MUINAS- IA KESKAEG 15

Linnuse ja asula rajamine

Muistse Tarbatu rajamise ja selle kui muinasaegse Eesti iihe tdhtsama keskuse esile-

tousu peamiseks eelduseks oli tema looduslik asend. Nimelt m6jutas kaugemas

minevikus Pohja- ja L6una-Eesti vahelist liiklust iisna olulisel mdiral Kesk-Eestit

ilast liinde ldbiv omalaadne looduslik veet6ke. Peipsi jdrve ja V6rtsjdrve iihen-

daval Emaj6el on viga madalad ja soised kaldad. Samalaadne soine voond jetkub

Eine pool, eriti Pirnu j6e iimbruskonnas. Lllekdiguks oli loodus loonud vaid paar

soodsat paika - i.ihe Tartu ja teise Viljandi juurde. Thrtus irletati Emaj6gi t6en6oli-

33lt Laia tinava kohal, kus Toomemde poolkaarjas ots ulatus j6ele kiillalt lihedale ja

rzstaskaldal jdtkus suhteliselt k6rgem ja kuivem ala, mis viis edasi tuntava t6usuga

Narvamdele.Seet6ttu kulges P6hja- ja L6una-Eestit iihendav tihtsaim tee iile Emajoe just

Tartu kohal. Uhtlasi viis siit i.iks teeharu edasi kagu poole Venemaale - Pihkvasse

ia Novgorodi -, teine aga l6una suunas - latgalite juurde ja kaugemalegi. Kuid ka

Emajogi ise oli hea veetee s6iduks Peipsi ja Pihkva jirve kaudu Venemaale. Lisaks

roidi kasutada veel veeteed lidne poole: Emaj6e, V6rtsjirve, Tdnassilma j6e,

Yrljandi jirve, Raudna ja Pdrnu joe kaudu piises otse Lilnemerele. Selle lidne-

poolse veetee teatud loikudes sai s6ita ilmselt iiksnes paatidega, sest laevade jaoks

olid viiksemad joed liialt kitsad ja madalad. Olenevalt aastaajast voidi ida-lidneqrunal valida kas maismaa- v6i vgetee, talvel kasutati kiilmunud jogesid talitee-

&na. Kevadisel iileujutuste ajal oli veetee Tartu ja Pdrnu vahel t6endoliselt lihtsa-

mini ldbitav kui niiteks maismaatee, eriti Viljandi-Pirnu l6igul.

Tdhtsate maismaa- ja veeteede ristumispaikadesse kujunes tavaliselt asustus

i kauplemiskoht. Tartu muistne turukoht paiknes t6enioliselt juba algusest pqale

Feguse Raekoja platsi alal, sest Emaj6gi teeb samas kiillalt jdrsu k66naku, kus

uolav vesi tekitab jlrsuseinalise nn. p6rkekalda, mis pakkus soodsaid v6imalusi

paatide ja laevade randumiseks ning seega sadama kujunemiseks.Toomemde jlrskude n6lvadega kaguots, kus praegu paikneb Tdhetorn, pak-

h$ haid looduslikke eeldusi linnuse rajamiseks. Omal ajal eraldas seda iilejilnud

Toomest siigav looduslik vagumus, kuhu 18. sajandil ehitati piissirohukelder.

Linnuselt avastatud vanimateks leidudeks on riibitud pinnaga savin6ukillud, mis

riitavad v6imalusele, et esimesed kaitserajatised pi.istitati sinna juba vihemalt-7. sajandiJ p.Kr.

Linnusega umbkaudu samal ajal tekkinud asula paiknes Toomemde i6e-

lnolsel lauskjal veerul. Oma osa etendasid ka samas mie idan6lva jalamilt vilja-

nud allikad, mis varustasid elanikke joogiveega. Avaasula k6ige varasemast

pirinevad samuti eelkoige riibitud pinnaga savin6ude katked, mida on

16 AJALUGU

seni leitud Ulikooli ja Vallikraavi tdnava ristumiskohalt, Lossi tdnava pohjakiiljeltning piirkonnast, kus loikuvad |akobi, Ulikooli ja Kiiiitri tdnav. Toomemde n6lvak6rgem liivane osa oli kiillalt kuiv ja seega soodne asula kujunemiseks.

Toomemde pohjaplatool, kuhu 13. sajandil ehitati kristlik Toomkirik, onkaudsete andmete pohjal oletatud muinasaegse pirha hiie asupaika, mille t6estu-seks viidatakse vahel seal praegugi paiknevale ohvrikivile. M6ningatel teadetel saiToomel asunud vana eestlaste ohvrikivi 19. sajandi l6pukiimnendeil eesti soostiiliopilaste ja saksa korporantide vaheliseks kemplemisobjektiks. Kuna viimasedolevat tahtnud ohvrikivi dra lohkuda, siis peidetud see vahepeal koguni mulla alla.Praegusel kivil ndhtava kahe kunstliku lohu pohjad on suhteliselt siledad ja seegaei pruugi lohud pdrineda muinasajast. Kuid need teated viitavad, et 19. sajandil jaseega ilmselt varemgi on kusagil seal olnud iiks ohvrikivi. Toomemde pohjapla-toolt ja sealhulgas Toomkiriku i.imbrusest on leitud ka muinasaja l6pust pdrinevatasulale omast kultuurikihti, mis tekitab samaaegses hiie olemasolus m6ningaidkahtlusi, sest uldiselt arvatakse, et muistsed puhapaigad paiknesid asustusesteemal ja suhteliselt eraldatud kohas.

I aastatuhande viimasel veerandil laienes Toomemde n6lval paiknenud asulaida- ja kagupoolsele madalamale alale kuni Ulikooli ning Riiutli ja Kiiiini tdnavavahel asuvate kvartaliteni, kus looduslikuks pinnakatteks polnud enam liiv, vaidjuba allika- ja jdrvelubi. 9. ja 10. sajandi kultuurikiht sisaldab arvukalt siledate jaosaliselt koguni kiiljate pindadega kujult erinevate kiisitsi valmistatud savin6udekatkeid ning v6rreldes varasemaga arvukamalt mitmesuguseid esemeid. Asulalaienemine ja rohked leiud viitavad sellele, et 9.-10. sajandil kujunes Tartu kohalejuba oluiine sisemaine kaubanduskeskus, mis oli ilmselt tuntuks saanud ka naa-bermaadel.

Aastad 1030-1061

Kirjalikes allikates nimetatakse Tartut iildse esimese Eesti asustatud kohana juba1030. aastal. Vene kroonikates mdrgiti selle aasta iihe tdhtsama sundmusena, etKiievi suurviirst faroslav Tark ldks "tSuudide vastu, v6itis neid ja ehitas |urjevilinnuse" (zpad). Vene uurijad on seda teadet sageli seostanud koguni Tartu linnarajamisega. Tegelikult tlhendas sona epad tol ajal ka linnust, mis on Tartu puhult6endolisem. "Tbuudide v6itmist" voib tolgendada eestlaste Thrtu linnuse piirami-se ja p6letamisega, "furjevi rajamine" tdhendas aga venelaste poolt samale kohaleuute kindlustuste piistitamist. Rajatud linnus nimetati ]urjeviks, mis tulenes vi.irstJaroslavi ristinimest Iuri.

Tartu linnuse piiramisest k5nelevad selget keelt venelaste poolt lennutatudnoolte otsad, mis on kaevamistel leitud. Tdhelepanu vddrivad kolm viikingiteleiseloomulikku teravikku. faroslav Targal olid viikingitega tihedad sidemed ja neidkui hdid s6jamehi kasutas ta oma teenistuses arvukalt. M6ned vene ajaloolased onkoguni oletanud, et 1030. aasta sojakdiku v6is ajendada eestlaste ohtlik naabrusvenelaste suhtlemisteel Skandinaaviaga.

MUINAS- JA KESKAEG 1,7

venelaste vallutusretke sihtpunkti valik nditab, et Tartust oli tolleks ajaks saa_ilms€lt Kagu-Eesti tahtsaim keskus. Linnuse iilesehitamine tihen<ias tugipunk_

niamist ja venelaste t6sisemaid plaane. Kroonikate andmetel iirituriaf.i "ia'o-u

H,TT_T*11a. ro?n:,u1ta s6j*iiigut said venelased r<tiliititia ja viigesid

|ud Novgorodi fossaadnik ostromir srirma. Veel samal aastal olevat aga viirstlevi juhitud retkel vallutatud Keava linnus, mis v6is olla iiks tdhtsamaid keskusi

*-Eestis' 1060' aastal maksustas rzjaslav kroonikas sossoliteks nimetatud eesti

3l*'"::gi,|1ni* sossolid

f.fr"!s";ad minema ning tunlistd jiirgmiselI Tartu alla, kus nad olevat p6retanud maha iimbrus" ktilJ, ninuse ja majad,palju kurja ja joudnud s6dides pihkvani. seal toimus suurem lahing, milles

?""*" pohjal langenud venelasi tuhat, sossoleid aga arvutult. Nii suuri oma p,oo_

t otusi tunnistatakse vene kroonikates harva. Huvitav, et mdrgiti vaid langenuid,voitjat ei nimetata. pole vdlistatud, et lahingu v6itsid eestlJsed, millele viitabi' et jdrgneva poole sajandi v?iltel pole allikates iihtki teadet venelaste sojakiii-

Eesti alale.Thrtu muinasasula kultuurikihist on leitud mitmeid esemeid, mis viitavad

kaubanduslikele sidemetele idapoolsete vene aladega kui ka sealt saabunud'kohalolekule. osa leide seondub kiillalt selgelt i'jatooallikatest tuntud nn.perioodiga (1030-1061). Nii seonduvad torte ajaga grasuuritud vdrvilised

rist nn. ulest6usmise munade fragmendid, mis esinevaa tuouparu.J, ;i. ,"r"*vene kiriklike matuste juures. Mujalt Eestist pole niisuguste'munade katkeid. Umbkaudu samasse perioodi kuuruvad veel kaks iene alader. ia"l";;;ristripatsit, millesr iiks on valmistatud pronksist ja teine -;" tir#;.netatud esemed leiti vallikraavi ja vanemuise tdnava vaheliselt alalt, misoletada, e] Iurjevi perioodil asus selles piirkonnas vene elanikkonnaga asulaurq6q sourq

h.tfu ja kalmistuga. Viimase vdimalikkusele viitavad samast vdlja,tulnudud inimluud

f:"i.]::5igli:l. tT.l"p.""yl.."6rsed nii rartu kuika kogu Eesti ajafoos.

:Yt:i ,,",:1Y"*ulu,ju Kiievi-Vene riigi t6sise vuttit,r.t utr" lasJEsimene Vene-Eesti s6da ehk muistse vabadusv6itluseesimene etapp

eestlastele voidukalt.

Aastad t06f_f208

linnus ehitati peagi taas iiles ja kindlustati tugevamaks kui varem. Linnuse

:qL*::,t',:q1TTJ h:::-istel on avastatrld toile ajajdrg" uig; rajatud

kaitseehitiste jddnuseid. Elu jdtkus ka linnuse ko-rval laiknenudTartu kui keskuse tdhtsus v6is 12. sajandil isegi suuren"au,--i-ai nditavadkirjalike allikate andmed kui ka arheoloogilised leiud.v_ey krognikatg pohjal puhkes eestlastel-i.danaabritega iga m6nelaimne aastatosisemaid konflikte, mil sooritati vastastikuseid sojakiiiie rirr r_riio, 1130_1134,

76-1180, tr90-fi92). 12. sajandil polnud oht ida poolt enam rirrau suur, sest-vene riik oli lagunenud vdiksemateks osadeks. Eesti naabrusesse irii riks

16 AIALUGU

suuremaid ja tugevamaid Venemaa osi - Novgorodimaa ja temaga tihedas liidustegutsenud Pihkvamaa. Siiski on kiisitav, kas neil olnuks joudu Eesti alistamiseks.

Venelaste retked puudutasid enamasti idapoolset Eestil Konkreetse siht-punktina mdrgitakse kroonikates kahel korral Tartut ja kahel korral Otepiid,mis nditab Tartu kui keskuse tihtsust. Kuna tegemist oli eelkoige saagiretkedega,siis piirarna asuti'iiksnes linnusei4 kus elas ja kuhu oli hidaohu korpal koon-dunud rohkesti jdukamat rahvast. 1133. voi 1134. aastal olevat Novgorodi viirstVsevolod oma vdgedega vallutanud Tartu. Mingeid piisivamaid tagajdrgi see retksiiski kaasa ei toonud.

12. saiandi teisel poolel muutusid eestlased aktiivsemaks ja hoopis nernad v6i-sid olla tiilide algatajad v6i sooritasid ise esir4esena riiiisteretki Venemaale. Venekroonikate andmeil olevat 1177. aastal "kogu eestlaste mad' teinud suure s6jakdiguPihkva vastu, millele venelased vastasid m6ne aja pirast tasuretkega. 1190. aastalandsid venelased loogi Peipsile toodud "mereiirsete tSuudide" laevadele. PolevSimatu, et seal ennetati eestlaste arvatavat suuremat sojakiliku. Seejirel vallutasidNovgorodi ja Pihkva vded 1191.-1192. aasta talvel Tiartu ja suvel Otepiii linnuse.Seegi kord pole teateid mingitest piisivamatesttagajdrgedest nagu maksukohustusesisseseadmisest,vms. Muinasaja l6pul valitses siin teatud j6udude tasakaal. Kuigieestlastel veel riiki polnud, olid nad piisavalt organiseeritud, ej tagasi liiiia ldhimaning ohtlikema naabii - Novgorodi ja tema liitlase Pihkva - vallutuskatseid.

Suurima ulatuse saavutas Tartu muinasasula 13. sajandi alguseks. Asula ida-serv ulatus kohati iile tinapievase Riiiitli ja Kiiiini tinava joone, l6unas kiiiindis seepeaaeguVanemuise tdnavani ja pohjakirljes loppes asustus umbes Botaanikaaia alal.Muinasasula ulatust loode suunas Toomemie poole pole seniste arheoloogilisteuurimistoode pohjal veel vSimalik mdirata. Kultuurikihi paiknemise jiirgi voib vdi-ta, et ii{djoontes oli omaaegne asula koondunud Tartut ldbiva peamise tee iimbrus-se, mis kulges l6unast pohja j6e iileknigukohal. Klsagil hilisema |aani kiriku kohalv6i selle l6unapoolsel kiiljel v6is see tee teha jirsema kddnaku j6e suunas.

Tartu muinasasula kultuurikihi paksus omaaegse turu ehk praeguse Raekojaplatsi iimbruses ulatub kuni 80 cm-ni. Suuremas osas on see kiht ladestunud11. sajandi teisel poolel ja 12. sajandil. Kultuurikihi leiud, suur s<iesisaldus ja kivi-purd viitavad iisna intensiivsele elukeskkonnale. Arheoloogilistel kaevamistel onavastatud jrilgi muinasaegsetest kolletest, taradest jms., aga kaljuks pole omaaeg-sete ehitiste jri:inuseid sdilinud sel midral, et oleks voimalik tdpsemalt iseloomus-tada vaadeld ava ajajiirgu puuhooneid

Muinasaja l6pu keraamikaleidude seas domineerivad' joon- ja laineornamen-diga, aga ka mitmesuguste vajutuste ja tdketega kaunistatud erineva vormiga n6ud.Esemete hulgas esineb ll.-I2. sajandisse kuuluvaid luukamme, klaashelmeid,mitmesuguseid ripatseid, s6lgi jne. Leitud v6tmed, mida teistes muinasasulateskohtab harva, viitavad Tartu elanike varanduslikule ja sotsiaalsele kihistumisele.Arvukamalt on leide viilja tulnud linnuselt, Lossi tinava, VII ltvartali (ala, mis jidb

Riiiitli, Kiiiitri ja Ulikooli tdnava ning Raekoja platsi vahele) ja Raekoja platsi ar-heoloogilistel kaevamistel. Tartu kui kaubanduskeskuse esilet6usu niitavad linnast

, l t : , iI r l L i

i l l r i

\S. JA KESKAEG 79

ia selle ldhemast timbrusest leitud enam kui 20 h6beaaret. mis sisaldavad 10.-12.sajandi ehteid ja mrinte (Araabia, Biitsants ja Lddne-Euroopa).

Kas Tartust oli muinasaja lopul kujunemas juba tavalisest kiilast erinev ehk nn.linnalaadne v6i varalinnalik asula? Senised arheoloogilised leiud vanalinna alalt eierine olulisel m66ral tavaliste maa-asulate materiaalsest kultuurist. Uhtlasi puudu-vad praegu veel selged andmed, mis tunnistaksid, et Tartu elanike p6hitegevuseksolnuks vaid kdsitoo ia kaubandus.

Muistse vabadusv6itluse aeg

12. sajandi lopul Baltikumis alanud sakslaste vallutussoda joudis pdrast liivlastening ldtlaste alistamist ja ristiusustamist 1208. aastal Eestisse. K6igepealt v6etiette muistne Ugandi ja esimese sojakdigu sihtpunktiks valiti Otepdd linnus, misHenriku Liivimaa kroonika jnrgi ndib muistse vabadusv5itluse esimesel pooleletendavat olulisemat rolli kui Tartu.

Tartu kohta esineb kroonikas esialgu suhteliselt vihe informatsiooni. 1211.aastal mdrgitakse koguni, et Tartu linnus oli maha p6letatud ja elaniketa. Sellineteade viitab selgelt mingile hiljutisele siindmusele. Kuna korralike kindlustustevdljaehitamine v6ttis rohkesti aega ja kestis kindlasti mitu aastat, siis v6is linnusmingi p6lengu jdrel toesti ajutiselt ka mahajietuna ndida. Siinse asustuskeskuseolemasolule ja tdhtsusele viitab siiski asjaolu, et jdrgnevalt nimetab Henrik mit-mel korral Tartut, tosi kull, linnust ja asulat konkreetselt mdrkimata, aga t6entio-liselt tdhistas nimetus Tarbatu mdlemat. Muistse vabadusv6itluse loppjdrguks oliTartu linnusest saanud k6ige v6imsam linnus Eestimaal. Kindlustustoodel andsidoma osa sakslasedki, kelle valduses linnus 1220.aastate algul oli, aga tol ajal elasidnad seal koos ristiusu vastuv6tnud tartlastega.

1223. aasta algl votsid eestlased linnuses taas v6imu enda kdtte. Henrik ju-tustab seejuures iihe loo: "Sel ajal oli Tartus koos s6jateenistuse vendadega nendekaasvend, preester Hartwic, selle panid nad 6ige rammusa hirja selga, sest et taise oli samav6rd rammus. ]a viies linnusest vdlja, kusisid nad liisuga oma jumalatetahet, kelle nad nendest, nimelt preestri v6i hdrja, ohvriloomaks valivad. fa liisklanges hdrjale ja ta toodi sedamaid ohvriks, preestri aga jdtsid nad jumalate tahetmooda ellul' Tsiteeritud lugu v6ib kinnitada kultuse- ja ohverdamispaiga, piihahiie olemasolu Toomemdel.

Tartu linnuse tiiendava kindlustamise ja relvadega varustamise k6rval m6ist-sid eestlased suurepdraselt, et oma j6ust enam sakslastele vastupanekuks ei piisa.Abivdgesid paluti Venemaalt.1223. aasta lopul joudis Tartusse vurst Vjatiko koos200 mehega. Henriku s6nul olnud talle Novgorodist lubatud valitsusv6imu Tartusja koigis teistes maakondades, mille Vjatiko suudab oma v6imu alla v6tta. Maad,mis t6rkunud andamit tasumast, olevatki langenud venelaste ruiistamise alla. KunaVjatSko oli varem ristis6dijate suhtes reetlikult kditunud, siis annab Henrik talletdiesti negatiivse hinnangu. Kas tartlased ka tegelikult Vjat5kol nonda omavolitsedalubasid, pole kahjuks teada.

-

20 A'ALUGU

Thrtu linnus oli tugevaim Eesti mandril ja irhtlasi'viimanq vastupanupunkt,

mida ristis6dijad olid edutult piiranud ni 1223. aasta siigisel kui ka 1224. aastake-

vadel. t22q. aasta suvel tegid sakslased vdga pohjalikke ettevalmistusi. 15. augustil*

j6uti suurte j6ududega Tartu alla ja algas t6sine piiramine. Ehitati heitemasinaid,

millega loobiti linnuqesse kive ja siii.itekehasid. Kaheksa pievaga ehitati korge piira-

mistorn, mida hakati jiirk-jiirgult linnusele ldhemale nihutama. Torni otsas asuvate

vibu- ja ammukiittide laskmise varjus 66nestati alt kaevates valli ja prooviti kokku-

kantud puuriitade abil linnust p6lema siiiidata. Kaitsjad iiritasid oma heitemasina-

tega vastase piiramistehnikat purustada, ahistasid piirajaid vibu- ja ammunooltega,

veeretasid nSlvast alla tulerattaid, et torn p6lema siiiidata. Rahu ei antud teineteisele

ka oositi, siis korraldati sojamdnge, karjuti vastastikku, tiristati m56ku vastu kilpe,

pdristati trumme ning puhuti v,ilepille ja pasunaid. L6puks 6nnestus sakslastel lin-

nus tormijooksuga vallutada. Eestlasi - nii mehi kui naisi - olevat tapetud ligi tuhat,

maha loodi ka venelased eesotsas Vjatlkoga, Kroonika pohjal jleti neist ellu vaid

iiks Suzdali suurvfrsti vasall, kes saadeti Venemaale teadet viima Tartus toimunust.

Thrtu langemisega l6ppes eestlaste ja ristisodijate v6itlus Eesti mandriosa pirast

ning siia v6ib t6mmata ka joone, mis eraldab Thrtu muinas- ja keskaega.

T6us piiskopkonna keskuseks

1224. aasta maadejagamisel ldks Ugandi koos paari vdiksema maakonnaga vallu-

tust juhtinud Riia piiskopi Alberti vennale Hermannile, kellest sai Tartu piiskop ja

piiskopkonna valitseja. Veel sama aasta stigisel hakkas Hermann ehitama Otepddl

kivilinnust, kuhu asusid elama neli tema vasalli, kellest igaiihele liinistati kihelkond.

1225. aastal tegi paavsti legaat Modena Guillelmus ringkdigu Eestimaal. Kroonika.,.

jdrgi kiiLlastas ta Ugandis iiksnes Otepidd: Selle pohjal on arvatud, et esialgu paiknes

piiskop Hermanni residents samuti seal. Tegelikult v6is Otepid olla vaid legaadi vas-

iuv6tukoht, sest seal oli uus linnus esialgsel kujul juba valmis, aga Tartus veel mitte.

Otepriiile pole piiskopkonna keskust ilmselt mitte kunagi planeeritud, sest

kroonika andmetel midras Hermann iuba 1224. aasta si.igisel peakiriku asuko-

haks, toomkapiitli ja toompraosti residentsiks Tartu. Katoliku kiriku reeglite jlrgi

v6isid katedraal ja piiskopi residents paikneda ainult linna6igusega asulas. See

viitab Tartu kui varasema asustuskeskuse-trsalisele siilimisele ja peatsele laien-

damiskavale. Hermann oli 1. detsembril 1224 saanud Saksa-Rooma kuningalt

Heinrichilt oma piiskopkonna kohta laaniiiriku, mis andis talle'biguse ltiila raha

ja asutada linna Tartus ja teistes kohtades, kus neid teha sobibl

Tartu piiskopilinnuse, linna ja toomkiriku rajamise tdpsest ajast ja kiigust

pole dokumente sdilinud. Teadmata tipseid daatumeid, saame kasutada juhus-

likke teateid, mis fikseerivad mingil ajamomendil olulisemate ehitiste olemasolu.

Nditeks 1234. aastal tegi Novgorodi viirst |aroslav sojakriigu, mille sihtpunktiks

oli Tartu, mis iseenesest viitab selle tihtsa keskuse olemasolule. Novgorodi kroo-

KOik kuupaevad on kuni 1 . veebruarini 1 91 8 esitatud vana kalendri jargi

G

\S- JA KESKAEG 2I

nika jdrgi lasi vtirst enne linnus t (zpad) oma vded maad riiiistama. Peagi astusidtema p5hivdele vastu "sakslased Tartust ja Otepiidlt"; Emaj6e jdiil toimunudlahingus olevat edu saavutanud venelased. Uhes samast ajast pirinevas paavstGregorius IX kirjas, mis ilmselt koostati siin viibinud legaadi Alna Balduini kae-buste alusel, mirgitakse, et venplased olevat piiranud ka Tartu linnust (castrum deTarbate) ja purustanud Kdrkna kloostri. Tdpsemad andmed viimastest siindmus-test siiski puuduvad. V6ib arvata, et linnust vallutada ei suudetud, sest vastaselkorral oleks seda vene kroonikas kindlasti mdrgitud.

Tartu linna nimetatakse seoses venelaste suure s6jakdiguga, kus osalesidNovgorodi ja mitme teise viirstiriigi viied eesotsas Aleksander Nevski pojaDmitriga 1262.aastal,ja koguni kahes allikaS. Novgorodi kroonikas mirgitakse, etTartu linn oli tugev, "kolme seinaga" kindlustatud..Nii selle allika kui ka Liivimaavanema riimkroonika andmetel olevat venelastel 6nnestunud linn vallutada jamaha p6letada. Uhtlasi piirati linnust, aga seda vallutada ei suudetud.

TSenioliselt olid linna tirnbritsenud vaid palkidest kaitserajatised, mis osutusidn6rgaks. Ilmselt just pdrast 1262. aasta sirndmusi hakati ehitama tugevamat, kivi-dest linnamiitiri. On sdilinud Tartu foogti, rae ja kodanikkonna palvekiri Liibeckfle,millega taotleti toetust ja kaasabi Thrtule kaitsemtii.iride ehitamiseks. Kiri on kirll da-teerimata, aga enamik uurijaid paigutab selle koostamise vahetult venelaste 1262. a.sojakiiigule jirgnenud aega. Kas Liibeckist abi ka anti, selle kohta teated puuduvad.

Linna viilispoliitika 13. ja 14. sajandil

Keskaegne Vana-Liivimaa jagunes mitmeks vdikeriigiks, mida valitsesid vastavaltpiiskopid (Tartu, Saare-Li6ne, Riias peapiiskop), M66gavendade ordu (alates1237. aastast Liivi ordu), aga P6hja-Eestit esialgu koguni Taani kuninga asehaldur.Keskaegset elu iseloomustas maahirrade lakkamatu v6itlus v6imu pdrast. Nendevahel laveerisid rohkem v6i vdhem iseseisvlld linnad. Sageli tehti ka koostood, eri-ti kui oli vaja vilja astuda vilisvaenlase vastu. Niiteks osales Tartu piiskopi vigi,kuhu kuulus ilmselt ka linnaelanikest s6jamehi, iipris sageli ordu poolt organisee-ritud s6jakaikudel I-eedusse ja Vene aladele.

Tartu:.piiskopkonnal puhkesid t6sisemad s6j alised konfl iktid Venega 1230.-1240. aastatel. Kohalikud v6imud asusid oma s6jajoudutlega toetama Venemaalopositsiooni sattunud Pihkva vtirsti faroslav VladimirovitSi, ilmselt iiritadessellest tulu l6igata. Nii riinnati 1233. aasta kevadel iiheskoos Irboskat; suvel tegidsakslased sojakdigu Tessovosse. |irgmisel kevadel tuli Novgorodi suurviirsti vendfaroslav Vsevolodovit$ koos vigedega vasturetkele Tartu alla.

1240. aastal vallutasid vene kroonikate jrirgi "sakslased Tartust, Otepidlt jaViljandist" koos |aroslav Vladimirovit5iga Irboska ja seejirel Pihkva, riiiistatiisegi Novgorodi kiilasid. Viljandi nimetamine tdhendab, et osales ka orduvdgesid,mida kinnitavad iihtlasi vanerna riimkroonika andmed. Pihkvas kukutati vdimultAleksander Nevskit toetav ri.ihmitus ja "reeturitest" pihkvalased hakkasid koossakslastega ise valitsema. Olemas on isegi i.iks 1248. aasta iirik, mis kinnitas Vene

viirsti Ghereslawuse (]aroslavi) poolt Tartu kirikule annetatud Pihkva vurstiriigijagamise Tartu piiskopkonna ja ordu vahel. V6imaiik, et enne retke tegi faroslavt6esti mingi lepingu, sest s6jalise abi eest tuli ju tasuda. Viirstiriigi annetamistv6ib ajaloolase Anti Selarti arvates m6ista lddnioiguslikult: ]aroslav annetasPihkva Tartu piiskopile ja sai selle tagasi lidnina. Tegelikult Jaroslavil sellist 6igustei olnud, sest Pihkvas polnud viirstiv6im pdritav.

L242. aasta mdrtsis tuli Aleksander Nevski Novgorodi vdgedega ja vallutasPihkva tagasi, sooritas riiiisteretke Eesti aladele, aga pdrast seda, kui iiks tema luu-resalk oli puruks loodud, taandusid tema s6jaj6ud Peipsile. Tartu piiskopkonna ja

ordu vded koos eestlastega jdrgnesid neile.5. aprillil 1242 toimttnud fddlahingu vSitsid venelased. Vene ajaloolased on

|ddlahingus saavutatud v6itu pidanud viga tdhtsaks siindmuseks, sellega olevatsajanditeks mddratud Venemaa lirinepiir. Tegelikult oli piir juba enne paigas ja

uus rahuleping iiksnes kinnitas seda.Kohalikel piiskopkondadel ja linnadel oli rohkem tiilisid just orduga. 13. sa-

jandi lopul puhkes koguni esimene Vana-Liivimaa kodus6da, kus orduvastases

koalitsioonis osalesid Riia linna ja peapiiskopi k6rval ka Tartu ning Saare-Ldinepiiskopkond.

Aastail 1343-1344 toimunud Jiirioo iilest6usu mahasurumise jirel mirirs

Taani Pohja-Eesti valdused ordule, millega selle m6juv6im hakkas mirgatavaltkasvama. 14. sajandi teisel poolel langesid piiskopkonnad suuremal v5i vdhemal

mddral Liivi ordust s6ltuvusse. Iseseisvusg sdilitas vaid Tartu piiskopkond.Orduvastase v6itluse etteotsa asus 1379. aastal ametisse saanud Tartu piiskop

Dietrich Damerow, kes oli oppinud Pariisi iilikoolis ja olnud Saksa-Rooma keis-

ri Karl IV sekretdr. Diplomaatilised oskused ja laialdased sidemed v6imaldasid

tal otsida mojukaid liitlasi. Nii poordus Damerow isegi inglise kuninga poole,

pakkudes Tartu piiskopkonda tema kaitse alla. Ilmselt kauguse t6ttu langes see

plaan dra. Liit solmiti aga tugeva Mecklenburgi hertsogiriigi ja m5nede teistejoududega Saksamaal, Leedu suurviirsti Vitautase ja Riia peapiiskopiga. Tartusse

olevat abiks kutsutud isegi 500 vitaalivenda, kes olid tuntud Lddnemerel tegutse-

vate mereroovlitena. See tekitas pahameelt teistes Liivimaa linnades. 1396. aasta

teisel poolel tungis Liivi ordumeister koos Preisist saabunud abivdgedega Tartu

piiskopkonda. Maa riiiistati ja linnused vallutati, ainult Tartu piiskopilinnus jhi

Damerowi valdusesse. Tartule see veel hdvingut ei tdhendanud, sest jdrgmisel

aastal Gdariski rahukongressil endine olukord Liibecki vahendusel taastati.

Linna vdlisilme ja siseelu 13.ia14. sajandil

Keskaegse Tartu ehk Dorpati koige trihtsamate ehitiste, nagu piiskopilinnuse ja

piiskopkonna peakiriku rajamine algas arvatavasti juba 13. sajandi I poolel. Kui

td'htsamad irhiskondlikud ehitised piistitati tellistest, siis elumajad ja linna muu

hoonestus olid 13. ja 14. sajandil valdavalt puidust, samuti kattis tinavaid palki-

dest voi l6handikest puitsillutis.

I

MUINAS'JA KESKAEG 23

Konfliktid naabritega ja kohalikud rahutud olud tingisid vajaduse iimbritse-da arenev linn tugeva linnamiii.iriga. Seda hakati ehitama t6endoliselt parast 1262.aastat. Linnamrii.ir, mis kulges lounakiiljes umbes mooda tdnapdevase Poe tdnavajoont, j6epoolses kiiljes asus Kompanii tdnava sirgest pisut joe pool,lidnekuljesiimbritses Toomemdge ja pohjakiiljes kulges ldbi Botaanikaaia ala, oli paigutatudoma asukohale loodusliku reljeefiga sobitatuna. Linnamiiur iimbritses ligi 27 hasuurust ala, mis oli v6rdrie keskaegse Riia linna pindalaga.

Kaitsemiii.irist vdljapoole, Poe tdnavast l6unasse jririvale alale, mis varasematelperioodidel oli kuulunud osana kohalikku asulasse, kujunes peagi ulatuslik eeslinn.Lisaks linlaste aedadele asusid seal tellisep6letusahjud, t6endoliselt ka ehitustisle-rite tooplatsid ning mitmesugused muud tootmise ja kdsitooga seotud tookojad.Uuemate arheoloogiliste kaevamiste andmeil koondus sinna ka kiillalt arvukasajutine v6i alaline elanikkond, kes umberkaudsetest kiiladest oli asunud eeslinnaja elatus linnale tarvilikest toodest. Lihtsamatele toodele, kandjateks, abitoojouksparkalite juurde v6i ehitustele vajati pidevalt tookdsi. Linnamuiirist vdljapoole ker-kinud Piiha Antoniuse kabel Lille mdel ja Piiha |akobuse kabel fakobi mdel koossurnuaedadega olid ilmselt rajatud ennekoike eeslinnade tarbeks. Vahel muutuseeslinnade kdsitoo- ja kaubanduselu koguni hdirivaks linnas tegutsevatele organi-seeritud kdsitoolistele ja kaupmeestele, kes esitasid sellekohaseid proteste raele.

Olmekultuur

Keskaegsete iinnakodanike igapdevane elu ja toimingud, nende elamud ja tarbe-esemed sarnanesid peaaegu tiiielikult uusasukate emamaa linlaste elu ja oluga.L-helt poolt olid tartlaste koige tavalisemad tarbeesemed iseloomulikud koguransaregioonile, teisalt aga r6hutasid kohapealset identiteeti.

Samuti j oudsid Tartusse kaugemalt haruldased kaubad, nditeks I 3. saj andil j a- {. sajandi algul haruldased ja hinnalised maalingutega klaaspeekrid Veneetsiast,:.iliem ka Saksa- ja Boomimaal toodetud klaasn6ud. Ka kohalikud kdsitoolised,..ellest paljud olid saabunud Saksa aladelt, jdtkasid linnaelanike varustamist kau-:'adega, mis sarnanesid Saksamaa, Rootsi ja teiste hansaregiooni linnades kriibel'ievate esemetega: Nditeks olid dravahetamiseni sarnased igapdevase toidulaua

::eitud v6i lauakestest meisterdatud puukausid, nahkjalatsid, v6ol kantavad noad: pistodad,luust tehtud kammid ning enamik muid tarbeesemeid. Uksnes arheo-,ogilistel kaevamistel leitud tootmisjddtmed viitavad sellele, et valmistajad olid, nud kohapealsed kdsitoolised.

Kindlasti m6jutas ka kohaliku maarahva kultuur siinset uldiselt saksaliku-:rega linnakultuuri. Nditeks esindavad mitmed r6htpalkhoonete jddnused..lqelt varasemaid eestlaste ehitustraditsioone. Tartus avastatud 13._14. sajandi..rliselt tellistest laotud kerisahjud, mis on tundmatud Skandinaavias ja Saksa

,.-iriel, v6ivad peegeldada samuti kohaliku muinasaegse ahjutuiibi edasiarengut., .:rnepoolse importkeraamika k6rval leidub siinses kultuurikihis rohkesti koha-' :rl valmistatud savin6usid.

24 AJALUGU

Rahvusvahelise tilhtsusega hansalinn

Tartust kujunes piiskopkonna kiriklik ja administratiivne keskus, aga ka kdsitoo-ja kaubanduskeskus. Kaubanduse alal oli Tartu linna kaalukus sootuks rahvus-vahelisem. Ta paiknes tdhtsal kaubateel Lddne-Euroopast Venemaale - Pihkvasseja Novgorodi. Uhtlasi esindas Tartu viimast lddne-euroopalikku linna kahe maa-ilma - roomakatoliku ja vene6igeuskliku - valduste piiril.

Saksa kaupmehed olid Venemaaga kaubavahetuses alates 12. sajandi teisestpoolest ja on t6enioline, et iiks kaubatee ldbis juba tol ajal Thrtut. 13. sajandil ku-junesid Pohja-Saksa kaubalinnade vahel tihedamad lepingulised suhted, mis viisidHansa Liidu moodustumisele. Eesti ala linnadest kuulusid Hansa Liitu Thllinn, Tartu,Viljandi ja Uus-Pdrnu. Peagi iiritasid Liivimaa linnad kaubavahetuses Venemaagajuhtpositsiooni juba enda kdtte haarata.

Tartu rolli hansakaubanduses muutsid oluliseks tema ammused head kauban-dussidemed Pihkva ja Novgorodiga. Nende keskustega toimuva kaubavahetusevahendajatena said kohalikud kaupmehed suurt sissetulekut.

P6hiosa Liivimaalt lddne suunas viljaveetavatest kaupadest moodustasid vili,eeskdtt rukis, ehituspuit, lina, vaha, tuhk ehk potas, mis oli oluline komponentklaasi valmistamisel. Osa nimetatud kaupadest oli toodetud Liivimaal, osa meest javahast oli aga ilmselt hangitud vene kaupmeestelt. Samuti v6isid kohalikud kaup-mehed teenida Vene karusnahkade vahendamiselt.

Tartu arheoloogiliste leidude hulgas on mitu vahaketast, mis pdrinevad 14. sa-jandist, intensiivsele kaugkaubandusele viitavad ka paljud sisseloigatud mirkidegatiinnipohjad. Sellest, mis lidne poolt sisse tuli, olid linlastele eluliselt tdhtsad sool,heeringad, kalev ja metallid; osa neist kaupadest veeti edasi Vene linnadesse.

Novgorodis juhtis hansakaubandust Saksa kaubakontor ehk Peetrihoov, kusdomineerisid Visby ja Liibeck. Hansalastel puhkes Novgorodi kaupmeestega sa-geli tiili ja surve avaldamiseks kehtestati kaubandussulge. Kuna kaubandussulgu-de t6ttu kannatasid ennekoike just Liivimaa linnad, siis iiritasid nad probleemidelahendamisel igati kaasa ridkida.

Lisaks linnavoimudele soosis kaubanduselu ka enamik Thrtu piiskoppe. Koigesoodsam olnuks linna arengule kaubakontori ja laoplatsi iiletoomine Tartusse. Venekaupmehi meelitati Tartus kiima ja osa neist, nagu ka sealseid kdsitoolisi, jdi siialiihemaks v6i pikemaks ajaks paigale. Nende elukohaks sai kindel linnaosa - "Vene

ots" - praeguse Botaanikaaia piirkonnas. Ka Laia tdnava j6epoolses otsas asunudIinnavdravat nimetati Vene vdravaks. Arheoloogia andmetel elas seal vene pdritoluelanikke jrba 1230.-1240. aastatel. Tartusse rajati koguni kaks vene kirikut, millekohta on kirjalikke teateid kii{l peamiselt Liivi soja eelsest ajast. Novgorodlaste Priha

|riri kirik koos kalmistuga asus Vene otsas ja selle muiiristik ning matused tulid pee-vavalgele arheoloogilistel kaevamistel seoses palmihoone ehitusega Botaanikaaeda.

Tartut liibiva kaubatee tdhtsus suurenes 13. sajandi lopul, kui rootslased ra-jasid Viiburi linnuse ja hakkasid kontrollima Neeva veeteed. Liivimaa linnaderoll hansakaubanduses Venemaasa t6usis nins 1363. aastal kutsuti Riia, Tallinna

I

I

III)

)It)-;I

-

MUINAS- JA KESKAEG 25

ja Tartu esindajad esimest korda Ltibecki hansapdevadele, kus osalesid iiksnessuuremad ja tihtsamad hansalinnad. Tartu hakkas seal ja mujalgi iihtlasi esinda-ma siinseid viiksemaid hansalinnu Viljandit ja Pdrnut, mis viitab nende linnadesarnastele huvidele seoses neid ldbiva kaubateega.

14. sajandi teisel poolel suurenes Novgorodis Liivimaa linnade osatlhtsus-Uue korra jiirgi hakkasid sealse kaubakontori otsused kehtima iiksnes Liibecki,Visby, Riia, Tallinna ja Tartu n6usolekul. Peagi kuulus Liivimaa linnadele kol-mandik Novgorodi Peetrihoovist. Sealsed kaupmehed hakkasid iiha sagedaminipoorduma oma muredega Tartusse, mille raad pidi lahendama hansalaste ti.ilisidvenelastega. Neid polnud sugugi vihe ja konfliktide tagajirjeks oli 1385. aastaltiiielik kaubandussulg. |irgnevalt arutati Liibeckis, kas ei peaks Novgorodi kon-

tori ja Vene kaubanduse laoplatsi iile tooma Thrtusse. Tartu oleks sellega oluliseltesile t6usnud, mis aga ei meeldinud teistele hansalinnadele ja ordule.

Novgorodiga 1392. aastal s6lmitud rahu pohjal jdeti laoplats iile viimata, kiill

aga suurenes Tallinna ja Tartu roll Venemaaga kauplemise juhtimisel. Tartu hak-kas isegi domineerima. Peagi pidi Novgorodi kaubakontor koguma maksu ja kakskorda aastas saatrha aruande Tartu raele. 1410. aastal tuli Novgorodi hansalastelisegi oma.k6ige tdhtsam s6ltumatuse tunnus, Piiha Peetruse pitsat, Tartusse.saata.Kui seni olidliibeck ja Visby milranud Peetrihoovi vaimulikke, siis 1427. aastalpalus kohtor endale juba Tartust vaimuliku saata.

Lidnepoolsed hansalinnad andsid Liivimaa linnadele jiirk-jiirgult iiha suure-maid volitusi suhtluses Venemaaga.1436. aastal pidasid Novgorodiga ldbiridkimisiTartu ja Tallinna esindajad, kes s6lmisid rahu 73 hansalinna nimel. 1442. aastahan-

sapieval Stralsundis sai siinsete linnade juba mitukimmend aastat kestnud v6imu-

seisund Venemaa hansakaubanduse juhtimisel seadusliku kinnituse. Novgorodikaubakontor hakkas edaspidi jirgima Liivimaa linnade, eelkoige Thrtu suuniseid.

Oma taotluste ldbisurumiseks kehtestasid kohalikud linnad sageli kaubandussulge,mis hdiris lddnepoolseid hansalinnu. Vahel juhtus ka nii, et Hansa Liidu vdljakuulu-tatud kaubandussulu ajal jiitkas Thrtu vahendustegevust Venemaaga.

eeafi hakkas kogu hansakaubandust m6jutama tugermev Moskva suurviirsti-riik. 1478. aastal vallutas Moskva Novgorodi, mis t6i kaasa Saksa kaubahoovi sul-gemise ja sealsete varanduste arestimise. 1487. aastal 6nnestus Tartul ja Tallinnal

solmida Hansa-Novgorodi uus kaubandusrahu, millega saadi ka Peetrihoov tagasi.

l4g4.aastalsuleti see Moskva suurviirsti klsul taas, kusjuures olevat konfiskeeritud

96 000 margb viirtuses varandusi ja vangi heidetud 49 kaupmeest.Venelastega peeti kaubakontori taasavamiseks mitmel korral ldbirdikimisi,

aga alles 1514. aastal 6nnestus Tallinna ja Tartu saadikutel edu saavutada ning

s6lmida vaherahu kogu Hansa nimel. Ilmselt jiii Peetrihoov siiski taastamata,

sest 1518. aastast pdrineva teate p6hjal olnud kontori hooned juba lagunenud.

Ametlikult lopetati'Peetrihoovi tegevus 1521. aastal Liibecki hansapdeval, kus

otsustati Vene kaubanduse laoplatsid luua Tartus ja Narvas.Niiiid hakkas Tartusse saabuma rohkesti vene kaupmehi, kellega siinsed ameti-

vennad s6lmisid hulga tehinguid, kusjuures rakendati pohimotet, et v66ras 6rgu

20 A 'A I ,UGU

kaubelgu v66raga. See andis kohalikele kiill vdga head tulu, aga pahandas nii venekui ka lidnepoolsete linnade kaupmehi. Eriti kui v56rastega kauplemise keelust iile-astunuid hakati karistama, vahel koguni rdngalt. Nii m6isteti 1550. aastal Tallinnakaupmees Hans Vegesack, kes oli rikkunud Tartus kehtinud mddrusi venelastegakauplemisel, Tartu foogtikohtus surma. Kuigi ordumeister, Riia peapiiskop ja Tartupiiskop kostsid Hans Vegesacki eest, viidi kohtuotsus Tartu turuplatsil tdide.

Linna villisilme 15. ia 16. saiandil

Alates 15. sajandist oli enamik Tartu hoonetest ehitatud tellistest. Kohaliku tellis-arhitektuuri viljapaistvaimaks niiteks on rikkalikult terrakotaskulptuuridegakaunistatud Iaani kirik, kuid ka Tartu piiskopkonna kahe torniga peakiriku, Eestija Ldti alade suurima keskaegse kiriku varemed Toomemdel annavad tunnistustkohalike keskaegsete ehitiste suurejoonelisusest.

Elamuid, kus asusid ka kaupmeeste poed, laoruumid ja kontorid, osal kdsi-toolistel tookojad, koeti poolkeldrikorrustel olevate kerisahjudega, levinud olidsamuti tubadesse ehitatud ahjupottidest tornahjud ning hiljem ka kahhelkividestahjud. Viimasena nimetatud ahjud olid peamiselt rohelistest glasuuritud ja rikka-likult dekoreeritud plaatkahlitest. Need geomeetrilise v6i taimse ornamendiga japortreekahlitega ahjud kuulusid kaupmeeste ja krisitooliste majade head elujdrgekajastava interjoori hulka.

Keskaegses linnas olenes kdsitoo mitmekesisus esmajoones linna suurusest jakaubanduslikust aktiivsusest. Suuremates linnades moodustasid kiisitoolised mit-meid tsunfte ning seai olid nad mtirksa spetsialiseerunumad kui vdiksemates lin-nades. Ka oli suuremates linnades rohkem pagareid,lihunikke, rdtsepaid, kingsep-pi, ollepruule. Osa linnakodanike argiteenistuses seisvaid elanikke jdi kdsittiolisteametikoondistest vdlja ja nende hulgas olid eestlased t6endoliselt iilekaalus.

Enamik kdsittioliste organisatsioone puiidis p6liselanikke liikmeks mitte vastuv6tta. Kuna tsunftid ja gildid korraldasid olulise osa linlaste elust, siis oleks eestlastesuurenev roll neis organisatsioonides usna kiiresti avaldanud moju kogu linnaelule.

Nii nagu turuplats hansalinna keskel viitas kaubanduse ja kdsitoo keskselerollile tolleaegse linna elus, nditasid ka tdnavate nimed teatud tegevusala meistri-te v6i ka kaupmeeste koondumist irhte voi teise piirkonda. Sepa tinava ddrse alaarheoloogilistel kaevamistel tuli niiteks pdevavalgele sepikodade jdinuseid, Saiatinaval turuplatsi k6rval asusid ilmselt pagaritorikojad ja saiapoed, Kriiitri tdnavanimetus viitab otseselt seal asunud lihunikele (alamsaksakeelne der KilterlKuter ='lihunik

). Nime poolest huvitav oli veel nditeks Kraamipoodnike tdnav. Kuna lin-laste elukorralduses etendasid kaupmeeste ja kdsitooliste organisatsioonid vdgaolulist osa, siis said moned tdnavad oma nime olenevalt sellest, kus asusid SuureGildi, Vdikese Gildi ja Mustpeade vennaskonna (Kompanii) hooned.

Paljud keskaegse Tartu tdnavanimed viitavad siin asunud kirikutele ja kloost-ritele. Nii oli samanimeline thnav ]aani (Puha ]ohannese) kogudusekirikul, Maarjakiriku naabrruses paiknesid Suur- ja Vdike-Maarja tdnav, |akobi kabeli juurest algas

MUINAS IA KESKAEG 27

|akobi tdnag Munga tdnav viis dominiiklaste kloostri juurde ja Kloostri tdnav asusnaistsistertslaste kloostri naabruses. Linna kolmest kloostrist oli koige varasem do-miniiklaste klooster, hiljem lisandusid sellele tsistertslaste Piiha Katariina nunna-klooster ja frantsisklaste klooster, mille ldhedal asus Puhavaimu kirik.

Arheoloogilistel kaevamistel leitu viitab vahel otseselt kdsitooliste tookoda-dele. Raekoja vahetust ldhedusest, endiselt turuplatsilt, on tulnud pdevavalgelevaheseintega kaheksaks ruumiks jaotatud raampalkhoone jddnused koos suurehulga naharibade ja muude tootmisjddkidega, mis olid maha jidnud kingsepa-tookodadest. Naharibasid on arvukalt leitud kaevamistelt kesklinnas, mis onselle mdrk, et nahast esemeid valmistati palju ka kodutoonduslikult. Turuplatsivastaskiiljel paiknevast kvartalist on aga leitud suurel hulgal pistelmakeri (odava-

te metallkaunistuste valmistaja) tookojast pdrinevaid metallkaunistusi ja nendetootmisjddke. Pistelmakerite poolt plekist tehtud naastude, rihmaotste ja kuljuste-ga kaunistati peamiselt hoburiistu. Eelnimetatud sepikodade lihedusest on leitudka luutootlemisjddke.

Omandolised leiud on mitmed 6hukesest vaskplekist s6led, s6rmused ja n6e-lad, mis avastati l6unapoolsest eeslinnast. Selliseid tooteid v6isid valmistada ees-linnas asunud eestlastest meistrid, et pakkuda neid laadal voi turul maaelanikele.

Emajoel otse turuplatsi vastas asuval Holmi nime kandval j6esaarel on teadalinlaste aedade olemasolu. Seal, sadama liheduses, v6is paikneda iihtlasi laoplatseja aitasid. Holmi eraldas muust Ule;Oe piirkonnast kitsas kanal, mida tuntakseKooluj6e nime all.Varasemates kirjalikes allikates on samas piirkonnas nimetatuduut veskikraavi. Kas Kooluj6gi oli looduslik Emajoe haru v6i inimkite kaevatudveskikraav, pole senises uurimisseisus selge. Ulejoe piirkonnas oli teisigi veskeid,arheoloogilistel kaevamistel on selles piirkonnas Kivi tdnava juurest leitud kesk-

aja lopust pdrinevat kultuurikihti koos puidust rajatiste jddnustega. Arvatavastiviidi sinna pirast Ulikooli ja Vallikraavi tdnava ddres asunud tellisekoja sulgemistlinna telliseloov.

Idanaaber ihvardab

16. sajandi algusest peale suutsid Liivimaa v6imud solmida jdrjest tugevnevaMoskva riigiga iiksnes liihiajalisi rahulepinguid. 1554. aastal ldksid Tartu piisko-pi ja ordumeistri saadikud Moskvasse, et Venemaaga jirjekordselt rahu solmida.Seal hakati peale vene kaupmeestele tehtavate soodustuste ootamatult n6udmar.eel nn. Tartu maksu tasumist. Vdideti, et Vene viirstid olevat aastasadade eestliivimaalasi (sakslasi) Tartu piiskopkonna alale lubanud uksnes tingimusel, etnood maksavad korralikult makse. Tartu piiskopkonna iga elaniku pealt n6utiuks mark aastas, ja seda kogu eelneva aja eest" Saadikute vastuvdited ei aidanud,dhvardati sojaga. Suures hirmus solmisidki saadikud 15-aastasele vaherahule li-

saks lepingu, mille sisuks oli lubadus kolme aastaga maks kokku koguda.Sama aasta siigisel saabus Tartusse tsaari saadik Ivan Terpingorev, kes toi

Venemaa isevalitseja kingitusena kaasa siidv6rgu metsloomade ptitidmiseks, kaks

-

28 A,ALUCU

hurdakoera ja kirju rdtiku. Isedralike kingituste siimboolset tdhendust tartlasedira m6istatada ei osanud ja ndudsid saadiku vahendusel selgitust, misjdrel kinni-tasid Tartu ie Riia piiskopid ning ordumeister eelnimetatud lepingu iihtlasi ristisuudlemisega L-iivimaa isandad ei v6tnud lepingut t6siselt ja lootsid, et kiill hil-jem saab ebaseaduslikku maksu vaidlustada.

Priiskamise ja omavaheliste tiilide saatel m<iodus Liivimaal kolm aastat kii-resti, mingit maksu venelastele ei kogunud keegi. 1557. aasta siigisel ldks saatkonduuesti Moskvasse, et hakata taas vaidlema ja kauplema eba6iglase Tartu maksutile. Tsaari vastuv6tt oli diplomaatlikult jahe jakui selgus, et saadikutel pole luba-tud maksuraha kaasas, eelistasid venelased kauplemise asemel kasutada s5jalistj6udu. Seega olid Liivimaa v6imqd pealesurutud lepingu murdmisega andnudaiendi s6iaks.