las-teaed Karikakar), Tiina-Marju Jaksen (Tallinna Nurmenuku Lasteaed), Anneli Aasamets (Tallinna Meelespea Lasteaed), Veronika Vaglaots (Tallinna Lasteaed Vikerkaar), Kadri Käärd (Tallinna Laste-aed Sinilind), Larissa Vasnevskaja (Tallinna Las-teaed Delfiin), Katrin Johannes (Tallinna Rõõ-mupesa Lasteaed), Medelein Rõivas (Tallinna

Lasteaed Vesiroos), Kaja Cimolonskas (Tallinna Kadaka Lasteaed), Ilse Raag (Tallinna Kiikhobu Lasteaed), Kristi Amberman (Tallinna Lauliku Lasteaed), Nadežda Lapa (Tallinna Lindakivi Lasteaed), Ruth Jaansalu (Tallinna Vormsi Laste-aed), Inna Adami (Tallinna Loitsu Lasteaed), Kaie Hein (Tallinna Kristiine Lasteaed), Kaja Eskel (Tallinna Lepatriinu Lasteaed), Meriin Salumaa (Tallinna Kannikese Lasteaed), Irina Fomenko (Tallinna Unistuse Lasteaed), Siiri Pentus (Tal-linna Lasteaed Sipsik), Kairi Mänd (Tallinna 26. Lasteaed) ja Kaire Kiison (Tallinna Virmalise Lasteaed).

Tänuüritus toimus Tallinna Õpetajate Majas. Muusikalise osa sisustas Lenna Hainsoo.


7.4.10

Parim tervisemeeskond 2015Konkursiga „Parim tervisemeeskond” tunnustab Tallinna Haridusamet haridusasutuste tervisenõukogude tööd laste tervist toetava õpi- ja mängukeskkonna loomisel, et parandada üldist elukvaliteeti ja saavutada paremaid tulemusi hariduslike eesmärkide täitmisel.

Konkursi komisjon arvestas tegevusi laste ter-vislike toitumisvalikute kujundamisel, kehalise aktiivsuse ja muu huvitegevuse soodustamist, alko-, narko- ja tubakaennetuslikke tegevusi, laste ja personali vaimse tervise toetamist ning süsteemset koostööd sidusgruppidega. Oluline oli ka tervisedenduslike tegevuste kajastamine veebilehel.

Konkursi „Parim tervisemeeskond 2015” võitnud koolid:

• Tallinna Kuristiku Gümnaasium – 1. koht;

• Tallinna Tehnikagümnaasium – 2. koht;

• Tallinna Humanitaargümnaasium – 3. koht.

Konkursi „Parim tervisemeeskond 2015” võitnud lasteaiad:

• Tallinna Päikesejänku Lasteaed – 1. koht;

• Tallinn Lasteaed Rabarüblik – 2. koht;

• Lastesõim Päkapikk – 3. koht.

Tunnustusega kaasneb rahaline preemia, vastavalt saavutatud kohale kas 700, 500 või 300 eurot.


1

2

1 Koolide parim tervisemeeskond 2015 on Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis, auhinna võttis vastu direktor Raino Liblik

2 Lasteaedade parim tervisemeeskond 2015 on Tallinna Päikesejänku Lasteaias, auhinna võttis vastu direktor Signe Tamm

„Konkursi komisjon arvestas tegevusi laste tervislike eluviiside kujundamisel.

”


Ülevaatus-konkursi „Sõbralik koolisöökla” eesmärgiks on, et kõigis Tallinna linnakoolides pakutaks õpilastele tervislikku, mitmekülgset, kvaliteetset ja maitsvat koolilõunat – sõltuvad ju laste areng, tervis ning õppimisvõime paljuski igapäevasest toidust.

Konkursil „Sõbralik koolisöökla 2015” hinnati menüüde kättesaadavust kooli veebilehel ja vas-tavust 15. jaanuari 2008 sotsiaalministri mää-rusele*, kooli tervisenõukogu tegevust õpilaste tervislike toitumisvalikute ja käitumisviiside kujundamisel, toitlustaja koostööd kooli juht-konna ja tervisenõukoguga ning õpilaste koolilõ-unaga rahulolu küsitluse tulemusi. Tähelepanu all oli ka toidu välimus, maitse, söökla üldine kord, käitumiskultuur sööklas jpm.

Konkursi „Sõbralik koolisöökla 2015” võitsid:

• Tallinna Läänemere Gümnaasium, toitlustaja OÜ Bramos – 1. koht

• Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, toitlustaja AS Tuleleek – 2. koht

• Tallinna Humanitaargümnaasium, AS Tuleleek – 3. koht

Seitsme parema hulka tulid veel Tallinna Õismäe Gümnaasium (OÜ Bramos), Tallinna Arte Güm-

naasium (Baltic Restaurants Estonia AS), Kad-rioru Saksa Gümnaasium (AS Tuleleek) ja Tal-linna 21. Kool (AS Tuleleek).

Esikoha võitnud OÜ Bramos kokkade mees-kond sai preemiana osaleda täiendkoolitusel Ärma talus Vabariigi Presidendi Kantselei pea-koka Taigo Lepiku käe all. Taigo Lepik kuulub maailma eksklusiivseimasse peakokkade ühen-dusse Club des Chefs des Chefs, kuhu kuuluvad 20 riigi riigipeade peakokad (igast riigist üks ini-mene), tema käe all õppimine annab hea võima-luse süüvida tippköökide saladustesse.

Teise koha saanud AS-i Tuleleek kokad said praktiseerida Swissôtel Tallinnas peakokk Frede-ric Boucault’ juhendamisel ning kolmanda koha saanud Radisson Blu Sky Hotelis peakokk Irena Dmitrieva käe all.

Esimest korda korraldas Tallinna Haridusa-met konkurssi „Sõbralik koolisöökla” aastal 2005. Aastal 2008 laienes see ülevaatus-konkursiks, kus osalevad kõik koolid. Aasta aastalt on koostöö toitlustajatega olnud üha tihedam ja tulemuslikum.

Koolisööklate tase on ühtlustunud. Koolitoit on mitmekülgne enamikus koolides, erinevus kooliti on vähenenud. Igal päeval on erinev põhi-toit, salatite ja teiste lisandite osas saavad lapsed teha valikuid. Leibadest eelistatakse rukki- ja täis-teraleiba ning sai on asendunud sepikuga. Maka-

7.4.11

Sõbralik koolisöökla 2015

1

23

4 5

1-2 Auhinna - president Toomas Hendrik Ilvese allkirjaga kutse Ärma tallu - andis konkursi „Sõbralik koolisöökla 2015” võitjatele üle Vabariigi Presidendi peakokk Taigo Lepik

3 Tallinna Läänemere Gümnaasiumi (toitlustaja OÜ Bramos) kokad preemiakoolitusel Ärma talus

4 Vasakult: Vabariigi Presidendi peakokk Taigo Lepik, president Toomas Hendrik Ilves, OÜ Bramos koolikokad

5 Teise koha saavutanud Kesklinna vene gümnaasiumi (toitlustaja AS Tuleleek) kokad Esimeses reas) läbisid koolituse Swissôtel Tallinnas peakokk Frederic Boucault juhendamisel (teises reas koos kolleegidega Swissôtelist)


rone pakutakse varasemast vähem või on need asendatud täisteramakaroniga. Iga päev pakutakse värskeid köögi- ja puuvilju.

Naturaalsed liha- ja kalatooted on välja tõrjunud poolfabrikaadid, parimad koolisööklad valmistavad toidu kohapeal. Viinereid, keeduvorsti ja sardelle pakutakse võrdlemisi vähe (hindamisperioodil ei pakutudki). Majonees on asendunud tervislike alter-natiividega, parimates sööklates saab õpilane ise salatikastet valida. Lisaks piimale ja keefirile paku-takse toidu kõrvale vett, paljudel juhtudel maitse-vett. Energia- ja spordijooke valdavalt enam ei leia.

Rohkes rasvas küpsetatud toitu ei olnud, kuid mõningates koolisööklastes võib veel leida hüd-rogeenitud taimerasvu sisaldavaid tooteid ja vee-põhiseid maitsejooke (morss, mahlajook).

Arengukohaks on veel koolide kodulehtedel ole-vad menüüd, kus on vaja toidu kogused, kaloraaž ja toiteväärtus (valgud, süsivesikud jne) lahti kirjutada – see on vajalik toidutalumatust, eriti diabeeti põdevate laste jaoks.

Toitu tuleks valmistada võimalikult töötle-mata ja värskest toorainest, vältides säilitusaineid. Magustoidud võiks igas koolis valmistada koha-peal.

Väga positiivne on aga, et OÜ Bramos ja OÜ Flosse pakuvad oma koolides õpilastele tasuta hommikuputru – hea eeskuju kõigile.

* „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele kooli-eelses lasteasutuses ja koolis”


7.4.12

Parima toitlustusega koolieelne lasteasutus 2015Konkursiga „Parima toitlustusega koolieelne lasteasutus” tunnustab Tallinna Haridusamet kvaliteetseima toitlustamise korraldusega munitsipaallasteaedu, kes pööravad suurt tähelepanu ka laste tervislike toitumisharjumuste kujundamisele.

Konkursil „Parima toitlustusega koolieelne las-teasutus 2015” osales 38 Tallinna lasteaeda, kelle nelja nädala toidumenüüd osutusid ülevaatusel

parimateks. Menüüde vastavust sotsiaal-ministri määrusele ana-lüüsisid Tallinna Tervis-

hoiu Kõrgkooli tudengid.Haridusameti komis-

jon külastas tulemustelt parimaid koolieelseid laste-asutusi ja hindas toidu väli-

must ja maitset, söögikoha üldist korda ja interjööri, käi-

tumiskultuuri ja söögikultuuri.

Konkursil hinnati ka toitlustamise korraldust, tegevusi tervislike toitumisharjumuste kujun-damisel ning laste erivajadustega arvestamist, samuti koostööd lastevanematega ja nende kaa-satust (rahuoluküsitlus, toidu maitsmine jne).

Parima toitlustusega lasteaiad 2015 on:

• Tallinna Lasteaed Õunake (oma köök) – 1. koht;

• Tallinna Lasteaed Rabarüblik, toitlustaja OÜ Tüdrukud – 2. koht;

• Tallinna Piiri Lasteaed, toitlustaja OÜ Mervir – 3. koht.

Kolme parema lasteaia kokad said võimaluse osa-leda täiendkoolitusel Vabariigi Presidendi Kant-selei peakoka Taigo Lepiku käe all. Nad aitasid valmistada peolauda 200 inimesele presidendi roosiaias toimunud Eesti sõprade kokkutulekuks.


1

2

3

1 Tallinna Humanitaar-

gümnaasiumi (AS Tuleleek) kokad ja Radisson Blu Sky Hotellis peakokk

Irena Dmitrieva (paremalt neljas)

2-3 Kolmanda koha omanikud,

Tallinna Humanitaar-

gümnaasiumi (AS Tuleleek) kokad harjutasid kätt

Radisson Blu Sky Hotellis peakokk

Irena Dmitrieva käe all

Parima toitlustusega lasteaed 2015 on Tallinna Lasteaed

Õunake, auhinna võttis vastu direktor Katrin

Kakkori


Aastast 2012 on Tallinn tänanud ja tunnus-tanud koolide ja lasteaedade direktoreid, kellel täitub jooksval aastal 10, 15, 20, 25, 30 ja 35 aastat töötamist linna haridusasutustes.

Õpetajate päeva eel, 3. oktoobril 2014 olid töö-juubelit tähistavad haridusjuhid palutud Nordea Kontserdimajja galaõhtule, kus abilinnapea Mih-hail Kõlvart ja haridusameti juhataja Andres Pajula andsid neile edasi linna tänu tehtud töö eest.

Tööjuubelit tähistas 22 direktorit:

• Tiiu Parbus, Tallinna Lepatriinu Lasteaed (30 aastat)

• Kaidor Damberg, Tallinna Mustamäe Gümnaasium (30 aastat)

• Ljubov Abramova, Tallinna Muhu Lasteaed (25 aastat)

• Helve-Annela Õisma, Tallinna Jaan Poska Lasteaed (25 aastat)

• Oivi Saluri, Lastesõim Planeedi Mudila (25 aastat)

• Mari Viira, Tallinna Lasteaed Mikumanni (25 aastat)

• Marina Baranjuk, Lasnamäe Lastekeskus (25 aastat)

• Svetlana Hemkova, Lasnamäe Vene Gümnaasium (25 aastat)

Haridustöötajate ja -asutuste teised säravad saavutused7.5

• Tiiu Annus, Tallina Lasteaed Rabarüblik (20 aastat)

• Eve Liigmann, Tallinna Piiri Lasteaed (20 aastat)

• Anneli Errit, Tallinna Tehnikagümnaasium (20 aastat)

• Marika Ärmpalu, Kopli Lasteaed (15 aastat)

• Riina Läll, Tallinna Kelmiküla Lasteaed (15 aastat)

• Rena Lepikult, Lastesõim Päkapikk (15 aastat)

• Pille Siimpoeg, Tallinna Räänaku Lasteaed (15 aastat)

• Larissa Zaytseva, Kadrioru Lasteaed (15 aastat)

• Jaan Paas, Tallinna Lilleküla Gümnaasium (15 aastat)

• Heli Aunap, Tallinna Lastesõim Mõmmik (10 aastat)

• Irja Keiv, Tallinna Kannikese Lasteaed (10 aastat)

• Lee Kerde, Tallinna Männi Lasteaed (10 aastat)

• Monika Kerse, Tallinna Padriku Lasteaed (10 aastat)

• Ilvi Liivak-Kanter, Tallinna Lasteaed Kaseke (10 aastat)

7.5.1

Tööjuubelit tähistavad haridusjuhid

7.5.2

Kolm Tallinna haridustöötajat pälvisid üleriigilise tunnustuse Tartus, Vanemuise Kontserdimajas toimus 4. oktoobril 2014 üleriigiline aasta õpetaja auhinnagala „Eestimaa õpib ja tänab”, kus laureaaditiitliga tunnustati ka kolme Tallinna haridustöötajat. Kokku oli laureaaditiitleid 14.

Aasta klassiõpetajaks sai Gustav Adolfi Güm-

naasiumi õpetaja Kristi Rahn. Õpetaja Rahn on uuendusmeelne klassiõpetaja, kes on teinud palju infotehnoloogia kasutuselevõtuks algklasside õppetöös. Tema juhendamisel kasutavad enami-kes õppeainetes arvutiprogramme juba esimese klassi õpilased. Ta on töötanud välja program-meerimise õppekavad algklassidele ning on tun-

„Abilinnapea ja haridusameti juhataja andsid õpetajatele edasi linna tänu tehtud töö eest.

”

„Tema juhendamisel kasutavad arvutiprogramme juba esimeseklassi õpilased.

”


nustatud infotehnoloogia valdkonna koolitaja.

Aasta põhikooli-õpetaja on Tallinna 21. Kooli õpetaja Lydia Rahula, kes väärib tun-nustust Eesti muusika-hariduse arendamise,

rahvuskultuuri ja traditsioonide alal-hoidmise ning tutvustamise eest. Lydia Rahula on särasilmne ja innustunud õpetaja, keda imetlevad õpilased, lastevanemad, kolleegid ning vilistlased.

Aasta õppeasutuse juhiks valiti Tallinna Rahu-mäe Põhikooli direktor Matti Martinson, kes on ühtaegu haridusvaldkonna visionäär, tegus administraator ja õpetaja. Ta on arendanud Rahu-mäe põhikoolist omanäolise kooli, kus on tugev vaimsus, püsiv õpetajaskond ning õpilasi toetav ja esteetiliselt kaunis õpikeskkond.

Lähemalt: Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht; Delfi (4. oktoober 2014, „Vaata, kes kuulutati aasta õpetajateks ja milline tegu aasta haridusteoks”)

7.5.3

Tallinn tunnustas teenekaid koolijuhte ja pedagooge raemedaligaTallinna linnavalitsus otsustas 20. mai 2015 istungil autasustada raemedaliga mitmeid teenekaid haridustöötajaid.

Raemedali pälvivad Tallinna 21. Kooli direktor Naida Toomingas, Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktor Külli Puhkim, Tallinna Tondi Põhikooli direktor Evi Kraan, Tallinna Tõnismäe Reaalkooli ringijuht Natalja Baranova ning Tallinna Huvikes-kuse Kullo ringijuht Ene Jakobson.

Naida Toomingas on alates 1996. aastast tööta-nud Tallinna 21. kooli direktorina ning selle aja jooksul on kool silma paistnud kui headele tule-mustele orienteeritud, innovaatiline, kaasaegne ja arenev õppeasutus. Kool osaleb aktiivselt olüm-piaadidel, muusikalises tegevuses, rahvusvahelis-tes projektides ja koostöös ning näitab õppe- ja kasvatustegevuses silmapaistvaid tulemusi.

Külli Puhkim on 2000. aastast alates juhti-nud Tallinna Saksa Gümnaasiumi (TSG). Ta on

1

2

3

4

Lydia Rahula (Tallinna 21. Kool) pälvis auhinna „Aasta põhikooliõpetaja 2015 „

1 Naida Tomingas, Tallinna 21. Kooli

direktor

2 Külli Puhkim, Tallinna Saksa Gümnaasiumi

direktor

3 Evi Kraan, Tallinna Tondi

Põhikooli direktor

4 Ene Jakobson, Tallinna

Huvikeskuse Kullo tantsu-ansambli

Sõleke peaballett-meister


saksa keele ja kultuuri õpetamise eestvedaja Tal-linnas, mille tulemusena saavad TSG saksakeelse osakonna lõpetajad ka Saksa abituuriumi lõputun-nistuse. Külli Puhkim on ka muusikapedagoog ja dirigent, kes on aastaid edukalt juhatanud kooli segakoori. Koolijuhina propageerib ja hoiab ta koolispordi traditsioone – TSG on üks parimatest koolisporti viljelevatest õppeasutustest Tallinnas.

Evi Kraan on töötanud erivajadusega laste kasvatajana, õpetajana, metoodikuna ning logo-peedina. Alates 1997. aastast töötab ta erivajadus-tega lastele mõeldud Tallinna Tondi Põhikoolis (varem Tallinna I internaatkool), 2000. aastal sai temast Tondi põhikooli direktor. Kool on edukalt osalenud mitmetes haridusprojektides ning aren-danud õpikeskkonda.

Kõik kolm teenekat koolijuhti on otsustanud uuest õppeaastast minna pensionile.

Natalja Baranova on alates 1990. aastast Tallinna Tõnismäe reaalkooli juures tegutseva MTÜ Tantsuansambel „Neposedõ” kunstiline juht. Tema eestvedamisel on saavutatud tuntust nii kodu- kui ka välismaal. Tantsuansambli reper-tuaaris on ennekõike eesti ja vene tantsud, samuti

edendatakse rahvaste vahelisi kultuurikontakte. Rahvusvahelistel konkurssidel on saadud mit-meid laureaaditiitleid ning tänavu toimub juba 16. korda rahvusvaheline festival „Neposedõ kutsub sõpru”.

Ene Jakobson töötab Tallinna Huvikeskuses Kullo alates 1987. aastast omaloodud tantsuan-sambli Sõleke peaballettmeistrina. Tantsuansambel Sõleke on pälvinud laialdast tunnustust Eestis ja mujal maailmas. Sõlekeses tantsib üle 330 noore. Ene Jakobson on olnud seitsmel korral noorte- ja üldtantsupidude lavastusgrupis, nii liigijuhina kui liigijuhi assistendina. 2001. aastal omistati talle Ullo Toomi preemia, 2007. aastast on ta presidendi kultuurirahastu hariduspreemia laureaat.

Raemedalid anti tunnustatutele üle 28. mail Lillepaviljonis õppeaasta pidulikul lõpetamisel.

Tallinna raemedal on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilisele isikule linnapoolse tun-nustusena. Raemedali andmise otsustab linnava-litsus. Alates 2004. aastast välja antava raemedali on seni pälvinud 49 isikut.

Allikas: Raepress, avaldatud BNS-is 19. mail 2015

7.5.4

Õismäe Vene lütseumi õpetaja Ljudmila Sjomina sai maineka tunnustuse 24. septembril 2014 tunnustas Riho Pätsi Koolimuusika Fond 13. korda aasta silmapaistvaid muusikahariduse edendajaid. Tseremoonia leidis aset G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis.

Teiste hulgas pälvis laureaadi tiitli Tallinna Õis-mäe Vene Lütseumi muusikaõpetaja ja dirigent Ljudmila Sjomina.

Ljudmila Sjomina tegevust iseloomustab pro-fessionaalsus, laiahaardelisus, mitmekülgsus ja tulemuslikkus. Ta on mitmete põhikooli muusika-õpikute ja töövihikute kaasautor, esinenud semi-naridel ja konverentsidel, teinud edukalt koostööd teiste Tallinna koolidega. Esiletõstmist väärib tema tegevus dirigendina – mudilaskoorile ja lastekoo-rile on omistatud I kategooria. Koorid on osalenud üld- ja noorte laulupidudel, sh ka 2014. aasta üld-laulupeol. Ta juhendab ka kooli vokaalansambleid ja soliste – need on saavutanud kõrgeid tulemusi

nii kodu- kui ka välismaal – ning Tallinna Musta-mäe Reaalgümnaasiumi mudilaskoori.

Laureaaditunnistused anti üle valdkondades, millega Riho Päts oli oma eluajal seotud: muusi-kaõpetaja, instrumendiõpetaja, helilooja, muusi-kapedagoogika uurija ja koolimuusika edendaja kategoorias. Laureaaditiitli said ka klaveripeda-goog Ülle Sisa, helilooja Riine Pajusaar, muu-sikapedagoogika uurija Inge Raudsepp ning koolimuusika edendaja Celia Roose. Laureaa-ditunnistusega kaasnes ehtekunstnik Jaan Pärna kujundatud hõbemärk ning stipendium 800 eurot.

Aastatel 2002–2013 on fondi laureaaditiitli pälvinud 58 silmapaistvat muusikahariduse eden-dajat. Tallinna muusikaõpetajatest on laureaadi-tiitli pälvinud ka Lydia Rahula (Tallinna 21. Kool) ja Koidu Ilmjärv (Tallinna Õismäe Humanitaar-gümnaasium).

Allikas: Tallinna Õismäe Vene Lütseum

„Tallinna raemedal on Tallinna linna autasu, medal antakse linnavalitsuse otsusel.

”

„Esiletõstmist väärib temategevus dirigendina – kooridele on omistatud I kategooria.

”


7.5.5

Huvikeskuse Kullo tütarlastekoori õpetajad pälvisid tunnustuseKaks Tallinna Huvikeskuse Kullo õpetajat pälvisid mainekad tunnustused – tütarlaste-koori Ellerhein kontsertmeister Sten Heinoja võitis Eesti pianistide konkursi ning dirigent Ingrid Kõrvits sai Uno Järvela nimelise stipendiumi.

VIII Eesti pianistide konkurss toimus 20.–28. novembril 2014, seda korraldasid Eesti Klaveriõpe-tajate Ühing ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Lisaks peavõidule pälvis Sten Heinoja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri eripreemia, Eesti Kontserdi eripreemia ja Eesti Heliloojate Liidu eripreemia kohustusliku teose esitamise eest.

Peale selle veel Lilian Semperi fondi stipendiumi ja Helmi Valtmani mälestusfondi stipendiumi.

Uno Järvela nimelised stipendiumid anti üle 18. novembril Jakob Westholmi Gümnaasiumis koolimuusika päeval toimunud konverentsil. Uno Järvela stipendiumifondi asutas 2012. aas-tal Gadobegim Järvela Gustav Ernesaksa fondi juurde koorijuhi ja muusikapedagoogi Uno Jär-vela (1926–2012) mälestuse jäädvustamiseks. Fondi eesmärgiks on toetada lastekooride diri-gente ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koolimuusika eriala üliõpilasi.


7.5.6

Läänemere gümnaasium pälvis auhinna „Keelekümblus-asutus 2014”Igal aastal tunnustatakse keelekümblus-programmiga liitunud haridusasutusi silmapaistva panuse eest programmi rakendamisse ja arendamisse. Tänavused keelekümbluskeskuse kvaliteediauhinnad anti üle keelekümbluskeskuse aastakonverentsil 23.-24. oktoobril 2014.

Tallinna Läänemere Gümnaasium pälvis Haridus- ja Teadusmi-nisteeriumi ning SA Innove Kee-lekümbluskes-kuse kvaliteediau-hinnaga auhinna

„Keelekümblusasutus 2014” õpetuse ja kasva-tuse valdkonnas. Tallinna Kunstigümnaasiumi tunnustati programmi tänukirjaga kümblusõpeta-jate koostöise meeskonna kujundamise ja eestve-damise eest keelekümbluse heade tavade rakenda-misel. Tänukirja sai ka Jõhvi Gümnaasium.

Keelekümblusprogrammi kõrgeima tunnus-tuse, kvaliteediauhinna „Keelekümblusasutus 2014” sai Tartu Annelinna Gümnaasium.

Aunimetus „Keelekümblusprogrammi sõber” antakse keelekümbluskeskuse iga-aastase aus-tusavalduse ja erilise tunnustusena programmi arengu otsustava mõjutamise eest. 2014. aastal said keelekümbluse sõpradeks koolitajad Anu Parts ja Anne Kloren.

Allikas: Ave Härsing, Innove Keelekümbluskeskus

Tallinna Läänemere Gümnaasiumi direktor

Deniss Presnetsov võtmas vastu auhinda „Keelekümblusasutus

2014“

„Lisaks peavõidule pälvis Sten Heinoja veel mitu kaalukat eripreemiat.

”


Nagu aastatel 2009 ja 2011, võitsid saksa keele õpetajad ja saksa keele süvaõppe õpilased ka seekord Tallinna Õismäe Gümnaasiumile tunnuskirja „Võõrkeelte tegu 2014”.

Konkursile esitati projekt „Populariseerime saksa keelt”. Projekti sisuks olid õpilasfilmid, mis tutvustavad Tallinna Õismäe Gümnaasiumi ja meie kodulinna.

Filmi „Unser Tallinn” („Meie Tallinn”, autor Caspar Janter) esitleti septembris 2014 Berliini Humboldti Gümnaasiumis pidulikul aktusel „25 aastat sõprussuhteid Tallinna Õismäe Gümnaa-siumi ja Berliini Humboldti Gümnaasiumi vahel”. Aktusel viibinutele jättis film sügava mulje ja Eesti saatkonna esinduse asejuht hr Reintamm nentis, et see film on parim reklaam Eestile.

Film „Unsere Schule („Meie kool”) on autor Pjotr Voronõi meeleolukas portreelugu Õismäe gümnaasiu-mist. Tulemas on ka kolmas film, mis kajastab saksa õpilaste muljeid Eestist.

„Võõrkeelte teo” tunnuskiri ja preemia anti Tallinna Õismäe Gümnaasiumi esindajatele üle 19. märtsil 2015 Narvas võõrkee-leõpetajate konverentsil. Tunnus-kirja ja preemiat annavad välja Eesti haridus- ja teaduministee-rium ning Euroopa Nõukogu.

Aina Porman, Kairi Salu, Tallinna Õismäe Gümnaasiumi saksa keele õpetajad

7.5.7

Õismäe gümnaasium sai „Võõrkeelte teo 2014” tunnuskirja ja preemia

7.5.8

„Das doppelte Friedchen” ehk Veel üks Frieda28. veebruaril 2015 toimus Tallinna Südalinna Koolis iga-aastane Eesti Saksa keele Õpetajate Seltsi aastakonverents, kust Kadrioru Saksa Gümnaasiumile (KSG) omistati kaks auväärset auhinda.

Pikaajalise saksa keele õpetamise ja süvendatud saksa keele õppe edendamise eest KSG-s sai „Aas-tate tegija” tiitli ning Frieda saksa keele ja DSD eksami koordinaator Lehti Hiller. Lehti Hiller on saksa keele õppetooli juhatanud 2006. aastast. KSG vilistlasena on ta andnud väga suure panuse saksa keele eksamite koordineerimisse, mitmete keelevõistluste ja konverentside toimumisse. Ta on elus hoidnud KSG õpilasvahetusprogrammi kahe sõpruskooliga Saksamaal, millega loodi sidemed juba enne Eesti taasiseseisvumist.

KSG-le kui kõige vanemale saksakeelse süvaõppega koolile Eestis omistati Frieda ja tii-tel „Aastate tegu”. 50 aasta jooksul on KSG-st saanud kõige suurema saksa keelt õppivate õpi-laste arvuga kool Eestis. Saksa keele omandami-seks ja keelega tegelemiseks on koolis laiaulatus-likud ja mitmekülgsed võimalused.

KSG on 20 aastat olnud Saksa II astme keele-diplomi eksamikeskus Põhja-Eestis. Koolis on õpilastel võimalik sooritada saksa keele diplomi eksameid nii kesktasemel kui edasijõudnute tase-mel (Deutsches Sprachdiplom I põhikooli lõpus ja II gümnaasiumi lõpus).

Märkimist väärib, et KSG-s sooritab eelpool nimetatud eksamit kõige rohkem õpilasi Eestis. DSD II omandamine võimaldab jätkata õpinguid Saksamaa kõrgkoolides. Diplomi saamist toeta-vad saksakeelsed õppeained: saksa kirjandus, gii-dindus, väitlemine, saksakeelne geograafia, aja-lugu, tõlkimine.

Aastast 2014 on 10. klassidel võimalus tundma õppida saksa kultuurilugu ja õppida saksa majanduse õppesuunal. Majandusõppesuunal tehakse koostööd Tallinna Tehnikaülikooli õppe-jõudude ja Saksama BBS-Syke kutsegümnaasiu-miga ning õpilastel on võimalus saadud teadmisi praktiseerida saksakeelsetes firmades nii Eesti-maal kui Saksamaal.

2010. aastast on Kadrioru Saksa Gümnaa-sium korraldanud põhikooli õpilastele üle-Eesti-list saksa keele konkurssi „Deutsch ist ein Plus”.

Tallinna Õismäe Gümnaasiumi saksa keele õpetaja Aina Porman tunnuskirjaga „Võõrkeelte tegu 2014”

„Saksa keele omandamiseks on koolis laiaulatuslikud ja mitmekülgsed võimalused.

”


Sellega täideti lünk põhikooli õpilastele mõeldud saksakeelsete konkursside maastikul.

Frieda on Eesti Saksa keele Õpetajate Seltsi poolt antav auhind, millega pärjatakse saksa keele edendamisse suure panuse andnud inimesi

ja tegusid. Algselt Oskari nime kandnud keraa-miliste kujude autor on Tallinna Südalinna kooli kunstiõpetaja Malle Koppel.

Diana Kollin-Poom, Kadrioru Saksa Gümnaasium

7.5.9

Neli Tallinna kooli pälvis „Hea kooli rajaleidja” tiitli10.-11. detsembril 2014 korraldatud väärtuskasvatuse konverentsil kuulutas Tartu Ülikooli eetikakeskus välja konkursi „Hea kool kui kiusamisvaba kool” võitjad, kelle hulgas oli ka neli Tallinna kooli.

Tallinna Kristiine Gümnaasium, Kadrioru Saksa Gümnaasium, Tallinna Laagna Laste-aed-Põhikool ja Audentese Erakool pälvisid „Hea kooli rajaleidja” tiitli.

Konkursil osalemiseks tuli koolidel esitada ene-seanalüüs tegevustest, mis just nende asutuses aitavad kaasa kiusamisvaba haridustee loomisele.

Väärtuskasvatuse konverentsi korraldasid Tartu Ülikooli eetikakeskus, Haridus- ja Teadus-ministeerium, Lastekaitse Liit, MTÜ Noorteühing TORE, SA Kiusamise Vastu ja Õiguskantsleri Kantselei seitsmendat korda. Tähelepanu kesk-mes oli kiusamisvaba haridustee.

Konverentsi peakorraldaja, TÜ eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutropi sõnul ei piisa kiusamisvaba koolini jõudmiseks ainult turvali-susega tegelemisest vaid see eeldab kooli väär-tuspõhist juhtimist ning kõigi kooli tegevuste läbimõtlemist väärtuskasvatuse võtmes. „Koolid ei vastuta üksnes õpitulemuste eest vaid ka selle eest, millised inimesed koolis kasvavad. Seepärast on kiusamisvaba kooli vundamendiks kogu kooli haarav väärtusarendus. Mul on väga hea meel, et üha rohkem Eesti koole teadvustab väärtuskasva-tuse olulisust, mida näitab ka väga suur huvi juba traditsiooniks saanud väärtuskasvatuse konverent-side vastu,” lausus professor Sutrop.

Konverentsil kuulutati välja ka konkursi „Hea lasteaed kui kiusamisvaba lasteaed” võitjad.

22. oktoobril 2014 kuulutati Tallinna Reaalkoolis toimunud IKT konverentsil (ptk 3.5.2) välja digitaalsete õppematerjalide konkursi „Täna samm, homme teine” parimad, kelle hulgas oli ka Tallinna õpetajaid.

Konkursi korraldas Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) Innovatsioonikeskus. Kon-kursi eesmärgiks oli innustada õpetajaid looma ja

7.5.10

Digitaalsete õppematerjalide konkurss „Täna samm, homme teine”

jagama digitaalseid õppematerjale ning tõsta esile parimaid lahendusi.

Konkursil osalesid kõik 1. septembril 2013 kuni 15. aprillil 2014 haridusportaalis Koolielu avaldatud alus- ja üldhariduse digitaalsed õppe-materjalid.

Hindamiskomisjoni otsusega jagasid esikohta Kristiin Sidok (Gustav Adolfi Gümnaasium, „Abiks käsitöö ja kodunduse õpetajale”) ning

Väärtuskasvatuse auhinnad pälvinud Tallinna koolide ja lasteaedade esindajad

koolielu.ee/info/readnews/400693/selgusid-tana-samm-homme-teine-voitjad

Õppematerjalid leiab:

www.eetika.ee/et/uudised/tu-eetikakeskus-tunnustas-parimaid-vaartuskasvatuse-koole-lasteaedu-0

Vaata lisa Eetikaveebist:


Külli Jäätma (Türi Põhikool, „Veebiklass”). Eripreemia sai Eve Reisalu (Ristiku Põhikool, „Maismaataimed”).

Konkursi finaali pääsesid ka Kärt Kase ja Reelika Täht (Tallinna Luha Lasteaed, „Vär-vid meie ümber”) ja Birgy Lorenz (Pelgulinna Gümnaasium, „Androidi tahvelarvutite kasuta-mine koolis”).

Allikas: Haridusportaal Koolielu

7.5.11

Ristiku Põhikooli õpetaja sai eTwinningu kvaliteedimärgiRistiku Põhikooli õpetaja Eve Reisalu sai 2015. aasta mais eTwinningu riikliku kvaliteedimärgi Tema juhtimisel osaleb 3.a klass projektis „My Way to School” („Minu koolitee”), milles tehakse koostööd koolidega Kreekast, Bulgaariast ja Türgist.

eTwinningu projektid õppetöös annavad õpilastele võimaluse jagada, koostööd teha, mõtteid vahetada, keeleoskust täiendada ning silmaringi laiendada.

Õpetajatele antakse silmapaistvate eTwinningu projektide eest välja riiklik kvaliteedimärk, mis on tõestuseks õpetajatele ja koolidele eTwin-ningu tegevuste kõrge kvaliteedi kohta. Õpi-lastele on see innustus nende jõupingutuste eest ja koolile tervikuna kinnitab see märk nende pühendumust kvaliteedile ning avatusele Euroopa koostöös.


7.5.12

Lasnamäe Põhikooli eTwinningu projekt sai 3. koha13. mail 2015 selgusid eTwinningu 2014/15. õppeaasta projektivõistluse parimad tööd. Kokku esitati võistlusele 28 projekti.

Lasnamäe Põhikool saavutas projektiga „Book-

marks Craft” (raamatute järjehoidjate valmista-mine) tihedas konkurentsis tubli kolmanda koha. Lasnamäe Põhikooli projekt tõsteti konkursil esile kui parim lugemist väärtustav projekt.

Neli kuud kestnud projekti peamiseks eesmär-

Konkursi „Täna samm, homme teine” finalistid Reelika Täht ja Kärt Kase (Tallinna Luha Lasteaed, „Värvid meie ümber“)

Lasnamäe Põhikooli projekti „Bookmarks craft“ tõsteti eTwinningu projektikonkursil esile kui parimat lugemist väärtustavat projekti ning see tunnistati kolmanda koha vääriliseks

„Riiklik kvaliteedimärk on tõestuseks eTwinningutegevuste kõrge kvaliteedi kohta.

”


kideks oli äratada huvi raamatute ja raamatukogu vastu. Tegevustesse olid kaasatud algklasside õpi-lased (kokku 97), kes tutvusid paljude Euroopa koolide sarnasuste ja erinevustega, nende koo-liraamatukogudega ja paljude põnevate raama-tutega. Peale selle valmistasid õpilased endale sobiva järjehoidja, mis saadeti hiljem teistesse Euroopa koolidesse.

Esikoha sai Väätsa Põhikooli õpetaja Anneli Tumanski projekt „Education for Energy in Europe”, mis käsitleb taastuvenergiat. Teise koha saavutas projekt „Valentine’s Day Cake”, mille autoriteks on Maie Jesjutina, Ruth Leping Pär-numaa Kutsehariduskeskusest ning Eve Tapp Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolist.

Allikas: Lasnamäe Põhikool

Märtsis 2015 korraldas MTÜ Keskkonnakäpp teist aastat keskkonnasõbraliku haridus-tegevuse konkursi „Keskkonnakäpp”, et tõsta esile kõiki neid, kes on panustanud mõne keskkonnateadliku tegevusega keskkonna-sõbraliku haridustegevuse edendamisse.

Kandideerida sai kategooriates „Tubli tegutseja”, „Tark tarbija”, „Õnnelik õpe”, „Kogukonna kaa-samine” ja „Innukas innovaator”. Eraldi arves-tus oli lasteaedadele, õpilasrühmadele/klassidele, õpetajatele, koolidele ja keskkonnaharidust pak-kuvatele organisatsioonidele. 12. mail tegi žürii oma otsuse teatavaks.

7.5.13

Tallinna õpetajad konkursil „Keskkonnakäpp 2015”

Tiitli „Keskkonnakäpp 2015” pälvisid mitmedki Tallinna koolide ja lasteaedade keskkonnasõbrad.

• Kaja Eskel, Tallinna Lepatriinu Lasteaia õpetaja (projekt „Kartuli kasvatamine permakultuuris”)

• Tallinna Tammetõru Lasteaed (direktor Ülle Mihhailova, projekt „Vanade puude uus elu”)

• Tallinna 32. Keskkooli 11.b klass (peakorral-daja Helena Eharand,”Elustikutalgud”)

• Tallinna Mardi Lasteaia Mürakarude rühm (õpetajad Irina Leinsaar ja Marianne Kull, projekt „Elamushetki ravimtaimedega”)

• Tallinna Kadaka Lasteaed (projekt „Õpime talvel sõduritelkides”)

1

2

3

4

5

6

Tiitli „Keskkonnakäpp

2015“ pälvinud Tallinna koolide ja lasteaedade

keskkonnasõbrad (pildil üksi või koos keskkonnaminister

Marko Pomerantsiga)

1 Kaja Eskel, Tallinna Lepatriinu

Lasteaia õpetaja

2 Tallinna Tammetõru

Lasteaed

3 Tallinna 32. Keskkooli

11.b klass

4 Tallinna Mardi Lasteaed

5 Tallinna Kadaka Lasteaed

6 Ave Loigu, Ristiku Põhikooli õpetaja


26. oktoobrist 1. novembrini 2014 toimusid Tallinnas noorte maailmameistrivõistlused rahvusvahelises kabes, mida korraldasid Nõm- me Kabeklubi ja Tallinna Nõmme Noortemaja.

Maailmameistreid selgitati välja kahes noore-mas – kuni 10- ja kuni 13-aastaste kabetajate – vanuseklassis. Mängud peeti hotellis Dzingel, kuhu oli saabunud 120 noort 14 riigist. Kauge-

• Ave Loigu, Ristiku Põhikooli õpetaja (Ristiku Põhikooli säästva arengu projekt).

Konkursi žüriisse kuulusid Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi, Haridus- ja Teadus-

7.5.14

Nõmme Kabeklubi korraldas noorte maailmameistri-võistlusi kabes

ministeeriumi, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja vabaühenduste esin-dajad ning eelmise aasta konkursi üks võitjatest.

Allikas: www.facebook.com/keskkonnakapp

mad ja eksootilisemad neist olid Surinam, Hiina ning Mongoolia. Nõmme Kabeklubi pani kodus-tele võistlustele välja 14 noort kabetajat (kokku võistles 19 Eesti kabetajat).

Võistlusel said paremaid tulemusi suurte kabetraditsioonidega riikide – Venemaa, Valge-vene Hollandi, Ukraina, Poola – noored. Tunda oli tugevat survet Hiina noortelt, kes treenivad 5-6 päeva nädalas.

Rahvusvahelise kabe maailmameistri-võistlustel osalenud 13-aastased poisid

Rahvusvahelise kabe maailmameistri-võistlustel osalenud 13-aastased tüdrukud

„Nõmme Kabeklubi pani kodustelevõistlustele välja 14 noort kabetajat.

”


Eesti noorte parimad tulemused eri vanusek-lassides olid järgmised: Andreas Jürgenson (20. koht, 9 p, Nõmme Kabeklubi), Merilii Jalg (12. koht, 10 p, Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium), Robert Antoi (18. koht, 8 p) ning Triinu Jalg (19. koht, 8 p). Lastevanemate turniiri võitis Kerdi Pesur Kabeliidust, keda võib nüüd nimetada las-tevanemate kabe maailmameistriks.

Ettepanek võistluste korraldamiseks tuli Maa-ilma Kabeföderatsiooni (FMJD) noorteturniiride

direktorilt Johan Demasure’ilt 2012. aasta det-sembris ning pea aasta hiljem, 26. oktoobril 2013, andis Eesti Kabeliidu president Janek Mäggi võistluste korraldusõiguse Nõmme Kabeklu-bile, kes kaasas ka Nõmme noortemaja. Nõmme Kabeklubi on korraldanud 1998. aastal noorte kabeolümpia. Rahvusvaheliste tiitlivõistluste korraldamine ongi üheks põhjuseks, miks noorte maailmameistrivõistluste korraldamine anti Tal-linnale. Võistluse korraldasid Kerdi Pesuri eest-vedamisel Nõmme noortemaja kaberingi õpilaste vanemad.

Heinar Jahu, Nõmme Kabeklubi juhatuse liige ja Nõmme noortemaja kaberingi juhendaja

7.5.15

Kadrioru Saksa Gümnaasium TV 10 Olümpiastardi finaalvõistluselKadrioru Saksa Gümnaasium (KSG) võistles 11.-12. juunil 2014 ainukese Tallinna koolina Karksi-Nuias vabariiklikus TV 10 Olümpiastarti finaalis, kus saavutas 9. koha.

Võistkonda kuulusid Kadri Muuga, Carita Rein-kubjas, Alexandra Heleri Lipp, Emma Räim, Martin Kivimaa, Henrik Otsman, Hugo Markus Kangro ja Kaido Kossas. Õppeaasta jooksul toi-mub erinevates Eesti linnades neli üksikalade

etappi, mille tulemuste põhjal pääseb 12 gümnaa-siumi vabariiklikule finaalvõistlusele.

Võistlus on väljundiks kergejõustikku harras-tavatele lastele. Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilasi valmistab ette Spordiklubi Leksi 44, kus treeneriteks on Holger Peel, Liina Peel ja KSG kehalise kasvatuse õpetaja Margit Randver. Võist-konna koolipoolne esindaja on Terje Esko.

Margit Randver, Kadrioru Saksa Gümnaasium

7.5.16

Gustav Adolfi Gümnaasium pälvis kultuuriauhinna

29. jaanuaril 2015 omistati Tallinna Kesklinna vanema Alar Nääme tänuvastuvõtul Tallinna lauluväljaku klaassaalis Gustav Adolfi Gümnaasiumile Tallinna Kesklinna Valitsuse kultuuriauhind 2014.

Tallinna kultuurielu edendamise eest antava auhinna pälvis Gustav

Adolfi Gümnaasium orelite hankimise eest koolile ning rokiklassika ja orelimuusika lähendamise eest noortele.

Auhinnaks oli skulptor Ekke Väli pronks- skulptuur „Korstnapühkija” ja Kesklinna Valit-suse tunnustustänukiri. Auhinna võttis vastu kooli direktor Hendrik Agur.

Tallinna Kesklinna Valitsuse tunnustusau-hindu jagatakse viiendat aastat. Kultuuriauhind omistatakse isikule või isikute grupile või juriidi-lisele isikule viljaka kunstiloomingu või linnaosa kultuurielu rikastamise eest.


Noorte maailmameistri-võistlused rahvus-vahelises kabes - auhinnalaud on ootel

Tallinna Kesklinna Valitsuse

kultuuriau-hind „Korst-

napühkija“ (skulptor Ekke Väli),

mille pälvis Gustav Adolfi Gümnaasium

„Võistlus on väljundiks kergejõustikku harrastavatele lastele.

”


kolm näitlejaauhinda ning kaks parima kõrvalo-satäitaja auhinda.

Žürii hinnangul vääris Pallipõnni õpetajate näitetrupp trupiauhinda „Parim lastelavastus”.

XVII teatrifestivali teemaks oli: „Teater, kus naerda ei saa, on naeruväärne” /Berthold Brecht/.

Riina Laev, Tallinna Lasteaia Pallipõnn õppealajuhataja

7.5.17

Pallipõnni lasteaia õpetajate edu XVII üleriigilisel õpetajate teatrifestivalil Pallipõnni lasteaia õpetajate näitetrupp osales edukalt 6.-7. märtsini 2015 Viljandis toimunud XVII üleriigilisel õpetajate teatrifestivalil „Sillad”.

Pallipõnni õpetajad etendasid Ira Lemberi loo ainetel valminud lastelavastuse „Argpüksid”. Etenduse lavastas Anne-Ly Savason. Lavastuses tegid kaasa Anneli Laursoo, Marge Simmermann, Helgi Palm, Helje Möller, Anne-Ly Savason, Egle Kaljaspolik, Karin Kangur, Liisi Pikpoom, Gladi Sivard ja Heddi Reinsalu. Žürii valis välja neli laureaati. Lisaks anti välja kaheksa trupiauhinda,

7.5.18

Elfriede Lenderi fondi stipendium Kerttu Aaringule14. detsembril 2014 kogunesid Tallinnas Mustpeade Majja Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond austamiskontserdile fondi sponsorid ja stipendiaadid.

Elfriede Lenderi fond on Eesti Rahvuskultuuri Fondi üks allfonde, mis on loodud toetamaks noori humanitaarainete õpetajaid, kes on koo-lis töötanud vähemalt kaks aastat.

2014. aasta stipendiaadiks valis fond Tallinna Õismäe Gümnaasiumi väikeklassi õpetaja Kerttu Aaringu. Stipendiumiga toetati tema õpinguid Tartu Ülikooli täiendõppekeskuses eripedagoo-

gika kursusel „Õpetamine põhiha-riduse lihtsustaud õppekava alusel”.

Kokku andis Eesti Rahvuskul-tuuri Fond 2015. aastaks 198 stipen-diumit. Stipendiaadikaardi andis üle Eesti Rahvuskultuuri Fondi esimees Eri Klas. Lisaks õnnitles stipendiaate Elfriede Lenderi fondi esindaja, kinki-des mälestuseks Elfriede Lenderi raa-matud „Minu lastele” ja „Gümnaasium”.

Kerttu Aaring, Tallinna Õismäe Gümnaasiumi väikeklassi õpetaja

7.5.19

Päikesejänku lasteaia muusikaõpetaja andis välja CD-plaadiSeoses muusika-aastaga andis Tallinna Päikesejänku Lasteaia muusikaõpetaja Kersti Kuusk välja uue CD „Mis on mulle õnneks vaja”.

Salvestamisel laulsid ja plaadiümbrist kujundada aitasid Päikesejänku lasteaia lapsed.

Sügisel 2014 andis Kirjastus Avita välja tema loominguga lastelaulude kogumiku „Hea lapse

Pallipõnni lasteaia õpetajate näitetrupp, kes pälvis XVII üleriigilisel õpetajate teatrifestivalil „Sillad“ pälvis trupiauhinna „Parim lastelavastus“

Tallinna Õismäe Gümnaasiumi väikeklassi õpetaja Kerttu Aaring valiti Elfriede Lenderi fondi 2014. aasta stipendiaadiks


laulud”, mis koondab endas 40 tema loodud laulu koolieelikutele ja nooremale koolieale.

Kogumiku eesmärk on suunata laste väärtus-hoiakuid. Laulud on jaotatud nelja valdkonda: perekondlikud väärtused; sotsiaalsed väärtused; eetilised väärtused; rahvuskultuurilised väärtused.

Kogumik on mõeldud lasteaia muusika- ja rühmaõpetajatele, algklassiõpetajatele ja lapse-

vanematele. Aastaid tagasi kirjutas õpetaja Kersti Kuusk laulu „Kasside boogie” ja andis välja ka sellenimelise plaadi. Nüüdseks on Tallinna kesk-linnas tema loomingust inspireerituna välja kuju-nenud samanimeline traditsiooniline lasteloo-mingu konkurss.

Signe Tamm, Tallinna Päikesejänku Lasteaia direktor

7.5.20

Tallinna Muusikakool esines Milano ExpolTallinna Muusikakooli sümfooniaorkester osales 4.-7. juunil 2015 kümnendal Euroopa sümfooniaorkestrite festivalil Cremonas ning esines 7. juunil Milano Expol Eesti paviljonis.

Cremonas esineti raekoja platsil Cremona toomki-riku ees. Orkestrit juhatas dirigent Ott Kask, teine dirigent oli Katrin Talmar. Solist Triinu Piirsalu. Sellel iga kolme aasta tagant toimuval Euroopa Orkestrite Föderatsiooni festivalil osalevad noor-te-ja harrastussümfooniaorkestrid üle Euroopa. Eelmine festival toimus aastal 2012 Tallinnas.

Kadi Sarapik, Tallinna Muusikakool

7.5.21

Kadrioru Saksa Gümnaasiumi raamat „Armsad lapsepõlvepäevad”Aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aasta raames viidi ellu üle-euroopaline projekt konkurss „Generations@school”, mille käigus sai esitada ülevaate põlvkondi ühendanud tegevustest.

Tänapäeval on kõigil inimestel väga kiire ja enam suhelda põlvkondade vahel nii aktiivselt. Kool oli sellest projektist väga huvitatud ja hakkas kor-raldama üritusi, kuhu olid kaasatud õpilased ja nende vanavanemad.

Konkursile esitati õpetaja Anu Hiiesalu klassis toimunud kohtumised ja sellega võideti Eesti-si-sese konkurss, mis avas tee finaali.

Auhinnaks saadud preemia ja võidetud rahaga otsustati sidet põlvkondade vahel veelgi tugevdada.

Lastega arutledes jõuti järeldusele, et tore oleks teada ja võrrelda vanavanemate kooliteed tänapäeva kooliga. Lood olid väga huvitavad ja südamlikud. Nii sündiski raamat „Armsad lapse-põlvepäevad”.

Anu Hiiesalu, Kadrioru Saksa Gümnaasium

Tallinna Muusikakooli sümfooniaorkester osales kümnendal Euroopa sümfoonia-orkestrite festivalil Cremonas ning …

... esines Milano Expol Eesti paviljonis


8 ALGATUSED, UUENDUSED, MUUDATUSEDÜhel Moskva kontserdil, kui Otsale anti uus noot kätte alles kontserdi päeval, omandas ta ruttu teksti ja laulis, nagu alati, peast. Ent siis ununesid äkki sõnad ning ta asendas need omaloominguga.

Kontserdi lõpul tuli laulu autor lava taha ja ütles: „Kuidas mulle teie tekst meeldib! Ma poleks iial arvanud, et te mulle sellise üllatuse valmistate! Muudan oma laulu sõnad teie järgi ning need jäävadki sellisteks, nagu teie need esitasite!”

Georg Ots(1920–1975), EESTI LAULJA


Tallinna haridusasutuste uued juhid8.1

Muudatused Tallinna kooli- ja lasteaiavõrgus 2014/15. õa8.2

Kairi JakobsonTallinna Rahumäe Põhikool15. septembrist 2014

Merle ToomparkTallinna Lasteaed Sinilind15. septembrist 2014

Merit ZavatskTallinna Järveotsa Lasteaed15. septembrist 2014

Ülle MelioranskiTallinna Sikupilli Keskkool1. märtsist 2015

Jekaterina GritsevskajaTallinna Loitsu Lasteaed1. juunist 2015

Mari-Liis SultsTallinna Kunstigümnaasium19. juunist 2015

Jekaterina ArroLasteaed Kajakas1. juulist 2015

Meelis Kond Tallinna 21. Kool1. augustist 2015

Kaarel RunduTallinna Saksa Gümnaasium1. augustist 2015

Sirli VäinsarTallinna Tondi Põhikool1. augustist 2015

2014/15. õppeaastal toimusid Tallinna kooli- ja lasteaiavõrgus mitmed muutused.

• Alates 1. septembrist 2014 kannab Tallinna Mustamäe 1. Lasteaed-Algkool nime Tallinna Tammetõru Lasteaed.

Liideti neli lasteaeda:

• Siisikese Lasteaed liideti Tallinna Mürakaru Lasteaiaga (Siisikese lasteaia tegevus lõppes 28.02.2015);

• Tallinna Liivalaia Lasteaed liideti Tallinna Päikesejänku Lasteaiaga (Liivalaia lasteaia tegevus lõppes 28.02.2015).

Alates 1. septembrist 2014 korraldati ümber järgmised koolid:

• Tallinna Juhkentali Gümnaasium ja Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium jätkavad Tal-linna Kesklinna Vene Gümnaasiumina (kahes eraldi õppehoones);

• Tallinna Ranniku Gümnaasium ja Ehte Huma-


Üheksa Tallinna kooli said soodsama eKooli teenuse8.3

nitaargümnaasium jätkavad Ehte Humanitaar-gümnaasiumina (kahes eraldi õppehoones);

• Lasnamäe Üldgümnaasium jätkab Tallinna Merekalda Koolina;

• Tallinna Mahtra Gümnaasium jätkab Tallinna Mahtra Põhikoolina;

• Karjamaa Gümnaasium jätkab Karjamaa Põhikoolina;

• Tallinna 37. Keskkool ja Tallinna Arte Gümnaa-sium jätkavad Tallinna Arte Gümnaasiumina.

Merivälja Kool otsustati muuta põhikooliksTallinna Linnavalitsus otsustas 8. oktoobri 2015 istungil esitada linnavolikogule otsuse eelnõu, mille kohaselt korraldatakse Merivälja Kool ümber põhikooliks. See tähendab, et 1.-6. klassi-dele lisanduvad ka 7.-9. klassid.

Demograafilisest olukorrast tulenevalt on 2011. aastast kasvanud 1. klassi astuvate õpilaste arv kogu Tallinnas, õppekohtade vajadus on suu-renenud ka Meriväljal ja Pirital.

Õpilaste arv Merivälja Koolis on pidevalt

Tallinna Haridusamet viis 2015. aasta alguses läbi riigihanke pealinna üheksale koolile e-õpilaspäeviku teenuse osutaja leidmiseks. Hanke võitis Koolitööde AS, kelle pakutud eKooli lahendus aitab Tallinna linnal kolme aasta jooksul säästa 20 000 eurot.

Tallinna Haridusameti üldosakonna juhataja Rainer Rannala sõnul on e-päeviku teenus pea-linna koolidele õppetöö korraldamisel lahutama-tuks osaks. „Kui varasemalt puudus selle teenuse puhul konkurents, siis nüüd on turul kaks pak-kujat. Seetõttu korraldas linn riigihanke, et leida pikemaks ajaks kindel partner, kes pakub lisaks heale teenusele ka soodsat hinda,” rääkis Ran-nala. „Koostööleping eKooli kasutamiseks uutel tingimustel on sõlmitud kolmeks aastaks. Hanke positiivne tulemus julgustab samamoodi jätkama ka teiste koolide osas.”

eKooli juhataja Pille Parikase sõnul on neil soov jätkata senist head koostööd pealinna kooli-dega ja pakkuda tasemel teenust. „Kolmeaastase lepingu sõlmimine koos lasteevanematele suuna-tud tasuliste lisateenustega, sealhulgas tasulised teavitused eKooli keskkonnas, annavad meile või-

maluse koolidele soodsamaid tingimusi pakkuda,” kommenteeris Parikas. „Kuna hankes oli selgelt kirjeldatud Tallinna linna ja üheksa kooli nõudmi-sed eKooli arendamiseks, siis need võtame ka alu-seks järgmiste tegevuste planeerimisel,” lisas ta.

„Meie kooli peamiseks eesmärgiks hankega liitumisel oli soov kindlustada mitmeaastane leping teenusepakkujaga, kes on valmis täitma hankes väljatoodud tingimusi. Tänu sellele peaks eKool muutuma veelgi kasutajasõbralikumaks ning kasulikumaks tööriistaks,” kommenteeris Ehte Humanitaargümnaasiumi direktor Õnnela Leedo-Küngas. „Ka hinnavahe on märgatav, mis on meeldiv boonus.”

eKool tegutseb aastast 2002 ja selle igapäe-vaseid kasutajaid on ligi 200 000, sh ligikaudu 13 000 õpetajat. eKooli kasutab enam kui 400 kooli üle Eesti.

Rainer Rannala, Leini Jürisaar, Tallinna Haridusamet

suurenenud: 2010/11. õppeaastal 202 õpilast, 2011/12. õppeaastal 235 õpilast, 2012/13. õppe-aastal 278 õpilast, 2013/14. õppeaastal 315 õpilast ning 2014/15. õppeaastal 337 õpilast. Viie aasta lõikes on õpilaste arvu kasv 86 protsenti.

Pirita linnaosas aadressil Heki tee 16 asuv Merivälja Kool avati 1948. aastal 3-klassilisena ja korraldati 1993. aastal ümber 6klassiliseks. Kooli 1.–6. klassini õppis 2014/15. õppeaastal 316 õpi-last, avatud oli 14 klassikomplekti.

Ruumikitsikuse tõttu alustati Merivälja Koolis 2012. aastal ehitustöödega ning kool on nüüdseks saanud juurde viis klassiruumi ning uue spordi-hoone (vt ptk 2.1.5). Juurde ehitada saab veel 4–5 klassiruumi, mis võimaldab tulevikus õppetööd 1.–9. klassini ja vähemalt kahe klassikomplektiga, kokku kuni 450 õpilasega.

Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2014 otsuse nr 163 „Merivälja Kooli ümberkorralda-mine põhikooliks” kohaselt alustaski Merivälja Kool 1. septembril 2015 tööd põhikoolina.


„Koostööleping eKooli kasutamiseks uutel tingimustel on sõlmitud kolmeks aastaks.

”

„Aastast 2011 on kasvanud 1. klassi astuvate õpilaste arv kogu Tallinnas, sh Pirital ja Meriväljal

”


Tallinna Haridusamet viis 2015. aasta kevadel läbi riigihanke e-päeviku pakkuja leidmiseks 55 munitsipaallasteaiale. Parimaks pakkujaks osutus eHaridus OÜ keskkonnaga eLasteaed.eu.

eLasteaed.eu kaudu saavad lasteaiad hallata vee-bipõhist rühmapäevikut, pidada sööjate arvestust, koostada perioodiplaane ja aruandeid ning teha muud vajalikku. Lisaks tekib vanemal operatiiv-sem võimalus suhelda lasteaiaga läbi veebikesk-konna ning näha oma lapse päevakava, toidume-nüüd, sündmusi ja rühma teateid.

Hanke korraldas Tallinna Haridusamet neile lasteaedadele, kes avaldasid soovi e-päevik kasu-tusele võtta.

Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula sõnul osalesid hankes kõik suuremad teenuse-pakkujad, kes hetkel e-päeviku lahendust paku-vad. „Lasteaedadele ühise hanke korraldamine tugeva konkurentsi tingimustes andis linna jaoks väga head tulemused,” tõdes Andres Pajula. „Tee-nuse hind 55 lasteaiale kujunes märkimisväärselt soodsamaks kui üksikutele kasutajatele kehtiv turuhind.”

Varem on e-päevikut kasutanud üheksa Tallinna linnalasteaeda.

Neist ühe, Tallinna Suitsupääsupesa Laste-aia direktori Triin Andrease sõnul läks lasteaed e-päevikule üle 2009. aastal, mil seda võimalust pakkus ainult eKool. „Kuigi eKool on üles ehita-tud ennekõike üldhariduskoolide vajadusi arvesta-des, pälvis e-päeviku kasutuselevõtt koheselt kõi-kide õpetajate heakskiidu, sest andmete sisestus on lihtne ja mugav, õppetegevuste sisu on vane-male kättesaadav ka lapse pikaajalise puudumise korral, kaitstud on delikaatsed isikuandmed ning ühtlasi tagab süsteemi haldaja päeviku viieaastase arhiveerimiskohustuse,” tutvustas Triin Andreas e-päeviku eeliseid. „Oleme tänulikud eKoolile, kes aitas meil lasteaedadele mõeldud keskkonna loomiseni n-ö ajast ees olla. On heameel tõdeda, et nüüdseks on välja töötatud süsteemid, mis on täpselt lasteaedade vajadustele vastavad ja või-maldavad enam toiminguid ühte keskkonda viia.”

eLasteaed.eu-d hakatakse kasutama 2015/16. õppeaasta algusest. Leping on sõlmitud kaheks aastaks.


Tallinna lasteaiad hakkavad kasutama eLasteaed.eu e-päevikut8.4

Tallinna lastevanemad saavad lasteaiakohta taotleda eesti.ee kaudu8.5

Alates 4. maist 2015 saavad Tallinna lastevanemad taotleda oma lapsele lasteaiakohta riigiportaali eesti.ee kaudu.

Tallinn on lasteaedadesse vastuvõtu korraldamisel juba aastaid kasutanud elektroonset infosüsteemi, mistõttu oli e-teenuse loomine munitsipaallaste-aiakoha taotlemiseks igati loogiline ja ka oodatud samm. Uus teenus muudab kohataotlemise lap-sevanematele mugavamaks ja operatiivsemaks, samuti muutub läbipaistvamaks rühmade komp-lekteerimine.

Lapsevanem saab riigiportaalis täita taotluse, kuhu märgib kuni kolm lasteaia valikut ja koha

soovimise aja ning täpsus-tab oma kontaktandmed. Lisaks on vanemal võima-lik näha, mitmes on tema laps valitud lasteaia koha-taotlejate nimekirjas. Esitatud taotlust on võimalik vajadusel muuta või kustutada.

Vaba koha olemasolul teeb lasteaia direktor riigiportaali kaudu vanemale lasteaiakoha pak-kumise, mida vanem saab vastu võtta või edasi lükata, samuti sellest keelduda.

Rainer Rannala, Tallinna Haridusamet

„E-päeviku kasutuselevõtt pälvis koheselt õpetajate heakskiidu.

”

Tallinna lapsevanemad saavad nüüd taotleda oma lapsele lasteaiakohta riigiportaali eesti.ee kaudu


Tallinna Haridusamet kuulutas 27. aprillil 2015 esimest korda välja konkursi „Digimõte”, kus koolid said esitleda oma uuenduslikke algatusi ja lahendusi õppetöö edendamiseks.

Praktika näitab, et innovatsiooni on koolis olu-liselt lihtsam rakendada ja see on edukam, kui algatus ja tahe tuleb õpilastelt, õpetajatelt ja kooli juhtkonnalt. Samuti oskab kool ise kõige paremini hinnata ka uuendustega kaasnevaid raskusi ning valmisolekut nende ületamiseks.

Konkursi „Digimõte” eesmärgiks on toetada koolide uuendusi, mis parendavad õppeprotsesse, õpetamist ja õppimist ning on õpetamisel lihtsalt rakendatavad. Konkursiga soovib haridusamet arendada koolide IKT valdkonda ning motivee-rida koole enam uuendustega tegelema ning neid praktikas julgemalt rakendama.

Konkursile olid oodatud kõik Tallinna üldha-ridus- ja huvikoolid. Konkursitöö võis koostada

Uuenduskonkurss „Digimõte” Tallinna koolidele8.6

Tehnikagümnaasium ja izall.com OÜ teevad koos digipööret8.7

nii juhtkond, lastevanemad, pedagoogid kui ka õpilased. Iga kool sai esitada ühe taotluse, mille on kinnitanud direktor.

Taotlusi hindas komisjon, kuhu kuulusid Tal-linna Haridusameti esindajad ja IT-valdkonna eks-perdid. Hindamisel oli aluseks projekti uudsus ja väärtus õppeprotsessile, projekti ülesehitus, läbi-mõeldus, süsteemsus ja mõju organisatsiooni tule-mustele, samuti koostöö teiste haridusasutustega.

„Digimõtte” parimaid töid toetas Tallinna Haridusamet kuni 80 protsendiga projekti mak-sumusest, 20 protsenti tuleb katta kooli eelarvest. Konkursi peapreemia on 10 000 eurot, teine koht 7500 eurot ja kolmas koht 5000 eurot. Konkursi komisjonil on õigus määrata eripreemiaid.

Võitjad avalikustatakse IKT konverentsil novembris 2015 ning need jõuavad järgmisesse aastaraamatusse.


Tallinna Tehnikagümnaasium ja IZALL.COM OÜ tegid koos digipööret: kooli lipupäeva aktuste ülekanded 19. detsembril 2014 olid vaadatavad kooli koduleheküljelt.

Tehnikagümnaasiumi lipupäev on koolielu olu-line tähtmärk – tunnustatakse tublimaid õpi-lasi, kes teevad sissekande kooli auraamatusse.

Samuti antakse sellel

„Loeng oli samal ajal kuuldav/nähtav nii aulas kui ka klassiruumis.

”

aktusel üle aasta klassijuhataja auhind. Aktust sai jälgida otseülekandena ja hiljem salvestusena kooli veebilehe vahendusel.

Üks sarnane tegevus oli varemgi juba toi-munud, kui kodanikupäeval Marina Kaljuranna loeng oli samal ajal kuuldav/nähtav nii aulas kui ka klassiruumis. Oluline oli seejuures, et õpila-sed, kes kuulasid esinejat klassides, said esitada küsimusi otse.

Koostöö algatas erafirma, kelle soov on ühe kooli baasil katsetada digivõimalusi hariduses.

Allikas: Tallinna Tehnikagümnaasium


12. märtsil 2015 võttis Gustav Adolfi Gümnaasium esimesena Eestis kasutusele m-õpilaspileti.

M-õpilaspileti olemasolu võimaldab õpilasel automaatselt tundi registreeruda. Piisab telefonist tema taskus, midagi näitama ega vajutama ei pea. Tundi registreerumine kajastub eKoolis. Kui õpi-lasel nutitelefoni ei ole, saab ta jätkuvalt kasutada raadiokiibipõhist õpilaspiletit.

Praegu on käimas uue süsteemi testimine pea-

Gustav Adolfi Gümnaasium võttis kasutusele m-õpilaspileti8.8

Südalinna koolis alustas sügisel tööd robootikaring8.9

Tallinna Südalinna Koolis alustas sügisel 2014 tööd robootikaring, mis kasvas 9-lapselisest rühmast kiiresti 50-pealiseks klubiks. Lapsed jagati kolme rühma, et õpetaja Marika Reinmets suudaks neist igaüheni jõuda. Töid ja tegemisi oli sellel õppeaastal rohkesti.

Ülelinnalise projekti „NutiLabor” raames õpetas Marika Reinmets 18. novembril kooli arvutiklas-sis Scratch programmeerimist. Töötoas osalesid erinevate koolide õpilased, noorim neist seitsme-aastane.

17. detsembril toimus koolis Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tallinna Südalinna Kooli roboo-tikute sõprusõhtu. Õpilased näitasid oma oskusi esitlustes ja robotimängus.

Detsembris TTÜ Spordihoones korraldatud rahvusvahelisel robootikavõistlusel „ROBOTEX 2014” osales koolist kuus robotit: Lego-Sumo võistlustel robotid Keeristorm, Robo-Tech, Soffa, Fistpump ja Zi-robot ning Lego-joonejälgimise võistlusel robot Betty.

Parima tulemuse sai 5. klassi õpilaste Kert Purde ja Enar Anniko ehitatud robot Soffa, kes sai oma alagrupis neli võitu. Kooli robootika-ringi poistest kirjutas loo ka ajaleht Postimees.

17. jaanuaril 2015 toimus Energiakeskuses robootikavõistluse „First Lego League” (FLL)

maja esimese korruse klassiruumides. Õige pea hakkavad m-õpilaspileti abil avanema koolimaja uksed ja koolikapid, kasutada saab raamatukogu ja sööklateenust. Ikka piisab vaid telefoni olemas-olust. M-õpilaspilet ühildub ka linnatranspordi süsteemi jt taristutega.

„Minu aastatepikkune unistus on täitunud,” võttis sündmuse kokku GAG-i direktor Hendrik Agur.


Põhja-Eesti poolfinaal, kus Südalinna koolist osa-les kaks meeskonda: Südalinna ja Robotimehaa-nikud. Kokku aga võistles kahes poolfinaalis üle 60 võistkonna üle Eesti. Viiendate klasside õpi-lastest koosneval Südalinna võistkonnal õnnes-tus jõuda nende hulka, kes said edasi vabariikli-kule FLLi finaalvõistlusele (14.–15. märtsil Tartu AHHAA keskuses).

26. märtsil toimus Eesti IT-ettevõtjate ja tun-tud poliitikute vahel Robotilahing, kus võistkon-

Tallinna Südalinna Koolis 2014. aasta sügisel tööd alustanud robootikaring kasvas kiiresti 9-lapselisest rühmast 50-pealiseks klubiks


Robootika Vikerkaare lasteaias8.10

dade juhendajateks ja nõuandjateks olid roboo-tikahuvilised koolinoored. Südalinna koolist osalesid sellel üritusel Juhan Lainemaa 4.a ja Henri Hiio 3.b klassist, kelle ehitatud robot sai robotite sumovõistlusel teise koha.

Robootikaüritusel FLL Junior (Tallinna Len-nusadamas 25. aprillil) osales Südalinna koolist kuus võistkonda: 1.a – Meistrimehed ja Meie

mehed, 1.b – 3KCS ja J-Jaht, 2. klasside Heli-kopter ning 3. klasside Robotimehaanikud.

Robootikaring on saavutanud tänu õpetaja Marika Reinmetsa eestvedamisele õpilaste hul-gas nii suure populaarsuse, et kindlasti jätkatakse tegevust ka järgmisel õppeaastal.


Robootika eesmärk on arendada programmeerimise ja juhendi järgi ehitamise kaudu laste matemaatilisi oskusi ja loogilist mõtlemist. Meeskonnatöö kujundab lastes koostööoskusi, ettevõtlikkust ning samuti julgust avaldada oma arvamust.

Sügisel 2014 läbisid Tallinna Vikerkaare Las-teaia õpetajad Berit Silvia Kondratjev ja Dagmar Torilo täiendõppe programmi „Robootika õpeta-jatele: LEGO WeDo” ning hakkasid koos lastega tegelema Lego WeDo baaskomplekti ja Lego WeDo tarkvaraga.

Esmalt ehitati õpetuse järgi roboteid koos kõikide lastega. Nii selgus, keda lastest robootika kõige enam huvitas. Nemad jätkasid ühise mees-konnana, mille nimeks sai Robottrak.

Lapsed koos õpetajatega otsustasid võtta osa „Junior FLL 2014 Mõttekoja” väljakut-sest. Meeskond pidi mõtlema välja põneva õppi-miskoha, uudse õppimisvahendi, sel teemal ise LEGO mudeli meisterdama ja esitlema enda meeskonda ning õppetööd. Üheskoos uuriti Jän-ku-Jussi robootikavihikuid ja multikaid, mille abil sai õpitud ka keelt ja kõne.

Robottraki uudseks õppimisvahendiks oli raa-dio, mida sai kasutada lasteaia erinevates ruumi-des. Tiimiliikmed tegid LEGO WeDo klotsidest raadio, millel oli liikuvaks osaks lint ja mida sai roboti „silmade” abil tööle lülitada. Lapsed prog-rammeerisid robotile käsud ja nupuvajutusega hakkas raadiost ka muusika kostma.

1 Südalinna kooli 3.b klassi õpilased, kelle ehitatud robot sai robotite sumovõistlusel teise koha

2 Südalinna kooli noored robootikud osalesid tublilt Junior FIRST LEGO League Junior võistlusel Lennusadamas

Vikerkaare lasteaia lapsed valmistumas JR FII robootikanäituseks

1 2


25. aprillil osales Robottraki meeskond Lennusa-damas „Junior FIRST LEGO League” robootika-näitusel, kus autasustati kõiki osavõtjaid medalite ja ühise tordisöömisega.Robootikaga jätkatakse Vikerkaare lasteaias ka järgmisel aastal ning sel-

leks, et kõik huvilised saaksid võimaluse alaga tegeleda, hakkavad õpetajad järgmisest õppeaas-tast läbi viima robootika ringi.

Annela Ojaste, Tallinna Vikerkaare Lasteaia direktor

2014/15. õppeaastal toimus kolmes Tallinna koolis esmakordselt kolm ühise videolahendusega koolitundi, esimene neist 24. septembril 2014. Kavas oli kolm ühistundi gümnaasiumile ja kolm ühistundi põhikoolile.

Ühistundides osalesid Kadrioru Saksa Güm-naasiumi (KSG), Tallinna Ühisgümnaasiumi ja Jakob Westholmi Gümnaasiumi gümnaa-siumiosa õpilased. Kolme kooli õpilased ei olnud siiski ühes ruumis, vaid oma kooli tava-pärastes klassiruumides, kuid neid juhendas üks õpetaja. Õpilased pidid ise vastutama oma õppi-mise eest, kuna õpetaja ei kontrollinud kaasa-töötamist igal hetkel.

Esimesed kaks tundi viis läbi Tallinna Ühis-gümnaasiumi direktor Mehis Pever teemal „Tah-tevabadus” ja „Sotsiaalne vabadus” ning kol-manda tunni Tallinna Westholmi Gümnaasiumi direktor Rando Kuustik, kes viis tunni läbi Tal-linna Loomaaiast. Põhikoolis olid tunnid bioloo-gias ja läbiviijaks Tallinna Westholmi Gümnaa-siumi direktor Rando Kuustik.

Kolme kooli ühised videotunnid on Eesti hari-dusmaastikul uudsed. Õpilastele anti võimalus kogeda auditoorsetest tundidest erinevat õppimist. Õppeprotsessis on üha suuremal kohal infotehno-loogiliste vahendite kaudu õppimine.

„Märkame arenguvõimalusi ja otsime nutikaid ja innovaatilisi lahendusi. Oleme edukad vaid

Kolme Tallinna kooli ühised videotunnid8.11

juhul, kui teadvustame vajadust pidevalt juurde ja ümber õppida, olla ettevõtlik ja loov, et kiirelt muutuvas keskkonnas toime tulla,” rääkis KSG direktor Imbi Viisma. „Täna on probleemiks tea-tud aineõpetajate puudus. Videotunnid võimal-davad laiendada õpikeskkonda väljapoole kooli klassiruumist lahkumata, tuua klassiruumi huvi-tavaid persoone nende igapäevases töökeskkon-nas, teha koolidevahelist koostööd nii linna kui riigi tasandil.”

Pikemas perspektiivis näeb KSG võimalust ühistundide läbiviimiseks saksakeelse majandu-sõppe õppesuuna arendamiseks koos oma koos-töökoolidega Saksamaal.

Projekt aitas tuua fookusesse nii õpetajate digipädevuste arendamise ning uute õppemee-todite kasutusele võtmise vajalikkuse. Arenes kolme kooli omavaheline koostöö nii juhtkon-dade, õpetajaskonna kui ka õpilaste vahel (posi-tiivse näitena võib tuua kolme kooli õpilasesin-duste esimese kokkusaamise) ning saadi koostöö kogemuse uues valdkonnas. Kogemusi omandati nii planeerimise, läbiviimise kui tagasisidestamise ning analüüsimise faasis.

Ühistundide läbiviimist toetab IZALL.COM OÜ, kes tagab vajaliku videolahenduse kõigis kolmes koolis.

Imbi Viisma, Kadrioru Saksa Gümnaasiumi direktor; Sirje Kaljula, Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õppealajuhataja

http://www.robootika.ee/flleesti/?page_id=1731

„Videotunnid võimaldavad laiendada õpikeskkonda väljapoole kooli, lahkumata klassiruumist.

”

Vikerkaare lasteaia Robottrak osales Lennusadamas Junior FIRST LEGO League robootikanäitusel


Kadrioru Saksa Gümnaasium avas saksakeelse majandussuuna8.12

Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ja Kadrioru Kunstimuuseumi koostöö keeleõppes8.13

Alates 2014/15. õppeaastast on Kadrioru Saksa Gümnaasiumi uutel gümnasistidel võimalus õppida saksakeelsel majandus-suunal. Projekt on Eestis esmakordne ja innovatiivne.

Tegu on lõimitud majandusõppe/ettevõtlusõppe ja saksa keele õppe koostööprojektiga, milles osale-vad Saksamaal Bremeni lähedal Sykes asuv BBS-Syke kutsegümnaasium ja saksa keelt süvaõppena õpetav Kadrioru Saksa Gümnaasium (KSG).

Kuna Eestis asuvatel saksakeelsetel ettevõtetel on raske leida töötajaid, kes valdaksid saksa keelt ning oleksid kokku puutunud ettevõte toimemeh-hanismidega, tekkiski mõte lisada õpilaste kee-leoskusele teadmised majanduse ning ettevõtluse algtõdedest.

Projekti eesmärk on anda keeleõppele veelgi suurem praktiline väljund, valmistamaks õpilasi ette töötamiseks ettevõtetes nii Eestis kui ka Saksamaal.

Kutsegümnaasium BBS-Sykel on aastatepik-kune kogemus majanduse õpetamisel, seetõttu sai uue majandussuuna õppekava väljatöötamisel alu-seks nende õppekava. Loomulikult on seda veidi kohendatud, sest Eestis toimub õpe gümnasistide jaoks võõrkeeles ning tegu on valdkonnaga, mis on keeruline ka emakeeles.

Kolme aasta pärast peaksid majandussuuna lõpetajad saama kätte nii KSG kui ka BBS-Syke

kutsegümnaasiumi allkirjastatud tunnistuse, mis tõendab nii nende teoreetilisi kui ka praktilisi oskusi antud valdkonnas.

Osaliselt on antud projektis koostööpartne-riks ka Tallinna Tehnikaülikool, sest õpetajatena asuvad majandussuunas tööle Harald Kitzmann ja Mike Franz Wahl, kes on töötavad TTÜ majan-dusteaduskonnas. Kaasatud on ka Eestis peamiselt ettevõtjana tegev austerlane Hans Christian Ebner.

Tunnid toimuvad kahel päeval nädalas topelt-tunnina. Vähemalt kord aastas toimub õpe ka blokk-seminaride vormis, kui nädalaks saabub Tallinnasse majandusõpetaja BBS-Syke koolist. Õppesuuna edukaks läbimiseks sooritavad õpila-sed praktika saksakeelses ettevõttes. Koostööpart-nerina on kaasatud Saksa-Balti Kaubanduskoda, kes on valmis aitama sobivate ettevõtete leidmisel.

Projekti elluviimiseks esitas KSG Erasmus+ programmi raames rahalise taotluse Archimedes SA-le, mis rahuldati. Eksperdid tõid antud projekti tugevustena välja keeleõppe ja ettevõtlus-majan-dusõppe sidumise ning noortele hea tööturule sise-nemise võimaluse andmise. Üheks Euroopa Liidu lähemate aastate prioriteediks on noorte tööpuu-duse vähendamine ning seetõttu on selle projekti eesmärgid otseses seoses Euroopa eesmärkidega.

Imbi Viisma, Kadrioru Saksa Gümnaasiumi direktor ja Suviliis Sakk, välisprojektide koordinaator

2013/14. õppeaastal alustas Kadrioru Saksa Gümnaasium Tallinna Goethe Instituudi toetusel varajase keeleõppe pilootprojektiga „Hans Hase in der Grundschule”.

Projektis osalesid kolm esimese klassi rühma (igaühes 15 õpilast), kes õppisid nädalas lisaks teistele õppeainetele kaks tundi saksa keelt. Esi-mene aasta läks väga hästi ning 2014/15. õppe-aastal otsustas kool teha tundide raames koostööd

ka Kadrioru Kunstimuuseumiga, et võimaldada varajast saksa keele õpet nüüd juba kõikidele esi-mese klassi õpilastele.

Varajase keeleõppe tunnid on ehitatud üles mängule, eesmärgiks huvi tekitamine saksa keele vastu, aga ka esimeste sõnade ning fraa-side omandamine. Koostöö raames toimub igal kuul üks saksa keele tund klassiruumist väljas Kadrioru Kunstimuuseumis.

Tunnid on väga mängulised – täis laulu, lii-

„Projekti eesmärk valmistada õpilasi ette töötamiseks ettevõtetes nii Eestis kui ka Saksamaal.

”


kumist, meisterdamist ja joonistamist. Muuseumis on palju huvitavaid eksponaate, mille abil saab klassiruumis omandatud sõnu ja fraase korrata. Heaks näiteks võib tuua teema „loomad” – lastele pakub palju rõõmu juba õpitud loomade otsimine maalidelt. Suure huviga otsivad nad loomi muu-seumis, luues nii seoseid ka muu ümbritsevaga.

Teistmoodi keskkond annab lastele ka või-

10. aprillil avas Gustav Adolfi Gümnaasium Hardi Tiiduse raamatukogu. Raamatukogu avasid Hardi Tiiduse tütar Maria Tiidus ja kooli direktor Hendrik Agur.

Väärtusliku raamatukogu kinkiski koolile, kus õppis tema isa, Maria Tiidus. Hardi Tiiduselt pärit eesti-, saksa-, vene- ja ladinakeelsed raa-matud ning teatmeteosed käsitlevad antiikaega, vaba Eestit ja sügavat puna-bolševistlikku ajastut. Mõistes konteksti, on raamatukogu äärmuslikult efektne ja reljeefne.

„On omamoodi paradoksaalne, kuidas me ikka täna vabas Eestis ja muidu tublis koolis pre-senteerime Stalini, Lenini, ja Marxi teoseid. Kui-das me julgeme riiulitesse panna Viktor Kingis-sepa „Kellele iseseisvus, kellele ike”, „Sotsialismi poliitiline ökonoomia”, „Jutustusi Leninist”?” sedastab kooli direktor Hendrik Agur. „Aga Tii-dus oli rahvamees, kes elas ja töötas oma ajas ja taustsüsteemis ning eristus niivõrd teistest. Oli armastatud kui antiigiajaloolane, kirglik mälu-mängur ja legendaarne saatejuht. Seetõttu otsus-tas vana kool oma endise õpilase mälestust väär-tustada tema raamatutes, milles avaldub tolle aja hingus ning Vana Hõbe vaimsus.”


maluse vabamalt liikuda. Samas ei ole tegemist vaid pelgalt saksa keele tundidega - -tunnid sisal-davad tihti elemente 1. klassi kunstiõpetusest. Seega on projekt hea näide ainete lõimimisest juba esimeses kooliastmes.

Suviliis Sakk, Kadrioru Saksa Gümnaasiumi välisprojektide koordinaator

Gustav Adolfi Gümnaasium avas Hardi Tiiduse raamatukogu8.14

Kadrioru Saksa Gümnaasium alustas varajase keeleõppe pilootprojektiga, milles kolm esimese klassi rühma õppisid igal nädalal kaks tundi saksa keelt

Gustav Adolfi Gümnaasium avas Hardi Tiiduse raamatukogu


Üleriigiline Hardi Tiiduse nimeline mälumäng „Uus hõbe”8.15

12. aprillil 2015 toimus Gustav Adolfi Gümnaasiumis esmakordselt legendaarsele Hardi Tiidusele pühendatud mälumäng „Uus Hõbe”. Võistlesid 19 kooli gümnasistid üle Eesti, võidu võttis „koduklubi”.

Mälumängu teema oli antiikkultuur. Võistlema olid oodatud 10.-12. klasside õpilastest koosne-vad neljaliikmelised võistkonnad kõikidest Eesti gümnaasiumidest. 10. märtsil 2015 Interneti kesk-konnas Moodle peetud eelturniiril osales 38 võist-konda, kellest finaali pääses 20.

Finaalis olid kohal August Kitzbergi nime-line Gümnaasium, Gustav Adolfi Gümnaasium, Jakob Westholmi Gümnaasium, Miina Härma Gümnaasium, Pärnu Ühisgümnaasium, Rapla Vesiroosi Gümnaasium, Rocca al Mare Kool, Saku Gümnaasium, Tallinna 21. Kool, Tallinna Arte Gümnaasium, Tallinna Juudi Kool, Tal-linna Tehnikagümnaasium, Tallinna Prantsuse Lütseum, Tallinna Reaalkool, Tartu Jaan Poska Gümnaasium (Lauri Kepleri võistkond), Türi Ühisgümnaasium, Viljandi Gümnaasium, Vin-

ni-Pajusti Gümnaasium ja Võru Kreutzwaldi Gümnaasium (Võru Kreutzwaldi Kool). „Finaa-lipileti” saanud Tallinna Inglise Kolledž loobus seekord võistlemisest.

Läbi eelvoorude ja finaali jõudsid superfi-naali kolm võistkonda.

Esikohale tuli Gustav Adolfi Gümnaasium, keda peale võidurõõmu ja diplomite ootab ka auhinnareis Rooma.

Teise koha saavutanud Tallinna 21. Kool rei-sib Rootsi ning kolmandale kohale tulnud Rocca al Mare Kool Soome.

Mälumängu juhtisid n-ö vanakooli mälu-mängu korüfeed Siim Kallas, Ivo Linna ja Vootele Hansen. Mõttepauside ajal mängis klaveril Mar-gus Kappel. Muuhulgas esitas ta küsimustena rii-kide hümne, mille vastu tundis omal ajal huvi ja mida oskas mängida ka Hardi Tiidus.

Foto: Žürii liikmed ja mängujuhid olid Siim Kallas, Ivo Linna ja Vootele Hansen.

Hendrik Agur, Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor, üleriigilise Hardi Tiiduse nimelise mälumängu „Uus Hõbe” peakorraldaja

www.postimees.ee/ 3152503/postimees-teeb-otseulekande-hardi-tiiduse-malumangult

Mälumängust tegi otseülekande Postimees Pluss

1 Mälumängu „Uus hõbe” žüriisse kuulusid ja mängu juhtisid Siim Kallas, Ivo Linna ja Vootele Hansen

2 Esikohale tuli Gustav Adolfi Gümnaasium, keda peale võidurõõmu ja diplomite ootas ka auhinnareis Rooma

1 2

Hardi Tiidusele pühen-datud mälumängul „Uus hõbe“ võistlesid 19 kooli gümnasistid üle Eesti


2014. aasta detsembris saavutasid Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased kõrgeid kohti rahvusvahelisel reaalainete olümpiaadil „Nordplus”. Edule pani aluse õpilaste ja õpetajate koostöö võistlejate juhendamisel.

1.-3. detsembril Vilniuses toimunud traditsiooni-lisel rahvusvahelisel reaalainete olümpiaadil „The 27th International Science Olympiad for Young Mathematicians, Physicists and Chemists” saa-vutas Gustav Adolfi Gümnaasium 1. koha. Gustav Adolfi Gümnaasiumi saavutused: 1. koht füüsikas; 1. koht keemias; 2. koht matemaatikas. Teisele kohale koolide ja riikide üldarvestuses jäi Riia Riiklik 1. Gümnaasium Lätist ja kolmandale kohale Peterburi 2. Gümnaasium Venemaalt.

Rasmus Kisel (juhendaja Erki Soikka) saavu-tas 1. koha füüsikas 12. klasside arvestuses, sama olümpiaadi esikoha on ta saavutanud ka kolmel varasemal aastal (Västeråsis 2012., Peterburis 2013. ning Vilniuses 2014. aastal) vastavalt 10., 11. ja nüüd 12. klasside arvestuses.

Rasmus Kiseli eestvedamisel ja juhtimisel tegutses Gustav Adolfi Gümnaasiumis (GAG) 2013/14. õppeaastal füüsikaolümpiaadideks ettevalmistumise ring. Ta kutsus iseseisvalt ja omal initsiatiivil kokku füüsikaolümpiaadideks ettevalmistumisest huvitatud õpilased, juhendas ringi, pidas kaaslastega teemakohaseid arutelu-

sid ning ühiselt lahendati ülesandeid, mis aitasid valmistuda tipp-tasemel ainevõistlusteks. Selline õpilase-poolne initsiatiiv on erandlik ja sellega lõi Rasmus Kiesel koolis pretsedendi, mis väärib esi-letõstmist, sügavat lugupidamist ning tunnustust.

Markus Rene Pae juhendas õpilasi 2014/15. õppeaastal, juhtides matemaatikaolümpiaadi-deks ettevalmistuse kursust. Viis Markus Rene Pae juhendatavat kaasõpilast osales ka sel aastal Vilniuses toimunud reaalainete olümpiaadil. GAG saavutas matemaatika koolidevahelises üldarves-tuses 2. koha.

Markus Rene Pae sai matemaatika olümpiaa-dide kursuse avamiseks innustust ning ideid Ras-mus Kiseli julgest ja edukast pealehakkamisest. Sellega on tekitatud teatud järjepidevus andekate ja tarmukate õpilaste tänuväärses ja julges kaasõ-pilaste juhendamistöös.

Markus Rene Pae ise saavutas 1.- 3. detsembril 2014 Vilniuses 11. klasside arvestuses 1.-2. koha.

Tublid eriandekad õpilased on kooli auks ja uhkuseks ning oma tegevuse ja suhtumisega toe-tavad nad kõige tugevamalt Gustav Adolfi Güm-naasiumi missiooni ja püsiväärtusi, milleks on teadmisi, oskusi ja vaimseid ning püsivaid väär-tusi toetav kool ja õpikeskkond, mis toetab õpilasi väärikaks inimeseks saamisel.


Gustav Adolfi Gümnaasiumis töötab edukalt õpilasakadeemia8.16

Kolme kooli ühised sisseastumiskatsed8.17

2014/15. õppeaastal korraldasid Kadrioru Saksa Gümnaasium, Jakob Westholmi Gümnaasium ja Tallinna Ühisgümnaasium esimest korda kümnendasse klassi vastuvõtmiseks ühiskatsed.

1. detsembril 2014 allkirjastasid Kadrioru Saksa Gümnaasiumi direktor Imbi Viisma, Jakob West-holmi Gümnaasiumi direktor Rando Kuustik ja Tallinna Ühisgümnaasiumi direktor Mehis Pever

koostöökokkuleppe, mille kohaselt korralda-vad nimetatud kolm kooli sarnaselt nelja kooli ühiskatsetega kolme kooli ühiskatsed 2015/16. õppeaastaks kümnendasse klassi kandideerivatele õpilastele.

Kokkuleppe alusel loodi sügisesel ettevalmis-tusperioodil ühiselt ühiskatsete infosüsteem ja alustati praktiliste tööde testide ettevalmistamist. Ühiselt korraldati ka kümnendasse klassi kandidee-rivate õpilaste registreerimine, testide läbiviimine,

www.gag.ee/esikoht-rahvusvahelisel-reaalainete-olumpiaadil

GAG edu olümpiaadil „Nordplus”


Kuristiku gümnaasium sai liiklusväljaku8.18

hindamine ja tulemuste avalikustamine, vestluste aegade koordineerimine ja vestluste tulemuste ava-likustamine ning kandideerijate õpilaskandidaati-deks vastuvõtmine või mittevastuvõtmine.

Kolme kooli ühiskatsed toimusid kevadise koolivaheajal. Selleks tuli vaid minna Tallinna

Ühisgümnaasiumi, Jakob Westholmi Gümnaa-siumi või Kadrioru Saksa Gümnaasiumi kodule-hele, valida menüüst „Vastuvõtt” ja registreerida ennast vastavas keskkonnas.

Sirje Kaljula, Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õppejuht

Tallinna Kuristiku Gümnaasium avas spordi-päeval, 11. septembril 2014 liiklusväljaku ja vigursõiduraja. Kohal olid Lõvi Leo, Põhja Prefektuuri politseitöötajad ning CFC Spordi-klubi Jaan Kirsipuu Jalgrattakooli treenerid.

Liiklust on Kuristiku gümnaasiumis aktiivselt õpetatud juba 15 aastat. Aastast 1999 osaletakse liikluskasvatuslikus projektis „Vigurivänt”, kus on saavutatud märkimisväärseid tulemusi. Esi-mestel aastatel õpiti liiklust ühiskondlik-kasuli-kus töövormis. Nüüd on koolis juba mitu aastat töötanud liiklusring, kus osalevad kõik 1., 2., 3. klasside õpilased. 3. klassi õpilased saavad koolis taotleda ka jalgratturi juhilube.

Eelmisel aastal kuulutas Maanteeamet välja konkursi liiklusprojektide rahastamiseks ja toetamiseks. Projekti esitas ka Kuristiku güm-naasium. Maanteeametilt saadi osaline toetus, üle-

jäänu lisas kool ise. Liiklusväljaku projekteeris ja joonistas maha MTÜ Trafficprof. Sisulist tegevust aitas edasi arendada Tallinna Linnavalitsus.

Ja valmis ta sai – liiklusväljak ja vigursõidu-rada, kus saab sooritada jalgratturi sõidueksamit. Vigursõidurajal saab osavust harjutada jalgratta, tõukeratta ja rulluiskudega. Rajal on järgmised elemendid: start, slaalom, rajalaud, rajavahetus, parem- ja vasakpoolne liiklus, tagasipööre, kiik ja estakaad, stopp. Plaanis rajada veel kaheksa, kett (tasakaalu hoidmiseks), redel, kaldtee ning võimaluse korral püstitada ka foor.

Kui kool on avatud, on kõik huvilised lapsed oodatud liiklusväljakule jalutama ja õppima, kuidas ületada sõiduteed. Etteteatamisel paigal-davad asjatundjad ka liiklusmärgid ning vigursõi-duraja elemendid (estakaad ja kiik). Foto kool

Triin Tibar, Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi huvijuht

„Vigursõidurajal saab osavust harjutada jalgratta, tõukeratta ja rulluiskudega.

”

Kuristiku gümnaasium avas liiklusväljaku ja vigursõiduraja, kohal olid Lõvi Leo, Põhja Prefektuuri politseitöötajad ning CFC-jalgrattakooli treenerid


2014/15. õppeaastast tegutseb Tallinna Tondi Põhikoolis uus õppeklass – pesumaja.

Õppeklass toetab õpilasi praktiliste tööoskuste arendamisel. Lisaõppeaasta õpilased pesevad seal voodipesu, köögi- ja froteerätikuid ning saavad hakkama ka kardinatega. Vajaliku „õppemater-jali” saab kooli õpilaskodust.

Aasta jooksul on õpilased selgeks saanud seadmete funktsioonid ja oskavad neid kasutada vastavalt vajadusele. Aastase kogemuse põh-jal võib öelda, et kõige keerulisem on õpilas-tele puhta ja triigitud pesu, eriti voodilinade ning tekikottide, kokkuvoltimine. Praktikat ja vilumust nõudev töö õnnestub paremini koos paarilisega.

Pesumaja projekti eestvedaja Sirly Väinsaare sõnul annab õppetöö pesumajas lisaks praktiliste tööoskuste omandamisele võimaluse erinevaid õppeaineid omavahel lõimida – matemaatikas kuluarvestust pidada, eesti keeles kasutusjuhen-deid või puhastusvahendite kirjeldusi lugeda jne. Töö pesumajas käib nagu väikeses firmas – igaühel on oma ülesanne ja vastutus. Kõik see kokku toetab õpilaste ettevõtlikkuse arendamist.

Õppeklassi sisseseade koosneb tööstuslikus pesumasinast, trummelkuivatist ja kalandrist. Vajalikud seadmed hangiti MTÜ Tolaram Foun-

dation toel. Projekti toetasid lisaks ka Top Con-nect OÜ ja Arlig Capital AS. Puhastusvahenditega toetas Chemi-Pharm AS.


Pesumaja koolis – ettevalmistus tööeluks8.20

Tallinna Tondi Põhikoolis alustas tööd uus õppeklass – pesumaja, kus õpilased saavad omandada praktilisi tööoskusi

Huvikeskuses Kullo alustas tööd viis uut ringi8.19

Tallinna Huvikeskuses Kullo alustas 2014/15. õppeaastast tööd viis uut ringi: motoring mudilastele, klassikalise laulu õpe, ukulele-orkester, disaini- ja stilistikaring ning tähe- ja kunstiring.

Motoringis õpetatakse 5–7-aastastele poistele ja tüdrukutele mootorratta juhtimist, hooldust ja liik-luseeskirju. Sõitmiseks on lastel tuliuued ja neile suuruselt sobivad mootorrattad Yamaha.

Disaini- ja stilistikaringis tegeletakse ehete ja muude aksessuaaridega, tähe- ja kunstiringis aga

kirja ja kirjatähtedega. Ukuleleorkestrisse pääseb alates 13. eluaastast, kusjuures varasem pillimän-guoskus pole vajalik. Klassikalise laulu õppesse oodatakse 10–18-aastaseid õpilasi.

Huvikeskuses Kullo pakub 60 huviringi, mis on mõeldud nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele. Eri valdkondi on viis: kunst ja käsitöö, muusika, tants, tehnika ning loodus ja üldkultuur.

Kairi Kaugema, Tallinna Huvikeskus Kullo direktori asetäitja noorsootöö alal


Tallinna haridusasutuste heategevus-programm „Märka ja aita!” sai 25. mail 2015 uue kodulehe. Aastal 2010 loodud esimene koduleht oli ajale jalgu jäänud, uus leht on mugavam nii kasutajatele kui ka haldajatele.

Uue lehe loomisesse panustasid vabatahtliku tööna mitmed inimesed. Janno

Kauts (Tal l inna Linnavalitsuse tea-beosakond) valmis-

tas ette keskkonna Tallinna veebihaldus-

Õismäe gümnaasium avas lastevanemate kooli8.21

„Märka ja aita!” sai uue kodulehe8.22

2014/15. õppeaasta märtsis alustas Tallinna Õismäe Gümnaasium (TÕG) lastevanemate kooliga. Kooli on oodatud kõik Haabersti linnaosa koolide lastevanemad.

Miks seda tehakse, mis on kooli eesmärk? Kas õpetajatel jääb energiat üle? Lapsi õpetatakse nagunii päevast päeva, kas nüüd lisanduvad ka lastevanemad? Õpetajad tundsid, et mõnes asjas tahaksid nad ka vanematega aru pidada. Innustajaks oli Haa-bersti linnaosa valitsuse tervisedenduse peaspet-sialist Age Tamm. Tema otsib põnevaid esinejaid ja TÕG-i õpetajad kutsuvad kokku teemast ja kas-vatusprobleemidest huvitatud vanemad.

Esimeses lastevanemate koolis 5. märtsil oli esinejaks Märt Treier koos psühholoog Tuuli Vellamaaga. Hommikul oli Märt Treier kohtunud

10. ja 11. klasside õpilastega. Koos vaadati filme „Kaspar” ja „Georg”. Õhtul kõnelesid koolitajad noorte vaba aja veetmisest ja alkoholiga seotud ohtudest.

25. märtsil oli külas Auli Andersalu-Targo, kes arutles lapsevanematega teemal „Noorte interne-tikasutus”. 13. mail oli A. Andersalu-Targo esine-mise teemaks „Alkohol ja lapsed – milline on siin vanemate mõjuvõim?”. Loeng-vestlusringis käsit-leti alkoholi mõju ajule, alkoholitarbimise põhjusi ja vanemate osa selles. Koolis jagati näpunäiteid, kuidas lastega alkoholiteemat käsitleda.

Lastevanemate kool on saanud vanematelt hea tagasiside.

Koostöös Haabersti linnaosa valitsusega on plaanis sellega järgmisel õppeaastal jätkata.

Kadri Maaste, Tallinna Õismäe Gümnaasiumi huvijuht

süsteemis ning tegeles kõikide tehniliste küsimus-tega. Disainer Madis Kivi lõi kujunduselemendid, Riho Piik (Almic OÜ) tegeles materjalide ületoo-misega vanast veebikeskkonnast uude. Projekti juhtis ja lehe struktuuri lõi Leini Jürisaar (Tallinna Haridusamet).

Jätkuvalt on oodatud lasteaedade ja koolide uudised „Märka ja aita!” tegevustest ning lood abi-vajavatest lastest – mõlemaid on lihtne saata kodu-lehele loodud linkide kaudu. Uudiseid toimetab Reelika Gromov (Tallinna Lasteaed Vikerkaar).



9 HUVITAVAT SIIT JA SEALTImre Kálmáni õelt küsiti, kuidas ta vend muusikat loob?

Õde vastas: „Ta joob sõpradega mitu liitrit musta kohvi, nad räägivad naistest, poliitikast ja ilmast. Nii kestab see mitu kuud. Ja siis ühel päeval teatab Imre, et operett on valmis!”

Imre Kálmán ehk Emmerich Kálmán(1882–1953), UNGARI HELILOOJA, TUNTUD OPERETTIDE (SEALHULGAS „SILVA”) AUTOR


3. septembril 2014 elas kogu Eesti kaasa ajaloolisele sündmusele: Tallinna külastas Ameerika Ühendriikide president Barack Obama.

Eriti eredalt jäi sündmus meelde Tallinna Reaal-kooli 5.b klassile, kes said Kadriorus Ameerika presidendiga kohtuda ning tema kätt suruda. Õpi-lased jagasid oma muljeid ka Õpetajate Lehele (Raivo Juurak, „Vaata, et sa nüüd paar päeva käsi ei pese!”, 12.09.14.).

Andreas Toomas Kuusk: „Minu vanemad arvasid, et meie klass näeb kuskilt kaugelt rah-vamassi tagant, kuidas Obama auto mööda sõi-dab. Et me saame Obamal kätt suruda ja temaga patsi lüüa, nad küll ei uskunud. See oli väga-väga põnev päev ja ma arvan, et see jääb mu elu üheks haruldasemaks päevaks.”

Maarja-Liis Engel: „Paar päeva pärast Oba-maga kohtumist läksin ema töö juurde. Seal küsisid ema töökaaslased kohe, kas mina olengi see tüdruk, kelle foto on Valge Maja kodulehe-küljel ja Facebookis. Ema ülemus küsis, kas ma koolis autogrammiga fotosid ka jagan, kui nii kuulus olen.”

Georg Mattias Lagus: „Kui ma pärast kohtu-mist bussis koju sõitsin, siis kõik tuttavad, keda ma seal nägin, küsisid, kas see olin mina, kes Obamaga kohtus. Ja nad ütlesid, et ma ei tohi nüüd käsi pesta.”

Joosep Toomeste: „Igal pool ja kõigil pidin kätt suruma, koolis, muusikakoolis ja igal pool.”

Reaalkooli õpilased said suruda Ameerika Ühendriikide presidendi kätt9.1

Enne ajaloolist visiiti, 29. sep-tembril korraldas haridusamet kesklinna koolide ja lasteae-dade direktoritele infotunni, et arutada visiidi mõju kooli- ja las-teaiapäevale ning ennetada või-malikke probleeme. Kõik koolid ja lasteaiad jäid avatuks, kuid enami-kus neist tavapärast õppetööd ei toi-munud. Vajadusel olid lasteaiad val-mis võtma lapsi vastu enne kella seitset ning hoidma neid tavapärasest kauem, samuti koolid. Visiit laabus igas mõttes suurepäraselt.


Eriti eredalt jäi Ameerika presidendi Barack Obama visiit meelde Tallinna Reaalkooli 5.b klassile, kes sai Kadriorus presidendiga kohtuda ning tema kätt suruda


5. jaanuaril 2015 kohtusid Microsofti maailma hariduskoordinaatorid Tallinna Linnavalitsusega, et arutada võimalusi edasiseks koostööks.

Microsofti maailma hariduskoordinaatorid külastasid Tallinna9.2

Äppivad õpetajad Tuule lasteaias9.3

Kohtumise initsiatiiv tuli Microsoftilt. Selle peamiseks ajendiks oli Tallinna otsus lõpetada Microsoft Office’i litsentside ostmine linna hari-dusasutustele seoses hindade hüppelise tõusuga. Enamikus linna koolides ongi juba kasutusel vabavaraline kontoritarkvara LibreOffice.

Microsofti delegatsioon oli kolmeliikmeline, sh maailma haridussuuna lahenduste koordinaator Mark East ja Baltikumi uue haridussuuna koordi-naator Roland Ozolinz.

Tallinna linna esindasid kohtumisel abilin-napea Mihhail Kõlvart, linnavalitsuse IT-teenis-tuse direktor Väino Olev ning haridusameti juha-taja Andres Pajula, üldosakonna juhataja Rainer Rannala ja IT vanemspetsialist Kätlin Kalde. Microsofti meeskond tutvus ka IT-õppe võima-lustega Tallinna Reaalkoolis.

Kohtumisel jõuti järeldusele, et Microsofti hinnapoliitikas põhimõttelisi muutusi teha ei saa. Samas arutati ka teisi koostöövõimalusi, konk-reetseid kokkuleppeid aga veel ei sõlmitud.

Rainer Rannala, üldosakonna juhataja, Tallinna Haridusamet

21.-25. märtsini 2015 toimus Tallinna Tuule Lasteaias õpetaja Anu Peri eestvedamisel veebipõhine sisekoolitus, kus õpetajad õppisid looma interaktiivseid äppe.

Tuule lasteaia õpetajad panid end uute arvutialaste programmide ja keskkondade katsetamisega proo-vile juba viiendat aastat. Tänavune „Õpime ja loome“ oli pühendatud äppide (rakenduste*) loo-misele Learningapps keskkonnas. Õpiti Koolielu haridusportaali loodud kogukonna „Tuule laste-aed mängib“ abil. Kogukonna vahendusel sai ligi vajalikele juhenditele, seal jagati oma kogemusi ning kommneteeriti loodud äppe.

Õppimisprotsess oli jagatud kolme perioodi. Alguses tutvusid õpetajad Learningapps keskkon-

naga ja otsisid sobivaid äppe, mida lastega kasutada. Seejärel hakati juba ise äppe muutma ja looma. Igas rühmas valmis vähemalt üks äpp. Eriti tublid õpeta-jad lõid enda isikliku äpi. Mõni lausa mitu.

Kolmandal perioodil asuti äppe katsetama. Esiteks viidi lastega läbi õppetegevus hobiruu-mis, teiseks katsetasid õpetajad ja lapsed kol-leegide loodud äppe. Üksteisele anti Koolielu kogukonna vahendusel tagasisidet. Tuule lasteaia õpetajate loodud äppidega saab tutvuda veebile-hel „Õpime ja loome“.

* Eesti Keele Instituut soovitab sõna „raken-dused“, siin on lähtutud algupärase teksti sõna-mängust „äppivad“ – „õppivad” (toim.)

Allikas: Tallinna Tuule Lasteaed

Kohtumine Microsofti maailma hariduskoordinaatoritega

„Tuule lasteaia õpetajad panid end uute arvuti-programmide katsetamisega proovile juba viiendat aastat.

”


Suurbritannia välisminister andis koolile üle programmeerimisseadmed9.4

Õismäe gümnaasiumis on lõpueksami aineks ladina keel9.5

23. veebruaril 2015 külastas Gustav Adolfi Gümnaasiumi Suurbritannia välisminister Philip Hammond.

Minister andis koolile pidulikult üle klassitäie Raspberry PI seadmeid – IKT vahendid, mida kasutatakse programmeerimisel.

Seejärel suunduti arvutiklassi, kus minister sümboolselt ka seadmed sisse lülitas.


Nõukogude Eesti keskkoolides katkes ladina keele õpetamise traditsioon. 1988/89. õppeaastal taastas selle esimesena Eestis Tallinna Õismäe (Humanitaar)gümnaasium.

27 aastat on Tallinna Õismäe Gümnaasiumis (TÕG) ladina keelt õpetanud oma ala suur entu-siast ja asjatundja Kristiina Leinemann (aas-tail 1989–1999 õpetas ta ladina keele kõrval ka vanakreeka keelt).

Ligi veerandsada aastat oli ladina keele õppe maht TÕG-s koguni üheksa kursust, uusimas õpe-kavas on ladina keelele ette nähtud kuus kursust ehk kaks nädalatundi kogu gümnaasiumi vältel.

Ladina keel on kultuuri- ja võõrkeelte suuna õpi-lastele kohustuslik õppeaine. 2014/15. õppeaastal oli ladina keel lisaks TÕG-le kohustuslik õppe-aine veel ainult Pärnu Sütevaka Humanitaargüm-naasiumis ja Tallinna Vabas Waldorfkoolis.

2014/15. õppeaasta lõpus sooritasid TÕG kul-tuuri- ja võõrkeelte suuna gümnasistid osaeksami ka ladina keelest. Artiklis „Konverents antiikkeelte õpetamisest Eesti koolides. Poolel teel Euroopasse” (ajakiri Keel ja Kirjandus 2015, nr 6, lk 453) ise-loomustab Kristi Viiding ladina keele õpet Õismäe gümnaasiumis kui akadeemilist õpetamisviisi.


Suurbritannia välisminister Philip Hammond andis Gustav Adolfi Gümnaasiumile pidulikult üle klassitäie Raspberry PI seadmeid

„Ladina keel on kultuuri- ja võõrkeelte suuna õpilastele kohustuslik õppeaine.

”


Kadaka lasteaia perepäeva näitas TV3 liiklussaade „Stop”9.6Tallinna Kadaka Lasteaed korraldas 23. aprillil 2015 üleeuroopalisele liiklusohutuse nädalale pühendatud perepäeva „Kadaka liikleb ohutult”.

Laste aasta jooksul kogutud teadmised said kin-nistatud kuues tegevuskeskuses: maanteeameti teavitustelk (turvavööstend, kaelatoestend, kaa-lukokkupõrkestend); Lääne-Tallinna konstaab-lijaoskond (keskust juhib kolm politseinikku);

politseikoera juht koeraga (tutvustas politseikoera väljaõpet); Plekk-Liisu OÜ – vigursõit jalgratas-tega (lapsed ja täiskasvanud); Eesti Punane Rist – elupäästmise teemadel; liiklusteemalised filmid ja plakatid, mudelautode näitus.

Jäätisealast esmaabi osutas lastele Jätsiabi. Perepäeva kajastati ka TV3 liiklussaates „Stop”.

Marianne Liiv, Tallinna Kadaka Lasteaia direktorwww.tv3play.ee/sisu/stop (vt minut 01.05 - 05.37)

Kadaka lasteaia perepäev TV3-s

Pääsküla gümnaasiumi õppekäikudel õpitakse keskkonnasõbralikke eluviise9.7Tallinna Pääsküla Gümnaasium sai Kesk-konnainvesteeringute Keskuselt (KIK) toetuse projekti „Keskkonnasõbralike eluviisideni läbi mitteformaalse õppe” tarbeks.

Projekti raames toimusid õppekäigud AS-i Rak-vere Vesi, Lääne-Virumaa Jäätmekäitluskesku-sesse ja Jääaja Keskusesse.

Esimesel õppekäigul „Vesi meie igapäevaelus” osaleti loengul veest ja selle kaitsest ning tutvuti vee puhastamise võimaluste ja mehhanismidega.

Teisel õppekäigul „Ära vii pürgi metsa, vii

Pääsküla gümnaasiumi õpilased õppekäigul „Ära vii pürgi metsa, vii jäätmejaama“

jäätmejaama” vaadati üheskoos liigiti kogutud jäätmeid ja saadi teada, mida huvitavat nendest jäätmetest teha saab, samuti kuidas koduse prügi sorteerimine mõjutab selle taaskasutuse võimalusi. Õppekäigul Jääaja Keskusesse „Inimene mõjutab maailma” saadi ülevaade inimtegevuse mõjust keskkonnale ja vastutustundlikust tarbimisest. Projekti tegevused toimusid 2015. aasta kevadel ja sügisel looduseõpetuse tundide raames ning olid mõeldud 6.-8. klassi õpilastele.

Allikas: Tallinna Pääsküla Gümnaasium


Nõmme noored kabetajad võistlesid Jaan Taltsiga9.8

1000 aiandushuvilist sõpra Tallinna lasteaedades9.9

6.-12. juulini toimus Tõstamaal Tallinna Nõmme Noortemaja kaberingi ja Nõmme Kabeklubi ühine suvelaager lastele. Kolmkümmend kolm last ja kuus kasvatajat veetsid terve nädala väikeses Tõhela külas, Tõhela järve naabruses.

Osalejate kasutuses oli Tõhela Rahvamaja, mis mahutas soovijad küll katuse alla, kuid paljud eelistasid ekstreemsemat ööbimist – telkimist rah-vamaja ümbruses.

Külarahvas oli kabetajate suhtes väga hästi meelestatud, avades korraldajatele palju võima-lusi laagrit veelgi põnevamaks muuta. Üks meel-dejäävamaid ettevõtmisi oli lehmalauda külastus. Osalejatele avanes suurepärane võimalus tutvuda laudas toimuvaga, lehmi ja vasikaid leivaga toita, ning uudistada kahepäevaseid vasikaid.

Laagris mängiti pallimänge, toimusid viktorii-nid, korvpalli vabavisked ja muud. Esmakordselt korraldati fotojaht ning kirjandusžanreid tutvustav omaloomingu esitamine.

Üheks suuremaks elamuseks oli omaaegse tõstekuulsuse Jaan Taltsi külaskäik, mis kestis üle kolme tunni. Praegu 70-aastane olümpiavõitja ja kahekordne maailmameister on püstitanud üle neljakümne maailmarekordi. Mitmel aastal tun-nistati ta Eesti parimaks sportlaseks. Vestluses noortega rõhutas ta, kui tähtis on pühenduda oma

spordialale ning korrapärane ja mitmekülgne tree-ning. Koos maitsti laste valmistatud ruudulist, kabelauakujulist torti, mida kaunistas tõstekang.

Jaan Talts oli ise mitmekülgne sportlane ja ka tõstjate kabeturniiri võitja. Laagriski pidas ta maha pingelise partii Nõmme noortemaja kabe-ringi õpilase Aaron Sooga. Mõlemapoolsete või-malustega partii lõppes viigiga.

Kabeturniiri koos kohalike noortega võitis Aaron Soo, jättes seljataha kaks Eesti noortemeistrit.


Tallinna Tuule Lasteaia Tuulelipu rühma ning Tallinna Lasteaia Kikas kolme rühma lapsed osalevad Räpina Aianduskooli taimede kasvatamise projektis.

Räpina Aianduskool saatis oma 1000 sõbrale kaks sidrunmelissi ja kaks paraguai suhkrulehe taime. Tegemist on taimedega, millest saab valmistada väga maitsvat teed. Sõprade ülesanne on hoolit-seda taimede eest ja jälgida nende arengut. Tuleb mõõta taimede kasvu ja määrata lehtede arvu. Kui

taimed on juba piisavalt suured, siis paljundada neid ja jagada oma sõpradega.

Igal nädalal üllatab Räpina Aianduskool küsimusega, millele tuleb anda vastus projekti kodulehel. Kuna Tuulelipu rühma lapsed lõpe-tavad sel aastal lasteaia, siis loodavad nad just lõpupeol nautida enda kasvatatud taimedest val-mistatud teed.

Imbi Raasuke, Tallinna Tuule Lasteaia õppealajuhataja; Anne Lill, Tallinna Lasteaia Kikas õppealajuhataja

Üheks suuremaks elamuseks Nõmme kabetajate suvelaagris oli tõstekuulsus Jaan Taltsi külaskäik


Kullerkupu lasteaed avastas ja uuris looduse muutumist9.10

Tallinna Kullerkupu Lasteaed viis 2014. aasta aprillist 2015. aasta jaanuarini koostöös Kesk-konna Investeeringute Keskusega (KIK) läbi õuesõppe projekti, et lapsed õpiksid märkama loodust ning selle muutumist eri aastaaegadel.

Projekti eesmärgiks oli ergutada laste avastamistahet ning õppimist läbi enda kogemuste ning soovi uurida ja teada saada, samuti soodustada lasteaiaõpe-tajate koostööd.

Projekt koosnes neljast õppe-päevast lasteaia õuealal ning kahest matkast: suvel matk Keila-Joale ning sügisel matk Pääsküla rabasse. KIK rahastas väljasõidud ning õppevahendid.

Õuesõppe päevadel said lapsed eri aastaaega-del tuttavaks ilmajaamaga. Määrati tuule suunda, ilmakaari ja sademete hulka, jälgiti päikesekella.

Luupidega sai läbi uuritud kogu õueala, mikros-koopidega aga eriti pisikesi osakesi. Mõõdulinti-dega mõõdeti nii puutüvesid kui ka muid objekte. Tänu projektile sai lasteaed oma õueala kõikidele puudele kenad sildid, mida lapsed igapäevaselt aktiivselt kasutavad.

Matkade eesmärgiks oli võrrelda looduse erinevust lasteaia õuealal ning väljaspool seda. Pääsküla matka tegi eriliseks see, et bussi juhtis ei keegi muu kui lasteaia direktor. See tekitas ele-vust nii lastes kui ka lastevanemates, kes matkal kaasas olid. Kullerkupu lasteaia üheks põhiväär-tuseks on hoolimine. Läbi õuesõppe projekti kas-vas lastes armastus ja hoolimine looduse vastu, avardus silmaring ning täienes teadmistepagas. Olulist täiendust sai ka lasteaia õuesõppe mapp. Tore on, et osaleda said kogu lasteaia lapsed, per-sonal ning osaliselt ka lastevanemad. Et kõik las-tevanemad projektist osa saaksid, valmis fotonäi-tus, mis kaunistas lasteaia seinu pikka aega.

Karin Pero, Tallinna Kullerkupu Lasteaia õppealajuhatajaKullerkupu lasteaia

lapsed matkasid Pääsküla rabas

Tuule lasteaias võisteldi aasta sportlase Rasmus Mägi auks9.11

Igal aastal toimuvad Tallinna Tuule Lasteaias sisekergejõustiku meistrivõistlused: jooksus, palliviskes, hüppenööriga hüppamises jm. Sellel aastal oli lastele eeskujuks tõkke-jooksja Rasmus Mägi – aasta sportlane 2014.

Võistlusteks valmistuti mitu nädalat. Liiku-misõpetaja Mari-Ann Järve tutvustas jooksu-tehnikat, õpetas lastele tõkete ületamist, näitas videoid Eesti parima sportlase jooksudest ja rää-kis võistlustest. Võistluse päevaks (29. jaanua-ril 2015) oli kõigil lastel tõkkejooks selge ja võis teistelegi näidata. Rasmus Mägil on järelkasv ole-mas. Kuna jõudu jäi ülegi, võisteldi ka topispalli visetes ja hooga kaugushüppes.

Imbi Raasuke, Tallinna Tuule Lasteaia õppealajuhataja

Tuule lasteaia kergejõustikuvõistlused korraldati seekord tõkkejooksja Rasmus Mägi auks


Lugemispesa ring Kadrioru Saksa Gümnaasiumis9.12

Lugemishuvi äratamiseks ja funktsionaalse lugemisoskuse arendamiseks on Kadrioru Saksa Gümnaasiumis ellu kutsutud lugemis-pesa ring, kus lapsed käivad koos korra nädalas.

Lugemispesa püüab tuua lasteni raamatute imelist maailma, milleni neil üksi on raske jõuda.

Lastekirjandusest algab raamatuhuvi ja luge-misharjumus kogu eluks. Lastekirjandus aitab lapsel maailma asjadest aru saada, kujundab maa-ilmavaate ja väärtused. Lugemispesa ring tege-lebki lasteraamatute soovitamise, samuti laste-kirjanike ja illustraatorite ning nende loomingu tutvustamisega. Loetud on nii Eesti lastekirjanike kui ka teiste riikide autorite teoseid.

Lugemispesas ei istu laps raamatuga üksi, vaid ühe raamatu juures istutakse koos – loetakse raamatut ette, jagatakse mõtteid. Õpitakse arut-lema loetu ja sealt edasi probleemide üle, millega elus kokku puututakse (kiusamine, üksindus jm). Koos lugedes saavad loetust osa ka need lapsed, kellele vähesem lugemisoskus muidu takistuseks on. Raamatud, millest teised jutustavad, äratavad neis huvi ning teisi kuulates tekib ka nendel soov keerukamaid raamatuid lugeda.

Raamatuid tutvustavad nii õpilased ise kui ka õpetaja. Raamatut lugedes puutuvad lapsed kokku sõnade ja väljenditega, mille tähendust nad ei tea ja mis vajavad lahtiseletamist, samuti jäävad lapse jaoks mitmedki küsimused õhku. Need räägitakse läbi ja igaüks, kes soovib, saab loetut seostada

oma kogemustega. Lapsed saavad seeläbi rääkida lahti ka oma mured ja rõõmud.

Tutvutud on Tallinna erinevate raamatuko-gudega: Tallinna Keskraamatukogu, Torupilli raamatukogu, Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Kadrioru raamatukogu. Eriti tihedad sidemed on lugemispesal Torupilli raamatukoguga, kus kohtuti mitme kirjanikuga: Indrek Koff, Ilmar Tomusk ja Wimberg. Lapsed küsisid kirjanikelt nende lapsepõlve kohta ja said teada nende kuju-nemisteest kirjanikeks. Nad kogesid äratundmis-rõõmu, kokkupuutepunkte nende endi ja kirjanike maailma vahel – ühised spordialad, armastatud tegevused jne. Need kohtumised on äratanud las-tes huvi ja andnud lugemisele omamoodi sära.

Vaatamas käidi ka Mika Keräneni raamatu järgi tehtud lavastust „Vana roosa maja”, vaadati Nukuteatri etendust „Nublu” ning Estonias bal-lette „Pähklipureja” ja „Lumivalgeke”. Osaleti Nukitsa konkursil, kirjutati ise raamatututvustusi (vt Keskraamatukogu Lastelehe rubriiki „Ekstrak-lass”, detsember 2013), tutvuti Ilonimaaga Haapsalus ning kohtuti raamatukoer Susiga. Lisaks kohtumistele ja raamatute lugemisele osa-leti projektis „Loeme valmis oma raamatu”. Ees ootab kohtumine ajakirja Täheke peatoimetajaga.

„Olen kindel, et läbi lugemisringi tegevuse paranes laste lugemisoskus ja arenes loetust aru saamise oskus. Avardus ka laste silmaring. Loo-detavasti areneb ka kuulamisoskus ja tähelepa-nuvõime,” leiab Kadrioru Saksa Gümnaasiumi

Kadrioru Saksa Gümnaasiumi lugemispesa ring kohtumas Ilmar Tomuski ja Wimbergiga

„Lugemispesas ei istu laps raamatuga üksi,vaid ühe raamatu juures istutakse koos.

”


Kadrioru Saksa Gümnaasiumi lugemispesa ring kohtumas Ilmar Tomuski ja Wimbergiga

Tuule lasteaias sai ettelugemis-päevast ettelugemisnädal9.13

Õismäe gümnaasiumi õpilaste aabitsates on autorite autogrammid9.14

õpetaja Airi Metspalu. „Koos raamatuid nautides muutub lugemine vajaduseks. Lugemine omakorda arendab last tervikuna: tema mõtlemisvõimet, ära-tab huvi maailma vastu, kujundab lugemist kui har-jumust, arendab iseseisvust ja väärtustab aega.”

Peamine on aga rõõm, mis saadakse raamatut lugedes. See rõõm lugemisest ehk lugemisrõõm tekibki lapses, kui ta elab kaasa toimuvale ja saab mõtetes raamatu tegelaseks.

Airi Metspalu, Kadrioru Saksa Gümnaasium

Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsus 20. okt-oobril 2014 juba 21. korda täiskasvanuid ja lapsi osalema üle-eestilisel ettelugemise päeval.

Tallinna Tuule Lasteaias sai ettelugemispäevast lausa nädal. Tuuleveski, Tuulekella, Meretuule ja Tuuleselli rühmad kutsusid lastele ette lugema emasid ja vanaemasid, Tuuletrolli, Tuulepesa, Tuulelohe ja Tuuleratta rühmad aga naaberrühma õpetajaid. Tuulelipu rühm kuulas vanadelt heli-kandjatelt tuntud näitlejate esitusi. Sõimerühma-des näidati laua- ja flanelltahvlietendusi. Ka õpeta-jatele toimus ettelugemine – liikumisõpetaja luges Kaie Ilvese raamatut „Tädi ja Motja teistmoodi

suvi”, milles kolleegid võisid ära tunda ettelugeja.Novembris 2014 korraldas Põhjamaade Minist-rite Nõukogu Põhjamaade raamatukogunädala „Trollid Põhjalas”, kus loeti lastele ja täiskasva-nutele ette trollilugusid. Ka Tallinna Tuule Laste-aias võtsid lapsed kaasa trollidega seotud raamatuid ja mänguasju. Koos kuulati trollijutte ja -muusikat, joonistati ning meisterdati, käidi üksteisel külas ega unustatud ka eestimaiseid trolle: kadri- ja mar-disante. Trollinädalast valmis lasteaial veebiraamat.

Järgmise aasta raamatukogunädala teema on „Sõprus Põhjalas”.

Imbi Raasuke, Tallinna Tuule Lasteaia õppealajuhataja

Juba 2006/07. õppeaastast on Tallinna Õismäe Gümnaasiumi kõik 1. klasside õpilased esmast kirjatarkust nõutanud aabitsatest, kust nad leiavad ka selle koostajate autogrammid.

Vähe sellest – kordamööda on autorid Leelo Tun-gal ja Eha Hiiepuu 1. septembri aktustel käinud ise aabitsaid vastsetele koolijütsidele ka üle andmas. Autoreid on selle juures abistanud kooli logolind Ökul. Autorite kohalolek ja nende soojad tervi-tussõnad on alati rõõmustanud nii õpilasi kui ka

nende vanemaid. 1. sep-tembril 2014 toimunud aabitsaaktusel said 1. klasside õpilased uute autorite Linda Trossi ja Ülle Kaasiku koos-tatud „Öökull Öösikese aabitsa”. Kaheksa aastat kestnud tra-ditsioon elab aga edasi: õpilased leidsid aabitsast Linda Trossi autogrammi.


Õismäe gümnaasiumi esimeste klasside õpilased

nõutavad kirjatarkust aabitsatest, kuhu autorid on andnud autogrammid

„Autorite kohalolek on rõõmustanud nii õpilasi kui ka nende vanemaid.

”

en.calameo.com

Trollinädala veebiraamat:


Tunne oma maa ja rahva lugu! Nagu on kirjutanud Rein Veidemann, on Kalevipoja eepos Eesti rahvuse tüvitekst.

Nii hea on toetada selg vastu vana puu tüve ja saada temalt jõudu, jalge all tunda sügavaid juuri ja peakohal näha võimsat võra. Aga kui vana lugu on maailma virr-varri ära kadunud ja lugu mee-lest läinud? Mida siis teha? Ikka otsida igalt poolt, kogeda ja leida seda vana lugu igal moel. Sün-dis läbi talvise õppeveerandi kestev õppeaineid lõimiv loovprojekt, eeposfestival „Kalevipoeg”.

Alustati otsast ja otsiti üles Eno Raua raa-matu. Vaadati pilte, loeti ja jutustati lugusid. Väike Kalevipoeg kasvas natuke suuremaks – nii põlvepikkuseks poisikeseks. Otsustati Kalevi-poega edasi otsida KUMU maalikogudest. Osa-leti Kumu haridusprogrammis, kus omavahel on lõimunud kunst, kirjandus ja geograafia. Räägiti muistendeid, loeti teoseid kehakeeles ning püüti mõistatada Kalevipoja tõelist suurust ja tugevust. Uuriti koos Eestimaa kaarti, kus peal Kalevipoja eeposega seotud paigad. Põlvepikkune Kalevi-poeg kasvas juba puusakõrguseks poisikeseks.

Otsiti edasi. Mõeldi, et kust küll tuli Kalevi-poja jõud ja ramm? Eks ikka heast eesti toidust. Löödi lokku ja kutsuti rahvas kokku – teoks sai rahvustoidulaat. Mekkida sai nii tedremune (kamapallid), Linda leivakesi (karask), Ranna-piiga räimerõõmu (praeräim), Vetevaimu vahu-kest (kamavaht), Sarviku mokamääret (maitse-või), Sortsi soolast (heeringavõie), Kalevipoja leivavalgust (sõir) ja kosutada end Soome sepa

vägijoogiga (mustikakissell). Kõik toidud said valmistatud kodunduse tundides headest tradit-sioonilistest Eesti toiduainetest. Aga et toit on tea-tavasti kaduv kunst, said kõik retseptid üles kirju-tatud ja pildile püütud ning valmis kokaraamat „Kalevipoja toidud”. Kalevipoeg kosus jälle ja sirgus mehemõõtu noormeheks.

Märtsis kehastuti ise Kalevipoegadeks. Tradit-sioonilisel emakeelenädalal etendasid kõik klassid ühe katkendi Kalevipoja raamatust. Dekoratsioo-nid valmistati ise puutöö- ja kunstiõpetuse tundi-des. Lood jutustasid, kuidas Linda nuttis terve järve, Soome sepp tahus vägilasele mõõga, Ilmaneitsi kaotas sõrmuse kaevu, Vetevaim jagas järve kaheks, Kalevipoeg võitles Sarvikuga ja päästis Põrgupii-gad, laev nimega Lennuk läks maailma otsa otsima, Kalevipoeg küsis Varrakult nõu ja kaitses oma rah-vast ning võitis suuri lahinguid. Kuulati ka vana eesti keele kõla regivärsina. Sündis oma rahvalaul – regivärss –, mida üheskoos leelotati. Õpilased said kogeda, milline võim ja vägi on meie keelel.

Kae imetegu – Kalevipoeg oligi kasvanud vägilaseks, meie kangelaseks. Parimad näitlejad said premeeritud Eesti Lastekirjanduse Kesku-ses. Autasudeks olid ikka keraamikatunnis val-mistatud Kalevipoja kivid.

Nii siis kasvatatigi Kalevipoega ja kasvati ka ise. Nii sai Kalevipoja loost kooli ilmapuu – süga-vate juurtega, mis ei lase murduda, tugeva tüvega, mis ei lase end kõigutada ja laia võraga, mis sil-mavaate ja mõtte ikka kõrge ja avara hoiab.


Kuidas Tondi põhikoolis Kalevipoega kasvatati9.15

Tondi põhikool kasvatas Kalevipoega, emakeelenädalal etendasid kõik klassid ühe katkendi Kalevipoja raamatust

„Õpilased said kogeda, milline võim ja vägi on meie keelel.

”

„Nii siis kasvatatigi Kalevipoega ja kasvati ka ise. Nii sai Kalevipoja loost kooli ilmapuu.

”


Metsamuusika Kikase lasteaias9.16Tallinna Lasteaias Kikas oli 2014/15. õppeaasta teemaks „Metsamuusika”. Viidi läbi palju toredaid ettevõtmisi, mis kõik olid seotud looduse, metsa ja puudega.

Korraldati lapse ja ema või isa meisterdatud loov-tööde näitus ja mälumäng lastele, osaleti Räpina Aianduskooli projektis „1000 sõpra” ja nii edasi.

Aprillis võeti ette puude istutamine kergliik-lustee äärde. Põngerjate rühma õpetaja Mare Perle meenutas seda nii.

13. aprillil sõitsime bussiga Hiiu peatusesse, kust kõndisime koos kergliiklustee algusesse. Seal meid juba oodati. Kohal oli mitu meest Nõmme Linnaosa Valitsusest ja ka ajakirjanik ning foto-graaf. Lastele räägiti, et selle tee äärde istutatakse üle 100 puu ja need on ilukirsi- ja õunapuud. Las-tele istutamiseks olid kaks esimest puud. Augud puude jaoks olid juba kaevatud, laste ülesandeks jäi juured mullaga katta ning kinni tampida. Poi-sid haarasid kohe vapralt labidad ja asusid tööle. Labidad olid küll täismeestele mõeldud, aga see lapsi ei heidutanud ning kõik tahtsid anda oma panuse. /---/ Varsti saigi töö tehtud. Lapsed luge-sid puudele luuletuse ja laulsid laulu ning soovi-sid, et nad ikka ilusti kasvama läheksid. Lõpus tegime puude all ka toreda ühispildi. Pilt

Lapsed olid kogu tegevusest väga haaratud ja neile meeldis see väga. Lubati tulla koos perega sinna jalutama ning vaatama, kuidas puud kas-vama on läinud. Oldi väga elevil sellest, kas neist ka lehes kirjutatakse. Sama päeva õhtul võiski juba Postimehe veebilehest vaadata pilte, kuidas

lapsed puid istutasid. Ka järgmise nädala Nõmme Sõnumites ilmus artikkel koos pildiga. Parasjagu oli meil pooleli „Naksitrallide” raamat, kus nak-sitrallid on hädas kuulsusega ja autogrammide soovijatega. Nii tekkis ka lastel kohe küsimus, et kas nemad on nüüd ka kuulsad ja kas neilt haka-takse autogramme küsima. /---/ Kunagi aastate pärast on lastel kindlasti uhke sellel teel jalutada ning meenutada, et kaks esimest puud tee ääres on nende istutatud.

Rühma- ja muusikaõpetaja koostöös valmis aga lõbus, lastepärane ning õpetlik muusikala-vastus ühest põnevast päevast metsas.

Läbi õpetaja (ehk täiskasvanu) ja kahe väikese lapse silmade avastati looduses olles erinevaid putukaid, kuulati loodushääli, kohtuti huvitavate lindude-loomadega. Metsas võis kohata töökaid sipelgaid, imekauneid liblikaid, salapärast saja-jalgset, toimekaid linde, naljakaid konni, võrku kuduvat ämblikku, krutskeid täis hundikutsikaid, aednikku, puuraidurit ja prügihunti.

Rühmaõpetaja kirjutatud vahvad vahetekstid ja etenduse tegelaste hoogsad laulud-tantsud teki-tasid kõigis lõbusa meeleolu.

Ega’s etenduses ainult lustitud! Tähelepanu pöörati ka loodushoiule. Räägiti looduse tasa-kaalust, meie metsade ja veekogude säilitamisest ning looduskaitse all olevate lindude-loomade kaitsest.

„Oli põnev ja tore päev!” arvasid lapsed.

Mare Perle, õpetaja; Merike Müürsepp, muusikaõpetaja (Tallinna Lasteaed Kikas)

Kikase lasteaia lapsed istutasid kergliiklustee äärde puud ja Nõmme linnaosa vanem Tiit Terik aitas need ära kasta

„Ega’s etenduses ainult lustitud! Tähelepanu pöörati ka loodushoiule.

”


30. märtsil 2015 toimus Vene Teatris Tallinna Reaalkooli tantsuline etendus „Üks kõikide, kõik ühe eest”.

Etendus oli kantud kooli varalahkunud direktori Gunnar Polma ütlusest: „Reaalkool ilma Reaali vaimuta oleks sama hambutu nagu Reaali vaim ilma sportlikkuseta.”

Tantsuetenduse idee autorid ja peakorraldajad olid Tallinna Reaalkooli õpetajad Thea Turulinn ja Liisi Tegelmann. Ürituse eesmärgiks oli äratada huvi liikumise, sh võimlemise, tantsu ja akrobaa-tika vastu, arendada masskavadega õpilaste koos-tööoskust, samuti anda õpilastele võimalus esi-neda „suurel laval”.

Oluliseks peeti, et numbrid oleksid erinevas liikumisstiilis ja et kaasatud oleks võimalikult palju lapsi. Kavade autorite ülesandeks jäi kava selgeksõpetamine kokkulepitud klasside õpilas-tele. Tööd tehti kehalise kasvatuse tundides (kui õppekavas oli võimlemise periood) ning vajadusel tehti proove ka tunnivälisel ajal.

Laval oli kokku 395 õpilast, kuus vilistlast ja 20 õpetajat ning pealtvaatajaid saalis 600.

Tagasiside lastevanematelt: „Programmi vaadates tekkis saalis eriline

sünergia, mis koosnes meeldivast nostalgiast kooli ühtekuuluvustundest, isamaalisusest ja nii

Reaalkooli tantsuline etendus „Üks kõikide, kõik ühe eest”9.16

koolipere kui ka kooli perede ühisest „hingami-sest”. Programm oli terviklikult üles ehitatud.”

„Oli hea üllatus, et süvaõppena reaalharidust andev kool näitas oma teist külge, tuues lavale liikuma nii väikse kui suure, nii õpetaja kui vilist-lase. Selline ürituse organiseerimine on tänuväärt /---/. Üritus on eeskujuks teistele koolidele tege-lemaks kehalise kasvatuse tundides jätkuvalt või rohkem liikumisega, mis annab lastele võimaluse esinemiseks koolis ja väljaspool kooli. Müts maha tegijate ees!”


Tallinna Reaalkooli tantsuline etendus „Üks kõikide, kõik ühe eest“, kus esines ligi 400 õpilast


Gustav Adolfi Gümnaasiumi tulundusõhtu muusikaõppe rikastamiseks9.16

Vanema venna päev Sitsi lasteaias9.17

8. mail 2015 korraldas Gustav Adolfi Gümnaasium tulundusõhtu kontserdi „Muusika kooli!”.

Kooli sõbrad, lastevanemad ja muusikahuvilised said annetada koolile vinüülplaate ja muusikainst-rumente. „Pered, kellel on jäänud vinüülplaadid tol-muma kapinurka või viidud keldrisse, tooge need plaadid kooli, meie oleme tänulikud,” kutsus koo-lidirektor inimesi üles. „Ootame tõesti igasuguseid plaate, nii nõukogudeaegseid, siis peamiselt firma Melodia omi, kui ka vanemaid – erinevad žanrid, stiilid ja esitajad – see kõik on ju muusikaajalugu, mis on kunagi loodud maailma kaunistama. Tutvu-gem siis sellega ja andkem noortele võimalus, kül-lap annavad sellised võimalused neile omakorda uut inspiratsiooni teha elus toredaid asju.”

Annetatigi mitusada vinüülplaati, CD-d ja DVD-d, toodi üks korralik pianiino, radioola ja

muudki veel. Kõik see võeti kasutusse muusikak-lassides.

Tulundusõhtu kontserdil astusid üles Alo Matiiseni vokaalansamblite konkursi laureaadid:

• Vokaalansambel GAMA2 (GAG, juhendaja Moonika Tooming),

• vokaalansambel Poissmehed (Türi, juhendaja Tea Saar) ning

• Perekond Leiburite Perebänd (Arvo Lei-bur – viiul, Marianne Leibur (12.b) – viiul, Terje Terasmaa – vibrafon, Henrik Leibur – löökriistad).

Viimane neist on ERSO kontsertmeistrist lapse-vanema eestvedamisel loodud üdini muusikutest koosnev pereansambel, kelle rõõm musitseerimi-sest on nakatav ja eeskuju vääriv.


Juba neljandat aastat järjest korraldab Sitsi Lasteaia õpetaja Jevgenia Kirilina projekti „Vanema venna päev” raames lasteaias huvitavaid tegevusi.

Soovitakse, et lastel, kellel ei ole isa või vanaisa, oleks samuti kedagi isadepäeva peole kutsuda. Seepärast kutsutakse peole „vanemad vennad” Ehte Humanitaargümnaasiumist. Sellel aastal tulid lastele külla 11.-12. klasside õpilased. Päev algas rõõmsa hommikuvõimlemisega. Seejärel jaotati lapsed meeskondadeks, et osaleda „vane-mate vendade” juhendamisel põnevatel võistlustel.

Koolipoisid rõõmustasid nooremaid tantsu- ja akrobaatikaelementide esitamisega, mille eest said suure aplausi osaliseks. Õues viibides sai palju liikuda ja suhelda. Päeva lõpus toimus tee-lauas südamlik vestlus elust ja koolist. Tee kõr-vale pakkusid lasteaialapsed kooki, mille nad ise küpsetasid.

Tore, kui sul on vanem vend, kes on sulle kaitsjaks ja abiliseks.

Alla Boriško, Sitsi Lasteaia direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal

„Annetati mitusada vinüülplaati, CD-d ja DVD-d, üks korralik pianiino, radioola ja muudki veel.

”

„Tore, kui sul on vanem vend, kes on sullekaitsjaks ja abiliseks.

”


Veebruaris 2015 korraldas Tallinna Pääsküla Gümnaasium õiglase maailma nädala. Kahe nädala jooksul toimus koolis palju õiglase maailma teemaga seotud erinevaid üritusi.

3.-12. klassi õpilastega viidi läbi õiglase kauban-duse teemalised töötoad. Koolis käis külas Pales-tiinast pärit vabatahtlik Lamees, kes rääkis 9.-12. klassi õpilastele elust Palestiinas ja islami kultuu-

rist. Avatud oli kohvi-teemaline näitus. Õiglase maailma nädala raames tähistati ka sõbrapäeva, siis said 2.-6. klasside õpilased lähemalt teada Aafrika sõprusklassidest. Mõne klassiga mängiti kehalise kasvatuse tundides ebaõiglast jalgpalli ning arutleti teemal „Ebaõiglus vs. õiglus spor-dis”, sama ka hariduses.

Allikas: Tallinna Pääsküla Gümnaasium

Pääsküla gümnaasium korraldas õiglase maailma nädala9.18

Merekalda kool vaatab Lasnamäe künkalt maailma9.19

Lasnamäe ja Pirita piiril paikneva Tallinna Merekalda Kooli huvijuht ja bioloogia õpetaja võtsid 2013/14.

õppeaastal ette MTÜ Mondo Maailmaharidus-keskuse süvaõppekursuse pealkirjaga „Riikliku õppekava valdkonnapädevuste ja alusväärtuste tulemuslik kujundamine maailmahariduse abil”. Käsitletavateks teemadeks olid: üleilmastumine ja vastastikune sõltuvus, sotsiaalne õiglus ja võrdsus, mitmekesisus, rahu ja konfliktid, jätkusuutlik areng.

Kursuse raames kujunes välja idee leida pilootklass, kellega koos võtta ette maailmaha-riduslikke tegevusi. Alustuseks tehti õpetajatele kursust kokkuvõttev ning ideed tutvustav esitlus. Pärast huvitatud klassijuhataja ja õpilaste leidmist tehtigi algust.

Koos õpilastega külastati ettevõtluspäeva raa-mes Maailmahariduskeskust, kus õpiti filmi, arutelu ning mängude kaudu, mida tähendab võrdõiguslikkus, kuidas oleme oma igapäevaste esemete kaudu seotud laia maailmaga, millised on arengumaades teravaimad probleemid. Uuriti, mida saame meie siin teha, et aidata kaasa nende probleemide leevendamisele, ning miks on olu-line üha globaliseeruvas maailmas arengukoos-

tööd ja humanitaarabi edendada. Keskuse töötaja eestvedamisel oli päev põnev ja tegus.

Osalejate tagasiside näitas, et huvi jätkub. Kevadel kutsuti külla Mondo esseekonkursi võitja, kes käis Keenias. Külaline näitas pilte kohalikust elust-olust ja jagas reisimuljeid. Seal-juures selgitas ta, millised aspektid sealse elukor-ralduse juures võivad olla meie õpilastele ehma-tavad, kuid mis näitavad samas hästi, millised on vastuolud kultuuris, majanduses, töö- ja elamis-tingimustes.

Ideid edaspidiseks on palju, võimalusi nende realiseerimiseks koostöös keskusega veelgi roh-kem. Maailmahariduskeskus on abiks nõu, jõu ja abimaterjalidega. Selle algatusega soovitakse väärtustada maailmahariduse olulisust aina enam üleilmastuvas maailmas.

Algus on tehtud - kuidas edasi? Maailmaha-riduse teemad lähevad kokku uue riikliku õppe-kavaga - selle kaudu saaks edendada õppeainete-vahelist lõimimist, korraldada koostöös põnevaid projekte, teemapäevi, kutsuda külalisi jpm. Len-nukaid ideid praegustele ja tulevastele maailma-hariduse saadikutele ning kohtumisteni!

Kristel Kotsar ja Liis Luumberg, Tallinna Merekalda Kool

„Ideid edaspidiseks on palju, võimalusi nende realiseerimiseks veelgi rohkem.

”


Lõppsõna

Erapiloodid mälestasid Siberisse küüditatud perekondi grupilennuga9.20

Erapiloodid plaanisid 14. juunil 2015 teha Tallinna kohal grupilennu, et mälestada 74 aasta eest juuniküüditamise ohvriks langenud perekondi.

Lennu üks eestvedajaid oli Hendrik Agur, Eesti Erapilootide Liidu asepresident, Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor. „Kui märkate meid, siis peatuge hetkeks, langetage pea ning meenutage neid, keda enam ei ole,” ütles Hendrik Agur enne lendu BNS-ile. „Seiskem vaba Eesti eest oma iga-päevase tubli õppimise ja tööga, et midagi tao-list, mida kogesid meie vanemad-vanavanemad, ei peaks keegi iialgi Eestis enam kogema.”

Stardirajale kogunes kuus väikelennukit ja kaks kopterit. Eesmärgiks oli kolmnurgakujuline for-matsioonlend üle Kakumäe, Tabasalu, Pääs-küla, Nõmme, Tallinna kesklinna, Pirita, Viimsi, Muuga ja Lasnamäe.

Ehkki ilm üha halvenes, olid seltskond kohal ja lennukid stardiks valmis. Lennuplaan pandi paika ning lennukites võeti kohad sisse. Paraku tuli minutitega lennukõlbmatuks muutunud ilma tõttu piirduda vaid stardirajale ruleerimisega. Idee on aga õilis ning loodame, et tuleval aastal saab grupilend teoks.


R ubinsteinil oli kontsert Berliinis. Peaproo-vile olid kutsutud sõbrad, nende hulgas helilooja Berger poja Alviniga. Kui pikk klaveriteos oli lõppenud, karjus väike

Alvin, enne kui keegi jõudis käsi plaksutada: „Braavo, braavo!”

Rubinsteinile meeldis poisi reageerimine väga, ta võttis poisi sülle ja küsis: „Miks sa esimesena braavo hüüdsid? Kas minu mäng meeldis sulle nii väga?”

Väike Alvin vastas: „Oh ei! Ma kisendasin braavo sellepärast, et see tükk viimaks ometi lõppes.”

Anton Rubinstein (1829 – 1894), Vene pianist ja helilooja, Peterburi konservatooriumi asutaja

Aitäh, head lugejad! Meie nüüd ka lõpetame. Anname teatepulga, õigemini taktikepi, üle teile, et saaksime kokku panna järgmise – kaheksanda – aastaraamatu.

Tänuga ja head soovides

Leini Jürisaar, Annika Evisalu, aastaraamatu „Omal viisil” koostajad ja toimetajad

1 Lennu üks eestvedajaid Hendrik Agur oma lennukit stardiks ette valmistamas

2 Ilmataat oli seekord kõvem mees kui lennujuht - lend tuli halva ilma tõttu ära jätta

1 2


10 LISADÜkskord, kui akadeemilisel meeskooril oli kontsert ühes maakultuurimajas, tuli kontserdi vaheajal Ernesaksa juurde üks põllumees ja küsis, et mis tööd need poisid ka teevad?

Ernesaks vastas, et meie töö on laulmine. “Noh, hää küll,” jätkas maamees, “aga mis töö eest te raha saate?”

Gustav Ernesaks(1908–1993), EESTI HELILOOJA JA KOORIJUHT


Kuldmedaliga autasustatud gümnaasiumilõpetajad 2014/15. õppeaastalLisa 1.

Hõbemedaliga autasustatud gümnaasiumilõpetajad 2014/15. õppeaastalLisa 2.

2014/15. õppeaastal lõpetas Tallinna gümnaasiumi kuldmedaliga 157 abiturienti

2014/15. õppeaastal lõpetas Tallinna gümnaasiumi hõbemedaliga 93 abiturienti

Tanel-Martin Grassmann Audentese ErakoolLiisa Marie Ruudna EBS GümnaasiumMerili Palmet EBS GümnaasiumMai-Britt Tomson Eesti Rahvusvaheline KoolEnn Toomas Veikesaar Eesti Rahvusvaheline KoolAnna Jakovleva Ehte HumanitaargümnaasiumKonstantin Kadõtšenko Ehte HumanitaargümnaasiumKarina Samigullina Ehte HumanitaargümnaasiumAleksandr Bajura EurogümnaasiumValeria Baškatova EurogümnaasiumMaria Sigal EurogümnaasiumRait Bessonov Gustav Adolfi GümnaasiumOliver Kips Gustav Adolfi GümnaasiumNele Nõmm Gustav Adolfi GümnaasiumHeli Parašin Gustav Adolfi GümnaasiumMarlen Elisabeth Undusk Gustav Adolfi GümnaasiumHelena Ije Gustav Adolfi GümnaasiumMaria Jõgi Gustav Adolfi GümnaasiumRasmus Kisel Gustav Adolfi GümnaasiumKaari Kink Gustav Adolfi GümnaasiumKätriin Kukk Gustav Adolfi GümnaasiumTõnis Tõnison Gustav Adolfi GümnaasiumKarolin Pihlak Gustav Adolfi GümnaasiumReete Rool Gustav Adolfi GümnaasiumMaria-Irena Mutso Gustav Adolfi GümnaasiumMaria Fjodorova Haabersti Vene GümnaasiumAnastassia Kessareva Haabersti Vene GümnaasiumEvelina Dostijeva Haabersti Vene GümnaasiumLola Karimova Haabersti Vene GümnaasiumKatarina Kuznetsova Haabersti Vene GümnaasiumAnna Matina Haabersti Vene GümnaasiumValeria Nerman Haabersti Vene GümnaasiumAnnika Lillemägi Jakob Westholmi GümnaasiumKristina Morozjuk Kadrioru Saksa GümnaasiumSofia Kustova Lasnamäe GümnaasiumStanislav Jeršov Lasnamäe GümnaasiumJelena Šibalova Lasnamäe GümnaasiumNikolai Grigorjev Lasnamäe Vene GümnaasiumAnastassia Martšenko Lasnamäe Vene GümnaasiumValeria Semjonova Lasnamäe Vene GümnaasiumVadim Vassilevski Lasnamäe Vene GümnaasiumGert Raudsepp Pelgulinna GümnaasiumAndreas Saltsberg Pelgulinna GümnaasiumLaura Johanna Evisalu Tallinna 32. KeskkoolAnn-Maria Ojavee Tallinna 32. KeskkoolTuuli Reimann Tallinna Arte GümnaasiumGerli Liloson Tallinna Arte GümnaasiumAnett Vilipuu Tallinna Arte GümnaasiumTuuli Reiman Tallinna Arte GümnaasiumOlga Korotškina Tallinna HumanitaargümnaasiumSofia Kuperštein Tallinna HumanitaargümnaasiumJekaterina Popova Tallinna Humanitaargümnaasium

Veronika Tšatškova Tallinna HumanitaargümnaasiumAlina Kurjan Tallinna HumanitaargümnaasiumAnna Shishparenok Tallinna HumanitaargümnaasiumTomas Kingissepp Tallinna HumanitaargümnaasiumGeorg Kuusik Tallinna Inglise KolledžViive Trepp Tallinna Inglise KolledžMaria Orav Tallinna Inglise KolledžEdwin Weber Tallinna Juudi KoolMark Stambler Tallinna Juudi KoolAnnika Antsman Tallinna Järveotsa GümnaasiumSteven Nõmmik Tallinna Järveotsa GümnaasiumLev Goffert Tallinna Kesklinna Vene GümnaasiumNina Maystruk Tallinna Kesklinna Vene GümnaasiumVitaly Zaporozhets Tallinna Kesklinna Vene GümnaasiumMarina Vager Tallinna Kesklinna Vene GümnaasiumAnton Tšižov Tallinna Kesklinna Vene GümnaasiumRasmus Tomsen Tallinna KunstigümnaasiumIndrek Pertman Tallinna Kuristiku GümnaasiumSander Rebane Tallinna Kuristiku GümnaasiumMaris Pille Tallinna Lilleküla GümnaasiumKarina Jerõgina Tallinna Läänemere GümnaasiumViktoria Baran Tallinna Läänemere GümnaasiumAleksei Murohh Tallinna Läänemere GümnaasiumGleb Rimmel Tallinna Läänemere GümnaasiumŽanna Beilinson Tallinna Mustamäe HumanitaargümnaasiumLia Gavriljuk Tallinna Mustamäe HumanitaargümnaasiumAljona Kruglova Tallinna Mustamäe HumanitaargümnaasiumVladislav Põrjajev Tallinna Mustamäe HumanitaargümnaasiumSofya Koledenkova Tallinna Mustamäe HumanitaargümnaasiumAnastassia Solomanina Tallinna Mustamäe HumanitaargümnaasiumAnna-Evgeniya Petrova Tallinna Mustamäe HumanitaargümnaasiumKristina Kaljakina Tallinna Mustamäe HumanitaargümnaasiumRoman Naduvaev Tallinna Mustamäe ReaalgümnaasiumMaria Krasnopevtseva Tallinna Mustamäe ReaalgümnaasiumAleksandr Morozov Tallinna Mustamäe ReaalgümnaasiumDiana Nikonkova Tallinna Mustamäe ReaalgümnaasiumJana Lopuhina Tallinna Mustamäe ReaalgümnaasiumAnastassia Zahharova Tallinna Mustamäe ReaalgümnaasiumYuliya Basikhina Tallinna Mustjõe GümnaasiumJelizaveta Kononova Tallinna Mustjõe GümnaasiumVladislav Leiri Tallinna Mustjõe GümnaasiumKristina Rešnjak Tallinna Mustjõe GümnaasiumLiisi Promet Tallinna MuusikakeskkoolMärten Mändla Tallinna Nõmme GümnaasiumValeri Borodavko Tallinna Pae GümnaasiumIlja Zolotnikov Tallinna Pae GümnaasiumLiisa Maria Kuuskmaa Tallinna Prantsuse LütseumGreta-Krislin Lutter Tallinna Prantsuse LütseumIreene-Britt Ollino Tallinna Prantsuse LütseumAnneli Kripsaar Tallinna Prantsuse LütseumEleriin Müüripeal Tallinna Prantsuse LütseumHeleriin Ots Tallinna Prantsuse Lütseum

Erki Meinberg Tallinna Pääsküla GümnaasiumMartin Sarap Tallinna Pääsküla GümnaasiumMark Basalõga Tallinna Saksa GümnaasiumEleri Pilliroog Tallinna Saksa GümnaasiumSiim Kaupmees Tallinna Saksa GümnaasiumOskar Orglaan Tallinna Saksa GümnaasiumJorma Jürisaar Tallinna TehnikagümnaasiumMaksim Kašura Tallinna Tõnismäe ReaalkoolMaria Maloverjan Tallinna Tõnismäe ReaalkoolJelizaveta Sudakova Tallinna Tõnismäe ReaalkoolVladislav Tammi Tallinna Tõnismäe ReaalkoolNatalja Gurnik Tallinna Õismäe Vene LütseumKarina Kabrits Tallinna Õismäe Vene LütseumAnastassia Karnaušenko Tallinna Õismäe Vene LütseumDina Tanaga Tallinna Õismäe Vene LütseumAnastasia Soboleva Tallinna Õismäe Vene LütseumKärt Mättikas Tallinna ÜhisgümnaasiumKerttu-Maria Peensoo Tallinna ÜhisgümnaasiumKatrin Sander Tallinna ÜhisgümnaasiumValentina Kostikova Vana-Kalamaja Täiskasvanute GümnaasiumFjodor Smeritševski Vana-Kalamaja Täiskasvanute GümnaasiumHeliise Harriet Harusoo Vanalinna HariduskolleegiumKelli Marie Jaama Vanalinna HariduskolleegiumVeiko Kääp Vanalinna HariduskolleegiumAnne Ott Vanalinna HariduskolleegiumKärt Poots Vanalinna HariduskolleegiumMadli Jürisson Vanalinna HariduskolleegiumKerli Reintamm Vanalinna HariduskolleegiumKristella Jurkatamm Audentese SpordigümnaasiumRaul Kartsep Audentese SpordigümnaasiumHanna-Loore Õunpuu Audentese SpordigümnaasiumKristi Tamp Audentese SpordigümnaasiumKadri-Ann Lass Audentese SpordigümnaasiumJuta Mae Tallinna ReaalkoolPille-Riin Paavo Tallinna ReaalkoolKarl Pohla Tallinna ReaalkoolKenneth Tuul Tallinna ReaalkoolMarkus Laars Tallinna ReaalkoolMari Stepanjan Tallinna 21. KoolEnel Rand Tallinna Õismäe GümnaasiumBritt Kärbis Tallinna Õismäe GümnaasiumMerit Puustusmaa Tallinna Õismäe GümnaasiumRaimond Karutoom Tallinna Mustamäe GümnaasiumRenata Jusupova Tallinna Vanalinna Täiskasvanute GümnaasiumTanel Teede Tallinna Vanalinna Täiskasvanute GümnaasiumAlina Kriger Tallinna Linnamäe Vene LütseumAngelina Korol Tallinna Linnamäe Vene LütseumElizabet Drajeva Sakala EragümnaasiumDiana Skatškova Sakala EragümnaasiumKirke Leinatamm Rocca al Mare KoolElen Tark Rocca al Mare KoolRaimond Pääru Rocca al Mare KoolMaria Stepanova Tallinna Kristiine Gümnaasium

Mariana Tulf EBS GümnaasiumKarl Veiram EBS GümnaasiumJulia Kotškina Ehte HumanitaargümnaasiumTriinu Triibmann Gustav Adolfi GümnaasiumMartin Melnikov Gustav Adolfi GümnaasiumOtt Männik Gustav Adolfi GümnaasiumNele Reimets Gustav Adolfi GümnaasiumElisabeth Parman Gustav Adolfi Gümnaasium

Karlote Kiissa Gustav Adolfi GümnaasiumGrete Liis Vain Gustav Adolfi GümnaasiumGeorg Vooglaid Gustav Adolfi GümnaasiumKalev Gustav Keert Gustav Adolfi GümnaasiumHedvig Soone Jakob Westholmi GümnaasiumLika Kudrjašova Kadrioru Saksa GümnaasiumAlexander Dan Håkan Fridlund Lasnamäe GümnaasiumAleksandra Laan Lasnamäe Vene Gümnaasium

Sofia Paes Lasnamäe Vene GümnaasiumMari-Liis Dobrjanski Pirita MajandusgümnaasiumKristjan Tärk Pirita MajandusgümnaasiumViktoria Titova Tallinna 53. KeskkoolKsenia Korolkova Tallinna 53. KeskkoolMadis Vihmann Tallinna Arte GümnaasiumVassilissa Kalinina Tallinna HumanitaargümnaasiumElizabeth Matkevitš Tallinna Humanitaargümnaasium


Edukaimad Tallinna õpilased 2014/2015. õppeaasta olümpiaadidelLisa 3.

Valeria Kovš Tallinna HumanitaargümnaasiumAnna-Anita Danilova Tallinna HumanitaargümnaasiumElina Kulakova Tallinna HumanitaargümnaasiumJeva Skarlet Tallinna HumanitaargümnaasiumJekaterina Teterina Tallinna HumanitaargümnaasiumBirgit Kukk Tallinna Järveotsa GümnaasiumKsenia Barkova Tallinna Kesklinna Vene GümnaasiumOlga Tsvetkova Tallinna Kesklinna Vene GümnaasiumBrigita Brjuhhanov Tallinna Lilleküla GümnaasiumIiris Embrich Tallinna Lilleküla GümnaasiumMelissa Padjus Tallinna Lilleküla GümnaasiumMadis Kask Tallinna Lilleküla GümnaasiumEvelina-Aleksandra Kedrova Tallinna Läänemere GümnaasiumMaria Kuznetsova Tallinna Läänemere GümnaasiumAndrei Jasnev Tallinna Mustamäe HumanitaargümnaasiumJessica Must Tallinna Mustamäe HumanitaargümnaasiumAnne Kuzmitski Tallinna Mustamäe HumanitaargümnaasiumJekaterina Olesk Tallinna Mustamäe HumanitaargümnaasiumDaniil Savoskin Tallinna Mustamäe ReaalgümnaasiumAleksandr Laine Tallinna Mustjõe GümnaasiumEgle Palk Tallinna Nõmme GümnaasiumLoviisa Lees Tallinna Nõmme GümnaasiumGor Aršakjan Tallinna Pae GümnaasiumAnastassia Belkov Tallinna Prantsuse Lütseum

Elina Lototskaja Tallinna Pääsküla GümnaasiumJonas Tõnisson Tallinna Saksa GümnaasiumDaša Švaikovskaja Tallinna Tõnismäe ReaalkoolAleksandr Gurin Tallinna Õismäe Vene LütseumDajana Grasman Tallinna Õismäe Vene LütseumMihhail Jaskov Tallinna Õismäe Vene LütseumAleksandra Solovjova Tallinna Õismäe Vene LütseumErika Vederman Tallinna Õismäe Vene LütseumKelli Põllu Tallinna ÜhisgümnaasiumUljana Karpova Vana-Kalamaja Täiskasvanute GümnaasiumMaria Barbara Niitvägi Vanalinna HariduskolleegiumDoris Terese Lepik Vanalinna HariduskolleegiumEpp Poom Vanalinna HariduskolleegiumPia Inger Sepman Vanalinna HariduskolleegiumGrete Lisette Nõmmiste Vanalinna HariduskolleegiumHanna Valdmann Vanalinna HariduskolleegiumAlan Joonatan Rebane Audentese SpordigümnaasiumRagnar Luga Tallinna ReaalkoolKerstin Äkke Tallinna ReaalkoolAnnemai Avingu Tallinna ReaalkoolAlexander Linnamäe Tallinna ReaalkoolHanna Rimm Tallinna ReaalkoolSten Laansoo Tallinna ReaalkoolPille-Riin Paas Tallinna 21. Kool

Greete-Johanna Froš Tallinna 21. KoolBritta Pung Tallinna 21. KoolHellery Kender Tallinna 21. KoolOliver Saar Tallinna Õismäe GümnaasiumMari Liiver Tallinna Mustamäe GümnaasiumMart Soo Tallinna Mustamäe GümnaasiumSanders Skorik Tallinna Mustamäe GümnaasiumMarika Viira Tallinna Vanalinna Täiskasvanute GümnaasiumKelly Kaljuvee Tallinna Vanalinna Täiskasvanute GümnaasiumElke Jaakson Tallinna Vanalinna Täiskasvanute GümnaasiumKarin Pajur Tallinna Vanalinna Täiskasvanute GümnaasiumTuuli Tohver Tallinna Vanalinna Täiskasvanute GümnaasiumKaterina Kalistratova Tallinna Linnamäe Vene LütseumJulia Tšitškova Tallinna Linnamäe Vene LütseumHelen Asuküla Tallinna Laagna GümnaasiumMargareth Meri Rocca al Mare KoolElisabeth Kiviorg Rocca al Mare KoolTriin Koris Rocca al Mare KoolMariann Rajur Tallinna Kristiine GümnaasiumHele-Riin Juhkama Tallinna Kristiine GümnaasiumKätlin Jürgenson Tallinna Kristiine Gümnaasium

Kool

Klas

s

Õppe

aine

Koht

Tallin

na vo

orus

Koht

üler

iigilis

el olü

mpiaa

dil

Vanalinna HariduskolleegiumElss Raidmets 8. kl emakeel 3.Hanna-Liisa Rebane 8. kl rahvaluule 6.Saara Liis Jõerand 9. kl emakeel 3. 1.Keitlyn Kukk 9. kl ühiskonnaõpetus 6.Rait Tooming 10. kl inglise keel 1.

saksa keel 3.–4.Ra Koort 10. kl inglise keel 3.Joonas Jürgen Kisel 10. kl matemaatika 3.

lingvistika 1.Jürgen Luus 10. kl füüsika 3.Alice Kattago 11. kl inglise keel 3.–4.Piibe Maria Talen 11. kl emakeel 3.–4.Veiko Kääp 12. kl informaatika 3.Jaagup Kümmel 12. kl informaatika 2.

Tallinna Kuristiku GümnaasiumRiina Meldre 10. kl inglise keel 2.Indrek Pertman 12. kl majandus 3.

Tallinna Kesklinna Vene GümnaasiumKsenia Bartlett 8. kl kunst 3.Michelle Claire Mader 10. kl saksa keel 1. 1.Anton Tsizov 12. kl ühiskonnaõpetus 6.

Tallinna Rahumäe PõhikoolStella Elise Maanurm 7. kl emakeel 2.

Tallinna Kristiine GümnaasiumPilleriin Raidma 5. kl inimeseõpetus 1.Ketren-Marlein Lootus 7. kl inimeseõpetus 3.Anna Lauretta Eespere 11. kl inglise keel 1.–2. 2.

kunst 2. 1.

Tallinna Südalinna KoolDeniss Poddubnõi 8. kl kodundus 1.

Tallinna Mustjõe GümnaasiumEva Rakova 8. kl kunst 2.Yuliya Basikhina 12. kl bioloogia 3.

Kool

Klas

s

Õppe

aine

Koht

Tallin

na vo

orus

Koht

üler

iigilis

el olü

mpiaa

dil

Tallinna Mustamäe GümnaasiumJohanna Sandra Tippo 11. kl inglise keel 1.–2.

Audentese ErakoolAnett Pärismaa 8. kl käsitöö 2. 1.Heike Olmre 11. kl inglise keel 3.–4.

Tallinna 21. KoolDavid Truusa 9. kl bioloogia 3.Albert Mihkel Ulla 9. kl ühiskonnaõpetus 1. 6.Robin Nool 9. kl ühiskonnaõpetus 2.Helen Laane 9. kl ühiskonnaõpetus 3. 4.Peeter Alex Mahhov 9. kl ühiskonnaõpetus 4.–5. 2.

füüsika 3.lingvistika 2.

Britta Pung 12. kl inglise keel 1.–2.lingvistika 2.

Raul Gross 12. kl vene keel 1. 1.

Tallinna Läänemere GümnaasiumVladislav Žurihhin 8. kl matemaatika 1.–2.Maria Reino 10. kl vene keel 6.

Tallinna Pääsküla GümnaasiumMartin Sarap 12. kl inglise keel 1.–2.

Tallinna Õismäe GümnaasiumKaspar Klettenberg 9. kl geograafia 2.–3. 3.

Tallinna Sikupilli KeskkoolKetly Iouriev 6. kl inimeseõpetus 1.Maiko Toimet 6. kl inimeseõpetus 3.–5.Heleri Tähtre 8. kl inimeseõpetus 2.–4.

Tallinna Inglise KolledžKaarel August Kurik 7. kl matemaatika 3.–4.Jan Seilenthal 7. kl geograafia 1. 2.Matri Joosua Hollman 7. kl geograafia 2.Susanna Mett 8. kl emakeel 2. 2.

keemia 3.geograafia 3.

Kool

Klas

s

Õppe

aine

Koht

Tallin

na vo

orus

Koht

üler

iigilis

el olü

mpiaa

dilUku Hannes Arismaa 8. kl matemaatika 3.–5.

füüsika 2.–3. 3.loodusteadused 3. 5.

Eva Pajusaar 9. kl emakeel 2. 3.Joosep Pärn 9. kl füüsika 3.

matemaatika 3.Grete-Triin Sulengo 9. kl astronoomia 4.Anna Maria Rüütmann 9. kl rahvaluule 2.Jaanus Lekko 9. kl geograafia 1. 3.Pille-Riin Eiskop 12. kl inglise keel 3.Georg Kuusik 12. kl ühiskonnaõpetus 1. 3.

Tallinna MuusikakeskkoolTanel-Eiko Novikov 8. kl inimeseõpetus 2.–4.

Kadrioru Saksa GümnaasiumAgnes Rosenberg 8. kl kodundus 2.Robert Sepp 9. kl ühiskonnaõpetus 4.–5.Saskia Virosiim 12. kl saksa keel 1. 4.

Tallinna Saksa GümnaasiumMarkus Kägu 5. kl õpioskusedMirjam Kärk 5. kl võistkondlikAnette Laarin 5. kl 2. kohtSiim Mattias Mae 5. klCarolin Marmel 5. klMagnus Murumaa 6. kl bioloogia 3.Hanna Maria Laaspere 8. kl käsitöö 3.Ralf Ellervee 9. kl tööõpetus 3.Laura Kranich 10. kl saksa keel 3.–4.Anna-Liisa Merilind 10. kl saksa keel 2. 3.Maarja-Liis Veeleid 11. kl saksa keel 3.Käbi-Riin Ojassoo 11. kl saksa keel 2.Anastasija Minitš 11. kl saksa keel 1.

vene keel 1. 2.Erika Adelman 12. kl saksa keel 2.Siim Kaupmees 12. kl saksa keel 3.

Tallinna Nõmme PõhikoolKadri Kivisik 6. kl inimeseõpetus 2.Marite Rikkas 6. kl inimeseõpetus 3.–5.Matilde Kivisilla 7. kl emakeel 3.

Kool

Klas

s

Õppe

aine

Koht

Tallin

na vo

orus

Koht

üler

iigilis

el olü

mpiaa

dil

Tallinna Prantsuse LütseumKaisa Arumeel 5. kl õpioskusedFrank Ervin 5. kl võistkondlikHenrik Innos 5. kl 3. kohtJames Rock 5. klMihkel Mäekalle 5. kl

inimeseõpetus 3.Sophie Isabella Rooba 5. kl inimeseõpetus 2.Kaarel Fridolin 6. kl bioloogia 1. 3.Mia Marta Ruus 6. kl bioloogia 3.Anni Joamets 7. kl bioloogia 1. 3.

geograafia 3. 2.inimeseõpetus 1.–2.

Carolin Lüübek 8. kl bioloogia 1.–2.Irma Herman 8. kl bioloogia 3.–4.Caro Kristiine Kallas 9. kl prantsuse keel 3.–4.Airon Johannes Oravas 9. kl bioloogia 1. 1.

matemaatika 1.–2.füüsika 2. 2.loodusteadused 1.geograafia 1.keemia 1.astronoomia 1.

Anett Peel 9. kl ühiskonnaõpetus 6.Gamithra Marga 9. kl astronoomia 6.Hanna Mia Koit 10. kl emakeel 1. 2.Hartvig Tooming 10. kl matemaatika 1.–3. 3.

astronoomia 2.Mati Lepikson 10. kl ühiskonnaõpetus 3.–5.Miina Adermann 11. kl vene keel 2. 3.

Tallinna 32. KeskkoolHelena Eharand 11. kl emakeel 3.–4.

Tallinna Tõnismäe ReaalkoolNikita Leo 9. kl füüsika 3.

Paul Kerner 10. kl füüsika 2.keemia 2.astronoomia 6.

Mihhail Lebedev 10. kl matemaatika 3.


Kool

Klas

s

Õppe

aine

Koht

Tallin

na vo

orus

Koht

üler

iigilis

el olü

mpiaa

dil

Vadim Šved 12. kl matemaatika 3.

Rocca al Mare KoolRoos Lisette Parmas 9. kl keemia 1.

Tallinna 53. KeskkoolLeonid Latsepov 10. kl eesti keel 1.

Tallinna ÜhisgümnaasiumTõnis Tamme 11. kl soome keel 1.Elisabeth-Sofia Adermaa 12. kl vene keel 2. 1.Simona Mitmann 12. kl soome keel 2.

Pirita MajandusgümnaasiumNikita Kudryashov 10. kl vene keel 3.Kristjan Tärk 12. kl majandus 1.

geograafia 3.

Tallinna TehnikagümnaasiumFrederick Pullisaar 9. kl tööõpetus 1.

Tallinna KunstigümnaasiumMia Tohver 6. kl inimeseõpetus 3.–5.Siret Räämet 8. kl inimeseõpetus 2.–4.Hanna-Liisa Haukka 11. kl kunst 3.

Tallinna Õismäe Vene LütseumSerafima Afanasieva 8. kl bioloogia 3.–4. 3.

geograafia 1.–2. 3.loodusteadused 5.

Anna Krupina 8. kl geograafia 1.–2. 3.Juri Volodin 9. kl keemia 2. 3.

Ehte HumanitaargümnaasiumElina Rozenfeld 9. kl prantsuse keel 3.–4.

Tallinna Merekalda KoolRasmus Saame 7. kl matemaatika 2.

Tallinna Lilleküla GümnaasiumRagne Vaik 7. kl rahvaluule 4.Maris Pille 12. kl soome keel 4.

Gustav Adolfi GümnaasiumTuuli Tiivel 7. kl matemaatika 1.

loodusteadused 6.Astra Ilsjan 7. kl emakeel 1.Jacqueline Lääne 7. kl inimeseõpetus 1.–2. 3.Markus Vedler 8. kl prantsuse keel 1.–2.Triinu Malv 8. kl emakeel 1.Angelika Anette Antsmäe 8. kl matemaatika 3.–5.

Silver-Toomas Ant 8. kl keemia 2.loodusteadused 4.

Kool

Klas

s

Õppe

aine

Koht

Tallin

na vo

orus

Koht

üler

iigilis

el olü

mpiaa

dil

Rebecca Tamm 8. kl prantsuse keel 1.–2.Karl Reimand 9. kl geograafia 2.Eike Siilbek 10. kl emakeel 3.Frida Laigu 10. kl matemaatika 3.

lingvistika 2.

Taavet Kalda 10. kl matemaatika 2. (12. kl)

1. / 2. (11. kl)

füüsika 1. 1.astronoomia 3.

Anette Anslan 10. kl keemia 1.–2.Robert Nõmmann 10. kl lingvistika 5. 1.Aleksander Väär 10. kl lingvistika 3.Markus Rene Pae 11. kl matemaatika 3. 2.

lingvistika 6.füüsika 3.

Alfred Georg Klamas 11. kl keemia 3.Silver Kera 11. kl lingvistika 3.Andreas Palm 11. kl filosoofia 3.Rait Bessonov 12. kl emakeel 1.Rasmus Õisma 12. kl ühiskonnaõpetus 3.–5.Heli Parašin 12. kl emakeel 3.Tiit Hendrik Piibeleht 12. kl majandus 2. 2.

matemaatika 3.–5. 2.keemia 1. 3.

Siim Raud 12. kl kunst 1. 5.Rasmus Kisel 12. kl füüsika 2. 3.

keemia 2. 1.Georg Vooglaid 12. kl ühiskonnaõpetus 2.Rasmus Zalite 12. kl keemia 3. 2.

füüsika 3.Stina Aava 12. kl ühiskonnaõpetus 6.William Vaask 12. kl lingvistika 4.Elina Klesman 12. kl ühiskonnaõpetus 3.–5.Ergo Nigula 12. kl füüsika 3.

Tallinna Mustamäe HumanitaargümnaasiumMartin Širokov 9. kl matemaatika 3.–4.

informaatika 1. 1.füüsika 3.

Nõmme ErakoolJoonatan Vahar 8. kl kunst 1.

Tallinna Arte GümnaasiumMaike Ingela Saar 9. kl kodundus 3.

Jakob Westholmi GümnaasiumLaura Schifrin 9. kl emakeel 1.

Tallinna Mustamäe ReaalgümnaasiumJüri Geiman 8. kl füüsika 2.–3.

Tallinna Laagna GümnaasiumSiim Kruusimäe 7. kl matemaatika 3.–4.

Kool

Klas

s

Õppe

aine

Koht

Tallin

na vo

orus

Koht

üler

iigilis

el olü

mpiaa

dil

Kristiina Palts 10. kl vene keel 3.

Tallinna Kivimäe PõhikoolHenri-Robert Saliste 8. kl tööõpetus 2.

Tallinna HumanitaargümnaasiumIgor Bobkin 7. kl bioloogia 3.Helen Atspol 9. kl eesti keel 2.Kristina Vrukhina 10. kl eesti keel 3.

Tallinna Linnamäe Vene LütseumAnna Stoljarova 11. kl vene keel 3.

Tallinna ReaalkoolNatali Mutli 5. kl õpioskusedGretel Tiivel 5. kl võistkondlikLaura Greta Kalvik 5. kl 1. kohtMaarja-Liis Engel 5. klBrigitta Ambur 5. klAnna Pauliina Rumm 6. kl bioloogia 2. 3.Kristjan Kuhi 7. kl bioloogia 2.Robert Suigusaar 7. kl geograafia 3.Kaarel Kivisalu 7. kl astronoomia 5.Rene Piik 8. kl matemaatika 1.–2.Andreas Must 8. kl bioloogia 1.–2.

matemaatika 3.–5.füüsika 1.keemia 1.loodusteadused 2. 4.geograafia 2.

Natali Ponetajev 8. kl käsitöö 1.Susanna Liisa Onoper 8. kl inimeseõpetus 1. 2.Kaarel Vesilind 8. kl geograafia 1.Marian Keridon 9. kl keemia 3.Siim Rammul 9. kl bioloogia 2. 3.Tavo Annus 9. kl matemaatika 1.–2.

füüsika 3.Kristofer Sokk 9. kl matemaatika 3.–4.

füüsika 3.Rando Tõnso 9. kl füüsika 1.Margus Reimann 9. kl geograafia 2.–3.Krete Kauküla 9. kl geograafia 3.Kalle Johannes Reinmets 9. kl informaatika 2. 3.

Hanna Maria Saik 10. kl bioloogia 1.–3.keemia 1.

Carel Kuusk 10. kl bioloogia 1.–3. 2.matemaatika 1.–3. 3.füüsika 3. 3.astronoomia 1.keemia 1.–2. 3.

Maris Kluge 10. kl lingvistika 3.Teet Saar 10. kl keemia 3.

geograafia 2. 1.

Kool

Klas

s

Õppe

aine

Koht

Tallin

na vo

orus

Koht

üler

iigilis

el olü

mpiaa

dil

Kaarel Hänni 10. kl bioloogia 1.–3. 6.matemaatika 1.füüsika 2.astronoomia 5.

Mariann Reinmann 10. kl emakeel 2.Liis Hiie 10. kl geograafia 3.Rasmus Maide 10. kl matemaatika 1.–3.

lingvistika 2.Hanna-Ingrid Nurm 10. kl geograafia 1. 3.Tähvend Uustalu 10. kl informaatika 2.

matemaatika 2.Rao Zvorovski 10. kl informaatika 2.Kadri-Ann Valdur 11. kl geograafia 1. 3.Eliisa Ellen 11. kl emakeel 2.Paul Eric Peil 11. kl keemia 2.

geograafia 2.Oliver Nisumaa 11. kl bioloogia 2.

matemaatika 3.–5. (12. kl) 2.

geograafia 3.füüsika 3.

Edvard Erelt 11. kl bioloogia 3.füüsika 2.–3. 3.keemia 1. 2.

Kristjan Kongas 11. kl matemaatika 1. 1.füüsika 1. 1.informaatika 1.

Andres Unt 11. kl matemaatika 2. 1.füüsika 2.–3. 2.informaatika 2.

Erik Suits 11. kl majandus 2.Alfred Saidlo 11. kl matemaatika 3.Hendrik Sobi 11. kl bioloogia 1.Oskar Voldemar Lahesoo 11. kl informaatika 3.

lingvistika 3.Kerdo Kristjan Tamm 11. kl ühiskonnaõpetus 6.Greetel Joanna Võrk 11. kl emakeel 1.Riste Kaaret 12. kl emakeel 2.Karl Pohla 12. kl bioloogia 1.Gerli Krjukov 12. kl bioloogia 2.Triinu Veeorg 12. kl matemaatika 1. 1.

informaatika 3.Kenneth Tuul 12. kl geograafia 2.

emakeel 2.Anti Kaar 12. kl matemaatika 3.–5. 3.Jan Aare van Gent 12. kl füüsika 3.Markus Laars 12. kl geograafia 1.

füüsika 3.Taavi Martoja 12. kl informaatika 1. 3.Andres Nigols 12. kl informaatika 3.Rasmus Maide 12. kl lingvistika 2.Andre Sinisalu 12. kl informaatika 3.Joonas Kalda 12. kl füüsika 1. 3.

lingvistika 1. 3.matemaatika 2.

Olümpiaadidel edukaimate õpilaste juhendajad-õpetajadLisa 4.

* loodusteaduste, inimeseõpetuse, ühiskonnaõpetuse, informaatika- ja lingvistikaolümpiaadi Tallinna piirkonnavooru tulemuste järjestus on võetud vabariiklikust ühtsest piirkonnavooru tulemuste järjestusest.

EMAKEEL, EESTI KEEL, LINGVISTIKA, RAHVALUULEKrista Nõmmik Vanalinna HariduskolleegiumNeeme Põder Vanalinna HariduskolleegiumÜlle Siirman Tallinna Rahumäe PõhikoolSanne Haab Tallinna 21. KoolKarin Muller Tallinna Inglise KolledžEvelin Luik Tallinna Inglise KolledžLiina Arakas Tallinna Nõmme PõhikoolMaris Sinka Tallinna Prantsuse Lütseum

Anu Mõttus Tallinna 32. KeskkoolMarika Kransiver Tallinna 53. KeskkoolIrene Artma Tallinna Lilleküla GümnaasiumÜlle Salumäe Gustav Adolfi GümnaasiumJane Tõnisson Gustav Adolfi GümnaasiumAnu Kell Gustav Aolfi GümnaasiumBirgit Annast Jakob Westholmi GümnaasiumAnnelii Juhkama Tallinna HumanitaargümnaasiumAstrid Arnover Tallinna Humanitaargümnaasium

Kristi Koit Tallinna ReaalkoolPiret Järvela Tallinna ReaalkoolMirja Särg Tallinna ReaalkoolAnnika KlugeTeele Vaalma

INGLISE KEEL, SAKSA KEELThomas Thompson Vanalinna HariduskolleegiumSiiri Miidu Vanalinna HariduskolleegiumMargarita Eero Tallinna Kuristiku Gümnaasium

Julia Bondar Tallinna Kesklinna Vene GümnaasiumAnnela Laht Tallinna Kristiine GümnaasiumGirta Päi Tallinna Mustamäe GümnaasiumMarju Tapfer Tallinna 21. KoolViive Karp Tallinna Pääsküla GümnaasiumKaia Norberg Tallinna Inglise KolledžMare Lillemäe Tallinna Inglise KolledžMari Pruli Audentese ErakoolSigrid Parts Kadrioru Saksa Gümnaasium


Olümpiaadide komisjonide esimehed 2014/15Lisa 5.

Rahvusvahelistel olümpiaadidel osalejad ja nende juhendajadLisa 6.

Margit Tammekänd Tallinna Saksa GümnaasiumCornelia Schlossare Tallinna Saksa GümnaasiumKaja Reissaar Tallinna Saksa GümnaasiumEster Hohlbein Tallinna Saksa GümnaasiumHelle Kasesalu Tallinna Saksa GümnaasiumUlrich Wiegand Tallinna Saksa Gümnaasium

VENE KEEL, SOOME KEEL, PRANTSUSE KEELAlla Kirillova Tallinna 21. KoolValentina Veresenko Tallinna Läänemere GümnaasiumNatalja Bõstrova Tallinna Saksa GümnaasiumRahel Kard Tallinna Prantsuse LütseumEvelin Reinhold Tallinna Prantsuse LütseumTatjana Trojanova Tallinna Prantsuse LütseumHeli Ojat Tallinna ÜhisgümnaasiumJevgenia Zabeida Tallinna ÜhisgümnaasiumLarissa Õnnis Pirita MajandusgümnaasiumLjudmilla Kabanova Ehte HumanitaargümnasiumMadean Altsoo Tallinna Lilleküla GümnaasiumDagmar Hallmägi Gustav Adolfi GümnasiumGalina Noorkõiv Tallinna Laagna GümnaasiumAnželika Miina Tallinna Linnamäe Vene Lütseum

FILOSOOFIA, ÜHISKONNAÕPETUS, INIMESEÕPETUS, ÕPIOSKUSEDKaja Uuspõld Vanalinna HariduskolleegiumDmitri Rõbakov Tallinna Kesklinna Vene GümnaasiumElo Orav Tallinna Kristiine GümnaasiumAnu Rannus Tallinna Kristiine GümnaasiumTiina Pikamäe Tallinna 21. KoolÜlle Melioranski Tallinna Sikupilli KeskkoolKai Aus Tallinna Inglise KolledžMarian Kübar Tallinna MuusikakeskkoolEeva Keinast Kadrioru Saksa GümnaasiumÜlle Gatski Tallinna Saksa GümnaasiumReet Petermann Tallinna Nõmme PõhikoolKaire Noot Tallinna Prantsuse LütseumAnnika Karus Tallinna Prantsuse LütseumHelina Raal Tallinna Prantsuse Lütseum

Karin Lippus Tallinna Prantsuse LütseumKrista Kallas Tallinna KunstigümnaasiumEve Tammaru Gustav Adolfi GümnaasiumAive Pevkur Gustav Adolfi GümnaasiumOtt Väli Gustav Adolfi GümnaasiumTiia Niggulis Tallinna ReaalkoolPiret Otsa Tallinna ReaalkoolHeli Ahuna Tallinna Reaalkool

KUNST, TÖÖÕPETUS, KÄSITÖÖ, KODUNDUSIrina Tšistjakova Tallinna Kesklinna Vene GümnaasiumLiis Pari Tallinna Kristiine GümnaasiumAnu – Mai Metsaar Tallinna Südalinna KoolNatalia Liski Tallinna Mustjõe GümnaasiumAnneli Mataloja Audentese ErakoolAnne Tiitson Kadrioru Saksa GümnaasiumVilja Konovalov Tallinna Saksa GümnaasiumVeiko Vahur Tallinna Saksa GümnaasiumUrmas Kaljuvee Tallinna TehnikagümnaasiumLiane Rohtmäe Tallina KunstigümnaaumMarju Liidja Gustav Adolfi GümnaasiumAnne Aidma Nõmme ErakoolEda Idnurm Tallinna Arte GümnaasiumBen Kõrgemäe Tallinna Kivimäe PõhikoolEgle Pihlap Tallinna ReaalkoolBIOLOOGIA, GEOGRAAFIA, LOODUSTEADUSTatjana Štšetina Tallinna Mustjõe GümnaasiumOksana Voltškova Tallinna Mustjõe GümnaasiumRiina Otsus Tallinna 21. KoolJaanika Hõimra Tallinna Õismäe GümnaasiumKersti Jankovski Tallinna Inglise KolledžKaisa - Helena Luht Tallinna Inglise KolledžHedda Pihlamägi Tallinna Saksa GümnaasiumMarje Väli Tallinna Prantsuse LütseumSirje Tekko Tallinna Prantsuse LütseumSirje Siska Tallinna Prantsuse LütseumPille Kukkur Pirita Majandusgümnaasium

Ljudmila Simaško Tallinna Õismäe Vene LütseumNatalja Vassiljeva Tallinna Õismäe Vene LütseumHelina Reino Gustav Adolfi GümnaasiumTiina Naissoo Gustav Adolfi GümnaasiumMaarja Pappa Tallinna HumanitaargümnaasiumAndres Raa Tallinna ReaalkoolAile Poll Tallinna ReaalkoolPiret Karu Tallinna ReaalkoolKersti Veskimets Tallinna Reaalkool

FÜÜSIKA, ASTRONOOMIAAugust Alop Vanalinna HariduskolleegiumEve Sildnik Tallinna 21. KoolMartin Vällik Tallinna Inglise KolledžAune Nigol Tallinna Inglise KolledžMaret Ney Tallinna Prantsuse LütseumTamara Jevsejeva Tallinna Tõnismäe ReaalkoolTatiana Belousova Tallinna Tõnismäe ReaalkoolNeeme Lumi Gustav Adolfi GümnaasiumErkki Soika Gutav Adolfi Gümnaasium

Julia Tsõgankova Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium

Larissa Lihh Tallinna Mustamäe ReaalgümnaasiumMart Kuurme Tallinna ReaalkoolRain Vellerind Tallinna ReaalkoolToomas Reimann Tallinna ReaalkoolAarne Silas Tallinna ReaalkoolTiit Sepp Tartu Ülikool

MATEMAATIKA, KEEMIAMarge Loik Vanalinna HariduskolleegiumNatalja Matvejeva Tallinna Läänemere GümnaasiumÜlle Koduste Tallinna Inglise KolledžHeldena Taperson Tallinna Inglise KolledžTiina Mägi Tallinna Inglise KolledžAnu Oks Tallinna Prantsuse Lütseum

Marge Oopkaup Tallinna Prantsuse LütseumMihhail Gusev Tallinna Tõnismäe ReaalkoolLidia Rõbnikova Tallinna Tõnismäe ReaalkoolElle Penart Rocca al Mare KoolPelageja Ozerova Tallinna Õismäe Vene LütseumKsenia Erro Tallinna Merekalda KoolAgu Ojasoo Gustav Adolfi GümnaasiumKatrin Soika Gustav Adolfi GümnaasiumSirle Oja Gustav Adolfi Gümnaasium

Martin Saar Tallinna Reaalkool / Gustav Adolfi Gümnaasium

Kristel Tamm Gustav Adolfi Gümnaasium

Jelena Šutkova Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium

Viktor Perelman Tallinna Laagna GümnaasiumMarge Kanne Tallinna ReaalkoolAndrus Kangro Tallinna ReaalkoolKerli Kupits Tallinna ReaalkoolAita Ottson Tallinna ReaalkoolHelen Kaasik Tallinna ReaalkoolVillu Raja Tallinna Reaalkool

MAJANDUS, INFORMAATIKAEle – Marika Sooväli Tallinna Kuristiku GümnaasiumHenton Figueroa Pirita MajandusgümnaasiumMarika Reinmets Tallinna Südalinna KoolRiina Timmermann Gutav Adolfi GümnaasiumSergei ŠirokovOlav KongasInga Petuhhov Tallinna ReaalkoolJaagup Kippar Tallinna ReaalkoolEne Saar Tallinna Reaalkool

Mari Uudelt bioloogia, Tallinna Järveotsa GümnaasiumIvi Olev geograafia, Tallinna Saksa GümnaasiumPilvi Tauer geograafia, Tallinna TehnikagümnaasiumElla Šved matemaatika, Tallinna Täiskasvanute GümnaasiumAnnela Valdi matemaatika, Tallinna Kuristiku GümnaasiumVladimir Ossipov keemia, Tallinna 53. KeskkoolMartin Saar keemia, Tallinna Reaalkool/ Gustav Adolfi GümnaasiumAnne Tiitson käsitöö- ja kodundus, Kadrioru Saksa Gümnaasium

Tiit Kobrusepp tööõpetus, Tallinna Arte GümnaasiumMarika Reinmets füüsika, Tallinna Südalinna KoolToomas Reimann füüsika, Tallinna ReaalkoolPavel Alonov loodusteadused, Tallinna Pae GümnaasiumHelina Reino õpioskused, Gustav Adolfi GümnaasiumEllen Liiv saksa keelMargarita Eero inglise keel, Tallinna Kuristiku GümnaasiumLilian Aun emakeel, Jakob Westholmi Gümnaasium

Olga Tšassova vene keel, Audentese ErakoolEne Saar majandus, Tallinna ReaalkoolHeli Mänd kunst, Tallinna Arte GümnaasiumTiia Niggulis informaatika, Tallinna Reaalkool

Õpilased:Airon Johannes Oravas Tallinna Prantsuse LütseumGamithra Marga Tallinna Prantsuse LütseumPearu Pung Tallinna Prantsuse LütseumHartvig Tooming Tallinna Prantsuse LütseumTaavet Kalda Gustav Adolfi GümnaasiumRobert Nõmmann Gustav Adolfi GümnaasiumAndreas Palm Gustav Adolfi GümnaasiumRasmus Kisel Gustav Adolfi GümnaasiumPaul Kerner Tallinna Tõnismäe ReaalkoolBritta Pung Tallinna 21. KoolJoonas Jürgen Kisel Vanalinna HariduskolleegiumMari-Liis Vähi Kadrioru Saksa GümnaasiumCarel Kuusk Tallinna ReaalkoolKaarel Hänni Tallinna ReaalkoolHanna Maria Saik Tallinna ReaalkoolTeet Saar Tallinna ReaalkoolKristjan Kongas Tallinna ReaalkoolOliver Nisumaa Tallinna ReaalkoolEdward Erelt Tallinna ReaalkoolAndres Unt Tallinna Reaalkool

Kadri-Ann Valdur Tallinna ReaalkoolTriinu Veeorg Tallinna ReaalkoolKaisa Laur Tallinna ReaalkoolRiste Kaaret Tallinna ReaalkoolJoonas Kalda Tallinna Reaalkool

Juhendajad:

Martin Saar Tallinna Reaalkooli ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi keemiaõpetaja

Maret Ney Tallinna Prantsuse Lütseumi füüsikaõpetajaJulia Kornejetševa Tallinna Tõnismäe Reaalkooli matemaatikaõpetajaNeeme Põder Vanalinna Hariduskolleegiumi emakeeleõpetajaMart Kuurme Tallinna Reaalkooli füüsikaõpetajaVeiko Klaan Kadrioru Saksa Gümnaasiumi filosoofiaõpetajaSanne Haab Tallinna 21. Kooli emakeeleõpetajaVillu Raja Tallinna Reaalkooli matemaatikaõpetajaReet Tuisk Haapsalu Põhikooli geograafiaõpetajaHelen Kaasik Tallinna Reaalkooli matemaatikaõpetaja

Aive Pevkur Tallinna Reaalkooli ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi filosoofiaõpetaja

Ülle Salumäe Gustav Adolfi Gümnaasiumi emakeeleõpetajaPiret Karu Tallinna Reaalkooli geograafiaõpetajaSulev Kuuse Tartu Ülikooli MRI vivaariumi juhatajaSandra Schumann Harvardi Ülikooli üliõpilaneAndres Ainelo Tartu Ülikooli doktorantKaur Aare Saar Cambridge´i Ülikooli üliõpilaneOtt Kekišev Tartu Ülikooli doktorantTiit Sepp Tartu Ülikooli doktorantMihkel Pajusalu Massachusettsi Tehnikaülikooli doktorantAndreas Valdmann Tartu Ülikooli doktorantJaan Laur Tartu Ülikooli doktorantTõnis Eenmäe Tartu Observatooriumi teadurJörgen Metsik Tartu Ülikooli doktorantMihkel Kree Marseille’ Ülikooli doktorantSiim Ainsaar Tartu Ülikooli doktorantOliver-Matis Lill Tartu Ülikooli üliõpilaneOleg Košik Tartu Ülikooli doktorantRain Kipper Tartu Ülikooli nooremteadurMark Gimbutas Tartu Ülikooli doktorant


Ainevõistluste parimad 2014/15Lisa 7.

Tallinna parimad koolisportlased 2014/15Lisa 8.

Tallinna koolinoorte spordimängude 2014/15. õppeaasta parimadLisa 9.

Ettelugemisvõistlus “Sport ja liikumine lasteraamatutes” (IV klasside õpilased)1. Marta Rohtla, Merivälja Kool2. Annabel Soode, Vanalinna Hariduskolleegium3. Paul Pärtel Vellerind, Jakob Westholmi GümnaasiumInglise keele ainevõistlus “British Culture” (X-XI kl.)1. Gustav Adolfi Gümnaasium (Anna Linda Tomp, Ian-Andreas Rahn)2. Jakob Westholmi Gümnaasium (Ave Palm, Grete Eivak)2. Tallinna Mustamäe Gümnaasium (Hanna Marie Markson, Adelheid Päi)3. Tallinna Inglise Kolledž (Martin Haamer, Karl Toom)Inglise keele viktoriin “Uus-Meremaa” (VII kl)1. Tallinna 21. Kool (Elise Mägi, Frida Brit Noor)2. Tallinna Reaalkool (Katarina Mõtlik, Carmen Tiivel)3. Tallinna Prantsuse Lütseum (Mia Marlena Meimer, Sander Karjus)Vene keele ja kirjandu-se konkurss (V-VIII kl) (vene õppekeelega koolide õpilastele)5. klass1. Maria Kononova, Tallinna Tõnismäe Reaalkool2. Monica Tammeorg,Tallinna Linnamäe Vene Lütseum3. Viola Makarenkova,Tallinna 53. Keskkool

6. klass1. Darja Obuhhova,Tallinna Linnamäe Vene Lütseum2. Irina Põdermaa, Tallinna Läänemere Gümnaasium3. Alyona Belyaeva, Ehte Humanitaargümnaasium

7. klass1. Martin Vorontsov, Ehte Humanitaargümnaasium2. Anastasija Tšehhonadskaja, Lasnamäe Vene Gümnaasium3. Anna Malkova, Tallinna Pae Gümnaasium

8. klass1. Nikita Demidov, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium2. Andrei Pankratov, Tallinna Mahtra Põhikool3. Jelizaveta Beresnjeva, Tallinna Linnamäe Vene Lütseum

Matemaatika viktoriin “NUPUTA” (V-VII kl)5.-6. klass1. Tallinna Reaalkool2. Tallinna Tehnikagümnaasium3. Jakob Westholmi Gümnaasium

7. klass1. Tallinna Inglise Kolledž2.-3. Tallinna Reaalkool2.-3. Gustav Adolfi GümnaasiumMatemaatika ainevõistlus (V-VI klass)5. klass1. Marta Ora, Tallinna Reaalkool2. Mihkel Viires, Nõmme Erakool3. Anna Maria Treifeldt, Tallinna Inglise Kolledž

6. klass1. Martin Rahe, Tallinna Tehnikagümnaasium2. Nils Norman Kalle, Gustav Adolfi Gümnaasium3. Polina Bogdanova, Tallinna Linnamäe Vene LütseumKeemia viktoriinNOOREM VANUSERÜHM (8.-9. kl.))1. Tallinna 53. Keskkool2. Gustav Adolfi Gümnaasium3. Tallinna Õismäe Vene Lütseum

VANEM VANUSERÜHM (10.-12. kl.)1. Tallinna 53. Keskkool2. Gustav Adolfi Gümnaasium3. Tallinna Õismäe Vene Lütseum

Ainevõistlus “ROSTOK” (II-IV kl) vene õppekeelega koolid2. klassmatemaatika1. Nikolai Kharkhan (Maardu Põhikool)2. Aleksei Voltšihhin (Tallinna 53.Keskkool)3. Sofia Baranov (Tallinna Tõnismäe Reaalkool)vene keel1. Nikolai Kharkhan (Maardu Põhikool)2. Marina Levchenko (Haabersti Vene Gümnaasium)3. Darja Lebedeva (Lasnamäe Vene Gümnaasium)

3. klassmatemaatika1. Maksim Segen (Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium)2. Aksivi Kivinen (Tallinna Linnamäe Vene Lütseum)3. Emilija Vuhk Vuht (Tallinna Linnamäe Vene Lütseum)vene keel1. Frida Vdovets (Maardu Gümnaasium)2. Katerina Manuilova (Tallinna Tõnismäe Reaalkool)3. Vassili Luzin (Tallinna Humanitaargümnaasium)

4. klassmatemaatika1. Artemi Smõšljajev (Tallinna Tõnismäe Reaalkool)2. Aleksander Karpov (Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium)3. Jan Tšižik (Lasnamäe Gümnaasium)vene keel1. Alice Zõrjanova (Tallinna Tõnismäe Reaalkool)2. Valeria Bodunova (Maardu Põhikool)3. Anna Veselova (Lasnamäe Vene Gümnaasium)Loodusõpetus1. Sofia Ljahh (Haabersti Vene Gümnaasium)2. Sofia Melnikova (Haabersti Vene Gümnaasium)3. Alice Zõrjanova (Tallinna Tõnismäe Reaalkool)

Muusika-aasta loovkirjutamise võistlus (V-VI kl)1. Jürgen Niinemaa, Merivälja Kool2. Kaisa-Carmen Viirg, Tallinna Lilleküla Gümnaasium3. Mattias Muuk, Jakob Westholmi GümnaasiumKeemia uurimistööd10 võidutööd (järjestuseta)Jaagup Selli, Tallinna Mustamäe GümnaasiumAdelheid Päi, Tallinna Mustamäe GümnaasiumMaria Kuhi, Tallinna Mustamäe GümnaasiumElisa Marie Kübarsepp, Tallinna Mustamäe GümnaasiumMartti Soo, Tallinna Mustamäe GümnaasiumAlissa Agerova, Gustav Adolfi GümnaasiumAnnabel Klein, Tallinna Mutsamäe GümnaasiumKelly Bergmann, Gustav Adolfi GümnaasiumArtur Risuhhin ja Daniel Rassolov, Tallinna 53. KeskkoolGerman Levenets, Valeria Sazonova ja Karina Lobina, Tallinna Linnamäe Vene LütseumNuputamisvõistlus “ROSIN” (II ja III-IV kl.)2. klass1. Tallinna Reaalkool2. Tallinna Saksa Gümnaasium3. Tallinna Rahumäe Põhikool

3.-4. klass1. Tallinna Mustamäe Gümnaasium2. Tallinna Reaalkool3. Tallinna 21. Kool

Mihkel Leib (Gustav Adolfi Gümnaasium; kergejõustik, võrkpall, korvpall)Lauri Otsmaa (Tallinna Reaalkool; teatejooksud, murdmaajooks, suusatamine, ujumine)Helis Pajuste (Tallinna Lilleküla Gümnaasium)Hedda-Maret Eenmaa (Tallinna Kristiine Gümnaasium; sulgpall)Angelina Kulitsjova (Haabersti Vene Gümnaasium jalgpall, võrkpall, teatejooks)Marken Murdla (Tallinna Inglise Kolledž)Gregor Wahl (Tallinna Õismäe Gümnaasium; jalgpall)Kreete Verlin (Tallinna Nõmme Gümnaasium; kergejõustik)Jelena Šibalova (Lasnamäe Gümnaasium; võrkpall)Daniel Zaitsev (Tallinna Laagna Gümnaasium; ujumine)Laada Tereštšenkova (Tallinna Sikupilli Keskkool; jalgpall, I kohale tulnud võistkonna kapten)Jelizaveta Sudakova (Tallinna Tõnismäe Reaalgümnaasium; ujumine, kergejõustik, võrkpall)

Kärt Mättikas (Tallinna Ühisgümnaasium; korvpall)Andra Moistus (Tallinna 21. Kool; kergejõustik)Kristiina Kresmer (Jakob Westholmi Gümnaasium; suusatamine)Eva-Maria Mirzojeva (Tallinna Kunstigümnaasium; võrkpall, korvpall, pendelteatejooksud)Ljubov Dunajeva (Tallinna Pae Gümnaasium; jalgpall)Dmitri Tsistjakov (Tallinna Humanitaargümnaasium; jalgpall, korvpall, võrkpall)Raiko Pappel (Tallinna 32. Keskkool, kergejõustik, sprint)Gustav Saagpakk (Pirita Majandusgümnaasium; võrkpall)Kristjan Harald (Kadrioru Saksa Gümnaasium)Tauri Tamm (Tallinna Tehnikagümnaasium; kergejõustik)Marilin Mättik (Tallinna Mustamäe Gümnaasium; kergejõustik)Martin Selke (Pelgulinna Gümnaasium; kergejõustik, jalgpall, korvpall)

Merilyn Närep (Tallinna Südalinna Kool; korvpall)Sofia Kosareva (Tallinna Arte Gümnaasium; murdmaajooks, korvpall)Maksim Djurjagin (Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium; ujumine)Aleks Savirand (Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium; Eesti U17 jalgpallikoondise liige)Kristjan Tamme (Tallinna Saksa Gümnaasium)Monica Vainola (Tallinna Järveotsa Gümnaasium)Vladislav Zarov (Tallinna Kuristiku Gümnaasium; Euroopa meister taekwondos)Indrek Norlind (Tallinna Pääsküla Gümnaasium; kergejõustik)Valeria Radajeva (Tallinna Läänemere Gümnaasium; kergejõustik)Taur Ojala (Rocca al Mare Kool)Kelli Marie Jaama (Vanalinna Hariduskolleegium)Rasmus Juhanson (Tallinna Kivimäe Põhikool; ujumine)Laura Ojamäe (Tallinna Nõmme Põhikool; triatlon)Li Lirisman (Tallinna Juudi Kool; karate)

Põhikool1. Tallinna Nõmme Põhikool2. Tallinna Tehnika-gümnaasium3. Rocca al Mare Kool

Gümnaasium1. Tallinna Reaalkool2. Tallinna Nõmme Gümnaasium3. Gustav Adolfi Gümnaasium

Lauatennis1. Tallinna ReaalkoolRene Lumiste, Georg Nero, Anti Kaar, Margareth Olde2. Gustav Adolfi GümnaasiumMai Narva, Erwin Liebert, Taniel Tokar, Darja Daalia Mihheljus3. Tallinna Läänemere GümnaasiumArtjom Bahtejev, Andres Lisetski-Golunov, Vladimir Šumilin, Alina Terebunskaja

1. Tallinna Laagna GümnaasiumJoanna Sild, Veronika Pikkel, Kaire Sepp, Rebeca Riisna2. Tallinna ReaalkoolMartin Jantson, Hans Robert Kannukene, Patrick Magnus Tohver, Maria Jõesoo3. Tallinna Pääsküla GümnaasiumRobert Antoi, Kristofer Diligentov, Dewid Weiss, Karmen Vagula, Anett Moor

Male Kabe


Tütarlapsed 10x60 m pendelteatejooks Aeg Punktid1 Tallinna Saksa Gümnaasium 1.30,6 502 Tallinna 21. Kool 1.31,6 483 Tallinna Reaalkool 1.32,5 46

Poiste 10x60 m pendelteatejooks Aeg Punktid1 Pirita Majandusgümnaasium 1.22,4 502 Tallinna Saksa Gümnaasium 1.22,5 483 Tallinna Reaalkool 1.23,2 46

Kokkuvõttes Punktid1 Tallinna Saksa Gümnaasium 982 Tallinna Reaalkool 92

3 Pirita Majandusgümnaasium 88

4 Vanalinna Hariduskolleegium 865 Rocca al Mare Kool 866 Gustav Adolfi Gümnaasium 82

Neiud 10x100 m Aeg Punktid1 Jakob Westholmi Gümnaasium 2.11,8 502 Tallinna Saksa Gümnaasium 2.12,2 483 Arte Gümnaasium 2.13,5 46

Noormehed 10x100 m Aeg Punktid1 Tallinna Saksa Gümnaasium 1.52,6 502 Gustav Adolfi Gümnaasium 1.53,3 483 Tallinna Tehnika Gümnaasium 1.53,9 46

Neiud 4x400 m Aeg Punktid1 Tallinna Linnamäe Vene Lütseum 4.18,2 502 Tallinna Saksa Gümnaasium 4.22,3 483 Jakob Westholmi Gümnaasium 4.22,7 46

Noormehed 4x800m Aeg Punktid1 Tallinna Tehnikagümnaasium 8.46,3 502 Gustav Adolfi Gümnaasium 8.50,2 483 Tallinna Saksa Gümnaasium 9.00,7 46

Kokkuvõttes Punktid1 Tallinna Saksa Gümnaasium 1922 Gustav Adolfi Gümnaasium 1753 Tallinna Reaalkool 1694 Jakob Westholmi Gümnaasium 1655 Tallinna 32. Keskkool 1576 Vanalinna Hariduskolleegium 156

Teatejooks

PÕHIKOOLI TÜTARLAPSED500 meetri jooks Aeg Punktid

1. Sofia Kosareva Tallinna Arte Gümnaasium 1.28 1012. Ethel Elisabet Truus Tallinna Saksa Gümnaasium 1.29 993. Carina Renne Valdek Tallinna Saksa Gümnaasium 1.30 984. Kulla Kurvet Tallinna Nõmme Põhikool 1.30 975. Ann Mari Kivimägi Tallinna Reaalkool 1.31 966. Eliise Triin Raun Tallinna Saksa Gümnaasium 1.32 95

1000 meetri jooks Aeg Punktid1. Liis Grete Atonen Tallinna Ühisgümnaasium 3.27 1012. Merili-Mai Kivimets Tallinna Kivimäe Põhikool 3.28 993. Hedvig Talvik Tallinna Saksa Gümnaasium 3.32 984. Roos-Lisette Parmas Rocca al Mare Kool 3.33 975. Melissa Maria Akkel Tallinna Reaalkool 3.34 96

6. Galina Gritskevis Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium 3.37 95

PÕHIKOOLI POEGLAPSED1000 meetri jooks Aeg Punktid

1. Henri Sten Vainola Tallinna Reaalkool 2.55 1012. Nikolai Romanov Tallinna Saksa Gümnaasium 3.02 993. Rain Tasane Tallinna Saksa Gümnaasium 3.04 984. Markus Lokk Tallinna Arte Gümnaasium 3.04 985. Andree Prees Vanalinna Hariduskolleegium 3.05 966. Kevin Mätas Tallinna Arte Gümnaasium 3.07 95

2000 meetri jooks Aeg Punktid

1 Aleks Savirand Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium 6.35 101

2 Devid Press Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium 6.45 99

3 Kunnar Viisel Tallinna Tehnikagümnaasium 6.46 984 Kristo Siimer Tallinna Lilleküla Gümnaasium 6.55 975 Tauri Miggur Tallinna Reaalkool 6.58 966 Kristo Toots Tallinna Kristiine Gümnaasium 6.58 95

PÕHIKOOLIDE PAREMUSJÄRJESTUS Punktid1 Tallinna Saksa Gümnaasium 9192 Tallinna Reaalkool 8153 Tallinna Arte Gümnaasium 8144 Vanalinna Hariduskolleegium 7775 Tallinna 21. Kool 7336 Tallinna Lilleküla Gümnaasium 681

GÜMNAASIUMI NEIUD500 meetri jooks Aeg Punktid

1 Triin Maasik Tallinna Saksa Gümnaasium 1.26 1012 Mariliis Muuga Kadrioru Saksa Gümnaasium 1.29 993 Ene Liis Lisovik Jakob Westholmi Gümnaasium 1.30 984 Vladislava Oleinik Tallinna Linnamäe Vene Lütseum 1.30 985 Krete Verlin Tallinna Nõmme Gümnaasium 1.31 966 Eeva-Laura Lõoke Tallinna Reaalkool 1.32 95

1000 meetri jooks Aeg Punktid1 Kristiina Kresmer Jakob Westholmi Gümnaasium 3.24 1012 Katrin Zaitseva Tallinna Laagna Gümnaasium 3.27 993 Daria O’Konnel-Bronin Tallinna Linnamäe Vene Lütseum 3.29 984 Kelli Marie Jaama Vanalinna Hariduskolleegium 3.37 975 Andra Moistus Tallinna 21. Kool 3.39 966 Jana Ziukhova Tallinna Tõnismäe Reaalkool 3.39 96

GÜMNAASIUMI NOORMEHED1000 meetri jooks Aeg Punktid

1 Rasmus Kisel Gustav Adolfi Gümnaasium 2.45 1012 Tauri Tamm Tallinna Tehnikagümnaasium 2.46 993 Janno Joala Tallinna Tehnikagümnaasium 2.47 984 Herman Koppel Tallinna Arte Gümnaasium 2.55 975 Joonas Järve Vanalinna Hariduskolleegium 2.59 966 Karel Meriste Gustav Adolfi Gümnaasium 2.59 96

3000 meetri jooks Aeg Punktid1 Mark Abner Tallinna 21. Kool 9.46 101

2 Mark Mendel Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium 9.48 99

3 Leonid Latsepov Tallinna 53. Keskkool 9.50 984 Mikk Laanes Tallinna Reaalkool 9.56 975 Frank Abner Vanalinna Hariduskollegium 10.00 966 Martin Luts Tallinna Saksa Gümnaasium 10.17 95

GÜMNAASIUMIDE PAREMUSJÄRJESTUS Punktid1 Tallinna Saksa Gümnaasium 8752 Tallinna Reaalkool 8723 Vanalinna Hariduskolleegium 8664 Tallinna Tehnikagümnaasium 8425 Gustav Adolfi Gümnaasium 8346 Jakob Westholmi Gümnaasium 813

Murdmaajooks

Neiud, gümnaasium1. Gustav Adolfi Gümnaasium

Maria Jõgi, Helena Ije, Miia Kraun, Ingrid Jakobson, Ingrid- Helena Alliksaar, Aike-Maris Kruus, Maria Haas, Anete Hela Pulk (juhendaja kehalise kasvatuse õpetaja Eve Tammaru)

2. Tallinna HumanitaargümnaasiumJekaterina Teterina, Vassilissa Kalinina, Veronika Tsatskova, Kristiina Danilova, Anita Danilova, Maria Hraponova, Elisa Rais, Anastassia Pashina (juhendaja kehalise kasvatuse õpetaja Anatoli Kuprijanovtš)

3. Tallinna Lilleküla GümnaasiumBirgit Stogov, Kõue Heintalu, Carmen Sillamaa, Iiris Embrich, Kerttu Laane, Anu Lattik, Sandra Saaliste, Julia Krohn, Angele Zamulskaite, Inge-Liine Korm

4. Tallinna Nõmme Gümaasium5. Tallinna Reaalkool6. Tallinna Ühisgümnaasium

Noormehed, gümnaasium1. Tallinna Lilleküla Gümnaasium

Oscar Leemets, Tamur Viidalepp, Reimo Reimand, Karl Stamm, Danek Kullerkupp, Sander Mais, Robin Pachel (juhendaja kehalise kasvatuse õpetaja Meelis Rum)

2. Tallinna TehnikagümnaasiumKarl Lumi, Arthur Dominic Must, Ott Väli, Sander Lillestik, Sander Melles, Tauri Tamm, Kregor Hermet, Henrik Sepp, Janek Hanson (Juhendaja kehalise kasvatuse õpetaja Rein Ikkonen)

3. Gustav Adolfi GümnaasiumKarl-Rihard Penu, Kalev Gustav Keert, Hendrik Pedajas, Ergo Nigola, Mihkel Leib, Marten Niilop

4. Tallinna Reaalkool5. Tallinna Humanitaargümnaasium6. Tallinna Pääsküla Gümnaasium

VõrkpallTütarlapsed, põhikool

1. Tallinna Lilleküla GümnaasiumLiisa Kivistik, Alexandra Artma, Greete Miil, Kris Jaansoo, Marcella Raud, Sofia Markson, Marleen Vompa, Marie Tuuksam ja Laura Kannike (juhendaja kehalise kasvatuse õpetaja Sirje Volmer)

2. Tallinna HumanitaargümnaasiumLilia Malkov, Elina Skuratovski, Arina Skuratovski, Anna Gontsarova, Maria Sikerskaja, Liiza Mamtsits, Beata Bateev, Karolina Dzikaev, Elizabeth Hraponova ja Kiira Ivanova. (juhendaja kehalise kasvatuse õpetaja Anatoli Kuprijanovitš)

3. Tallinna Mustjõe GümnaasiumRegina Johanson, Nathalie Anett Haidla, Elina Meier, Maria Edala, Triin Alber, Engel-Mari Mölder, Renate Tolmats, Mari Raidma, Susanna Apri , Laura Ustav, Liisi Mari Nurmetalo, Maria Kruusement

4. Tallinna Mustjõe Gümnaasium

Poisid, põhikool1. Tallinna Lilleküla Gümnaasium

Rivo Soolepp, Andre Šmoilov, Essu Heintalu, Henry Veetamm, Andrus Palu, Markus Helde, Mihkel Vaher, Pietro Cicetti ja Kristofer Niine (juhendaja kehalise kasvatuse õpetaja Meelis Rum)

2. Tallinna HumanitaargümnaasiumKirill Tenitski, Daniil Tenitski, Jevgeni Tsovpilo, Aleksandr Gaplevski, Deniss Ruus, Daniil Gassinski, Kristofer Putsinin, Dmitri Rimarenko, Jaan Minakov (juhendaja kehalise kasvatuse õpetaja Anatoli Kuprijanovitš )

3. Tallinna Inglise KolledžMattias Metsna, Andres Sakk, Jan Seilenthal, Henry Laidma, Markus Vaher, Rain Erik Treialt, Erkki Koitla ja Sten-Marten Pukka

4. Tallinna Reaalkool5. Tallinna 21. Kool

TeateujumineNeiud, gümnaasium 10x50 m vabalt

1. Tallinna Reaalkool 5.15,94Mariann Saabas, Maria Keridon, Reeli-Marta Siimar, Kertu Kaare, Katrin Paju, Carmen Sandra Kuusk, Emma Anni Koppel, Paula-Brit Siimar, Greta Savila Angelina Rooväli, Johanna Viik

2. Tallinna 21. Kool 5.20,57Kirke Pollisinski, Alexandra Ruutsaar, Triin Alber, Maria Goldrin, Laura Laumets, Kaisa Pollsinski, Grete Kai Teeäär, Emma Metsandi, Gerli Savila, Karin Iilane

3. Lasnamäe Gümnaasium 5.43,27Monika Lipard, Anna Kapelina, Anastassija Maksimtsuk, Katrin Gaitsonok, Olesja Kostenko, Milana Rahman, Alisa Vorobjova, Marina Sevljakova, Anasnassia Zbanova, Liisa Fortuna ja Evelin Gellart

4. Tallinna Järveotsa Gümnaasium 5.43,405. Tallinna Prantsuse Lütseum 5.50,346. Tallinna Lilleküla Gümnaasium 5.54,50

Noormehed, gümnaasium 10x50 m vabalt1. Tallinna Reaalkool 4.43,28

Mikk Laanes, Allar Aasjõe, Christopher Juul, Andreas Otti, Georg Mihkel Kodi, Egert Metsandi, Rednar Kõvask, Robin Liksor, Karl Jõeste, Ron Vest, Jüri Kozlik

2. Gustav Adolfi Gümnaasium 4.46,77Rauno Liivand, Rainer Liis, Jaak Valter Lõhmuspuu, Rico Roosmuru, Caius Miller, Aleksander Kirss, Andreas Luhala, Mikk Mäe, Ken Kiseljov, Miko Lilleorg

3. Tallinna 21. Kool 4.48,65Anrdreas Ayrton Luhala, Kauri Sooväli, Caius Miller, Mikk Mäe, Ken George Kiseljov, Miko Lilleorg, Aleksander Kirs, Jaak Valter Lõhmuspuu, Rainer Liis, Riko Roosnurm, Rauno Liivand

4. Rocca al Mare Kool 4.49.775. Tallinna Saksa Gümnaasium 4.50.096. Laagna Gümnaasium 4.51.43


SaalihokiPoisid, põhikool

1.v Tallinna TehnikagümnaasiumKarl Lumi, Arthur Dominic Must, Ott Väli, Sander Lillestik, Sander Melles, Tauri Tamm, Kregor Hermet, Henrik Sepp ja Janek Hanson (juhendas kehalise kasvatuse õpetaja Rein Ikkonen)

2. Lasnamäe GümnaasiumAleks Morozov, Mark Salassin, Ilja Lastovko, Aleksei Tarassov ja Aleksandr Sizõi (juhendas kehalise kasvatuse õpetaja-treener Sergei Novikov)

3. Tallinna 53. KeskkoolAleksander Prõttsikov, Igor Tegelmann, Erofei Fomenko, Artjom Demitsev, Egor Kulikov, Nikita Zadov

4. Tallinna Inglise Kolledž5. Tallinna Õismäe Vene Lütseum6. Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium

Põhikoolide järjestus orienteerumises Kontrollpunkte1. Tallinna Tehnikagümnaasium 1812. Tallinna Reaalkool 1763. Audentese Erakool 1344. Gustav Adolfi Gümnaasium 1305. Tallinna Nõmme Põhikool 896. Tallinna Läänemere Gümnaasium 87

Gümnaasiumite järjestus orienteerumises Kontrollpunkte1. Tallinna Tehnikagümnaasium 1412. Tallinna Ühisgümnaasium 1223. Jakob Westholmi Gümnaasium 1064. Tallinna Reaalkool 1045. Vanalinna Hariduskolleegium 946. Kadrioru Saksa Gümnaasium 79

Orienteerumine

JalgpallTüdrukud, põhikool

1. Tallinna Sikupilli KeskkoolLaada Tereštšenkova, Alika Malešina, Girlin Kassuk, Kairit Ütt, Mirjam Majass, Jetta-Lucretia Kärner, Ariana Kaseleht, Helina Ohtla, Olesja Kortšenova, Chrete-Keit Dikker, Katriin-Liselle Eenmaa, Aleksandra Ots, Liisa Humonen (juhendaja õpetaja Ulvi Nurmsalu)

2. Tallinna Tõnismäe ReaalkoolEvelin Šilina, Anna Tolmatšova, Alexandra Hasselbach, Anastasija Inozemtseva, Kristina Rim, Nicole Tšernuhho, Arina Andrejeva, Kristiina Kalinina, Arina Furštatova, Anna Sudakova (juhendaja kehalise kasvatuse õpetaja Ksenia Gurina)

3. Gustav Adolfi GümnaasiumLisette Tammik, Chrislen-Jessica Salumets, Maria-Helene Tomberg, Rebecca Tamm, Nicole-Angel Erich, Hanna-Lotta Metsla, Marilin Moor, Margit Fix, Mathilda Viigimäe, Kerttu Saadi

4. Tallinna 21. Kool5. Tallinna Ühisgümnaasium6. Tallinna Reaalkool

Poisid, põhikool1. Tallinna Lilleküla Gümnaasium

Johan Pastarus, Christopher Wallace Kehinde, Kristo Siimer, Jesper Juha, Rauno Kütt, Jürgen Orumaa, Uko Heintalu, Tanel Neubauer, Reinhard Reimaa, Antti Järva, Kaspar Laur, Ben Trygve Nõukas, Kevin Sarapuu, Caspar Sillamaa, Rivo Soolepp (juhendas kehalise kasvatuse õpetaja Meelis Rum)

2. Tallinna Õismäe GümnaasiumAksel Costa, Sander Ulejev, Jasper Janter, Fred Ojassoo, Tomi Linde, Allar Nõugast, Gregori Piiber, Kristjan Rist, Kristjan Kallikivi, Martin Nõgu, Kristjan Sammal, Martin Tomker, Gerd Eston Sepp (juhendas kehalise kasvatuse õpetaja Kalle Jõudna)

3. Pirita MajandusgümnaasiumLeonhard Ankro, Janis Griezans, Marko Maal, Kaspar Kubber, Nikita Hemlintski, Väle Võlma, Olaf Raun, Erik Simson, Gert Gnadeberg, Raiko Ader, Georg-Henri Allas, Egert Tüksammel, Gregor Schneider, Andri Bašmakov, Markus Perelstein (juhendas kehalise kasvatuse õpetaja Allar Raamat)

4. Tallinna Reaalkool5. Tallinna Arte Gümnaasium6. Tallinna Saksa Gümnaasium

Noormehed, gümnaasium1. Tallinna Arte Gümnaasium

Vladislav Tsvetkov, Enri Nurmik, Siim Juhan Jograf, Kristjan Prunn, Mark-Sandor Kolts, Eric Pärn, Sander Leigri, Raido Kannel, Karl Johan Kastein, Braien Kaldoja, Andre Järva, Algis Roog, Andre-Martin Ilves, Kaspar Mutso, Henri Reinvald, Alger Džumadil (juhendaja kehalise kasvatuse õpetaja Kristo Sepp)

2. Kadrioru Saksa GümnaasiumGeorg Lepik, Bert Mägi, Vaidar Vatman, Robin Loigo, Henry Lemmsalu, Kaspar Kaljuvee, Karl-Markus Pihlakas, Karl Sõerde, Kalev Lill, Julius Mihkel Hiie, Nikita Umov, Andre Vallner ja Erik Lootus (juhendaja kehalise kasvatuse õpetaja Ants Ivask)

3. Tallinna Lilleküla GümnaasiumKennet Starkopf, Giacomo Piron, Rasmus Martin, Jaanus Martin, Joosep Roosaar, Janar Almet, Kevin Tarto, Hardi Harold Sallo, Ralf Pütsepp, Erik Hein, Oskar Aksiim, Silver Räämet, Oliver Karlson, Andres Dzestelov ja Karl Raimond Tamm (juhendaja kehalise kasvatuse õpetaja Meelis Rum)

4. Tallinna Reaalkool5. Gustav Adolfi Gümnaasium6. Tallinna Prantsuse Lütseum

Neiud, gümnaasium1. Tallinna Arte Gümnaasium

Kelly Rosen, Anett Vilipuu, Getriin Stigrin, Laura-Liis Tamm, Birgit Tikk, Kristi Murula, Aliis Jürgen, Kristiina Tullus, Melany Rajasalu, Karis Üksvärav, Mari-Ann Ploompuu, Mari-Liis Nukis. (juhendaja õpetaja Merike Strahov)

2. Tallinna ReaalkoolMarie-Mädli Kivimäe, Lisanna Pihlak, Maria Paalma, Liisa Pajumets, Helina Niit, Lisete Tammeveski, Hanna-Marii Kaljas, Melanie Rannula, Kristen Loomägi, Kamilla Alma Vilderson, Laura Jõgi ja Marleen Marnot (juhendaja kehalise kasvatuse õpetaja Thea Turulinn)

3. Tallinna Lilleküla GümnaasiumSusann Kerner, Cassandra Krass, Triin Kruusimäe, Marit Kobakene, Kretel Kuusk, Saron Läänmäe, Kadi Meressaar, Dana Miller, Andra Moistus, Liis Nesler, Eliise Simanson, Victoria Sitnik, Roberta Vaino, Grete Vahter

4. Tallinna Linnamäe Vene Lütseum5. Tallinna Saksa Gümnaasium6. Jakob Westholmi Gümnaasium

KorvpallTüdrukud, põhikool

1. Tallinna Arte GümnaasiumSofia Kosareva, Monika Tomingas, Jane Tael, Elis Vollmann, Maarja Grünmann, Paula Kristiina Sibul, Raila Kang, Karina Veersalu (juhendaja kehalise kasvatuse õpetaja Evi Elias)

2. Audentese ErakoolVictoria-Ida Vähi, Anna-Helena Ehala, Johanna Põldsam, Anett Pärismaa, Janet Murumets, Lisanna Karja, Hanna Kruusma, Elisabeth Alla (Juhendaja kehalise kasvatuse õpetaja Maxim Tuul)

3. Tallinna Südalinna KoolMerilyn Närep, Martha-Liisa Oinitš, Kirsti Sabbal, Elerin Laul, Petra Balic, Ivetta Okuneva, Karin Kõiv, Liisa Kõiv

4. Tallinna Saksa Gümnaasium5. Tallinna Mustamär Reaalgümnaasium6. Gustav Adolfi Gümnaasium

Tüdrukud, põhikool1. Tallinna Arte Gümnaasium

Sofia Kosareva, Monika Tomingas, Jane Tael, Elis Vollmann, Maarja Grünmann, Paula Kristiina Sibul, Raila Kang, Karina Veersalu (juhendaja kehalise kasvatuse õpetaja Evi Elias)

2. Audentese ErakoolVictoria-Ida Vähi, Anna-Helena Ehala, Johanna Põldsam, Anett Pärismaa, Janet Murumets, Lisanna Karja, Hanna Kruusma, Elisabeth Alla (Juhendaja kehalise kasvatuse õpetaja Maxim Tuul)

3. Tallinna Südalinna KoolMerilyn Närep, Martha-Liisa Oinitš, Kirsti Sabbal, Elerin Laul, Petra Balic, Ivetta Okuneva, Karin Kõiv, Liisa Kõiv

4. Tallinna Saksa Gümnaasium5. Tallinna Mustamär Reaalgümnaasium6. Gustav Adolfi Gümnaasium

Poisid, põhikool1. Tallinna Järveotsa Gümnaasium

Rando Rattasepp, Renno-Renek Rattasepp, Karro Haav, Indrek Kutser, Enrico Pedder, Indrek Sunelik, Thomas Saar, Martin-Daniel Abelov, David Neago, Sven Erik Ditmann, Riko Leppik, Martin Bander, Robert Gerassimov

2. Tallinna ReaalkoolMatias Kübar, Mathias Tass, Robert Kuks, Hendri Andreas Hinno, Henri Sten Vainola, Tauri Miggur, Oliver Suurorg, Kaspar Kalle, Risto Valge, Mikk Truve

3. Vanalinna HariduskolleegiumJohannes Remmelkoor, Ralf Kompus, Karl Johan Herodes, Albert Saar, Egert Kadastu, Taigo Grepp, Mattias Hallismaa, Isak Lambot, Joonas Simson Veski, Georg Simon Herodes

4. Rocca al Mare Kool5. Gustav Adolfi Gümnaasium6. Tallinna Kristiine Gümnaasium

Neiud, gümnaasium1. Tallinna Saksa Gümnaasium

Glenda Tamar, Katharina Hint, Eeva-Gloria Kilu, Laura-Liis Moritz, Sandra Reivik, Lisett Niitsoo, Anna-Liis Kulpas, Janeli Jaansen (juhendaja kehalise kasvatuse õpetaja Ülo Kurig)

2. Tallinna Linnamäe Vene LütseumSofia Anissimova, Anastasia Dodeltseva, Anna Mändmaa, Karina Novikova, Tatjana Razguljaeva, Stefani Semjonova, Viktoria Rudak, Vladislava Kutukova, Karina Nizinkaja, Karina Bagatejeva, Zanna Semõnin (juhendaja koolijuht Sergei Garanža)

3. Tallinna 32. KeskkoolKelly Kangur, Tuuli Nele Valgma, Linda Sakala, Elisabeth Lauton, Helen Kikkas, Merili Siimer, Anna Stina Tõnissaar, Keiti Aasavelt, Carola Jürgenson

4. Tallinna Reaalkool5. Tallinna Ühisgümnaasium

Noormehed, gümnaasium1. Tallinna Saksa Gümnaasium

Julius Pärtel Pluss, Kristofer Kurvits, Reni Alvin Kuimet, Taavet Palmiste, Kert Kaspar Tammaru, Alex Talisainen, Kristo Murd, Marcus Moosar, Carl Erich Sooär, Markkus Lauri Lindmann ja Mikk Pärnaste (juhendaja kehalise kasvatuse õpetaja Ülo Kurig)

2. Tallinna 21.KooliHendrik Malm, Andri Naarits, Karl Kristjan Soidla, Dennis Richard Šulga, Jarek Laande, Kaur Heinloo, Riko Roosnurm, Jaagup Suuroja, Sten Jakobsoo, Rasmus Hütt, Martin Kivilo (juhendaja kehalise kasvatuse õpetaja Indrek Vahtra)

3. Tallinna ReaalkooliMartin Juksar, Alexander Linnamäe, Silver Suurorg, Rainer Kelk, Jörgen Jõulu, Kenneth Tuul, Andri Rohtla, Karl-Erik Lett, Markus Roogna, Kevin Reim, Fred Gregor Rahuoja

Tüdrukud, põhikool1 Mari Ann Karjus Jakob Westholmi Gümnaasium2 Triinu Orgmäe Tallinna Kuristiku Gümnaasium3 Paula Valdna Tallinna Kustistiku Gümnaasium

Poisid, põhikool1 Klaus Erik Kruus Tallinna Saksa Gümnaasium2 Andreas Pikorainen Tallinna Mustamäe Gümnaasium3 Morten Karjus Tallinna Laagna Gümnaasium

Põhikoolid1. Tallinna Kuristiku Gümnaasium2. Tallinna Saksa Gümnaasium3. Tallinna Reaalkool4. Tallinna 21. Kool5. Tallinna Rahumäe Põhikool6. Tallinna Arte Gümnaasium

Neiud, gümnaasium1 Helis Pajuste Tallinna Lilleküla Gümnaasium2 Hedda-Maret EenmaaTallinna Kuristiku Gümnaasium3 Mai-Liis Palm Jakob Westholmi Gümnaasium

Noormehed, gümnaasium1 Rober Krikk Tallinna Reaalkool2 Erik Jüri Nurmela Tallinna 32. Keskkool3 Jens Veende Vanalinna Hariduskolleegium

Sulgpall, gümnaasium1. Tallinna Reaalkool2. Gustav Adolfi Gümnaasium3. Tallinna 32. Keskkool4. Vanalinna Hariduskolleegium5. Tallinna Lilleküla Gümnaasium6. Tallinna Ühisgümnaasium

Sulgpall


Tüdrukud, põhikool1.-2. Anna Danilova Tallinna Läänemere Gümnaasium 1.44,31.-2. Anett Pärismaa Audentese Erakool 1.44,33. Krsitiina Kuzemko Tallinna Humanitaargümnaasium 1.45,64. Laura Ojamäe Tallinna Nõmme Põhikool 1.46,25. Polina Parubok Tallinna Õismäe Vene Lütseum 1.48,06. Kristiina Lebedeva Tallinna Läänemere Gümnaasium 1.48,7

Poisid, põhikool1. Karl-Kristjan Käes Gustav Adolfi Gümnaasium 1.27,12. Rünno Tammela Tallinna Järveotsa Gümnaasium 1.27,33. Sander Ulejev Tallinna Õismäe Gümnaasium 1.28,34. Kaur Kadak Gustav Adolfi Gümnaasium 1.29,95. Jürgo Vanajuur Audentese Erakool 1.30,26. Kevin Niglas Tallinna Kristiine Gümnaasium 1.30,4

Neiud, gümnaasium1. Liise Köösel Vanalinna Hariduskolleegium 1.41,52. Beatrice Trumm Gustav Adolfi Gümnaasium 1.41,63. Eeva-Gloria Kilu Tallinna Saksa Gümnaasium 1.42,04. Loviisa Lees Tallinna Nõmme Gümnaasium 1.42,15. Jaana Kallastu Jakob Westholmi Gümnaasium 1.42,56.-7. Emma Pipi Visnap Vanalinna Hariduskolleegium 1.42,76.-7. Monica Vainola Tallinna Järveotsa Gümnaasium 1.42,7

Noormehed, gümnaasium1. Martin Kivilo Tallinna 21. Kool 1.21,92. Ivar Veskus Gustav Adolfi Gümnaasium 1.22,83. Reiko Sakk Tallinna Nõmme Gümnaasium 1.23,94. Renee Tamm Tallinna Lilleküla Gümnaasium 1.24,75.-6. Kregor Hermet Tallinna Tehnikagümnaasium 1.24,85.-6. Priit Biene Pirita Majandusgümnaasium 1.24,8

Tüdrukud, põhikoolVõistkondlik

Võistkondlik tulemus

Individuaalsete summa

1. Tallinna Nõmme Gümnaasium 1.52,5 7.29,52. Tallinna Humanitaargümnaasium 1.52,5 7.29,83. Audentese Erakool 1.52,5 7.30,44. Tallinna Lilleküla Gümnaasium 1.53,0 7.30,85. Tallinna Reaalkool 1.53,5 7.32,76. Arte Gümnaasium 1.54,0 7.33,1

Poisid, põhikoolVõistkondlik



1.-2. Gustav Adolfi Gümnaasium 1.32,0 6.07,61.-2. Tallinna Järveotsa Gümnaasium 1.32,0 6.07,63. Tallinna Lilleküla Gümnaasium 1.32,5 6.09,04.-5. Vanalinna Hariduskolleegium 1.34,0 6.15,54.-5. Tallinna Õismäe Vene Lütseum 1.34,0 6.15,56. Tallinna Saksa Gümnaasium 1.34,5 6.16,6

Neiud, gümnaasiumVõistkondlik



1.-2. Vanalinna Hariduskolleegium 1.43,5 6.52,81.-2. Gustav Adolfi Gümnaasium 1.44,5 6.56,83. Tallinna Saksa Gümnaasium 1.46,0 7.04,04.-5. Tallinna Lilleküla Gümnaasium 1.46,5 7.04,74.-5. Tallinna Nõmme Gümnaasium 1.47,0 7.12,76. Tallinna Reaalkool 1.47,5 7.09,8

Sõudeergomeeter

Põhikooli tütarlapsed 1,4 km Aeg Punkte1. Anneliis Viilukas Tallinna Saksa Gümnaasium 3.22 1012. Lea Rannu Tallinna Saksa Gümnaasium 3.42 993. Merilin Jürisaar Tallinna Ühisgümnaasium 3.48 984. Katriin Mets Tallinna Tehnikagümnaasium 3.50 975. Sandra Didvig Pirita Majandusgümnaasium 3.50 976. Aveli Leola Tallinna Kuristiku Gümnaasium 3.51 95

Teatesuusatamine, põhikooli tüdrukud 3x1,4 km Aeg1. Tallinna Saksa Gümnaasium 12.462. Tallinna Kivimäe Põhikool 14.303. Tallinna Reaalkool 14.574. Pirita Majandusgümnaasium 15.185. Tallinna Mustamäe Gümnaasium 15.186. Vanalinna Hariduskolleegium 15.53

Tütarlapsed võistkondlikult Punkte1. Tallinna Saksa Gümnaasium 4862. Tallinna Kivimäe Põhikool 4163. Tallinna Mustamäe Gümnaasium 3894. Tallinna Reaalkool 3695. Tallinna Nõmme Põhikool 3616. Pirita Majandusgümnaasium 358

Põhikooli poeglapsed 1,4 km Aeg Punkte1. Kristo Siimer Tallinna Lilleküla Gümnaasium 3.09 1012. Marten Aolaid Audentese Erakool 3.09 993. Christopher Kalev Vanalinna Hariduskolleegium 3.12 984. Aleksander Einpalu Vanalinna Hariduskolleegium 3.16 975. Christopher Järve Tallinna Ühisgümnaasium 3.22 966. Karel-Georg Nõmm Tallinna Nõmme Põhikool 3.28 95

Teatesuusatamine Põhikooli poisid 3x1,4 km Aeg1. Vanalinna Hariduskolleegium 11.132. Tallinna Saksa Gümnaasium 11.263. Tallinna Nõmme Põhikool 11.434. Audentese Erakool 12.005. Tallinna Lilleküla Gümnaasium 12.446. Tallinna Reaalkool 12.45

Poeglapsed võistkondlikult Punkte1 Tallinna Saksa Gümnaasium 4582 Vanalinna Haridusgümnaasium 4463 Tallinna Nõmme Põhikool 4124 Tallinna Reaalkool 3695 Pirita Majandusgümnaasium 3686 Tallinna 21. Kool 347

Gümnaasiumi neiud 1,4 km Aeg Punkte1 Loviisa Lees Tallinna Nõmme Gümnaasiu 3.23 1012 Kristiina Kresmer Jakob Westholmi Gümnaasium 3.39 993 Elina Ahtiäinen Jakob Westholmi Gümnaasium 3.51 984 Anna-Liis Kulpas Tallinna Saksa Gümnaasium 4.11 975 Pamela Kristin Kajakas Tallinna Mustamäe Gümnaasium 4.14 966 Kirte Katrin Sarevet Tallinna Mustamäe Gümnaasium 4.17 95

Teatesuusatamine gümnaasiumi neiud 3x1,4 KM1 Jakob Westholmi Gümnaasium 13.422 Tallinna Mustamäe Gümnaasium 13.533 Tallinna Saksa Gümnaasium 11.434 Audentese Erakool 14.005 Tallinna Reaalkool 14.396 Tallinna Nõmme Gümnaasium 15.16

Suusatamine

Noormehed, gümnaasiumVõistkondlik



1. Gustav Adolfi Gümnaasium 1.26,5 5.45,92. Tallinna Saksa Gümnaasium 1.27,5 5.48,53. Tallinna Nõmme Gümnaasium 1.27,5 5.49,64.-5. Tallinna Tehnikagümnaasium 1.27,5 5.50,04.-5. Tallinna Reaalkool 1.28,5 5.52,76. Tallinna Lilleküla Gümnaasium 1.28,5 5.52,8

Gümnaasium Võistkondlik tulemus (neiud ja noormehed)


1. Gustav Adolfi Gümnaasium 3.11,00 12.42,702. Vanalinna Hariduskolleegium 3.12,50 12.48,303. Tallinna Saksa Gümnaasium 3.13,50 12.52,504. Tallinna Nõmme Gümnaasium 3.14,50 13.02,305. Tallinna Lilleküla Gümnaasium 3.15,00 13.17,006. Tallinna Reaalkool 3.16,00 13.22,20

Põhikool Võistkondlik tulemus (tüdrukud ja poisid)


1. Tallinna Lilleküla Gümnaasium 3.25,50 13.39,802. Tallinna Järveota Gümnaasium 3.26,00 13.42,903. Arte Gümnaasium 3.28,00 13.50,204. Tallinna Reaalkool 3.28,00 13.50,505. Tallinna Humanitaargümnaasium 3.28,00 13.52,406. Tallinna Saksa Gümnaasium 3.28,50 13.54,40

Neiud võistkondlikult1 Tallinna Mustamäe Gümnaasium 4482 Jakob Westholmi Gümnaasium 4483 Tallinna Reaalkool 4564 Tallinna Reaalkool 4165 Tallinna Saksa Gümnaasium 4066 Gustav Adolfi Gümnaasium 360

Põhikooli noormehed 1,4 km Aeg Punkte1. Robert Klen Mõistus Tallinna Nõmme Gümnaasium 2.53 1012. Karl Erik Rabakukk Tallinna Reaalkool 2.55 993. Henri Roos Gustav Adolfi Gümnaasium 3.03 984. Taimar Kork Jakob Westholmi Gümnaasium 3.04 975. Kaspar Vaher Tallinna Saksa Gümnaasium 3.04 976. Martin Luts Tallinna Saksa Gümnaasium 3.06 95

Teatesuusatamine Põhikooli noormehed 3x1,4 km Aeg1 Tallinna Saksa Gümnaasium 9.022 Tallinna Nõmme Gümaasium 9.023 Gustav Adolfi Gümnaasium 9.064 Tallinna Reaalkool 9.275 Jakob Westholmi Gümnaasium 9.416 Tallinna Mustamäe Gümnaasium 10.19

Noormehed võistkondlikult Punkte1. Tallinna Saksa Gümnaasium 4642.-3. Gustav Adolfi Gümnaasium 4482.-3. Tallinna Nõmme Põhikool 4484. Tallinna Mustamäe Gümnaasium 3975. Vanalinna Hariduskolleegium 3936. Tallinna Reaalkool 366


Gümnaasiumi noormehed 100m jooks1. Raiko Pappel Tallinna 32. Keskkool 11,172. Margus Radik Tallinna Mustamäe Gümnaasium 11,373. Andri Hallik Tallinna 32. Keskkool 11,674. Mark Talvemets Tallinna Saksa Gümnaasium 11,705. Oliver Mesipuu Rocca al Mare Kool 11,806. Richard Nõmm Tallinna Prantsuse Lütseum 11,88

Gümnaasiumi noormehed 200m jooks1. Tauri Tamm Tallinna Tehnikagümnaasium 22,872. Raiko Pappel Tallinna 32. Keskkool 23,203. Jan Imre Reimo Tallinna Kuristiku Gümnaasium 23,424. Markkus Olaf Millend Tallinna 21. Kool 23,885. Oliver Karm Tallinna Saksa Gümnaasium 24,016. Harri Heinamets Tallinna Kristiine Gümnaasium 24,06

Gümnaasiumi noormehed 400m jooks1. Tauri Tamm Tallinna Tehnikagümnaasium 50,362. Andri Hallik Tallinna 32. Keskkool 53,253. Matthias Rimm Tallinna Reaalkool 53,344. Johan Markus Oll Vanalinna Hariduskolleegium 54,105. Manfred-Markus Tikenberg Vanalinna Hariduskolleegium 54,466. Karl Tamberg Tallinna Saksa Gümnaasium 54,77

Gümnaasiumi noormehed 800m jooks1. Rasmus Kisel Gustav Adolfi Gümnaasium 1.55,772. Mikk Laanes Tallinna Reaalkool 2.01,483. Johan Markus Oll Vanalinna Hariduskolleegium 2.04,864. Frank Abner Vanalinna Hariduskolleegium 2.05,495. Leonid Latsepov Tallinna 53. Keskkool 2.06,486. Markus Rene Pae Gustav Adolfi Gümnaasium 2.07,39

Gümnaasiumi noormehed 3000m jooks1. Janno Joala Tallinna Tehnikagümnaasium 9.35,962. Mark Abner Tallinna 21. Kool 9.36,913. Leonid Latsepov Tallinna 53. Keskkool 9.37,644. Riho Kirsipuu Tallinna Nõmme Gümnaasium 9.40,705. Frank Abner Vanalinna Hariduskolleegium 9.45,486. Laur Lilienberg Vanalinna Hariduskolleegium 9.50,78

Gümnaasiumi noormehed Tõkkejooks1. Marten Freirik Gustav Adolfi Gümnaasium 15,232. Jan-Imre Reimo Tallinna Kuristiku Gümnaasium 16,213. Tõnu Koll Tallinna Tehnikagümnaasium 16,314. Martin-Ulvo Maasing Tallinna Õismäe Gümnaasium 17,915. Taavid Mikkomägi Tallinna Tehnikagümnaasium 18,016. Johannes Ek Tallinna Tehnikagümnaasium 20,00

Gümnaasiumi noormehed Teivashüpe1. Raul Alar Haak Tallinna Tehnikagümnaasium 9.35,962. Silver Soolep Tallinna 21. Kool 9.36,913. Sander Moldau Tallinna 53. Keskkool 9.37,64

Gümnaasiumi noormehed Kaugushüpe1. Marken Murdla Tallinna Inglise Kolledž 6.702. Breth Bachmann Tallinna Reaalkool 6.543. Marten Freirik Gustav Adolfi Gümnaasium 6.514. Kennet Kärema Tallinna Prantsuse Lütseum 6,275. Oliver Mesipuu Rocca al Mare Kool 6.196. Margus Radik Tallinna Mustamäe Gümnaasium 6.08

Gümnaasiumi noormehed Kolmikhüpe1. Dmitri Stulba Tallinna Õismäe Vene Lütseum 13.112. Kennet Kärema Tallinna Prantsuse Lütseum 13.083. Karl Hendrik Mae Tallinna Saksa Gümnaasium 12.934. Karl Reispass Gustav Adolfi Gümnaasium 12.745. Kevin Piilbak Tallinna Tehnikagümnaasium 11.50

6. Juri Ponomarenko Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium 11.48

Gümnaasiumi noormehed Kõrgushüpe1. Marken Murla Tallinna Inglise Kolledž 1.852. Silver Salundo Gustav Adolfi Gümnaasium 1.853. Kevin Piilbak Tallinna Tehnikagümnaasium 1.854. Breth Bachmann Tallinna Reaalkool 1.805. Karl Hendrik Mae Tallinna Saksa Gümnaasium 1.806. Karl Reispass Gustav Adolfi Gümnaasium 1.75

Gümnaasiumi noormehed Kettaheide 1,75kg1. Artjom Nikitin Tallinna Mustjõe Gümnaasium 51.702. Ruslan Degtjar Tallinna Pae Gümnaasium 43.743. Carl-Caspar Kohv Tallinna Lilleküla Gümnaasium 43.364. Karl-Armand Kaber Tallinna Reaalkool 41.445. Rando Simson Tallinna Saksa Gümnaasium 37.966. Johannes Erm Tallinna Reaalkool 35.99

Gümnaasiumi noormehed Odavise 700g1. Mihkel Leib Gustav Adolfi Gümnaasium 53.262. Ott Väli Tallinna Tehnikagümnaasium 51.153. Harri Kramm Tallinna Ühisgümnaasium 49.024. Karl Pääru Jakob Westholmi Gümnaasium 46.605. Johannes Erm Tallinna Reaalkool 46.606. Silver Salundo Gustav Adolfi Gümnaasium 43.08

Gümnaasiumi noormehed Kuulitõuge 6kg1. Artjom Nikitin Tallinna Mustjõe Gümnaasium 15.762. Karl-Armand Kaber Tallinna Reaalkool 14.153. Ruslan Degtjar Tallinna Pae Gümnaasium 13.784. Mark Talvemets Tallinna Saksa Gümnaasium 11.845. Rando Simson Tallinna Saksa Gümnaasium 11.816. Mihkel Leib Gustav Adolfi Gümnaasium 11.73

Põhikooli poisid 100m jooks1. Harald Suurorg Jakob Westholmi Gümnaasium 11,332. Harald Kristjan Kadrioru Saksa Gümnaasium 11,383. Ken-Mark Minkovski Tallinna Lilleküla Gümnaasium 11,624. Cristopher Wallace Kehinde Tallinna Lilleküla Gümnaasium 11,835. Jan-Mark Sillat Rocca al Mare Kool 11,956. Jan Hartvig Ruben Pirita Majandusgümnaasium 11,96

Põhikooli poisid 300m jooks1. Daniil Dudenko Lasnamäe Vene Gümnaasium 36,712. Richard Rootamm Tallinna Inglise Kolledž 37,493. Rain Tasane Tallinna Saksa Gümnaasium 38,334. Joonas Mattias Laur Tallinna Mustamäe Gümnaasium 39,385. Andreas Varter Tallinna Saksa Gümnaasium 39,396. Kristian Kirs Tallinna Mustamäe Gümnaasium 39,82

Põhikooli poisid 800m jooks1. Rain Tasane Tallinna Saksa Gümnaasium 2.07,112. Nikolai Romanov Tallinna Saksa Gümnaasium 2.08,403. Henri Sten Vainola Tallinna Reaalkool 2.08,854. Joonas Mattias Laur Tallinna Mustamäe Gümnaasium 2.14,885. Kristo Siimer Tallinna Lilleküla Gümnaasium 2.15,586. Kristo Toots Tallinna Kristiine Gümnaasium 2,17,63

Põhikooli poisid 1500m jooks1. Nikolai Romanov Tallinna Saksa Gümnaasium 4.35,432. Robert Heldna Gustav Adolfi Gümnaasium 4.35,483. Ralf Viru Gustav Adolfi Gümnaasium 4.39,804. Erik Simson Pirita Majandusgümnaasium 4.41,745. Tauri Miggur Tallinna Reaalkool 4.43,996. Jaan Roop Tallinna Nõmme Põhikool 4.47,79

Põhikooli poisid 110m tõkkejooks1. Toivo Saabas Pirita Majandusgümnaasium 15,772. Martin Täht Tallinna Mustamäe Gümnaasium 16,023. Daniil Dudenkov Lasnamäe Vene Gümnaasium 16,26

Põhikooli poisid kõrgushüpe1. Henri Sten Vainola Tallinna Reaalkool 1.752. Markus Normak Tallinna Mustamäe Gümnaasium 1.653. Toivo Saabas Pirita Majandusgümnaasium 1.654. Karl Mathias Kirss Tallinna Saksa Gümnaasium 1.655. Tõnis Harma Tallinna 32. Keskkool 1.606. Daniel Kedrov Tallinna Linnamäe Vene Lütseum 1.60

Põhikooli poisid teivashüpe1. Robin Nool Tallinna 21. Kool 4.402. Kunnar Erich Viisel Tallinna Tehnikagümnaasium 3.403. Ilja-Viljard Vronski Tallinna Reaalkool 3.204. Andreas Varter Tallinna Saksa Gümnaasium 3.005. Kristo Toots Tallinna Kristiine Gümnaasium 2.906. Ahti Roio Tallinna Ühisgümnaasium 2.70

Põhikooli poisid kaugushüpe1. Harald Kristjan Kadrioru Saksa Gümnaasium 6.562. Harald Suurorg Jakob Westholmi Gümnaasium 6.463. Mihkel Talivee Jakob Westholmi Gümnaasium 6.254. Franz Malmsten Gustav Adolfi Gümnaasium 6.125. Jan Hartvig Ruben Pirita Majandusgümnaasium 6.046. Karl Parelo Rocca al Mare Kool 5.90

Põhikooli poisid kolmikhüpe1. Mihkel Talivee Jakob Westholmi Gümnaasium 12.192. Daniel Kedrov Tallinna Linnamäe Vene Lütseum 11.853. Igor Andrejev Tallinna Linnamäe Vene Lütseum 11.764. Tõnis Orav Tallinna Saksa Gümnaasium 11.205. Ilja-Viljard Vronski Tallinna Reaalkool 10.886. Kaspar Ustav Tallinna Tehnikagümnaasium 10.54

Põhikooli poisid kuulitõuge 5kg1. Aleksandr Savitski Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium 14.532. Oskar Pihlak Jakob Westholmi Gümnaasium 11.843. Joan-Taaniel Ševtsov Tallinna Saksa Gümnaasium 11.534. Kristjan Maripuu Tallinna Ühisgümnaasium 11.485. Martin Spol Tallinna Reaalkool 11.336. Tobias-Titus Nikkolo Gustav Adolfi Gümnaasium 10.91

Põhikooli poisid kettaheide 1,5kg1. Aleksandr Savitski Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium 46.282. Jan Henri Täll Tallinna Ühisgümnaasium 38.473. Roman Kovaljov Tallinna Paekaare Gümnaasium 34.264. Oskar Pihlak Jakob Westholmi Gümnaasium 33.305. Eero Põlluver Tallinna Õismäe Gümnaasium 31.886. Martin Puškin Tallinna Inglise Kolledž 31.12

Põhikooli poisid odavise 600g1. Taso Toomik Kadrioru Saksa Gümnaasium 57.422. Ivar Käsper Tallinna Inglise Kolledž 53.563. Kunnar Erich Viisel Tallinna Tehnikagümnaasium 51.664. Jan Henri Täll Tallinna Ühisgümnaasium 45.095. Henri Eirand Tallinna Saksa Gümnaasium 43.336. Karl Margus Haud Pirita Majandusgümnaasium 41.31

Gümnaasiumi neiud 100m jooks1. Kreete Verlin Tallinna Nõmme Gümnaasium 12.412. Pärl Eelma Rocca al Mare Kool 12.743. Triina Maasik Tallinna Saksa Gümnaasium 12.954. Marilin Mättik Tallinna Mustamäe Gümnaasium 13.035. Ene Liis Lisovik Jakob Westholmi Gümnaasium 13.236. Kelli Marie Jaama Vanalinna Hariduskolleegium 13.47

Gümnaasiumi neiud 200m jooks1. Kreete Verlin Tallinna Nõmme Gümnaasium 25,452. Triina Maasik Tallinna Saksa Gümnaasium 26,843. Karina Kabrits Tallinna Õismäe Vene Lütseum 26,894. Marilin Mättik Tallinna Mustamäe Gümnaasium 26,915. Laura Johanna Mettis Tallinna Reaalkool 28,546. Liis Sagor Gustav Adolfi Gümnaasium 28,55

Gümnaasiumi neiud 400m jooks1. Darja O’Konnel-Bronin Tallinna Linnamäe Vene Lütseum 1.00,452. Janika Skuratovskaja Tallinna Mustjõe Gümnaasium 1.02,273. Grete-Kai Teeäär Tallinna 21. Kool 1.03,044. Karina Kabrits Tallinna Õismäe Venne Lütseum 1.04,565. Monika Mitina Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium 1.06,206. Laura Johanna Mettis Tallinna Reaalkool 1.06,24

Gümnaasiumi neiud 800m jooks1. Darja O’Konnel-Bronin Tallinna Linnamäe Vene Lütseum 2.22,992. Kristiina Kresmer Jakob Westholmi Gümnaasium 2.36,893. Diana Shcherbinina Tallinna Humanitaargümnaasium 2.41,334. Elisabeth Truve Tallinna 21. Kool 2.47,515. Marie Tammemäe Kadrioru Saksa Gümnaasium 2.48,846. Marie Heleen Lisette Kikkas Jakob Westholmi Gümnaasium 2.49,10

Gümnaasiumi neiud tõkkejooks1. Mariliis Muuga Kadrioru Saksa Gümnaasium 15,542. Kelli Marie Jaama Vanalinna Hariduskolleegium 15,963. Monika Mitina Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium 21,35

Kergejõustik


Gümnaasiumi neiud kettaheide-1kg1. Monica Vainola Tallinna Järveotsa Gümnaasium 40.702. Valeria Radajeva Tallinna Läänemere Gümnaasium 38.683. Katariina Idla Tallinna Reaalkool 27.184. Jaana Kallastu Jakob Westholmi Gümnaasium 26.615. Aleksandra Reznova Tallinna Läänemere Gümnaasium 25.636. Janika Skuratovskaja Tallinna Mustjõe Gümnaasium 24.58

Gümnaasiumi neiud odavise -600g1. Lisett Niitsoo Tallinna Saksa Gümnaasium 31.522. Aliis Jürgen Tallinna Arte Gümnaasium 31.433. Kelli Põld Tallinna Saksa Gümnaasium 31.114. Sille-Maria Keller Tallinna Järveotsa Gümnaasium 30.505. Linda Katariina Grents Tallinna Prantsuse Lütseum 28.856. Editha Schmaltz Tallinna Ühisgümnaasium 28.71

Gümnaasiumi neiud kõrgushüpe1. Annika Teska Gustav Adolfi Gümnaasium 1.612. Marleen Millerman Tallinna Prantsuse Lütseum 1.603. Mariliis Muuga Kadrioru Saksa Gümnaasium 1.554. Merili Varter Tallinna Saksa Gümnaasium 1.455. Katariina Sofia Päts Tallinna Reaalkool 1.456. Hanna-Friida Konks Tallinna Prantsuse Lütseum 1.45

Gümnaasiumi neiud kaugushüpe1. Pärl Eelma Rocca al Mare Kool 5.392. Grete-Kai Teeäär Tallinna 21. Kool 5.263. Hanna-Friida Konks Tallinna Prantsuse Lütseum 5.054. Erika Demjanjuk Lasnamäe Vene Gümnaasium 4.965. Annika Teska Gustav Adolfi Gümnaasium 4.866. Laura Toom Tallinna Saksa Gümnaasium 4.77

Gümnaasiumi neiud kuulitõuge 4kg1. Monica Vainola Tallinna Järveotsa Gümnaasium 12.722. Valeria Radajeva Tallinna Läänemere Gümnaasium 10.853. Vladislava Oleinik Tallinna Linnamäe Vene Lütseum 10.844. Jaana Kallastu Jakob Westholmi Gümnaasium 9.995. Ann-Ly East Tallinna Lilleküla Gümnaasium 9.646. Editha Schmaltz Tallinna Ühisgümnaasium 9.28

Põhikooli tüdrukud 100m jooks1. Carina-Renne Valdek Tallinna Saksa Gümnaasium 12,592. Liina Valk Tallinna Ühisgümnaasium 12,633. Diana Stahovskaja Tallinna Õismäe Vene Lütseum 12,744. Liiljan Neerot Tallinna Nõmme Põhikool 12,825. Brigitta Tamsar Tallinna Reaalkool 13,246. Kirke Kaur Tallinna Reaalkool 13,31

Põhikooli tüdrukud 300m jooks1. Carina-Renne Valdek Tallinna Saksa Gümnaasium 42,612. Ethel Elisabeth Truus Tallinna Saksa Gümnaasium 43,393. Liis Grete Atonen Tallinna Ühisgümnaasium 43,644. Nadezda Gritskevich Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium 44,405. Grete Ly Jõgisoo Jakob Westholmi Gümnaasium 44,546. Jennifer Pavlov Tallinna Inglise Kolledž 44,57

Põhikooli tüdrukud 800m jooks1. Liis Grete Atonen Tallinna Ühisgümnaasium 2.27.212. Ethel Elisabeth Truus Tallinna Saksa Gümnaasium 2.28.623. Melissa Maria Akkel Tallinna Reaalkool 2.33.094. Helena Villmann Tallinna Ühisgümnaasium 2.34.335. Christelle Vall Audentese Erakool 2.38.416. Stella Reinumägi Tallinna Prantsuse Lütseum 2.39.53

Põhikooli tüdrukud 100 m tõkkejooks1. Eliise-Triin Raun Tallinna Saksa Gümnaasium 14,892. Marianne Purru Tallinna 21. Kool 15,313. Liiljan Neerot Tallinna Nõmme Põhikool 15,354. Nadezda Gritskevich Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium 15,925. Anastasia Dankevitš Kadrioru Saksa Gümnaasium 16,166. Carita Reinkubjas Tallinna Tehnikagümnaasium 16,25

Põhikooli tüdrukud kõrgushüpe1. Eliise-Triin Raun Tallinna Saksa Gümnaasium 2.27.212. Lilian Turban Pirita Majandusgümnaasium 2.28.623. Sandra Pajula Tallinna Reaalkool 2.33.094. Sofia Marlene Haug Gustav Adolfi Gümnaasium 2.34.335. Karmen Säkk Tallinna Tehnikagümnaasium 2.38.416. Sandra Binsol Tallinna Lilleküla Gümnaasium 2.39.53

Põhikooli tüdrukud kaugushüpe1. Liina Valk Tallinna Ühisgümnaasium 5,662. Diana Stahovskaja Tallinna Õismäe Vene Lütseum 5,543. Kirke Kaur Tallinna Reaalkool 5,254. Sirle-Angela Sepp Tallinna 32. Keskkool 5,225. Lilian Turban Pirita Majandusgümnaasium 5,186. Anette Alapert Tallinna Õismäe Gümnaasium 5,11

Põhikooli tüdrukud kuulitõuge-3kg1. Anna Danilova Tallinna Läänemere Gümnaasium 11.032. Liis Mari Nurmetalo Tallinna 21. Kool 9.973. Carina Pullerits Tallinna Kristiine Gümnaasium 9.804. Klaarika Tabbun Tallinna Õismäe Gümnaasium 9.645. Liis Tõnise Tallinna Tehnikagümnaasium 9.126. Valeria Volkova Tallinna Mustjõe Gümnasium 8.91

Põhikooli tüdrukud kettaheide 1kg1. Anetta Nõel Tallinna Kristiine Gümnaasium 22.312. Erli Meinson Tallinna Kristiine Gümnaasium 21.773. Carina Pullerits Tallinna Kristiine Gümnaasium 21.274. Klaarika Tabbun Tallinna Õismäe Gümnaasium 20.645. Valeria Vulavina Lasnamäe Gümnaasium 20.336. Elina Meier Tallinna 21. Kool 20.04

Põhikooli tüdrukud odavise 500g1. Sirle-Angela Sepp Tallinna 32. Keskkool 37.442. Anette Peterson Tallinna Saksa Gümnaasium 32.413. Kadri kindel Tallinna Ühisgümnaasium 32.134. Kristiine Rõbatšjonok Tallinna Linnamäe Vene Lütseum 29.375. Anetta Nõel Tallinna Kristiine Gümnaasium 28.956. Eneli Veltmann Tallinna Saksa Gümnaasium 26.70

Põhikooli tüdrukud teivas1. Anna Danilova Tallinna Läänemere Gümnaasium 11.032. Liis Mari Nurmetalo Tallinna 21. Kool 9.973. Carina Pullerits Tallinna Kristiine Gümnaasium 9.804. Klaarika Tabbun Tallinna Õismäe Gümnaasium 9.645. Liis Tõnise Tallinna Tehnikagümnaasium 9.126. Valeria Volkova Tallinna Mustjõe Gümnasium 8.91

Gümnaasiumi noormehed 4x100m teatejooks

1.Mihkel Leib, Mark Olivel Roosnupp, Karl Reispass, Rasmus Kisel

Gustav Adolfi Gümnaasium 44,90

2. Andri Hallik, Antonio Sebastian Kass, Karl Holst, Raiko Pappel Tallinna 32. Keskkool 45,38

3. Karl Tamberg, Mark Talvemets, Mark Böttner, Oliver, Karm Tallinna Saksa Gümnaasium 45,44

4. Marten Lumet, Oliver Mesipuu, Markus Jugala, Randy Padar Rocca al Mare Kool 45,56

5.Mathias-Mait Metsamaa, Tristan Krevald, Herman Klas Ratas, Johan Markus Oll

Vanalinna Hariduskolleegium 47,09

6. Margus Radik, Mihkel Erich Nigul, Rain Talveoja, Hardi Tees Tallinna Mustamäe Gümnaasium 47,60

Põhikooli poisid 4x100m teatejooks

1. Fred Vulkan, Rain Tasane, Andreas Varter, Tõnis Orav Tallinna Saksa Gümnaasium 47,23

2. Jan Henri Tälli, Peeter Alver, Reimo Sepp, Taaniel Hanniste Tallinna Ühisgümnaasium 47,84

3. Mihkel Talivee, Oskar Pihlak, Holger Koppel, Harald Suurorg Jakob Westholmi Gümnaasium 48,49

4. Igor Andrejev, Daniel Kedrov, Nikita Trojakov, Artjom Bõstrov Tallinna Linnamäe Vene Lütseum 48,90

5.Christopher Kehinde, Karl Ago Rähni, Christian Korka, Ken-Mark Minkovski

Tallinna Lilleküla Gümnaasium 49,05

6. Henri-Sten Vainola, Hans Oskar Aaviksoo, Martin Špol, Ilja ViljardTallinna Reaalkool 49,64

Gümnaasiumi neiud 4x100m teatejooks

1.Anna Mändmaa, Vladislava Oleinik, Darja O’Konnel-Bronin, Karina Novikova

Tallinna Linnamäe Vene Lütseum 53,32

2. Johanna Rohlin, Laura Toom, Triina Maasik, Lausa-Liis Moritz Tallinna Saksa Gümnaasium 53,46

3.Anastasia Barbash, Diana Tanaga, Polina Šalova, Karina Kabrits

Tallinna Õismäe Vene Lütseum 54,90

4.Helen Britt Liideman, Liis Nesler, Saron Läänmäe, Grete-Kai Teeäär

Tallinna 21. Kool 55,11

5.Elina Ahtiäinen, Kristiina Kresmer, Liis Tava, Ene Liis Lisovik

Jakob Westholmi Gümnaasium 55,32

6. Eva-Liisa Aasorg, Kirke Vaino, Heleri Piip, Marilin Mättik Tallinna Mustamäe Gümnaasium 55,65

Põhikooli tüdrukud 4x100m teatejooks

1.Triin Alver, Laura Maria Haukanõmm, Liisi Mari Nurmetalo, Marianne Purru

Tallinna 21. Kool 54,03

2. Brigitta Tamsar, Kirke Kaur, Johanna Stina Idla, Ella Kivilo Tallinna Reaalkool 54,36

3.Carita Reinkubjas, Brigita Krämann, Kadri Muuga, Hanna Otsman

Kadrioru Saksa Gümnaasium 55,05

4.Ksenia Oleinik, Kristiine Rõbatšjonok, Valeria Kalimullina, Jekaterina Veškova

Tallinna Linnamäe Vene Lütseum 55,37

5. Klaudia Sirel, Anette Alapert, Kerttu Jänes, Ede Telli Oja Tallinna Õismäe Gümnaasium 55,67

6. Ann Uus, Inessa Spilevoi, Karmen Säkk, Kristi Ojala Tallinna Tehnikagümnaasium 55,88

Kergejõustik


40 m jooks, tüdrukudkuldmedal Amanda Madison (Tallinna Lasteaed Karikakar)hõbemedal Nicole Šundikova (Tallinna Lasteaed Sinilill)pronksmedal Kertu Kertner (Tallinna Lasteaed Karikakar)

40 m jooks, poisidkuldmedal Mihkel Kivaste (Tallinna Lasteaed Pääsusilm)hõbemedal Armon Michael Neumann (Tallinna Lasteaed Vikerkaar)pronksmedal Oliver Pärna (Tallinna Nurmenuku Lasteaed)

Pallivise, tüdrukudkuldmedal Kertu Kertner (Tallinna Lasteaed Karikakar)hõbemedal Helena Toode (Tallinna Lasteaed Vikerkaar)pronksmedal Laura Bachverk (Tallinna Lasteaed Karikakar)

Pallivise, poisidkuldmedal Markus Valtson (Tallinna Lasteaed Karikakar)hõbemedal Jegor Soloha (Tallinna Nurmenuku Lasteaed)pronksmedal Leon Bespalov (Tallinna Järveotsa Lasteaed)

Kaugushüpe, tüdrukudkuldmedal Lisete Koit (Tallinna Lasteaed Pääsusilm)hõbemedal Ellina Golovtšenko (Tallinna Järveotsa Lasteaed)pronksmedal Anet Pedask (Tallinna Meelespea Lasteaed)

Kaugushüpe, poisidkuldmedal Sten-Markus Reinmets (Tallinna Nurmenuku Lasteaed)hõbemedal Andrei Mamonko (Tallinna Lasteaed Sinilill)pronksmedal Ardo Hendrik Aunapuu (Tallinna Lasteaed Pääsusilm)

Krossijooks, tüdrukudkuldmedal Lisete Koit (Tallinna Lasteaed Pääsusilm)hõbemedal Ella Ojavere (Tallinna Nurmenuku Lasteaed)pronksmedal Darja Furza (Tallinna Lasteaed Rukkilill)

Krossijooks, poisidkuldmedal Jegor Soloha (Tallinna Nurmenuku Lasteaed)hõbemedal Sten Markus Reinmets (Tallinna Nurmenuku Lasteaed)pronksmedal Artem Fesenko (Rukkilill)

Haabersti lasteaedade miniolümpia 2015 medalivõitjad

Lisa 10.

Medalivõitjad võistlusalade kaupa (tekst ptk 7.2.4)


REGISTER


AAegviidu Looduskeskus 204Ahtme Gümnaasium 197Almic OÜ 255Arlig Capital AS 254Arrakis tantsustuudio 32Ars Musica Vocalis 141AS Balbiino 90AS Chemi-Pharm 31AS Kuusakoski 205AS Rakvere Vesi 261AS Sertifitseerimiskeskus 97–115AS Telora E 29AS Tuleleek 224–227Aserbaidžaani Kultuuriselts 145Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse 156Astangu Rehabilitatsioonikeskuse Hariduskeskus 36Audentese Erakool 197, 233Audentese Spordigümnaasium 197August Kitzbergi nimeline Gümnaasium 251Avinurme Gümnaasium 198Avision 111

BBalti Filmi- ja Meediakool 179Balti Kriminaalpreventsiooni Instituut 40Baltic Restaurants Estonia AS 224–226Bauschmidt OÜ 29BBS-Syke kutsegümnaasium 249Berliini Humboldti Gümnaasium 6, 137, 232Bowlinguklubi Kuulsaal 111British Council in Estonia 197

CCambridge’i Ülikool 125Carolina Tantsustuudio 111Ceip Río Segura 129CFC Spordiklubi 253Chemi-Pharm AS 254Chişinău Haridusamet 122Chişinău lasteaed-algkool 122CJD Christophorusschule Hoppenrade kool 156Club des Chefs des Chefs 226Coláiste Pobail Acla in Achill 144Confluence Scotland 132Cumulus Consulting OÜ 91, 127

DD.R.E.A.M. Studio 33Danville OÜ 28Dereham Neathered High School 124–125Dermoshop OÜ 31, 224

EEBS Gümnaasium 92Eduard Vilde muuseum 45Eesti AGA AS 90Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts 215Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus 31Eesti Draamateater 99, 172Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor 41Eesti Harrastusteatrite Liit 175Eesti Heliloojate Liit 271Eesti Inglise Keele Kõnelejate Selts 197Eesti Klaveriõpetajate Ühing 231Eesti Kontsert 231Eesti Koolijuhtide Ühendus 22, 91Eesti Koolispordi Liit 33Eesti Kultuuriministeerium 214Eesti Kunstiakadeemia 110–111, 223Eesti Lasteaednike Liit 31

Eesti Lastekirjanduse Keskus 42, 197, 264–265Eesti Lastevanemate Liit 128Eesti Loodusmuuseum 194Eesti Maaomavalitsuste Liit 236Eesti Maaülikool 47Eesti Mereakadeemia 90Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 77, 231Eesti Muusikaõpetajate Liit 57–77, 153Eesti Mälu Instituut 215Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum 67Eesti Professionaalsete Rammumeeste Ühing 106Eesti Punane Rist 33, 261Eesti Punase Risti Tallinna Selts 111–113Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts 215Eesti Rahvusringhääling 218Eesti Rahvusvaheline Kool 138Eesti Riiklik Sümfooniaorkester 231Eesti Saksa keele Õpetajate Selts 232–233Eesti Soome Instituut 139Eesti Spordimuuseum 31Eesti Spordiselts Kalev 207Eesti Swingtantsu Liit 214Eesti Tantsuspordi Liit 214Eesti Teadusagentuur 81Eesti Teaduste Akadeemia 193–194Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia 76Eesti Televisioon 4, 57Eesti Tervishoiumuuseum 194Eesti Tööõpetajate Selts 79, 156Eesti Vabaõhumuuseum 49, 128, 214Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit 157Eesti Välisministeerium 121Eesti Õpilasesinduste Liit 170, 236Eestimaa Loomakaitse Liit 112eHaridus OÜ 244Ehte Humanitaargümnaasium 59–99, 177–242Elmwood Elementary School 144Elva Lasteaed Murumuna 135Emmaste Põhikool 206Energia Avastuskeskus 42ENSV Ministrite Nõukogu Asjade Valitsus 69Escola Básica 2,3 Piscinas-Lisboa 132Estonian Investment Corporation OÜ 127Eurogümnaasium 84Euronics 179Euroopa Komisjon 131–137Euroopa Nõukogu 120, 232Euroopa Orkestrite Föderatsioon 239Euroopa Teadusuuringute Nõukogu 47European Research Council 47European Schoolnet 134Europäische Agentur 141EVLVL 157

FFortuna Optika 32Free Flow Studio 33

GG. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool 230Geniko Lykeio Pelopiou Ileias 132Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool 180Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut 197Globex OY 31Gustav Adolfi Gümnaasium 5–8, 21, 39–67, 80–127,

160–197, 217–271Gymnasium Corvinianum 141

HHaabersti Linnaosa Valitsus 188, 255Haabersti Vaba Aja Keskus 102Haabersti Vene Gümnaasium 80–100, 171–196Haabneeme Kool 84

Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium 138Haiba Lastekodu 223Haridus- ja Teadusministeerium 111–156, 193–197,

233Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus 91, 199Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse Innovatsiooni-

keskus 91, 199Harju Maavalitsus 192HEAK 90Heino Elleri nimeline Muusikakool 181Heleni Kool 4–35, 74–80Helsingi haridusamet 126Helsingi Keeltegümnaasium 6, 139Herttoniemenranta kool 139–140HITSA 7, 91, 198–233HITSA Innovatsioonikeskus 91Hotspur Primary School 131Hwa Chong Institution 142

IInnovatsioonikeskus Mektory 42–45International Association of School Librarianship 144International Study Programmes 143Irina Kikkase Võimlemisklubi 33Islandi Sotsiaaluuringute ja Analüüsi Keskus 31Ist. Comp. Cantù 129Istruzione Superiore A.F. Formiggini 132IZALL.COM OÜ 8, 245–248IT Koolituskeskuse OÜ 92ITT Group OÜ 92Itä-Suomen Suomalais-Venäläinen kool 143

JJaan Kirsipuu jalgrattakool 253Jakob Westholmi Gümnaasium 40–114, 157–252Jelgava Kaugõppekeskkool 138JJ-Street 172Jungent Estonia 31Junior Achievement Eesti 194Junior FLL 91, 247Just Film 179Jõhvi Gümnaasium 231Jõhvi Vene Gümnaasium 197Järveotsa lasteaed 57, 102, 221–242Jääaja Keskus 261Jüri Gümnaasium 101

KKaari Sillamaa Laste ja Noorte Muusikateater 172Kabeliit 187, 237Kadaka lasteaed 33–55, 221–261Kadaka põhikool 37, 87–116, 156, 217–221Kadrioru Kunstimuuseum 8, 249Kadrioru Lasteaed 86, 153, 228Kadrioru raamatukogu 264Kadrioru Saksa Gümnaasium 8–80, 113–265Kaitseliit 55Kaitseressursside Amet 97Kaitsevägi 52–57Kajaka lasteaed 37Kalamaja Lasteaed 86Kalamaja Põhikool 4, 54, 124–125, 175Kalev AS 166–176Kalev Spa 31Kalevi Veekeskus OÜ 31Karjamaa Gümnaasium 74, 243Karjamaa Põhikool 74, 222Karl Storz Video Endoscopy Estonia OÜ 148–149Keelekümbluse Lastevanemate Liit* 100Keeltekool ILS 197Keeni Põhikool 206Kelmiküla Lasteaed 21, 152, 219–228kergejõustikuklubi Leksi44 237

Asutused


Keski-Uudenmaan Täiskasvanute Gümnaasium 138Keskkonna Investeeringute Keskus 195Keskkonnaamet 221Keskkonnaministeerium 193Kiigemetsa Kool 156KIK 195–196, 261–263kino Artis 179kirjastus Avita 238Kirjastus Varrak 31Kitman Thulema AS 29Kivila lasteaed 4–35Kivimäe Põhikool 5, 80–115, 168, 217–224klubi Panoraam 111Kolde Lasteaed 68, 221Konguta Kool 196Koolibri Kirjastus 31Koolitoitlustuse OÜ 224Koolitööde AS 243Koolmeistrite Nõukoda 23Koopia Kolm AS 166Kooriühing 76Kopli Lasteaed 228Kristiine Lasteaed-Algkool 70KSG 7, 179, 232–249Kultuurikeskus Kaja 72Kultuurikeskus Lindakivi 117Kumu kunstimuuseum 35Käo Põhikool 156

LLaagri Kool 114Lahmuse Kool 156Lasnamäe Gümnaasium 4–28, 80–113, 174Lasnamäe Lastekeskus 16, 74–83, 228Lasnamäe Linnaosa Valitsus 108–117Lasnamäe Muusikakool 76, 171, 223Lasnamäe Põhikool 83–113, 222–235Lasnamäe Sotsiaalkeskus 31Lasnamäe Vene Gümnaasium 99–113, 173–177,

218–228Lasnamäe Üldgümnaasium 243Laste Liiklusmängukeskus 35Lastead Kalli-kalli 85Lasteaed Kajakas 86, 242Lasteaed Kelluke 135Lasteaed Maasikas 68Lasteaed Mesipuu 86, 219lasteaed Mežmaliņā 135Lasteaed Naeratus 68Lasteaed Ojake 102Lasteaed Päikene 102–121, 219–221Lasteaed Pääsupesa 86Lasteaed Rukkirääk 68Lastekaitse Liit 233Lastesõim Planeedi Mudila 68–88, 228Lastesõim Päkapikk 225–228Lehola keskkonnahariduskeskus 156Lennusadam 35, 122–123, 137, 214, 247–248Lepatriinu lasteaed 189–190, 225–228Lesgiini Kultuuriühing 171Levira 43Liivapilt OÜ 42Liivi Muuseum 174Lindakivi Kultuurikeskus 37, 76Lindakivi lasteaed 37, 222–225Linna 5. Lasteaed 67Linnamäe lasteaed 36–37Linnamäe Vene Lütseum 83–114Loitsu lasteaed 31, 85, 191, 225–242Loo Keskkool 89Looduspere ökopood 32Läti Kuulmiskeskus 44Läti Rahvusraamatukogu 44Läänemaa Ühisgümnaasium 181Lääne-Tallinna konstaablijaoskond 33, 261Lääne-Virumaa Jäätmekäitluskeskus 261

MMaag Piimatööstus AS 31Maailma Kabeföderatsioon 237Maanteeamet 31, 90–113, 253Maardu kool 165Maardu Põhikool 99–113

Mahtra põhikool 80–136Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 193Massachusettsi Tehnikaülikool 180Meelespea lasteaed 4–31, 87–102, 222–225Meero Muusik 181Megazone 111Merekalda kool 9, 83, 194, 270Merivälja Kool 30, 221–243Microsoft 259Miina Härma Gümnaasium 251Mittetulundusühing Eesti Juudi Kogukond 21Mittetulundusühing Koolisõber 21Mittetulundusühing Noor Muusik 21Mittetulundusühing The SAW Trust 124MTÜ Fenno-Ugria 85MTÜ Harju Jahindusklubi 154MTÜ Hea Loome Majandus 84MTÜ Integratsiooni ABC 196MTÜ Keskkonnakäpp 235MTÜ Keskus Edu-line 99MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED 121MTÜ Mondo Maailmahariduskeskus 270MTÜ Noorteühing TORE 233MTÜ Rahukas 177MTÜ Rahvusvaheline Arengukeskus ITC Professional

Development 94MTÜ Tallinna Koolijuhtide Ühendus 124MTÜ TIMkool 111MTÜ Tolaram Foundation 254MTÜ Trafficprof 253Mustamäe 2. Lasteaed- Algkool 32Mustamäe Laste Loomingu Maja 4–31, 72–87, 182,

225Mustamäe lasteaiad 80Mustamäe Linnaosa Valitsus 61–90Muumipere Lastesõim 88Mäepealse Erakool 175Männikäbi lasteaed 38My Fitness 31My Fitness AS 31

NNanyang Technological University 142Narva Fun Pilot 208Narva Lasteaed Muinasjutt 149Noarootsi Kool 135Nordea Kontserdimaja 62, 217–228Norfolki maavalitsus 124NUKU 175–176Nurme Kool 156Nõmme Kabeklubi 7, 187, 236–262Nõmme Linnaosa Valitsus 88Nõmme Loodusmaja 35, 88Nõmme Mudellennuklubi 208Nõmme Muusikakool 220Nõmme Noortemaja 7, 80–87, 185–262NYimage OÜ 179

OO. Kalpaksi Riia Rahvakunsti Põhikool 140Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium 237Oulu Täiskasvanute Gümnaasium 138OÜ Bramos 224–227OÜ Flosse 224–227OÜ Mervir 227OÜ Tüdrukud 227OÜ Umbra 166

PPaekaare gümnaasium 74–113Paldiski Lasteaed Sipsik 134–135Paldiski Põhikool 82, 185Pangaliit 90Peetri Kool 125Peetri Lasteaed-Põhikool 135Pelgulinna Gümnaasium 24, 80, 113–114, 220–234Pelguranna Lasteaed 68Peterburi 2. Gümnaasium 252Peterburi Akadeemiline Gümnaasium nr 56 122–123Peterburi hariduskomitee 124Peterburi Lomonossovi Gümnaasium nr 73 185Peterburi Valitsus 122

Pirita Jalgpalliklubi Reliikvia 32Pirita Kose Lasteaed 22–32, 186Pirita Lasteaed 113Pirita Linnaosa Valitsus 111Pirita Majandusgümnaasium 4–113, 166–225Pirita-Kose Lasteaed 113Plekk-Liisu OÜ 33, 261Politsei- ja Piirivalveamet 39Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur 23,

39–40, 113, 253Porkuni Kool 156Pukinmäe Peruskoulu 140Põhja Prefektuuri Liiklusjärelevalvekeskus 113Põhjamaade Ministrite Nõukogu 265Põhja-Tallinna linnaosavalitsus 35Põhja-Tallinna Valitsus 90Pärnu Lasteaed Kelluke 135Pärnu Linnavalitsus 24Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja 209Pärnu Loodushariduskeskus 42Pärnu Mudellennuklubi 208Pärnu Muusikakool 181Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 168Pärnu Vanalinna Põhikool 115Pärnu Ühisgümnaasium 251Pärnu Ülejõe Gümnaasium 181Pärnumaa Kutsehariduskeskus 235Pääsküla Gümnaasium 6–8, 143, 261–270Pääsküla Noortekeskus 33Pääsküla Raamatukogu 33, 115Päästeamet 32Päästeameti Põhja päästekeskus 90–113

RRadisson Blu Sky Hotel 226–227Rahva Raamat 179Rahvarinde Muuseum 172Rahvusraamatukogu 44Rahvusvaheline Kooliraamatukogude Ühendus 144Rahvusvaheline Koolispordiliit 206Rahvusvaheline Lennuspordiföderatsioon 209Rajaleidja keskus 42Randvere Kool 156Rannarahva Muuseum Viimsis 31Rapla Vesiroosi Gümnaasium 251Raua tänava noortekeskus 24rehabilitatsioonikeskus „We’re here” 44Reval Cafe 179Riho Pätsi Koolimuusika Fond 230Riia kõnehäiretega laste kool „Valodiņa” 44Riia Riiklik 1. Gümnaasium 252Riia Täiskasvanute Gümnaasium 138Riigi Kinnisvara AS 78Riigikantselei 2, 54, 97Riigikogu 37–70, 131, 196Riigimetsa Majandamise Keskus 204Ristiku põhikool 79–80, 156–234RK Teeninduse OÜ 224RKAS 78Rocca al Mare Kool 114, 168–210, 251Rõõmupesa lasteaed 68–85, 220–225Räpina Aianduskool 262

SSA Eesti Teadusagentuur 81SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus 90SA Innove 92–93, 218–231SA Innove Keelekümbluskeskus 93SA Juht- ja Abikoerte Kool 112SA Kiusamise Vastu 233SA Tallinna Koolitervishoid 31SA Tartu Ülikooli Kliinikum 157SA Teadusagentuur 89Sagadi keskkonnahariduskeskus 121Sagadi Looduskool 87Sakala Eragümnaasium 83Saksa Kultuuri Instituut 42Saksa-Balti Kaubanduskoda 249Saku Gümnaasium 251Saku Suurhall 49Saku Õlletehase AS 166Salme kultuurikeskus 111Salme Põhikool 196


Samsungi Akadeemia 46Selveri Köök 179Siberian Health 32Signwise 97Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond 238Sihtasutus Innove 22, 192Siisikese Lasteaed 242Sillamäe Vanalinna Kool 149Sitsi Lasteaed 86, 134Skechers Eesti 148Sky Plus 111Soome Instituut 139Soome Suursaatkond 89, 139SOS Lasteküla Eesti Ühing 49Sparta Spordiselts MTÜ 31Spordikeskus Teras 179Spordiklubi Budo 215Spordiklubi Julged 33Spordiklubi Reval-Sport 31Szkola Podstawowa nr 2 im. sw. Wojciecha 129Stuttgarti Heidenhofi Gümnasium 141Suurbritannia Suursaatkond Eestis 197Swans International School Marbella 144Swedbank 90Swissôtel 226Sõbrakese lasteaed 86Sõmeru Avatud Noortekeskus 47

ZZepter Eesti OÜ 31, 224Zepter OÜ Eesti 31

TTAHJÜ 21–23Tallina Kunstigümnaasium 40, 80, 92–99, 231–242Tallinna 102. Lastepäevakodu 69Tallinna 103. Lastepäevakodu 70Tallinna 11. Keskkool 74Tallinna 11. Lastesõim 68Tallinna 13. Keskkool 76Tallinna 137. Lastepäevakodu 71Tallinna 2. Lastepäevakodu 72Tallinna 21. Kool 24–80, 113–251Tallinna 26. Lasteaed 225Tallinna 32. Keskkool 59–60, 166–184, 217–220Tallinna 37. Keskkool 243Tallinna 47. Keskkool 69Tallinna 53. Keskkool 82, 133, 166–185Tallinna Allika Lasteaed 31Tallinna Alushariduse Juhtide Ühendus 4–21, 150Tallinna Arbu Lasteaed 21, 191Tallinna Arte Gümnaasium 40–121, 169, 224–251Tallinna Asunduse Lasteaed 44Tallinna Balletikool 87Tallinna Botaanikaaed 222Tallinna Ehituskool 42, 106Tallinna Ettevõtlusamet 2, 49Tallinna Euroopa Kool 163Tallinna Goethe Instituut 249Tallinna Haraka Lasteaed 189Tallinna Haridusamet 2–271Tallinna Haridustöötajate Ametiühingute Liit 150Tallinna Heleni Kool 74–80Tallinna Humanitaargümnaasium 87, 172–226Tallinna Huvikeskus Kullo 18, 77–109, 149–254Tallinna Inglise Kolledž 52–80, 166–251Tallinna Jaan Poska Lasteaed 67–68, 228Tallinna Juhkentali Gümnaasium 80, 242Tallinna Juudi Kool 67, 169–215, 251Tallinna Järveotsa Gümnaasium 59–100, 140–178,

218–224Tallinna Järveotsa Lasteaed 57, 102, 221–242Tallinna Kadaka Lasteaed 33–55, 221–261Tallinna Kadaka Põhikool 37, 87–116, 156, 217–221Tallinna Kannikese Lasteaed 21, 96, 225–228Tallinna Kanutiaia Noortemaja 80–111, 177Tallinna Kanutiaia Noortemaja teater „Solaris” 177Tallinna Kelmiküla Lasteaed 21, 152, 219–228Tallinna Keskkonnaamet 221Tallinna Kesklinna Põhikool 166Tallinna Kesklinna Valitsus 175–176Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium 87, 196–242Tallinna Keskraamatukogu 264

Tallinna Kiisa Lasteaed 4–26Tallinna Kivila Lasteaed 34, 68Tallinna Kivimurru Lasteaed 68Tallinna Kivimäe Põhikool 80, 168, 217–224Tallinna Komeedi Lasteaed 68Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool 107, 156Tallinna Koolijuhtide Ühendus 4–22, 124–150Tallinna Kopli Ametikool 4, 48–49, 222Tallinna Kopli Noortemaja 80–90, 122, 186Tallinna Kristiine Gümnaasium 80, 125, 173–176,

217–233Tallinna Kristiine Lasteaed 68–70, 189, 221–225Tallinna Kullatera Lasteaed 154Tallinna Kullerkupu Lasteaed 189, 263Tallinna Kunstigümnaasium 40, 80–92, 242Tallinna Kunstikool 80Tallinna Kuristiku Gümnaasium 40–128, 163–253Tallinna Kurtide Kool 75Tallinna Laagna Gümnaasium 76–83, 223Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikool 135, 224–233Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool 222Tallinna Lastead Südameke 88Tallinna Lasteaed Delfiin 31–32, 187, 225Tallinna Lasteaed Kannike 5, 21, 96, 225–228Tallinna Lasteaed Karikakar 102, 191, 225Tallinna Lasteaed Kaseke 187, 228Tallinna Lasteaed Kiikhobu 68–71, 118, 220–221Tallinna Lasteaed Kikas 31, 267Tallinna Lasteaed Kirsike 57Tallinna Lasteaed Kraavikrõll 68, 187Tallinna Lasteaed Laagna Rukkilill 85, 221Tallinna Lasteaed Mikumanni 228Tallinna Lasteaed Männimudila 220Tallinna Lasteaed Nõmmekannike 21Tallinna Lasteaed Päikene 86, 102, 121, 148, 189,

219–221Tallinna Lasteaed Pääsusilm 21, 102, 188–225Tallinna Lasteaed Rabarüblik 33–56, 116, 185–187,

227Tallinna Lasteaed Sinilill 86–102Tallinna Lasteaed Sinilind 219–242Tallinna Lasteaed Sipsik 24, 220–225Tallinna Lasteaed Südameke 30, 86Tallinna Lasteaed Vesiroos 31, 93, 152, 222–225Tallinna Lasteaed Vikerkaar 221–255Tallinna Lasteaed Õunake 227Tallinna Lasteaia Kraavikrõll 214Tallinna Lastesõim Hellik 68–88Tallinna Lastesõim Mõmmik 88, 221–228Tallinna Lauliku Lasteaed 217–225Tallinna Lehola Lasteaed 157Tallinna Lepatriinu Lasteaed 189–190, 225–228Tallinna Lepistiku Lasteaed 21Tallinna Liikuri Lasteaed 68, 130–134Tallinna Liivaku Lasteaed 217Tallinna Liivalaia Lasteaed 69, 242Tallinna Liivalossi Lasteaed 68Tallinna Lilleküla Gümnaasium 67–121, 167–176,

218–228Tallinna Lillepaviljon 49Tallinna Lindakivi Lasteaed 37, 222–225Tallinna Linna 5. Lastepäevakodu 67Tallinna Linnamäe Vene Lütseum 83–114Tallinna Linnateater 179Tallinna Linnavalitsus 58–80, 192, 229–253Tallinna Linnavolikogu 20, 67–90, 163, 243Tallinna Linnupesa Lasteaed 189–190Tallinna Loitsu Lasteaed 31, 85, 191, 225–242Tallinna Loowzmaaed 222Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskus 42Tallinna Luha Lasteaed 31, 68–70, 217–234Tallinna Läänemere Gümnaasium 74–113, 171–182,

217–231Tallinna Mahtra Gümnaasium 243Tallinna Mahtra Lasteaed 68Tallinna Mahtra Põhikool 80–136Tallinna Mardi Lasteaed 219–235Tallinna Meditsiinikõrgkool 42Tallinna Meelespea Lasteaed 4–31, 87–102, 222–225Tallinna Merekalda Kool 194, 270Tallinna Mesimummu Lasteaed 85Tallinna Muhu Lasteaed 68, 228Tallinna Muinasjutu Lasteaed 121, 189Tallinna Mustakivi Lasteaed 80–81Tallinna Mustamäe 1. Lasteaed-algkool 242

Tallinna Mustamäe Gümnaasium 60–80, 166–173, 228

Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium 60–133, 178, 217–225

Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium 80–136, 196–225

Tallinna Mustjõe Gümnaasium 74–113Tallinna Muusikakeskkool 166–201Tallinna Muusikakool 8, 170–180, 239Tallinna Muusikamuuseum 100Tallinna Männi Lasteaed 228Tallinna Männiku Lasteaed 116, 187Tallinna Mürakaru Lasteaed 85Tallinna Nurmenuku Lasteaed 68–102, 189–225Tallinna Nõmme Gümnaasium 80–106, 168–175Tallinna Nõmme Noortemaja 80–87, 185–262Tallinna Nõmme Põhikool 80–111, 160–217Tallinna Padriku Lasteaed 221–228Tallinna Pae Gümnaasium 82–141, 178, 224Tallinna Paekaare Gümnaasium 74–113Tallinna Paekaare Lasteaed 68, 191Tallinna Pallipõnni Lasteaed 57–58, 212, 238Tallinna Pelgulinna Gümnaasium 80Tallinna Piiri Lasteaed 227–228Tallinna Prantsuse Lütseum 40–80, 160–201, 251Tallinna Päikesejänku Lasteaed 68–69, 121, 225Tallinna Pääsküla Gümnaasium 143, 261–270Tallinna Raadiku Lasteaed 68Tallinna Rahumäe Põhikool 80–125, 166–176,

217–242Tallinna Rahvaülikool 175–177Tallinna Ranniku Gümnaasium 242Tallinna Reaalkool 40–91, 157–268Tallinna Rukkilille Lasteaed 93–102Tallinna Rõõmupesa Lasteaed 68–85, 220–225Tallinna Rõõmutarekese Lasteaed 85Tallinna Rännaku Lasteaed 68Tallinna Saksa Gümnaasium 40–67, 166–175,

217–242Tallinna Sikupilli Keskkool 54–67, 130, 220–242Tallinna Sikupilli Lasteaed 220–221Tallinna Sitsi Lasteaed 86Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet 30–31Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaed 21–24, 217–219Tallinna Suur-Pae Lasteaed 80–93Tallinna Sõbrakese Lasteaed 86Tallinna Südalinna Kool 40–91, 140, 174–247Tallinna Tammetõru Lasteaed 4–28, 68, 235–242Tallinna Teeninduskool 42Tallinna Tehnikagümnaasium 6, 40–61, 136, 170–182,

224–251Tallinna Tehnikaülikool 223–249Tallinna teletorn 42, 111Tallinna Terakese Lasteaed 86Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 45–46, 71, 227Tallinna Tihase Lasteaed 189–221Tallinna Tondi Põhikool 35, 155, 242Tallinna Tuule Lasteaed 68–73, 198, 259Tallinna Tõnismäe Reaalkool 65–113, 149–178Tallinna Tähekese Lasteaed 86–102Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 4, 49, 138, 222Tallinna Tööstushariduskeskus 114Tallinna Unistuse Lasteaed 86, 225Tallinna Vaba Waldorfkool 260Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 74Tallinna Vikerkaare Lasteaed 102Tallinna Virmalise Lasteaed 85, 225Tallinna Vormsi Lasteaed 85, 225Tallinna Õismäe Gümnaasium 33–80, 137, 175–255Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium 230Tallinna Õismäe Vene Lütseum 65–125, 160–230Tallinna Õpetajate Maja 16–42, 164–175Tallinna Õppenõustamiskeskus 34Tallinna Ühisgümnaasium 40, 74, 173–176, 252Tallinna Ülikool 92–93, 197–223Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni Keskus 42Tallinna Ümera Lasteaed 117tantsuklubi Agneta 213Tartu Annelinna Gümnaasium 231Tartu Emajõe Kool 149Tartu Hugo Treffneri Gümnaasium 197Tartu Jaan Poska Gümnaasium 197, 251Tartu Keskkonnahariduse Keskus 47Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium 199Tartu Kroonuaia Kool 156


Tartu Linnavalitsus 24Tartu Loodushariduskeskus 42Tartu Loodusmaja 47Tartu Mudellennuklubi 208Tartu Observatoorium 194Tartu Täiskasvanute Gümnaasium 172Tartu Ülikooli eetikakeskus 233Tartu Ülikool 66, 139, 157, 197, 233–238Taveco Disain 30teater Varius 60Teatri- ja Muusikamuuseum 48Teritaja OÜ 28Tervise Arengu Instituut 23Terviseamet 93, 191Thermomix 32Thetford Academy 124TKÜ 22–23Tondi põhikool 35, 155, 242–266Top Connect OÜ 254Torupilli raamatukogu 264TÕG 33, 96, 137–155, 255–260TÕNK 34Türi Põhikool 234Türi Ühisgümnaasium 251

UUkraina Kultuurikeskus 47–48Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus 175USA Suursaatkond Eestis 197

VVabariigi Presidendi Kantselei 2, 226–227Vabariigi Valitsus 20Vabatahtlik Reservpäästerühm 112Vaeküla Kool 156Valga Jaanikese Kool 156Vanalinna Hariduskolleegium 59–99, 162–201Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasium 136Vanalinna Muusikakool 213Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 74Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool 235Vanemuise Kontserdimaja 228Vantaa Täiskasvanute Gümnaasium 138VBS De Wijzer 129Vene Haridus- ja Heategevuse Liit 99Vene Kultuurikeskus 70–71Vene Teater 157, 268Viimsi Keskkool 197Viimsi Rannarahva Muuseum 214Viking Line 179Viljandi Gümnaasium 251Viljandi Paalalinna Kool* 39Vilniuse Sofia Kovalevskaja nimeline Keskkool 185Vinni-Pajusti Gümnaasium 251Võru Kreutzwaldi Gümnaasium 251Võru Kreutzwaldi Kool 251Väike-Õismäe Gümnaasium 58Välisministeerium 92–95, 121Väätsa Põhikool 235

WWestholmi muusikakool 77Whitefriars Primary School 124–125

ÕÕiguskantsleri Kantselei 233Õismäe Gümnaasium 6–80, 137–139, 175–255Õpetajate Maja 4–42, 164–175Õunakese lasteaed 38

ÖÖkosahver 179

ÜÜlemiste lasteaed 37, 129

YYorki linnavalitsus 127

InimesedAAap Jõeste 182Aare Baumer 196Aare Silm 207Aare-Paul Lattik 82Aarne Silas 45, 277Aaron Soo 262Aaron Thor Härm 173Adelheid Päi 278Adhele-Meelike Tuulas 197Adrian Tebbutt 125Aet Abramson 163Aet Lillemäe 70, 153Age Tamm 255Agne Pakker 15Agnes Ihoma 33Agnes Lapimaa 49Agnes Rosenberg 275Agu Ojasoo 277Ahti Roio 282Aide Vare 145Aike-Maris Kruus 279Aile Poll 277Aili Keres 175Aime Niidas 175, 198Aina Arro 72–73Aina Porman 137, 232Aino Plank 70Aira Eliise Sepp 197Aire Sibbul 102Airi Metspalu 265Airiin Demir 40Airon Johannes Oravas 64,

160–162, 275–277Aita Ottson 65, 277Aita Saar 70–71, 219Aita Vaher 173Aive Peil 172Aive Pevkur 277Aksel Costa 280Aksel Ojari 175Aksella Piiliste 155

Aksivi Kivinen 278Alan Joonatan Rebane 275Alar Karis 97Alar Nääme 237Albert Mihkel Ulla 275Albert Saar 280Albert Truuväärt 2Aleks Moistus 207–209Aleks Morozov 280Aleks Savirand 67, 278–279Aleksander Einpalu 281Aleksander Karpov 278Aleksander Kirs 279Aleksander Kirss 279Aleksander Piilmann 206Aleksander Prõttsikov 280Aleksander Pulver 92Aleksander Väär 276Aleksandr Bajura 274Aleksandr Gaplevski 279Aleksandr Gurin 125, 275Aleksandr Kuliš 85Aleksandr Laine 275Aleksandr Morozov 274Aleksandr Savitski 282Aleksandr Sizõi 280Aleksandr Supin 177Aleksandr Zõkov 215Aleksandr Žemžurov 114Aleksandra Bekušev 84Aleksandra Kõrvel 84Aleksandra Laan 274Aleksandra Ots 280Aleksandra Reznova 283Aleksandra Solovjova 275Aleksei Murohh 274Aleksei Tarassov 280Aleksei Voltšihhin 278Aleksis Kivi 5, 89Alex Hrustov 210Alex Talisainen 280Alexander Dan Håkan Frid-

lund 274

Alexander Linnamäe 275–280Alexandra Artma 279Alexandra Hasselbach 280Alexandra Ruutsaar 279Alfred Georg Klamas 276Alfred Saidlo 142, 276Alger Džumadil 280Algis Roog 280Alice Kattago 275Alice Zõrjanova 278Aliis Jürgen 280–283Aliise Kadarik 175–176Alika Malešina 280Alina Kriger 274Alina Kurjan 194, 274Alina Roditšenko 176Alina Sakalouskaya 83Alina Terebunskaja 278Alisa Vorobjova 279Alissa Agerova 278Aljona Kruglova 274Alla Boriško 134, 269Alla Eenma 77Alla Kirillova 277Allar Aasjõe 279Allar Nõugast 280Allar Raamat 280Allar Teder 61Alo Matiisen 172, 202, 269Alvina Maasik 21Alyona Belyaeva 278Ana Maria Garcia Perez 213Anasnassia Zbanova 279Anastasia Barbash 283Anastasia Dankevitš 283Anastasia Dodeltseva 280Anastasia Soboleva 274Anastasija Inozemtseva 280Anastasija Minitš 275Anastasija Tšehhonadskaja 278Anastassia Belkov 275Anastassia Karnaušenko 274Anastassia Kessareva 274

Anastassia Martšenko 274Anastassia Moshina 196Anastassia Mälson 99Anastassia Pashina 279Anastassia Solomanina 274Anastassia Zahharova 274Anastassia Voronina 92Anastassija Maksimtsuk 279Anatoli Kuprijanovitš 279Anatoli Kuprijanovitš 279Anatoli Kuprijanovtš 279Andra Moistus 207–208,

278–280Andra Puusepp 195Andra Volmer 2, 14–18, 192Andre Geim 142Andre Järva 280Andre Sinisalu 276Andre Šmoilov 279Andre Vallner 280Andreas Jürgenson 237Andreas Luhala 279Andreas Must 276Andreas Otti 279Andreas Palm 162, 276–277Andreas Pikorainen 280Andreas Sadam 175Andreas Saltsberg 274Andreas Toomas Kuusk 258Andreas Valdmann 277Andreas Varter 282–283Andree Prees 279Andrei Anissimov 178Andrei Bogatš 65Andrei Issatšenko 184Andrei Jasnev 275Andrei Pankratov 136, 278Andrei Pridannikov 90Andre-Martin Ilves 280Andres Ainelo 277Andres Aleksejev 208Andres Dzestelov 280Andres Kask 111

Andres Lisetski-Golunov 278Andres Nigols 276Andres Pajula 2–23, 63–78, 91,

120–124, 148, 160–170, 218–228, 244, 259

Andres Raa 65, 277Andres Raa 65, 277Andres Sakk 279Andres Unt 161–163, 276–277Andres Vakra 2, 14, 67, 168Andres-Aare Tooming 108Andri Bašmakov 280Andri Eric Külaviir 106, 208Andri Hallik 282–283Andri Naarits 280Andri Rohtla 280Andri Suga 173Andriak Kechek 83Andrus Ansip 203Andrus Haugas 24Andrus Kangro 65, 161, 277Andrus Kivirähk 60Andrus Palu 279Andrus Parm 15Anelle Tamm 59, 201Anete Hela Pulk 279Anett Moor 278Anett Peel 195, 275Anett Pärismaa 275–281Anett Vilipuu 274–280Anetta Nõel 283Anette Alapert 283Anette Anslan 59, 276Anette Anslan 59, 276Anette Kuuseorg 193Anette Laarin 275Anette Peterson 283Anette Vilhelmine Koonik 186Anette-Brenda Bergert 97Angele Zamulskaite 279Angelika Anette Antsmäe 276Angelina Korol 274Angelina Rooväli 279


Anita Danilova 275–279Anita Koševaja 76Anita Pikkov 148Ann Mari Kivimägi 279Ann Roos 109Ann Sooserv 67Ann Trapido 93Ann Uus 283Anna Andranikyan 113Anna Brit Vesta 111Anna Danilova 281–283Anna Gontsarova 279Anna Hurm 2, 141Anna Jakovleva 274Anna Kapelina 279Anna Krupina 64, 276Anna Lauretta Eespere 275Anna Linda Tomp 164, 278Anna Linda Tomp 164, 278Anna Malkova 278Anna Maria Rüütmann 275Anna Maria Treifeldt 278Anna Matina 274Anna Mändmaa 280–283Anna Pauliina Rumm 276Anna Saukas 177Anna Shishparenok 274Anna Stina Tõnissaar 280Anna Stoljarova 64, 276Anna Sudakova 280Anna Tolmatšova 280Anna Urahtšina 84Anna Vassiljeva 141Anna Veldemann 35Anna Veselova 173, 278Anna-Anita Danilova 275Annabel Guitar 201Annabel Klein 278Annabel Soode 278Anna-Evgeniya Petrova 274Anna-Helena Ehala 280Anna-Laura Alamets 173Anna-Liis Kulpas 280–281Anna-Liisa Merilind 275Anna-Magdaleena Kangro 174Anna-Maria Rüütmann 174Anna-Polina Pasjutina 182Anne Aidma 277Anne Kaljurand 164Anne Kerde 70Anne Kloren 231Anne Kuzmitski 275Anne Küüsmaa 195Anne Lill 191, 262Anne Mädo 61Anne Mäses 213Anne Nurmik-Neidre 15Anne Ott 274Anne Piibur 173, 198Anne Targem 2, 14, 68, 93, 186Anne Tiitson 277Anne Velt 172Anne Veski 7, 21, 182Annela Laht 276Annela Ojaste 248Annela Valdi 65, 277Anneli Aasamets 225Anneli Errit 22, 136, 202, 228Anneli Kesksaar 91, 210–217Anneli Kripsaar 274Anneli Kämbre 77Anneli Laaspere 224Anneli Laursoo 58, 238Anneli Lõoke 32Anneli Mataloja 277Anneli Mäeots 200Anneli Soom 153Anneli Tumanski 235Annelii Juhkama 276Anneliis Viilukas 281Anne-Ly Savason 238Annely Tahker 49Annemai Avingu 163, 275Anne-Mary Läll 182Anni Joamets 275

Annigrete Suimets 204Annika Antsman 274Annika Arro 93Annika Evisalu 2, 14, 271Annika Karus 277Annika Kluge 276Annika Levit 87Annika Lillemägi 274Annika Randma 205Annika Teska 283Ann-Ly East 283Ann-Maria Ojavee 59, 274Ann-Maria Ojavee 59, 274Anrdreas Ayrton Luhala 279Anželika Kahro 99Anželika Miina 277Anželina Latõševa 199Anti Kaar 276–278Anti Sirkel 2, 15, 78Anti Sirkel 2, 15, 78Anton Rubinstein 271Anton Tsizov 275Anton Tšižov 274Antonina Anufrijeva 85Antonina Liivrand 117Antonina Smetanina 85Antonio Sebastian Kass 283Ants Ivask 280Ants Roos 109, 147, 159,

279–280Ants Selgoja 209Ants Tammik 179Antti Järva 280Antti Kiviranta 139Anu Hiiesalu 239Anu Kell 218–219, 276Anu Lattik 279Anu Luure 91, 218Anu Lõhmus 181Anu Mõttus 276Anu Oks 277Anu Parts 231Anu Peri 198, 259Anu Rannus 224, 277Anu Sepp 77Anu Toots 91Anu-Sirje Keerd 15Ardi Paul 22Ardo Pärna 2, 209Are Uder 175Arete Teemets 82Ariana Kaseleht 280Arieh Warshel 142Arina Andrejeva 280Arina Furštatova 280Arina Kolodkina 214Arina Skuratovski 279Arja Korhonen 139Arseni Gussarov 187Artemi Smõšljajev 278Arthur Dominic Must 279–280Arthur Schopenhauer 3Artjom Bahtejev 278Artjom Bõstrov 283Artjom Demitsev 280Artjom Nikitin 282Artjom Savitski 170Artur Aunre 113Artur Bozikjan 172Artur Risuhhin 278Arvo Leibur 269Arvo Pärt 13Arvo Pärt 13Arvo Sarapuu 63, 162Asta Liivrand 150Astra Ilsjan 276Astrid Arnover 276Astrid Lindgren 62August Alop 277Auli Andersalu-Targo 255Aune Nigol 277Aurora Mikk 110–111Ave Hermas 35Ave Härsing 231Ave Kumpas 186

Ave Loigu 235–236Ave Palm 278Aveli Leola 281

BBarack Obama 258Beata Bateev 279Beatrice Trumm 281Ben Kõrgemäe 277Ben Trygve Nõukas 280Berit Silvia Kondratjev 247Berit Toim 125Bert Mägi 280Berthold Brecht 238Birgit Annast 276Birgit Kukk 275Birgit Sagar 2Birgit Saliste 136Birgit Stogov 279Birgit Tikk 280Birgy Lorenz 47, 234Braien Kaldoja 280Breege O’Brien 144Breth Bachmann 282Brigita Brjuhhanov 275Brigita Krämann 283Brigitta Ambur 276Brigitta Tamsar 283Brita Saarma 176Britt Kärbis 274Britta Kaukver 95Britta Pung 162, 275–277Burkhard Zimmermann 137

CCaius Miller 279Calvin Pärn 210Carel Kuusk 64, 161–162,

276–277Carina Pullerits 283Carina Renne Valdek 279Carina-Renne Valdek 283Carita Reinkubjas 237, 283Carl Eric Laantee Rein-

tamm 137Carl Erich Sooär 280Carl-Caspar Kohv 282Carlinhos Brown 111Carmela Mitt 113Carmen Katariina Sikk 59, 170Carmen Katariina Sikk 59, 170Carmen Koov 170–171Carmen Sandra Kuusk 279Carmen Sibbul 201–202Carmen Sillamaa 279Carmen Tiivel 278Caro Kristiine Kallas 275Carola Jürgenson 280Carolin Lüübek 64, 275Carolin Lüübek 64, 275Carolin Marmel 275Carolina Veebel 83Caspar Janter 232Caspar Sillamaa 280Cassandra Krass 280Cevin Caius Koemets 199–200Chever Voltmer 197Chiara Delfino 84Chrete-Keit Dikker 280Chris Efert 184Chris Evelin Luik 173, 217Chrislen-Jessica Salumets 280Christa Haidla 208Christelle Vall 283Christian Korka 283Christopher Bruce Holtby 197Christopher Juul 279Christopher Järve 281Christopher Kalev 281Christopher Kehinde 283Christopher Wallace

Kehinde 280Claudia Bubert 174

Colm Doyle 179Cornelia Schlossare 277Cristopher Wallace

Kehinde 282Cärol Ott 110

DDaana Ots 83Dagmar Hallmägi 277Dagmar Torilo 247Dajana Grasman 275Dana Miller 280Danek Kullerkupp 279Daniel Kedrov 282–283Daniel Rassolov 278Daniel Solomon 198Daniil Ahven 110Daniil Dudenko 282Daniil Dudenkov 282Daniil Gassinski 279Daniil Savoskin 275Daniil Šuhtin 205Daniil Tenitski 279Daniil Timko 205Daria O’Konnel-Bronin 279Darja Daalia Mihheljus 278Darja Dubovtseva 84Darja Kisseljova 170Darja Lebedeva 278Darja Obuhhova 278Darja O’Konnel-Bronin 282–

283Daša Švaikovskaja 275David Armand 196David Neago 280David Truusa 275Dea Proode 172Denis Kasparovich 83Denis Sbrodov 149Denis Tsar 49Deniss Metsavas 220Deniss Poddubnõi 275Deniss Ruus 279Dennis Richard Šulga 280Devid Press 279Dewid Weiss 278Diana Kollin-Poom 179, 233Diana Kovalenko 196Diana Marlen Rüütelmaa 114Diana Nikonkova 274Diana Shcherbinina 282Diana Skatškova 274Diana Stahovskaja 283Diana Tanaga 283Diandra Must 172Dina Tanaga 67, 125, 274Dmitri Mištšenko 99, 196Dmitri Petrjakov 188Dmitri Rimarenko 279Dmitri Rõbakov 196, 277Dmitri Stulba 282Don Basilio 51Doris Terese Lepik 275Doris Tääker 179

EE. Beskov 68Eda Idnurm 277Eda Kohari 70Eda Polusk 15Ede Telli Oja 283Edgar Savisaar 26–29, 49–53Edith Reemann 164Editha Schmaltz 283Eduard Vilde 4, 45, 58–61, 286Edvard Erelt 276Edward Erelt 162, 277Edvin Zabotin 178Edwin Weber 204, 274Eero Põlluver 282Eeva Keinast 277Eeva Kruus 15Eeva-Gloria Kilu 280–281

Eeva-Laura Lõoke 279Egert Kadastu 280Egert Metsandi 279Egert Tüksammel 280Egert Vasur 157Egle Kaljaspolik 238Egle Palk 275Egle Pihlap 277Egor Kulikov 280Eha Aare 173Eha Hiiepuu 265Eha Porkma 220Eike Siilbek 276Eiki Nestor 52Ekke Väli 237Elde Silvere-Võssar 15Ele Loonde 194Elen Tark 274Eleri Pilliroog 170, 274Eleriin Müüripeal 274Elerin Laul 280Elfriede Ait 173Elfriede Lender 8, 238Elias Lönnrot 89Eliis Olmann 201–202Eliisa Ellen 276Eliisabet Bremann 176Eliise Simanson 280Eliise Triin Raun 279Eliise-Triin Raun 283Elina Ahtiäinen 281–283Elina Jakobson 175Elina Kaasik 48, 182, 202Elina Klesman 276Elina Koppel 15Elina Kulakova 216, 275Elina Lototskaja 275Elina Meier 279–283Elina Netšajeva 65, 153Elina Rozenfeld 276Elina Skuratovski 279Elis Lehtpuu 15Elis Šarai 198–199Elis Vollmann 280Elisa Marie Kübarsepp 278Elisa Paet 136, 274Elisa Rais 279Elisabeth Alla 280Elisabeth Kiviorg 275Elisabeth Lauton 280Elisabeth Parman 274Elisabeth Truve 282Elisabeth-Sofia Adermaa 276Elise Mägi 278Elisei Savin 214Elizabet Drajeva 274Elizabeth Hraponova 279Elizabeth Matkevitš 274Elizaveta Romanova 199Elke Jaakson 275Ella Kivilo 283Ella Šved 277Elle Kattai 15Elle Kull 186Elle Penart 277Ellen Liiv 277Ellen Lüdig-Kalvik 67Elmar Vaher 39Elo Johanna Kuklane 194Elo Orav 277Elss Raidmets 275Elvar Laurik 149Elve Tauts 216Emilia Elisabeth Kruus-

mann 110Emilia Reggio 94Emilija Vuhk Vuht 278Emma Anni Koppel 279Emma Maria Metsandi 216Emma Metsandi 279Emma Pipi Visnap 281Emma Räim 237Emma Tross 173–177Emma-Loore Reimann 176Emmerich Kálmán 257


Enar Anniko 246Ene Jakobson 64, 192,

229–230Ene Järvis 177Ene Jürgenson 15Ene Koitla 91Ene Liis Lisovik 279–283Ene Saar 65, 168, 219, 277Ene Salumäe 82Ene Uibo 180–181, 201–202Ene Velström 43Ene Üleoja 77Enel Rand 274Eneli Veltmann 283Enelja Villand 15Engel-Mari Mölder 279Enlil Sonn 2Enn Kirsman 128Enn Toomas Veikesaar 274Eno Raud 266Enri Nurmik 280Enrico Caruso 119Enrico Pedder 280Epp Korp 2Epp Poom 275Epp Vodja 216Ere Raudsepp 44Ere Vasli 39Ergo Aas 132Ergo Nigola 279Ergo Nigula 276Eri Klas 238Eric Jahn 11–16, 34–44, 74–75,

89, 102, 126, 138, 153–184, 197, 223–231, 252

Eric Pärn 280Erik Hein 280Erik Hints 198Erik Joasaare 220Erik Jüri Nurmela 280Erik Lootus 280Erik Simson 280–282Erik Suits 195, 276Erika Adelman 275Erika Demjanjuk 283Erika Jalakas 173Erika Müristaja 71Erika Vederman 275Erki Meinberg 274Erki Soikka 252Erkki Koitla 279Erkki Otsman 92Erkki Soika 277Erko Vanasaun 96Erli Meinson 283Erna Podanjova 31, 87Erofei Fomenko 280Erwin Liebert 278Ervin Talts 184Essu Heintalu 279Esta Saula 108Ester Hohlbein 277Eteri Parts 84Ethel Elisabeth Truus 283Eugenia Bogasevschi 122Eva Kalbus 173Eva Pajusaar 64, 275Eva Rakova 275Eva Õim 173Eva-Liisa Aasorg 283Eva-Lotta Kutser 177Eva-Maria Koort 15Eve Filipova 15Eve Heinla 196Eve Levand 2, 14, 31, 225–227Eve Liigmann 228Eve Reinola 89–97, 111–114,

184Eve Reisalu 198–204, 234Eve Sildnik 277Eve Tammaru 277–279Eve Tapp 235Eve Tommula 118Evelin Elbach 15Evelin Gellart 279

Evelin Ilves 224Evelin Lillepuu 2Evelin Luik 173, 217, 276Evelin Reinhold 277Evelin Šilina 280Evelina Dostijeva 171, 274Evelina-Aleksandra Ked-

rova 275Eve-Raili Kuulpak 151Evi Elias 280Evi Kraan 64, 229–230

FFaina Gabovitš 196Fjodor Smeritševski 274Fjodor Šaljapin 51Frank Abner 279–282Frank Ervin 275Franz Malmsten 282Fred Eerik Laats 184Fred Gregor Rahuoja 280Fred Mühls 184Fred Ojassoo 280Fred Vulkan 283Frederic Boucault 226Frederick Pullisaar 276Fred-Erik Johanson 155Frida Brit Noor 278Frida Laigu 276Frida Vdovets 278Frooni Eichler 71

GGabriela Maria Taylor 175Gadobegim Järvela 231Gaetano Donizetti 147Galina Gritskevis 279Galina Hurtina 185Galina Jaremtšuk 94Galina Malkerova 99Galina Misjutina 15Galina Noorkõiv 277Galina Ozdoba 113Gamithra Marga 162, 194–195,

275–277Geidi Miilmann 195Georg Aher 121–128, 156Georg Aleksander Pedo-

son 211–212Georg Bogatkin 61Georg Kuusik 193–194,

274–275Georg Lepik 280Georg Mattias Lagus 258Georg Mihkel Kodi 279Georg Nero 278Georg Ots 241Georg Pallas 175Georg Simon Herodes 280Georg Vooglaid 274–276Georg-Christian Riedel 162–

163Georg-Henri Allas 280Georg-Romet Topkin 210–211Gerd Eston Sepp 59, 280Gerda Umal 130Gerdy Kangur 153Gerli Krjukov 276Gerli Liinamäe 170Gerli Liloson 274Gerli Savila 279German Levenets 278Gert Gnadeberg 280Gert Nulk 208Gert Raudsepp 274Gerthrud Villaste 115Gertu Pabbo 201Getriin Stigrin 280Getter Kiisk 96Getter Ulla 59Giacomo Piron 280Gioachino Antonio Ros-

sini 147, 159

Girlin Kassuk 280Girta Päi 276Gladi Sivard 58, 238Gleb Rimmel 274Glenda Tamar 280Gor Aršakjan 275Greete Miil 279Greete-Johanna Froš 275Greetel Joanna Võrk 194, 276Gregor Heilborn 163Gregor Ludvig Kikas 195Gregor Schneider 280Gregor Suurvarik 184Gregori Piiber 280Greta Savila 279Greta-Krislin Lutter 274Grete Eivak 278Grete Glaase 59Grete Kai Teeäär 279Grete Koik 77, 181Grete Liis Vain 274Grete Lisette Nõmmiste 275Grete Ly Jõgisoo 283Grete Perlbach 130Grete Põldma 181Grete Vaarmetsa 176Grete Vahter 280Grete-Kai Teeäär 282–283Gretel Tiivel 276Grete-Liis Paavo 59Grete-Triin Sulengo 275Grettel Killing 181, 216Gunnar Polma 157, 268Gustav Ernesaks 273Gustav Kõrvits 113Gustav Talmar 175

HHanna Järva 208Hanna Kruusma 280Hanna Maria Laaspere 275Hanna Maria Saik 162,

276–277Hanna Marie Markson 278Hanna Mia Koit 275Hanna Otsman 283Hanna Rimm 275Hanna Valdmann 275Hanna-Friida Konks 283Hanna-Ingrid Nurm 276Hanna-Liisa Haukka 276Hanna-Liisa Rebane 275Hanna-Loore Õunpuu 274Hanna-Lotta Metsla 280Hanna-Marii Kaljas 280Hannes Ausmees 7, 215Hannes Hermaküla 186Hannes Malter 198Hans Christian Ebner 249Hans Oskar Aaviksoo 283Hans Pukk 187Hans Robert Kannukene 187,

278Hans-Christian Andersen 109Harald Kitzmann 249Harald Kristjan 282Harald Suurorg 282–283Hardi Harold Sallo 280Hardi Tees 283Hardi Tiidus 251Harri Heinamets 282Harri Kramm 282Hartmut Welck 141Hartvig Tooming 162, 275–277Hedda Pihlamägi 277Hedda-Maret Eenmaa 278–280Heddi Reinsalu 212, 238Hedvig Soone 274Hedvig Talvik 279Heidi Mikiver 151Heido Selmet 2, 54, 130, 156Heike Olmre 275Heiki Kiidli 50, 138Heiki Vilep 173

Heiko Pikner 92Heinar Jahu 187, 237Heino Eller 181, 286Heino Kaljuste 77Heino Rannap 2Heivi Heinala 15Helda Venderström 52–53Heldena Taperson 277Helen Asuküla 275Helen Atspol 276Helen Britt Liideman 283Helen Kaasik 65, 277Helen Kikkas 280Helen Laane 275Helen Lausma-Saar 172Helen Leoste 2Helena Eharand 235, 275Helena Ije 274–279Helena Katrina Haltunen 115Helena Villmann 283Helena Väinmaa 59Helen-Triin Vähi 191Heleri Piip 283Heleri Tähtre 275Hele-Riin Juhkama 275Heleriin Ots 274Hele-Ry Ibrus 54Helgi Neelov 102Helgi Niine 93Helgi Palm 217, 238Heli Ahuna 277Heli Aunap 88, 228Heli Mänd 99, 277Heli Ojat 277Heli Parašin 274–276Heli Piht 84Heli Tosin-Liddell 15Heli Veskus 63Heliise Harriet Harusoo 274Helin Kliimann 172Helina Niit 280Helina Ohtla 280Helina Raal 277Helina Reino 277Helina Takker 102Helin-Mari Arder 68Helis Pajuste 278–280Helje Möller 238Helju Sillavee 218–219Helle Kasesalu 137, 277Helle Kond 4, 16, 34–35, 47,

74–80, 286Helle Lumis 70Helle Pikkor 61Hellery Kender 275Helmi Kelle 173–174Helmi Valtman 231Helve Verš 15Helve-Annela Õisma 67–68,

228Hendri Andreas Hinno 280Hendrik Agur 2, 39, 82–83, 95,

218, 237–252, 269–271Hendrik Hunt 176Hendrik Malm 280Hendrik Mölder 83Hendrik Pedajas 279Hendrik Sobi 276Henn Rajalo 172Henri Eirand 282Henri Haugas 199–200Henri Hiio 247Henri Järvelaid 171Henri Maasik 177Henri Ojaste 175Henri Reinvald 280Henri Roos 281Henri Sten Vainola 279–282Henri Tabur 179Henrik Innos 275Henrik Leibur 269Henrik Otsman 237Henrik Sepp 279–280Henri-Robert Saliste 276Henri-Sten Vainola 283

Henry Jackson van Dyke 3Henry Laidma 279Henry Lemmsalu 280Henry Veetamm 279Henton Figueroa 277Henton Rafael Figueroa

Aste 218Herbert-Voldemar Johanson 67Herman Klas Ratas 283Herman Koppel 279Hiis Villmann 93Hilje Maripuu 139, 215Hillar Viks 54Hille Andresoo 70Hiroyuki Sonobe 218Holger Koppel 283Holger Peel 237Hugo Markus Kangro 237Hugo Tekkel 109

IIan Graham 127Ian-Andreas Rahn 164, 278Ida Elina 214Igor Andrejev 282–283Igor Bobkin 276Igor Jermakov 182Igor Kudrin 114Igor Stravinski 25Igor Tegelmann 280Iina Vaanamo 139Iiris Embrich 275–279Ilja Lastovko 280Ilja Mazing 214Ilja Zolotnikov 274Ilja Viljard 283Ilja-Viljard Vronski 282Ilmar Tomusk 174, 264Ilona Matson 41Ilona Umal 15Ilse Raag 225Ilvi Liivak-Kanter 228Imbi Raasuke 155, 262–265Imbi Viisma 248–252Imre Kálmán 257Indrek Koff 264Indrek Kutser 280Indrek Pertman 163, 274–275Indrek Riigor 172Indrek Sunelik 280Indrek Vahtra 280Inessa Spilevoi 283Inga Petuhhov 277Inge Kukk 15Inge Tomingas 15Ingel Laur 211Inge-Liine Korm 279Ingrid Anderson 15Ingrid Hints 198Ingrid Jakobson 279Ingrid Kõrvits 231Ingrid Maadvere 91Ingrid Märtmann 153Ingrid Roosaar 220Inna Adami 32, 225Inna Mištšenko 224Inna Tverdovskaja 148Ira Lember 238Ireene-Britt Ollino 274Irena Dmitrieva 226–227Irene Artma 276Irina Bozenok 185Irina Fomenko 225Irina Kikkas-Nõomaa 33Irina Leinsaar 218–219, 235Irina Põdermaa 278Irina Tomingas 177Irina Tšistjakova 98, 277Irina Vzvartseva 74–83, 113Irja Keiv 21, 96, 228Irma Herman 275Isabel Gehrig 141Isabel Kevade 179Isabella Neff 49


Isak Lambot 280Izabella Riitsaar 78Ivar Kaldam 43Ivar Käsper 282Ivar Must 182Ivar Veskus 281Iveta Apkalna 83Ivetta Okuneva 280Ivi Olev 277Ivo Linna 251Ivo Reinok 177Ivo Urb 173

JJaagup Kippar 277Jaagup Kümmel 275Jaagup Selli 278Jaagup Suuroja 280Jaak Härma 15Jaak Tamm 53Jaak Urmet 173Jaak Valter Lõhmuspuu 279Jaako Laur Puudist 197Jaan Laur 277Jaan Minakov 279Jaan Paas 228Jaan Parusk 95Jaan Poska 6, 24, 53, 67–68,

124, 172, 197, 228, 251, 286–287

Jaan Pärn 4, 24–33, 52–53, 69, 84–89, 102, 116–123, 153–155, 200–213, 230, 266

Jaan Roop 282Jaan Talts 262Jaan Tristan Kolberg 173Jaan Urb 91, 127Jaan Vaabel 92Jaan Õispuu 40, 58–60, 85, 97,

115, 139, 260–265Jaana Kallastu 281–283Jaanika Hõimra 277Jaanika Raudsepp 38, 93,

152, 222Jaanika Selberg 189Jaanis Leoste 91Jaanus Lekko 275Jaanus Martin 280Jaanus Riibe 83Jaanus Vaiksoo 173Jacqueline Lääne 276Jakob Juksaar 59James Rock 275Jan Aare van Gent 276Jan Hartvig Ruben 282Jan Henri Tälli 283Jan Imre Reimo 282Jan Kaus 60Jan Seilenthal 275–279Jan Tšižik 278Jana Adamovitš 15Jana Liisa Johannson 201Jana Lopuhina 274Jana Ziukhova 279Janar Almet 280Jane Leppmets 59Jane Meresmaa-Roosi 35Jane Tael 280Jane Tõnisson 276Janek Hanson 279–280Janek Laaneväli 39–40Janek Mäggi 237Janeli Jaansen 280Janet Murumets 280Janika Leoste 91Janika Skuratovskaja 282–283Jan-Imre Reimo 282Janis Griezans 280Jan-Mark Sillat 282Janne Sevtšenko 63Janno Joala 279–282Janno Kauts 255Janno Põldma 175

Jarek Laande 280Jarek Toiger 214Jarmo Kender 183–184Jasper Janter 280Jekaterina Arro 242Jekaterina Brokan 93Jekaterina Gritsevskaja 86, 242Jekaterina Kabanova 84Jekaterina Olesk 275Jekaterina Popova 274Jekaterina Teterina 275–279Jekaterina Veškova 283Jelena Elkind 180Jelena Haponen 148Jelena Lofitskaja 134Jelena Malinina 185Jelena Šibalova 274–278Jelena Šutkova 277Jelizaveta Beresnjeva 278Jelizaveta Kononova 274Jelizaveta Lauri 93Jelizaveta Sudakova 274–278Jelizaveta Vakarjuk 199Jennifer Marisee Cohen 173Jennifer Pavlov 283Jenny Järvela 113Jens Veende 280Jesper Juha 280Jessica Must 275Jetta-Lucretia Kärner 280Jeva Skarlet 275Jevgeni Ossinovski 91Jevgeni Tsovpilo 279Jevgenia Kirilina 269Jevgenia Zabeida 277Joanna Sild 278Joan-Taaniel Ševtsov 282Johan Demasure 237Johan Laidoner 172Johan Markus Oll 282–283Johan Pastarus 280Johann Köler 95Johann Valentin Meder 181Johanna Liisa Aimla 59Johanna Põldsam 280Johanna Rohlin 283Johanna Sandra Tippo 275Johanna Stina Idla 283Johanna Viik 279Johanna-Lisa Zelinski 114Johannes Aab 207Johannes Ek 282Johannes Erm 282Johannes Remmelkoor 280Jón Sigfússon 31Jonas Tõnisson 275Jonna Lisa Nõmmik 177Joonas Järve 279Joonas Jürgen Kisel 64, 162,

275–277Joonas Kalda 64, 162, 276–277Joonas Mattias Laur 282Joonas Simson Veski 280Joonatan Vahar 276Joosep Pärn 64, 275Joosep Roosaar 280Joosep Spirka 109Joosep Toomeste 171, 258Jorma Jürisaar 274Juha Oikarinen 140Juhan Lainemaa 247Julia Bandura 82, 185Julia Bondar 276Julia Ilves 205Julia Kornejetševa 277Julia Korneva 33Julia Kotškina 274Julia Krohn 279Julia Tsõgankova 277Julia Tšitškova 275Julianna Bardakova 134Julija Gibert 84Julius Mihkel Hiie 280Julius Pärtel Pluss 280Juri Ponomarenko 282

Juri Volodin 64, 276Juta Mae 274Juta Piirlaid 110Jörgen Jõulu 195, 280Jörgen Kapp 214Jörgen Metsik 277Jörgen Paabu 179Jürgen Luus 275Jürgen Niinemaa 278Jürgen Orumaa 280Jürgo Nooni 79, 157, 184Jürgo Vanajuur 281Jüri Geiman 276Jüri Kozlik 279Jüri Muttika 179Jüri Pootsman 201Jüri Ratas 70

KKaarel August Kurik 275Kaarel Fridolin 275Kaarel Hänni 161–162,

276–277Kaarel Kivisalu 276Kaarel Kuusk 73Kaarel Orumägi 169–177Kaarel Peäske 180Kaarel Rundu 95, 242Kaarel Vesilind 206, 276Kaari Kink 274Kadi Ellus 75Kadi Meressaar 280Kadi Pilv 15Kadi Sarapik 239Kadri Kindel 283Kadri Kivisik 275Kadri Käärd 225Kadri Lepik 175–176Kadri Maaste 115, 255Kadri Muuga 237, 283Kadri Ploompuu 83Kadri Vagiström 198Kadri-Ann Lass 274Kadri-Ann Valdur 162, 194,

276–277Kadri-Helo Kukumägi 114Kadri-Liis Alber 198Kai Aus 277Kai Valgma 93Kaia Norberg 276Kaia Palu 176Kaia Rikson 43, 166, 217Kaido Kask 110Kaido Kossas 237Kaido Kreintaal 114Kaidor Damberg 228Kaie Hein 2, 153–158, 189–

190, 225Kaie Kodres 181Kaie Tanner 76Kaija Pahk 205Kaire Kask 186Kaire Kiison 225Kaire Lõhek 217Kaire Noot 277Kaire Sepp 278Kairi Jakobson 242Kairi Kaugemaa 168Kairi Mänd 225Kairi Pärl 15Kairi Salu 137, 232Kairi Tooming 14Kairit Ütt 280Kaisa Arumeel 275Kaisa Laur 162, 277Kaisa Pollisinski 215Kaisa-Carmen Viirg 278Kaisa-Helena Luht 65Kaisu Kuris 15Kait Kall 177Kaja Cimolonskas 2, 225Kaja Eskel 151, 225–235Kaja Jakobson 92Kaja Kadarik 144

Kaja Reissaar 277Kaja Toomsalu 222–223Kaja Uuspõld 277Kalev Gustav Keert 172,

274–279Kalev Järvela 108Kalev Kripp 106Kalev Lill 280Kalev Pihl 97, 115Kalev Reiska 97Kalev Türi 15Kalju Orav 15, 29Kalle Aasamäe 110Kalle Johannes Reinmets 276Kalle Jõudna 108, 280Kamilla Alma Vilderson 280Kanitat Matsova 153Karel Meriste 279Karel-Georg Nõmm 281Karin Iilane 279Karin Kangur 238Karin Kõiv 280Karin Lippus 277Karin Muldma 217Karin Muller 65, 174, 276Karin Pajur 275Karin Pero 263Karin Streimann 23Karina Bagatejeva 280Karina Jerõgina 274Karina Kabrits 274–283Karina Lobina 278Karina Nizinkaja 280Karina Novikova 280–283Karina Põdra 196Karina Samigullina 274Karina Veersalu 280Karis Üksvärav 280Karl Abro 182, 202Karl Ago Rähni 283Karl Albert Merila 175Karl Erik Rabakukk 281Karl Gustav Adamsoo 201Karl Hendrik Mae 282Karl Holst 283Karl Johan Herodes 280Karl Johan Kastein 280Karl Joonas Berkovich 177Karl Jõeste 279Karl Kiur Saar 193–194Karl Kreis 208–209Karl Kristjan Soidla 280Karl Lembit Laane 172Karl Lillo 184Karl Lumi 170, 279–280Karl Margus Haud 282Karl Mathias Kirss 282Karl Mathias Uus 184Karl Mihkel Salong 201Karl Männik 207–208Karl Parelo 282Karl Pohla 274–276Karl Pääru 282Karl Raimond Tamm 280Karl Reimand 83, 276Karl Reispass 282–283Karl Ristikivi 52Karl Stamm 279Karl Sõerde 280Karl Tamberg 282–283Karl Toom 278Karl Veiram 274Karl Vilhelm Valter 83Karl-Armand Kaber 282Karl-Erik Lett 280Karl-Kaspar Roostalu 96Karl-Kristjan Käes 281Karl-Markus Pihlakas 280Karlote Kiissa 274Karl-Rihard Penu 279Karmen Säkk 283Karmen Vagula 187, 278Karolin Pihlak 274Karolina Dzikaev 279Karro Haav 280

Kaspar Kaljuvee 280Kaspar Kalle 280Kaspar Kaugija 48–49Kaspar Klettenberg 275Kaspar Kubber 280Kaspar Laur 280Kaspar Mutso 280Kaspar Ustav 282Kaspar Vaher 281Katariina Idla 283Katariina Petermann 175Katariina Sofia Päts 283Katarina Elisabeth Saak 195Katarina Kuznetsova 274Katarina Lassel 177Katarina Mõtlik 278Katerina Kalistratova 275Katerina Manuilova 278Katharina Hint 280Kati Grüner 77Kati Kõrbe 97Katre Jaani 189Katre Liiberg 148–150Katre Pelisaar 174Katre Tuisk 166Katriin Mets 281Katriin Rebeca Selirand 173Katriin-Liselle Eenmaa 280Katrin Gaitsonok 279Katrin Johannes 225Katrin Kink 15Katrin Kitkas 84Katrin Luhaäär 22Katrin Paju 279Katrin Poom-Valickis 121–125Katrin Rasina 71Katrin Reinsalu 218–219Katrin Roman 69Katrin Sander 274Katrin Soika 277Katrin Zaitseva 279Katrin Talmar 239Kaur Aare Saar 277Kaur Heinloo 280Kaur Kadak 281Kauri Sooväli 54, 279Kauro Tafitšuk 172Keidi Nõu 61Keili Kollamaa 40Keiti Aasavelt 280Keitlyn Kukk 275Kelli Marie Jaama 274–282Kelli Põld 283Kelli Põllu 275Kelly Bergmann 278Kelly Kaljuvee 275Kelly Kangur 280Kelly Rosen 280Kelly Tilga 198Kelly Toode 110Ken George Kiseljov 279Ken Kiseljov 279Ken-Mark Minkovski 282–283Kennet Kärema 282Kennet Starkopf 280Kenneth Tuul 274–280Kerdi Pesur 237Kerdo Kristjan Tamm 276Kerli Kupits 277Kerli Reintamm 274Kerly Piirsalu 61Kermo Tulver 187Kersti Jankovski 277Kersti Kuusk 238–239Kersti Laanmaa 183Kersti Linnamägi 78, 149Kersti Peetris 111Kersti Uudelt 129Kersti Veskimets 47, 65, 217,

277Kerstin Äkke 275Kert Kaspar Tammaru 280Kert Purde 246Kerttu Aaring 238Kerttu Jänes 283


Kerttu Laane 279Kerttu Saadi 280Kerttu-Maria Peensoo 274Kertu Kaare 279Kertu Lepik 187Kertu Mellikov 131Kesti Pära 125Ketly Iouriev 275Ketren-Marlein Lootus 275Kevin Korjus 170Kevin Mätas 279Kevin Niglas 281Kevin Piilbak 282Kevin Reim 280Kevin Sarapuu 280Kevin Tarto 280Kiira Ivanova 279Kira Ponomareva 225Kirill Tenitski 279Kirke Aer 173Kirke Karing 198–199Kirke Kaur 283Kirke Kaur 283Kirke Leinatamm 274Kirke Pollisinski 279Kirke Vaino 283Kirke Volmer 198Kirsti Mõisja 196Kirsti Sabbal 280Kirsti Viljamaa 196Kirte Katrin Sarevet 281Kistina Vilotševa 83Klaarika Hiis-Hommuk 35Klaarika Tabbun 283Klaudia Sirel 283Klaus Erik Kruus 280Klaus Pegler 137Koidu Ilmjärv 115, 202, 230Konstantin Kadõtšenko 274Kreete Verlin 278–282Kregor Hermet 279–281Krete Kauküla 276Krete Verlin 279Kretel Kuusk 2, 280Kris Jaansoo 279Krisli Lilium 130, 220Krista Kallas 277Krista Nõmmik 65, 173, 276Krista Poks 61Kristel Kivinurm-Priisalm 149Kristel Kotsar 270Kristel Kubber 173Kristel Tamm 225, 277Kristel Vaiksaar 173Kristel Veerus 136Kristella Jurkatamm 274Kristel-Liis Kaunismaa 23,

39–40Kristen Loomägi 280Kristi Amberman 225Kristi Kamenik 2Kristi Koit 276Kristi Murula 280Kristi Ojala 283Kristi Põldoja 183Kristi Rahn 217–228Kristi Rannu 93Kristi Soosaar 153Kristi Tamp 274Kristi Toomra 108Kristi Viiding 260Kristian Kirs 282Kristiin Sidok 233Kristiina Danilova 279Kristiina Joon 142, 194Kristiina Kalinina 280Kristiina Kresmer 278–283Kristiina Lebedeva 281Kristiina Leinemann 260Kristiina Meresaar 115Kristiina Naber 111Kristiina Palts 276Kristiina Ross 95Kristiina Tiits 2, 216Kristiina Tullus 280

Kristiina Under 83Kristiina-Teele Aimla 220Kristiine Eliise Kadakas 177Kristiine Rõbatšjonok 283Kristīna Bernāne 135Kristina Kaljakina 274Kristina Kazantseva 114Kristina Morozjuk 274Kristina Rešnjak 274Kristina Rim 280Kristina Vrukhina 276Kristine Asu 46Kristjan Baikov 177Kristjan Jaak Peterson 21,

199, 287Kristjan Kallikivi 280Kristjan Kannukene 201Kristjan Kongas 64, 162,

276–277Kristjan Kuhi 276Kristjan Maripuu 282Kristjan Mäetalu 199–200Kristjan Rist 280Kristjan Sammal 280Kristjan Tärk 274–276Kristo Kõrgnurm 175Kristo Maasik 106Kristo Murd 280Kristo Sepp 280Kristo Siimer 279–282Kristo Toots 199–200, 279–282Kristofer Diligentov 278Kristofer Kurvits 280Kristofer Niine 279Kristofer Putsinin 279Kristofer Sokk 276Krsitiina Kuzemko 281Krõõt Kaldre 59Ksenia Barkova 275Ksenia Bartlett 275Ksenia Erro 277Ksenia Gurina 280Ksenia Ivanova 61Ksenia Korolkova 274Ksenia Kuchukova 65Ksenia Kutcukova 153Ksenia Oleinik 283Ksenja Kuligina 98Kulla Kurvet 279Kunnar Erich Viisel 282Kunnar Viisel 279Kuno Kolk 211Kõue Heintalu 279Käbi-Riin Ojassoo 275Kärolin Lints 173Kärt Kase 70, 234Kärt Käesel 45Kärt Mättikas 274–278Kärt Poots 274Kärt Sarapik 205Käti Mäeots 114Kätlin Jürgenson 275Kätlin Kalde 14, 120, 259Kätriin Kukk 274Kätrin Jakobson 210Külli Jäätma 234Külli Murand 102Külli Puhkim 64, 167, 229–230Külliki Kivistik 175–176Külliki Lepik 153Küllo Arjakas 172

LLaada Tereštšenkova 67,

278–280Laine Marjamägi 15Laine Randjärv 196Laivi Kundla 149Larissa Kissil 134Larissa Leiman 102Larissa Lihh 277Larissa Martjanova 15Larissa Zaytseva 228Larissa Vasnevskaja 32, 225

Larissa Õnnis 277Laur Lilienberg 282Laura Greta Kalvik 276Laura Jaansen 174Laura Johanna Evisalu 274Laura Johanna Mettis 282Laura Jõgi 280Laura Kannike 279Laura Komp 132Laura Kranich 275Laura Laumets 279Laura Maria Haukanõmm 283Laura Marita Lappalainen 210Laura Ojamäe 278–281Laura Rein 195Laura Schifrin 276Laura Sophia Simmermann 115Laura Toom 216, 283Laura Ustav 279Laura-Liis Moritz 280Laura-Liis Tamm 280Lauri Kepler 251Lauri Tammiste 196Lauri Vilibert 199–200Lausa-Liis Moritz 283Lea Arme 61Lea Eermann 175Lea Kütt 84Lea Maiberg 93–102Lea Rannu 281Lee Kerde 228Leelo Jaanimägi 199Leelo Tungal 265Leena Margareth Viilup 83Leeni Simm 90Lehti Hiller 232Leila Pever 15Leini Jürisaar 2, 14–39, 60–92,

110–128, 221, 243–258, 271

Lembit Vaher 209Lenna Hainsoo 225Leonhard Ankro 280Leonid Latsepov 276–282Lev Goffert 274Li Lirisman 67, 215, 278Lia Gavriljuk 274Liane Rohtmäe 277Lidia Rõbnikova 65, 277Lii Leitmaa 107Liia Tuvik 93Liilit Kirss 179Liiljan Neerot 283Liina Arakas 276Liina Kala 153Liina Peel 237Liina Valk 283Liina Vesilind 206Liis Grete Atonen 279–283Liis Hiie 276Liis Leppmaa 153Liis Lindma 125Liis Luumberg 270Liis Mari Nurmetalo 283Liis Nesler 280–283Liis Pari 277Liis Raadla 196Liis Sagor 282Liis Tava 283Liis Tõnise 283Liisa Fortuna 279Liisa Humonen 280Liisa Kivistik 279Liisa Kõiv 280Liisa Maria Kuuskmaa 274Liisa Marie Ruudna 274Liisa Mäemets 91Liisa Pajumets 280Liisa Yli-Franssila 139Liisa-Marie Pehka 184Liisbeth Kala 174Liise Köösel 281Liisi Mari Nurmetalo 279–283Liisi Pikpoom 212, 238Liisi Promet 274

Liisi Tegelmann 268Liiza Mamtsits 279Liivi Reinert 173Liivi Sagara 109Liivi Süda 15Liivia Kivit 176, 197Lika Kudrjašova 274Lilia Malkov 279Lilia Razik 15Lilian Aun 43, 277Lilian Kippasto 46Lilian Küttis 153Lilian Ruuben 45Lilian Semper 231Lilian Turban 283Lilli Kivisäk 121Lilli Pärn 35Lily Pärtlas 173Linda Eino 117Linda Katariina Grents 283Linda Liis Kannukene 186Linda Sakala 280Linda Tross 265Lisanna Karja 280Lisanna Pihlak 280Lisete Tammeveski 280Lisett Niitsoo 280–283Lisette Tammik 280Lisette Terik 83Lisl Harriet Mikko 172Livia Viitol 61Ljubov Abramova 228Ljubov Benksohn 64Ljubov Vassiljeva 31Ljudmila Dibikova 85Ljudmila Simaško 65, 277Ljudmila Sjomina 7, 84, 230Ljudmilla Kabanova 277Ljudmilla Mironova 15Ljudmilla Sedaja 15Lola Karimova 274Loone Ots 172Loviisa Lees 275–281Lukas Grunau 163Lutz Udally 122Luule Niinesalu 125Ly Aruväli 33Ly Tammerik 95, 166–181Ly Vahar 195Lydia Rahula 217, 229–230

MMaarika Laiv 217Maarika Vorsmann 135Maarja Grünmann 280Maarja Pappa 277Maarja Punak 39Maarja Tinn 220Maarja-Liis Engel 258, 276Maarja-Liis Korkus 172Maarja-Liis Veeleid 275Madean Altsoo 277Madis Kask 275Madis Kivi 255Madis Milling 58Madis Vihmann 274Madli Jürisson 274Madli Kaljo 199–200Magnus Murumaa 275Mai Narva 278Maia Lust 93–101Maia Mägi 175Mai-Britt Tomson 274Maie Jesjutina 235Maie Orav 212Maie Põiklik 144Maike Ingela Saar 276Maiko Toimet 275Maile Harik 214Maili Tilk 56Mai-Liis Palm 280Maire Paluveer 36, 254, 266Maire Sabolotny 15Maire Suimets 205

Maire Vaske 15Mairi Enok 2Mairold Leht 15Mait Malmsten 63Mait Tõitoja 107Maksim Hazinski 178Maksim Kašura 274Maksim Kuts 186Maksim Segen 278Malle Kariste 115Malle Koppel 233Malle Maltis 76Manfred-Markus Tiken-

berg 282Marcel Mäger 184Marcella Raud 279Marcus Moosar 280Mare Iknojan 41Mare Jurtom 15Mare Lillemäe 276Mare Luik 61Mare Paist 225Mare Perle 267Mare Pukk 175–176Mare Torm 67Marek Jürgenson 189Marek Pihel 97Marek Pirbe 2Maret Ney 277Maret Varblas 173Margareth Meri 275Margareth Olde 278Margarita Eero 164, 276–277Margarita Kempi 102Margarita Klimova 174Marge Kanne 277Marge Kiel 225Marge Liias 205, 217Marge Loik 277Marge Oopkaup 65, 277Marge Raja 61Marge Simmermann 238Margit Dengo 78Margit Ehandi 148Margit Fix 280Margit Luts 195Margit Randver 237Margit Sutrop 233Margit Tammekänd 277Margit Treier 220Margit Uiboaid 132Margit Vahtra 15Margot Leismann 77Margot Peterson 181Margus Hanno Murakas 179Margus Kappel 251Margus Maasik 87Margus Radik 282–283Margus Reimann 276Mari Ann Karjus 280Mari Jürjens 214Mari Leosk 153Mari Liis Utno 186Mari Liiver 275Mari Piksar 214Mari Pruli 276Mari Raidma 279Mari Stepanjan 274Mari Teinemaa 109Mari Torga 175Mari Uudelt 277Mari Viira 228Maria Akulistaja 36, 97, 118,

136Maria Barbara Niitvägi 275Maria Edala 279Maria Fjodorova 274Maria Goldrin 279Maria Haas 279Maria Heinsar 215Maria Hraponova 279Maria Jõesoo 278Maria Jõgi 274–279Maria Kask 93–102Maria Keba 136


Maria Keridon 279Maria Kisseljova 199Maria Kogan 196Maria Kononova 278Maria Krajuškina 65–66Maria Krasnopevtseva 274Maria Kruusement 279Maria Kuhi 194, 278Maria Kuznetsova 275Maria Maloverjan 274Maria Minitš 84Maria Orav 274Maria Paalma 280Maria Reino 275Maria Sigal 274Maria Sikerskaja 279Maria Stepanova 274Maria Tiidus 250Maria Volkov 224Maria-Helene Tomberg 280Maria-Irena Mutso 274Mariam Reintop 49Marian Keridon 276Marian Kübar 277Mariana Tulf 274Mari-Ann Järve 263Mari-Ann Ploompuu 280Mariann Rajur 275Mariann Reinmann 276Mariann Saabas 279Marianna Pisarevskaja 107,

182Marianne Kull 218–219, 235Marianne Leibur 172, 269Marianne Liiv 33, 261Marianne Purru 283Maribel Ermel 201–202Marie Annette Veesaar 111Marie Heleen Lisette Kik-

kas 282Marie Margarite Vaigla 170Marie Tammemäe 282Marie Tuuksam 279Mariel Karu 114Marie-Mädli Kivimäe 280Mariette Koppel 175Marika Jaagusoo 165Marika Kallas 2, 14, 80, 186Marika Kransiver 276Marika Reinmets 246, 277Marika Viira 275Marika Ärmpalu 228Mari-Liis Dobrjanski 274Mari-Liis Luks 15Mariliis Muuga 279–283Mari-Liis Mõis 173Mari-Liis Nukis 280Mari-Liis Sults 92, 242Mari-Liis Vähi 162, 277Marilin Johanson 220Marilin Moor 280Marilin Mättik 278–283Marilyn Monroe 111Marilyn Palla 217Marina Anissimova 224Marina Baranjuk 228Marina Blitsõna 87Marina Kaljurand 92Marina Koltšina 217Marina Levchenko 278Marina Rüütel 185–196Marina Rüütel 185–196Marina Sevljakova 279Marina Zahharova 185Marina Vager 274Marina Volkova 99Marina Volodko 148Mario Kartezi 198–199Mario Kulli 33Marion Karro 145Maris Kluge 276Maris Lampe 153, 189Maris Lang 2Maris Pille 274–276Maris Sinka 276

Marit Kobakene 280Marita Brigitta Mones 173Marite Rikkas 275Marja Jürisson 180Marjan Scaba 220Marje Nurk 224Marje Väli 65, 277Marjo Näkki 89Marju Liidja 277Marju Tapfer 276Mark Abner 279–282Mark Basalõga 274Mark Böttner 283Mark East 259Mark Ganjukov 184Mark Gimbutas 277Mark Mendel 279Mark Olivel Roosnupp 283Mark Salassin 280Mark Stambler 204, 274Mark Talvemets 282–283Marken Malm 54Marken Murdla 278–282Marken Murla 282Markko Krause 198Markko Reinberg 76Markkus Lauri Lindmann 280Markkus Olaf Millend 282Marko Klopets 195Marko Maal 280Marko Peterson 47, 181Marko Rööpson 2, 22–23,

54, 91Marko Õunapuu 49Mark-Sandor Kolts 280Markus Harald Pais 206Markus Helde 279Markus Ikla 211Markus Jugala 283Markus Kägu 275Markus Laars 274–276Markus Lokk 279Markus Normak 282Markus Perelstein 280Markus Rene Pae 64, 170, 195,

252, 276–282Markus Roogna 280Markus Talvik 194Markus Vaher 279Markus Vedler 276Marleen Marnot 170, 280Marleen Millerman 283Marleen Vompa 279Marlen Elisabeth Undusk 274Mart Kuurme 65, 277Mart Mikk 63Mart Piirimees 197Mart Soo 275Mart Usin 200Marta Loore Pürg 186Marta Ora 278Marta Pauliine Sild 212Marta Rohtla 278Marten Aolaid 281Marten Freirik 282Marten Lumet 283Marten Niilop 279Marten Teemant 145Martha-Liisa Oinitš 280Marti Tulva 22Martin Arm 207Martin Bander 280Martin Einmann 182Martin Haamer 278Martin Hõbemägi 211Martin Jantson 278Martin Juksar 280Martin Kallavus 40Martin Kivilo 280–281Martin Kivimaa 237Martin Liiva 208–209Martin Luts 279–281Martin Melnikov 274Martin Nigola 54Martin Nõgu 280

Martin Puškin 210, 282Martin Rahe 278Martin Saar 65, 277Martin Sarap 274–275Martin Spol 282Martin Širokov 276Martin Špol 283Martin Tomker 280Martin Täht 282Martin Vorontsov 278Martin Vällik 277Martina Eerme 61Martin-Daniel Abelov 280Martin-Ulvo Maasing 282Martti Soo 278Mathias Tass 280Mathias-Mait Metsamaa 283Mathilda Viigimäe 280Mati Kaal 49Mati Lepikson 275Mati Lomp 184Matias Kübar 280Matilda Kaare 113Matilda Koppel 113Matilde Kivisilla 275Matri Joosua Hollman 275Mattheas Burghardt 95Matthias Rimm 282Matthias Yorke Miss 198Matti Martinson 22, 217, 229Mattias Hallismaa 280Mattias Metsna 279Mattias Muuk 278Mauri Liiv 170Maxim Tuul 280Medelein Rõivas 225Meelis Antoi 2Meelis Kond 2, 14–24, 91,

120–128, 242Meelis Kond 2, 14–24, 91,

120–128, 242Meelis Peil 106Meelis Rum 224, 279–280Meeri Sild 91Meeta Terri 67Mehis Pever 22, 248–252Melanie Rannula 280Melany Rajasalu 280Melissa Maria Akkel 279–283Melissa Padjus 275Meribel Kilu 113Meribel Laur 174Merico Käsper 215Meriin Salumaa 225Merike Kivimäe 2, 14–21, 122,

172–177Merike Martinson 31Merike Martsepp 187Merike Müürsepp 267Merike Nurk 70Merike Palts 42, 164Merike Plutus 85Merike Strahov 225, 280Merili Laur 198Merili Palmet 274Merili Siimer 280Merili Varter 283Merili Vilu 187Merilii Jalg 237Merili-Mai Kivimets 279Merilin Ilustrumm 115Merilin Jürisaar 281Merilyn Närep 210, 278–280Merit Puustusmaa 274Merit Zavatski 57Merje Metsla 42Merle Lättekivi 84Merle Pärtel 15Merle Raidma 173Merle Toompark 242Merle Treksler 224Mette-Triin Purde 66Mia Marlena Meimer 278Mia Marta Ruus 275Mia Tohver 276

Michael Kirschinger 141Michelle Claire Mader 275Mihail Gluškov 205Mihail Savichev 149Mihhail Gusev 65, 277Mihhail Jaskov 275Mihhail Kõlvart 26–34, 49–75,

91–94, 124, 160–170, 192, 218–228, 259

Mihhail Lebedev 64, 275Mihhail Lebedev 64, 275Mihhail Lermontov 98Mihkel Erich Nigul 283Mihkel Kangur 93Mihkel Kree 277Mihkel Leib 278–283Mihkel Mäekalle 275Mihkel Pajusalu 277Mihkel Ratassepp 195Mihkel Roomet 181Mihkel Talivee 282–283Mihkel Tikerpalu 176Mihkel Vaher 279Mihkel Viires 278Miia Herja 174Miia Kraun 279Miia Poorits 72Miika Pihlak 177Miina Adermann 275Mika Keränen 114Mike Franz Wahl 249Mikk Granström 179Mikk Laanes 279–282Mikk Lahesalu 59Mikk Mäe 201, 279Mikk Pärnaste 280Mikk Saar 64–67Mikk Truve 280Miko Lilleorg 279Milana Rahman 279Milena Pogodajeva 2, 14,

34–37Minna Lisette Kurm 187Minna Vesa 140Miralda Põder 150Mirell Barabanov 114Mirell Kivi 214Mirja Särg 173, 276Mirjam Dede 181Mirjam Kärk 275Mirjam Majass 280Mirjam Murel 77Mirjam Palumets 175Mirjam-Kim Rääbis 194Monica Tammeorg 278Monica Vainola 278–283Monika Jänes 15Monika Kerse 228Monika Lipard 279Monika Mitina 282Monika Tomingas 280Monika Varšavskaja 179Moon Lassur 175Moonika Tooming 218–219,

269Morten Karjus 280Märt Agu 84Märt Hennoste 92Märt Treier 255Märt Veri 208Märten Kuusk 170Märten Mändla 274

NNadezda Gritskevich 283Nadja Spiridonova 124Naida Toomingas 64, 223–229Natali Mutli 276Natali Ponetajev 276Natali Vedro 197Natalia Bazanova 220Natalia Gurinovitš 149Natalia Kislaja 125Natalia Kovaljova 15

Natalia Liski 277Natalia Mahhova 196Natalia Presnetsova 101Natalia Strajesco 122Natalja Baranova 64, 229–230Natalja Bõstrova 277Natalja Goliusova 196Natalja Gontšarova 15Natalja Gorbunova 182Natalja Gurnik 274Natalja Lapikova 2, 14Natalja Lunjova 93Natalja Matvejeva 277Natalja Mjalitsina 93Natalja Zinovjeva 93Natalja Vassiljeva 277Natalja Votina 99Nataša Avastensen 177Nathalie Anett Haidla 279Neeme Lumi 277Neeme Mozolev 15Neeme Põder 276–277Nele Matsutsa 15Nele Nõmm 274Nele Reimets 274Nele Sergejeva 46Nestor Ljutjuk 48Nicole Tšernuhho 280Nicole-Angel Erich 280Niina Brander 185Niina Ehrenvert 69Niina Sidorenko 217Niina Sõtnik 149Nika Karabelskaja 203Nikita Demidov 278Nikita Hemlintski 280Nikita Kudryashov 276Nikita Leo 275Nikita Zadov 280Nikita Trojakov 283Nikita Umov 280Nikolai Grigorjev 274Nikolai Kharkhan 278Nikolai Romanov 279–282Nikolai von Glehn 204Nils Norman Kalle 278Nina Koort 84Nina Korhonen 31Nina Maystruk 274Nora Harik 113Nora Tepner 214Norma Luks 70

OOivi Saluri 228Oksana Krohmal 103Oksana Šelenjova 141Oksana Voltškova 277Olaf Raun 280Olav Kongas 277Oleg Košik 277Olesja Kortšenova 280Olesja Kostenko 279Olesja Vlassova 32Olev Rumm 213Olga Carjova 102–103Olga Didõk 225Olga Goryachaya 124Olga Ivanova 29–37Olga Koch 218Olga Korotškina 274Olga Nikolajeva 84Olga Raatpalu 196Olga Rõžkova 203–204Olga Tsvetkova 275Olga Tšassova 277Olger Ojaste 2, 14Oliver Karlson 280Oliver Karm 61, 282Oliver Kips 274Oliver Kruuspan 175Oliver Mesipuu 282–283Oliver Nisumaa 64, 161–162,

276–277


Oliver Paberits 193–194Oliver Saar 275Oliver Salben 216Oliver Sild 199–200Oliver Suurorg 280Oliver-Matis Lill 277Olivia Otlot 145Olivia Saar 61, 96, 216, 275Olle Tischler 97Orm Tammemäe 216Oscar Leemets 279Oskar Aksiim 280Oskar Greg Veski 176Oskar Lillo 184Oskar Orglaan 274Oskar Pihlak 282–283Oskar Voldemar Lahesoo 276Ott Arder 43, 61, 175Ott Kask 239Ott Kekišev 277Ott Männik 274Ott Pärna 127Ott Väli 277–282Otto Kaarel Altroff 179Otto Tief 54

PP 165–166, 208, 237, 286Pablo Picasso 25Pamela Kristin Kajakas 281Paolo Randev 184Patric Djakov 113–114Patrick Magnus Tohver 278Paul Bobkov 107Paul Eric Peil 276Paul Johannes Kalda 193Paul Kerner 64, 162, 275–277Paul Mesek 33Paul Pärtel Vellerind 176, 278Paul Vahi 184Paula Kristiina Sibul 280Paula Puhvel 114Paula Valdna 280Paula-Brit Siimar 279Pavel Alonov 143, 277Pavel Flešer 204Pavel Zjaikin 178Pearu Pung 162, 277Peeter Alex Mahhov 275Peeter Alver 283Peeter Kaljumäe 59–60Peeter Maran 216Peeter Marvet 91–92Peeter Raudnagel 15, 27Pelageja Ozerova 65, 277Peter Alex Mahhov 64Petra Balic 280Philip Hammond 260Phillip Marsdale 197Pia Inger Sepman 275Pietro Cicetti 279Piia Aasmäe 2, 56, 116,

185–187Piia Ludvi 15Piibe Maria Talen 275Pille Kirsi 121Pille Kukkur 277Pille Kull 218–219Pille Parikas 91Pille Pipar 43Pille Siimpoeg 228Pille Veisserik 132Pille-Riin Eiskop 275Pille-Riin Paas 275Pille-Riin Paavo 274Pilleriin Raidma 275Pilvi Tauer 47, 277Piret Aidulo 83Piret Harro 115Piret Ivandi 15Piret Järvela 276Piret Kaasik 52Piret Karu 65, 160–162, 277Piret Kull-Miller 224

Piret Kärtner 197Piret Lind 2, 14Piret Mägi 110Piret Määr 155Piret Otsa 52–53, 277Piret Parbus 15Piret Rõõmussaar 2, 14–23,

84–92Piret Smirnov 130Piret Vahtra 217Pjotr Voronõi 232Platon Tanaga 196Polina Bogdanova 278Polina Parubok 281Polina Šalova 283Priit Biene 281Priit Kõrve 33Priit Lokotar 187Priit Pitsi 15Pärl Eelma 282–283Pärt Uusberg 202

RRa Koort 275Radion Tazatkin 31Ragnar Lepna 106Ragnar Luga 275Ragne Vaik 276Rahel Kard 277Raido Kannel 280Raiko Ader 280Raiko Pappel 278–283Raila Kang 280Raili Rihter 103Raimond Karutoom 274Raimond Pääru 274Rain Erik Treialt 279Rain Kipper 277Rain Talveoja 283Rain Tasane 279–283Rain Vellerind 277Rainer Kelk 280Rainer Liis 279Rainer Rannala 2, 14–24, 40,

243–245, 259Raino Liblik 22, 128, 225Rait Bessonov 274–276Rait Tooming 275Raivo Juurak 258Raivo Sell 92Ralf Ellervee 275Ralf Ingmar Sildnik 198Ralf Kompus 280Ralf Pütsepp 280Ralf Raava 2Ralf Tafenau 179Ralf Viru 282Rando Kuustik 52, 248–252Rando Lilleorg 54Rando Rattasepp 280Rando Simson 282Rando Tõnso 276Randy Padar 283Ranno Põhjakas 115, 209Rao Zvorovski 276Rasmus Hütt 280Rasmus Kisel 64, 162, 252,

274–283Rasmus Lukas 199Rasmus Maide 276Rasmus Martin 280Rasmus Mägi 8, 263Rasmus Saame 276Rasmus Zalite 195, 276Rasmus Tomsen 274Rasmus Õisma 276Raul Alar Haak 282Raul Gross 275Raul Kartsep 274Raul Rõkk 175Raul Talmar 77Raul Vilippus 184Rauno Elp 63Rauno Jarnila 6, 128–129

Rauno Kütt 280Rauno Liivand 279Ray Charles 111Rebeca Riisna 278Rebecca Christal Õunap 111Rebecca Tamm 276–280Rebekka Helena Pindma 215Rednar Kõvask 279Reeli Kaselaid 95Reelika Gromov 255Reelika Järve 175Reelika Traks 7, 171, 214Reelika Täht 217, 234Reeli-Marta Siimar 279Reena Uusmets 217Reet Kandimaa 172Reet Laur 43Reet Nõmmoja 2, 14, 120–129Reet Ott 15Reet Petermann 277Reet Tomusk 217Reet Tuisk 277Reete Rool 193, 274Regina Johanson 279Regina Rähn 179Reijo Sepp 163Reiko Sakk 281Reili Silm 2, 15, 221Reimo Põhjakas 209Reimo Reimand 279Reimo Sepp 283Reimo Trei 199–200Rein Ikkonen 279–280Rein Meresaar 41Rein Veidemann 196, 266Reinhard Reimaa 280Reinut Tepp 200Rena Lepikult 228Renata Jusupova 274Renata Lensment 110Renate Tolmats 279Rene Lumiste 278Rene Piik 276René Soom 63René Velli 2Renee Tamm 281Reni Alvin Kuimet 280Renna Marjundi 175Renno-Renek Rattasepp 280Rhea-Rosette Tüür 109Ricco Põldveer 205Richard Nõmm 282Richard Ott Leitham 181Richard Rootamm 282Richard Strauss 3Richard Wagner 159Rico Roosmuru 279Rihanna Fomitšova 84Riho Kirsipuu 282Riho Luuse 166Riho Piik 255Riho Päts 230Riho Raave 24Riho Terras 52Riho-Ats Saatväli 207–209Riina Käos 15Riina Laev 58, 238Riina Läll 21, 152, 219–228Riina Meldre 275Riina Olveti 90, 186Riina Otsus 277Riina Svarpstinš 15Riina Timmermann 65, 195,

277Riina Viidas 15Riine Pajusaar 76Riitta Heinämaa 89Riko Leppik 280Riko Roosnurm 279–280Riste Kaaret 162, 276–277Risto Valge 280Rita Kasak 15Rita Prorok 15Rita Rumm 22Rivo Soolepp 279–280

Rober Krikk 280Robert Antoi 237, 278Robert Gerassimov 280Robert Heldna 282Robert Klen Mõistus 281Robert Kuks 280Robert Nõmmann 162,

276–277Robert Sepp 275Robert Suigusaar 276Roberta Vaino 280Robin Liksor 279Robin Loigo 280Robin Nool 275–282Robin Pachel 279Robinson Crusoe 119Rodger Pušin 209–210Roland Laos 177Roland Ozolinz 259Roman Kovaljov 282Roman Naduvaev 274Romet Krieger 175Ron Vest 279Roos-Lisette Parmas 279Ruslan Degtjar 282Ruth Heidmets 84Ruth Jaansalu 225Ruth Kallo 15Ruth Leping 235Ruth Nilgo 109Ruth Siilak 35Rünno Tammela 281

SSaara Liis Jõerand 275Sander Karjus 278Sander Leigri 280Sander Lillestik 279–280Sander Mais 279Sander Melles 279–280Sander Moldau 282Sander Piik 211Sander Rebane 274Sander Terras 179Sander Trumm 175Sander Ulejev 280–281Sanders Skorik 275Sandra Binsol 283Sandra Didvig 281Sandra Pajula 283Sandra Reivik 280Sandra Saaliste 279Sandra Schumann 277Sandra Tammaru 216Sandra Veinthal 174Sanna Keskküla 204Sanne Haab 276–277Sarah Marta Veskimägi 110–

111Saron Läänmäe 280–283Saskia Puusaar 59Saskia Virosiim 275Serafima Afanasieva 276Sergei Garanža 280Sergei Klunkov 173Sergei Novikov 280Sergei Širokov 277Shahsanam Aliyeva 145Shakira 111Signe Hohensee 2, 14, 121–128Signe Suviste 2Signe Tamm 69, 225, 239Sigrid Parts 276Siim Ainsaar 277Siim Juhan 280Siim Kallas 251Siim Kaupmees 274–275Siim Keskküla 195Siim Kruusimäe 276Siim Mattias Mae 275Siim Rammul 276Siim Raud 276Siim Sikkut 97Siiri Aiaste 108

Siiri Kliss 44Siiri Miidu 276Siiri Odra 42Siiri Pars 39Siiri Pentus 225Siivi Hansen 39Sille-Maria Keller 283Silver Kera 276Silver Meikar 58Silver Räämet 280Silver Salundo 282Silver Soolep 282Silver Suurorg 280Silver-Toomas Ant 276Silvi Aun 136Silvi Krebs 87, 155Silvi Suur 2, 21–22, 91Silvia Maine 109Silvia Paluveer 156Simona Mitmann 276Siret Hermaste 186Siret Paasmäe 22Siret Räämet 276Siret Sarapuu 15Sirje Aher 128Sirje Eesmaa 50Sirje Kaljula 248–253Sirje Rei 2, 14, 66, 161–169,

218Sirje Saidla 150Sirje Saks 186Sirje Sepp 225Sirje Siska 277Sirje Tekko 65, 277Sirje Vasmann-Perend 75Sirje Volmer 279Sirje Vuus 15Sirle Oja 277Sirle Truu 108Sirle-Angela Sepp 283Sirli Kriis-Kalm 214Sirli Roosvee 204Sirli Siitsman 220Sirli Tell 65, 183, 277Sirli Väinsar 242Sirlika Hermaste 186Sirly Väinsaar 242, 254Sofi Karnetski 174Sofia Anissimova 280Sofia Baranov 278Sofia Kosareva 278–280Sofia Kuperštein 274Sofia Kustova 274Sofia Kõrs 173Sofia Ljahh 278Sofia Markson 279Sofia Marlene Haug 283Sofia Melnikova 278Sofia Paes 274Sofya Koledenkova 274Sophie Isabella Rooba 275Stanislav Beljakov 178Stanislav Jeršov 274Stefani Semjonova 280Stella Elise Maanurm 275Stella Kruusimäe 59Stella Reinumägi 283Sten Heinoja 231Sten Jakobsoo 280Sten Kivissaar 2Sten Laansoo 173, 275Sten Martin Sika 184Sten Roos 5, 109Sten Sommer 207Sten-Marten Pukka 279Stephan Nolte 163Steven Nõmmik 274Stina Aava 276Stina Solovjov 114Sulev Kuuse 277Suliko Liiv 197Susann Kerner 280Susanna Apri 279Susanna Graudok 198Susanna Liisa Onoper 276


Susanna Mett 275Susanna Uus 177Suviliis Sakk 249–250Swantje Lienau 163Sven Erik Ditmann 280Sven Markus Ueson 198Svetlana Afonina 148Svetlana Agerova 102Svetlana Antyukina 102Svetlana Belova 218Svetlana Betmanova 116Svetlana Dubovtseva 84Svetlana Dõtsenko 92Svetlana Galebuzova 182Svetlana Hemkova 228Svetlana Kovõtška 165Svetlana Martõn 185Svetlana Sheng 15Svetlana Sindjakova 154Svetlana Zaugarova 84Svjatoslav Richter 105

ZZanna Semõnin 280Zinaida Jevgrafova 197Zirlin Jõemägi 68

ŽŽanna Beilinson 274

TTaaniel Hanniste 283Taaniel Rumask 175Taavet Kalda 64, 161–162,

276–277Taavet Palmiste 280Taavi Kikas 97Taavi Martoja 276Taavi Rõivas 73Taavi Teets 40Taavi Topp 97Taavid Mikkomägi 282Taigo Grepp 280Taigo Lepik 2, 226Taimar Kork 281Taimi Tammela 15Takashi Ato 145Tamara Jevsejeva 277Tamara Krõssina 37Tamara Vorobjova 15Tamur Viidalepp 279Tanel Keres 2, 15–20Tanel Neubauer 280Tanel Renter 106Tanel Ronimoos 182Tanel Teede 274Tanel-Eiko Novikov 275Tanel-Martin Grassmann 274Taniel Tokar 278Tanja Mihhailova 64–67Taso Toomik 282Tatiana Belousova 277Tatjana Baum-Valgma 217Tatjana Fomina 72, 225

Tatjana Jašina 154Tatjana Kudrjašova 154Tatjana Lüter 217Tatjana Paju-Stetski 176Tatjana Razguljaeva 280Tatjana Romanenko 148, 225Tatjana Slutskaja 154Tatjana Štšetina 277Tatjana Trojanova 65, 277Tatjana Waldek 131–135Tauno Asuja 91Tauno Tõhk 2Tauri Miggur 279–282Tauri Tamm 278–282Tavo Annus 276Tea Saar 269Tea Teng 70Teele Metstak 220Teele Tiigi 220Teele Utt 200Teele Vaalma 276Teet Saar 162, 276–277Terje Esko 237Terje Lehiste 149Terje Lepp 2Terje Meeksa 217Terje Terasmaa 269Terje Treimann 178Thea Turulinn 268, 280Thomas Saar 280Thomas Thompson 276Thor-Kaspar Marvet 184Tiia Arna 36Tiia Liiver 35Tiia Niggulis 277Tiia Samoilov 224Tiia Teppan 24Tiina Eier 153Tiina Mõrd 15Tiina Mägi 277Tiina Naissoo 277Tiina Pall 22, 125, 199Tiina Piirisaar 15Tiina Pikamäe 277Tiina Toiger 84Tiina Treibold 48Tiina Uusmaa 102Tiina Vainrauh 2, 15Tiina Vapper 175Tiina-Marju Jaksen 225Tiit Anmann 97Tiit Hendrik Piibeleht 64, 163,

195, 276Tiit Kobrusepp 277Tiit Sepp 277Tiiu Annus 228Tiiu Jõeväli 21Tiiu Kirsipuu 54Tiiu Parbus 131, 151, 228Tim Hunt 142Tobias-Titus Nikkolo 282Toivo Keva 196Toivo Saabas 282Tomas Kingissepp 274Tomi Linde 280Tomi-Andre Piirmets 206Tommi Välja 2

Toomas Hendrik Ilves 52, 226Toomas Kruusimägi 22, 91,

223Toomas Palm 15Toomas Reimann 277Toomas Rudissaar 90Toomas Sepp 163Toomas Trass 83Toomas Vitsut 163Toomas-Vahur Lihtmaa 2Triin Alber 279Triin Alver 283Triin Andreas 21, 244Triin Heinsalu 2, 206Triin Koris 275Triin Kruusimäe 280Triin Maasik 279Triin Ruus 220Triin Soomets 174Triin Tibar 75, 106–108, 253Triin Tohver 112Triin Ulla 220Triina Maasik 282–283Triinu Jalg 237Triinu Jõhve 110Triinu Maide-Safin 183Triinu Malv 276Triinu Orgmäe 280Triinu Orumaa 32, 224Triinu Piirsalu 239Triinu Pääsik 199Triinu Triibmann 274Triinu Veeorg 64, 162,

276–277Triinu-Liis Kaiva 109Trine Tamm 111Tristan Krevald 283Tristan Viidas 170Tuule Kangur 215Tuuli Nele Valgma 280Tuuli Reimann 274Tuuli Tiivel 211, 276Tuuli Tohver 275Tuuli Vellamaa 255Tuulike Seljamaa 71Tõnis Eenmäe 277Tõnis Harma 282Tõnis Mölder 97Tõnis Orav 282–283Tõnis Tamme 276Tõnis Tõnison 274Tõnis Veelmaa 220Tõnu Kaljuste 77Tõnu Kauba 45Tõnu Koll 282Tähti Siinmaa 156Tähvend Uustalu 276

UUdo Margna 46Uko Heintalu 280Uku Hannes Arismaa 275Uku Tamm 186Uljana Karpova 275Ulrich Wiegand 277Ulvi Niitsoo 50

Ulvi Nurmsalu 280Uno Järvela 231Urmas Arumäe 92Urmas Kaljuvee 277Urmas Paet 95, 114Urmas Sadam 2, 14–23, 38–39,

128Ursula Paavel 132Ursula Ratasepp 173Urve Lauk 15Urve Läänemets 77Urve Mesi 15Urve Pihelgas 217Urve Tammiku 15Urve-Liis Valdmaa 172

VVadim Ševtšenko 23Vadim Šved 64–65, 163, 276Vadim Vassilevski 274Vahur Lõhmus 2Vaidar Vatman 280Valdek Haugas 200Valdo Põder 39Valentina Gluhih 15Valentina Konõgina 15Valentina Kostikova 274Valentina Veresenko 277Valeri Borodavko 274Valeria Baškatova 274Valeria Bodunova 278Valeria Kalimullina 283Valeria Kovš 275Valeria Larina 204Valeria Nerman 7, 196, 274Valeria Radajeva 171, 278–283Valeria Sazonova 278Valeria Semjonova 274Valeria Volkova 283Valeria Vulavina 283Valter Veebel 198–199Varje Soon 102Vassili Luzin 278Vassilissa Kalinina 274–279Veikko Täär 92Veiko Klaan 277Veiko Kääp 274–275Veiko Vahur 277Veljo Tormis 100Vello Kukk 45Venno Loosaar 85Vera Uudemets 186Veronika Khoretskaja 216Veronika Pikkel 278Veronika Rogalevitš 97Veronika Tsatskova 279Veronika Tšatškova 274Veronika Vaglaots 225Victoria Ossipova 114Victoria Sitnik 280Victoria-Ida Vähi 280Viive Karp 276Viive Katus 15Viive Trepp 274Viive Tutt 212Viivi Lokk 2, 14, 60, 90,

125–129Viktor Kingissepp 250Viktor Perelman 277Viktor Saaron 108Viktoria Baran 274Viktoria Pärn 83Viktoria Rudak 280Viktoria Šipilova 97Viktoria Titova 274Vilja Konovalov 277Villano Qiriazi 120Ville Urponen 82Villem Mesila 211Villu Raja 65, 277Vilve Ervin 78Viola Makarenkova 278Virge Schmidt 46Virve Kaiva 72Vitaly Zaporozhets 274Vlada Viktorova 199Vladimir Ossipov 165, 277Vladimir Šumilin 278Vladislav Leiri 274Vladislav Põrjajev 274Vladislav Zarov 67, 170, 278Vladislav Žurihhin 275Vladislav Tammi 274Vladislav Tsvetkov 280Vladislava Kutukova 280Vladislava Oleinik 279–283Vootele Hansen 251Väino Olev 259Väle Võlma 280

WWilliam Vaask 276Wimberg 173, 264Wolfgang Fuchs 122

ÕÕnnela Leedo Küngas 59

ÜÜlle Gatski 277Ülle Kaasik 265Ülle Koduste 65, 277Ülle Kõllo 178Ülle Melioranski 242, 277Ülle Mihhailova 235Ülle Murmann 152Ülle Nestor 15Ülle Oja 15Ülle Põld 21Ülle Salumäe 276–277Ülle Siirman 276Ülle Sisa 165, 276Ülle Uulma 196Ülo Kurig 280Ülo Niinemets 47

YYuliya Basikhina 274–275

OMAL VIISIL - Tallinn

Documents

Transcript of OMAL VIISIL - Tallinn