Post on 03-Jun-2018
8/12/2019 Bahan Pembinaan Pagar
1/12
KERJA PAGAR
M1K1
MENGENALPASTI DAN MEMILIH BAHAN UNTUK KERJA PAGAR
dinding batu , blok dinding, dinding bata , b!i t"#a, ka$u, atau link %antai
anda bol& "nggabungkan bb%a#a ba&an'ba&an dan "nda#atkan #aga% ( dinding dngan
"ltakkan b!i t"#a di ata! a!a! bata atau #anl ka$u anta%a #ila!t%! blok atau batu)
Pla!tik, alu"iniu"
Sa$a akan *uba untuk "n$u!un "lalui bb%a#a #ili&an $ang lbi& #o#ula% untuk anda
b%da!a%kan k#ada k"a"#uan, k!uka%an #"a!angan, kli&atan, dan kta&anan) S"oga
ini akan ""buat #ili&an anda lbi& +la! dan "uda& untuk ""buat)
BAHAN SEMULA JADI
Batu
-ang #aling !uka% dan "a&al adala& dinding batu)
Sbua& dinding batu akan kli&atan *antik , dan !angat ta&an la"a dan kuat) . /0"on, "li&at
T"bok B!a% /&ina ' kita b%*aka# kkuatan UTAMA dan kta&anan
Kl"a&ann$a adala& ba&a2a a#abila anda ""ili& batu $ang anda "a&u, anda #%lu
""#un$ai ia di#a!ang
Pngndalian batu
Mltakkan dala" dinding batu !"ula +adi adala& lbi& !!uai untuk !!o%ang $ang
""#un$ai ta&un #ngala"an ""ili& $ang batu akan kli&atan t%baik di lua% .b%banding
batu &odo& #aling !!uai untuk "ngi!i lba% ,
dan $ang batu akan ""%lukan ""ukul !ni atau dua dngan tukul batu bagi #n$uaian
t%baik) P"a!angan adala& !ban$ak ki%a'ki%a !ni dan #ngua!aan batu ""bntuk k%anaia adala& "ngnai tnaga #k%+a "n$u!un batu'batu)
Ka$u
Ba&an !"ula +adi $ang #aling bia!a digunakan adala& ka$u ))
8/12/2019 Bahan Pembinaan Pagar
2/12
Ko! b%gantung k#ada +ni! ka$u dan %kabntuk
Kl"a&ann$a adala& #a!ti kta&anan agak lbi& %nda& , kkuatan %#ut , !%angga,
atau u!ia tua)
Kkuatan "n+adi i!u a#abila 3a"an #aga% atau a#abila b%&ada#an dngan #%ka%a'
#%ka%a !#%ti angin kn*ang atau bban !al+i b%at) Ia &an$a tidak bol& b%!aing
dngan batu atau ba&an'ba&an k%a! lain di !ana)
BUKAN SEMULAJADI
Sba&agian da%i#ada ini adala& lbi& "!%a ala" da%i#ada $ang lain, dan ko! b%b3a)
Blok dan bata
Ba&an'ba&an !#%ti blok dan bata ""b%i kkuatan $ang #aling b!a% dan kta&anan)
4alau bagai"ana#un, !#%ti batu , "%ka ""%lukan tnaga k%+a $ang #aling dan
k#aka%an untuk ""a!ang ) Ba&an'ba&an ini "u%a&, kli&atan agak "uda& untuk
dikndalikan)
Lbi& ta&an la"a dan kuat
5n%!
batu buatan "anu!ia bol& dida#ati da%i#ada ""bina kdai'kdai bkalan untuk anda
untuk ""b%i dinding ko!ong anda li&at batu !"ula +adi
tta#i ko! bu%u& ta"ba&an dan ba&an'ba&an bol& t%lalu tinggi )
Pla!tik dan 6inil
T%da#at #lbagai #%oduk $ang kuku& dan b%ongga untuk di#ili&) S"ua #%oduk'
#%oduk ini #a!ti "!%a DI-)
5in$l 6inil Hollo2 adala& $ang #%ta"a 7 #la!tik7 ba&an #aga% untuk "nda#at
#n%i"aan , dan ia bol& dida#ati dala" #"ili&an $ang !angat lua! ga$a) Ia bol&digunakan untuk !i"ula!i %u#a b!i t"#a, #ikt) Ia bia!an$a &an$a t%da#at dala"
#uti&)
Klbi&an k#ada ba&an ini adala& ba&a2a tidak ada #n$lngga%aan !lain di *at)
"uda& untuk di#a!ang)
8/12/2019 Bahan Pembinaan Pagar
3/12
Ma&al
Ko"#o!it
Panl adala& ba&an ko"#o!it $ang kuku& , dan, "%ka b%!ai3 !ku%ang' 8 0 di #u!at )
Ba&an ini "%u#akan ba&an $ang #aling "a&al untuk ""ili&,
ta&an la"a
b%gantung k#ada #"buat $ang anda #ili&, #aga% ko"#o!it anda bol& &a"#i% tidak
da#at dib3akan da%i #aga% ka$u $ang !bna% $ang tla& dib%ikan 2a%na $ang
!akan)
P%oduk ini agak 7&i+au 7 !#%ti &abuk #a#an buangan da%i#ada kilang #a#an dan #la!tik
kita% !"ula !%ing digunakan !bagai ba&an a!a! untuk #"buatan)
Ka$u 6inil b%!alut
ba&an &ib%id)
ka$u $ang tla& di%a2at tkanan untuk "nntang %#ut dan !%angga, $ang di!alut
ol& ba&an 6inil) Ba&an gabungan ka$u dan #aga% #la!tik)
4a%na adala& t%&ad, &an$a #uti& atau kuning ai%
ba&an #aga% #la!tik $ang !angat ta&an la"a
bol& digunakan untuk ""bina #aga% #ada *%un k%ana kada& #"a!angan
!atu#%!atu ba&agian #ada !atu "a!a)
Ia adala& !ba&agiann$a "!%a ala" !bagai ka$u adala& !u"b% $ang bol&
di#%ba&a%ui)
Ia akan "n+adi kuat !#%ti #aga% ka$u bia!a tan#a k"%o!otan b!a%'b!a%an $angb%laku !#an+ang &a$at #aga% ka$u bia!a)
Loga"
B!i t"#a
8/12/2019 Bahan Pembinaan Pagar
4/12
Ma&al
Paga% $ang !angat kuat ,
ada di*at #uti& atau &ita" , tta#i anda bol& *at "%ka a#a !a&a+a 2a%na $ang anda
!uka)
Kl"a&ann$a adala& ka%at
Stainl!! !tl
Ini adala& #aga% !angat ta&an la"a k%ana !"ua ba&agian'ba&agian $ang
"%ang!ang untuk "nntang ka%at, dan ia +uga !angat kuat)
Ma&al
Sangat kuku& dan ta&an la!ak
Alu"iniu"
Ru#a !akan b!i t"#a $ang #aling b!a% untuk #aga% b!i ka%at)
#aga% alu"iniu" adala& untuk &ia!an !a&a+a)
Tidak ta&an la!ak
Da%i#ada loga" , alu"iniu" adala& $ang #aling "!%a ala" k%ana ia adala& !ala& !atu
ba&an bol& dikita% !"ula di nga%a ini)
eluli, juga dikenali sebagai besi bajaatau besi wajaadalah sejenis aloiyang bahan utamanya ialahbesi, dengan sedikit
kandungankarbondi antara 0.02% dan 1.7 atau 2.04% mengikut berat (C:100010,.!7"e#, bergantung ke$ada gred.
arbon adalah bahan sebatian $aling murah dan berkesan bagi besi, teta$i $elbagai unsur sebatian lain yang turut
digunakan se$erti manganese dan tungsten. &1'arbon dan unsur lain bertindak sebagai agen $engeras, menghalang
keraang kristal (crystal lattice# dalam atom besi ber$isah dengan tergelin)ir sesama sendiri. *umlah unsur sebatian yangberbe+a dan bentuk kehadirannya dalam keluli (unsur solute, asa $re)i$itated# mengaal kualiti se$erti kekerasan,
kelenturan, dan kekenyalan keluli yang terhasil. -esi dengan $eningkatan kandungan karbon mam$u menjadi lebih kukuh
dan kuat berbanding besi , teta$i ia juga lebihra$uh. aksima kelarutan karbon dalam besi (di kaasan austenite# adalah
2.14% menurut berat, berlaku $ada 114/ Ckandungan karbon yang lebih tinggi atau suhu yang lebih rendah akan
menghasilkan )ementite.ebatian besi dengan kandungan karbon lebih tinggi dari ini dikenali sebagaibesi tuangkerana
kadar leburnya yang lebih rendah.&1'eluli juga dibe+akan daribesi tem$a (wrought iron#dari segi kandungan yang
mengandungi hanya sejumlah ke)il unsur lain, teta$i mengandungi 13% slag menurut berat dalam bentuk $artikel
memanjang $ada satu arah, memberikan )iri)iri urat besi. 5a lebih tahan karat berbanding keluli dan lebih mudah di$etri.
http://ms.wikipedia.org/wiki/Aloihttp://ms.wikipedia.org/wiki/Besihttp://ms.wikipedia.org/wiki/Besihttp://ms.wikipedia.org/wiki/Karbonhttp://ms.wikipedia.org/wiki/Karbonhttp://ms.wikipedia.org/wiki/Karbonhttp://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-EM2-1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Rapuh&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Rapuh&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Celsiushttp://ms.wikipedia.org/wiki/Celsiushttp://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Cementite&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Cementite&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Besi_tuang&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Besi_tuang&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Besi_tuang&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-EM2-1http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-EM2-1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Besi_tempa&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Besi_tempa&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Besi_tempa&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Besi_tempa&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Besi_tempa&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Aloihttp://ms.wikipedia.org/wiki/Besihttp://ms.wikipedia.org/wiki/Karbonhttp://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-EM2-1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Rapuh&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Celsiushttp://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Cementite&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Besi_tuang&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-EM2-1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Besi_tempa&action=edit&redlink=18/12/2019 Bahan Pembinaan Pagar
5/12
6eta$i $ada masa kini istilah ini jarang digunakan dalam industri keluli. 5a meru$akan $erkara biasa $ada masa kini bagi
merujuk industri besi keluli seolaholah ia satu entiti, teta$i dalam sejarah ia meru$akan keluaran yang berbe+a.
ungguh$un besi telah dihasilkan melalui $elbagai kaedah tidak eisen lama sebelum8enaissan)e, kegunaannya lebih
biasa sele$as kaedah lebih eisen di)i$ta $ada abad ke17. 9engan )i$taan $roses -essemer $ada $ertengahan abad ke
1/, besi menjadi barangan keluaran $ukal yang murah dari segi $erbandingan. eningkatan lanjut dalam $roses tersebut,
se$erti $enghasilan besi asas oksijen, menurunkan lagi kos $enghasilan sementara $ada masa yang sama meningkatkan
kualiti logam. ;ari ini, keluli meru$akan salah satu bahan yang biasa dida$ati di dunia dan meru$akan kom$onen utama
dalam $embinaan bangunan, $erkakasan, kereta, dan $eralatan utama. eluli moden biasanya dikenali menurut gred keluli
yang ditakrikan oleh $elbagai organisasi $iaaian.
sebagaimana kebanyakan logam, biasanya tidak dijum$ai dalam kerak -umidalam bentuk unsur.&2'-esi hanya boleh
dida$ati dalam kerak -umi dalam bentuk sebatian denganoksigendanbelerang.-iasanya galian mengandungi besi
termasuk "e2idayang terda$at dalam galian hematite,dan "e2=$yrite(emas dungu#.&3'-esi dikeluarkan
dari bijih dengan menyingkir oksigen dengan mengabungkannya dengan $asangan kimia yang lebih digemari se$erti
karbon. roses ini yang dikenali sebagai $eleburan, $ada aalnya digunakan dengan logam yang mem$unyai taha$ lebur
rendah.6embaga)air $ada suhu lebih sedikit $ada 1000 C, sementaratimah)air sekitar 2?0 C. -esi tuang =besi
sebatian dengan lebih dari 1.7% karbon=)air sekitar 1370 C. esemua suhu ini mam$u di)a$ai dengan kesemua kaedah
kuno yang telah digunakan sekurangkurangnya lebih !,000 tahun (semenjak @aman Aangsa#. 9isebabkan kadar
$engoksidaan itu sendiri meningkat $ada suhu melebihi 00 C, ia $enting bahaa $eleburan dilakukan dikaasan rendahoksigen. 6idak se$erti tembaga dan timah, besi )air menyera$ karbon dengan mudah, oleh itu hasir $eleburan
menghasilkan sebatian yang mengandungi terlalu banyak karbon untuk di$anggi keluli.&4'
Balau$un dalam julat ke$ekatan sem$it yang menghasilkan keluli, )am$uran karbon dan besi boleh membentuk bebera$a
struktur berlainan, dengan )iri)iri yang amat berbe+a memahami ini amat $enting bagi menghasilkan keluli berkualiti. ada
suhu bilik, bentuk besi $aling stabil adalah kubik $usat badan (body-centered cubic - BCC# struktur besi errite atau besi,
bahan logam yang agak lembut yang hanya mam$u melarutkan sedikit ke$ekatan karbon (tidak melebihi 0.021 t% $ada
/10 C#. elebihi /10 C errite melalui asa $erantaraan dari kubik $usat badan ke$ada struktur kubik $usat muka (face-
centered cubic - FCC#, dikenali sebagaiausteniteatau besiD, yang sama logam dan lembut teta$i mam$u melatutkan lebih
banyak karbon (sehingga 2.03 t% karbon $ada 11?4 C#.&?'etika austenite yang kaya dengan karbon menyejuk,
)am$uran itu )uba kembali ke$ada asa errite, menyebabkan lebihan karbon. atu )ara bagi karbon meninggalkan
austenite adalah bagi)ementiteuntuk ter$eloa$ (precipitate# keluar dari )am$uran, meninggalkan besi yang )uku$ tulin
bagi membentuk errite, menghasilkan )am$uran )ementiteerrite. Cementite adalah asastoi)hiometridengan ormulakimia "e3C. Cementite terbentuk dalam kaasan kaya kandungan karbon sementara kaasan lain kembali ke$ada errite
sekitarnya. ola $engukuhan dir seringkali mun)ul dalam $roses ini, mendorong ke$ada la$isan $ola yang dikenali
sebagai$earlite("e3C:!.33"e# disebabkan ru$anya se$erti mutiara, atau bainiteyang seru$a teta$i kurang )antik.
"ail:hase diag iron )arbon)olor tem$.$ng
9iagram asa besikarbon, menunjukkan keadaan yang di$erlukan bagi membentuk asa berlainan.
emungkinan allotro$e yang $aling $enting adalahmartensite, bahan yang metastabil se)ara kimia dengan em$at hingga
lima kali kekuatan errite. andungan minima arbon 0.4 t% (C:?0"e# di$erlukan bagi membentuk martensite. E$abila
austenite disejukkan bagi membentuk martensite, karbon di FkakukanF a$abila struktur sel bertukar dari "CC ke$ada -CC.
Etom karbon adalah terlalu besar untuk muat kedalam kekosongan interstitial dan dengan itu mengherotkan struktur sel
menmbentuk struktur tetragonal $usat badan (-C6#. artensite dan austenite mem$unyai kom$osisi kimia yang seru$a.
9engan itu, ia memerlukan amat sedikit tenaga $engakti haba bagi terbentuk.
roses raatan haba bagi kebanyakan keluli membabitkan memanaskan sebatian sehingga austenite terbentuk, kemudian
merendam logam merah membara kedalam airatau minyak, menyejukkannya dengan $antas sehinggakan $enukaran
ke$ada errite atau $earlite tidak mem$unyai masa yang men)uku$i untuk berlaku. enukaran ke$ada martensite,
sebaliknya berlaku ham$ir serta merta, disebabkan tenaga $engakti yang lebih rendah.
artensite adalah kurang tum$at berbanding austenite, dengan itu $enukaran antara mereka menyebabkan isi$adu
merosot. 9alam kes ini, $engembangan berlaku. 6ekanan dalaman dari $engembangan ini mengambil bentuk $emam$atan
i+ikal $ada kristal martensite dan ketegangan $ada baki errite, dengan sejumlah besar $engasingan (shear# $ada kedua
http://ms.wikipedia.org/wiki/Renaissancehttp://ms.wikipedia.org/wiki/Bumihttp://ms.wikipedia.org/wiki/Bumihttp://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-2http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-2http://ms.wikipedia.org/wiki/Oksigenhttp://ms.wikipedia.org/wiki/Oksigenhttp://ms.wikipedia.org/wiki/Oksigenhttp://ms.wikipedia.org/wiki/Beleranghttp://ms.wikipedia.org/wiki/Beleranghttp://ms.wikipedia.org/wiki/Beleranghttp://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Iron_oxida&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Hematite&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Hematite&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Pyrite&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Pyrite&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-3http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-3http://ms.wikipedia.org/wiki/Tembagahttp://ms.wikipedia.org/wiki/Tembagahttp://ms.wikipedia.org/wiki/Timahhttp://ms.wikipedia.org/wiki/Timahhttp://ms.wikipedia.org/wiki/Timahhttp://ms.wikipedia.org/wiki/Zaman_Gangsahttp://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-4http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Austenite&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Austenite&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-5http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Cementite&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Cementite&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Stoichiometri&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Stoichiometri&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Pearlite&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Pearlite&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Mutiarahttp://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Bainite&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Khas:Muat_naik&wpDestFile=Phase_diag_iron_carbon-color_temp.pnghttp://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Martensite&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Martensite&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Airhttp://ms.wikipedia.org/wiki/Airhttp://ms.wikipedia.org/wiki/Renaissancehttp://ms.wikipedia.org/wiki/Bumihttp://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-2http://ms.wikipedia.org/wiki/Oksigenhttp://ms.wikipedia.org/wiki/Beleranghttp://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Iron_oxida&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Hematite&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Pyrite&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-3http://ms.wikipedia.org/wiki/Tembagahttp://ms.wikipedia.org/wiki/Timahhttp://ms.wikipedia.org/wiki/Zaman_Gangsahttp://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-4http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Austenite&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-5http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Cementite&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Stoichiometri&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Pearlite&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Mutiarahttp://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Bainite&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Khas:Muat_naik&wpDestFile=Phase_diag_iron_carbon-color_temp.pnghttp://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Martensite&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Air8/12/2019 Bahan Pembinaan Pagar
6/12
8/12/2019 Bahan Pembinaan Pagar
7/12
E -essemer )onHerter in heield, Jngland.
Blister steel&suntingL sunting sumber'
Rencana utama: Cementation process
-lister steel, $rodu)ed by the)ementation $ro)essas irst made in 5taly in the early 17th )enturyCJand soon ater
introdu)ed to Jngland. 5t as $robably $rodu)ed by ir -asil -rookeatCoalbrookdaleduring the1!10s.6he ra
material or this as bars orought iron.9uring the 17th )entury it as realised that the best steel )ame
romoregrounds ironrom a region oeden,north oto)kholm.6his as still the usual ra material in the1/th
)entury, almost as long as the $ro)ess as used. &1!'&17'
Crucible steel&suntingLsunting sumber'
Rencana utama: Crucible steel
Cru)ible steel is steel that has been melted in a )ru)iblerather than beingorged,ith the result that it is more
homogeneous. ost $reHious urna)es )ould not rea)h high enough tem$eratures to melt the steel. 6he early
modern )ru)ible steel industry resulted rom the inHention o-enjamin ;untsmanin the 1740s. -lister steel (made
as aboHe# as melted in a )ru)ible in a urna)e, and )ast (usually# into ingots. &17'8en)ana utama: enyimenan
berjalan eluli le)ur, dikeluarkan oleh $enyimenan berjalan adalah $ertama dibuat di 5tali dalam abad ke17 dan
aal CJ dan tidak lama lagi sehabis di$erkenalkan ke Jngland. 5a adalah mungkin dihasilkan ir -asil -rooke
yang dekat di Coalbrookdale se$anjang 1!10s. -ahan mentah untuk ini adalah batangbatang besi tem$aan.
e$anjang ia abad ke17 adalah sedar yang aja yang terbaik datang dari$ada oregrounds kuat dari$ada sebuah
rantau eden, utara to)kholm. 5ni adalah masih bahan mentah biasa dalam abad ke1/, ham$ir sebagai
$roses yang lama se$erti telah digunakan
Modern steelmaking&suntingL sunting sumber'
http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Keluli&veaction=edit§ion=3http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Keluli&action=edit§ion=3http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Cementation_process&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Cementation_process&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Cementation_process&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Cementation_process&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=17th_century&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=17th_century&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Basil_Brooke_(metallurgist)&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Coalbrookdale&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Coalbrookdale&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=1610s&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=1610s&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=1610s&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Wrought_iron&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Wrought_iron&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Wrought_iron&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Oregrounds_iron&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Oregrounds_iron&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Swedenhttp://ms.wikipedia.org/wiki/Swedenhttp://ms.wikipedia.org/wiki/Stockholmhttp://ms.wikipedia.org/wiki/Stockholmhttp://ms.wikipedia.org/wiki/Stockholmhttp://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=19th_century&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=19th_century&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=19th_century&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-16http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-britannicaironandsteel-17http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Keluli&veaction=edit§ion=4http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Keluli&action=edit§ion=4http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Keluli&action=edit§ion=4http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Crucible_steel&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Crucible&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Crucible&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Forging&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Forging&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Forging&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Benjamin_Huntsman&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Benjamin_Huntsman&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=1740s&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-britannicaironandsteel-17http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-britannicaironandsteel-17http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Keluli&veaction=edit§ion=5http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Keluli&action=edit§ion=5http://ms.wikipedia.org/wiki/Fail:Bessemer_Converter_Sheffield.jpghttp://ms.wikipedia.org/wiki/Fail:Bessemer_Converter_Sheffield.jpghttp://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Keluli&veaction=edit§ion=3http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Keluli&action=edit§ion=3http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Cementation_process&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Cementation_process&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=17th_century&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Basil_Brooke_(metallurgist)&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Coalbrookdale&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=1610s&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Wrought_iron&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Oregrounds_iron&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Swedenhttp://ms.wikipedia.org/wiki/Stockholmhttp://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=19th_century&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=19th_century&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-16http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-britannicaironandsteel-17http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Keluli&veaction=edit§ion=4http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Keluli&action=edit§ion=4http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Crucible_steel&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Crucible&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Forging&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Benjamin_Huntsman&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=1740s&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-britannicaironandsteel-17http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Keluli&veaction=edit§ion=5http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Keluli&action=edit§ion=58/12/2019 Bahan Pembinaan Pagar
8/12
8/12/2019 Bahan Pembinaan Pagar
9/12
6he-ritish Aeologi)al urHeyre$orts that in 200?, China as the to$ $rodu)er o steel ith about onethird
orld share olloed by *a$an, 8ussia and the ME.
Lihat juga:List of steel producersdanlobal steel industry trends
8e)y)ling&suntingL sunting sumber'
teel is the most idely re)y)led material inGorth Emeri)a. 6he steel industry has been
a)tiHelyre)y)lingor more than 1?0 years, in large $art be)ause it is e)onomi)ally adHantageous to do
so. 5t is )hea$er to re)y)le steel than to mineiron oreand mani$ulate it through the $rodu)tion $ro)ess
to orm ne steel. teel does not lose any o its inherent $hysi)al $ro$erties during the re)y)ling
$ro)ess, and has drasti)ally redu)ed energy and material reIuirements than reinement rom iron ore.
6he energy saHed by re)y)ling redu)es the annual energy )onsum$tion o the industry by about 7?%,
hi)h is enough to $oer eighteen million homes or one year. &22'8e)y)ling one ton o steel saHes
1,100 kilograms oiron ore,!30 kilograms o )oal,and ?? kilograms o limestone.&23'7! million tons o
steel ere re)y)led in 200?.&22'
"ail:teel s)ra$.j$g
E $ile o steel s)ra$ in -russels, aiting to be re)y)led.
5n re)ent years, about three Iuarters o the steel $rodu)ed annually has been re)y)led. ;oeHer, the
numbers are mu)h higher or )ertain ty$es o $rodu)ts. "or e>am$le, in both 2004 and 200?, /7.?% o
stru)tural steel beams and $lates ere re)y)led.&24'
8/12/2019 Bahan Pembinaan Pagar
10/12
ome more modern steels in)ludetool steels,hi)h are alloyed ith large amounts o tungsten and
)obalt or other elements to ma>imi+e solution hardening.6his also allos the use o$re)i$itation
hardeningand im$roHes the alloys tem$erature resistan)e.&1'6ool steel is generally used in a>es, drills,
and other deHi)es that need a shar$, longlasting )utting edge. treme tem$eratures hile
minimi+ing)ree$.6hese are )ommonly used in a$$li)ations su)h asjet engineblades here
tem$eratures )an rea)h leHels at hi)h most other alloys ould be)ome eak.&34'
ost o the more )ommonly used steel alloys are )ategori+ed into Harious grades by standards
organi+ations. "or e>am$le, theEmeri)an 5ron and teel 5nstitutehas a series o gradesdeining many
ty$es o steel ranging rom standard )arbon steel to ;KE and stainless steel. &3?'6heEmeri)an o)iety
or 6esting and aterialshas a se$arate set o standards, hi)h deine alloys su)h asE3! steel, the
most )ommonly used stru)tural steel in the Mnited tates.&3!'
6hough not an alloy,galHani+edsteel is a )ommonly used Hariety o steel hi)h has been hotdi$$ed or
ele)tro$lated in +in)or $rote)tion against rust.&37'
odern $rodu)tion methods&suntingL sunting sumber'
Bhitehot steel $ouring out o an ele)tri) ar) urna)e.
-last urna)eshaHe been used or to millennia to $rodu)e$ig iron, a )ru)ial ste$ in the steel
$rodu)tion $ro)ess, rom iron ore by )ombining uel, )har)oal, and air. odern methods
use )okeinstead o )har)oal, hi)h has $roHen to be a great deal more ei)ient and is )redited ith
http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Tool_steel&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Tool_steel&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Tool_steel&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Solution_hardening&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Solution_hardening&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Precipitation_hardening&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Precipitation_hardening&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Precipitation_hardening&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Precipitation_hardening&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-EM2-1http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-EM2-1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Weathering_steel&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Weathering_steel&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Weathering_steel&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-28http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Dual-phase_steel&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Dual-phase_steel&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-29http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-29http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-29http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-30http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-30http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Maraging_steel&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Maraging_steel&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-31http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-31http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-31http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-32http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-32http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Eglin_Steel&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Eglin_Steel&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Bunker_buster&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Bunker_buster&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Bunker_buster&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Bunker_buster&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Robert_Hadfield&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Robert_Hadfield&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Robert_Hadfield&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Manganese&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Manganese&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Tank&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Tank&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Bulldozer&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Bulldozer&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Jaws_of_life&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Jaws_of_life&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-33http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Superalloy&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Superalloy&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Creep_(deformation)&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Creep_(deformation)&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Creep_(deformation)&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Jet_engine&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Jet_engine&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-34http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-34http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=American_Iron_and_Steel_Institute&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=AISI_steel_grades&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-35http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=ASTM_International&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=ASTM_International&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=ASTM_International&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=ASTM_International&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=A36_steel&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-36http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-36http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Hot-dip_galvanizing&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Hot-dip_galvanizing&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Zinc&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-37http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-37http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Keluli&veaction=edit§ion=9http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Keluli&action=edit§ion=9http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Blast_furnace&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Blast_furnace&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Pig_iron&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Pig_iron&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Coke_(fuel)&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Fail:Allegheny_Ludlum_steel_furnace.jpghttp://ms.wikipedia.org/wiki/Fail:Allegheny_Ludlum_steel_furnace.jpghttp://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Tool_steel&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Solution_hardening&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Precipitation_hardening&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Precipitation_hardening&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-EM2-1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Weathering_steel&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-28http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Dual-phase_steel&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-29http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-30http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Maraging_steel&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-31http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-32http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Eglin_Steel&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Bunker_buster&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Bunker_buster&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Robert_Hadfield&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Manganese&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Tank&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Bulldozer&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Jaws_of_life&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-33http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Superalloy&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Creep_(deformation)&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Jet_engine&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-34http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=American_Iron_and_Steel_Institute&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=AISI_steel_grades&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-35http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=ASTM_International&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=ASTM_International&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=A36_steel&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-36http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Hot-dip_galvanizing&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Zinc&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/wiki/Keluli#cite_note-37http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Keluli&veaction=edit§ion=9http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Keluli&action=edit§ion=9http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Blast_furnace&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Pig_iron&action=edit&redlink=1http://ms.wikipedia.org/w/index.php?title=Coke_(fuel)&action=edit&redlink=18/12/2019 Bahan Pembinaan Pagar
11/12
)ontributing to the -ritish 5ndustrial 8eHolution.&3'ygen steelmaking,
in hi)h $ure o>ygen is ed to the urna)e to limit im$urities, has generally re$la)ed these older
systems. Jle)tri) ar) urna)esare a )ommon method o re$ro)essing s)ra$ metal to )reate ne steel.
6hey )an also be used or )onHerting $ig iron to steel, but they use a great deal o ele)tri)ity (about
440 kBh $er metri) ton#, and are thus generally only e)onomi)al hen there is a $lentiul su$$ly o
)hea$ ele)tri)ity.&3/'
Mses o steel&suntingL sunting sumber'
5ron and steel are used idely in the )onstru)tion o roads, railays, inrastru)ture and buildings. ost
large modern stru)tures, su)h as stadiumsand skys)ra$ers, are su$$orted by a steel skeleton. JHen
those ith a )on)rete stru)ture ill em$loy steel or reinor)ing. 5n addition to ides$read use, in
ele)tri)al a$$lian)es and motor Hehi)les (des$ite groth in usage o aluminium, it is still the main
material or )ar bodies#, steel is used in a Hariety o other )onstru)tionrelated a$$li)ations, su)h as
bolts,nails, ands)res.&40'
8/12/2019 Bahan Pembinaan Pagar
12/12