=:š-SiC~"£~ RAHVALEHT '•r?sr

Lk. 106. 1925.

Ha Moosese kepp tegi imet.Mhi-Kq-lawi Philadelphia f-taKSrtfu,.

Pang udus ruladeks.!«iw Jrrlcv'ol-ruiii,) teata-alsr: PI-n>

ELVH MMi jfmastüSB oHsien“

cS "Isiiailflis Ha Tnieraaisifn aü tele iii*.(Enamlastel).

" ICtusiircetlknlcni irtiii

v3£ä ,,3 (öEnMd Dicicnson 3‘‘ 2^

S ,Armastus pasunahelide saatel”.2 | „Persi, Fredl Ja ahw“. Lõbus Ameerika farss. —

“ j „Naisterahwas neljakümnendates aastates".5jž I „MOMTY HOCKEY**. Ameerika farss MONTY BANKS’i kaast

Taigu mis tnleb. saagu mis saab, «^dlküt^k«-,'p*mi«i. Estosift all nr. lO ja 16, - Kõnetr. 9-27 ja 26*91. ic.u-ruee.'-'.

LandaetAil, 14. nosveNbrll. Nr. 106.

Teated riigikogust.

■tm axiitat, tl Im ftuni i£5U4UU Lm a>tetaffe

6«BotHh(b (flioBti tmtparlmjfc Mmm, ^«av-

Dluft Dinontoc kaupmehe oim.etUFa-Otaoita U«fc*U|nm« oltafirlaUmioe.

oa võhUeobu» |a nrimb seabused. tatilt I°rgi ta

'""«ei, pärijad ei eit wrtnrfrao rahul. Läbi et»-

«■jteb on mleivol ndjotf noot

Kadahlrm jalgpaUImStjat.llhel ialgpallünSisllasel Bordeao»'» (Praota

K»lu» too» paattvaataiale^ tribunal

"M«l>seum Sofias tiihiak,warastalud.

fhtlnwrria pealinn*», Sofia», murdsid «W>aa» «hee aiatööl ttaartõaloopittiit muuseumi B»W«riit* palju rwartaBltlft onhit a«ju im, togi.fummai miim* mtljrmi waäriuse». Muu sea»iat,«e» maata ta fÄWJM ka ata/fen^ct ©uttttlultme ntinaruju. D.,rg-ta on «uufcmrt vale.Jpjtmcte abu funfliruta |fl tpäarta«ia&ptf<s etetatrikaab!, abil aknast roal,» iasinud. Dkuuscuui

«• orrclMrituk. scst j allunud mat.

' ' ÄfeS

Skeluach! uued soawMed.

ri„m km riigi -katu* sa ebaf«d»«U TrSõ»»bsellega- e^ 1 pKmoodft fcoftafc aaMwa nlaü^n-«melu' wormelit, mi* harva arupärilate poott

STSotmiiPufe vodu leäitlraiHt ta tõö»i"»esotSftmdc o«in* »rwu«ta* sots Jtottna pvlemalt

ta^T MMH »*59Utte bemirnhifel toofelcfu! WöHi* tiigita*»

Bum teaonSte akadeemiale erale oma mte fiit twaJft loomase noorendamiseplagu teada piirdusid senini noorendom

dab aga seal Slctimch. ei ta ta eoiatte !neorendomiswiisi leidnud. Rii atewatueotvtud emaste loomade sugunSälmetetiga, miSe «aimiStaunSwilsi ta senini b

'. Joont, Kes hõike mÕib.tnca. ÄttflB «ptantjui* leht ,2e Journal" tea.jätta» tob, olla SSroeniintü# jfiimi tunbwatu, uutdhe» lüki loom leitud. See loom näima! wõlja

nagu känguru, kuid siiski olemat tal kassinhie». ja lehma silmad. Ta söömal kõike, ro-iiaised niwal puude otsa ja ujmvul wees uagu jõe-

,^e ^^i seda teadet uskuda. sNS on flin te-kstrat» 8^'st loomaga, miS wöilluseS oma olemas-

nida ja mees end lodoi

-- !«“ j-»---» - isa taamitiaata heal» t

s« ta ü^eaMe mu

$6 miljoni loMkrohm! pDrUns-laewale.

^tawijn* uSudm-l iettarahn.Saa taulba. on MhlittMamal ,S»Wt«ub*

Lilia pHrMe penil Iie

*u leotuDiiMrat laav. B* *"ifiM»uri^ra*oitak«t4 jääb.rrodamiiego

-chiinst iMmntne U-^md, teitamha

Uld. f#* ta paari eaila eeh peaaroa Jantafuffwtetjandist jAiSti# kohu klttarl^ Hiireta« ta Ža läleltje howarittioo jada maise tail '

Kuidas pime Juhan omalefuhi fai.

aa»!u eest foaW SfM«wfW «nftanaaffa

taauh. Juhani! juhii» tuna 'Oaa»ient ema. ErnaUUt dLerntaseMoil Bartpsefi sa Johan — ale»

htdk — LSiaajal loodl maesternaijn umbe» Jadani

jjirt-tt Wn».^l^t pota»t^ bnu^lwtak Hat!

õhemad nad laluniktube jerirde ta,|o«ttl«. ja^wSidolla. tahkuvad U«t»temajaN sSLdawall. Jnhauholta»^—oma kntan»k'u kmdlartadn — tanagri«j.»w juh! - tadli poil» M plwfe* SLLHl^efltD |a räägid la jube leitic»tl |a lähematel ILi-

Kõgedufe «Litus.Motsacraled taatamad pilti.

ktmlle,» Äl-d-oOata^äralt^h^wstaltb. rnll^nMieta la'^r-st.'

im Ptrenaislel pilnl^ kata sel

tascha-weol. lest lee^ aln, on õrna ta sae

ainnli sngtttnüimet taotatal saada, pale sed

siSsepriliimisel ei tao

ta sogan »ia» tagati tuledpeirtioeist taikcstada, leotas aratamo luguiveimrweel koude wtift edasi. ^StOseprits>I«»^elallakt

naorendad sagiineärmeid. mi» omakorda jälle

Leadtofed oa Steitmchl nt naeratasin»•toüft a>o»tu tagatihoidlikn st>!uka-a tvütnud. sesSteutacht warajalem naormtamitoii» malmi**

seda teha. 'Siiski on tal rahulikich ^hma

Siber — LNatuske maa.Srsukoyitde walitsufr poolt wälja load»-

tuh ek^vcdiltioon. mille LtasandekS »Ii <5*terit eiomiskAdiListe maa-alade uurtmine,on Qen&ci tooremal laibal flmtnoiareftja Kanskl wahrl simrr morxeka leidnud,kus urrtte amuki ühtegi inimest ei dtxmaid mis komi taie» tl uurimata. Praeguste! Siberi kaartidel pmidumat sellemao-ala jded sa m«d tö««i. *inu« ja-hem«»tel sa faJurita! on fee maa tuntudolimd. keS aga oma hrirnides fellefi lvaifi-sid. Skspedetfiooni liige»» «mõnuta järelevisinat talle maovind möga soodne pSlluha-rrmitakS. Nii mncmcwad paljudel Smt ta-liajwettaM. kes SideriSe roõIkrrõnnaiQ ta-hvwad, ImtrejoondiKÄ osuvnSmSunolused.

kpoiOta. BaOf jmst* eh

«ahasäeliid kirja»

nanadust tixei

kingiömberilma.vana paifipcak kokata. Sorictaaon ouUpta. IM tzisiml fBMgb enmu

a helde,õclise tunStibasl. ialtf tarUiaofalaab lapalifuit .eahutlava' £ue>siUwfa pant tmou eneie. ttMaaal ftiiau ta vohaara riigid eit» kadunud,

poeic^aidiad rihelaa keldrite», «ga linudu-ia rahwa^d. ^^mi^mäed^Ma^u^Tash!

väejuhi, ta» pead^aigtUaWO^r' l^uhak^Nmeenrisse auStami,m,er. Aaegi tundmata miscd lale ja mäHvga. »eüe - pole veel kindel.

aoaeeriUooe s«U„ Jngliie vaealuatOtartta tsheki «Lula^tdt iogutzuiged topse». UastmaS vao-II<« niite. (L mil j, mL) peata, miilist kummal dari hiljmi läbi Siixu last, lellest 13.000 ei ui uitapalub la avitada Ingl-!- nsäto ttilnmfeU sth.»- su«>chaig>.-tk«. 1M»0 tast eita kohtu Peolt tatitariikideta, UbOaft otansat see ouitanuie märgil» tatita, «ist « mSt,,ulaiS» eest. Saionsed on oSvscLe eest. ei JnglisTvaa ausalt omi cuhwudwahe» kogude riifttfn tataoaiu(e tagajärjed...liit lohudeoii toidab. Xasocli» roogi aOo. Aacheni läheduse» (6a!<

e»* — Iraaota*. Selgu». H Itaalia Juta s°M-> tunndi» I°ili» 15 Minutil enne määratudrirtiduvadtask vandesrün ,uhj sa laiisaiselnb °eg° tulen, tang üle 3 tunneli» teed paranbawata.LLL sTÄirss ffts. s äääärrnÄffi''’..x,.Är M ^

Häda» «taimedega. Hirpasma diNa«arr!e »««»-, Õoläik |üü,a« sllmapittlelt põlema. HU.

wtL €>t<paania» aga lakub oadeliniatede peal wnnaduse». Shmeltfll btttlouui väljaLürge maksulovrem. mrd seda suute-rn. mtaa kär. Ett tatt. ___ _ - _

SÄ'TyZ^hnamunS^taen^aXm» üles, LraiaS ISuoftcgo: .Smotcite^pätta*^»^!

liitki *owI;ifui möõmt^aub J

Berliini atsdöe kurllamiliisedvlmaMsmahelldllkga.

kvstniini müük wSIlsikoh rrlscpltde wast».Döitluses ü-koiintM ja teiste norfooH-

Ittafe ahtekije. on SfriHni polittai kindioksteinud. «1 mitmed apteegid narkootilisi ai-neid wnlerekjepkide waStu on müümrd. Mõned rrtfevtiü on wäga oskomatult jõreksttehtud, nii et wöltsimjst esimesel pilgul Smwökb tunda, kuid apteegid on nonde wastuMagi Matini ja muid minaStawmd wa-hendid müünud. On kindla» tehtud, et kiimõned arstid, kes kokaiinipõrgutega lähedas ühenduses seikawad. fendusewastataltsttured hulgad onm ^rbitanottojatele" Eo»toiini on wõljokrrjutmntd. «iimästa Põe.loode jooksul on kuus avtti tabatud, Mesüü talles kindlaks on tehtud.

Berliini polilfei on kibedas meitfafe* ui.umstomate wohenditega ka wsvsitud kor»-jakanodrikuta jÄgife tamnüs. VõMtakfe pea-achalikult oennely ja Mortrlli konjakke, tzi!-jüts paljastati tarme konjaksnabrik. mis eri.Irfell Pmntlusmaa konjakijortide toäUfiau-sek, Ptafe oli seatud.

Sultani wöfn elukutselisepeigmehena.

Dsini politsei ja kohtuunrijod tm ameti»kSmuliffe fbebtuta uurtmilega. mida algasprintsess Georg me varhoneddin oma mtrHe wastu. de» on omaoe.?»» km»No Türgisultani Abdick Hamidi poeg. Printsess tataunine» prints BrirHoneddiniga Gefatamaaasta algul jo oli jutu kees «väldanud tea.teid ome mõarchi riTEufe kohta. PrimSDurhaneddin hakkas siis kormcw ägedaltriFBcs beseeni fäö palmna. ®ce andis järeleja järgnes laulatus Muhomecdi usu kantamrtr järele ühe printsi poolt toodud Türgiwanmilrku poott. Peole laulatust vsatdasprintsess oma sukkanktkule abikaasata suuredsummad, millest Lhife mwjovidamise kukudpidi toetama. Ago juba mõne kuu pärasttvcttaS prints, et abielu mõnede wormoäi-!u«e töitenata jätmise pänast ebokeadusliklM.^lahkuS, fuib_ keeldus printsessita kagofi.

^ fi

sagedasti kaebea!,,

tiuirrrrTJXMAJMNa

imab rühmal, on sette BwSbt.ühtlasi Lõckeri teh^e hootha-

*fSlI Vvtti/ttita partel tiban* tfutMa rahw-l^at.• d» Diislid hel.stb pandil näija miimkni nende par-

' Põhjusel» -0«ae, Sicki.rd - pan.aPiielt.etk.. -all». k,^^°!s^d ta'wha!'.« 'Ä Sfd't,voodist ttaKitailt, et luulu» fiimitabt Mae, ;«»» Mri«mrn(.lti(7™.L„Z, d. “Ptkiatd va-tti -st«Pe°a, Leust ata Savtag-' KC rZ» V ^ 'k—» k » utttm toMoitintf!t punsnr».

i oattateekfeb Lgtdat prr»

J mk taaQrtataixi^mfial^

alga» pwtltf* vürs! JosabuivSltMud lohuruernnni-liiSte ,

^aoksitl. nii d iga <n»ta I

'^tahitafl da d flWi oT^ob ro^ lo

*»• Mänd- määruse, "mil keeb

>»"« -sur. literr lappi». i wnllaJi.Cmart

tappi» ta aütfe läpa^vöig^"nflia leenita f

«IU» aijoll havasall kinni. ^ ***«duloande »»l.tsn« n,«ab osa kttrwete too.

Elts^S^^, L#Wtanvb^ RahwaLeiitau Porit tocmtoataA^

lepingute kirjutatakse 1. dets. St*»

fdt#tateo‘rt£iJ»tatiaal t°5eä t°m' ESando.wa>>!N»la» .ftiftlif finbtai* JIma

Cüiuütodmtata üte

Lonvaeimn, nosrntbra.

Veallnna kara.STöJd l(JtS miilta. kõik ntft hakkasid reitoraaruS fTanbaalt

S. *amB maantee maja rrr. 39 ormmtu Lkusila^L""' ' ' 'anna &häirfe •« ja tema poegade Romani mmcissid nad cnlK> Alfredi peale tegi polirei prctofoEt, ka- ncsid. LörpooKstkerja wünaga so wäliamc-o piiritusena kau- A^kSpra olid foirWHtiaMi _ bilfmjfe Kami. SöbiotümM leiti Wiähr iwJTirml&r/ 3bafib B Irdrifi* tX 'CnMbWe elutoa Kunst ^-liitriline pudel tsheki wLljsku,Iuwoli °üial, mis laataV; fciiifcWttnfele

5 (aiifrliiiloSirtS, IViking saapakreemi,

; mühese ebatünniste ii naga, koknvns toobi!me ttitnaga ja elutoa nurgas pcidukapis pool rcsioraaniz kaasa; wtmpüss. JuurdlusPudelit wõstomoo wiinagv. Maja lutust» «««.9tui pööningult leiti pühi ..Daimoka" ärj eti- «'eHe impa?räuinõu ja icnrafugims: nsu rmnalt. Roman ^rdmmd stcimutfm? hinnfnub tjfjfa

i STIfreb Pääsukesed on tofliaüulogu otfu*I polüiei wolwe all.

Toonekurg päästad Siiami.Ui» funinganna lingis lohe ftoomfärijo.

Siiami luningoõ, Meil lõime hilju!!teate et ta oma kuninganna endast ära tõu*kas, 'abiellub uucc-lSimmi ametlifuž le*hes ilmus kuninglik

kuninganna saab lähemal ajal emaks.See oodataw sündimine on kolmekümne

kolme aastase waheaja järele esimene. Nii

õuedaami, nimega Tl,oa Lhom tud. ö i 81 c 1 i 6 i (1 e r 8.

fiautwrtifal, 14 twCOniitA te. 10BLl««nn»

sinise mere kurbmäng.Kalti aadel autee oludes.

Kolm kuudi surnud.Mida woib t»ha Itaalia fakiir.

Itaalia» vokk fiurtuti fwfrormatb fafirrekui India*. Hiljuti loki Florentsi elanik li*nettt ennaft kolmes» turaif» Hmtouiriärfttwimrtaba. Aleksandriost kiirrongi! Junn»-wagunie" MilanoSse kõidutada ja ärka*, kuiLooriaru» kunagi, rata»buiga juudelduieall Milano lvordidosee» pin/ärnt awmnilel.jõtEeiri ellu. Kogu HfTtrmonii sündi» nxrf;*arfllw kontrolli all. nii et Wtttftft juttugiei joonud olla. Jutuajamisel ajaririonikku-t*ga 'eletos te. e* .'inwiint* roo na ra«?epollogi. cimrft tuqewcri tafstejSubu ja vere-rlnfliwwlu tenerotee otstarbekohast muutmist.suremise" ajakS on torroi*.

Itaalia lehed Rriutcrob kummaksmoodio Laatsaruse kunsrlüR kokiia. et rah.

kuulust poriijat ei/ noikiejat. .Suremine"näib n^kS ja lSbiriakS spori-bon-ks kuji.ne-wat, mi» trikkele. harilikkudele lporiü-rrclekuulmatut konkurentsi kmiluiab. Ui»» fafitr

kümme .furanoUatniga" riffcfž saada ,

kloostrist — lmvole.Ühe ilusa nunn* knm«ali»r rlukakk.gi ole üanJrf iiinteau* tarfrrlu*. kai

kerges*uliStet lomatülkide» mängib prvostend,» nunn. On kull fagedaOi fuMimub,et mdm fcmwftrutlu» on oma kergem «ise.«avatlema UreafOUäümi muita nunnal uueaw*tu rorfwtemib. Nii lahku» roast hiljutiPnmriute teata kaemast näitlejanna EveLavalt tere. et oma eluõhtut kloostri» ptA-roetwbe» ja PaaSlude, mõõda jaata.

Nüüd on <m Londonis keegi noormmn oma mutta nuvnarüu tartrt pnena-donna fimaa foftiiümi wsSku roa&ctanub.Selle uue teatajate mnt on mis» SRrniaTrenori. Mõnt Põero temosi esine» ta Orm.doni» esimest forba Lyzeumi teatri» Temaedu oli maomtu. tti* öö fei ta kmisiakS.Praegu on ta Londoni «nusiuu nõrtlojan.na. Igakord, fui ta mängid, on kohad teatri» antnviffm rool» müüdud. Publikutköidab ta oma võrratu Uu ja hea mä»

Uue lroroiähe elulugu on roSrdlenrisi fee-

fega koola Londoni kutsu», et seal end näit-lejnnnak, wälja ürvida. lükka» ta kutse utekc!t tagasi. Kuid sellest ajast peole oli noor,nunna hingerahu kadunud. Diimak» pööri»

kloostri eestseisjanna poole, f '

La lSitr» Londoni parunessile tareke, ke»teda ühe teatridirektoriga tutmuSto». Seenõgi noore» nunna» tö"»wa1 loroatädte.Kuu» kuud briiem palgati nunn Lgzeumiteatri teeniSriiSse. Lratriarn>u»taiad on 0k>wamisel. et Londoni teorii-ilm on temagaendale wSitnud esimese järgu ftaunnand&e-

Sakslased matawad mõõka.

oriuiekl nunnakloostri»»- astuda. Lõepo»-lest jSi ta oma laoiepKstve tdeaalite tanik»:17^a»Iale!t o»tu» ta Karmeliitide ordukloost riSte. Reki pikka aaSt« jaotis ta tealmõõda. Nma et olek» mtetestegt tulnudroaikist Loostririu ilenakõm wartu wahe-

Kuid koiuaga sündi» ten»o elus fmro dõõ-«. Keem Inglite paruness, rwnna roone-mate tetfetv, osi oma Safrife reisil muutev» ka nunnakloostrit kü!a?tmnid. Näl«Skloostri õudsete müüride wahri psitjliriat tC«toriolt. tuli ta onnonriFefe. tt fo härti lteroole kälbnk». ta andi» ka noorele nunnale laama,"'nõu kloostrist lohkuda. Sellest olek» kahju. Ia[cb omfirmita» paruness, kui tema loivale kaduma °^>^rgu>

Umarahu 0-olrhoidj

Keemik — kurjategija.Hr oim fa sissemurdmine etna leitud happe abil.

Eomte rvandetehu, DranrsuSmaal aruta» sel uurimisel selgu», et ta oli ära kägiteatud.l »äem!l teemtt Iacgue studair^ söüa«ja. Kuritegu näi» seda mSi»,«Nu»l>tuM^^ol«Mt. et

raudwLttd""^'^ kunamürtsuka, tüttidek, purustanud *«>i«nal uu-

e luriUgube rtm-sei tuli aga ilmsi!,. tt mSrlsuta» polnud

panga» Sa Rodude’,,

teõõctpoberib olid

mad kuriteod läheda» ühenduse»

,aei»at ad>«!aat L'ag>n ta omairgafinbta juure lõunalauale, «droviaad, luure» tehte,

- ' ' lossiomanik üht Lyon, ülilooli prafe»sorit.Jacqu« Sudairels «na endise Spilafr Sr,

U»sk t&ie«tt [Stn pMMarer,t«adla»te lomiSsani

Io»siomanik üht, Lyon,

Bcõseksar furitete, odwotaadile. et Iaegue»otwai 10 aa»tar rögast tema laboratoorium,» le«.mtet ^pinud. Z* «Mitu* tehMsu^ eti Algile jõuda !»- Juuflue* oti oma õppimise tattebteninüüd adwvlaodile meele, et politseitoal Lo Rocheste pangarööwliie sea»mitu. Lo teoea» wSim.^ele, et Järg10 aatest tagasi keemial Sppinad. !hiljem wangiteati Sudaire. La tun

roSlapi purustanud. Hiljem tunmtta, ur kaüle», et oma tädi tapnud. Labiotsimiset tuliilmsSl ^ull keemilist loidust, mida Joeques rii

. mana lise «ergnock, surmmõiStt» gacquefl ja te«

Asaormastufesi tütre mõrtsukaks.

ftttl lõtetfl Nhatombn elu lSpetamiue oli

Littletoni». P^Aroeeriko Colorado okarii-

tegu ja seletab, et '

idioodik»- 32 aastat koalitte» ila oma tütreeest anduma Smirte ja tüdmurtmega. Kuioop iee nüüd roo noki ja boiglasek» jäi. ar-

root — jätta tütar tn abitute* rooeroiema.2cl pöhstriel fit» lõpetas ta oina tütre elu.rwni ta oflafriitdutab — ainult puht sta-armateusest juhitud, klgdi» tütrele klarofor-mi ja tegi ise eneseiapmiSkabse.

.. —-i-.n, « kohtumõistjad Löobunab foc.nroolsusist ja otsuSteuvad judametunniStutse

Tulekahju Parim teatri».Neil pöimÜ te»* Pariisi St. SUot+im

tea*ri» õhtuse etenduse ajal rieftri-jirfjei**löbofCTne roooLuühenduS. mille tõttu tulitobri läte. Esimese etteaste ISgul isi!»(« suur tuletee/ la-rv tagasemast wälja.Kohe lata rvuüne eesriie Ttublih»nlastku, feolrf,. Hm» « otef* tcb^^mnäidanud, kuna däetõrjujad tule peani kub.tutaiid. Lentri «nelüm kal^u on SuuT

^rroolutfiooni lapsed.^

^,.8as

ä»* * * * gnõi'^ t8rm- <hrf rtwrfm farm lühike Nn näitab Eaft Wo«tutcrT>hrrift tnrntefe iie-Sinu kast — finn nimekani. t°'iIS®.»nimrtirt-rme ^m°»Mida riiSgib inim-f- Kiiest moodne kiromant. >">)*““”to6. T . —• ,m,-d- ,°m.°> ^ ». « ÄÄÄ K°V.K°d. K-- ei s«m>i -tzelMinv liibihn futiiiite fannctxoa kott lo- ^ . ... .Lv armilt Ölfll.nrmmdt aialt oa firomanbib lellega ametis triliielž pidada me. On idcm«i jegatiiüPVolnnb. rt peopetest tnimcte üle mdneiucm* fiis on leba ka käsi.Kid järe-dufl teha. Siimatel aial on aaa Mida näitavad kate pSbivannidproua Margalt Nõval fie hooüama intri- Kooniline kali- c) siledatemik alla võtnud. «arivte vikkute töötamine ^ möj.^e kergesti Petistel on vaiksed. labiad.järele on Ui süsteemi leibmib. kuidas trtfib tr«a9^itulii<st. trolte mtelligenttet ja wüde tub käed kitsaste, sinakate küüntega.

ajal.juhused. et 5Ekud kcnmiS

»tu. kuidas võib inimese väliste tunnus. võime labida kuji»iste körmedega ton ---- . ^ K.. .järele tema iseloomu üle otiustabo. Juba hidokujulijeks. EoonrfiShe iSrmedega^ kÄt^ koo- 'föe pooW effitee(e ttriia JIuS kasi pole

*””m jagedaSti mitte hea kast. fuurte vaheaegadega üürile järele luuni-ftmnteote toob, pole lugugi nii haruldased, fui otitwon » t u ~ — - - faJee? T^7^K> mö« nätte. takse. Nii teatatakse New Argist ühest juh»

>uo Msrgatet Nõval fie fooKanta inin- Kooniline kõll- a) siledate ISrme- V** web' £ovm* net1t möne naue- fcft, et üks naine Sent kaksikud sünnitanud.aOa võtnud. «alale Ptffute tõõtaimte möi.^e aliSttnvot. kergesti Petistel on väiksed. labiad. IdhM- millest teine alleS 17 päeva hitt-m ilE

valgust nagi kui esimene. On teada isegitundma öpvida. 4 vittnkat steteomu: b) lõttneliste ,'Srm«dega ,.

eeõm-irgj roole püütenat. viljakat. tundelistteadlaseks, on lubtfrfe ülemõele oma 'üžtec-

Ä D'EI..ek, ja sõbraks ei vöi a k>stmt.il-st isikuid foeemtobe-, femo vähe wöib

meie kätes tema igtfuflirfeb kaldiewMed. neKt «w«a*n§nBaft fobto «Älbobn.ttwtmiiicb amaduied ja ihad. samuti nagu N e I j a n u r g e l, n e ka r (sarnmepnõoSki. Kuna me kaasinimestega kokkmmr» käed on realistidel): a) Siledate sõrmedega,tube* clrti fihimõau waatteme io siit mäo inimene, kes armo81c6 dma rörroalcfalbu-bo järeldust teha püüame, oleme me kaed mate ottetsed minna ilma eriliste b--wideteurmStanud. Nii nagu nägu möch kas kütke*. 3* mõttelennuta^ n«d ontan> roöi eemaletSukaw jne- olla. Icunuti wöi- rnc&cb, omi» otsusteswad fa käed tmljentaha nunaiuit. tarkust, ^rmebeaa: fo hibltb teomdwb finb nfiiwaugust. CoTDoIuf* jne. Silunud silm wöib ju- tehe hüiale okkale tõusta: ^ rahuldumodba esiinciest pilgust teha õige järeldute. riiult reaalsete terwiduStesa. Kõrged >d«d

Kuid tekib küsimus: Missugust kätt tuleb J»I* «ite a,uritekS.«aattuse alla wStta? KaS paremat, walakut Labi dak"j uii ne käsi: Gee cmwöi mõlemaid kmtfla? Airomandid ütte. mõtlejate. kunstniKude ja teadlaste käsi.wad üldttrlt: waiakul kael on 'tnmtfte sündi- Segakasi — i«e kaldub rohkem wöivud. uansual elus omandatud tumiuted. S« wõhem ühete wöi teiieie grupile. >on ka koon ülik. sest elukutte tõttu muutuwod Sõrmed: Sõrmede hulgast on pöial ^varema, kaer mSwWeb tunnused. Sel- Wfl# tõhttem. C« teõifitl kõri m&ifcntte<w on sii, iaomitaw igal lufctfd wasakut fti< t5!(cnbob ,« kergemeelsust ,g ote-tätt maottide alla wötta. tust. Wäikene pöial pwvarttwonisisel kael -

Kõige esmalt tuleb a»o KndlakS teda. ^meelsust ja SkMst teguwiisi^ Wäite Võia!kas koed kehaga wörreldes suured, vaiksed tugeval wöi suurel käel: Ülewvalamat tegu-*6i täiesti oravartsianaalled on. jõr»u. kuid ilma vüünnäeta. Pikk pöial on

Wäikled käed pole deasiS nmmis^. ^ iseloomu tunnuseks. Pikk pöial wäik.> nõrkust, kadedust » wa.Nutt. ^ würdlemisi suurt jonnakust. Pikk

l kaksikuid sü»

Hollandi» ja Prantsusmaal.

Nii sõditakse tnlewiluS.gemutlti «Listi us ratfawaega.

Wäikseb Wamad Bäeb: nörfuft pöial vropottstoonilitel räri: temuuöimet jo 'oõhialiki^kS rii^^Imiseodar^M SeitÄ mii etiemedut. aimon nad Wnab. kadedust ja jotJnofufL on Kefcilnwb inimesed, ke, tegomise ja kaitsewõ- sõjalise wõimr k-nnsllee- leemide tehendamst-r» ja lenmüite

hkd Inglise lendurite sur.

Simmid; wmolals !i-d; isnflHu„,lwtägedust ja äkilisust. PAjak suurel kä..

bü!l™n(* rtirmn .tm- (m„ j, ,„gOT „„ p5i^——* .—.... Wult SJ”,'JJ,On ofitfi?r5rm pikem kui nfatwfi^Snn, stit .Otepää j

t ^faiKonõe irjalste^s

»“ «>«-» röi,ob ^ üfe TOimeta. IW«. ln«;o*;aWlm«lnõikmok Mfult toisnol»#, ««— 0-lsmm. is™ rt Irtslrfl (snmWI Sf-*"1'”- nauiiii*. Blm^orfmmlt titT oüb, Irtl W jichi-Irt nõi. “hiw m.SmTSd

liiittt ,» mii flU luiutai «hrt tz»M- Itnmifit MU.mäMabau* IuU< raksawäegu hiljuti pectud monöSvritel.

süailet peeti JscloomuSlaw on lennuli niMsniäSeiial, mi»'» m.ii mt nÄrtniieU kardetaw on. WSitlust lennust ja rate

ie wahcl pole stnini sõdade ajalugu tund-tuid straieegiUsed togemuied manööwnte

woeliigid luu. abil no-t-rwad selle otSlarbekohosust. Selletz».-

sttkaasus olm» inimcle tunnuiek*. Tema,peitt-vad igasugused wö-maluicd. Lühemat

käed on t-> tob ta tate5oal>rt* inimesh

trmnuZte järele Tantsijanna sünd. paistis asi kohe kahtlane... Kes on siis f«kunstnik, teda nii ous!atalst-?«

Blond lüdruk näita» Dompteuse looshlte

noormees maatsS ihaldamast% ™«- i Ä M °>i ®»»,Pt«,te t»l, i« amift9:

I«fe palju uni ja [ingilufi.. .■ »»- ■ • 1« M.S n.»ius!i»?b.(l ti täk»h- „£.n,pärad ei m«!|a kade oi,». ?lBni. >>n»d. (ai luu ümber enam uahiawama!

mrSt .urno inarnr on tam|i|anna. aga roe. nuta märlas la polba »(».Er-Ä-ÄÄS^teSl LNE» -u-l> E vm* jm W länaka punasel. Käte wänn üksinda ei anna kmd.

kt lortii«tmi’«. OTM leirte nium.«ena tab mm6 ,iitarb J. U»U MI liUi ... M» iradel ilegi ,ümarama panemalt Riiing.õ.ed «Sjabeä ei peita õnn. Meest. la UU tüPtulule, kes .

ontrtitd tuaemalt aüa. MU. Jt “«» °N rnühene ja puHitn UW au,a»N mõlieb, kõhutäisid (uu. »»>»'«»>- I" “'P >>»» »»°>U.ölbrelt on foomnbe tebcnbii? largmnv. auž(ua trt[Ie Andmata Blond tüdruk tant. sed asjad eemale" ' 11 „Noh. vigu peale, väike... äia nuta!

"TT1* Ä7Ü7hlILfcn!ut,IlI: sis °'NUU «vahepalaks, wõ.b olla ainul, ette. See näis tüdrukule kui piste südamesse. Kuldkee wõid pidada enesele, armas väike...koosad, headkaastundest palgatud. Ta tantsis ja Järgmisel päeval -Ii ta tantsu» igal- 3° nnud m--'mi-, temmst. esawust^amcmveüuibLina eesli,ma salusekambriS töö-' -- •lai-, fxtrw.mwllet r«.ocmu. rabum-maStust. ^xU jöttaj DmQ ^ilmQb bainels

kaiduwust m?H«MuN*fe. Kollaka»: ette- 5 * * * 9 * lQnt:iia,na Tommeu!e° aartroatnrfuft. arphjft ja wäliafonnakmtotut tani f "“ " flaiHcteormt. Punane: nautimurtjinm afiii- j<irt m r»jn*« meelt. dii. S.rderoob oli igat *M patiä liSe. iopütatiV'

.««»«• « aed. Tanisijonna Tomptcu,e oli inetu ja hollandlane, astus lisje. last. Cieganl noormees isius veri ,ama,neltknmmend aastat wanaT-Lol oli madal Ta ulataS tüdrukule kummardades õhtul esimesel istekohal Dompteuje juures,otsaesine, udused silmad, väite ettetükkiv kuldkee Pärlitega. Blond tüdruk tantsi, tel õhtul iseäralikunmo ja paljud huuled, kus naeratusel poi. Tüdruk oli ehmatanud. Ta kogeles: uhkuse ja pilkava metsikusega üleoleku luti-I-stusid igemed. Ometi sai ta löpmma Mina — mina — mina..kuid ei leid- dega. miS tema juures senini tundmata olipasta lill,, kinguusi ja kniseid õhtuiele. Wa- nud sõnu enda väljenduseks. ja mis mõjuS pimestavalt publikule.

* Ic>o(I)i3 oma (õp. Noormees haaras tüdruku peakese käte Esimest korda annetati talle igast kül-l. Ta ei teadnud vahele ja sundtes leba pikalt ja palavalt, jest lilli.tüdrukust, kes tema Tüdruku süda sulis. Ta ruttas koju Tüdruk oga wiSkaS kõik kingid ja lilled.

õndsiiS- ja armasttiskundes. ka kuldkee pärlitega kulisside taha. tempiSkes oli vist Holland- Elegant võõras noormcs ilmus järg- ja tantsis lõige sille üle, luni lõik murdusid

kujagil eeslinna laiujekambriS töötas 1

mpteuse garderoobis sus areneb.tüdruk oma roosa lantsuNeidi Sui blond tüdruk istus garderoobis, ta

, etteaste woheaega. süda MsuS: „Tn!eb ~

Ta piilus, kui tüdruk eemaldus, te»-asti Dompteuse looshi poole.

Domptcusc oU neljakümne aaStane,

äriSkust. lodevaid elukombeid: b) punakad:crnaštetuab reaalseid lõbustust: c) pmioted:Ssilteust. jõhkrust, kuid salljuure, siiSN heo-

L a h - a b k õ e d: kernesti öritsts-nat te-».alged, rvsiab wöi heaegadel' i'sH

istejat. rsorwaied inimesed pa- garderoob'S istus.ib uuubtowab war-tt. Elegant noormrsmm.lt tviraad kaed Ifl„e> teputas ja .mSiSib vaksi-d onn): Wto on aeg,me aru-

saamaga w tarnelt nteü«i<te inimesed, kmd

©Morne vaatluse alla nüüd käte ^Vöb>vormib. Neid on neli: I) f(?SU (nriö sõrmcvttade poolt :

-Srmototede juurtit _ tenw Jainb^olguteSki):

' suu ümber mängles joon. Imise^ Päeval jälle. hm&l õtstul^hokati publiku keSkel blond

minuga koosa tulla laia il- tüdrukust rääkima.? Tapad anduda minule. sijiul tegi ettevõtja tüdrukuga I*üksi sind austusega üle kül- pingu terveks aastaks kolmewörra körgen

Eliis tuteb ouMflfüiufifi kNa vägam ette. Suurana: o'a! inimestel on lkga.käed. §k inimsie ttelavmn ületeb kinaverist kindlaks tcba. 1põhivormile tmna käsi kõige

olete ilusaid lilli hulgana saanud. Lubage, Tüdrukuke tundus, kui oleks se« muinaS- Eel õhtul seletas Dompteuse. blondet ka mina teile pakun." ning la ulatas suu- jutt. kus kuningapoeg kerjuslapseke krooni tüdruk segavat teda ta garderoobis ja pa-repärate kann>lestckimbu blond tüdrukute, pähe paneb. talle teist tuumi määrata.

Blond tüdrukul o!> tahtmine mängida Ta mötteS: ..Ta armastab mind. kuigi Ja sellest õhtust saadik ott vaene õnnetunaeruväärset komöödiat. Ta ütleS: olen lolle valetanud hirmsasti. Ta oleks tüdruk mitte enam armas väike rumal

..Tänan. Jah, ma saan palju lilli ja vist õnnelik kui saaks teada tõtt! Ta pead blond tüdruk, vaid — täieline tantsijanna!kingitusi." seda tead- ----- -- 11rit- duwalt ilus. Ja tohin ma

Blond tüdruk ehmatas.

ttiMada. Lõrmedel on teostlt tema ku» ,.Ja muidugi, ma arvasin."nn^äelgi. Nad on kaS koonckited. net. eemaldus elegantse lumardusega.n-ktted irö' labida k"ii,!i-ed. Kui on Blond tudruk lats ko,u sünget

ka; põhitüübi üle otfuÄabo. olu».

5 tüdruk südame rindu ja nilcS:

ideis andma, kui tunnistan, et olen ru-alusi teinud. Lilled garderoobis ei luuluülle, ma ei ole kunagi lilli saanud. sikSkiimene eluS ei ole mind austanud."

Noormees waakaS tolle kohlunnlt nõkku,llh nii... wöi nii... sellepärast. Mulle

JL

Lmepõkwal, 14. nototmfitil Nr. 106.

*Esfonln“ teater

„lÄoedi“

„Meedi‘‘

iflijinlai"

tõi l«slSTÄ*?Ä

Iili lft:i■Xäsvästukwust

abielluda

meeslüiise,

S£H™

.UHISBlLTJBIS^Pikk t. 42

tutroustLED--

liimi

Rikkus on iluduses!

*• Ainu ! tilcsallsiele. Film, mis kolm kord* tsensuur-

? «3'r O S MAToVättrr v,CTO“lg? „IA GflRCOtHIE*' („P0IS!TAR“).r, j Suur,ilm Par isi irllim* >a 11'deriikkuaa tnil'68s(, 9 w.Ö *^1, Peaosa* Fraace Db4 la. M.rguerltt. Oarcoone*

Jookseb alaull .Rekofdi**.

meeslöpra,3nf»tHg«nL feif»tt'lne preili w

tõsist tutroust

'kiriamahdüir’KoolipliLatJegn

sooäiodMuust

Imjlliijnfttrn«'e Rrnb iii. . fcofrort'.

tiMiliEi pnni ji pilli Ilest pur»t nontatbel ai-nifrlt

*ir ob ‘ooi^: 351'M a!01a ",3"'^

Uczlunreid :n!>'« nal»Bpourlt. kes

Wilwii länscoAi rape* eabte fabielluda

schalkSSn. kena mLIimuse. priske

ükhku lesega kodu loomii ks. olgum--al, ihk linnast LSdunaM^lun mi lk illlltoda. Seata&atutwust

ÄW.aa. flaDmiö!.

lulwuslmehega. I«'M Weal amartti'nr re ■ n. 5>ot. >!'. .31aln, ,4'.

Tui ujus!iaä.iu**eiittrS:et m 't^fuslllfit

Silmad siia!

" .H'i,a P5h a>a' oli.

hirjamahetustpaiud Uiie* >orr»O mSikest oma-

eile. lormUise

mül. tüünPalun !e-i- lit. ,20. nswember^.

HMMmmaa Iteniba, ilma taia iüS ning

eht olsmU. 3Lj I6bu* ningtatnuit iii. .Lherri, ®lB*[om'. ■SKHrS;'S

“ u •kaelasidemeid{ehlip uft$ ka rnanabeit ümber

iLid. Lauiuplvu 1. g-tO. Hoornisoovib ncst Srunee* preili ehi

uh«i idul. loup.ufl orooba. mcd*

1 ®it. .'TS-Vfl iii peale mantkh*.

1 Preilis! rt;

WküOmbiusmaflnali

kifidee lunlub, kuid ISige paremad. [oomitab wäga oda maie

TÄTRigniiate 11 |

lal iial siiil

i^läP

g'5lab. Tungiga iludus* Saladusse

maksuta saadama. Posti kulude kil eks

Initond, kare ja atiejaljeNne.

, mLImaldab energilise

neiule Kohakdssasse ehk tontieM iboöi peale.

Õmbleja

ILUSA RAHATAmitte,_koid odsw.lt. kiirelt :a maileerilckslt wõib ead iga-

Foto p li iiiERSVi luures6 PILTI

■■■■■■■■■•■■■■■■■■■■■■■■■■■■■Prouad ia preüidf

Hästi* . —llft saate möödu-istuwaid nvidQIll» kale hindad.Maakri tän. nr. 2*>—

Terwishoidliste ia arstliste korsettide tööstus.

kuduja3piintel« tus kõiksugu töidtehiakf*. Stic,. sll> [5 a ,4t)aaU'

Walmlstin kiiremas korras»'

RUTAKE!>d Härrad ia daamidn\ ostmisega.1 Oeel silmilud 5

u odnuDt nmTEKSTIIL

KUNINGA TANAW Nr. 9.

6 Dllii—25 marka,

Foto t¥i t:f haledad nohawäiwidi punana, lohaitna.Heesernime all.

HQudka Isal pool.

M-tiiMl tiislil Junn Knnsro,Tallina. L8h «a tois nr. 8.

Milmel soouiU kaasüürlllst

rähmast. Kirja) palun sanla

Ega üõiK ei tea wpeI.flqtdti.öõtaiwi ajal!

kudumiss töötoa

Olavi nud Itash - No«oa'aldnaina a, ^ vööroaiama.a

Estonia Pulest. 11

!. ZIEGELMAfl.

hirpmant.

-i™!Kuuius hiromant

NAEW.

Öpejun^läe^onH ia pjone-tltu

Sts'ftäit SüÜai tänamatu L 7

SaarrmaaU stslesdunub

©ibutu ’6u. nt. 2.hoowi^eali fiajeiäit

A/S. .ahiLeltt" — USUS Utti. A2.