Tudengiteatmik 2015 2016

TUDENGITEATMIK2015/2016

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D

AIN KARAFINpäästekolledži

direktor

ELEN LAANEMAAkeelekeskuse

juhataja

AIVO VIILOLhaldusdirektor

TIINA KARUõppeosakonna

juhataja

EPP JALAKASspordikeskuse

juhataja

KÜLLI SALUSTEmagistri-

programmi juht

KATRI RAIKrektor

UNO SILBERGfinantskolledži

direktor

ANDRES PUNGõppeprorektor

ERKKI OSOLAINENjustiitskolledži

direktor

MAREK LINKarendusprorektor

PRIIT HEINSOOpolitsei- ja

piirivalvekolledži direktor

ANNE VALK õigus- ja sotsiaal-teaduste keskuse

juhataja

RAILE REIGOraamatukogu

juhataja

KATRIN PIHL välissuhete vanem-spetsialist, Erasmuse

koordinaator

MIN

U A

KA

DEE

MIA

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER

TUDENGITEATMIK2015/2016

Nimi

Õpperühm

Kolledž

Telefon

E-post

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

MIN

U A

KA

DEE

MIA

SISUKORD

REKTORI TERVITUS .................................................................................. 3

ÜLIÕPILASESINDUSE TERVITUS ............................................................... 4

MINU AKADEEMIA ................................................................................... 5 OLULISTE SÜNDMUSTE AJALUGU ........................................................ 7 HUVITAVAID FAKTE ............................................................................. 8 TRADITSIOONID .................................................................................. 9 KOLLEDŽID .......................................................................................... 10 Finantskolledž ........................................................................... 10 Justiitskolledž ............................................................................ 10 Politsei- ja piirivalvekolledž ..................................................... 12 Päästekolledž ............................................................................ 13 Sisejulgeoleku instituut ............................................................ 14 VEEL OLULISI KONTAKTE .................................................................... 15

ELUOLU AKADEEMIAS .............................................................................. 16 Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekompleks ................................ 17 Politsei- ja piirivalvekolledž Murastes ............................................. 19 Politsei- ja piirivalvekolledž Paikusel .............................................. 20 Päästekolledži päästekool Väike-Maarjas ....................................... 22

ÕPPIMINE SISEKAITSEAKADEEMIAS ........................................................ 24 Õppimine ja praktika välismaal ...................................................... 29 Nõustamine ...................................................................................... 30 Stipendiumid .................................................................................... 31

RAAMATUKOGU ....................................................................................... 32

KASULIK TEADA ....................................................................................... 34

TUDENGI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED ....................................................... 36

TUDENGIELU ............................................................................................. 39

VABA AEG ................................................................................................ 44

EESTI VABARIIGI HÜMN .......................................................................... 46

GAUDEAMUS ............................................................................................ 47

Magistriõppe 2015/2016 õppeaasta akadeemiline kalender ....... 50

Rakenduskõrgharidusõppe 2015/2016 õppeaasta akadeemiline kalender ................................................................................................... 51

Kutseharidusõppe 2015/2016 õppeaasta akadeemiline kalender 52

MIN

U A

KA

DEE

MIA

3

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER

K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D

REKTORI TERVITUS Hea Sisekaitseakadeemia õppur!

Tere tulemast Sisekaitseakadeemiasse! Nende inimeste ringis, kes akadeemiat paremini teavad on kombeks öelda SKAsse, uusi õppureid tervitatakse aga parimate sekka tulemise ja edaspidi kuulumise puhul! Ma õnnitlen Teid väärika elukutse valiku ja sisseastumiskatsete eduka läbimise puhul. Teatavasti ei pääse Sisekaitseakadeemiasse õppima nii-sama lihtsalt. Tuleb olla hea füüsilise ettevalmistusega, nutikas ja terava mee-lega, osata hästi riigikeelt ning lisaks peab olema seaduskuulekas riigikodanik. Nõudmisi ei ole just vähe, ent Teie olete kõige sellega hästi hakkama saanud ja jõudnud kooli, kus omandate austusväärse ameti. Õppimine akadeemias ei ole naljamäng, seda kõikide erialade puhul. Akadeemia ja meie õppejõudude ülesanne on Teid toetada ning juhendada, seda nii klassiruumis, õppepolügoonil kui lasketiirus. Anname endast parima, et õppimine oleks Teie jaoks meie kooli kohaselt hästi praktiline ja põnev ning soovime, et õppetöö pakuks Teile rõõmu nii esimesel kui ka viimasel koo-lipäeval. Me loodame, et omalt poolt vastate pühendumusega ja jälgite ka meie üsna ranget sisekorda. Olen kindel, et akadeemias leiate uusi sõpru pikaks ajaks ja mitte ainult oma rühmakaaslaste hulgast. Ka õppetööväline aeg saab olema põnev, loodetavasti põrkate sagedasti sisse spordisaali ja osalete kõigis akadeemia ühistes ettevõtmistes. Asudes õppima Sisekaitseakadeemiasse, liitute suure tõenäosusega Eesti siseturvalisuse eestseisjate ridadega, kas siis politseiniku, piirivalvuri, tol-liametniku, maksuametniku, päästja või vanglatöötajana. Need kõik on väga väärikad elukutsed ja Eesti Vabariigi kodanikuna tunnen mina end kindlalt just koos Teiega, teie kõigiga, parima Eesti eest seistes. Olulised on nii Teie teadmised ja oskused kui ka hoiakud. Sisekaitse-akadeemias kuulete kindlasti viiest A-st – ausus, austus, asjatundlikkus, avatus ja areng. Need on märksõnad, mis saadavad meie igapäevaseid tegevusi ja

põhiväärtused, mida kannavad endas nii kadetid kui töötajad. Hea kadett ja magistrant! Sisekaitseaka-deemia õppejõud ning töötajad on Sinu jaoks alati olemas nii Tallinnas, Murastes, Paikusel kui Väike-Maarjas. Ma luban, et anname endast parima Teie õpingute õnnestumiseks ja olen kindel, et Teie vastate samaga! Töökat ja rõõmsat uut akadeemilist aas-tat kogu akadeemilisele perele!

Katri RaikRektor

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER

4 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

MIN

U A

KA

DEE

MIA

ÜLIÕPILASESINDUSE TERVITUS

Tere tulemast Sisekaitseakadeemiasse, Sina, kes tahad kuuluda parimate sekka. Üliõpilasesindus soovib Sulle pakkuda tuge sel teekonnal.

Sisekaitseakadeemias on aktiivne õppetöö nii auditooriumis, kui praktikal tulevase tööandja juures. Üliõpilasesindus kutsub Sind osa võtma akadeemia üritustest, mis annavad Sulle võimaluse tutvuda tulevaste riigiametnikega.

Akadeemia kasvatab Sinust väärika sisejulgeolekuametniku, kelle igapäeva tööd väärtustatakse. Akadeemias on võimalik aktiivselt tegeleda spordi ja muusikaga ning olla innovaatiline. Selle kõrvalt ei tohi unustada õppimist, mis teeb Sinust väärika sisejulgeoleku esindaja.

Üliõpilasesindus soovib Sulle edukaid õpinguid ning ausust enda ja teiste vastu, austust arvamustes, asjatundlikkust otsustes, avatust mõtlemises ja arengut nii koolis kui karjääriredelil. Sisekaitseakadeemia tunnustab pari-maid ja kiidab säravaid!

Head algavat uut õppeaastat!

Ilona PetersonSisekaitseakadeemia üliõpilasesinduse juhatuse esimees

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L , K U S Õ P I V A D PA R I M A D

MINU AKADEEMIA

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


MINU AKADEEMIASEE ON KOOL, KUS ÕPIVAD PARIMAD!

Sisekaitseakadeemia on ainus õppeasutus Eestis, kust sirguvad sisejulge-oleku valdkonna spetsialistid. Erialase ettevalmistuse saavad akadeemiast nii politsei- ja piirivalve-, pääste-, maksu- ja tolli- kui ka vanglaametnikud. Sõltuvalt erialadest toimub õpe kutse-, kõrgharidus- ja magistriõppe tase-mel.

Ainsa kõrgkoolina kuulub Sisekaitseakadeemia Siseministeeriumi haldus-alasse, täites sealjuures haridus- ja teadusministeeriumi poolt õppetööle ja -kvaliteedile kehtestatud norme. Kõik õppekavad, mida akadeemias õpeta-takse, on saanud Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuurilt ka kõrgema riik-liku kvaliteedikinnituse.

Heatasemelise õppe kindlustavad kogemustega professorid, välismaal ja Eestis teaduskraadi omandanud õppejõud ning praktiseerivad tippametni-kud. Mitmed õppejõud osalevad seaduste ettevalmistamisel ja teiste Eesti ühiskonda oluliselt mõjutavate otsuste langetamisel. Samuti õpetavad aka-deemias õppejõud välismaa partnerõppeasutustest.

Lisaks korraldatakse akadeemias avaliku teenistuse täiendõpet ning tehakse teadus- ja arendustegevust meie riigi arenguks.

AKADEEMIA MISSIOONSisejulgeoleku õppe-, teadus- ja arendustegevuse ning ausate ja pädevate riigiametnike koolitamise kaudu riigi stabiilsuse ning turvalisuse suurenda-mine.

MEIE VISIOONAastaks 2020 on meie visioon olla innovaatiline ning rahvusvaheliselt tun-nustatud sisejulgeoleku õpi-, teadus- ja arenduskeskus.

PÕHIVÄÄRTUSEDMeie missiooni täitmist ja visiooni teostamist toetavad järgnevad põhiväär-tused – meie viis A’d:

n Aususn Austusn Asjatundlikkusn Avatusn Areng

MIN

U A

KA

DEE

MIA

MIN

U A

KA

DEE

MIA

7

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


MIN

U A

KA

DEE

MIA

OLULISTE SÜNDMUSTE AJALUGU

n 1992. aasta 15. aprillil asutas Eesti Vabariigi valitsus Eesti Sisekaitse Aka-deemia. Õppetöö algas 12. oktoobril ning politsei, uurimise, tolli, korrekt-siooni, kaitseväe ja piirivalve erialale võeti vastu 180 üliõpilast

n 1993. aastal nimetati akadeemia ümber Eesti Riigikaitse Akadeemiaks

n 1993. aastal avati päästeteenistuse eriala

n 1998. aastal lõpetati sõjaväeliste erialade õpetamine ja kool sai nimeks Sisekaitseakadeemia

n 2001. aastal võeti vastu esimesed üliõpilased avaliku juhtimise eriala magistriõppesse. Õpe toimus koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga

n 2003. aasta sügisel loodi finantskolledž, kus õpetatakse maksunduse ja tolli eriala

n 2004. aastal liitus akadeemia politseikolledžiga Paikuse Politseikool

n 2004. aastal liitus akadeemia päästekolledžiga Väike-Maarja Päästekool

n 2005. aastal võeti vastu esimesed üliõpilased ärijuhtimise magistriõp-pesse. Õpe toimub koostöös Tartu Ülikooliga

n 2005. aastal alustas akadeemias tegevust Avaliku Teenistuse Arendus ja Koolituskeskus (ATAK)

n 2005. aastal alustas akadeemia koosseisus tööd piirivalvekolledž

n 2006. aastal ühendati akadeemiaga Muraste Piirivalvekool

n 2009. aasta sügisel avati uue erialana sisejulgeoleku magistriõpe

n 2010. aasta 1. veebruaril ühendati piirivalvekolledž ja politseikolledž polit-sei- ja piirivalvekolledži nime all. Politseikooli nimeks sai politsei- ja piiri-valvekolledži Paikuse kool, piirivalvekolledži nimeks politsei- ja piirivalve-kolledži Muraste kool

n 2011. aastal lõpetas esimene sisejulgeoleku magistriõppe lend

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


MIN

U A

KA

DEE

MIA

HUVITAVAID FAKTEMis on akadeemia sümboolika?

1992. aastal kinnitas Eesti Sisekaitse Akadeemia nõukogu akadeemia süm-boolika ja selle statuudi. Sümboolika hulka kuuluvad akadeemia lipp, emb-leem, deviis, rektori ametiraha, kolledžite lipud ja embleemid. Akadeemia sümboolika on loodud heraldikakunstniku Priit Herodese juhtimisel.

Mida väljendab akadeemia deviis?

Akadeemia deviis ehk juhtlause “Verbis aut Re” (ld `sõna või teoga´) tähis-tab mõtet, et akadeemia ja sellega seotud isikute peamiseks tegevuseks on Eesti riigi hoidmine ja kaitsmine sõna või teoga. Deviisi pakkus välja akadee-mia esimene rektor õigusteaduste doktor professor Eduard Raska ning see leidis üldise heakskiidu. “Verbis aut Re” nime kannab ka iga kuu väljaantav akadeemia ajaleht.

Mida on kujutatud Sisekaitseakadeemia logol?

Logol on kujutatud must sildrist kolme kuldse kiirega igal risti harul. Must värv sümboliseerib teadmisi, kolm kuldset kiirt valgust, haridust ja haritust. Risti keskel on kujutatud Eesti väike riigivapp. Risti taga on kaks ristuvat hõbedast mõõka, mis sümboliseerivad nii riigi kui ka ristil kujutatud aadete kaitset. Seega tähendab deviis embleemil kujutatud aadete – Eesti riigi, val-guse, teadmiste, hariduse ja harituse – kaitsmist sõna või teoga. Akadeemia logo kinnitati Riigikantselei riigisümboolika osakonnas 20. juulil 1992.

Kes on Siim?

Skulptor Jaak Soans tegi säilinud fotode järgi kuju Vabadussõja ausamba taastamiseks Põltsamaale. Oma algse, patenteeritud kipskuju kinkis ta 1993. aastal akadeemiale. Õppurid võtsid kuju kohe omaks ja andsid talle hellitava hüüdnime “Siim”. Siim asub Tallinnas A-hoone I korruse fuajees ning tema juures korraldatakse mitmeid akadeemiale olulisi üritusi. 2012. aasta keva-del sai Siim endale ka Sisekaitseakadeemia tekli.

9

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


MIN

U A

KA

DEE

MIA

TRADITSIOONIDIgas asutuses kujunevad välja omad traditsioonid ja sündmused, mida lisaks ametlikele riigipühadele pidulikult tähistatakse. Akadeemias kui õppeasutu-ses on nendeks kindlasti ka õppeaasta algus ja lõpp. Traditsiooniliselt algab õppeaasta piduliku rivistuse ehk avaaktusega akadeemia lipuväljakul ning lõpeb tamme istutamise tseremoonia ning lõpuaktusega. n Akadeemia avaaktus. Vaatamata sellele, et esimene avaaktus peeti

halva ilma tõttu Siimu juures, on õppurid traditsiooniliselt rivistatud üles akadeemia Kase tänava lipuväljakule. Uusi akadeemia õppureid tervita-vad siseminister, justiitsminister ja ametite peadirektorid. Pidulikkust lisab aktusele politsei- ja piirivalveorkestri esinemine.

n Akadeemia sünnipäev. Iga aasta 15. aprillil tähistame akadeemia sünni-päeva, milleks on asutamisdokumendi, Vabariigi Valitsuse määruse alla-kirjutamise kuupäev. Asutamisaastapäeva tähistatakse tavakohaselt mitut laadi üritustega: aktuste, spordivõistluste, ballide ja konverentsidega.

n Eesti Vabariigi aastapäev. Igal aastal tähistame piduliku aktusega Eesti Vabariigi aastapäeva, millest võtavad osa ka siseminister, justiitsminister ja ametite peadirektorid. Aktusel annavad ametid üle eristipendiumid kõigi erialade parimatele õppuritele, kaalukaim neist on siseministee-riumi määratav Kaarel Eenpalu nimeline stipendium.

n Tammede istutamine. Esimene tammepuu istutati akadeemia õppe-hoone ette 12. oktoobril 1992 akadeemia õppetöö alguse puhul. Iga-aastane tamme istutamise traditsioon sai alguse aga 1996. aastal, kui akadeemia lõpetas selle esimene lend. Sellest ajast alates on oma puu istutanud Kase tänava pikale tammealleele iga lõpetav lend. Samal päe-val tunnustatakse Siimu juures ka akadeemia parimaid sportlasõppureid.

n Doonorlus. Tavakohaselt on akadeemia üliõpilased ja töötajad olnud tub-lid doonorid. 1993. aastal, akadeemia esimesel tegutsemisaastal, pälvi-sime Eesti Verekeskuse tänukirja edukalt korraldatud doonoripäeva eest. Akadeemiast käis tol korral verd loovutamas 102 õppurit. Tihe koostöö verekeskusega jätkub ka tänasel päeval. Mitu korda aastas korraldab verekeskus akadeemias doonoripäevi ning loovutatud vere kogust võib mõõta sadades liitrites.

n Eduard Raska haua külastamine. Iga aasta 15. aprillil, akadeemia sünni-päeval, külastab Üliõpilasesindus koos kooli juhtkonna ja õppuritega kooli asutaja ning esimese rektori härra Eduard Raska hauda Metsakalmistul, et mälestada lahkunut ja meenutada akadeemia ajalugu. Traditsioon sai alguse 2012. aasta kevadel.

n Sisekonverents. Igal aastal toimub akadeemiasisene konverents, et ühiselt kõigile olulistel teemadel mõtteid vahetada. Oluline osa on selle konverentsi puhul ka õppuritel, kes saavad üritusest osa võtta, et teha kõlavaks õppurite arvamused ja mõtted.

n Lõpuaktus. Õppeaasta lõpetab pidulik aktus, kus siseminister, justiitsmi-nister ja ametite peadirektorid annavad tublidele, peagi ametisse tööle asuvatele, lõpetajatele üle diplomid.

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


MIN

U A

KA

DEE

MIA

KOLLEDŽIDSisekaitseakadeemia koosseisu kuulub neli kolledžit: finantskolledž, justiits-kolledž, päästekolledž ning politsei- ja piirivalvekolledž. Viiendaks kolledžiks võib lugeda sisejulgeoleku instituuti, kus toimub sisejulgeoleku magistri-õppe.

FINANTSKOLLEDŽTolli eriala on Sisekaitseakadeemias õpetatud asutamisest peale. Finantskol-ledži nime all on akadeemias tegutsetud alates 2003. aastast.

Tolli ja maksunduse eriala õppeprogramm on koostatud koostöös Maksu- ja Tolliametiga, et tagada lõpetajate eduks ja arenguks vajalikud teoreetilised teadmised ning praktilised oskused nii avaliku kui ka erasektori finantsvald-konnas. Tolli ja maksunduse eriala lõpetanu saab finantskolledžist kaasa universaalsed ja laialdased teadmised, et asuda tööle ametnikuna finants-valdkonnas nii avalikus kui ka erasektoris, kus rakendust leiavad omandatud teadmised ning abiks on õppetöö jooksul sooritatud praktika.

Eriala lõpetanutel on võimalus jätkata õpinguid Sisekaitseakadeemia magist-rantuuris – sisejulgeoleku magistriõppes.

Direktor: majandusteaduse doktor Uno SilbergAsukoht ja õppetegevus: õppekompleks Tallinnas, B-hoone IV korrus.

ERIALA

Tolli- ja maksunduse täiskoormusega õppe vormis (kõrgharidusõpe)

Õppekorralduse spetsialistid:Ulvi Lahe Jessy KirsipuuAsukoht: Tallinna õppekompleks Asukoht: Tallinna õppekompleksRuum: B-401 Ruum: B-406Telefon: 696 5470 Telefon: 696 5531E-post: [email protected] E-post: [email protected]

JUSTIITSKOLLEDŽJustiitskolledž (kuni 2004. aastani korrektsioonikolledž) kuulub akadeemia koosseisu 1992. aastast. Justiitskolledžis pakutakse vanglaametniku ja kor-rektsiooni alase hariduse omandamise võimalust. Täiendusõppes korralda-takse erinevaid koolitusi vanglateenistujatele.

Justiitskolledži lõpetaja leiab töö vanglateenistuses, Tartu, Viru, Tallinna või Harku ja Murru vanglas. Eduka teenistuskäiguga on kolledži lõpetanute seast sirgunud palju hinnatud erialaspetsialiste, mitmeid tippjuhte, sealhulgas mitu vangladirektorit. Kolledži peamiseks kootööpartneriks on Justiitsminis-

MIN

U A

KA

DEE

MIA

MIN

U A

KA

DEE

MIA

11

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


teerium ja selle haldusalasse kuuluvad vanglad. Lõpetajal on võimalik jät-kata teenistust ka kriminaalhooldusametnikuna.

ERIALAD

korrektsiooni eriala päevaõppe vormis (kõrgharidusõpe)

vanglaametniku eriala päevaõppe vormis (kutseõpe)

Kutseõpe ehk vanglaametniku eriala. Vanglaametniku erialal kestab õpe ühe aasta, mille käigus omandatakse kutseharidus. Õpingute jooksul saab õpilane ülevaate vangistusseadusest, õigusalastest ainetest, psühholoogiast, kriminoloogiast, tulirelvade ja erivahendite kasutamisest, enesekaitsest ning muudest vanglatöös vajalikest oskustest ja teadmistest. Vanglaametniku eriala lõpetanu on hea ettevalmistusega professionaalne nooremametnik. Lõpetaja leiab töökoha vanglasüsteemis valvuri või vanemvalvurina. Kutse-keskhariduse omandanul on võimalus jätkata õpinguid rakendusliku kõrgha-riduse omandamiseks korrektsiooni erialal. Võimalik on kutseõppes läbitud osa ainete ja praktika ülekandmine. Vanglaametniku eriala päevaõppevor-mis õppijale kindlustatakse tasuta toitlustus ja majutus, vajadusel pakutakse ka sõidukompensatsiooni. Kõigile lõpetajatele kindlustatakse töökoht vang-lateenistuses.

Rakenduskõrgharidusõpe ehk korrektsiooni eriala. Õpingute jooksul saab üliõpilane põhjalikud teadmised õigusest, kinnipeetava taasühiskonnastami-sega seonduvast (riskihindamine, karistusaja planeerimine), korrektsioonili-sest sotsiaaltööst, psühholoogiast, vanglatöö taktikast ja paljudest teistest erialastest valdkondadest. Praktiliste oskustena harjutatakse ka enesekait-set, erivahendite kasutamist ja esmaabi andmist. Korrektsiooni eriala lõpe-tanu on hea ettevalmistusega professionaalne vanemametnik. Õppeaeg on kolm aastat. Korrektsiooni eriala läbinul on võimalik töö kõrvalt jätkata õpin-guid Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppes.

Korrektsiooni erialal õppides toetab Justiitsministeerium üliõpilast motivee-riva stipendiumiga, mis koos riikliku stipendiumiga on maksimaalselt 400 eurot kuus. Vanglaametniku eriala päevaõppesse väljastpoolt vanglateenis-tust õppima asujale makstakse stipendiumit alates 250 eurost kuus ja kind-lustatakse tasuta toitlustamine ning majutus.

Asukoht ja õppetegevus: Õppekompleks Tallinnas, B-hoone IV korrusDirektor: Erkki Osolainen

Õppekorralduse spetsialistid:Liis Vihmar Maarja OjassaluAsukoht: Tallinna õppekompleks Asukoht: Tallinna õppekompleksRuum: B-417 Ruum: B-417Telefon: 696 5417 Telefon: 696 5417E-post: [email protected] E-post: [email protected]

MIN

U A

KA

DEE

MIA

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


Praktikate kuraator:Hannes LiivakAsukoht: Tallinna õppekompleksRuum: B-414aTelefon: 696 5416E-post: [email protected]

POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ1. jaanuaril 2010 alustas tööd Politsei- ja Piirivalveamet ning sellega seoses ühendati sama aasta veebruaris politseikolledž ja piirivalvekolledž. Politsei- ja piirivalvekolledž on akadeemia suurim õppeüksus.

Kolledžis on võimalik omandada nii kõrgharidust (politseiteenistuse eriala õppekava) kui ka kutseharidust (politseiametniku ja piirivalvuri õppekavad). Politseiteenistuse eriala õppekavas on kolm süvaõppesuunda: korrakaitse-politsei, kriminaalpolitsei ja piirivalve. Avaliku konkursi kaudu vastuvõetud üliõpilastel on võimalik õppida korrakaitse suunal, ametkonna poolt suuna-tud üliõpilased saavad valida õppesuuna vastavalt oma soovile, arvestades tööandja vajadusi.

Kõrghariduse omandanutel on võimalik õpinguid jätkata Sisekaitseakadee-mia sisejulgeoleku magistriõppes.

Kutseharidus on võimalik omandada õppides politseiametniku või piirival-vuri õppekaval. Õppeaeg on 45 nädalat.

ERIALAD

politseiteenistuse eriala (kõrgharidusõpe)

patrullpolitseiniku eriala (kutseõpe)

piirivalvuri eriala (kutseõpe)

Direktor: politseimajor Priit HeinsooAsetäitjad: politseikolonelleitnant Merle Kutser, politseikolonelleitnant Maiko MartsikAsukoht ja õppetegevus: Kolledž asub Murastes ja Paikusel. Õppetegevus toimub nii Murastes kui Paikuse õppekompleksis

Õppekorralduse spetsialistid:Maarja Bachmann Heli EnnsAsukoht: Muraste PPK õppekompleks Asukoht: Paikuse koolTelefon: 670 7430 Telefon: 447 6752E-post: [email protected] E-post: [email protected]

Marika Laan Asukoht: Muraste PPK õppekompleksTelefon: 670 7434E-post: [email protected]

MIN

U A

KA

DEE

MIA

13

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


Praktikate kuraatorid:Tõnis Kaasik Eva AlliksooAsukoht: Muraste PPK õppekompleks Asukoht: Paikuse koolTelefon: 670 7459 Telefon: 447 6763E-post: [email protected] E-post: [email protected]

PÄÄSTEKOLLEDŽPäästekolledži ja Väike-Maarjas tegutseva Päästekooli esimesed lennud alus-tasid oma kooliteed 1. septembril 1993. Päästekolledž ja Päästekool ühen-dati akadeemia ühtseks kolledžiks 1. septembril 2004. aastal.

Päästekolledž pakub ainulaadset võimalust saada mitmekülgseid teadmisi ja huvitav töö Päästeameti või Häirekeskuse kiirelt arenevas organisatsioonis. Heade kutseoskustega lõpetajad on ühiskonna turvatunde tagajateks ja hin-natud abikäed nii hädaabikutsete menetlemisel, ennetustöös kui ka pääste-sündmuste lahendamisel.

Päästekolledž annab tulevastele päästeteenistujatele põhjaliku ettevalmis-tuse nii kutse- kui kõrghariduse õppesuundadel.

Kolledžis omandatud erialad annavad võimaluse olla abistajaks ja päästjaks nii Eestis kui ka rahvusvahelistel päästeoperatsioonidel.

Päästekolledži koostööpartneriteks on lisaks Päästeametile ja Häirekeskusele ka kiirabiteenuse pakkujad, päästega seotud koolitusasutused välisriikides ning eraettevõtted.

Kolledži lõpetajail on võimalus edasi õppida näiteks Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppes.

ERIALAD

Päästeteenistuse eriala päeva- ja kaugõppe vormis (kõrgharidusõpe)

Päästemeeskonna juhi eriala (kutseõpe)

Päästja eriala (kutseõpe) / Päästekorraldaja eriala (kutseõpe) Direktor: Ain Karafin

Asukoht ja õppetegevus: Kolledž asub Tallinna õppekompleksis, B-hoone I korrusel. Õppetegevus toimub nii Tallinnas kui ka Väike-Maarja päästekoolis.

Praktikad: Päästekolledži õppetöös on praktika olulisel kohal. Selleks, et harjuda kasutama kaitsevarustust ja päästma inimesi kiirelt ja turvaliselt ning menetleda õigesti hädaabikutseid, lahendatakse õnnetusjuhtumeid juba koolis. Õppeaasta kõrghetkeks on rahvusvaheline lõpuharjutus „Sireen“, kus õppijad saavad iseseisvalt näidata oma kutseoskusi.

MIN

U A

KA

DEE

MIA

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


Päästekolledži õppekorralduse spetsialistid:Karin Liivaleht Siret Hobolainen (päästekool)Asukoht: Tallinna õppekompleks Asukoht: Väike-Maarja õppekompleksRuum: B-119 Telefon: 322 8455Telefon: 696 5459 E-post: [email protected]: [email protected]

Praktikate kuraator:Kairi PruulAsukoht: Tallinna õppekompleksRuum: B-123Telefon: 696 544E-post: [email protected]

SISEJULGEOLEKU INSTITUUTEsimene lend sisejulgeoleku magistrante alustas rahvusvahelise õppekava järgi õppetööd 2009. aasta sügisel.

Kaheaastane magistriprogramm annab globaalse ülevaate sisejulgeoleku süsteemist, kuidas see on korraldatud Eestis ja Euroopas ning kuidas toimib erinevate valdkondade koostöö.

Sisejulgeoleku magistriõppe aluseks on praktilise suunitlusega osaliselt rahvusvaheline õppekava. Selleks, et tagada peamiselt Eesti sisejulgeoleku valdkonna sihtgrupile sobiv õppetase, oleme oma meeskonda koondanud tippspetsialistid Eestist ning partnerkõrgkoolidest ja -asutustest, et võimal-dada teemade käsitlemist Euroopa ning kogu maailma praktikast tulenevalt.Õppekava on üles ehitatud nii, et see pakub teadustöö kirjutamist toetavaid ka valdkonnaüleseid juhtimis- ja sisekaitselisi üldaineid. Lisaks on võimalik oma õppekava kujundada, valides endale meelepäraseid valik- ja vabaai-neid vastavalt sellele, kas soovitakse end arendada erialaspetsiifiliselt või valdkondadeüleselt.

Õppetöö toimub nii eesti kui inglise keeles. Pärast sisejulgeoleku magistri-õppe lõpetamist on lõpetajail võimalus jätkata õpinguid doktoriõppes.

ERIALA

Sisejulgeoleku magistriõpe

Asukoht ja õppetegevus: Tallinna õppekompleksRuum: B-201Telefon: 696 5493; 524 0829

Magistriõppe programmijuht: Õppekorralduse spetsialist: Külli Saluste Diana LüütseppE-post: [email protected] E-post: [email protected]

MIN

U A

KA

DEE

MIA

15

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


VEEL OLULISI KONTAKTEÜLDOSAKOND Tallinna õppekompleksÜldtelefon: 696 5644 E-post: [email protected]

ÜLIÕPILASESINDUS Tallinna õppekompleks Ruum: B-314 E-post: [email protected]

ÕPPEOSAKOND Tallinna õppekompleksRuum: A-218 Telefon: 696 5487 E-post: [email protected]

HARIDUSTEHNOLOOG (ÕIS) Tallinna õppekompleksRuum: A-214 Telefon: 696 5437 E-post: [email protected]

RAAMATUKOGU Telefon: E-post: Tallinnas 696 5324 [email protected] 670 7438 [email protected] 447 6753 [email protected] Väike-Maarjas 322 8469 [email protected]

ERASMUS Tallinna õppekompleksRuum: A-211 Telefon: 696 5402 E-post: [email protected]

TURUNDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIOSAKOND Tallinna õppekompleksRuum: A-117, A-118, A-119E-post: [email protected]

JURIST Tallinna õppekompleksRuum: A-221 Telefon: 696 5407 E-post: [email protected]

FINANTSDIREKTOR Tallinna õppekompleksRuum: A-115Telefon: 696 5313 E-post: [email protected]

MIN

U A

KA

DEE

MIA

PEAHOONE TALLINNAS

POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ MURASTES

POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ PAIKUSEL

PÄÄSTEKOLLEDŽVÄIKE-MAARJAS

ELUOLU AKADEEMIAS

17

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


ELUOLU AKADEEMIAS SISEKAITSEAKADEEMIA TALLINNA ÕPPEKOMPLEKS

KUIDAS TALLINNA ÕPPEKOMPLEKSIS ORIENTEERUDA?Suurem osa õppetegevusest on koondunud akadeemia (Kase 61, Tallinn) B-hoonesse. Juhtkond ja tugipersonal asuvad Kase tänava A-hoones. Neid kahte hoonet ühendab galerii, mis tähise osas kuulub A-hoone alla. Akadee-mia ruumide tähistamise süsteem on lihtne – ruumid on tähistatud hoone tähise ning korruse ja toa numbriga, kus kolmekohalise arvu esimene num-ber näitab ära korruse numbri.

Näiteks: päästekolledži direktor asub ruumis B-113 ehk õppehoone (B-hoone) esimesel korrusel. Õppeosakond asub ruumides A-215, A-216, A-217 ja A-218, ehk administratiivhoone (A-hoone) teisel korrusel.

A- ja B-hooneUuel õppuril on orienteerumine Kase tänava õppekompleksis alati natuke aega võtnud. Peaasi on säilitada rahu, sest pärast mõningaid eksirännakuid jõuad ikka õigesse kohta. Kui jääd hätta, aitavad akadeemia töötajad ja õppurid rõõmuga sul õige ruumi üles leida.

A-hoone (administratiivhoones) on: B-hoone (õppehoones) on: n Juhtkond n Kolledžidn Õppeosakond n Raamatukogun Üldosakond n Sööklan Personaliarendusosakond n Keelekeskusn Rahandusosakond n Loenguruumidn Turundus- ja kommunikatsiooni- n Innovaatiliste Haridus- osakond tehnoloogiate Keskusn ERASMUS programmi koordinaatorid n Sisejulgeoleku instituutn Majandus- ja remondiosakond n Õigus- ja sotsiaalteadusten Täiendusõppekeskus keskus

SISSEPÄÄS JA PARKIMINEIga õppur pääseb Sisekaitseakadeemia Kase tänava territooriumile jalgsi või autoga, kasutades akadeemia ID-kaarti. Ühiselamu kasutajatele väljas-tavad kaarte majutusadministraatorid, teistele vastava kolledži õppekorral-duse spetsialist. Kõik kaardid avavad spordikeskuse jõusaali ukse ja pallisaali välisukse, lisaks avab ühiselamu kaart veel ainult oma ühiselamu välisukse. Õhtusel ja öisel ajal (19.00-07.00) avavad need kaardid veel jalgsipääsla ukse (sissepääs Pähkli tänavalt) ja peapääsla sisemise ukse.

Autoga territooriumile sõitmise ja seal parkimise õiguse saamiseks tuleb pärast akadeemia ID-kaardi omandamist täita peapääsla turvatöötaja juures vormikohane avaldus ja jätta see pääslasse ID-kaardi toime aktiveerimiseks.

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

Akadeemia territoorium on tähistatud liiklusmärgiga „Õueala“, mis lubab parkida vaid selleks ette nähtud kohtades ja piirab sõidukite liikumiskiirust (20 km/h). Õppurid võivad oma autot parkida ainult suurel (lippudetagusel) platsil. Hoonete ümbrused ja neile lähemad sõiduteed on päästeautode ligi-pääsu tagamiseks tähistatud parkimise keelualadena. Territooriumil kehtes-tatud liiklus- ja parkimiskorra rikkumise korral võib turvatöötaja annulleerida Teie õiguse tõkkepuu iseseisvaks avamiseks akadeemia ID-kaardiga. Õppehoone (B-hoone) mõlemad välisuksed ja haldushoone (A-hoone) välis-uks lukustuvad ööseks automaatselt kell 19.00 ja 18.00 ja avanevad kell 07.00. Pühapäevadel ja riiklikel pühadel on need välisuksed ööpäevaringselt lukustatud, samuti A-hoone välisuks laupäevadel. Spordikeskuse ja pallisaali välisuksed lukustatakse tööpäeviti kell 22.00 ja nädalavahetustel ja riigipü-hadel on spordikeskuste välisuksed üldjuhul samuti suletud.

Kui õppuril on põhjendatud vajadus õppetöövälisel ajal arvutiklassi (B-327) iseseisvalt kasutada (19.00-21.00), avavad peapääsla turvatöötajad tööpäe-vadel ja laupäevadel õppehoonesse sisenemiseks selle välisukse ja arvuti-klassi ukse. Puhkepäevadel tuleb spordikeskustesse sisenemiseks samuti pöörduda peapääsla turvatöötaja poole, esitades talle oma üliõpilaspileti või ühiselamu kaardi.

MAJUTUS

Õppuritel on võimalus elada ühiselamus. Kase tänaval on ühiselamuid kolm ning kõigis neis on kahe- ja kolmekohalised toad. Ühiselamutes on võimalik nii süüa teha kui ka pesu pesta. Igas toas on tasuta internetiühendus. Arvuti või wifi tugijaama muretseb iga õppur endale ise.

Kontakt: Majutusadministraator Katrin SalumetsAsukoht: III ühiselamuTelefon: 696 5339 E-post: [email protected]

Majutusadministraatori tööruum on III ühiselamus esimesel korrusel, tööaeg on 8.30-17.00.

Ühiselamu tuba on võimalik saada nii üheks ööks kui ka pikemaks perioo-diks. Pikemaks perioodiks toa üürimisel tuleb sõlmida üürileping. Täiendava informatsiooni saamiseks ja lepingu sõlmimiseks pöördu majutusadminist-raatori poole.

TOITLUSTAMINE

Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekompleksis on võimalik süüa sööklas või valmistada ise toitu ühiselamu köögis (Ettevaatust! – kõrbemalastud toit aktiveerib suitsuanduri, kohale tuleb päästeauto). Sööklas saab tasuda nii

19

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

sularahas kui pangakaardiga. Lähim toidupood on Pirita Selver, mis asub akadeemiast läbi männisalu mere suunas jalutuskäigu kaugusel.

POSTI TELLIMINE

Õppuritele saabuv isiklik post võetakse vastu üldosakonnas ja jagatakse kol-ledžite kaupa peapääslas olevatesse sahtlitesse. Sealt saab kätte ka ühisela-mute aadressil Saabunud kirjad. Tähitult saabunud saadetised edastatakse õppekorralduse spetsialistidele, kes need õppuritele edastavad.

Kui teillte ajalehed või ajakirjad SKA aadressile, tuleb sellest üldosakonnale ette teatada (vt „Veel olulisi kontakte“). Vastasel juhul ei pruugi tellimus kohale jõuda.

Sisekaitseakadeemia (Tallinna õppekompleksi) kontaktid:Aadress: Kase 61, 12012 Tallinn Telefon: 696 5644 E-post: [email protected]

POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ MURASTES

KUIDAS MURASTES ORIENTEERUDA?Muraste õppekompleks koosneb kahest osast:

Õppekompleksi I osa on õppehoone, mis sisaldab õppekorpust, aulat ja sööklat.

Õppekompleksi II osa on administratiiv- ja majutushoone, mis on jaotatud nelja korpusesse:

n administratiivkorpus ja TKKK (A)n majutuskorpus (B)n bassein ja meditsiiniline teenindus (B)n raamatukogu (C)n majutuskorpus (D)

Koolis orienteerumisel abistavad suunaviidad.

Eraldi hoonetena on Muraste territooriumil veel teenistuskoerte koolituskes-kus (TKKK) ja õppetreeningbaas, kus asuvad täismõõtmetes spordi-, mati- ja jõusaal ning õppelaboratoorium.

Sissepääs ja parkimine Kooli territooriumile pääseb auto- või jalgvärava kaudu. Juhul kui värav on suletud, saab tõkkepuu- ja jalgvärava juures asuvate fonolukkude abil kor-rapidajaga ühendust võtta. Auto on võimalik parkida ühiselamu kõrval asu-vasse parklasse. Kõik pikema perioodi jooksul territooriumil asuvad transpor-divahendid peavad olema korrapidaja juures fikseeritud.

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


Majutus

Majutusega tegeleb majutusadministraator. Toad on enamasti kahe- ja kolmekohalised. Igal korrusel asub kööginurk ja puhkeruum, kus on võimalik toitu valmistada ja telerit vaadata.

Ühiselamu kontakt:Majutusadministraator Tiina Lendre Telefon: 670 7414

Toitlustamine

Süüa on võimalik kooli sööklas eelneva registreerimise alusel (registreerida tuleb vähemalt 24 t enne söömist). Tasemeõppele on toitlustus tasuta, tei-sed tasuvad hinnakirja järgi. Tasuda saab nii sularahas kui pangakaardiga. Lähim toidupood ja toitlustusettevõte on Tabasalus 6 kilomeetri kaugusel. Ühiselamutes on igal korrusel kööginurk, kus on võimalus toitu valmistada.

Korrapidaja telefon on 670 7400, mobiil 5343 5735 ning lühinumber 79400.

Muraste politsei- ja piirivalvekolledži kontaktid:Aadress: Tilgu tee 55C, Muraste, 76905 Harjumaa Telefon: 670 7402 E-post: info@[email protected]

POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ PAIKUSELKUIDAS PAIKUSEL ORIENTEERUDA?

Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooli õppekompleks koosneb eraldi asuvatest hoonetest. Territooriumile sissekäigu juures paikneb väiksem kol-mekorruseline administratiivhoone, kus asuvad kooli juhtkond, tugipersonal ja e-õppe spetsialist. Vasakut kätt jääb kolmekorruseline õppehoone, kus asub korrapidaja, kellelt saab alati kogu vajaliku informatsiooni.

Õppehoones toimub peamine õppetöö ning seal paiknevad: Esimesel korruselKorrapidamine, relvastuse klass, raamatukogu, suur auditoorium, spordisaa-lid, jõusaal, pääs ühiselamusse.

Teisel korruselÕppeklassid, arvutiklass, videokonverentsiseadmega konverentsiruum, kooli muuseum, õppedistsipliini vanemspetsialistide tööruum, õpetajate kabine-tid, õppepolügoon. Klaasist fuajee kaudu pääseb söögisaali.

Kolmandal korruselÕppeklassidÕppehoonega on kokku ehitatud kahekorruseline söökla, kuhu pääseb hoone teiselt korruselt. Esimesel korrusel on köök ja söökla juhataja kabinet,

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

21

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


teisel korrusel söögisaal. Õppehoonega on ühendatud ka kahekorruseline ühiselamu, mille esimesel korrusel on komandandi kabinet ja pesuvahetuse ruum.

Administratiivhoone taga on kahekorruseline õppehoone, kus paiknevad:

Esimesel korruselKriminalistika labor, õppeklassid, õpetajate kabinetid, meditsiinipunkt, duši-ruumid.

Teisel korruselSiselasketiir ja ühiselamutoad.

Eraldi hoonetena on õppetööks veel taktikamaja, välilasketiir ja auto-moto õppeväljak koos õppeklassiga.

Taktikamajas lihvivad ja kinnistavad õppurid ning politseinikud enda turva-taktikalisi oskusi ja teadmisi. Taktikamajas on klassiruum; õppekorter, kus harjutatakse väljakutsete teenindamist; kinnipidamiskamber; moodulsei-nadega harjutuspaigad, et treenida ruumides liikumist, sisenemist ja sunni rakendamist. Taktikamajas on tänapäevane õppe- ja videotehnika.

Õppurite parkla kõrval asub kahekorruseline IV ühiselamu.

Türgi oja ääres paiknevad abihoonetena veel kooli saun, puhkemaja, tööko-jad ja garaažid.

Kõikide töötajate telefoninumbrid ja e-posti aadressid on Sisekaitseaka-deemia kodulehel ja Paikuse kooli korrapidajal. Küsimuste või probleemide korral tuleb pöörduda esmajärjekorras õppedistsipliini vanemspetsialistide poole, kes suunab vajadusel õigesse kohta või inimese juurde edasi.

Küsimuste lahendamisel saad kindlasti abi ka korrapidaja telefonil 447 6710 või 447 6711.

SISSEPÄÄS JA PARKIMINE

Kooli territooriumile pääseb nii jalgsi kui autoga. Parklana kasutavad õppurid ainult ühiselamu kõrval asuvat parkimisplatsi. Kõigile väljastatakse plastikust uksekiibid, mille abil pääseb ühiselamusse, õppehoonetesse ja saab avada tõkkepuud.

KODUKORD

Politsei- ja piirivalvekolledži kodukorra eesmärk on tagada üliõpilaste, õpilaste ja täienduskoolitusel osalevate isikute edukas ja plaanipärane õppetegevus ning õppurite ja kolledži töötajate nõuetekohane käitumine kooli territooriumil. Kodukorrast leiate õppuri päevaplaani.

Arvutiklassi, jõusaali ja ühiselamu tubade võtmed saab korrapidamisest,

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


registreerides ennast kasutajaks. Öörahu on 23.00-07.00, mil kõik peavad olema oma tubades.

MAJUTUS

Õppijatel on võimalik elada ühiselamus. Ühiselamuid on kolm ning kõigis on kahe-, kolme- ja neljakohalised toad. Igas ühiselamus on puhketuba, TV, külmkapp.

Ühiselamutes on võimalik pesu pesta. Söögitegemise võimalus on ainult IV ühiselamu keldrikorruse söögitoas. Igas toas on tasuta internetiühendus.

Ühiselamu kontakt:Majutusadministraator Maimu SoosaluAsukoht: Ühiselamu 1. korrusel Tööaeg: 8.00–16.30 Telefon: 447 6716 või 5346 2716 E-post: [email protected]

TOITLUSTAMINE

Toitlustus on kooli sööklas viis korda nädalas ja kolm korda päevas kodukor-ras ettenähtud aegadel. Tasuda saab sularahas ja pangakaardiga.

Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooli kontaktid:Aadress: Kooli tee 12, Paikuse alev, 86602 Pärnumaa Telefon: 447 6700 E-post: [email protected]

PÄÄSTEKOLLEDŽI PÄÄSTEKOOL VÄIKE-MAARJAS

KUIDAS VÄIKE-MAARJA PÄÄSTEKOOLIS ORIENTEERUDA?

Päästekooli õppetegevus toimub õppekompleksis Väike-Maarjas, aadressil Jakob Liivi 4 ja 6, ning õppeväljakul, mis asub Vao külas, mõne kilomeetri kaugusel Väike-Maarjast.

Õppekompleks koosneb: n Õppehoonest;n A-õppedepoost;n B-õppedepoost;n Ühiselamust;n Söökla-aulast

Õppehoone on eraldiseisev kahekorruseline hoone, kust leiad õppeklassid, õppekorralduse spetsialisti ja õppejõudude tööruumid.

A-õppedepoos asub päästeautode garaaž, hingamisaparaatide hooldus- ja hoiuruum, kustutusriiete hoiuruum, õppurite riietusruum ning saun.

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

23

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


B-õppedepoos asub päästeautode garaaž, päästevarustuse hooldus- ja hoiuruum ning õppurite riietusruum.

Ühiselamu on neljakorruseline hoone, milles lisaks ühiselamu tubadele asub esimesel korrusel ka raamatukogu.

Söökla-aula hoonest leiad fuajee, kus asub päästekooli valvur, administra-tiivruumid, söökla ning aula koos jõusaaliga.

Päästekooli õppeväljak on 26,8 ha suurusel territooriumil ja seal toimuvad praktilised õppetunnid.

SISSEPÄÄS JA PARKIMINE

Päästekooli territooriumile jalgsi või autoga pääsemiseks ID-kaarti vaja ei ole. Õppurid saavad oma auto parkida päästekooli peaukse ette ning õppe-hoone kõrval asuvatele parkimiskohtadele.

Õppehoone välisuks suletakse üldjuhul kell 18.00. Õppeklassidesse pääse-miseks hilisemal ajal tuleb pöörduda valvuri poole. Päästekooli peauks ning pääs ühiselamusse on avatud ööpäevaringselt.

MAJUTUS

Päästekoolis on kõigil õppuritel võimalik elada ühiselamus. Ühiselamus on renoveeritud kolmekohalised toad, kus kahe toa peale on ka üks duši- ja tualettruum ning esik. Ühiselamus on võimalik nii süüa teha kui ka pesu pesta. Igas toas on tasuta internetiühendus. Kutseõppe õppuritele on majutamine tasuta, rakenduskõrghariduse päeva- ja kaugõpperühmadele tasuline.

TOITLUSTAMINE

Süüa on võimalik päästekooli sööklas kolm korda päevas. Sööklas saab tasuda nii sularahas kui pangakaardiga. Kutseõppe ja rakenduskõrghariduse päevaõppe õppuritele on toitlustamine tasuta, kaugõpperühmadele tasuline. Ühiselamu köökides on võimalik süüa teha.

Päästekolledži päästekooli kontaktid: Aadress: Jakob Liivi 6, Väike-Maarja, 46202 Lääne-Virumaa Telefon: 322 8450 E-post: [email protected]

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


ÕPPIMINE AKADEEMIAS

25

TUD

ENG

IELU

KA

LEN

DER


ÕPPIMINE SISEKAITSEAKADEEMIAS KUIDAS TOIMUB ÕPPETÖÖ?Kõiki Sisekaitseakadeemia üliõpilasi ja õpilasi nimetatakse õpilasteks ja üliõpilasteks. Õppetöö toimub tunniplaani alusel, mis tähendab, et täis-koormusõppes õppiv õppur peab alustama kõikide ainete õppimist selleks ettenähtud ajal. Kõrgharidusõppes tuleb õppuril tasuta õppe jaoks sooritada positiivselt 100% semestris ette nähtud ainetest ehk 30 EAP semestris. Sise-julgeoleku magistriõppes on võimalik õppida ka osakoormusõppes. Osakoor-musõpe on tasuline ja semestris tuleb aineid sooritada vähemalt 15 EAP ulatuses. Kutseõppes õppimine on tasuta.

Kui kõrgharidusõppes täiskoormusega õppival õppuril on järgmise semestri alguses eelmistest semestritest võlgnevusi ja ette nähtud ained ei ole 100% läbitud, tuleb sooritamata ainepunktide eest tasuda. Ühe EAP hind on 30 eurot. Tasu maksmata jätmisel õppur eksmatrikuleeritakse.

Õppeaine mahtu arvestatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides. Ühele Euroopa ainepunktile (EAP kõrgharidusõppes ja EKAP kutseõppes) vas-tab 26 tundi kontaktõppes või iseseisvalt tehtud tööd. Õppekava maht ühe nominaalse õppeaasta kohta on 60 EAP/EKAP.

Õppeained jagunevad kohustuslikeks aineteks ning valik- ja vabaaine-teks.

Kohustuslik aineon õppeaine, mis tuleb õppekava täitmiseks tingimata omandada

Valikaineon õppuri valitud õppeaine õppekavas määratud valikainete moodulist

Vabaaineon õppuri valitud õppeaine akadeemiast või mõnest muust kõrgkoolist

Vaba- ja valikaineid on lubatud õppida õppekava ületavas mahus õppetee-nustasu maksmata kuni 6 EAP ulatuses. Õppekava ületamise eest üle 6 EAP tuleb tasuda õppeteenustasu akadeemia nõukogu poolt kinnitatud tasumää-rade järgi. Registreerumine üleakadeemialistesse vabaainetesse toimub sep-tembris ja jaanuaris õppeinfosüsteemis. Registreerumist korraldab õppeosa-kond.

Valik- ja vabaainesse registreerumine tähendab kohustust sooritada selles aines eksam või arvestus. Ainetes osalemisest pärast registreerumist enam loobuda ei saa.

Üks osa õppetöö kvaliteedisüsteemist on õppurite arvamusküsitlused õppe-töö korralduse, läbitud ainete, õppejõudude õpetamisoskuse jms kohta.

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

S

TUD

ENG

IELU

KA

LEN

DER


ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

S

Selleks, et õppurite õpi- ja olmetingimusi paremaks muuta, avalda alati oma arvamust küsitlustele vastates!

Palju vajalikku infot jõuab õppurini ka e-posti vahendusel, mistõttu on olu-line järjepidevalt lugeda akadeemia e-posti. E-posti aadress on [email protected], meiliaadressi ja parooli saab õppur oma õppekorralduse spetsialistilt.

E-ÕPE JA ÕPPEINFOSÜSTEEM (ÕIS)Õppeaine sooritamiseks vajaliku informatsiooni leiab õppur veebipõhisest õppeinfosüsteemist (ÕIS). ÕISi esitab õppejõud aine läbimiseks vajalikud materjalid (esitlused, juhendid, konspektid, lisalugemine jms) ja kalender-plaani, kus on esitatud õppeaine toimumise kava, teemad, kohustuslik ja soovituslikud allikad ning hindamise kirjeldus. Lisaks ÕISile on võimalus kasutada SKA e-raamatukogu, kust on võimalik õppematerjalide faile õppi-mise eesmärgil salvestada või välja printida.

Õppematerjalide levitamine on keelatud!

ÕIS-i aadress: htpp://sisekaitse.ois.ee

ÕIS sisaldab avalikke ja personaalseid andmeid, millele ligipääsuks on vaja kasutaja enne autentida ID-kaardiga. Õppeinfosüsteem sisaldab õppuri tunniplaani, hindeid, õppekava täidetust ning õppematerjale, samuti on võimalik leida õppejõudude konsultatsiooniajad.

Õppejõud võib õppetöös kasutada ka e-õppekeskkonda Moodle, kus õppe-töö toimub osaliselt veebipõhiselt (e-kursus). Veebikeskkonnas saab esitada kodutöid, rühmatöid, osaleda foorumites, sooritada enesekontrolli ja hinde-lisi teste või harjutusi. E-õppe keskkonna kasutamisel lisab õppejõud sinna ka õppematerjalid ning korralduslikud dokumendid.

Õppematerjalidena on kasutusel õpiobjektid, mis on iseseisvalt läbitavad veebipõhised õppematerjalid.

Sisekaitseakadeemias loodud õppematerjalidega saab tutvuda kodulehel:

www.sisekaitse.ee/opiobjektid

Küsimuste ja probleemide korral saab ÕIS-i ja e-õppe keskkondade alast abi haridustehnoloog Vaiko Mäelt aadressil [email protected].

ÕPPERÜHMA KOOD

Ühel kursusel õppivad õppurid moodustavad õpperühma, iga õpperühm tähistatakse koodiga. Kood koosneb eriala tähisest, õppevormi tähisest ja kolmekohalisest numbrist.

27

TUD

ENG

IELU

KA

LEN

DER


ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

S

Erialade tähised:

F – toll ja maksundus Pt – politseiteenistusK – korrektsioon Pv – piirivalvurMSI – sisejulgeoleku magistriõpe R – päästeteenistusPp – patrullpolitseinik P – päästjaPMJ – päästemeeskonna juht V – vanglaametnikPK – päästekorraldaja

Õppevormi tähised:

S – avaliku konkursi kaudu vastu võetud või statsionaarses õppes õppivad õppurid

K – ametkonna poolt suunatud või mittestatsionaarses õppes õppivad õppurid

Kolmekohalised numbrid: kaks esimest numbrikohta tähistavad õppurite akadeemiasse astumise aasta kahte viimast numbrit. Kolmas numbrikoht on „0“. Kui ühel aastal erialale vastuvõetud õppurid jaotatakse rohkem kui üheks õpperühmaks, siis on kolmandaks numbriks õpperühma järjekorra-number.

Igal õpperühmal on õppurite valitud rühmavanem, kelle põhiülesanne on olla oma õpperühma esindaja, koordinaator, infovahendaja ja nõustaja.

ÕPPETÖÖ VORMID

Õppetöö eesmärk on õppekava täitmine. Õppetöö toimub kontakttundidena, iseseisva töö ja praktikana.

Kontakttund on õppe eesmärgi saavutamine loengu, seminari, kollokviumi, praktilise töö, e-õppe või muus aineprogrammis määratud vormis. Kontakt-tundide maht on kõrgharidusõppes üldjuhul 12–14 akadeemilist tundi ühe EAP kohta, magistriõppes 6–8 akadeemilist tundi ühe EAP kohta. Kutseõppes on kontakttunde maksimaalselt 20–22 tundi ühe EKAP-i kohta.

Praktika on töökeskkonnas juhendaja suunamisel toimuv õppimine praktilise tegevuse kaudu.

Iseseisev töö hõlmab õppuri iseseisvat teadmiste omandamist ning raken-damist, probleemide käsitlemist, ettekannete ettevalmistamist, erialase kir-janduse lugemist, kirjalike tööde (referaat, essee, ainetöö, kursusetöö, uuri-mistöö) koostamist ja eksamiks/arvestuseks ettevalmistamist. Olulisemad iseseisvad tööd on kursusetöö ja lõputöö.

Erinevalt gümnaasiumist toimub suur osa õppetööst iseseisvalt. See nõuab enesedistsipliini ja õpi- ning ajaplaneerimisoskusi, et kõikide ülesannetega tähtajaks ja nõutaval tasemel toime tulla.

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


MIN

U A

KA

DEE

MIA

HINDAMISSÜSTEEM

Hindamine toimub kindlate hindamiskriteeriumite alusel vastavalt õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele. Õpiväljundid on kirjeldatud miinimumtasemel ja positiivse hinde saamiseks peab õppur olema omandanud kõik õpiväljundid.

Hindamine on kas eristav (õppeaine lõpeb eksamiga) või mitteeristav (õppeaine lõpeb arvestusega).

Eristava hindamise puhul hinnatakse kõrgharidusõppes õpiväljundite saavutatuse taset järgmise skaala alusel:

„A“ “suurepärane” – silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavu-tamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine;

„B“ “väga hea” – väga heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused;

„C“ “hea” – heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemate tead-miste ja oskuste osas avaldub ebakindlus ja ebatäpsus;

„D“ “rahuldav” – piisaval tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloo-mustab teadmiste ja oskuste kasutamine harjumuspärases olukorras, kuid erandlikes olukordades avalduvad puudujäägid ja ebakindlus. Rahuldav hinne on piisav õppeprotsessi jätkamiseks;

„E“ “kasin” – minimaalselt lubataval tasemel olulisemate õpiväljundite saa-vutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukor-dades piiratud viisidel, kuid erandlikes olukordades avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus. Kasin hinne on õpingute jätkamiseks või õppe lõpetamiseks piisav, kui nii on õppekavas sätestatud;

„F“ “puudulik” – õppija on omandanud teadmised ja oskused miinimumta-semest madalamal tasemel.

Eristava hindamise puhul hinnatakse kutseharidusõppes õpiväljundite saavutatuse taset järgmise skaala alusel:

Hinne „5” – „väga hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine;

Hinne „4” – „hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite eesmärgipärane kasutamine;

Hinne „3” – „rahuldav” – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel;

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

S

MIN

U A

KA

DEE

MIA

29

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


Hinne „2” – „puudulik” – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel.

Mitteeristava hindamise puhul rakendatakse kaheastmelist skaalat. Sellel sätestatakse tase, millele vastavalt või mida ületaval õpiväljundite saavuta-misel hinnatakse tulemus piisavaks sõnaga “arvestatud” ning millest mada-lamal tasemel tulemus hinnatakse ebapiisavaks sõnaga “mittearvestatud”.

VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSTE ARVESTAMINE (VÕTA)

Akadeemia võib arvestada teistes kõrgkoolides ning muudes õppe- ja koo-litusasutustes läbitud taseme- ning täiendusõpet vastuvõtutingimuste ja õppekava täitmise osana. Samuti on võimalik arvestada töökogemuse ning igapäevase tegevuse ja vaba aja raames toimunud iseseisvat õpet. Varase-mate õpingute ja töökogemuse hindamisel ei võeta arvesse vaba- ja valikai-neid, lõputööd ega lõpueksamit.

VÕTA rakendamisel ei nõuta õppurilt aines uut hindamist (eksamit või arves-tust) teiste õppuritega samadel tingimustel. VÕTA rakendamisel on õppuril võimalik arvestatud õppeainete asemel valida vabaaineid kõigi akadeemias pakutavate õppeainete hulgast.

VÕTA taotlemine toimub ÕIS-is kahe nädala jooksul sügissemestri algusest ning kahe nädala jooksul jaanuari algusest vastavalt akadeemilisele kalend-rile. Taotluse vormistamisel saab nõu vastava kolledži õppekorralduse spet-sialistilt, erialaspetsiifiliste õpingute ja töökogemuse arvestamisega seotud küsimustes nõustab vastava kolledži direktor või tema poolt nimetatud isik. Üldise info saamiseks või probleemide korral aitab õppurit õppeosakond.

Rohkem infot VÕTA taotlemise kohta leiad Sisekaitseakadeemia kodulehelt

www.sisekaitse.ee/vota

ÕPPIMINE JA PRAKTIKA VÄLISMAALÕppuritel on võimalik õppida välismaal: n rahvusvaheliste organisatsioonide, programmide, valitsuste, fondide ja

kõrgkoolide stipendiaadina;n üliõpilasvahetuse korras kõrgkoolide- ja riikidevaheliste lepingute alusel; n isiklikul algatusel, leides vajadusel rahastamisvõimalused.

ERASMUS + PROGRAMM ERASMUS+ programmiga on võimalik välismaal nii õppida kui töötada. Õpin-gute kestus võib olla kolmest kuust kuni ühe aastani, praktika kestus kahest kuuks kuni ühe aastani. Pärast õpingute lõppu on ühe aasta jooksul pärast lõpetamist õigus osaleda äsjalõpetanute praktikal.

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

S

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


MIN

U A

KA

DEE

MIA

Kandideerimiseks esitab õppur ERASMUS + koordinaatorile järgmised dokumendid: n avaldusn motivatsioonikiri (1–2 lk vabas vormis koos põhjendusega, miks on soov

välismaal ja valitud ülikoolis õppida); n väljavõte õpingukaardist;n tõend võõrkeeleoskuse kohta (keel, milles õppur soovib välisülikoolis õppida).

Kandideerimise tähtaeg kevadsemestriks on jooksva õppeaasta november ja järgnevaks õppeaastaks eelmise õppeaasta maikuu. Erasmus+ koordinaa-tor kuulutab vajadusel välja lisakonkursid.

Erasmuse programmi raames saab välismaal õppida ja praktikat teha kokku kuni 12 kuud.

Täiendav informatsioon Erasmuse programmi kohtawww.sisekaitse.ee/valismaal-oppimine

Sisekaitseakadeemia ERASMUS + programmi koordinaator:Katrin Pihl Asukoht: Tallinna õppekompleksRuum: A-211 Telefon: 696 5402 E-post: [email protected]

NÕUSTAMINEAkadeemias õppimise käigus võib õppuril tekkida küsimusi ja probleeme, millele ei osata iseseisvalt lahendust leida. Selliste olukordade lahenda-miseks on õppuril võimalus pöörduda rühmavanema, kolledži direktori, õppetoolide juhatajate, õppejõudude, õppekorralduse spetsialistide ning õppeosakonna töötajate ja välissuhete spetsialisti poole.

Rühmavanem on kaasõppur, kes esindab õpperühma ning aitab lahendada või edastab tekkinud probleemid kolledži töötajatele.

Õppekorralduse spetsialist nõustab tööpäeval õppurit õppekorralduse, õppekava, tunniplaani, stipendiumiarvestuse, õppejõudude, õpingutule-muste hindamise, varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise ning õppeteenustasu küsimustes. Õppekorralduse spetsialist väljastab õppuri soovil väljavõtte õpingukaardist. Küsimustes, mis puudutavad õppuri õigusi ja kohustusi ning õppekava, nõustavad õppurit kolledži direktor või tema asetäitjad.

Õppejõud nõustab õppurit õppeaine läbimise ja arvestuste ning eksamite sooritamise küsimustes õppeaine kalenderplaanis määratud konsultatsiooni aegadel, õppejõu vastuvõtuaegadel või õppejõu ja õppuri vastastikusel kok-kuleppel määratud aegadel.

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

S

MIN

U A

KA

DEE

MIA

31

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


Õppetooli juhatajalt võib nõu küsida tema õppetooli alla käivate ainete ja õppejõudude kohta.

Õppeosakonna töötajad väljastavad tõendeid õppuri õppimise kohta aka-deemias, nõustavad õppurit vastuvõtu ja õppekorralduse küsimustes.

Õppurite arengut ja toimetulekut toetab ja nõustamissüsteemi väljatööta- misega tegeleb õppeosakonna arendusjuht Merle Tammela.

Merle TammelaAsukoht: Tallinna õppekompleksRuum: A-212Telefon: 523 4289E-post: [email protected]

Välissuhete spetsialist nõustab välisüliõpilasi ning üliõpilasvahetuses osa-leda soovivaid õppureid õppimisvõimalustest välismaal.

Turundus- ja kommunikatsiooniosakond aitab ja koordineerib üliõpila-sesinduse tegevusi. Organiseerib üritusi/messe, toetab üliõpilasi, korraldab turundust, kommunikatsiooni, kodulehekülge, sotsiaalmeediat, meeneid ja palju muud.

STIPENDIUMIDSisekaitseakadeemias õppivale õppurile makstavaid stipendiume on kahte tüüpi – põhistipendium ja lisastipendium.

Põhistipendiumi makstakse täiskoormusõppes avaliku konkursi kaudu õppima pääsenud õppurile. Põhistipendiumi makstakse alates õppeaasta algusest kuni õppeaasta lõpuni õppetööl viibitud aja eest. Stipendium lae-kub õppuri arvelduskontole järgneva kuu 20. kuupäevaks. Põhistipendiumi määr on kuni 150 eurot kuus. Õppetöölt puudutud aja eest vähendatakse põhistipendiumi ulatuses, mis vastab puudutud osale. Põhistipendiumi ei vähendata mõjuvatel põhjustel puudumise korral. Mõjuvateks põhjusteks on üliõpilase haigestumine, Sisekaitseakadeemia esindamine või avaliku võimu poolt seatud kohustuste täitmine.

Lisastipendiumi makstakse ühekordselt õppurile, kes on eriliselt silma paistnud õppetöös, esindanud Sisekaitseakadeemiat või aidanud muul viisil edukalt kaasa Sisekaitseakadeemia tegevusele. Lisaks makstakse igakuist stipendiumi näiteks rühmavanematele ja ühiselamuvanematele.

Lisaks on võimalik taotleda Ida-Virumaa stipendiumit ja spordistipen- diumit.

Täpsemat infot stipendiumite ja taotluste esitamise kohta leiab akadeemia kodulehelt

www.sisekaitse.ee/stipendiumi-maksmine

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

S

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


MIN

U A

KA

DEE

MIA

RAAMATUKOGU

Raamatukogu kodulehekülg: www.sisekaitse.ee/raamatukogu

Sisekaitseakadeemia raamatukogu on erialaraamatukogu, mis teenindab akadeemia õppureid ning tagab õppe- ja teadustööks vajalike raamatute ning inforessursside kättesaadavuse. Raamatukogus on Internetiühendusega arvutitöökohad, Wi-Fi leviala ning head võimalused printimiseks, paljunda-miseks, skaneerimiseks ja köitmiseks.

Raamatukogus on müügil kirjastuse väljaanded ja SKA meened. Maksta saab sularahas või pangakaardiga.

KUIDAS SAADA LUGEJAKS?

Lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi ja akadeemiaga õiguslikku suhet tõendava dokumendi alusel. Lugejakaardina kehtib ID-kaart või raamatukogu magnetkaart, mis tuleb iga kord raamatukogu kasu-tamisel esitada.

LAHTIOLEKUAJAD

Tallinna õppekompleksi raamatukogun Õppeperioodil 1. sept.–30. juuni n Suveperioodil 1. juuli–31. august E – K 8.00–17.00 E – R 8.00–16.00 N – R 8.00–18.00 L 9.00–15.00

Politsei- ja piirivalvekolledži raamatukogu Murastesn Õppeperioodil 1. sept.–30. juuni n Suveperioodil 1. juuli–31. august T – R 8.30–17.00 E – R 8.00–16.00 L 9.00–15.00

Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooli raamatukogun Õppeperioodil 1. september–30. juuni paarisnädal paaritu nädal E – K 8.00–16.30 E – K 8.00–16.30 N 8.00–18.00 N 8.00–18.00 R 8.00–13.30 R 8.00–16.30

n Suveperioodil 1. juuli – 31. august E – R 8.00–16.00

Päästekolledži Väike-Maarja päästekooli raamatukogun Õppeperioodil 1. sept.–30. juuni n Suveperioodil 1. juuli–31. august E – N 12.00–20.00 E – R 8.00–16.00 R 8.00–15.00

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

S

MIN

U A

KA

DEE

MIA

33

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


LUGEJA VASTUTUSn 0,05 eurot päevas iga laenutähtaja ületanud raamatu või ajakirja eestn kaotatud või rikutud raamat tuleb asendada samaväärsega või hüvitada

E-KATALOOG RIKSWEB

E-kataloogist on võimalik:n otsida raamatukogus olevaid raamatuid, ajakirju ja lõputöid pealkirja,

autori, märksõna jms aluseln saada ülevaadet kohalolevatest ja väljalaenutatud raamatutestn vaadata oma laenutusi, tähtaegu ja viiviseid ning pikendada laenutus-

tähtaegu; n vaadata uudiskirjanduse nimekirjan e-kataloogist leitud KOHAVIIDA järgi saab raamatu ise riiulist leida

E-kataloog Rikswebi aadress: riksweb.sisekaitse.ee

m-RIKS

m-RIKS on nutitelefoni rakendus, mis on mõeldud Windows Phone telefoni-dele. Rakendus võimaldab sirvida käesolevaid laenutusi, laenutuste ajalugu, raamatukogu uudiskirjanduse nimekirja ning teha otsinguid raamatukogu fondist, reserveerida teavikuid otsingutulemustest ning laenutusi pikendada, kui see on raamatukogu poolt lubatud. Sisse saab logida samade tunnuste ja salasõnadega nagu RIKSWEB-s.

Rakendus on allalaetav telefoni Marketplace või interneti kaudu tiny.cc/m-riks

E-RAAMATUD

E-raamatukogus on võimalik Sisekaitseakadeemia kirjastuse väljaanded e-raamatutena tasuta lugeda ja endale salvestada.

E-raamatuid vaata: www.sisekaitse.ee/e-raamatud

JUURDEPÄÄS INFOLE

Õppuritel on võimalik kasutada EBSCOhost Web ning SAGE Journals Online e-ajakirjade täistekstandmebaase.

Kasutajakoolituse materjalid leiadwww.sisekaitse.ee/kasutajakoolitus

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

S

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


MIN

U A

KA

DEE

MIA

KASULIK TEADARakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe.

Õppe maht on 180 EAP-d, millest vähemalt 15 protsenti moodustab prak-tika. Praktika suurem osakaal on peamine rakenduskõrghariduse erinevus bakalaureuseõppest. Samas tagavad mõlemad ligipääsu kõrghariduse tei-sele astmele ehk magistriõppele. Rakenduskõrgharidusõpe lõpeb lõpu- eksami sooritamise või lõputöö kaitsmisega.

Magistriõpe on kõrghariduse teise astme õpe, mille maht on 120 EAP-d. Sisekaitseakadeemias toimub sisejulgeolekualane magistriõpe ja magistri-õpe koostöös partnerkõrgkoolidega.

Diplom kiitusega (cum laude) antakse rakenduskõrghariduse ja magistri-õppe lõpetanule: n kes on täitnud õppekava täies mahus; n kes kaitseb lõputöö või sooritab lõpueksami hindele “5” või “A”; n kelle kaalutud keskmine hinne õpingute lõppedes on „4,60“ või kõrgem.

Arvesse võetakse kõiki akadeemilisele õiendile kantud hindeid.

Kutseõppes antakse tunnistus kiituskirjaga õpilasele:n kes läbis õppekava täies mahus (sooritas õppekavas ettenähtud kohustus-

likud eksamid, arvestused ja õppepraktika);n kes sooritas kõik eksamid hinnetele „4“ või „5“;n sooritas lõpueksami hindele „5“ või mitteeristava hindamisega eksami

puhul on eksamikomisjoni protokollis märge eriti silmapaistva soorituse kohta;

n kelle kaalutud keskmine hinne õpingute vältel oli „4,50“ või kõrgem, kusjuures arvestatakse kõikide eksamite, õppepraktika ja lõpu- või kutse- eksami hindeid.

Akadeemiline puhkus on õppuri vabastamine õppetöö kohustustest. Aka-deemilist puhkust võimaldatakse õppuri omal soovil üks kord kuni üheks aastaks nominaalõppeaja jooksul. Üldjuhul antakse akadeemilist puhkust semestri lõpust kuni sama semestri lõpuni järgmisel kalendriaastal. Õppuril on õigus saada täiendavat akadeemilist puhkust: tervislikel põhjustel kuni kaks aastat; aja- või asendusteenistusse astumisel kuni üks aasta; lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilisel puhku-sel olijad kuuluvad akadeemia üliõpilaste hulka. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud osaleda õppetööl ning sooritada arvestusi ja eksameid, välja arvatud seadusest tulenevatel erijuhtudel.

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

S

MIN

U A

KA

DEE

MIA

35

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


Eksmatrikuleerimine on õppuri nimekirjast väljaarvamine. Eksmatrikuleeri-mine toob kaasa õppekulude hüvitamise nõude, mis on sätestatud „Raken-duskõrgkooli seaduse“ paragrahvis 273.

Õppekorralduse eeskiri (ÕKE) on põhidokument, mis reguleerib õppetööd ja õppetööalaseid suhteid Sisekaitseakadeemias. Selle dokumendiga on sätestatud õppekorralduse üldnõuded ning töötajate, õppejõudude ning õppurite õppetööga seonduvad õigused ja kohustused. Sisekaitseakadeemia õppekorraldust reguleerivad veel ka mitmed teised korrad ja juhendid, millega soovitame tutvuda meie kodulehel.

ÕKE dokumendid on kättesaadavad Sisekaitseakadeemia kodulehelt www.sisekaitse.ee/oppetegevus

TUDENGI ÕIGUSED JA KOHUSTUSEDÕIGUSED:

n kasutada õppetegevuseks auditooriume, laboratooriume, arvutisaale, raa-matukogu, inventari, seadmeid ja muid vahendeid vastavalt akadeemias kehtestatud korrale;

n saada üliõpilaspilet haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras; n valida oma esindajaid ja olla valitud Sisekaitseakadeemia üliõpilasesindusse; n saada igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust; n saada nõukogu kehtestatud korras akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks

aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;

n esitada rektorile õppekorralduse parendamise ettepanekuid; n esitada rektorile üliõpilasesinduse kaudu põhjendatud esildis õppejõu sobi-

matuse kohta õppeaine õpetamiseks; n saada õppelaenu vastavate õigusaktidega sätestatud tingimustel ning kor-

ras; n saada akadeemialt õppekorraldusalast teavet (sh isikut puudutavatest käsk-

kirjadest teavitamine, näiteks immatrikuleerimine, reimmatrikuleerimine, eksmatrikuleerimine, akadeemiline puhkus jms) vastavalt akadeemias keh-testatud korrale;

n vaidlustada akadeemiast eksmatrikuleerimise otsuse 30 päeva jooksul pärast otsuse teatavakstegemist;

n saada eduka õppimise korral stipendiumi sise- või justiitsministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras;

n mitte hüvitada peale Sisekaitseakadeemia lõpetamist õppekava täitmise

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

S

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


MIN

U A

KA

DEE

MIA

tõttu riigi poolt õpetamiseks tehtud kulutusi riigile järgmistel tingimustel kui: – politsei või pääste valdkonna õppekava lõpetanud isik on pärast kooli

lõpetamist olnud tööl või teenistuses Politsei- ja Piirivalveametis, Pääste-ametis, Siseministeeriumis või selle valitsemisala asutuses ajavahemiku, mis on võrdne ühekordse koolitusajaga, kuid kõige vähem kolm aastat

– maksunduse ja tolli valdkonna õppekava lõpetanud isik on pärast kooli lõpetamist olnud tööl või teenistuses Maksu- ja Tolliametis, Rahandusmi-nisteeriumis või selle valitsemisala asutuses ajavahemiku, mis on võrdne ühekordse koolitusajaga, kuid kõige vähem kolm aastat;

– ettevalmistusteenistuse lõppemist õppekava täitmisega on isik olnud tee-nistuses vanglaametnikuna või teenistuses Justiitsministeeriumis vähemalt kolm aastat;

– lõpetanu on omal algatusel vabastatud töölt või teenistusest seoses püsiva töövõimetuse või perekonnas oleva puudega isiku või vanadus-pensionieas kõrvalabi või järelevalvet vajava isiku hooldamise vajaduse tõttu;

– lõpetanu on teenistusest vanglaametnikuna või teenistusest Justiitsmi-nisteeriumis vabastatud omal algatusel seoses püsiva töövõimetuse või püsivalt töövõimetu perekonnaliikme hooldamise vajadusega;

– politsei- või päästeametnik on nimetatud või määratud muule ametiko-hale ja tema avaliku võimu teostamise õigus on peatunud politsei ja piiri-valve seaduse kuni 2011. aasta 31. detsembrini kehtinud § 66 alusel või alates 2012. aasta 1. jaanuarist kehtiva 5. peatüki 4 prim 1. jao alusel või päästeteenistuse seaduse § 10 prim 1 alusel;

– lõpetanu on jätkanud õpinguid sisekaitselise rakenduskõrgkooli muul sisejulgeoleku valdkonna õppekaval.

n loobuda stipendiumist esitades sellekohase kirjaliku avalduse rektorile; n loobuda tasuta majutusteenuse pakkumisest Sisekaitseakadeemia ühisela-

mutes, esitades sellekohase kirjaliku avalduse rektorile;n loobuda õppeajal tasuta toitlustamisest või toitlustamise kulude hüvitami-

sest rahas, esitades sellekohase kirjaliku avalduse rektorile;n kasutada muid seaduse, rakenduskõrgkooli põhimääruse, sisekorraeeskirja

ja teiste õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud õigusi.

KOHUSTUSED:

n järgida rakenduskõrgkooli seaduse, akadeemia põhimääruse, sisekorraees-kirjade ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud kohustusi ning kanda vastutust nende rikkumise eest;

n teavitada akadeemiat oma kontaktandmete muutusest; n hüvitada riigi poolt tehtud õppekulud, kui üliõpilane: – katkestab mõjuva põhjuseta õpingud; – eksmatrikuleeritakse ebarahuldava õppeedukuse tõttu; – eksmatrikuleeritakse distsiplinaarsüüteo tõttu. n hüvitada riigi poolt tehtud õppekulud, kui Sisekaitseakadeemia lõpetanu:

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

S

MIN

U A

KA

DEE

MIA

37

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


– ei asunud sisekaitselise rakenduskõrgkooli lõpetamisel kolme kuu jook-sul tööle või teenistusse Politsei- ja Piirivalveametisse, Päästeametisse, Siseministeeriumisse või selle valitsemisala asutusse, välja arvatud, kui talle ei pakutud tema kvalifikatsioonile vastavat töö- või ametikohta;

– vabastati avalikust teenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; – vabastati avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo või teo eest, millega

ta põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu; – vabastati avalikust teenistusest, omal algatusel mõjuva põhjuseta; – vabastati teenistusest vanglaametnikuna või teenistusest Justiitsminis-

teeriumis oma algatusel mõjuva põhjuseta; – vabastati teenistusest vanglaametnikuna või teenistusest Justiitsminis-

teeriumis süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; – vabastati teenistusest vanglaametnikuna või teenistusest Justiitsminis-

teeriumis distsiplinaarsüüteo eest.n järgida ametnike eetikakoodeksit ning eriala valdkonna eest vastutavas

valitsusasutuses kehtivad põhimõtteid, kohustusi ja eetikakoodekseid;n järgida õppetöö toimumiskoha kolledži kodukordadega ja muude õigus-

aktidega kehtestatud kohustusi;n anda tagasisidet ainekursustele ja vastata küsimustikele;n täita rühmavanema ja teiste õigusaktidega volitatud isikute antud korral-

dusi.

IT TUGIAkadeemias tagab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) toe Sisemi-nisteeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus ehk SMIT. IKT-toe tagamiseks kasutatakse kõnekeskust, kaughaldust ja kohapealseid tehnikuid.

IKT-toe saamiseks pöördu SMIT IT-abi poole:

1. Helista SMIT IT-abi kõnekeskusesse telefonil 612 33332. Kirjuta SMIT IT-abi e-posti aadressile [email protected]

Kiireloomuliste küsimuste korral on soovitatav helistada, muudel juhtudel on eelistatud suhtlus e-maili teel.

Kui kiireloomulist muret ei ole võimalik telefonitsi lahendada, teavitab kõne-keskus kohe kohapealset tehnikut ja saadab ta abi andma.

Mõlemad abikanalid on avatud ööpäev läbi ning igal nädalapäeval. Sealjuu-res on õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäevadel IT-abi mehitatus väiksem. Seetõttu on ka reageerimine aeglasem, kuid ükski kriitiline probleem tähe-lepanuta ei jää.

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

S

TUDENGIELU

39

KA

LEN

DER


TUDENGIELU

Üliõpilaste huve kaitseb ja tudengielu juhib akadeemia üliõpilasesindus. Esindusse on alati valitud tublimaid üliõpilasi, mitmest endisest üliõpila-sesindusejuhist on saanud akadeemia õppejõud. Paljud akadeemia vilistla-sed on esindusest kaasa saanud toredaid mälestusi ja väärtuslikke organi-seerimiskogemusi.

Üks üliõpilasesindusele oluline tegevusvaldkond on õppurite vaba aja sisus-tamine. Paljud üliõpilasesinduse liikmed on olnud kaasatud Tallinna tuden-gite kevad- ja sügispäevade korraldamisse.

Akadeemia õppurid osalevad juba õpingute ajal ühiskonna turvalisuse taga-mises. Päästeõppurid on vajaduse korral osalenud metsatulekahjude ja merereostuse likvideerimisel, politseiõppurid turvanud suurüritusi. Vajalikku abi on meie õppuritelt saadud nii suusatamise MK etapi, Tartu maratoni kui USA presidendi Barack Obama turvamisel ja muude suurürituste korraldajad.

ÜLIÕPILASESINDUSKõik akadeemia kõrgharidusõppe õppurid moodustavad kokku Sisekaitse-akadeemia üliõpilaskonna. Õppurid on esindatud kolmel tasandil – kursu-sevanem, üliõpilasesindus (ÜE) ja selle juhatus. Kokku moodustub süsteem, mille kaudu õppurite soovid ja mured jõuavad vajalike lahendusteni.

Sisekaitseakadeemia üliõpilaskonna huve esindab ja kaitseb ÜE juhatus nii akadeemia kui riigi tasandil. Juhatuse tegevuse aluseks on õppurkonna põhikiri, millega on sätestatud üliõpilasesinduse õigused ja kohustused.

Akadeemia üliõpilaskonnal on täidesaatev kogu, mille moodustab kolme- kuni seitsmeliikmeline juhatus. Juhatuse valib ÜE igal aastal. Juhatuse pea-mine ülesanne on üliõpilaskonna huvide ja õiguste kaitsmine ning esinda-mine nii Sisekaitseakadeemias kui väljaspool seda. Juhatuse liikmete üles-anneteks on koordineerida oma vastutusvaldkonda kuuluvate toimkondade tööd ning tegeleda küsimuste ja ülesannetega, mis on seotud nende tege-vusvaldkonnaga. ÜE esindus väljastab ka üliõpilaspileteid ja tekleid.

Üliõpilasesinduse juhatuse esimees on Ilona Peterson finantskolledžist. Juhatuse aseesimees kultuuri- ja spordivaldkonnas on Kristjan Kosemäe finantskolledžist. Aseesimees turunduse- ja kommunikatsiooni valdkonnas on Heleri Pärmik finantskolledžist.

Üliõpilasesinduse liikmed on:Finantskolledž – Ilona Peterson, Kristjan Kosemäe, Heleri Pärmik, Anastasija Mironova, Anna Haritonova, Sandra SiilbekPolitsei- ja piirivalvekolledž – Jane Ilves, Marite EinlandJustiitskolledž – Ardo Õiglane, Matis PedakPäästekolledž – Renne Merilo

TUD

ENG

IELU

KA

LEN

DER


TUD

ENG

IELU

Nii juhatusse kui ka üliõpilasesindusse on võimalus kandideerida kõikidel kõrgharidusõppe õppuritel, kes õpivad kandideerimise ajal Sisekaitseaka-deemias. Valimised toimuvad iga aasta märtsikuus. Tule astu julgelt läbi ja anna oma panus tudengiellu!

Kontakt: Asukoht: Tallinna õppekompleksRuum: B-314 E-post: [email protected] Koduleht: www.sisekaitse.ee/tudengid

AKTIIVSisekaitseakadeemia aktiiv on keskmisest kõrgema aktiivsusega õppureid ühendav list, kuhu ÜE püüab edastada võimalikult palju asjalikku infot, et õppureid akadeemias toimuvate sündmustega kursis hoida. Samuti ootab Üliõpilasesindus aktiivi e-postile ettepanekuid, arvamusi, kriitikat ning vas-tukaja erinevate teemade kohta.

Aktiiv annab kõikidele õppuritele võimaluse anda oma panus SKA tuden-gielu korraldamisesse, ilma et nad kuuluksid Üliõpilasesindusse. Näiteks on oodatud kõik arvamuslood ja ettepanekud teemadeks iga kuu ilmuva Verbis aut Re tudengileheküljele.

E-post: [email protected]

KUIDAS TÕENDADA OMA ÕPILAS- VÕI ÜLIÕPILASSTAATUST?Õppuri staatust tõendavad Eesti Üliõpilaspilet ja Eesti õpilaspilet või ISIC-üli-õpilaskaart ja ISIC-õpilaskaart (ISIC Student).Eesti üliõpilaspilet ja Eesti õpilaspilet tõendavad õppuri staatust ja annavad soodustusi vaid Eesti siseselt. ISIC-õpilas- ja üliõpilaskaart on rahvusvaheline õppuri staatust tõendav dokument, millega saab õppuri staatust tõendada ja soodustusi üle Euroopa. ISIC on lühend sõnast International Student Identity Card.

ISIC-piletit on kahte tüüpi:a) ISIC-tavakaartb) ISIC-liitkaart, millel on lisaks õppuri staatuse tõendamise funktsioonile ka pangakaardi funktsioon.

Täpsem info ISIC-kaardi soodustuste kohta aadressil www.isic.ee

KUIDAS ÕPILAS- VÕI ÜLIÕPILASPILETIT SAADA?

Eesti õpilas- või üliõpilaspiletit on võimalik taotleda koolist oma õppekorral-dusspetsialistilt infot küsides. Vajalik on tuua dokumendifoto.Rahvusvahelist ISIC-kaarti on võimalik taotleda veebipõhiselt Minu Kool

41

KA

LEN

DER


TUD

ENG

IELU

kaardihaldussüsteemis (www.minukool.ee). Kaarte väljastab Eesti Üliõpilas-kondade Liit.

n Kui õppur soovib ISIC-tavakaarti, saab taotluse esitada elektrooniliselt. Kui ISIC-pangakaarti, siis tuleb pöörduda vastava panga poole.

n ISIC-kaardi taotlemiseks on vajalik ID-kaardi või pangaparoolide abil sise-neda Minu Kool kaardihaldussüsteemi aadressil www.minukool.ee, kust leiab vastavad juhendid. Vajadusel saab abi ja juhendamist ka Sisekaitse-akadeemia Üliõpilasesindusest vastuvõtuaegadel.

n Taotluse täitma asumisel tuleb arvestada, et taotlusele tuleb lisada foto failina jpg-formaadis. ISIC-kaart maksab 6.4 eurot, millest 2,1 eurot mak-sab kool.

n Elektroonilise taotluse vaatab üle ja kinnitab akadeemia töötaja, kes kont-rollib andmete korrektsust ning õigust piletit taotleda

n E-posti aadressile, mis on taotlusesse märgitud, saadetakse teavitusi kaardi menetlemisest (kui taotlust on vajalik täiendada, kui kaart on saa-bunud kooli jms).

n Pärast taotluse kinnitamist saabub seitsme kuni kümne tööpäeva jooksul tellitud kaart akadeemiasse. ISIC-kaarte väljastatakse teisipäeviti ja ree-deti kell 12.00-13.00 Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekompleksi Üliõpi-lasesinduse ruumis B-314.

Kontakt:Asukoht: Tallinna õppekompleksRuum: B-314E-post: [email protected]

SISEKAITSEAKADEEMIA TEKKEL2010. aasta sügisel kuulutas ÜE akadeemia õppurite ja töötajate seas välja tekli kavandi ideekonkursi, mille tulemusena sündis 2011. aasta alguseks Sisekaitseakadeemia tekkel.

Sisekaitseakadeemia tekkel on mustast sametist põhjaga, kahe hõbedase randi ja kirja „Sisekaitseakadeemia“ ning Sisekaitseakadeemia embleemiga madal nahknokamüts.

Tekli kandmise korra sätestab Sisekaitseakadeemia tekli statuut, mis antakse iga tekliga kaasa.

Tekli tellimine käib ÜE kodulehe kaudu. Enne tellimist saab kõikides SKA raamatukogudes leida näidiste seast endale kõige paremini sobiv tekkel. Tekleid väljastatakse kord kvartalis tellimuse alusel.

Tekli statuut, tellimisvorm ja muu info on üleval esinduse kodulehel www.sisekaitse.ee/tudengid/meened/tekli-tellimine

KA

LEN

DER


TUD

ENG

IELU

SISEKAITSEAKADEEMIA MASKOTTAkadeemia maskotiks on kotkas, kes sümboliseerib julgust, vaprust, jõudu ja teotahtelisust meie õppurite seas. Kotka nimeks on Kadett Kotkas.

TUDENGILEHTTudengileht on iga kuu ilmuva SKA ajalehe „Verbis aut Re“ üks osa, mille sisu üle otsustab Üliõpilasesindus. Leheküljel ilmuvad tudengite arvamus-lood päevakajalistel teemadel, artiklid õppurite tegemistest, info eesoota-vate ürituste kohta ning palju muud põnevat. Üliõpilasesindus ootab kõiki-dele tudengite ettepanekuid, et tudengilehte veelgi paremaks ja sisukamaks muuta. Oodatud on ka kõigi kirjutised ning joonistused.

ÜRITUSEDTUTVUMISPIDU ESMAKURSUSLASTELE – septembris Tutvumispidu on suurepärane võimalus esmakursuslastele ning vanemate kursuste õppuritele üksteisega tuttavaks saada ning koos lõbusalt aega veeta.

REBASTE RISTIMINE – septembris Tegemist on traditsioonilise esmakursuslaste sissepühitsemisega. Üritust korraldavad vanemate kursuste õppurid koostöös Üliõpilasesindusega.

TUDENGITE SÜGIS- JA KEVADPÄEVADNeed on pika traditsiooniga ülelinnalised tudengifestivalid, mille eesmärk on väärtustada üliõpilaselu. Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) eestvedamisel toimub arvukalt põnevaid ettevõtmisi ja üritusi.

TUDENGITE JÕULUPIDU – detsembris Detsembrikuus toimub tudengite jõulupidu, mille organiseerivad Üliõpila-sesinduse eestvedamisel õppurid ise. Jõulupidu toimub igal aastal erinevas akadeemia õppekompleksis.

SÕBRAPÄEVAPIDU – veebruaris Veebruaris korraldab Üliõpilasesindus kõigile õppuritele vahva sõbrapäeva-peo, kus toredad seltskondlikud mängud tujul langeda ei lase.

KEVADBALL – aprillis Üheks ilusaimaks traditsiooniks on akadeemia iga-aastane tudengite kevad-ball, mis toimub aprilli keskel, akadeemia sünnipäeva paiku. Ürituseks vali-vad tudengid enda seast balli peremehe ja perenaise, kelle ülesandeks on õhtu juhtimine ning jooksvate küsimuste lahendamine. Balli korraldab aka-deemia üliõpilasesindus.

43

KA

LEN

DER


TUD

ENG

IELU

EDUARD RASKA HAUA KÜLASTAMINE – aprillis15. aprillil, akadeemia sünnipäeval, külastab Üliõpilasesindus koos kooli juhtkonna ja õppuritega kooli asutaja ning esimese rektori härra Eduard Raska hauda Metsakalmistul.

GRILLIPIDU – mais Enne õppeaasta ametlikku lõppu on akadeemia õppuritel komme pidada koos maha väike grillpidu. Lisaks grillimisele lõbustatakse õppureid erine-vate meeskonnamängudega ning võimalik on ka jalga keerutada. Üritust korraldab akadeemia üliõpilasesindus. Grillipidu toimub igal aastal erinevas akadeemia asukohas.

TAMME ISTUTAMISE TSEREMOONIA – juunisEnne lõpuaktust on akadeemial kombeks korraldada üritus, mida kutsutakse tamme istutamise tseremooniaks. Tegemist on õppeaasta lõpuüritusega, mille raames tunnustatakse parimaid lõpetavaid sportlasi. Tseremoonia lõpus istutatakse akadeemia territooriumi äärde tamm, mis iseloomustab lõpetava lennu tugevust ja sitkust ning meenutab järgmistele lendudele kõiki eelnevaid lende.

KONKURSID

Igal aastal kuulutab ÜE välja põnevaid ja huvitavaid konkursse, millest võib osa võtta igaüks. Traditsiooniks on saanud hubaseima ühikatoa konkurss, mis toimub novembris. Korraldatud on ka akadeemia tekli ja maskoti ideekonkursse ning akadeemia 20. aastapäeva filmikonkurss.

LISAKS PALJU MUID TOREDAID ÜRITUSI JA ETTEVÕTMISI!

KA

LEN

DER


TUD

ENG

IELU

VABA AEGSPORTSisekaitseakadeemia spordivaldkonda koordineerib spordikeskus. Akadee-mia kõikides asukohtades on oma spordiõpetajad, kes kehalise ettevalmis-tuse tunde ja sporditegevusi korraldavad. Kõigi erialade ja õppetasemete õppurid saavad kasutusgraafikute alusel treenida akadeemia spordirajatistes ning võistelda akadeemiasisestel ja Eesti Akadeemilise Spordiliidu võistlus-tel, toetatakse ka osalemist üliõpilaste suvemängudel, Tudengipallil ja SELLi mängudel. Tugevamad sportlased võivad kandideerida üliõpilaste EM, MM või universiaadikoondistesse. Lisaks saavad oma ametkondlikel võistlustel osaleda nii justiitskolledži, politsei- ja piirivalvekolledži kui päästekolledži õppurid. On kavas üleakadeemialine spordipäev, traditsioonilised vastlapäe-vavõistlused, sportimiskampaaniad elektroonilistes keskkondades ning iga kahe aasta tagant moodustatakse õppurite ja töötajate ühendvõistkonnad jõustruktuuride spordimängudel osalemiseks. Heade sporditulemustega õppurid saavad kandideerida semestri spordistipendiumitele.

SKA kolledžitevahelisi meistrivõistlusi korraldab õppuritest spordiaktiiv, kuhu oodatakse kõigi kursuste esindajaid. Spordivõistluste korraldamise ettepane-kutega tuleks pöörduda spordikeskusesse või spordiõpetajate poole. Spor-diprojektideks saab toetustaotlusi koostada SKA spordiklubi kaudu.

Spordiinfot edastatakse kodulehel www.sisekaitse.ee/spordikeskus, samuti e-kirjadega ja kuulutustega teadetetahvlitel. Õppurite kehaline aktiivsus on väga tähtis, sest see aitab saavutada või säilitada ametkondlikeks katse-teks vajalikku kehalist vormi ja hästi lõõgastuda pingelisest õppetööst! Ole aktiivne, jälgi infot! Huvi või küsimuste korral võta kindlasti ühendust.

Spordikeskuse juhataja: Epp JalakasKontakt:Epp JalakasAsukoht: Tallinna õppekompleksTelefon: 696 5481E-post: [email protected]

Lisaks annavad vajalikku spordiinfot ka Leho Tummeleht (Muraste), Rein Mõnnakmäe (Paikuse) ja Ants Rikberg (Väike-Maarja).

KEELEÕPEKeelekeskuses on võimalik esimesel kursusel õppida vabaainena inglise keele grammatikat, eesti ametikeelt ja eesti keelt venekeelse kooli lõpe-tanutele, samuti inglise ja vene keelt, et omandada erialakeele kursuste läbimiseks vajalik üldkeeleoskus. Teisel ja kolmandal kursusel on õppekava-järgsed inglise ja vene erialakeele kursused. Olulisel kohal on keeleõppe ja erialaainete lõimimine.

45

KA

LEN

DER


TUD

ENG

IELU

Õpetajad loovad pingevaba ja loova õhkkonna, on toetavad ja julgustavad ning samas ka tähelepanelikud õppijate individuaalsete vajaduste suhtes. Uute kursuste kavandamise aluseks on üliõpilaste tagasiside ja tegelik vaja-dus.

Keelekeskuse juhataja-lektor: Elen Laanemaa

Kontakt:Elen LaanemaaAsukoht: Tallinna õppekompleksRuum: B-224Telefon: 696 5444 E-post: [email protected]

AJALEHTSisekaitseakadeemial on oma ajaleht „Verbis aut Re“, mis ilmub kord kuus ja on õppuritele tasuta saadaval nii raamatukogus kui ühiselamutes. Tuden-gitelehekülje eest vastutab akadeemia üliõpilasesindus.

Kontakt:Ene PuhmAsukoht: Tallinna õppekompleksTelefon: 696 5529E-post: [email protected]

LAULUKOORAkadeemias tegutseb ka laulukoor. Huvilised saavad oma soovist koori astuda teada anda juba tutvumisnädala käigus.

Kontakt:Ene PuhmAsukoht: Tallinna õppekompleksTelefon: 696 5529 E-post: [email protected]

TUDENGIKORPUSTallinna tudengikorpuse saali kasutamiseks broneerib aegu majutusadmi-nistraator Katrin Salumets.

Kontakt:Katrin SalumetsAsukoht: Tallinna ühiselamuTelefon: 696 5339 E-post: [email protected]

KA

LEN

DER


TUD

ENG

IELU

Eesti Vabariigi hümn

muusika: Fredrik Paciussõnad: Johann Voldemar Jannsen

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,

kui kaunis oled sa!

Ei leia mina iial teal

see suure, laia ilma peal,

mis mul nii armas oleks ka,

kui sa, mu isamaa!

Sa oled mind ju sünnitand

ja üles kasvatand;

sind tänan mina alati

ja jään sull’ truuiks surmani,

mul kõige armsam oled sa,

mu kallis isamaa!

Su üle Jumal valvaku,

mu armas isamaa!

Ta olgu sinu kaitseja

ja võtku rohkest õnnista,

mis iial ette võtad sa,

mu kallis isamaa!

47

KA

LEN

DER


TUD

ENG

IELU

Gaudeamus

Gaudeamus on 1287. aastal loodud ladinakeelne üliõpilaslaul, millele nüüdse kuju andis 1781. aastal Saksa rändlaulik C. W. Kindleben.

Gaudeamus igitur

Juvenes dum sumus;

Post jucundam juventutem,

Post molestam senectutem

Nos habebit humus!

Vivat academia,

vivant professores,

vivat membrum quodlibet,

vivat membra quaelibet,

semper sint in fl ore!

Vivat et respublica

et qui illam regit

vivat nostra civitas,

maecenatum caritas,

quae nos hic protegit!

Vivat nostra brevis est

brevi finietur

venit mors velociter

rapit nos atrociter

nemini parcetur.

Vivant omnes virgines

faciles, formosae

vivant et mulieres

tenerae, amabiles

atque laboriosae!

Olgem rõõmsad

kuni oleme noored.

Pärast rõõmsat noorusaega

pärast rusuvat vanadust

pärib meid muld.

Elagu ülikool,

elagu õppejõud,

elagu iga ülikoolipere liige,

elagu kõik akadeemia liikmed

õitsegu nad igavesti.

Elagu meie vabariik

ja need, kes seda juhivad!

Elagu meie linn,

Metseenide heldus,

kes meid kaitsevad.

Meie elu on lühike,

Ta lõpeb ruttu.

Surm tuleb kiiresti,

haarates meid halastamatult,

kedagi säästmata.

Elagu kõik neiud,

meeldivad ja kaunid

elagu me naised

õrnad, armsad

ja töökad.


KA

LEN

DER

2015

JAANUAR VEEBRUAR MÄRTSE T K N R L P E T K N R L P E T K N R L P

1 2 3 4 1 15 6 7 8 9 10 11 2 3 4 5 6 7 8 2 3 4 5 6 7 8

12 13 14 15 16 17 18 9 10 11 12 13 14 15 9 10 11 12 13 14 1519 20 21 22 23 24 25 16 17 18 19 20 21 22 16 17 18 19 20 21 2226 27 28 29 30 31 23 24 25 26 27 28 23 24 25 26 27 28 29

30 31

APRILL MAI JUUNI

E T K N R L P E T K N R L P E T K N R L P

1 2 3 4 5 1 2 3 1 2 3 4 5 6 76 7 8 9 10 11 12 4 5 6 7 8 9 10 8 9 10 11 12 13 14

13 14 15 16 17 18 19 11 12 13 14 15 16 17 15 16 17 18 19 20 2120 21 22 23 24 25 26 18 19 20 21 22 23 24 22 23 24 25 26 27 2827 28 29 30 25 26 27 28 29 30 31 29 30

JUULI AUGUST SEPTEMBER


1 2 3 4 5 1 2 1 2 3 4 5 66 7 8 9 10 11 12 3 4 5 6 7 8 9 7 8 9 10 11 12 13

13 14 15 16 17 18 19 10 11 12 13 14 15 16 14 15 16 17 18 19 2020 21 22 23 24 25 26 17 18 19 20 21 22 23 21 22 23 24 25 26 2727 28 29 30 31 24 25 26 27 28 29 30 28 29 30

31

OKTOOBER NOVEMBER DETSEMBER


1 2 3 4 1 1 2 3 4 5 65 6 7 8 9 10 11 2 3 4 5 6 7 8 7 8 9 10 11 12 13

12 13 14 15 16 17 18 9 10 11 12 13 14 15 14 15 16 17 18 19 2019 20 21 22 23 24 25 16 17 18 19 20 21 22 21 22 23 24 25 26 2726 27 28 29 30 31 23 24 25 26 27 28 29 28 29 30 31

30

49K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D

KA

LEN

DER

2016

JAANUAR VEEBRUAR MÄRTSE T K N R L P E T K N R L P E T K N R L P

1 2 3 1 2 3 4 5 6 7 1 2 3 4 5 6

4 5 6 7 8 9 10 8 9 10 11 12 13 14 7 8 9 10 11 12 13

11 12 13 14 15 16 17 15 16 17 18 19 20 21 14 15 16 17 18 19 20

18 19 20 21 22 23 24 22 23 24 25 26 27 28 21 22 23 24 25 26 27

25 26 27 28 29 30 31 29 28 29 30 31

APRILL MAI JUUNI


1 2 3 1 1 2 3 4 5

4 5 6 7 8 9 10 2 3 4 5 6 7 8 6 7 8 9 10 11 12

11 12 13 14 15 16 17 9 10 11 12 13 14 15 13 14 15 16 17 18 19

18 19 20 21 22 23 24 16 17 18 19 20 21 22 20 21 22 23 24 25 26

25 26 27 28 29 30 23 24 25 26 27 28 29 27 28 29 30

30 31

JUULI AUGUST SEPTEMBER


1 2 3 1 2 3 4 5 6 7 1 2 3 4

4 5 6 7 8 9 10 8 9 10 11 12 13 14 5 6 7 8 9 10 11

11 12 13 14 15 16 17 15 16 17 18 19 20 21 12 13 14 15 16 17 18

18 19 20 21 22 23 24 22 23 24 25 26 27 28 19 20 21 22 23 24 25

25 26 27 28 29 30 31 29 30 31 26 27 28 29 30

OKTOOBER NOVEMBER DETSEMBER


1 2 1 2 3 4 5 6 1 2 3 4

3 4 5 6 7 8 9 7 8 9 10 11 12 13 5 6 7 8 9 10 11

10 11 12 13 14 15 16 14 15 16 17 18 19 20 12 13 14 15 16 17 18

17 18 19 20 21 22 23 21 22 23 24 25 26 27 19 20 21 22 23 24 25

24 25 26 27 28 29 30 28 29 30 26 27 28 29 30 31

31


KA

LEN

DER

MAGISTRIÕPPE 2015/2016 ÕPPEAASTA AKADEEMILINE KALENDER

15.06.–02.07.15Dokumentide vastuvõtt sisejulgeoleku magistriõppe õppekavale

30.06. ja 02.07.15

Magistriõppe kanditaatide inglise keele taseme testimine

13.–17.07.15 Sisseastumisvestlused

03.–06.08.15 Täiendav vastuvõtt: dokumentide esitamine

13.–14.08.15 Täiendav vastuvõtt: testimine ja vestlused

20.08.15 Sügissemestri tunniplaanide avalikustamine üliõpilastele

01.09.15 Avaaktus

03.09.15 Infotund MSI150 magistrantidele

03.09.15 Sügissemestri õppetöö algus

10.09.15Lõpeb valik- ja vabaainete deklareerimine (k.a üleakadeemialised) (MSI140, MSI150)

11.09.15 Üleakadeemialine spordipäev

17.09.15 Lõpeb VÕTA taotluste esitamine

16.11.15 Magistritööde esitamine talvisele eelkaitsmisele

01.12.15 Kevadsemestri tunniplaanide avalikustamine üliõpilastele

01.–03.12.15 Talvised magistritööde eelkaitsmised

21.12.2015 – 03.01.2016

Jõuluvaheaeg

04.01.16 Köidetud magistritööde esitamine talvisele kaitsmisele

21.01.16 Lõpeb VÕTA taotluste esitamine

27.–29.01.16 Talvised magistritööde kaitsmised

25.–31.01.16 Sügissemestri õppevõlgnevuste likvideerimise nädal

28.01.16 Lõpeb kevadsemestri vabaainete deklareerimine (MSI150)

29.01.16Magistritöö valdkonna muutmiseks uue laiendatud kava esitamine

31.01.16 Sügissemestri lõpp

04.02.16 Kevadsemestri õppetöö algus

19.02.16 Magistritööde teemade ja juhendajate kinnitamine (MSI150)

06.04.16 Magistritööde esitamine eelkaitsmisele (MSI140)

08.04.16 Magistritööde eelkaitsmise seminar (MSI140)


KA

LEN

DER

25.–29.04.16 Magistritööde eelkaitsmine (MSI140)

16.05.16Köidetud magistritööde esitamine sisejulgeoleku instituuti (MSI140)

21.05.16 Lõpeb sügissemestri valikainete deklareerimine (MSI150)

06.–10.06.16 Magistritööde kaitsmised (MSI140)

13.–19.06.16 Kevadsemestri õppevõlgnevuste likvideerimise nädal

17.06.16 Lõpuaktus

19.06.16 Kevadsemestri lõpp

RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPPE 2015/2016. ÕPPEAASTA AKADEEMILINE KALENDER

25.06.–02.07.15Dokumentide vastuvõtt rakenduskõrgharidusõppe õppekavadele

06.–23.07.15 Vastuvõtukatsed, testimine ning kutsesobivusvestlused

03.–06.08.15 Täiendava vastuvõtu dokumentide vastuvõtt

10.–14.08.15 Täiendava vastuvõtu katsed, testimine ja vestlused

20.08.15 Sügissemestri tunniplaanide avalikustamine üliõpilastele

24.08.15 Õppetöö algus politsei- ja piirivalvekolledžis

24.–25.08.15 Tutvumispäevad esmakursuslastele politsei- ja piirivalvekolledžis

31.08.–02.09.15 Tutvumispäevad esmakursuslastele (Tallinn)

01.09.15 Avaaktus


10.09.15 Sügissemestri valik- ja vabaainete deklareerimise tähtaeg


14.09.15 Lõputööde teemade ja juhendajate väljapakkumine

15.09.15 VÕTA taotluste esitamise tähtaeg

15.11.15 Lõputööde teemade ja juhendajate kinnitamise tähtaeg

01.12.15 Kevadsemestri tunniplaanide avalikustamine üliõpilastele

21.12.2015 – 03.01.2016

Jõuluvaheaeg

18.01.16 Kevadsemestri valik- ja vabaainete deklareerimise tähtaeg



KA

LEN

DER

25.–31.01.16 Sügissemestri õppevõlgnevuste likvideerimise nädal

31.01.16 Lõputööde seminari toimumise lõpptähtaeg



25.04.16 Lõputööde eelkaitsmise lõpptähtaeg ja üliõpilaste lõpueksamile lubamine

17.05.16 Köidetud lõputööde esitamise tähtaeg kolledžisse

18.05.–08.06.16 Lõputööde kaitsmised ja lõpueksamite sooritamised

27.05.16 Korrektsiooni eriala üliõpilaste lõpueksamile lubamise tähtaeg

13.–19.06.16 Kevadsemestri õppevõlgnevuste likvideerimise nädal

17.06.16 Lõpuaktus


KUTSEHARIDUSÕPPE 2015/2016 ÕPPEAASTA AKADEEMILINE KALENDER

25.06.–02.07.15 Dokumentide vastuvõtt kutseõppe õppekavadele

06.–23.07.15 Vastuvõtukatsed, testimine ning kutsesobivusvestlused

03.–06.08.15 Täiendava vastuvõtu dokumentide vastuvõtt

10.–14.08.15 Täiendava vastuvõtu katsed, testimine ja vestlused

20.08.15 Sügissemestri tunniplaanide avalikustamine õpilastele

24.08.15 Õppetöö algus politsei- ja piirivalvekolledžis

24.08.15 Tutvumispäev esmakursuslastele politsei- ja piirivalvekolledžis

31.08.15Õppetöö algus päästekolledži õpperühmadele P40, P41, PMJ17, PK10

31.08.–02.09.15 Tutvumispäevad esmakursuslastele (Tallinn)

01.09.15 Avaaktus




01.12.15 Kevadsemestri tunniplaanide avalikustamine õpilastele

21.12.2015 – 03.01.2016

Jõuluvaheaeg


29.01.16 Päästekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus (P39, PMJ17)


KA

LEN

DER



01.02.16Õppetöö algus päästekolledži kutseõpperühmadeleP42, P43, PMJ18

06.–10.06.16 Justiitskolledži kutseharidusõppe lõpueksamiperiood

15.06.15 Justiitskolledži kutseharidusõppe lõpuaktus

16.06.15Päästekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus (P40, P41, PMJ18, PK10)


20.06.–24.07.16 Suvevaheaeg kutseharidusõppele politsei- ja piirivalvekolledžis

25.07.2016III semestri algus kutseharidusõppele politsei- ja piirivalvekolledžis

15.12.2016 Kutseharidusõppe lõpuaktus politsei- ja piirivalvekolledžis

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

JUULI / AUGUST 31. nädal

27 E Marta, Marve, Marvi

28 T Maasika, Vaarika

29 K Olev, Olav, Olavi, Olaf

30 N Kerman, Kermo, Ronald

31 R Ave, Meevi

1/2 L/P 1. juuli Maira, Maire, Mairi, Maris

2. juuli Helger, Helgo, Holger, Olger

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIIIK O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D

32. nädal AUGUST

3 E Kalju, Kaljo

4 T Veera, Veroonika, Veronika

5 K Salme, Salmi

6 N Laine, Laina, Lainela, Laini, Laive, Laivi

7 R Vaido, Vaigo, Vaiko, Hiljar, Hiljo

8/9 L/P 8. aug. Silvia, Silvi, Silva, Silve

9. aug. Deboora, Imma, Melita, Mesike

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


AUGUST 33. nädal

10 E Laurits, Lauri, Lauro, Laur, Laar

11 T Susanna, Suuru, Sanna, Sanne

12 K Klaara, Klaarika

13 N Teetlev, Teet, Teeto, Teedo, Teedu

14 R Gisela, Svea

15/16 L/P 15. aug. Johanna, Hanna, Jaana, Jaanika, Jana, Janika, Janne, Jenny, Nanna

16. aug. Aurel, Aulis, Kuldar, Kullar

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


34. nädal AUGUST17 E Saamuel, Saamo, Saamu

18 T Heleene, Helene, Helena, Elina, Ilona, Helen, Hell, Hella, Helle, Hellen, Helli

19 K Magnus, Maanus, Maano, Mango, Mauno

20 N Taasiseseisvumispäev Bernhard, Benno, Pearn, Pearu,

Päärn, Pääro, Pärn, Pärno

21 R Sven, Sveno

22/23 L/P 22. aug. Iivo, Ivo, Ivar, Ivari, Ivalo

23. aug. Signe, Singe

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


AUGUST 35. nädal

24 E Pärtel, Pärt, Albert, Berta

25 T Tauno, Tunne

26 K Ilmatar, Ilma, Ilme, Ilmi, Hilma

27 N Maimu, Maime, Maimi, Maimo

28 R August, Gustav, Kustav, Kustas, Kusti, Kusto

29/30 L/P 29. aug. Õnne, Õnnela

30. aug. Emil, Mello, Meljo, Miljo

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


36. nädal AUGUST / SEPTEMBER

31 | E Arved, Arvid, Arvi

1 T Ülo, Ülev, Ülar, Ülari, Üllar, Üllart, Üllas, Üllo

2 K Maive, Maivi, Taive, Taivi

3 N Solveig, Veegi

4 R Priidika, Priida, Priide

5/6 L/P 5. sept. Preedik, Reedik, Vidrik, Priidik, Priit, Priido, Priidu

6. sept. Ingel, Angela, Angelika, Aiki

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


SEPTEMBER 37. nädal

7 E Regiina, Reina

8 T Mariann, Marianna, Marianne

9 K Taima, Taimi, Taidi

10 N Lembe, Lembi, Lemme, Lemmi

11 R Aleksander, Aleks, Allo, Sander, Sanno, Sass

12/13 L/P 12. sept. Melanie, Meeli, Meelike, Meila, Meili, Mella, Melli

13. sept. Ervin, Ervi, Ervo

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


38. nädal SEPTEMBER

14 E Raimund, Raimond, Raimo, Raimu, Reimo, Reimu

15 T Kulmo, Kulno, Kurmo, Kuulo

16 K Alice, Aliise, Aila, Aile, Aili

17 N Hildegard, Hilda, Hille, Hilli, Ille, Illi

18 R Tiidrik, Tiit, Tiido, Tiidu

19/20 L/P 19. sept. Erna, Marna

20. sept. Kaupo, Kaubi

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


SEPTEMBER 39. nädal

21 E Lembitu, Lembit, Lembo, Lemmo, Lemmik, Lemmert

22 T Maurits, Mauri, Maur, Marvo

23 K Tekla, Diana, Dolores

24 N Alvar, Alver, Alvo

25 R Ako, Ago, Agu, Agur, Koit, Koido

26/27 L/P 26. sept. Valve, Valvi, Velve, Vilve, Vilvi

27. sept. Elo, Loone, Õrne


VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

40. nädal SEPTEMBER / OKTOOBER

28 E Leonhard, Lennart, Linnart, Linnar, Lenno

29 T Miikael, Mihkel, Mikk, Miko, Miku

30 K Kaur, Kauri, Tauri

1 N Reinhard, Rainer, Rain, Raino, Ragnar, Rauno

2 R Leelo, Leela, Leeli

3/4 L/P 3. okt. Evald, Eevald, Eevo, Evert

4. okt. Randolf, Randel, Rando, Ranno

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


OKTOOBER 41. nädal

5 E Ingeborg, Inger, Ingrid, Inga, Inge, Ingi

6 T Bruno, Edmund

7 K Atso, Ats, Asso, Hasso

8 N Hilja, Hilje, Hilju

9 R Riin, Riina, Riine, Mariina

10/11 L/P 10. okt. Karmo, Varmo, Võso

11. okt. Heldur, Eldur, Haldur, Haldo, Aldur, Aldo

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


42. nädal OKTOOBER

12 E Aare, Aaro, Are

13 T Ebba, Ebe, Epp

14 K Kai, Kaia, Kaie, Kaidi, Kaili, Kaisa

15 N Hedvig, Heda, Hedi, Hädi, Eda, Ede, Heidi, Heivi, Häidi

16 R Sirje, Sirja, Siret

17/18 L/P 17. okt. Vesta, Veste

18. okt. Luukas, Ludvig, Lui

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


OKTOOBER 43. nädal

19 E Tähte, Tähti, Stella

20 T Kaspar, Kasper, Jasper

21 K Ursula, Ulla, Ulrika

22 N Ihan, Ihanus, Jaanus, Jaano, Hannus, Hanno, Annus, Anno

23 R Liivia, Liivi, Liivika, Leevi

24/25 L/P 24. okt. Ermo, Rasmus, Asmus, Asmo

25. okt. Raivo, Riivo, Viivo, Veevo


44. nädal OKTOOBER / NOVEMBER

26 E Amanda, Manda, Aime, Aii, Ami

27 T Eila, Eili, Heili, Häili, Hälli

28 K Siimon, Simun, Siimo, Siimu, Siim, Simmo, Simmu

29 N Alfred, Alf, Fred, Fredi

30 R Urmas, Urmo, Urmet

31/1 L/P 31. okt. Artur, Ardo, Ardu, Arti, Arto

1. nov. Tiia, Tiiu

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


NOVEMBER 45. nädal

2 E Hinge, Hingi

3 T Kaido, Kaidu, Kairo, Kaivo, Kaimo, Kaimar

4 K Herta, Erla, Erle

5 N Vahur, Vaho, Vahto

6 R Adolf, Ado, Aadi, Aado, Aadu

7/8 L/P 7. nov. Kiira, Kiiri, Kirke

8. nov. Nele, Nelli, Nella

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


46. nädal NOVEMBER

9 E Teo, Teodor, Tuudur

10 T Martin, Mart, Mardi, Madro, Märten, Märt

11 K Alev, Elev, Elvo

12 N Konrad, Kuno, Kuuno

13 R Kristjan, Krister, Kristo, Risto

14/15 L/P 14. nov. Alviine, Alvi, Alve

15. nov. Vaike, Vaige, Vaigi, Vaiki

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


NOVEMBER 47. nädal

16 E Arnold, Arno, Arne, Aarne

17 T Heinar, Einar, Ainari, Aino, Egon, Egil

18 K Ilo, Ilu

19 N Eliisabet, Eliise, Elis, Els, Elsa, Else,

Liis, Liisa, Liisi, Liisu, Ilse, Betti

20 R Helmar, Helmer, Helmo, Helmu, Helmur, Helmut

21/22 L/P 21. nov. Pilvi, Pilve

22. nov. Cecilia, Säsil, Silja, Silje, Sille

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


48. nädal NOVEMBER

23 E Kleemet, Leemet, Leemo

24 T Ustav, Ustus

25 K Katariina, Katrin, Katre, Katri, Kadrin, Kari, Kadi, Kati, Kaarin, Karin, Triin, Triina, Triinu

26 N Dagmar, Tamaara, Maara, Maare

27 R Asta, Astra, Astrid

28/29 L/P 28. nov. Laima, Raima, Niina

29. nov. Edgar, Egert

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


NOVEMBER / DETSEMBER 49. nädal

30 E Andreas, Andres, Andrus, Andre, Andro, Ando, Andu, Andi, Anti

1 T Oskar, Osmar, Oss

2 K Aira, Aire, Airi

3 N Leiger, Leino

4 R Barbara, Barba, Parba, Varve, Varje, Varju

5/6 L/P 5. dets. Selma, Selme

6. dets. Nigulas, Nigul, Nikolai, Niilas, Niilo, Nils, Klaus, Laas, Laus

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


50. nädal DETSEMBER

7 E Sabiine, Piine

8 T Külli, Küllike, Külliki, Külve, Külvi

9 K Raido, Raidu, Raigo, Raiko, Raid, Raik, Rait

10 N Juudit, Juta

11 R Daaniel, Taaniel, Tanel, Tani, Taano, Tanno

12/13 L/P 12. dets. Aivar, Aiver, Aivo

13. dets. Lucia, Hele, Ele, Ere, Loviise, Luise, Viise

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


DETSEMBER 51. nädal

14 E Eho, Hengo, Hingo

15 T Kalli, Kelli, Kulla, Killu

16 K Adelheid, Adeele, Ethel, Aade, Aale,

Teele, Haide, Aliide, Liide

17 N Rahel, Raili

18 R Neeme, Neemo

19/20 L/P 19. dets. Maarius, Mario, Mairo

20. dets. Pärja, Pärje

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


52. nädal DETSEMBER

21 E Toomas, Toom, Tom, Tommi

22 T Vambola, Vambo

23 K Eugenia, Senna, SennI

24 N Jõululaupäev Aadam, Tammo, Tamur, Eeva, Eevi, Eva,

Eve, Evi, Ivi, Iivi, Iivika, Eveli, Evelin

25 R 1. jõulupüha Natalie, Neida, Taale, Taali

26/27 L/P 2. jõulupüha 26. dets. Taban, Tehvan, Tahvo, Tehvo, Teho, Sten

27. dets. Sulve, Sulvi, Sula


DETSEMBER / JAANUAR 53. nädal

28 E Piia, Piiu

29 T Merle, Merli, Merili, Mirle

30 K Taavet, Taave, Taavi, Taavo, Tavo

31 N Silvester, Silvar, Silver, Silvo

1 R Uusaasta Algo, Alo, Esmo, Uno, Uuno

2/3 L/P 2. jaan. Algi, Esme, Esmi

3. jaan. Gerhard, Gert, Keerdo, Kert

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


1. nädal JAANUAR

4 E Ruth, Rutt

5 T Lea, Leana, Liia

6 K Aabel, Aabi, Aabo, Aapo, Aap

7 N Kanut, Nuut, Susi, Hirvo

8 R Gunnar, Kunnar, Kunder

9/10 L/P 9. jaan. Veli, Veljo, Vello, Velvo, Veigo, Veiko, Väiko, Venda, Vendo, Venno

10. jaan. Talva, Talve, Talvi

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


JAANUAR 2. nädal

11 E Osvald, Ove

12 T Antonia Ande, Tooni

13 K Hillar, Hillo, Illar, Illart, Illo

14 N Feliks, Õnneleid

15 R Salve, Salvi, Sõlmi

16/17 L/P 16. jaan. Ilmar, Ilmo, Illimar

17. jaan. Anton, Anto, Antu, Hando, Tõnis, Tõnu, Tõnn, Tõnno

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


3. nädal JAANUAR

18 E Laura, Lauli

19 T Hendrik, Henrik, Henri, Heino, Henn, Henno, Enn, Enno, Eno, Heik, Heiki, Heiko, Heigo

20 K Hendrika, Henna, Henni, Henriette, Jete

21 N Agnes, Agneta, Agne, Age, Agi, Aune, Auni, Ines, Neta

22 R Luule, Luuli

23/24 L/P 23. jaan. Rene, Reeno, Räni

24. jaan. Naima, Naimi


JAANUAR 4. nädal

25 E Paul, Paavel, Paavo, Paap

26 T Ulve, Ulvi

27 K Vilja, Vilje

28 N Kaarel, Karel, Karl, Karli, Kaarli, Kaaro, Karro, Kalle

29 R Valter, Valmo

30/31 L/P 30. jaan. Irja, Irje, Jürja, Jürje

31. jaan. Meelitu, Meelit, Meelis, Meelik, Meelo, Meelu, Meeland

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


5. nädal VEEBRUAR 1 E Brigitta, Birgit, Pireta, Piret, Pirja, Pirje, Gita

2 T Säde, Leegi

3 K Hubert, Hugo, Huko

4 N Armiida, Arma, Armi, Miida, Meida

5 R Agaate, Aet, Aita, Ita, Iti

6/7 L/P 6. veebr. Dorotea, Doora, Doris, Tea, Thea

7. veebr. Richard, Riho, Riko, Riku

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


VEEBRUAR 6. nädal

8 E Taalo, Tali, Talis, Talvo

9 T Mehis, Mehto

10 K Ella, Elle, Elli, Ellu, Ellen

11 N Teri, Terje

12 R Alma, Alme, Elma, Elme, Elmi

13/14 L/P 13. veebr. Eke, Ike, Iko

14. veebr. Valentin, Valle, Vallo, Vallot, Vallut, Valjo, Valju

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


7. nädal VEEBRUAR

15 E Tiina, Neidi

16 T Miranda, Miralda, Alda, Aldi, Valda, Velda

17 K Väino, Väinu, Salmo

18 N Karme, Karmen, Karita, Rita

19 R Ülla, Ülle, Ülli, Ülve, Ülvi

20/21 L/P 20. veebr. Meinhard, Meino, Ardi, Hardi, Hardo, Kardo

21. veebr. Aavo, Auvo, Avo


VEEBRUAR 8. nädal

22 E Hela, Heli, Helin, Helina, Helis, Häli

23 T Leho, Lehto, Lehar

24 K Iseseisvuspäev Mattias, Madis, Madi, Matis, Mati, Matti,

Mats, Mait, Maido, Maidu, Mäido

25 N Tuule, Tuuli, Tuulike, Tormi

26 R Ingmar, Ingvar, Ingo, Selmar

27/28 L/P 27. veebr. Helbe, Helve, Helvi

28. veebr. Vilmar, Vilmer, Vilmo

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


9. nädal VEEBRUAR / MÄRTS

29 | E Une, Ulmi

1 T Albo, Albin, Alvin, Armin

2 K Virve, Virvi, Virge, Virgi, Virma, Virme

3 N Egle, Haili, Halliki, Helliki

4 R Eimar, Elmar, Elmer, Elmet, Elmo, Almar

5/6 L/P 5. märts Laila, Laili, Leila, Leili

6. märts Tarmo, Tarmu

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


MÄRTS 10. nädal

7 E Rudolf, Ruudi, Ruut, Ralf, Rolf, Raul

8 T Viilup, Viilo, Vilbo, Lepo

9 K Edvin, Heido, Heivo

10 N Helda, Helde, Heldi

11 R Ain, Ainar, Aigar, Innar, Inno

12/13 L/P 12. märts Rego, Reio

13. märts Ernst, Ernits, Erni, Erno

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


11. nädal MÄRTS

14 E Matilde, Malde, Maldi, Milda, Milde, Meta, Tilde

15 T Valev, Valvo, Valvik

16 K Herbert, Herbi, Heero

17 N Gertrud, Gerda, Kertu, Kert, Kärdi, Kerli, Truude, Truuta, Ruuta, Ruta

18 R Eduard, Edi, Eedi, Eedo, Eedu

19/20 L/P 19. märts Joosep, Joosu

20. märts Malviine, Malvi, Malve

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


MÄRTS 12. nädal

21 E Pent, Pendo, Küllo, Külvo

22 T Viktor, Viktoria

23 K Aksel, Ailo

24 N Albina, Albi, Albe

25 R Suur reede Maria, Marie, Maarja, Marja, Marje, Marjo,

Marju, Mari, Marili, Marika, Maari, Maarika, Manni

26/27 L/P 26. märts Immo, Imand, Imant

27. märts Leida, Leidi, Leia, Laide, Laidi

27. märts - Ülestõusmispühade 1. püha


13. nädal MÄRTS / APRILL

28 E Armas, Armo, Arm, Kallis

29 T Joonas, Joakim, Kimmo

30 K Pille, Sibülle

31 N Irmgard, Irma, Irmi, Hermi, Härmi

1 R Harald, Herald, Harri, Harro

2/3 L/P 2. apr. Ene, Eneken, Enel, Eneli, Enelin

3. apr. Uku, Uko

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


APRILL 14. nädal

4 E Ambrus, Arbo, Arp, Arpo

5 T Irene, Ireene, Reene, Reena, Rena, Renate

6 K Villem, Villi, Villo, Villu

7 N Allan, Allo

8 R Julia, Juuli, Juulika, Lia, Liana, Liane

9/10 L/P 9. apr. Kaira, Kaire, Kairi, Iiris

10. apr. Hindrek, Indrek, Ints, Imre

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


15. nädal APRILL

11 E Hurme, Hurmi, Urmi

12 T Julius, Ulrik, Ullo, Udo, Uudo

13 K Tarvo, Tarvi

14 N Lehe, Lehte, Lehti

15 R Verner, Verni, Uljas, Uljo

16/17 L/P 16. apr. Olivia, Olvi, Olve

17. apr. Ege, Eike, Hiie

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


APRILL 16. nädal

18 E Valdemar, Voldemar, Valdek, Valdeko, Valdo,

Valdu, Valdur, Valmar, Valmer, Volmer, Volli

19 T Aleksandra, Alli, Aalike, Alli, Andra, Sandra

20 K Urva, Urve, Urvi, Orvi, Urbe

21 N Aimar, Aimer, Aimur, Aimo

22 R Meeri, Meri, Merje, Merike

23/24 L/P 23. apr. Georg, Jürgen, Jürgo, Jüri, Jürjo, Jürnas, Jüts, Ürjo

24. apr. Vanda, Vaida, Aada, Iida


17. nädal APRILL / MAI

25 E Markus, Margus, Margo, Marko, Marek, Mark

26 T Tereese, Teesi, Teisi, Reesi, Eesi

27 K Haldi, Haldja, Halja

28 N Lagle, Luige

29 R Kalmer, Kalmo

30/1 L/P 1. mai - Kevadpüha 30. apr. Mirjam, Mirja, Mirje, Miia

1. mai Volber, Valba, Valbe, Valli

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


MAI 18. nädal

2 E Mai, Maia, Maie, Maiu, Maaja

3 T Endel, Endo

4 K Rosalie, Roosi, Saali, Saale, Sale

5 N Loit, Loomet

6 R Aasa, Aase, Asse

7/8 L/P 7. mai Helme, Helmi, Helma, Helmeles

8. mai Timmo, Timmu, Timo

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


19. nädal MAI

9 E Otto, Ott, Kahru

10 T Aino, Aina, Aini, Ainu, Ainike

11 K Liivar, Liivo, Leevo

12 N Vootele, Võitur, Tapper, Rünno

13 R Õie, Õile, Õili, Õilme

14/15 L/P 15. mai - nelipühade 1. püha 14. mai Edith, Eedit, Eede

15. mai Sofia, Viia, Viiu

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


MAI 20. nädal

16 E Ester, Esta, Este, Esti

17 T Taimo, Taimar, Taidur, Taido, Taivo

18 K Eerik, Erik, Erich, Eeri, Eero, Ergo, Ergi, Erko, Erki

19 N Emilie, Emma, Miili, Milja, Milla, Milli

20 R Liilia, Lilian, Liili, Lille, Lilli, Lilja

21/22 L/P 21. mai Konstantin, Kostel, Tiino, Kindel

22. mai Oliver, Leivo

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


21. nädal MAI

23 E Lydia, Liidia, Liidi, Lii, Ly

24 T Alar, Alari, Allar, Aller

25 K Urban, Urbo, Urves, Urve

26 N Vilma, Vilme, Valme, Valmi, Vella, Velli, Miina, Minna

27 R Kalvi, Klaudia

28/29 L/P 28. mai Roman, Roomet, Roome, Roomo

29. mai Laido, Leido, Leidur, Luulik

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


MAI / JUUNI 22. nädal

30 E Argo, Arro

31 T Helga, Helge, Helgi, Helja, Helje, Heljo, Helju, Elga, Olga, Olli

1 K Sirle, Sirli, Sireli, Sirelin

2 N Viivia, Vivian, Viiva, Viive, Viivi, Viivika, Veevi

3 R Kanni, Kannike, Viola, Jolanta

4/5 L/P 4. juuni Toivo, Tõivo, Tõivu, Tõivot, Tõivotu

5. juuni Viljar, Viljer, Viljo, Vilju, Vilimo

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


23. nädal JUUNI

6 E Piibe, Pärle

7 T Robert, Robi

8 K Enda, Endla, Enna, Enne

9 N Haljand, Hallar, Hellar, Helar, Helari, Elar

10 R Amalie, Maali, Maila, Maile, Maili, Mailis

11/12 L/P 11. juuni Imbi, Imme

12. juuni Eskel, Esko

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


JUUNI 24. nädal

13 E Mooni, Moonika, Monika

14 T Leina, Leine, Leini

15 K Viit, Viido, Guido, Kuido

16 N Päive, Päivi, Heelia

17 R Eugen, Kenno

18/19 L/P 18. juuni Aurelia, Auri, Auli, Reili, Reeli, Reelika

19. juuni Sigrid, Siiri, Siivi

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


25. nädal JUUNI

20 E Karola, Karoliine, Karolin, Kaari, Karlotte, Lota

21 T Aht, Ahto

22 K Paula, Pauliine, Liina, Liine

23 N Võidupüha Kalev, Malev, Malvo

24 R Jaanipäev Johannes, Johan, Juhan, Juho, Jaan, Jan, Janek,

Janno, Jukk, Juss, Hannes, Annes, Hans, Ants

25/26 L/P 25. juuni Linda, Lenna, Inna

26. juuni Manivald, Vanevald, Vane, Vaane, Vaano, Vaino


JUUNI / JUULI 26. nädal

27 E Elviira, Elva, Elve, Elvi, Viire, Elfriide, Elfi

28 T Leo, Leopold

29 K Peeter, Peet, Peedo, Peedu, Peep

30 N Päivo, Päivu, Helend

1 R Eha, Ehala, Hämarik

2/3 L/P 2. juuli Milvi, Milve

3. juuli Arvo, Aulik

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


27. nädal JUULI

4 E Virgo, Virmo, Virvo

5 T Kaja, Kajar

6 K Sulev, Sulo

7 N Koidu, Koidula

8 R Ellinor, Eleonoora, Leonoora, Loora, Loore, Noora, Nora

9/10 L/P 9. juuli Aive, Aivi

10. juuli Saima, Saime, Saimi

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


JUULI 28. nädal

11 E Asko, Askur

12 T Hermann, Herman, Armand, Hermo, Härmo, Hrm, Härmel

13 K Margareeta, Margit, Mareta, Maret, Marita, Marge,

Mare, Meeta, Greta, Grete, Kreet, Kreeta, Reet, Reeda

14 N Joel, Joosua

15 R Ragne, Raina, Raine, Raini

16/17 L/P 16. juuli Reinhold, Rinaldo, Rein, Reino, Reinu, Reinut, Ronald

17. juuli Meeme, Meemo

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


29. nädal JUULI

18 E Eerika, Erika

19 T Saara, Saare, Saari, Salli

20 K Elias, Liias, Erland

21 N Tambet, Tulev

22 R Magdaleena, Magda, Made, Madli,

Malle, Mall, Leen, Leena, Leeni

23/24 L/P 23. juuli Senta, Saida, Seida, Siina

24. juuli Kristiina, Kristina, Kristin, Krista, Kristi, Kristel, Kirsti, Kersti, Kerstin, Rista, Riste

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


JUULI 30. nädal

25 E Jakob, Jaagup, Jaak, Jaako, Jako, Jaap, Jass

26 T Ann, Anna, Anne, Anni, Anu, Anete,

Anita, Anneli, Annika

27 K Marta, Marve, Marvi

28 N Maasika, Vaarika

29 R Olev, Olav, Olavi, Olaf

30/31 L/P 30. juuli Kerman, Kermo, Ronald

31. juuli Ave, Meevi

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


31. nädal AUGUST

1 E Maira, Maire, Mairi, Maris

2 T Helger, Helgo, Holger, Olger

3 K Kalju, Kaljo

4 N Veera, Veroonika, Veronika

5 R Salme, Salmi

6/7 L/P 6. aug. Laine, Laina, Lainela, Laini, Laive, Laiv

i 7. aug. Vaido, Vaigo, Vaiko, Hiljar, Hiljo

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


AUGUST 32. nädal

8 E Silvia, Silvi, Silva, Silve

9 T Deboora, Imma, Melita, Mesike

10 K Laurits, Lauri, Lauro, Laur, Laar

11 N Susanna, Suuru, Sanna, Sanne

12 R Klaara, Klaarika

13/14 L/P 13. aug. Teetlev, Teet, Teeto, Teedo, Teedu

14. aug. Gisela, Svea

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


33. nädal AUGUST

15 E Johanna, Hanna, Jaana, Jaanika, Jana, Janika, Janne, Jenny, Nanna

16 T Aurel, Aulis, Kuldar, Kullar

17 K Saamuel, Saamo, Saamu

18 N Heleene, Helene, Helena, Elina, Ilona, Helen, Hell, Hella, Helle, Hellen, Helli

19 R Magnus, Maanus, Maano, Mango, Mauno

20/21 L/P 20. aug. Bernhard, Benno, Pearn, Pearu, Päärn, Pääro, Pärn, Pärno

21. aug. Sven, Sveno

20. august - Taassiseseisvumispäev

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


AUGUST 34. nädal

22 E Iivo, Ivo, Ivar, Ivari, Ivalo

23 T Signe, Singe

24 K Pärtel, Pärt, Albert, Berta

25 N Tauno, Tunne

26 R Ilmatar, Ilma, Ilme, Ilmi, Hilma

27/28 L/P 27. aug. Maimu, Maime, Maimi, Maimo

28. aug. August, Gustav, Kustav, Kustas, Kusti, Kusto

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


35. nädal AUGUST / SEPTEMBER

29 E Õnne, Õnnela

30 T Emil, Mello, Meljo, Miljo

31 K Arved, Arvid, Arvi

1 N Ülo, Ülev, Ülar, Ülari, Üllar, Üllart, Üllas, Üllo

2 R Maive, Maivi, Taive, Taivi

3/4 L/P 3. sept. Solveig, Veeg

i 4. sept. Priidika, Priida, Priide


JÄLGI MEIE TEGEMISI!

K o d u l e h twww.sisekaitse.ee

F a c e b o o kwww.facebook.com/sisekaitseakadeemia, www.facebook.com/sisekaitse

T w i t t e rwww.twitter.com/sisekaitse

Y o u t u b ewww.youtube.com/sisekaitseakadeemia

SKA õppehoonete kompleks Tallinnas

Politsei- ja piirivalvekolledž Murastes

Politsei- ja piirivalvekolledž Paikusel

Päästekolledži päästekool Väike-Maarjas

MurasteTALLINN

Väike-Maarja

Paikuse

PAIDE

VILJANDI TARTU

VÕRU

HAAPSALU

KURESSAARE

KÄRDLA

NARVARAKVERE

PÄRNU

AVARDA MAAILMA!Hea SKA kadett! Kasuta võimalust ja mine välismaale õppima ning praktikale!

Vaata kohe www.sisekaitse.ee/valismaal-oppimine

Tudengiteatmik 2015 2016

Documents

Transcript of Tudengiteatmik 2015 2016