Timor Post

21
C M Y K TERSA 29 SETEMBRU 2015 www.diariutimorpost.tl email: [email protected] EDISAUN NO. 08343312 TERSA 29 SETEMBRU 2015 24 Paginas/ 50 Centavos Diariu Telepon TLP:3321696 Projetu Monumentu Lifau Paradu OE-CUSSE-Projetu konstruksaun Monumentu Lifau ne’ebé kaer hosi Kompañia Morison Construction Unipesoal Lda, to’o agora paradu, tanba kompañia laiha orsamentu atu selu traballadór sira. Kontinua ba Paj.23 Kontinua ba Paj.23 Abaixo Pensaun Vitalísia DILI —Movimentu Universitáriu Timor –Leste (MUTIL) halo asaun pasífiku hasoru estadu liuliu ezije ba Parlamentu Nasionál (PN) atu diskuti fila-fali no halo alterasaun ba lei númiru 1/2007 kona-ba pensaun vitalísia ne’ebé fó pensaun pursen- tu atus ida (100%) ba eis membru órgaun soberanu inklui eis memb- ru governu no eis deputadu sira. MUTL lamenta tebes lei ne’e tan- ba aleinde fó pensaun hanesan ho saláriu báziku membru órgaun so- beranu ne’ebé ativu hela, hahú hosi eis Prezidente Repúblika, eis Prezi- dente Parlamentu Nasionál, eis Primeiru Ministru, eis membru dep- utadu no eis membru governu hotu hetan mos direitu regalias. Katak, eis membru órgaun so- beranu sira liuliu eis Prezidente Repúblika, eis Prezidente Parlamen- tu Nasionál, Eis Primeiru Ministru no eis Prezidente Tribunál Supremu iha mos direitu ba hetan tratamen- tu médiku espesial iha rai-liur ink- Traballador, Domingos Lasi haktuir, sira la servisu semana rua ona tanba kompañia osan laiha. ”Ami sente triste tebes tanba kompañia dehan governu agora la fo osan para selu ami,” Domingos informa ba jornalista sira iha jardin Lifaun, Segunda (28/09). Kontinua ba Paj.23 Opsaun ba Kazu Tasi Timor DILI—Organizasaun Naun Govermental (ONG) sira espera tribunál supremu Organizasaun Na- soens Unidas (ONU) nian bele iha nehan konde- na Austrália, bainhira laiha nehan, di’ak liu estadu Timor-Leste deside hapara dezenvolvimentu greater sunrise. “Ami nia solusaun mak ne’e, husik greater sun- rise ba jerasaun futuru mak deside, ita la presiza Kontinua ba Paj.23 Foto TP: Acacio pinto Movimentu Universitáriu Timor-Leste (MUTL), realiza manifestasaun ba loron dahuluk, Segunda (28/09), iha kampu ex 744, Kulau-Becora-Dili, hodi ezije Parlamentu Nasional atu halo lalais alterasaun ba lei pensaun vitalísia. DILI— Polísia Nasional Timor Leste (PNTL) liuhosi Servisu Investigasaun Kriminal Nasional (SIKN), kaptu- ra tiha ona bandar jogu SDSB ilegal inklui sidadaun Xine- za nain 2, Timoroan nain 13. Iha operasaun ne’ebé SIKN hala’o iha Domingu kalan (25/09), iha Aldeia Jembatang Besi, Suku Lahane Orien- tal, Postu Administrativu Nain Feto Munisípiu Dili, ne’e prende mos sasan eviéndia mak hanesan motor lima (5), kareta tolu (3) inklui kareta ida ne’ebe deskonfia eis Sekretáriu Estadu ho inisiál RN nian no prende osan ha- mutuk US$ 1.770,000, no kupong mutin ne’ebé mak sira Prende Kareta Eis Sekretáriu Estadu Polísia Kaptura Bandar Jogu Ilegál

description

edisaun 29 setembru 2015

Transcript of Timor Post

C M Y KC M Y K

TERSA29 SETEMBRU 2015

TERSA29 SETEMBRU 2015

www.diariutimorpost.tlemail: [email protected]

EDISAUN NO. 08343312 TERSA 29 SETEMBRU 2015

PUBLISIDADE

24 Paginas/ 50 Centavos

Diariu24Telepon TLP:3321696

Projetu Monumentu Lifau ParaduOE-CUSSE-Projetu konstruksaun MonumentuLifau ne’ebé kaer hosi Kompañia MorisonConstruction Unipesoal Lda, to’o agoraparadu, tanba kompañia laiha orsamentu atuselu traballadór sira.

Kontinua ba Paj.23

Kontinua ba Paj.23

Abaixo Pensaun VitalísiaDILI—Movimentu UniversitáriuTimor –Leste (MUTIL) halo asaunpasífiku hasoru estadu liuliu ezijeba Parlamentu Nasionál (PN) atudiskuti fila-fali no halo alterasaun balei númiru 1/2007 kona-ba pensaunvitalísia ne’ebé fó pensaun pursen-tu atus ida (100%) ba eis membruórgaun soberanu inklui eis memb-ru governu no eis deputadu sira.

MUTL lamenta tebes lei ne’e tan-ba aleinde fó pensaun hanesan hosaláriu báziku membru órgaun so-beranu ne’ebé ativu hela, hahú hosieis Prezidente Repúblika, eis Prezi-dente Parlamentu Nasionál, eisPrimeiru Ministru, eis membru dep-utadu no eis membru governu hotuhetan mos direitu regalias.

Katak, eis membru órgaun so-beranu sira liuliu eis PrezidenteRepúblika, eis Prezidente Parlamen-tu Nasionál, Eis Primeiru Ministruno eis Prezidente Tribunál Supremuiha mos direitu ba hetan tratamen-tu médiku espesial iha rai-liur ink-

Traballador, Domingos Lasihaktuir, sira la servisu semana ruaona tanba kompañia osan laiha.

”Ami sente triste tebestanba kompañia dehan governu

agora la fo osan para selu ami,”Domingos informa ba jornalistasira iha jardin Lifaun, Segunda(28/09).

Kontinua ba Paj.23

Opsaun ba KazuTasi Timor

DILI—Organizasaun Naun Govermental (ONG)sira espera tribunál supremu Organizasaun Na-soens Unidas (ONU) nian bele iha nehan konde-na Austrália, bainhira laiha nehan, di’ak liu estaduTimor-Leste deside hapara dezenvolvimentugreater sunrise.

“Ami nia solusaun mak ne’e, husik greater sun-rise ba jerasaun futuru mak deside, ita la presiza

Kontinua ba Paj.23

Foto TP: Acacio pinto

Movimentu Universitáriu Timor-Leste (MUTL), realiza manifestasaun ba loron dahuluk, Segunda (28/09), iha kampuex 744, Kulau-Becora-Dili, hodi ezije Parlamentu Nasional atu halo lalais alterasaun ba lei pensaun vitalísia.

DILI— Polísia Nasional Timor Leste (PNTL) liuhosiServisu Investigasaun Kriminal Nasional (SIKN), kaptu-ra tiha ona bandar jogu SDSB ilegal inklui sidadaun Xine-za nain 2, Timoroan nain 13.

Iha operasaun ne’ebé SIKN hala’o iha Domingu kalan(25/09), iha Aldeia Jembatang Besi, Suku Lahane Orien-tal, Postu Administrativu Nain Feto Munisípiu Dili, ne’eprende mos sasan eviéndia mak hanesan motor lima (5),kareta tolu (3) inklui kareta ida ne’ebe deskonfia eisSekretáriu Estadu ho inisiál RN nian no prende osan ha-mutuk US$ 1.770,000, no kupong mutin ne’ebé mak sira

Prende Kareta Eis Sekretáriu Estadu

Polísia KapturaBandar Jogu Ilegál

C M Y K C M Y K

2 23 KONTINUASAUNTERSA

29 SETEMBRU 2015TERSA

29 SETEMBRU 2015

Hafoin iha semana hirak bakotuk, mosu faktus balun ne’ebémak akontese iha InstituisaunPolisia Nasional Timor-Leste(PNTL), iha sidadaun Indonéziaida mak tuir izame hodi saisidadaun timoroan, ho nune’e

mosu kedas diskusaun lubun idaiha públiku katak presija verifi-ka iha Komisaun funsaun públi-ka konaba sidadaun estranjeirus.

“Ami sei halo levanta-mentu dadus ba situasaun idane’e ne’ebé Ministerio ida-idak,

instituisau ida-idak ita heinkatak sira bele ajuda oinsa re-zolve situasaun sira ne’e, hareeba lei ne’ebé iha,”PrezidenteKFP, Fuastino Cardoso Informaba jornalista sira iha PalasioPrezidensial Bairo Pite-Dili, Se-gunda, (28/9), hafoin partisipaserimonia tomada de posse baadjunta Prokuradoria Jeral daRepúblika Zelia Trindade.

Nia hatutan to’o oras ne’edadauk KFP akompaña de’it in-formasaun hosi mídia sira maibeseidauk iha dadus kona-ba kazune’e, tanba ne’e KFP kontinuabuka hatene sobre sidadaun es-tranjeiru sira ne’ebé mak saiFunsionariu públiku iha institu-isaun estadu nian.

Maske nune’e Prezidente KFPhateten ho kazu ne’e instituisaunestadu nian ida-idak presiza ha-ree ba aspetu ida ne’e tanba tuirnia katak, sidadaun estranjeiruiha instituisaun estadu ne’e la’osbarak maibé iha instituisaun bal-un de’it, tanba Funsionariu sirane’e desde tempu UNTAET nianhala’o ona kna’ar iha instituisaunestadu nian.

“Ita tenki hatene katak ne’e,kazu la’os foun, maibe ne’e tem-

KFP Sei Halo Levantementu DadusSidadaun Estranjeiru Sai Funsionariu

DILI—Komisaun Funsaun Públiku (KFP)seidauk iha dadus kona-ba sidadaun estran-jeiru sai Funsionariu públiku, maibé sei halolevamentu dadus, hodi identifika kada insti-tuisaun.

Iha fatin hanesan, Mane-jer projetu Monumentu Lifau,Françisco Ximenes hatete,projetu ne’e paradu semanarua ona, tanba kompañiaseidauk iha osan hodi selu tra-ballador sira ne’e.

“Ami nia servisu paradu,tanba ami atu hola sasankona-ba servisu ninian makaorsamentu laiha no traballad-ór lokal sira iha projetu ne’emós osan laiha atu ami selusira,”nia esplika.

Ho problema ne’e, ko-mpañia foti desizaun ida hodihapara tiha servisu ne’e, kuan-du orsamentu iha maka ko-mpañia bolu fali traballadórsira ne’e hodi mai kontinua faliservisu.

“Ami sei hein to’o guvernuaprova osan maka ami bolutraballadóres sira atu kontin-ua sira nia servisu, tanbakuandu ami haruka sira atuhala’o servisu hotu maka osanlaiha atu selu sira mós hane-san deit, tanba ema hotupresija osan,”nia informa.

”Ami nia servisu la’o kleurtiha ona maibé ate agora amiseidauk hetan osan pursentu

Projetu............... HUSI PAJ.1

ida (1%), hosi governu liu hosiMinistériu Turismu Arte no Kul-tura (MTAK),”nia dehan.

Tuir nia, oras ne’e dau-daukkonstruksaun ba projetu Monu-mentu Lifau atinji ona 65 pursen-tu, tanba ne’e nia husu ba estadutenke aprova orsamentu lalais atunune’e kompañia bele finalijapronjeitu ne’e antes 28 de No-vembru.

“Ami pronto atu finalija pro-jetu ne’e antes selebrasaun 28Novembru no festa tinan 500 ihaLifau, maibé difikuldade ba amimaka osan atu selu traballadorinklui hola material,”nia sujere.

Nia dehan tan, total traballa-dor ne’ebé servisu iha projetuMonumentu lifau hamutuk 118,kompostu hosi traballadór lokaliha 86 no traballadór estranjeiruiha 32.

Projetu ne’e ho naran NewDesign Of Monument Lifau, Pro-jetu ne’e nia nain maka Min-istériu Turismu Arte no Kultura(MTAK), ho numeru kontratu176/GMTAC/V/2015, Orsamen-tu ba projetu ne’e hamutukU$1,401,731.69 ho ninia tenpuservisu loron 210.

Ho problema ne’e, jornalistasira tenta atu entervista ho Pres-idente ZEEMS, Mari Alkatirimaibé nia responde ba jornalistasira katak tenpu agora laos enter-vista, tenpu atu servisu.

Nune’e mos, Xefi Gabinete

Ministériu Turismu, Françiscodos Santos, hatete projeito min-istériu nian ne’ebé implementaiha Oe-cuse hamutuk rua, pro-jeito rua ne’e la liuhusi tenderi-zasaun tanba projetu rua ne’eministériu deside hodi fó direitaba kompañia sira.

”Ministériu Turismu iha pro-jeito rua mak iha Oecusse, idamaka Monumentu Lifau halohosi kompañia Morizon no idaseluk fali maka Jardin Maritimahalo hosi kompañia Damenia,”nia infórma foin lalais ne’e iha niaservisu fatin Farol.

Husu kona-ba projeito ruane’e tuir tenderizasaun ka lae, niahatan hodi dehan, tanba tempulimitadu teb-tebes no mós kon-siensia hosi entidades sira liuhosi Konsellu Ministru (KM),hodi fóti desizaun ida katak belehatudu deit ona kompañia ne’ebémak bele kaer obra ne’e.

“Hanesan hau dehan tiha onakatak tanba tempu limitadu teb-tebes, entaun projeito hirak ne’ela tuir prosesu tenderizasaun tan-ba desizaun mai hosi KonselloMinistru, ne’ebé tekniku la’o tuirorientasaun ministériu nian,”niaesplika.

Nia dehan, orsamento ne’ebémaka governu liu hosi MinistériuTurismu aloka ba projetu ruahanesan monumentu Lifau hoJardin Maritima hamutuk mil-iaun rua resin. (jos/ono)

faan.SIKN lori kedas autór ho

eviénsia hirak ne’e ba hatamaiha sela hodi prosesa tuir lei,inklui Xinez nain rua ne’e uzapasaporte turista hodi hala’o

Polisia................... HUSI PAJ.1

KAPITAL

DILI—Estudante Finalista (EF)hosi Eskola Sekundária Jerál 28Novembru hamutuk ema na’in335 preparadu ona atu tuir EzameNasionál iha loron 26 to’o loron28 fulan Outobru tinan 2015.

Informasaun ne’e hato’o hosiDiretur Eskola Sekundária Jeral28 Novembru, Luis Salsinha hositotal estudante ne’e kompostuhosi siensia teknologia ema na’in101 no siensia humanas 234 makpositivu ona atu tuir ezame.

“Ami nia estudante preparaduona atu tuir ezame iha fim deOutobru tinan ida ne’e,” Luis

Salsinha ba Jornalista sira ihaBecora Dili, Segunda (28/9).

Nia esplika, materiál profe-sores sira avansa ho livru ne’ebémak iha hodi hanorin estudanteno halo preparasaun ba estudantesira atu tuir ezame nasionál.

Aleinde ne’e iha sorin selukDiretur Eskola Tékniku Volak-sionál Ekonomia, António J. Ran-gel Pinto informa mós katak sirania estudante preparadu onamaizumenus 55% atu hasoruezame nasionál.

Nia informa katak materiaizame, preparadu tiha ona hosi

Ministériu Edukasaun atu belefahe ba eskola sira hodi belehalao izame tuir kalendariune’ebé determina.

Konaba fasilida eskolaTékniku vokasionál presizabuat barak maibé, buat hotuatu hadi’a tenki mai hosi planuho apoiu governu sentral nian.

Antonio informa, kadeirano meza sufisiente, maibé es-kola sei menus Laboratoriu,biblioteka, fatin administasaunno komputador, totalestudante 567 total profesoreshamutuk 64.(fer)

DILI—Eskola Tékniku Voka-sionál Becora agora dadaunhetan ona rehabilitasaun,hafoin primeiru Ministru RuiMaria de Araújo halao vizitaurjensia iha fulan hirak bakotuk.

Progresu rehabilitasauneskola ne’ebé mak finansiadireita hosi MinistériuEdukasaun (ME), tuir obser-vasaun jornalista iha terrenuhorsehik, servisu na’in sirakomesa halao rehabilitasaun.

“Ami nia eskola hetan ke-das atendemntu urjenti hodihalo rehabilitasaun, lo’ashalo rehabilitasaun ba esko-la eskola hotu, maibé sira re-habilita de’it sala de aula rua,halo moru haleu, hadi’a harisfatin no dada bee moos,”Diretor eskola António Ran-gel ba jornalista sira iha es-kola Tékniku vokasionál ihaBecora, Segunda (28/9).

Ekipa Servisu na’inne’ebé mak halo rehabilita-saun ba eskola ne’e hosi ko-munidade kopera ho eskola,maske orsamentu rehabilita-saun seidauk iha informa-saun klaru, maibé diretórsente kontente tanba bele re-habilita ona eskola refere.

“Espera rehabilitasun baami nia eskola ne’e sei la hotuiha ne’e de’it, maibé sei kon-tinua nafatin,”António ko’alia.

Iha parte seluk DireturEskola Sekundária Jeral 28Novembru, Luis Salsinhainforma konaba kondisauneskola hanesan odamatanno janela iha eskola referemaioria át, maske hato’oona relatoriu maibéseidauk iha Rezultaduruma atu halo rehabilita.

“Maioria ne’e, odama-tan no janela mak áat, ha-mutuk 16, problema sirahanesan ne’e ami hato’oona ba governu liu hosiMinistériu Edukasaun Isira rasik mai haree ona,maibé atu fó resposta idamai ami atu hadi’a,sedauk” Luis Salsinhahatete ba Jornalista siraiha ESG 28 NovembruBecora.

Nia dehan ho kondis-aun fiziku eskola ne’ebé la-dun favorese, eskola rasikLaiha orsamentu atuhadi’a, tanba ne’e nu’udareskola Estadu nian, lider-ansa no Estrutura eskolatau laran hela ba Min-istériu Edukasaun hodi tauatensaun.

Ba fasilidade sira ne’ebémak át hanesan janela noodamatan, ohin loron es-kola esforsu hodi taka hotripleks no kalen ba janelano odamata.(fer)

Opsaun................... HUSI PAJ.1

bolu dehan terburu-buru(ansi) hodi dezenvolve sunrise,kazu iha tribunál bele la’o, ten-ke sukat, tanba ita kazu toluiha tribunál no gasta ona osanlubuk ida,” afirma PeskijadórLao Hamutuk, Juvinal Diaz baDiáriu ne’e iha nia kna’ar fa-tin, Bebora, Segunda (28/9).

Sosiedade Sivíl sira ko’aliakestaun ne’e tanba governuTimor-Leste la konkorda hopozisaun governu Austráliane’ebé hatete katak Austráliaiha direitu juridisionalabsoluta no eskluzivu ihaÁrea DezenvolvimentuPetrolíferu Konjuntu (JPDA).

Governu Timor-Leste fóona notifikasaun kona-bainisiasaun prosesu arbitrazenkona-ba tratadu tasi Timor.Iha notifikasaun ne’e GovernuTimor-Leste la konkordapozisaun Austrália

Porta Voz Governu, AgioPereira hasai deklarasaunofisiál iha loron Kinta (24/09)liu ba hodi hatán ba polítikagovernu Austrália nian kona-ba tratadu iha Tasi Timor.

Peskijadór hosi LaoHamutuk, Juvinal Diazkonkorda pozisaun estadu TLhodi lori Austrália ba tribunálarbitrazen internasionál hodidefine loloos frontreira tasientre rai rua nian.

Maibé Lao Hamutuk husuba estadu tenke esplikatribunál ida ne’ebé TL lori ba.

“Tanba tribunál Interna-tional Court of Justice nian,Austrália labele hetan legal by

ending katak bainhira tribunáldeside katak Austrália sala mós,Austrália dehan ami labele tuir,tanba Austrália la’ós parte hosiprosesu rezolve frontreira tasi homandatóriu nian, entaun Timor-Leste bele lori Austrália batribunál maibé tribunál ihanehan karik, entaun di’ak, hodifó presaun ba Austrália,”Peskijadór Lao Hamutuk,Juvinal Diaz informa ba Diáriune’e iha nia kna’ar fatin, Bebora,Segunda (28/9).

Nia dehan, bainhira tribunáldeside a favor ba TL, maibéAustrália la konkorda, entaunTL lakon rekursu lubuk.

“Tanba, ba tribunál tenkeselu advogadu lubuk, tenkeprepara buat barak, maibé emprinsipiu di’ak, tanba estaduTimor tenke reklama nia direitusoberania tasi nian,”tenik nia.

Tuir nia, luta ba frontreiramarítima ne’e hanesan luta idane’ebé komplexu oitan, tanbaluta ida ne’ebé lori prosesunaruk liu.

“Luta ida ne’e mananAustrália la’ós lori ba tribunálde’it, luta atu manan labeleko’alia de’it iha mídia, maibéluta ida ne’ebé tenke hahúdezenvolve rai laran rasik,”kataknia.

Nia fó hanoin ba governulabele dependensia maka’as barendimentu hosi mina-rai,maibé governu tenke fornesemoris di’ak ba povu hosi diversi-fikasaun setór importantehanesan agrikultura.

“Ha’u nia tauk mak governugasta osan barak liu, korrupsaunmaka’as liu, osan gasta arbirude’it, mina Kitan maran ona,governu lakohi ko’alia, produ-saun Bayu Undan ne’ebé menusona, governu lakohi ko’alia. Ita

nia problema rendimentusustentável iha fundu petrolíruagora menus liu, governu labrani atu ko’alia,”dehan Peski-jadór Lao Hamutuk ne’e.

Nia dehan, oras ne’e orsa-mentu estadu la sustentável ona.Ida ne’e mak sai problema bo’otliu ba governu.

“Ami nia hanoin, frontreiramarírima buat prinsipal ida,maibé jere finansas estadu ne’emak prinsipal liu, tanba ho forsaekonómiku de’it mak Timor-Leste bele avansa ba oin, polítikade’it labele,”Nia fó hanoin.

Nia dehan, bainhira Austráliala rezolve disputa frontreira tasiho rezolusaun mandatóriuUNCLOS, solusaun mak nego-siasaun bilateral.

“Ami prespektiva negosia-saun bilateral ne’e afavor liu baAustrália du ke Timor-Leste,tanba Austrália poderekonómiku ho polítika maka’asliu, tanba Austrália hakarakhaluan tan ninia áreamarítima,”tenik Juvinal.

Tuir nia, nasaun JiganteAustrália bosok ten, tanba bosokrai ki’ik no kiak sira iha munduho malorek de’it.

“Sira nia bosok ne’e lasubar, entaun ba ami niahanoin solusaun halo negosia-saun ho Austrália duni, maibého dalan ida ne’ebé estratéjikuliu maka lalika uza kakutakfokus liu ba mina Timor, lalikaasuntu mina ne’e bo’ot liu ihafrontreira marítima, beledeskuti, maibé labele kahur homina-rai,”

Nia hatutan, governu tenkediversifika ona setór agrikultura(setór produtivu) hodi lokekampu servisu no hadia tankualidade edukasaun inkluisetór saúde. (vas)

Abaixo.................... HUSI PAJ.1

lui família sira (estadu makfinansia), halo viajen ba rai-liurho família sira ho pasaportediplomata-klase VIP (estadumak finansia), iha direitu atuhetan uma rua (2), ida ba rez-idénsia no ida ba nia privateoffice (estadu mak finansia),inklui iha funsionáriu nain rua(2) no asesor nain ida (1) hodihalo servisu ba nia (estadu makfinansia), iha direitu ba atu het-an kareta foun ida kada tinan 5(estadu mak finansia), haloimportasaun material kon-struksaun livre taxa, iha tele-fone fiksu rua iha uma (estadumak finansia), livre taxa (la selueletrisidade no bee moos).

Porta-voz MUTL, FaustinoSoares, afirma, lei pensaun vi-talísia ne’e hamosu realidadeinjustisa boot ne’ebé akonteseiha povu ne’ebé sei ki’ak iha niarain ne’ebé riku maibé grupu

ida maka goza mesak.“Ami husu Parlamentu Na-

sionál atu urjentimente halo al-terasaun ba lei ne’e,” afirma Por-ta-voz Faustino iha nia interven-saun iha demostrasaun lorondahuluk, Segunda (28/09), iha ihakampu ex 744, Becora Kulau-Dili.

Demostrasaun ne’ebé seihala’o durante loron tolu ne’e, seikontinua ho asaun seluk bainhiraParlamentu Nasionál la ba pro-mote tan ba sira katak bainhiramaka ajenda hodi halo diskusaunba alterasaun lei ne’e.

Faustino hatete, tuir konko-rdánsia ne’ebé mak MUTL haloho autoridade siguransa, katak,asaun ne’ebé maka hala’o ihaloron tolu nia laran la hetan re-zultadu pozitivu konserteja seimuda estratejia atu nune’e au-menta lian bele sai bo’ot liu tanhodi nune’e ukun nain sira belerona.

Nia hatutan, ema hot-hotuhatene katak, demokrasia ne’eukun nain sira tenki rona povu nialian no asipirasaun, nune’e foinsira bele halo lei no polítika tuirpovu nia hakarak, maibé real-

mente povu barak mak sei kestio-na inklui ona mós ukun nain siraliu-liu Prezidenti Repúblika atuálinklui mós eis Prezidenti Josè Ra-mos Horta iha semana kotuk móssira kestiona kona-ba lei pensaunvetalísia ne’e maibé ukun nain ihaPN laiha vontade para atu ko’alia.

“Ami halo ona peskija ba leipensaun vitalísa ne’e, ami niapesjika ne’e ami uza metoduanálisa kausa efeitu, tanba saidamak kauza ne’e mosu no nia efeitune’e hanusa tanba ne’e mak amihalo analiza katak, ita haré liu-liuiha parte aspeitu sosiál ekonomiapolítika ba Timor nian ne’e ko-mpara ba lei refere sei iha proble-ma bo’ot,” lamenta Faustino.

Porta-voz ne’e mós husu baPrezidente Repúblika, Taur Ma-tan Ruak, atu haré tanba Prezi-denti mós kestiona katak lei ref-ere ladiak entaun tenki orienta-saun mai hosi leten para partehosi juridiku sira mós tenki harékatak ninia fundamentu atu alterane’e maka ida ne’ebé tenki haréatu nune’e labele fó malisan at idaba future Timor nian ida ne’e makestudante sira hakarak. (fer)

pu uluk UNTAET nian kedas iema sira ne’e mós kaben ho emaTimor-oan,” nia dehan.

Eis prezidente CNE dehantan, fallansu ne’e mosu desdehosi tempu UNTAET, tanba ihatempu ne’eba atu rekruta ema saifunsionariu la haree ba kritériadokumentus nian maibe bajeiade’it ba kritéria ne’ebé mak UN-TAET iha, lei Timor nian ne’e maiikus tanba lei ne’e mosu iha 2004,lei númeru 8/2004 nian ne’e.

Tanba ne’e, bainhira lei ne’emosu mai sidadaun estranjeirusira ne’e servisu ona hanesanFunsionariu iha PNTL, iha óspi-tal no balun mós sai hanesanprofessor hodi hanorinestudante sira.

Prezidente KFP hateten,dadauk ne’e presija iha politikuida atu bele legaliza ka harmo-niza Funsionariu hosi sidadaunestranjeiru sira ne’e tuir lei legalne’eb’e mak iha tuir lei orgáni-ka instituisaun ida-idak nian.

Nia hatutan, kazu ne’e akon-tese iha instituisaun PNTL tan-ba ne’e instituisaun PNTL makiha kompetensia hodi halo armo-nizasaun ba Funsionariu siratuir lei ne’ebé iha, la’os KFP tan-ba instituisaun PNTL iha estat-utu espesifiku hodi regula mem-bru PNTL sira.

Maibé kazu sira ne’ebé makiha ligasaun ho funsaun públikamak KFP sei buka medidasne’ebé relevante no buka dezem-volve koordenasaun ho institui-saun ne’ebé mak iha, karik ihakazu ida kona-ba sidadaun es-tranjeiru sai Funsionariu.(dgx)

Faustino Cardoso

Rehabilita EskolaTékniku Vokasional

Becora

Estudante 28 Novembru Preparadu Tuir EN

DILI—Iha missa Domingo Tem-pu bai-bain, prejidi hosi amu pe-dre Juvito de Araujo iha nia ho-milia haklaken konaba Evengel-ho São Marcos konaba ema Sa-rani katolika atu hakbesik-an bauma kreda sei hamamuk-an hosisala hotu, atu nune’e maromakbele hakonu ka habokur ho niaispiritu moris rohan la’ek.

“Uma kreda fatin atu hama-muk-an, fatin ida ne’ebé ema livresira nian, ema ne’ebé mai ihauma kreda laiha fatin livre ne’ekatak, nia hamate tiha maromaknia espiritu ida ne’ebé maka livreiha nia fuan laran” Padre, Juvito

de Araújo iha nia homilia missaDomingo iha fatin uma kredaMotael Dili, Domingo (29/9).

Bibi-atan ne’e dehan, Ispirituhanesan anin ida ne’ebé maka huba mai, lahatene nia mai hosine’ebé no ba ne’ebé, ispiritu nun-ka halo kompromisu ho ema,nunka husu lisesa ho ema bain-hira nia atu mosu.

No ema sarani dala baraksente Maromak hanesan kustaprivadu, ema importaliu sasanmundu sira nian ne’e importanteliu maromak. Maromak ne’e livretanba ne’e ema ne’ebe maka fiarba maromak Tenke livre.

Tanba ne’e uma Kreda fatinida atu hamamuk-an atu sailivre, no ema ba iha uma kredalabele ho fuan bubu nafatin,labele hanoin barak no la ba hopreokupasaun, no la ba kuan-du isin mak tuir, klamar lakonhela isin

“Maromak ne’e ema hotunian, la mai iha ne’e ho fuan idabubu nafatin, la mai iha ne’e honeon ida nakonu ho hanoinbarak, la mai iha ne’e ho pre-okupasaun, no la mai ihatur klamar maka iha ne’e maibéneon la’o iha ne’ebe ne’ebedeit” amu dehan.(Jxy)

Uma Kreda Fatin Atu Hamamuk Án

DILI—Prezidente KomisaunFunsaun Públiku (KFP)Faustinho Cardoso hateten,hafoin desizaun PrimeiruMinistru (PM), Rui Maria deAraújo deside hodi haparafuma iha edifisiu ka servisufatin, to’o oras ne’e funsionariubarak mak hapara ona.

“Ami nia Funsionariu ihakomisaun funsaun públikanian, balun mai hateten katakPrezidente, ha’u sente di’ak liutan desde sai orienteasaunpolitika ida ne’e ha’u la fumaona, ha’u nia osan ne’ebédurante ne’e gasta ba tabakune’e ha’u bele rai hodi fó hanha’u nia familia, ha’u sente ha’unia saúde ne’e di’ak liutan,”Prezidente KFP, Fuastino

Cardoso Informa ba jornalistasira iha Palasio PrezidensialBairo Pite-Dili, Segunda, (28/09) hafoin partisipa ihaserimonia tomada de posse baadjuntu Prokuradoria Jeral daRepúblika (PJR), ZeliaTrindade.

Prezidente KFP hateten, ihaedifisiu KFP nian, Funsionariusira la fuma ona tanba kumpripolitika ne’eb’e mak deklarahosi Primeiru Ministru (PM),Rui Maria de Araujo nian katakhapara fuma iha edifisiupubliku ka fatin servisu nian.

Aliende ne’e iha instituisaunestadu nian liu-liu iha ministe-riu ida-idak, desde desizaunne’e sai ministeriu ida-idakimplementa ona hodi taka

estiker iha edifisiu sira hodifó atensaun ba Funsionariusira katak labele fuma ihaservisu fatin.

“Ministériu sira balunhahú ona implementa politikaida ne’e, sé karik ita ba fatinservisu ita bele observa takaona estiker dilaran merokokiha fatin servisu, na realidadeFunsionariu sira ne’ebé ulukfuma ne’e agora la fumaona,”dehan nia.

Hapara fuma sigaru ne’erefleta duni realidade ihafatin servisu nian hodinune’e funsionariu sira belekonsenta liu ba servisu noasegura di’ak liu tan fatinservisu nian, livre hosi suartabaku nian.(dgx)

Funsionariu Barak la Fuma Ona

atividade ilegal ne’e.Jornalista Timor Post ne’ebé

akompaña SIKN iha operasaunhaktuir kronolojia katak, bain-hira Polísia sira too iha umane’ebé mak hala’o aktividadenegósiu ilegal ne’e, sidadaunXineza nain rua ho Timoroan 13ne’e sura hela osan ne’ebé maksira nia kliente sira ba hatama,derepenti polísia tama sira halaifatin la di’ak no kaptura sira ho

evidénsia kompletu.Hafoin kaptura no rekolla ev-

idénsia hotu, Komandante SIKN,Superintendenti Rudgeiro Lay,ba Jornalista sira iha KuartelJerál PNTL, Kaikoli, hatete, ev-idénsia sira ne’e sei intrega baMinistériu Públiku (MP) hane-san nain ba asaun penal, no sus-peitu sira ne’e sei detein hela ihasela polísia munisípiu Dili du-rante oras 72 hodi hein prosesukontinuasaun. (way)

“Investigasaun ba kazu Ko-rupsaun durante ne’e la’ohela,Mais tanbá lei maka lapremiti kazu ne’ebé sei ihainvestigasaun,KAK la loke bapubliku, ho ne’e KAK konsid-era deklasaun sosidade katakKAK Fakum ba Investiga kazuKorupsaun lalos,” hatete Ko-misáriu KAK Adérito ba TPiha Palásiu Prezidente AitarakLaran, Segunda (28/09).

Purtantu antes ne’e, sosidadesivil kestiona katak,kazu korup-saun ne’ebé akontese iha RTTL,HNGV, no DNTT,durante KAKfakum hodi investiga.

KAK Rejeita Fakum BaInvestiga Kazu KorupsaunDÍLI—Komisáriu Komisaun Anti Korup-saun (KAK) Adérito Tilman afirma, KAK lafakum ba investiga kazu Korupsaun iha railaran.Maibé lei maka la premiti,kazune’ebé sei iha investigasaun,KAK deklaraba publiku.

Hodi hatutan, kona –bá doku-mentus ne’ebé iha tinan kotuk,atual Ministru Planimentu Inves-timentu direita lori ba KAK hodihalo investigasaun, bainhira niasei asumi pasta Premeiru Minis-tru iha V governu, dehan eisProkurador ne’e katak, investiga-saun la’o hela.

TL, nudar nasaun demokra-sia, fó liberdade tomak sosidadesivil sira hodi kritika ba servisugovernate sira,mais kestaun laosKAK maka lakohi deklara kazusira ne’e nia progresu bapubliku,mais regras legal maka lapremiti.

“Kodiku prosesu penal bandukazu ne’ebá sei iha prosesu inves-tigasaun, KAK fó sai bapubliku,mais investigasaun badokumetus xanana la’o hela,tanne’e maske iha lamentasaun bar-ak ba KAK nia servisu,mais amitenke respeitu prosesu legalne’ebé iha,”hatutan nia.

Hodi kontinua,dokumentusne’ebé eis PM ne’e hatama,orasne’e KAK finalize investiga onakazu balu hodi haruka ba Minis-teru Publiku mais baluseidauk,tanb’a sei iha faze inves-tigasaun.

“Total kazu nia lamensiona,mais nia informa kazubalun investiga hotu ona no haru-ka ba MP.Mais ba lei anti Korup-saun, tuir novidade ami asesu ihaKomiosaun A parlamentuNasional,depende ba sira niaajenda hodi debate,”Dehan tannia. (max)

JAKARTA – AnjloknyaRinggit Malaysia membuatmata uang tersebut diklaim se-bagai mata uang dengan kiner-ja terburuk. Bahkan, ringgitmasih berpotensi melamnjut-kan pelemahannya di tengahfundamental ekonomi yanggoyah dan krisis politik terbu-ruk yang pernah terjadi dinegara itu.

Mengutip laman CNBC,Jakarta, Sabtu (26/9/2015),Ringgit telah melemah hinggasekira 40 persen usai tahunlalu, di mana kursnya berada di4,34 ringgit per USD. Angka inimerupakan penurunan ter-endah ringgit Malaysia ter-hadap dolar sejak akhir 1997,ketika itu 4,88 ringgit per USD.

“Masih ada risiko penu-runan yang signifikan bahkansetelah koreksi ringgit tajam,”ujar analis Merrill Lynch diSingapura, Hak Bin Chua.

Ketika mata uang ini ter-pukul cukup keras akibat dam-pak krisis keuangan, Malaysiamasih mengklaim beradadalam posisi yang lebih kuatdibandingkan 1997.

“Beberapa indikator pen-

dongkrak yang jauh lebih tinggidaripada 1997, termasuk rumahtangga, utang publik dan ekster-nal,” ujar Chua.

Dirinya mengutip data yangmenunjukkan utang rumah tang-ga sebagai bagian dari produk do-mestik bruto (PDB) meningkathampir dua kali lipat menjadi 86persen, dibandingkan dengan1997 dengan tingkat 46 persen.Dia mencatat utang publik sebagaipersentase dari PDB juga secarasignifikan lebih tinggi pada 54 per-sen, naik dari 31 persen pada 1997.

“Depresiasi ringgit belumdiperkuat ekspor atau meningkat-kan neraca perdagangan samasekali,” katanya.

Dirinya berharap investor as-ing akan mulai melepaskan kepe-milikan mereka atas obligasi pe-merintah Malaysia setelah Feder-al Reserve mulai meningkatkansuku bunga yang diharapkanakhir tahun ini. Pasalnya, inves-tor asing saat ini memiliki 47 per-sen dari utang ringgit berdenomi-nasi Malaysia dari yang saat iniberedar.

“Krisis mata uang saat ini mu-ngkin tidak mengulang sejarahdan 1997, tapi jelas baru mulai dan

masih jauh dari selesai,” tutur dia.Namun, di sisi lain, Chua me-

lihat ada faktor lain yang mem-buat ringgit terus terdepresiasi.Seperti satu paket membebaniprospek mata uang: “Krisis poli-tik saat ini, dipicu oleh skandal1MDB, adalah yang terburukdalam sejarah Malaysia,” kata dia.

1Malaysia Development Ber-had (1MDB), yang diluncurkanpada tahun 2008 untuk mempro-mosikan pembangunan ekonomi,telah menjadi pusat perhatian se-lama berbulan-bulan, di tengahtuduhan audit palsu, utang besardan, baru-baru ini, penipuankeuangan. Pada Juli, Wall StreetJournal menerbitkan sebuah lap-oran yang menuduh hampirUSD700 juta mengalir dari dana1MDB ke rekening bank pribadiPerdana Menteri Malaysia, NajibRazak. Najib pun telah berulangkali membantah melakukan ke-salahan tersebut. Singapura danSwiss memiliki kedua rekeningbank ditangguhkan terkait den-gan 1MDB. Sedangkan di AS, lap-oran media mengatakan, Feder-al Bureau Investigation (FBI)juga tengah menyelidiki kasustersebut. (rzy)

Ringgit Malaysia Catat KinerjaTerburuk Sejak Krisis 1997-1998

TERSA29 SETEMBRU 2015

TERSA29 SETEMBRU 2015

C M Y K C M Y K

3 LEI&SEGURANCA22 PUBLISIDADE

DÍLI—Ema deskoñesidu baku membruPolísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) Es-kuadra Becora nian to’o tama iha salaemerjénsia Hospitál Nasionál Guido Vala-dares (ONGV) tanba hetan kanek maka’ásiha parte oin nian.

Akontesementu ne’eakontese iha área Becora,Has-Laran, Domingu (27/9)lokraik, bainhira emadeskoñesidu sira ne’e hokareta liu-hosi área refere nosoke kois Polísia na’in tolune’ebé maka ho motór de-pois Polísia hapara sira nomosu diskusaun oituan ikusmai sira baku Polísia na’intolu ne’e no na’in ida kanektodan, lori kedas ba HNGV.

Tuir sasin ne’ebé maka la-kohi públika nia naran de-han, membru polísia na’in

tolu ne’e ho motór hosi Es-kuadra Becora atu ba terminálmaibé iha dalan hasoru kedasema sira ne’e no tuku polísiane’e nia oin laran hodi monutun ba rai foti tan fatuk riba tanba nia oin.

“Ha’u halai mai haree de-pois sori tiha konfrontasaunne’e. Sé ha’u maka laiha, Polí-sia na’in tolu ne’e dala ruma idabele mate,” dehan fonte ne’e baTimor Post iha Becora, Domin-gu (27/9).

Iha fatin seluk, Komandan-te Jerál PNTL Komisiáriu Júlio

da Costa Hornai dehan, niarona ona nia membru hetanbaku hosi ema deskoñesidumaibé husik ba investigasaunla’o maka foin bele hatenetanba saida maka sira bakuno baku iha ne’ebé.

“Kódigu Penál maka saimedida. Ne’ebe, ita hotu ihaKódigu Penal nia okos. Sémaka komete krimi, artigune’ebé maka nia kontra niapena mós iha ne’ebá kastigu.Ne’e Kódigu Penál maka ha-ree liu ba ida ne’e,” dehanKomandante Jerál ne’e bajornalista sira iha KuartelUEP, Bairu-Pité, Segunda(28/9).

Nia hatutan, atu baku mil-itár, sivíl ka polísia iha pros-esu para uza hodi bele pros-esa autór sira ne’ebé makahalo krimi.

Nia dehan, relatóriuseidauk tama iha nia meza,tanba ne’e nia seidauk ko’aliaklaru liu ba públiku. Sei heindepois haree tiha relatóriuhosi Komandu Distritu Dílimaka foin bele fó sai klaru bapúbliku.

Tuir informasaun ne’ebémaka jornalista Timor Posthetan hosi membru PNTLbalun iha Distritu Díli niankatak, polísia kaptura onasuspeitu na’in tolu ne’ebémaka baku membru Polísiaiha Becora nian. Suspeituna’in tolu ne’e kaptura ihaárea Surikmas. (Way)

Vladimir Putin.Sebagaimana diberitakan,

jamaah haji asal Iran diket-ahui paling banyak menjadikorban meninggal tragediMina, Arab Saudi. Ketika itu,para jamaah hendak melakukanibadah lempar jumrah Aqabah.(okezone)

NEW YORK – Presiden IranHassan Rouhani dilaporkanharus mempersingkat kun-jungannya untuk menghadi-ri Sidang Majelis Umum PBBdi New York, Amerika Serikat(AS), karena peristiwa nahasdi Mina yang merenggut nya-wa 131 jamaah negaranya.

Presiden Rouhani menya-takan harus menghadiri pe-makaman para jamaah hajin-ya yang meninggal duniadalam tragedi mengenaskandi Mina.

“Beberapa agenda perte-muan saya pada Sidang Maje-

lis Umum PBB akan dibatalkan,mengingat saya harus kembalike Iran untuk menghadiri pe-makaman jamaah haji kami yangmeninggal dalam tragedi diMina,” ujar Presiden Rouhanikepada IRNA, seperti dikutipReuters, Senin (28/9/2015).

Menurut salah seorangsumber di Kantor Kepreside-nan Iran, Presiden Rouhaniharus membatalkan sejumlahagenda pada Sidang MajelisUmum PBB seperti pertemuandengan delapan perwakilan,termasuk pertemuan bilateraldengan Presiden Rusia

di di’ak iha ita nia komunidadenia leet,” dehan Júlio.

Nia esplika liu tan katak,mezmu ho kondisaun mínimu,maibé ho kondisaun ne’e la saiobstáklu hodi hala’o misaun,tenki sakrifika án hodi servi barain rasik.

Iha fatin hanesan, Koman-dante UEP SuperintendentiXefi Afonso dos Santos dehan,durante tinan 6 nia laran onaUEP harii iha susesu lubuk idamaka hala’o ona, maka hane-san operasaun no seluk tan.

“Momentu ha’u mai buatida laiha—kadeira meza de’itlaiha maibé agora dezenvolvi-mentu la’o maka’as governuapoia maka’ás ba UEP,” hak-tuir Afonso.

Nia hatutan, efetivus UEPnian oras ne’e tama ona na’in700. Tanba ne’e, hosi tinan batinan tenki dezenvolve di’akliu-tan unidade ne’e. Unidadene’e kompostu hosi sub-un-idade tolu maka BataliaunÓrden Públiku (BOP), KorpuSeguransa Passoál (CSP) noKorpu Operasun Espesiál(COE). (Way)

D Í L I — S e l e b r a s a u naniversáriu Unidade Espe-siál Polísia ba dala 6, Ko-mandu Polísia NasionálTimor-Leste (PNTL) husuatu membru UEP sira hala’oserbisu ho profisionál.

Komandante Jerál PNTL,Komisiáriu Júlio da CostaHornai dehan, UEP ne’e hariihosi PNTL, Maske foin makaho idade tinan ne’e maibémai hosi PNTL entaun UEPmós kompleta ona tinan 15.Tanba ne’e, hanesan emakarik joven ona, hatene onabuat di’ak no át. Ho ida ne’e,nia husu atu membru UEPsira tenki serbisu ho profi-sionál.

“Imi nia idade hanesan hoPNTL tinan 15 ona. Komparaho ema ita joven ona.Ne’ebe, ita hatene ona idane’ebé maka loos no sala idane’ebé maka bele halo no la-bele halo. Naran Espesiálne’e naran ida ne’ebé sig-nifikadu tebes. Tanba ne’emaka imi tenki tane ás hodidikasaun serbisu ho disi-plina ne’ebé maka ás, pron-

tidaun ho profisionál,” dehanJúlio liu-hosi diskursu baaniversáriu tinan 6 UEP nianiha Kuartel UEP, Bairu-Pité,Segunda (28/9).

Nia hatutan, profisional-izmu, liafuan ida ne’ebé makapovu tomak hein hosi UEP noPNTL tomak. UEP kumpri onania serbisu ho di’ak duranteoperasaun iha Díli no mós dis-tritu.

“Hanesan KomandanteJerál, ha’u husu ba membruUnidade Espesiál tomak, ofisi-ais, sarjentu no ajente, atu re-flesaun ba imi ida-idak nia ánhodi rekoñese errus ne’ebé kekarik imi komete prontu atuhadi’a án, profisionalizmu belealkansa bainhira imi iha disipli-na ne’ebé maka forte, pontual-idade, performánsia ne’ebémaka di’ak,” dehan Júlio.

Tanba ne’e, nia dehan,nu’udar membru UEP ho PNTLiha ne’ebé de’it hatudu disipli-na nafatin.

“Ha’u husu ba imi atu hadi’aatetudi brutalizmu. Ha’u husuba imi atu halakon atetudi idane’e no mantein imi nia atetu-

ne’ebá.“Sira na’in 60 atu mai ne’e

ami atu koloka sira ba ihane’ebá hodi responde dezen-volvimentu ita nia rain la’o,”dehan Afonso.

Nia hatutan, kona-ba COEne’e nia númeru labele ás liu-hosina’in 100 tanba sira hala’o op-erasaun ba risku boot hanesanterorizmu, no droga sira ne’ebémaka ho nível krimi ás. (Way)

DÍLI—Unidade EspesiálPolísia (UEP) tuir planu seimonta tan postu perma-nente rua iha Munisipiu Oe-Cusse ho Suai hodi bele ase-gura seguransa.

Komandante UEP, Super-intendenti Xefi Afonso dosSantos informa, tinan oin seisimu tan membru UEP na’in60, no sei harii tan postu ruaiha Munisípiu Suai ho Oe-

Cusse.“ Ami planeia ona atu tau

tan postu iha Oe-Cusse no Suaihodi nune’e bele asegura di’akliu-tan ita nia povu,” dehanAfonso ba jornalista sira ihaKuartel UEP, Bairu-Pite, Segun-da (28/9).

Nia hatutan, kolokasaunpostu iha Suai ne’e ho razaunatu asegura projetu SupplayBase ne’ebé maka eziste iha

Ema DeskoñesiduBaku Membru PNTLTama Sala Emerjénsia

Ilustrasaun

Selebra Aniversáriu dala 6, KomanduHusu UEP Serbisu ho Profisionál

Imajen espesiál

UEP Sei Tau Postu iha Oe-Cusse no Suai

Akibat Tragedi Mina, Presiden IranBatalkan Agenda Sidang PBB

da di kapal saling berteriak ket-akutan,” ujar Ahmed Hamd-hoon, soerang jurnalis yangikut dalam rombongan terse-but.

Bandara InternasionalMaladewa berada dalam pulauyang terpisah dengan IbukotaNegara sehingga untuk menca-pai bandara dan sebaliknyaharus menggunakan perjalan-an laut. Negara yang terkenaldengan kepulauan yang ekso-tis itu sedang diguncang per-seteruan politik dalam beber-apa tahun terakhir. Walaupunberada dalam kondisi terse-but, belum ada serangan yangserius seperti serangan bombesar lainnya.

(okezone)

MALE – Sebuah ledakanterjadi di speedboat pribadiyang ditumpangi PresidenMaladewa, Yameen AbdulGayoom. Presiden berusia56 tahun tersebut awalnyasedang dalam perjalananpulang setelah melakukanibadah haji.

Presiden Yameen diberi-takan tidak mengalami lukadalam kejadian tersebut. Na-mun, Ibu negara Maladewa,Fathimath Ibrahim dan se-orang ajudannya mengalamiluka ringan. Sedangkan seor-ang pengawalnya yang lainmengalami luka yang cukupserius.

Ledakan terjadi Senin 27September pagi waktu set-

empat sesaat setelah kapaltersebut merapat di dermagaibu kota Maladewa, Male.

“Kami belum bisa memas-tikan motif dibalik ledakantersebut. Apakah itu sebuahkecelakaan atau upaya untukmembunuh presiden,” ujarMenteri Urusan KepresidenanMohamed Shareef seperti di-lansir Associated Press, Se-nin (28/9/2015).

Lebih lanjut Menteri Sha-reef menambahkan bahwa in-vestigasi sedang berlangsungdan polisi sedang meneliti re-kaman video terkait ledakantersebut.

“Pintu sebelah kanan ter-lontar ke dermaga dan ada asappekat. Orang-orang yang bera-

Pulang Haji, Kapal RombonganPresiden Maladewa Meledak

TERSA29 SETEMBRU 2015

TERSA29 SETEMBRU 2015

C M Y K C M Y K

520 PUBLISIDADE

Rabies kills nearly 25 000 people every yearin the WHO South-East Asia Region whichaccounts for 45% of global deaths caused bythe disease. Over 1.5 billion people in theRegion are at risk of rabies infection.

sure rabies vaccination isavailable to all in an equita-ble manner, should be a keyelement of rabies eliminationefforts.

Communities have an im-portant role to play in rabieselimination. Simple but im-portant measures such as vac-cinating pet dogs and catsagainst rabies, thoroughlywashing dog bite wounds withsoap and water, and takingrabies vaccination when ex-posed to bite of a rabid or sus-pected animal, will strength-en rabies elimination efforts.

WHO is working togetherwith Food and Agriculture Or-ganization of the United Na-tions, World Organization forAnimal Health and animal wel-fare organizations to imple-ment a comprehensive rabieselimination programme in ra-

bies endemic countries.Bangladesh, Bhutan, Sri

Lanka and Thailand are al-ready witnessing a decline inhuman rabies death after im-plementing mass dog vaccina-tion campaigns in combina-tion with dog population man-

agement and improving ac-cessibility to post-exposurevaccination.

The World Rabies Daythis year focuses on makingthe elimination goal, set for2020 in the WHO South-EastAsia Region, a reality.(*)

INGLES

to15 years.As of today, rabies has no

cure. Eliminating rabies is animportant public health goal.

National strategies areneeded for rabies eliminationwith the focus on increasingpublic awareness and mak-ing cost effective post-ex-posure vaccination availableto all. Ensuring post-expo-

LIQUICA– An AustralianAid supported business,NPM Industries launched asalt manufacturing facilitytoday, a first-of-its kind inTimor-Leste.

Attended by Australian

Ambassador Peter Doyle,HE Constancio Pinto, Minis-ter for Commerce, Industryand Environment, HE Anto-nio da Conceicao, Ministerfor Education, and HE Ven-eranda Lemos, Secretary ofState for Promotion ofEquality and HE Joao Ale-gria De Jesus, President ofTokodede Federation inLiquica, the inaugurationmarked a key milestone inthe partnership betweenNPM Industries and theMarket Development Facili-ty (MDF).

During the opening of thesalt refinery AmbassadorDoyle said that modernisingsalt manufacturing and add-ing iodine creates a triplewin. It benefits local salt col-lectors, local industry andthe health of Timorese con-sumers*.

“Australia wants a strongand prosperous Timor-Leste,and partnerships with busi-nesses like NPM are key topromoting economic growthand creating jobs” he said.

The partnership pro-vides on-the-job training forstaff to operate the refinery,introduces modern saltfarming technology, and as-sists with raising awarenessof the benefits of iodisedsalt.

“We have alreadybought over 600 metrictonnes of salt from 409 saltcollectors and are process-ing this into 250 grampackets, which sell for 10cents on the local market,”said Subhash Mishra, Di-rector of NPM Industries.“We can compete with im-ported salt and provide theTimorese people with agreat tasting and healthyproduct made here on lo-cal soil.”

“We hope to expand andcontinue to buy salt frommore local collectors andone day export Timoresesalt in the region,” saidSubhash Mishra.

MDF has active part-nerships with 14 business-es in Timor-Leste and isaiming to benefit over4500 poor women andmen in the country. TheAustralian Government isinvesting AU$6.8 millionin MDF in Timor-Lesteover four years.

* A diet low in iodineleads to iodine deficiency,particularly in women andyoung children. The disor-der is easily preventablebut affects an estimated 5percent of people in Timor-Leste (up to 20 percent insome districts).(*)

Let’s end Rabies Together

Every year an estimated 4million people take rabiespreventive vaccines, mostly

after dog bites. About 40%people exposed to dog bites arechildren in the age group of 5

Dr Poonam Khetrapal Singh, Regional Director, WHO South-EastAsia Region

New refinery delivers Timor-Leste’s first local iodised salt

C M Y K C M Y K

TERSA29 SETEMBRU 2015

TERSA29 SETEMBRU 2015

Tuir Secretariu EzekutivuKomisaun Nasionál KombateHIV-SIDA Timor Leste, DanielMarçal hatrete, atu sai sidadaunida di’ak tenke iha matenek nosaúde di’ak atu nune’e dezen-volve rai ne’e ba oin.

“Ha’u husu ba intelektualhosi Uatulari, munisipiuViqueque atu transmite infor-masaun ba populasaun sira atulabele monu ba risku HIV-SIDA” Daniel deklara iha niadiskursu bainhira hala’o semi-nariu kona-ba prevensaunmoras HIV-SIDA ba estudanteUatulari iha eis Merkadu Lama,Sesta (25/9).

Daniel dehan, hosi meiusfahe informasaun ba komu-nidade sira maka dalan di’ak liu

atu trava moras HIV.Tanba bazeia ba númeru

moras HIV-SIDA iha mu-nisípiu Viqueque afeita onaema na’in rua (2), tanba ne’eintelektuais sira tenke hareedidi’ak asuntu ne’e atu pre-vene agora hodi labele da’et baema seluk.

Entretantu, responsavel in-telektuais Uatulari, MarçalPinto hatete, hanesansidadaun sempre iha hanoinatu kontribui no pasa informa-saun ba komunidade atu evitamoras HIV-SIDA.

“Ami intelektual hosi Uat-ulari, antes ne’e kria ona planuba tinan 5 atu luta kontra mo-ras HIV-SIDA, tanba ne’e ihahanoin ida atu servisu hamu-

tuk CNCS-TL atu luta kontramoras refere” esplikaMarçal.

Tuir Marçal, informasaunHIV-SIDA ne’ebé maka sirahetan, promete sei fahe mósba estudante Uatulari-oansira eskola iha universidadeno Ensino no Sekundariusira iha kapital Dili, hodi evi-ta ransu livre no seks livreatu nune’e labele monu het-an moras.

Nia realsa, tuir relatoriuhosi CNCS-TL katak, Mu-nisípiu Viqueque iha emana’in 2 ona maka afeita hosimoras HIV-SIDA.

No bazeia ba informa-saun ne’e, Marçal promete,ba futuru sei kria tan pro-grama ida atu sosializa in-formasaun ba komunidadesira iha Viqueque liu-liuUatulari atu nune’e travamoras refere.

Sikun seluk, deputadaFlorentina Smith hosibankada FRETILIN haktuir,

DILI—Komisaun Nasionál Kombate HIV-SIDA Timor Leste (CNCS-TL), husu intelek-tuais hosi Munisípiu Viquque liliu Uatulari-oan sira atu trava moras HIV liu hosi meiusinformasaun ba komunidade.

6 19

KOMPAS.com -Stroke biasanya terjadipada orangtua. Tetapi,dalam kasus ini strokedialami oleh seoranganak perempuan yangbaru berusia 11 tahun.Perempuan itu berna-ma Shannon Manningasal Inggris.

Ia terserang stroke setelahkepalanya terbentur karenaterjatuh dari tempat tidur saatbermain dengan saudaranya.Shannon mengalami kesakitandi kepalanya dan tak lama ke-mudian bentuk wajah di sisikirinya berubah.

Ibunya Andrea Wilkinson,melihat ada sesuatu yang tidakberes pada putrinya. Shannonkemudian dilarikan ke AlderHey Children’s Hospital di Liv-erpool. Kecelakaan itu ternya-ta menyebabkan pembuluhdarah Shannon pecah danmemicu pendarahan.

Stroke membuat sebagiantubuh bagian kirinya lumpuh.Shannon pun harus berbulan-

bulan dirawat di rumah sakit.Kini usia Shannon telah 12tahun. Ia telah keluar dari ru-mah sakit dan sudah bisa ber-jalan setelah menjalani terapi.

“Melihat Shannon berjalanlagi saya sangat senang danbangga, tapi pada saat bersa-maan saya ingat dia sudah 11tahun dan seharusnya tidakmelakukan ini lagi. Rasanya iaseperti kembali menjadi bayilagi,” kata ibu Shannon.

Sebelum kejadian itu, Shan-non adalah anak perempuanyang suka membaca, bernya-nyi bersama paduan suara,dan bermain game di komput-er bersama teman-temannya.Namun, penyakit stroke ini tak

membuat Shannonpatah semangat.

Menurut Andrea,Shannon menghada-pi cobaan yang men-impanya dengansangat tenang. Takheran jika Shannonkemudian mendapatpenghargaan dari

Stroke Association. “Diatidak pernah marah atas apayang terjadi,” kata Andrea.

Setelah keluar dari ru-mah sakit, Shannon jugamulai bergabung kembalidengan teman-temansekelasnya di sekolah, mes-ki lebih banyak menghabis-kan waktu di kursi roda dantangan kirinya belum lelua-sa bergerak.

Dokter Anne Gordon dariRumah Sakit Anak EvelinaLondon Anak mengungkap-kan, stroke terjadi pada se-kitar 400 anak-anak di Ing-gris. Diperkirakan 1 dari 10anak-anak di Inggris men-derita stroke.(kps)

SAUDE PORTUGUÊS

Trava Moras HIV/SIDA,Intelektual Tenke Fahe

Informasaun

sai sidadaun di’ak tenke evitaán hosi hahalok risku sira.

“Ha’u sente moe kuanduharee Timor-oan ransu livreno sexu livre no ikus mai ten-

ke monu ba sala”Florentinakestiona.

Tuir deputada Florentina,Timor-Leste nu’udar nasaundemokrátiku no fó ba ema hotu

iha direitu bele asesu saidade’it, maibé liberdade sirane’e iha nia limitasaun, katakbuat ne’ebé maka labele halolabele atu halo. (gus)

Anak Ini Terserang Stroke di Usia 11 Tahun

Entretanto o analisadorpolítico, Mario ViegasCarrascalão afirmou, o Pres-idente PN, Vicente Guterrescontinua “congelar” a lei dapensão vitalícia, os povosnão vão acreditar o PartidoCongresso Nacional de Re-construção de Timor-Lestena eleição geral em 2017.

“Se eu pudesse continuatrabalhar, porquê não ia tra-balhar para usufruir estacompensasão?. Ele (ex-tit-uláres) ainda podia produzir

Manifestação contraa Pensão Vitalícia

DÍLI—Os estudantes de Movimento Univer-sitário de Timor-Leste (MUTIL) junto aosinstitutos superiores privados e Público aolongo de três dias, desde segunda feira,(28/09) realizou a manifestação no campode ex-744 Becora contra o Parlamento Na-cional por não ter alterada à lei da pensãovitalícia.

alguma coisa, ele está válidoou não? Ele podia dar a com-pensasão ao estado ou não?. Éuma questão da creatividadeà parte do nosso executivo.Agora os governantes não pen-sam a essas coisas, os povosirão desacreditar o partido queatualmente está a liderar ogoverno,” declarou Carras-calão ao Diário de Timor Postno Hotel Timor esta sexta-fei-ra, (25/9).

Ele afirmou, para fazer re-visão a essa lei é proveniente

de três partes; o governo, oparlamento e o exterior. “Paramim, o mais certo é vir do ex-ecutivo visto que ele que podeobservar qual é o desenvolvi-mento do governo e do esta-do, há boa perspetiva ou não,”disse.

O mesmo realçou que quan-do o orgão executivo está adepender apenas ao PN é quefaz revisão à lei da pensão vi-talícia é muito difícil por causade ter muitas intençãos priva-das.

“Por exemplo, eu sou ummembro do parlamento, sefalarmos a verdade, eu não voucontrar o meu interresse pri-vado. Eles todos têm as suasfamílias, com certeza que elesnão vão contrar as suasfamílias,” afirmou.

Por isso, atualmente mui-tas pessoas compremetemmais ao interresse privado. De

facto, o governo é que temde ver as condições financei-ras que está a decorrer nasociedade de Timor-Leste.

A razão de Carrascalãoempesou o orgão executivo,porque o governo obteveapoio da maioria no PN.“Esta lei de pensão vitalíciaé insignificamte comparan-do com os grandes proble-mas que estão encontradosno nosso país. Eu especiei-me como as poeiras que dei-tam ao olhos das pessoas, aspessoas como estão ocupa-das com as coisas insignifi-cadas,” o ex-deputado co-mentou ainda.

Dizendo que, “as pessoasque patrocionam são 33,significa que se esse projetoencaminha para fazer a dis-cussão, já se passa apenas,mas porque ainda há pes-soas que possuem a grandevantagem,”.

Ele deu exemplo que, at-ualmente há algumas pes-soas que ainda têm idade 21até ao 25 já têm a pensão vi-talícia. “É uma injustiça so-cial, mas se quiser das pes-soas que já não são produti-vas, sim, mas as pessoas que

ainda estão com o minor idadeeles possuem a pensão vitalí-cia”, disse.

Carrascalão explicou, nomundo existe a pensão vitalí-cia destinada aos ex-deputa-dos, Ex-presidente da Repúbli-ca, Ex-presidente do Tribunalde Recursos e Ex-Primeiro-Ministro. Exemplificou que, apensão vitalícia, por apenas desentar durante 10 anos podeinterromper a sua carreiraprofessional.

“Pode fazer uma revisão àlei da pensão vitalícia, por quea qual que chamamos direitono mundo existiu baseada auma lei, esta lei não podia des-contar,” ele afirmou.

As despesas do estado con-tinua aumentar sempre, quan-do o próprio governo não hávontade para aconcelhar ogoverno para que pudesse faz-er revisão à lei de pensão vi-talícia.

Carrascalão disse, precisater um regulamento para con-trolar os ex-títulares que assuas idades ainda estão váli-das. O governo tem de se es-forçar, assim a lei de vitalíciaé parecido como um subsídioaos idosos.

O ex-Vice Primeiro-Minis-tro considerou que este estadonão se funcionava como um es-tado social para atender os seuspovos.

“Deve dar-lhe a percenta-gem como as coisas básicas,mas temos de verificar que ain-da está válida ou não. Esta per-centagem temos de ver, con-tar ao quanto meses ou anos,ele tem direito para usufruircomo assim, porque ele aindamerece para trabalhar, porquêele tem de possuir a pensão devitalícia?”, questionou.

MUTIL organizou a man-ifestação

Por apenas não ter alterada alei nú. 1/2007 sobre a lei da pen-são vitalícia, o portavós da Uni-versidade Nacional TimorLorosa’e (UNTL), Faustino Soaresafirmou, organizou a mani-festação para exigir a este estado.

Ele informou, esta mani-festação vai ser apoiada pela seg-urança, Polícia Nacional deTimor-Leste (PNTL) porque aspartes deles já dirigiran uma car-ta ao comandante geral da PNTLe o comandante do distrito de Dílino dia 21 de setembro, e teve aresposta no dia 22 do mesmo mês.(vas/fer)

TERSA29 SETEMBRU 2015

TERSA29 SETEMBRU 2015

C M Y K C M Y K

718 INTERNASIONAL

Ministra Saúde Maria doCéu Pina da Costa haktuir, del-egasaun Ministériu Saúde hosiPortugal mai hasoru governuTimor Leste, ne’e bazeia ba asi-na akordu antes inkontru Ce-meira Comunidade País Lin-gua Portugues (CPLP).

Sira mai atu hare fasilidadesaúde iha Timor Leste nianoinsa mak atu hala’o teste baaimoruk, oinsa atu hare ba ha-han, oinsa atu hare ba servisuambulansia, oinsa hare servisu

formasaun ba gestaun, forma-saun ba klinika no formasaunservisu ba saúde publika, MSPortugal sira iha esperiensiabarak, tanba sira fo apoiuseitor saúde ba nasaun Africano ba dau-daun sira halo tankooperasaun ho MS TimorLeste.

“Ita nia sorumutu ohin ne’ehanesan kontinuasaun bakooperasaun antes asina ona,ne’ebé sira iha delagasaun ha-mutuk nain 8 mak mai hasoru

ita hodi halo levantamentuhare ba kondisaun saida maksira atu apoiu no kooperasaunsaida mak ita atu bele halo,”haktuir Céu ba jornalista ihania kna’ar fatin Cai-Coli Segun-da (28/09).

Hatutan tan, delegasaunne’e mai hare ho matan, de-pois sira elabora hamutuk basira nia parte ho director ihaMS Timor Leste nia parte hodihalo elabora proposta idaaprejenta ba MS TL nian.

“Ne’ebé buat sira ne’e hotuagora sira mai hare ita nian,mas nei-neik saida mak siraatu fo apoiu, espera katakloron ruma ita mos bele ihaservisu ne’ebé mak forte iha itania rain,”hatete Céu. (gus)

Delegasaun MS PortugalHasoru Governu TL

DILI—Delegasaun Ministériu Saúde hosi na-saun Portugal Segunda (28/09), hasorumalu ho governu Timor Leste liu hosi Min-istériu Saúde (MS), hodi deskute oinsa belehadia seitor saúde iha nasaun Timor Leste.

SHANXI – Pemakaman se-orang pria asal Shanxi, Chi-na ini dinilai unik. Jika bi-asanya jenazah di Chinadikubur dalam peti mati, na-mun pria ini dimakamkanbersama dengan mobil ke-sayangannya.

Pemakaman ini punakhirnya menjadi salah satupemakaman yang palingmerepotkan. Diperlukanalat berat untuk mengangkatmobil ini dan memasukannyake liang lahat.

Pihak keluarga menyedia-

kan terowongan besar yangdigali untuk memasukkanmayat di dalam mobil itu. Set-elah itu, mobil atau petijenazah dikendarai memasukiterowongan. Setelah itu, Tero-wongan ditutup dengan tanah.

Seperti pemakaman padaumumnya, mereka yang da-tang, baik keluarga atau kawan-kawan almarhum, menabur-kan bunga sebagai bentuk dukacita.

Dilansir Dailymail, menu-rut pihak keluarga, pria terse-but sangat mencintai mobiln-

ya. Sebagai bentuk penghar-gaan, pihak keluarga memu-tuskan untuk menguburkan-nya di dalam mobil, bukanpeti mati layaknya keper-cayaan masyarakat Chinapada umumnya.

Memang, di China petimati merupakan simbol sta-tus sosial. Tempat dimanamereka akan dikubur punserupa. Sehingga, lazim dite-mui barang-barang berhar-ga seperti perhiasan turutserta dikubur bersamajenazah.(OKZ)

Kisah Unik Pria yangDimakamkan dalam Mobilnya

NEW YORK – Menteri LuarNegeri RI Retno Marsudimelakukan pertemuan bilat-eral dengan Menlu PrancisLaurent Fabius di sela-selagelaran ke-70 Sidang MajelisUmum (SMU) PBB di NewYork, Amerika Serikat (AS).

Dalam pertemuan itu diba-has sejumlah isu yang menja-di kepentingan kedua negaradan dunia, seperti persiapanpelaksanaan 21th Conferenceof Parties United NationsFramework Convention onClimate Change (COP-21 UN-FCCC) di Paris, fasilitas bebasvisa kunjungan singkat bagiwarga negara Indonesia(WNI) ke negara-negaraSchengen, dan kerjasamaekonomi.

Menlu Prancis LaurentFabius memberi apresiasi ke-pada Indonesia yang telahmenyampaikan IntendedNational Determined Contri-bution (INDC) Indonesia ke-pada UNFCCC pada 24 Sep-tember 2015.

“Penyampaian INDC kepa-

da UNFCC merupakan kontri-busi nyata Indonesia sebagainegara non-Annex dalam up-aya mengatasi perubahaniklim,” ujar Menlu Retno mela-lui rilis Kementerian LuarNegeri RI yang diterima Oke-zone, Senin (28/9/2015).

Terkait persiapan pel-akasanaan COP-21 di Parispada akhir 2015, Menlu Fabiusmenyampaikan rencana men-gundang para kepala negaradan pemerintahan untukmenghadiri COP-21 UNFCCCpada 30 November 2015.

Selain itu, guna memfasili-tasi tercapainya kesepakatandalam COP-21, Prancis beren-cana melaksanakan pertemuanacara pre-COP beberapa saatsebelum pelaksanaan COP-21pada 30 November 2015.

Kedua Menlu juga mem-bahas berbagai perkembangankerjasama ekonomi. Dalamkaitan ini, Menlu Retno men-yampaikan keprihatinan adan-ya pandangan di Prancis ter-kait CPO Indonesia yang dipan-dang tidak ramah lingkungan.

Kedua Menlu sepakat un-tuk secara terus-menerusmelakukan diseminasi infor-masi mengenai sustainablepalm oil di Indonesia, ter-masuk kesempatan perte-muan COP-21 UNFCCC.

Di bidang tenaga kerja,Menlu Perancis menawar-kan peluang bagi WNI untukkerja di Prancis dalamkerangka internship untukjangka waktu tertentu. Usu-lan kerjasama ini dilakukansecara resiprositas, sehing-ga warga negara Prancisjuga dapat kerja sebagai in-tern di perusahaan-perusa-haan Prancis di Indonesia.

Hubungan perdaganganIndonesia-Prancis diketahuimencapai USD2,35 miliar(pada 2014). Nilai investasilangsung Prancis di Indone-sia mencapai USD200 jutadan jumlah wisatawan Per-ancis ke Indonesia menca-pai 194.667 orang. Sedang-kan jumlah WNI di Prancismencapai 6.049 orang.

(Okezone)

Prancis Apresiasi Indonesia dalamMengatasi Perubahan Iklim

Mahathir Mohamad:Soekarno Adalah Idola Saya

JAKARTA – Mantan Perdana Menteri Ma-laysia, Dr Tun Mahathir Mohamad, men-gungkapkan kekaguman kepada sosokpemimpin kemerdekaan RI, Ir Soekarno.

Bung Karno, kata Ma-hathir, adalah idolanya yangsangat memberi inspirasimelalui pemikiran-pemiki-ran yang luar biasa.

“Saya mengidolakannya.Kami menganggapnya se-bagai seorang pahlawan,”kata Mahathir Mohamaddalam pidato di depan tamuacara pemberian penghar-gaan Star of soekarno di Ho-tel Borobudur, Jakarta,Minggu 27 September 2015.

Mahathir Mohamad men-gagumi Bung Karno yang ber-

hasil menyatukan lebih dari300 suku yang ada dari Sabangsampai Merauke menjadi satubangsa Indonesia. Persatuantersebut tetap utuh hingga kini,meskipun negara lain yang ter-bentuk dari beberapa bangsaseperti India dan Yugoslaviaterpecah seiring waktu.

Dia juga kagum denganpemikiran-pemikiran BungKarno. Konsep-konsep buahpemikiran Bung Karno diang-gap masih relevan untukmenghadapi tantangan duniasaat ini.

“Pemikiran-pemikirannyatidak hanya ditujukan untukIndonesia tapi juga untuk se-luruh dunia,” lanjutnya.

Pria yang dijuluki Dr M inimenjadi salah satu penerimapenghargaan Star of Soekarnobersama tiga tokoh lainnyayaitu mantan Presiden Vene-zuela, almarhum Hugo Chavez;mantan pemimpin Kuba, FidelCastro; dan Pemimpin BesarKorea Utara Kim Jong-un.

Penghargaan yang diberi-kan Yayasan PendidikanSoekarno (YPS) itu adalah yangketiga kalinya dilakukan setelahpenghargaan serupa telahdiberikan kepada 14 tokohyang dianggap berperan besardalam perjuangan kemerde-kaan, kebebasan, dan hak asasimanusia (HAM). (okezone)

Mahathirmenyampaikankekagumannyaterhadap Soekarno(Foto : AFP)

C M Y K C M Y K

TERSA29 SETEMBRU 2015

TERSA29 SETEMBRU 2015 178 DISTRITU

VEMASSE—Membru CCF (Comite CentralFRETILIN) destakado iha sub-distrito Ve-masse Joao C. Ximenes (Azinho) husu baestrutura eleito OPJT (Organizasaun Popu-lar Juventude Timorense) no sira ne’ebe laeleitu maibe tama iha partidu istóriku idane’e tenki banati tuir juventude 1974 nian.

“Ha’u nudar membru CCFne’ebe koloka mai iha sub-distrito Vemasse maka buatne’ebe ke ohin sira rona, sirasimu orientasaun hosi amilideransa sub –distrito, dis-trito ho nasional, buat ne’ebe

kea mi hato’o ona ba sira, siratenki banati tuir katak tempoida uluk presidenti Nicolao Lo-bato, Mari Alkatiri, RamosHorta sira nia tempo iha 1974sira halao momento sira seijoven hanesan mós joven sira

ne’ebe halao dadauk agora ihaVemasse ne’e”dehan Azinhoba jornalista Timor Post Saba-do (26/9).

Nia hateten partidu FRETI-LIN agora dadauk halao niniaatividade iha sub-distrito Ve-mase, ho ninia objetivo atuhalao konferensia ba jovenFRETILIN nian iha sub-distri-to Vemasse atu hari’I estrutu-ra juventude FRETILIN niniantanba durante desde 1974hari’I uluk duni OPJT.

Maibe depois OPJT moris,mosu invasaun hosi Indonesiatama komesa funu maka foinhamosu juventude maibe fahe

POLITIK

ba organizasaun oi-oin,ne’ebe fahe ba OJETIL,OJELATIL, Fitun no seluk tan.

Agora funu hotu ona ukunan, agora FRETILIN perparahalibur fali ninia joven sirane’ebe durante ne’e halainamkari hodi luta ba rai idane’e, agora ukun an tiha onania tenki buka halibur falininia juventude sira ne’e saiema ida deit iha OPJT nia la-ran maka bolu juventudeFRETILIN.

“Ho primeira konferensiajuventude PF nian hau fiarkatak FRETILIN desde ulukpartidu ida ke istoriko, tanne’e nia hakarak ba ihane’ebe nia tenki to’o, ne’ebeFRETILIN perpara ninia jo-ven sira ne’e atu perpara bafuture ba partidu istoriko idane’e para aban bainrua hane-san ami sira lider fraku onasira ne’e perpara para abanbainrua troka ami hodi hat-

utan nafatin partidu istorikoida ne’e ba oin”esplika Azinho.

Membru CCF ne’e haktuirkatak juventude sira ne’ebetuir primeiru konferensia ihadireito atu hili no iha direitocongresista sira hili atu ba turiha estrutura.

Juventude FRETILIN sub-distrito nian tenki iha idadehahu hosi 17-25. tanba liu hosikonferensia sira hanesan ne’enudar perparasaun ida ba 40anos mai oin, atu sira mósservisu hanesan jerasaun tuansira liu tiha ona iha 40 anosne’ebe ke liu tiha ona.

Pedro da C. Freitas nudarcordenador PF sub-distritoVemasse hateten katak con-gresista sira ne’ebe partisipaiha primeiru congreso juven-tude nian ne’e hamutuk emanain 88 mai hosi suco 7 ihasub-distrito Vemasse nia laranmaka hanesan suco VemasseTasi, Caicua, Ossoala, Loilubo,Watulari, Ostico no Waigae.

Cordenador ne’e mós husuba estruktura foun atu halo es-forsu an makas hodi nune’e ihaeleisaun 2017 no eleisaun siraseluktan bele manan maioriaiha sub-distrito Vemasse nohalo konvense ida ke makas bapopulasaun sira para bele

FRETILIN manan maioria iha2017 mai.

Iha tempo hanesan corde-nador eleito Joseca X. Freitascolega barak hili hau sai cord-enador durante tinan 4 nia la-ran hahu 2015-2019, hakarakhare liu-liu ba kultura no infor-masaun tanba tuir nia harebuat rua ne’e maka durantene’e seidauk realiza iha sub-distrito Vemasse.

Iha konferensia ne’e con-gresista sira hamutuk ema nain88 hosi suco 7 iha sub-distritoVemasse halao eleisaun aber-ta ba lista uniko hamutuk emanain 21 kada suco ida ema nain3 .

Tuir observasaun jornalis-ta nian atividade primeiru kon-ferensia juventude partiduFRETILIN ne’e halao duranteloron ida iha sede partidu nianfoun iha área madoma-Betula-le suco Vemasse tasi.

Partisipante ne’ebe holaparte iha primeiru konferensiane’e maka membru CCF na-sional, membru CCF distritoBaucau, kordenador partidusub-distritu nian ho ninia es-trutura no cordenadora OPMTdistrito Baucau atual deputa-da Ana ribeiro ho mós inanaman sira balun. (gut)

OE-CUSSE—Sekretáriu Re-jiaun Para Assuntu Agrikul-tura e Desenvolvimentu Ru-ral (SRADR) hallo kontratuho kompaña ida hodi re-uti-lizasaun Ai-Na hamutuk 75m/kubiku ba iha Taiwan.

“Agora ita halo kontratuho kompaña ida hosi Taiwanhodi re-utilizasaun ba ihasira nia nasaun,”hateteSekretáriu Rejiaun Para As-suntu Agrikultura e Dezen-volvimentu Rural, Regio daCruz Salu ba Diario TimorPost iha nia servisu fatin,Sesta-feira, (25/09).

Regio hatete, razaun halokontratu ho kompania hosiTaiwan tanba Iha tinan ko-tuk bainhira Oekusseseidauk sai rejiaun SRADRprende transasaun illegalhosi kompaña ida tanba niadokumentus la klaru hodimai hala’o negósiu iha ne’e.

Entaun atu prevene la-bele akontese transasaun il-legal, maka SRADR kontratakompaña ida hosi Taiwan honaran Yuan Ho AgrikultureIndustrial Entreprise co.LTD hodi re-utilizasaun Ai-Na ne’ebe durante ne’eprende ba rai liur.

Nia hatutan katak, ihamomentu ne’eba ita prendetiha ita ba tau iha ita nia ar-majen partrimonia estadunian, tanba ne’e maka agoraita hotu hatene katak pratikuagrikultura nia ne’ebé makaagora ta’a no balun marantiha ona maka monu no idane’e maka barak los iha ter-enu tanba ne’e ita nia prisip-iu ital abele fa’an Ai- Na.

Maibe iha terenu Ai- Namós iha valor tanba malukne’ebe maka hare Ai ida ne’e

nia valor ne’e mós di’ak makanu fim ita iha pedidu ida hosikompaña ne’e atu hola Ai-Natanba sira iha sira nia nasaunne’e Ai ne’e nia valor mós di’akmaka kompaña ne’e hakarakhola.

“Ita nia povu bele ta’a ne’elae ita bele re-utiliza de’it aisira ne’ebé maka monu depoisita fo limitasaun tanba iha pe-didu ida Presidente Autori-dade simu maka nia fo konfi-masaun katak it abele konsid-era maibe servisu tekniku ten-ke konsidera mós diresaunagrikultura Rejiaun EspesialOe-cusse,”Salu dehan.

Salu hatete, tuir dadusne’ebé maka iha Oe-cusse ne’eiha Suku rua Bene-Ufe no Tai-boca entaun hosi Agrikulturamós fo karta ba kompaña ne’eatu hein hodi prosesu ne’ebémaka ami sei rekolla Ai sirane’e iha Suku refere.

Iha tinan kotuk kompañane’e halo ona akordu ho Min-istériu kompetente maibe to’oagora kompaña tanba mai ihane’e sen dokumentus signifikakatak kompaña ne’e la iha lisen-

sa hodi ita bele hatene makaami haru prende nian, hodihatene nia mai halo saida.

Tanba kompaña ne’e niarasik hatama pedidu ba diretaiha Presidente Autoridade katak ami iha interesante atuhola ai –na , tanba ne’e sira hosi100 m/kubiku maibe ne’e kon-formi guarda florestal sira siraiha terenu maka sira dehanSuku rua ne’e maka ai-na iha.

Salu apelu ba komunidadesira iha Rejiaun Espesial Oe-cusse Ambenu atu labele harehodi re-utiliza buat ne’ebémaka ta’a ka rai iha imi nia fa-tin, tanba ne’e ita sei kaerkualker pessoal ida ne’ebémaka nia re-utiliza Ai-Na ihaita nia rai.

Kompaña ne’e hosi Tawannia iha lisensa internasionalmaka nia hetan Ai-Na ne’e niavalor di’ak maka nia tenke sos-al atu re-utiliza ba Tawan.

Salu dehan hosi Nasional fopresu mai katak kada kubiku$.400.00 maibe ita hare ba Ai-Na sira ne’e ita lakohi atu fopresu ne’ebé maka boot no ki’ikmaibe ita tenke halo mós paraiha valansu tanba ne’e maka itafo ho kubiku ida $.300.00.

“Taxa ita fo ho $300.00ne’e ba de’it Diresaun Agrikul-tura maibe kon-aba taxa baImigrasaun, Alfandega notransporte nia sei tau móshanesan taxa tanba tuir ita nialei,” Salu hatete.

Iha fatin hanesan ArnolNusin dehan, kompaña ne’esosa hosi komunidade iha Sukurefere ho total ai 1800 batan,no ai sira ne’e maizumenus 2metru maka kompaña holahosi komunidade lolon ida $10.00. (ono)

Lu-Olo Husu JovenAsegura FRETILIN no RDTL

DILI—Prezidenti Partidu Frente Revolu-sionaríu Timor-Leste Independente(FRETILIN), Fransisco Guterres Lu-Olo,husu ba Juventude FRETILIN atu servisumaka’as ho responsablidade hodi aseguranafatin partidu istóriku no RepublikaDemokratika Timor Leste (RDTL).

Prezidenti Partidu istórikuhatete ida ne’e relasiona hokonferensia Juventude FRETI-LIN ne’ebé halao iha Postu Ad-ministrativu 65 iha Munisípiu13 iha teritoriu Timor-Leste la-ran tomak ne’ebé realzia ihaloron (26/9) semana kotuk.

Konferensia JuventudeFRETILIN, tuir Lo-Olo katak,pasu ida importante hodi hali-bur Juventude iha Postu Ad-ministrativu ida-idak hodiharii estrutura úniku Juven-tude FRETILIN nian. organizaJuventude katak hametin babebeik partidu FRETILIN ihatempu oin mai, liliu atu kaermetin nafatin kuda talin tuirprinsipiu no valor sira ne’ebelori FRETILIN moris.

Molok koalia organizasaunJuventude FRETILIN nian, Lu-Olo dehan, hateke fila fali bakotuk, bainhira harii ASDT kaFRETILIN iha tinan 1974, kon-sekuensia revolusaun do Cra-vos iha Portugál (25 Abril1974) fó oportunidade ba jov-ens lubun ida ho idade entretinan 20 to’o 25, ho sira niamatenek no antenbrani organi-za no mobiliza povu Mauberehodi hatudu dalan lós ida deit

maka ukun rasik án ba povu norai doben Timor-Leste.

“Jovens sira ne’e ho idadeimi nian, maka hanesan Nico-lau Lobato, Marí Alkatiri, JoséRamos Horta, Justino Mota noBorja da Costa no ikus mai siraseluk mós tama hodi haforsaliutan ASDT/FRETILIN,nune’e iha loron 20 fulan Maiotinan 1974 moris ASDT hane-san asosiasaun polítika ida,depois iha loron 11 fulan Set-enbru tinan 1974, ASDT des-olve no fó fatin ba harii FRETI-LIN,” Lu-Olo dehan liu hosikomunikadu ne’ebé Timor Postasesu, Segunda (28/9).

Desizaun ne’e, tuir Lu-Olokatak, matenek tebes, hosi CCFiha tempu ne’eba makahamoris OPJT (organizasaunpopular Juventude de timor),hodi luta ba liu hosi kultura,polítika no servisu, (iha fulanJuñu 1975) no fulan Agostutinan 1975 harii OPMT.

Iha momentu ne’eba, Lu-Olo dehan, organizasaun ruane’e, hatudu momos sira niadeterminasaun, atu hametin nohabelar polítika FRETILIN nianiha povu nia le’et, laiha mo-mentu ida organizasaun rua

ne’e hosik hela partiduFRETILIN la’o mesak.

Bainhira Indonezia iharejime Soeharto nian invadeTimor-Leste (7 Dezembru1975), Lu-Olo dehan, OPJTno OPMT, iha Fretilin niasorin, organiza no mobilizapovu atu halo rezistensiahodi hasoru okupasaun ille-gal hosi Indonezia.

Atu hatan ba ezijénsia noestratejia funu nian, Lu-Olodehan, organizasaun Juven-tude mosu bar-barak ihatempu klandestina nianhanesan OJETIL, OPJELA-TIL, FITUN, Asuwain Lem-orai no seluk tan ho atenb-rani hodi defende nafatinpolítika FRETILIN nian baukun rasik án.

Ohin Timor Leste iha situ-asaun ida oin seluk, Lu-Olodehan, ejizé tebes ba partiduFRETILIN, atu reformakbi’it institusionál atu beleadapta án hosi laran nomoshosi liur, hasoru dezafiu oi-oin ne’ebé maka sei mai,nune’e importante tebes baoin bainhira estrutura uníkaba organizasaun JuventudeFRETILIN liliu atu hakbi’itkapasidade kritíku ninianmembru sira hodi beleprepara no hadia án nune’ebele asegura FRETILIN noRDTL iha tempu oin mai.

“Iha joven nia kabas, ihapezu polítika, ístorika nomoral ba feto ka mane iminia responsablidade idabo’ot, responsablidade ita

tuir hanoin saudozu Nicolaudos Reis Lobato, servisu nohakas án liutan, matan kroatliutan, fiar án metinliutan,”dehan Lu-Olo.

Eis Prezidenti ParlamentuNasionál ne’e husu atu Juven-tude FRETILIN atu servisumaka’as, brani, neon luan liu-tan hodi lori FRETILIN noRDTL ba futuru.

“Ohin loron ita iha onakondisaun diak liu iha tinan 41ba kotuk, ho idade hanesan iminian (jovens), sira (joven1974) hosik hela aleserse es-

tadu ne’ebé oras ne’e dadaunita halibur ba hanesan umalisan Timor-Leste, dezafiubo’ot ba jerasaun foun Timor-Leste oinsa atu hametin nohaburas uma lisan Timor-Lestenian ne’ebé hanaranRDTL,”katak Lu-Olo.

Atu fó resposta ba ida ne’e,Lu-Olo dehan, konsiensia ida-idak nu’udar sidadaun, liliunu’udar militantes FRETILIN atuoinsa hodi kontribui, hametin nohaburas nafatin RDTL.

“Loron ida ne’e pasu im-portante hodi halibur jovens

feto ka mane, ita orgullu holuta FRETILIN nian ihatinan 41 ba kotuk, ba oinhamutuk ho JuventudeFRETILIN ita iha esperansahateke ba FRETILIN batinan 41 mai oin, lideransaFRETILIN husu ba jovenssira ne’ebé halibur án ihaJuventude FRETILIN, atufó án tomak, la susar, lakolen no badinas hodi per-para án atu servi diak liutan,rai doben no povu dobenmaubere iha uma lisan bo’otRDTL,”tenik Lu-Olo.(tay)

DILI—Partidu FrentiMudança Domingu 27/9hala’o konsolidasaun hodihametin esturtura partidu ihaPostu Admistrativu DomAleixo Munisípiu Dili .

Iha oportunidade konsoli-dasaun ne’e, vice PrezidentePartidu Frenti Mudança AbelXimenes “Larisina” fó mósposse ba estrutura hamutukema na’in 47 iha postu admis-trativu refere hodi habelar mi-saun partidu nune’e prepara baelisaun jeral tinan 2017.

“Ho pose estrutura iha pos-tu admistrativu Dom Aleixo,PFM prepara án hodi infrentaiha elisaun jeral tinan 2017mai, kompete ho partidu siraseluk tan ne’e atu infrenta elei-saun jeral 2017, FRENTI-MUDANÇA buka konsolida andiak liu tan no hametin liu tannia abut iha munisipiu to’o al-deia. “ Sekretariu Jeral FREN-TI-MUDANÇA Munisipiu Dili,Zeferino N. Fernandes afirmaba jornalista hafoin tomada depose iha Rai kotu, domingu(27/9).

Hola parte iha aktividadetomada de posse ne’e, VisePrezidenti Vicenti ‘Maubocy’,Konseleiru Abel Ximenes “La-risina”, Komisariu politikuRicardo Caroso Nheu no mósdirijentis ho kuadrus politikuFRENTI-MUNDANÇA nian se-luk tan.

Tuir nia, Membru ne’ebésimu tomda de posse hodi het-an fiar tuur iha esturutra ho re-sponsabilidade atu desiminaprograma FRENTI-MUDANÇAnian iha baze para kontribui bavitoria FRENTI-MUDANÇAnian iha 2017.

Iha fatin hanesan, VisePrezidenti FRENTI-MUDANÇA, Vicenti “Maub-ocy” klarifika katak, esturutrane’e importante tebes hodihalo ligasaun ba baze para2017, bele fo votus ba FREN-TI-MUDANÇA.

Tanba, iha fulan Dezembrutinan, partidu FRENTI-MUDANÇA sei realiza kongresuantisipada hodi hili fali lideransafoun, tanba tinan 4 ba kotuk ihaona esperensia atu bele hili no fi-

hir figura ida ne’ebe maka serveatu lidera partidu ida ne’e nolori partidu ida ne’e hetan kon-fiansa husi povu.

Kona-ba naksalak poli-tiku iha partidu nia laranne’ebé halo Sekretariu JeralJorge da Conçeição Teme‘dezanima” oituan ihapartidu laran, Vicenti Maub-ocy, klarifika katak, fenom-ena ne’e normal akontese ihaorganizasaun no partidupolitiku hotu-hotu. infelis-mente, FRENTI-MUDANÇAiha rasik nia disiplina, ne’ebelideransa balun viola lei horegra partidu nian presiza fósansaun.

“Uza partidu para haloabuzu de poder no demon-stra inkompentensia ihapartidu nia laran, inklui es-kandalu ho eis madre balun,halo ami la tolera para nia(Teme-red) atu hela nafatiniha FRENTI-MUDANÇA.Ami tenke iha fali figura idane’ebe iha enerjia no di-namiku,” Vicenti Maubocy,dehan. (Max)

PFM Haburas Ramu iha Don Aleixo Juventude FRETILINTenki Estuda Hosi Pasadu

Juventude FRETILIN

SRADR Re-utilizasaun Ai ba Taiwan

Ilustrasaun Ai-Na

TERSA29 SETEMBRU 2015

TERSA29 SETEMBRU 2015

C M Y K C M Y K

916 OPINIAUNEDITORIAL

Timor Post Edisaun, 29 SETEMBTU 2015

Monumentu Lifau ‘Paradu’

EKIPA EDITOR: Jose M. Ximenes,(Editor Sénior), Rosa Garcia, Rita Almeida, Xisto Freitas, Augusto Sarmento, Noemio Falcao,Joao A.Damas,Mateus da Cruz, Manuel Pinto, JuliaoFernandes. Koordenador Kobertura: Manuel Pinto (78610515). Reporter: , Marcos da Silva Araújo, José Yesking, Abril Manuel, Joao da Costa,Tripono Marques, José Neves, MarcosFernandes, Florindo Caluna,Raimundo Oki, Evaresto S. Martins, Manuel S. Gusmao, Julio Nacimento da Silva, Deolindo Gusmao Xavier, Acacio Pinto ( Foto Grafer). Korespondente:Caetano Guterres (Baucau/mob:7725 3026), Júlio Soares (Suai/mob:7734 5189), Celestinha da Costa (Same 7737 2578), no Celso Oliveira (Portugal),Yoss Geralrd Lema (Kupang Indo-nesia/+6282237882430). Produsaun: Noemio Falcao (Manajer), Dezeñu/Layout: Domingos Fernandes (77308201), Luis Pinto(77002122), Agostinho Carceres Carvalho (Publisidade).BISNIS & MARKETING : Sirkulasaun Jornál: Levi Gomes (77292986. Advertising : Joséfina Guterres (77259631) Rekursu Humanus : Maria Gonsalves (Manajer Rekursu Umanu/ Mob. 7727 5207), Elisabet G. Leite (Resepsionis/)76829193, Manuel da Costa (Lojistika), Antonio Gusmao Finansa : Cipriana M. Nurjannah (Manajer)Mob.77377245, Doelia M. A. S.M. Freitas (Accounting). Joao Baptista Amaral (Kolektor Sirkulasaun / Mob. 78186622). Joao Montalvao (Kolektor Publisidade/Mob.77290668

FUNDASAUN TIMOR BERAN: Funda iha DÍLI, 29 Februari 2000 - Publisidade hosi Timor Post Ltd. Dirasaun : Rua Don Aleixo Corte-Real No. 6, DÍLI.Telefóne/Fax: +670-3321696 - E-mail : [email protected]. Isi diluar tanggungjawab Percetakan

Diretór : Lourenço Vicente Martins

DEPARTEMENTU NOTISIA

Xefi Redasaun: Santina da Costa AraújoSékretaris Redaksi: Imelda L.Guterres Mota

Juvinal DiazPeskijadór Lao Hamutuk

“Ami nia solusaun mak ne’e, husik greater sunrise ba jerasaun futuru mak deside, ita la presiza boludehan terburu-buru (ansi) hodi dezenvolve sunrise, kazu iha tribunál bele la’o, tenke sukat, tanbaita kazu tolu iha tribunál no gasta ona osan lubuk ida,”

AvisuFó hatene ba klientes Jornál Diáriu Timor Postkatak, relasiona ho públikasaun Timor PostSegunda too Domingu, maka hahú fulan Abril2015, kompañia Timor Post sei hasa’e folinjornal hosi U$ 10.00 ba U$ 11.00 kada fulan.Ba atensaun hato’o obrigadu barak.

Dezenvolvimentu infrastrutura ne’ebé la’o, bainhira la-haloplanu ho didiak, konserteza ninia rezultadu mak hanesan fakarosan saugate e povo la-sente ninia benefisiu.

Situasaun sira ne’e mak agora dadaun públiku sente. Pro-jetu sira ne’ebé la’o iha kapital Dili to’o munisipiu sira ateadministrasaun espesial munisipiu Oe-Cusse kontinua ha-mosu duvidas no preokupasaun iha públiku nia le’et.

Faktus mak hatudu hosi projetu emerjensia, projetu hadi’aestrada no taka estrada kuak, projetu hadi’a jardin iha kapitalRepúblika Demokratika de Timor-Leste (RDTL) nomos pro-jetu sira iha munisipiu espesial Oe-Cusse hodi komemoraselebrasaun tinan 500 Portugues tama Timor-Leste.

Rezultadu hosi projetu sira ne’e kontinua hatudu imajenla-di’ak iha públiku nia le’et. Katak, governante sira laiha dunikapasidade naton atu jere osan estadu.

Kauza hosi laiha kualidade projetu sira ne’e tanba dala-barak mos desizaun polítika kontra lei ne’ebé ukun nain siraprodus, ezemplu mak lei orsamentu jéral do estadu.

Tuir loloos, esperensia sira ne’ebé liu ona iha tempu gov-ernasaun anterior sai sasukat hodi hadi’a di’ak liu-tan ba tempuida agora.

Relasiona ho situasaun atual ne’ebé akontese iha admin-istrasaun espesial Oe-Cusse hodi prepara selebrasaun tinan500 Portugues tama Timor-Leste la’o bazeia ba rezolusaunkonsellu ministru liu-hosi inkontru extra-ordinariu ne’ebé akon-tese fulan-Abril liu-ba.

Rezultadu inkontru extra-ordinariu konsellu ministru hasaidesizaun hamutuk pontu 12. Entretantu, projetu turismu tamapontu lima.

Nune’e mos iha pontu 12 deside Ministériu Obras Públi-kas halo koordenasaun ho ministériu relevantes, koordenamós Sekretáriadu ZEESM ho Ministériu Administrasaun mu-nisipiu Oe-Cusse hodi aselera projetu ne’ebé deside ona.

“Razaun ita hasai desizaun ne’e hodi regula kada min-istériu hatene ninia funsaun ba preparasaun tinan 500 noprepara kondisaun estabelesementu ZEEMS (Zona ExlusivuEkonomia Merkadu Sosial) ne’ebé ligadu ho selebarasaun500 anos iha 215", Ministru Obras Públikas, Gastão de Sousainforma ba jornalista sira liu-hosi konferensia imprensa ihaOe-Cusse, fulan-Abril liu-ba.

Ho preparasaun sira ne’e, projetu konstrusaun monumentuLifau ne’ebé ka’er hosi kompañia Morison Construction Unipe-soal Lda, paradu tanba laiha orsamentu atu selu servisu nain sira.

Agora, kompañia sira ne’ebé ka’er projetu laiha kapital idanaton, depois aumenta tan governu ninia desizaun polítikahodi indika de’it kompañia hodi halo servisu, oinsá mak ko-mpañia bele hatudu ninia profesionalismu hodi remata servisuba tempu fulan neen ne’ebé determina ona. Sasan sira ne’eatu fó sala ba sé, governu ka kompañia. (*)

SMS husi PublikuManda ba: 76661985/78021977

7676XXXXBazeia ba Ezizénsia hosi públiku. Parlamentu tenke altera

fila fali lei pensaun vitalisia; tanba lei refere kuandu la altera,povu mak sei sai vítima to forever. Ulun boot sira sadere nafatinba lei pensaun vitalisia tanba lei refere fó mahon det ba nia ulunsira hodi hetan benefisiu. entaun hakarak ka lakohi tenke altera.

DISTRITU

LUTA PELA LIBERTAÇÃO NACIONAL, CONSTRUCÇÃOESTADO E LEI PENSÃO VITALHICE

Konaba Pensaun Vitalhicelolos ne’e direito ba Veterano noAntigo Kombatento sira Liber-tasaun Nasionál nian, atu hetanpensaun ida ne’e, maibé la’oseis titulares ho eis deputado sira.Tanba se ita ko’alia konaba Pen-saun tuir Lei Pensaun nian, makita hare katak Pensaun só belefó ba ema ne’ebé hala’oservisu estadu nian maibé tinantó ona atu reforma mak tinan60 ba leten. Maibé realidadehatudu eis titulares ho eis dep-utado sira seidauk tama idadereforma nian maibé hetan pen-saun. Ne’ebé Pensaun Vital-hice ne’e kontra momós regrapensaun nian.

No sekarik ita hare kona bahistório resistênsia nian hosifaze ida ba faze seluk tó hamo-su pilar tolu Resistênsia Nasion-ál nian (FRENTE ARMADA,FRENTE CLANDESTINA hoFRENTE DIPLOMÁTICA),mak pilar tolu ne’e iha ligasaunmetin ba malu iha História lutanian, maibé FRENTE ARMA-DA – FALINTIL nafatin saipontu sentral no mata dalan baFRENTE RUA (Clandestina hoDiplomática). Iha rai laran Co-mando Superior da Luta daFrente Armada hamutuk ho es-trutura Frente Klandestina, fóorientasaun ba juventudes hopovu nasionalista sira iha vilaatu halo aksaun rezistênsia nianhasoru militar Indonezia; no ihazona guerrilha FALINTIL sirahalo aksaun tiro malu ho mili-tar Indonezia; hafoin duduFRENTE Diplomática hodi ko-alia iha fórum sira iha rai – líur.Se la iha Guerrilheiro Armadoiha Timor Leste, mak susar atuTimor Leste konkista niniaauto – determianação no inde-pendênsia nasionál; tanba kon-testu Indonezia nian ba situa-saun Repúblika Sul Maluku(Repúblik Maluku Selatan) tóagora biar sira iha polítikaklandestina ho diplomátikane’ebé tinan tinan sira ko-memora loron independênsia25 Abril iha rai – liúr Holanda,maibé susar atu manán sai na-saun ida ketak hosi Indonezia.

Ami nia intensaun katakFRENTE ARMADA la’os úni-ku (ida mesak) iha prosesu lutanian maibé, se la iha Frente Ar-mada mak la iha mos refendumiha Agosto 1999. Tanba ne’e seVeteranos ho Antigos Kombat-entos Libertasaun Nasionál hopensaun ne’ebé kiik, maibé eistitulares ho depudato sirane’ebé kaer knaar estadu nianiha tinan lima nia laran, simupensaun boot ho fasilidades oinoin ne’e “Luar Biasa”; tanbala tuir kontestu história funuTimor Leste nian. Devia osan

ne’e tau hamutuk hodi hadia povukiak ne’ebé túu CNRT iha Refer-endum 1999 ne’e nia moris do queeis titulares no deputado la aktivune’ebé moris diak ona, sira makrahut tó oan no be – oan sira banafatin.

Tanba ne’e sekarik ita aprendeho Nasaun sira ne’ebé ukun ánkléur ona maibé monu ba krizenasionál no funu maun alin, ne’etanba konsekuênsia hosi prosesugovernasaun ne’ebé la los. Tanbane’e nain ulun Timor Leste lolostenki aplika didiak konteúdoRelatório CHEGA Dalan Badameiha prosesu ukun nian hodi aplikavalores “Boa Governação” nianno fó atendimentu ne’ebé diak nonatón ba Antigos Kombatentos noVeteranos Libertasaun Nasionálnian no povu tomak atu hetanmoris diak atu bele hasees án hosikrize no konflito nasionál.

No kontrário, sekarik la fóatendimentu ne’ebé natón ba Vet-eranos no Antigos CombatentosLibertasaun Nasionál nian, idane’e mak sai perigo ba prosesugovernasaun nian, no mehi atuliberta povu hosi kiak no mukitsei la hetan.

Ikus liu atu dehan deit katakho Pensaun Vitalhice, la iha bal-ansu ba subsídio entre AntigosCombatentos ho eis deputadossira; ho ne’e estadu Timor Lestehahú kria ona desigualidade so-cial no hamosu kolonizasaunekonomika elite sira nian iha na-saun Timor Leste ba oin. No Or-samentu Jeral Estadu nian ne’ebémai hosi Fundu Petrolífero (mina– rai) ne’ebé tinan tinan Parlamen-to Nasionál aprova lubuk ida badeit ema lubun oan ida (mak eistitulares no eis deputados sira).Entaun Dezenvolvimentu KapitalHumano ho Fundu Minarai tuirVice Ministro Finança koaliane’ebé devulga hosi TVTL idamak eis titulares estadu nian noeis deputado sira; enkuantu tinan13 ona ita ukun án, maibé hadiainfra – strutura ba eskola, fasil-idade sentru saude iha aldeia sira,dalan rural nafatin lala’o no saiproblema boot ne’ebé povu kes-tiona wainhira hasoru malu hoPrezidente Repúblika ne’ebéhala’o vizita rotativa tama sai sukuno aldeias iha Timor Laran tomak.No ami observa katak iha vizitaPrezidente Repúblika nian, la ihamembro governu ruma mak ako-mpanha ekipa atu bele rekolla da-dos ba buat hirak ne’ebé povuhatoo ba Prezidente Repúblika.Prezidente Repúblika la’o mesakhanesan uluk nia halo guerrilha ihaai – laran. Ne’e mak realidadegovernasaun Timor Leste nianohin loron. Se fasilidade eskola la

la’o atu tulun jerasaun foun es-kola no aprende ho diak mak laiha mos investimentu “CapitalHumano” Jerasaun foun sira nianho fundu mina – rai hanesan ViceMinistro Finança koalia iha TVTLwainhira sosiedade sivil kestionamaka’as kona ba utilizasaun Fun-du Petrolífero ne’ebé tama baOJE nian tinan tinan, balun investeona iha “Capital Humano”.

Komik oituan mak áre – kulitbarak ne’ebé uluk MTCI (Min-istério do Tourismo, Comércio eIndustria) IV Governu Konstitu-sional nian haruka sosa hosiagrikultores iha 2009, oras ne’enafatin rai-de’it iha armajén MCIAnian. Públiku la hatene ne’e atuuza ba saida. Karik MCIA atu reve-la (produz) fali ba aedubu (pupuk)atu fahe ba agricultores sira ousai hanesan fini atu fahe baagrikultores, atu hodi realiza slo-gan MCIA nian; “Povu Kuda –Governo Sosa” / “Hosi Agrikul-tor – Fila ba agrikultor”. Ko-mik liu tan se produz sai aedubuou uza hanesan fini hosi buatne’ebé tau iha armajén tinan bar-ak ona. Primeiro Ministro Dr. RuiMaria Araújo sente hirus no moekuandu vizita armajén hirak ne’enakonu ho áre – kulit.

Buat seluk tan ne’ebé halopúbliku ho departamentu gover-nu balun hakfodak mak sidadaunIndonezia hetan asesu rekruta-mentu no sai membro PolíciaNacional Timor Leste. Departa-mento Notariado iha MinistérioJustiça sente hakfodak wainhiraema ne’e ho farda PNTL komple-ta hodi tuir prosesu iha min-istério justiça atu sai sidadaunTimor Leste. Buat ne’ebé lalosiha situasaun ne’e mak sidadaunestranjeiru seluk ne’ebé hakaraksai sidadaun Timor Leste tenkisubmete ba prosedimentu hotuhotu ho preenxe kritéria sirane’ebé iha mak bele sai sidadaunTimor Leste.

Wainhira sai ona sidadaunTimor Letse, mak bele iha direitosira seluk hanesan ema TimorLeste, apply ba funcionário púb-liku, hetan sertidaun RDTL, sai F– FDTL ou PNTL; maibé mem-bro PNTL ne’e sai uluk tiha Poli-sia Nacional Timor Leste, makfoin rezistu iha DepartamentoNotariado no Sidadania atu tuirprosesu sai sidadaun Timor Leste.Ba polícia ne’e buat balun kon-trario; tanba sai uluk tiha mem-bro PNTL hafoin rezistu hodi hususai sidadaun Timor Leste. TuirKomissáriu PNTL Júlio Ornaihateten katak ne’e uluk UNTAETmak rekruta sai membro PNTL.

Ema ne’e sai membro PNTLdesde tempo UNTAET, maibé hi-

erarkia PNTL sira seluk mos, laiha ema ruma ne’ebé koñese emasidadaun Indonezia ne’e mosu iharekrutamentu PNTL, ou karik sirahatene maibé nonok deit tanbasira (hierarkia PNTL) balun mosenvolve fó hanoin ba ekipa rek-rutamentu UNTAET atu simu emane’e iha prosesu rekrutamentuPNTL nian.

Timor Leste sai konplikadu liu,tanba timor oan ida hodi sai polí-cia tenki submete ba rekezitusbarak ho dokumentos orgináriosidadaun Timor Leste nian; maibéba sidadaun rai – seluk nian tamafasil hela sem ho dokumentu ko-mprovativu sidadania, katak niaema sidadaun Timor Leste ou lae.Ne’e mak halo públiku hakfodakno buat hirak ne’e tuir lei, hier-arkia PNTL sei lá fase – liman,hakarak ka la kohi sira mos en-volve simu ne’e sai membroPNTL. Ne’e la’os buat halimar,maibé sai problema sériu ba Es-tadu ho Governu Timor Leste atuhola pasu adekuadu atu investigakazu ne’e hodi resolve no hala-kon tiha.

Karik buat hirak ne’e hotu maklá hadía lalais, mak ita lalika mehiatu Timor Leste sai nasaun ne’ebéforte ekonomikamente no politika-mente iha Região Sudueste Asiáti-co ho Região Fórum Pacífico nialeet iha futuru; maski Maun BootXanana Gusmão ho komprimis-so boot atu liberta povu hosi kiakno mukit; enkuantu ema ne’ebétama iha “Ekipa Governasaunnian” hamutuk ho InstituisaunEstadu tomak nian, la kaer metinninia kompromisso sira ne’e atuimplementa iha prosesu governa-saun nian ho diak no ho lolos. Senune’e, naran katak salário men-sal ho pensaun vitalhice mainafatin fula-fulan maski presta-saun servisu la’os ho kualidadenasionalista.

Adeus, hasoru malu fali ihaartigo seluk….. “Glória aoPovu e aos Heróis….”

Hakerek Nain : PremiadoDireitos Humanos Sérgio VieiraMello Dezembro 2014, no ob-servador prosesu governasaunRDTL nian; no Alumni UNITAL2014; hela iha Vila Nova Baucau /77241683.

Por Ilídio Gusmão

Projetu Monumentu Lifau Paradu- Sé nia responsabilidade…?

Abaixo Pensaun Vitalísia- Solusaun mak saida....?

Polísia Kaptura Bandar Jogu IlegálPrende Kareta Eis Sekretáriu Estadu- Servisu di’ak, labele monu ba lasu…!

Opsaun Sosiedade Sivíl ba Kazu TasiTimor- “hamutuk ita bele, Fi’ar a’an la’o ba oin”

MANUFAHI—Maske iha lojastelemor nian iha kliente barakmaka antrian hodi sosa telem-ovel, sim card no produtu se-luk telemor nian maibe telem-or rasik oras ne’e sei hasorudifikuldade barak.

Difikuldade Loja Telemorhasoru maka iha problemarede ne’ebe dalaruma signalladun di’ak li-liu atu asesu in-ternet. Bainhira lori telemov-el telemor ba area isoladumaka sei labele asesu redetelemor nian. ida ne’e akonte-se mós ba fasilidade modem.

“Sim los duni kritika klientesira nian katak internet telem-or install tiha ona maibedalaruma rede signal ladi’ak,”hatete Baltazar PintoSoares, Manajer Bisnis Telem-or Munisipiu Manufahi, ihaLoja Telemor Nularan B Same,kinta, (24/9).

Kliente balun mós halo kri-tika ba sistema ense pulsa noactivo F10 la to’o 24 oras, het-an kritika tanba iha loja TT niaactivo minute 10 ba 24 oras,agora Telemor lae, maske ati-vu tiha maibe bainhira la uti-lize maka minute 10 ne’e seilakon otomatikamente.

Baltazar hatete, sira hane-

san implementador prontusimu kritika sira ne’e no seihato’o ba kompania telemornian atu bele hare ba kestaunne’e nune’e ba future bele la’oho di’ak liutan.

Baltazar mós haktuir, prob-lema ne’ebe hasoru la’os deitkonaba signal internet ou redetelemovel maibé staff sira rasikmós infrenta problema trans-porte atu fasilita lori prodututelemor ba fa’an. Iha deit mo-tor rua maibe ida a’at tiha.

“Ami nia tenki tuir tarjeituselae failanu balun make ma koaosan bensimentu oinsa ho atuselu kos no mina motor, prob-lema tarjeitu la to’o second sal-ary bonus kua ida ne’e maka di-fikulta boa vontade servisu itanian,”baltazar hatete.

Portantu antes ne’e Baltaz-ar hato’o katak, kada loronkliente barak maka antrian ihalojas telemor hodi sosa produ-tu telemor nian tanba produtune’ebe kompania ne’e fa’anbaratu liu kompara ho Timortelekom no telekomcel.

“Sim los duni agora klientebarak maka antrian iha ne’ehodi sosa telemovel telmornian, tanba iha ne’e telemov-el, laptop, modem folin baratu

liu,”hatete baltazar.Produtu ne’ebe telemor

fa’an maka Laptop Accer hofolin$ 350, iha telemovel oi-oin ho folin $70 ,$ 40 no $20, modem fa’an ho folin $ 15hetan kedas ho internet nobonus pulsa.

Ho kliente ne’ebe orasne’e sa’e makas, LojasTelemor oras ne’e la fa’andeit iha fatin ida, maibe fa’anhotu iha postu administra-tive 4 iha manufahi hanesanAlas, Same tama sai Suku,Turiskai no Fatuberlihu

“Hanoin ita bele dehanne’e progresu ida di’ak la’osdeit iha parte bisnis nian maibéiha kliente sira mós kontenteho atendementu telemoroferese,”hatete baltazar.

Kliente Alberto Mendon-sa hatete, produtu ne’ebekompania telemor fa’an ihaduni kualidade no baratu,iha mós bonus barak hodihalo kliente sira gosta tebestelemor.

Nia husu atu telemor au-menta tan modelu telemov-el barak liutan, bonus barakliutan ho folin nebe baratunune’e komunidade sira belebesik tan mai telemor. (tin)

SAME—Administrador Postu Administrati-vu Same, Adaõ Mendes, hatete, kondisaunestrada iha área Fataa lokalija ba edifisuPolicia Skuadra Same, Edifisu Postu Same,Edifsiu Edukasaun, DTPNSC no IAD Manu-fahi, tama ba to’o área Searema grave tebes.

Administrador hatete,kondisaun estrada ne’e kleurona to’o ohin loron seidaukhadia. Kada tinan bainhiraudan tun sempre fo impaktu bakomunidade no transportepubliku sira ne’ebe halo movi-mentu. Tanba area ne’e iha ed-ifisiu publiku barak.

“Ha’u husu ba ministeriuobras públiku atu resolve lal-ais ba rekomendasaun ne’ebeami hato’o ona tanba bainhira

udan tun sei fo impaktu tebesba komunidade sira nia ativ-idade moris,”haktuir AdaõMendes iha servisu fatin, ses-ta, (25/9).

Nia dehan, hare ba kondis-aun ne’e ita propoin ona,katak, governu persiza halomanutensaun ba Estradane’ebe hadi’a ona inklui reha-blita kondisaun Estrada ihaárea Fataa no Searema, tanbaestrada ne’e udan mai agora

kuntinua a’at ba bebeik.Juventude, Anastacio dos

Santos, hatete, estrada áreaFataa merese hetan rehabili-tasaun tanba edifisiu barakmaka iha kedan fatin ne’e.

“Hanesan juventude pro-poin ba governu atu hare Es-trada ne’e husu atu hadiahotu estrada iha Same villane’e, liu-liu ba kompaniane’ebe maka toma kontahadia estrada ne’e hanesankin construction no tinolinaatu halo servisu hololos,”hatete Anastacio.

Tuir observasaun, los dunikondisaun Estrada área Fatato’o ba Searema Suku BabuluSame grave tebes, halo trans-porte publiku sira ne’ebemovement tenke la’o neneiktanba estrada a’at. (tin)

VEMASSE—Koordenadorare-eleitu OPMT (OrganizasaunPopular Mulher de Timorense)Hermenegilda Quintao hatete,mate ka moris kontinua nafa-tin tuba iha organizasaunOPMT mahon hosi partiduFRETILIN tanba familia barakmaka mate ba bandeira FRETI-LIN.

“Ha’u atu sira la hili mós hauatu atu kontinua halao tanbaha’u nia nasionalism’uo makamonu duni ba iha OPMTpartidu FRETILIN nian tanbafamilia barak mate ba rai idane’e,”hatete coordenadora re-eleito Hermenegilda ba jor-nalista Timor Post Domingo(27/9).

Hermenegilda hatete,maske ba oin partidu istórikuida ne’e la manan iha eleisaun2017 oin mai, la kaer ukun mósnia sei nafatin halao servisu baorganizasaun tuir dutrinapartidu FRETILIN nian katakatu ema nain rua ka tolu la’ohamutuk hodi halo koperativa.

Tanba ne’e nia husu baOPMT foin sae sira no sirane’ebe la tama iha estruturaOPMT labele wainhira gover-no fo tiha osan sira tur matandukur tiha la liga fali organiza-saun no partidu istoriko idane’e.

Husu atu foin sa’e sira tenkifo kontribuisaun nafatin ba raiida ne’e hodi nune’e bele raihela istoria di’ak ruma ba gera-saun sira tuir mai hanesan buatne’ebe saudoza ho saudozo sirahusik hela mai rai ida ne’e.

Iha tempu hanesan, co-ordenadora OPMT distritoBaucau atual deputada AnaRibeiro, hatete, molok halaoconferencia anivel sub-distri-to 65 uluk liu OPMT anivel na-sional hamutuk ho conseilhocordenadora 13 distrito hotuiha dia 15 de Agostus aprovarezimento iha nivel nasionalatu halao conferencia.

“Ami aprova ami nia rezi-mentu iha nasional hodi esta-belese atu halao conferenciaanivel teritori, nune’e orsa-mentu ida ne’ebe hodi halao

conferencia loron ohin partidumaka estabelese, orsamentusira ne’e mai ami liu hosi comi-saun politika distrital hodi foapoia mai OPMT hodi halaoeventu importante ida ne’e, noohin ami konsege hari’i estru-tura foun ba period 2015 ate2019,”dehan Ana.

Atual deputada ne’e esperakatak, ho estrutura foun seimós ho planu foun programafoun no programas sira ne’ebeiha segunda conferenciane’ebe la konsege realiza sirasei kontinua atu halao liutaniha terceira conferencia.

Alende ne’e sei fo mósapoiu ba comisaun politikasub-distrito Vemasse nianhodi konsolida liu tan partiduiha baze hodi halo perpara-soens, no ho hanoin ho misaunkatak ba futuru OPMT seiservisu makas hodi manan ihaeleisaun 2017 oin mai

“Entaun ami OPMT mós liuhosi estrutura sei hari’I ihasub-distrito 6 iha Baucau nialaran, nune’e espera katak hoestrutura foun sei fo apoio to-mak ba politika distrital hodihare ba iha vida partidu FRETI-LIN nian hodi manan iha elei-saun 2017 mai”dehan Ana.

Ana informa mós katakkonfrencista sira ne’ebe parti-sipa iha terseira conferenciaOPMT ne’ebe halao iha sedepartidu FRETILIN nian hamu-tuk 67 pesoas maka priense

forum hodi tuir eleisaun baestrutura sub-distrito Ve-masse nian ho ninia corde-nadora re-eleito hamutuknain 9

Delegada sira ne’ebe maihosi suco 7 iha Vemasse la-ran sira maka aprezentakandidatura sira ne’ebe maino apoiu mós hosi lista ko-mponente mai hosi suco ida-idak, entaun sira hetan listaida ne’ebe konsensus, listaúniku, I sira halo votasaunaberta ba ema nain 9 hafoinestrutura halo enkontruhodi hili cordenadora ne’ebere-eleita fali coordenadorasesante.

“Ba estrutura foun baterseira conferencia OPMTdistrito Baucau nian ne’ebeeleze ohin iha sub-distritu 6enjeral hau husu atu estru-tura foun, iha hanoin foun,planu foun no iha programafoun atu nune’e hatutan,haburas no habelar liu pro-grama atividade OPMT nianiha sub-distrito, suco no al-deias, liu-liu iha bairo atunune’e estatuto OPMTne’ebe ami aprova hamutukiha kongreso nasional, ativ-idade sira ne’ebe aprova per-cisa tenki halao duni,”anahusu.

Coordenadora ne’e mósfo hanoin ba OPMT sub-dis-trital 6 katak iha dia 11 fulanOutubro oin mai ami seihalao conferencia juventudenian iha dia 10 no conferen-cia OPMT sei halao iha dia 11de Outubro, I conferencistasira ne’ebe sei tuir conferen-cia iha distrito hamutuk 300pesoas.

Hafoin re-eleita, estrutu-ra OPMT periodu 2015-2019ne’e simu tomada de posehosi cordenadora OPMT dis-trito Baucau atual deputadaAna Ribeiro, simu estatutapartidu nian hosi membroCCF Azinho, rein bandeiraRDTL ho bandeira partidu noikus liu taka ho kanta hinopartidu no konfrementamalu. (gut)

Parte -2 Remata

Estrada Fataa SearemaManufahi Grave

Ilustraaun estrada a’at

C O V A L I M A — P o p u l a s a u nMunisipiu Covalima komesakolleta batar no fore munggu,populasaun sira sente kon-tente tanba ho sira nia aihanne’ebe konsege produs beleaguenta sira moris lor-loron.

Hahu dadersan komu-nidade hot-hotu husik hela sirania uma hodi ba kolleta batarno fore munggu iha sira niato’os laran.

“Bainhira batar ho fore sirane’e halot hotu ona hein fali ihafulan mai ne’e udan monu raihodi kuda fali batar ho aihansira seluk, maibe ba fore mu-nggu labele kuda fali tanbatinan ida kuda dala ida nia lahanesan ho batar” lia hirak ne’ehato’o hosi reprezentante

agrikultores Suku KamanasaAntonio Bere ba Timor PostSabadu (20/09).

Tuir agrikultores hosi SukuMatai, Sub-Postu Administra-tivu Maucatar Clementinho daCosta hatete, agora tama onatempu koileta batar no fore,maske ho rezultadu ladun di’akhanesan tinan kotuk, maibe horezultadu ida ne’e sira belehodi sustenta ba familia umalaran iha kalan ho loron nian.

Tuir Antonio katak, tinanida ne’e batar ladun di’ak,maibe laos menus hosi udanben, no laos loro maka haderahalo batar namlaik hotu, maibetanba rai ne’ebe maka uza hodihalo to’os ne’e nia bokur laihaona, tanba halo tinan barak

ona.“Tanba kada tinan ne’e

sempre hasae aihan, ne’ebenia bokur ne’e maka laihaona, maske fila bebeik mósnia rezultadu maka hanesanne’e, ba tinan ne’e menus liukompara ho tinan rua liu batanba, hetan deit batar ihakaron 12, fore iha karon 5"Antonio informa.

Iha parte seluk tuir Ex-tensionista Suku KamanasaReinaldo rekuinese katak,oras ne’e dadaun tama onaba tempu koileta batar nofore munggu, maibe ba tinanne’e produsaun ai han liliuba batar tinan ne’e menusduni.

Tuir Reinaldo katak, pro-dusaun batar tinan ne’emenus laos falta hosimudansa iklima, maibe tan-ba problema maka to’osne’ebe agrikultores sira halone’e maka bokur ne’e laihaona, tanba ne’e menus pro-dusaun.

“Batar moris di’ak, udanben la’o di’ak ba tinan ne’e,primeiru ita hare sira foinkuda batar sira ne’e sae hosirai mai ne’e hare tahan sirane’e di’ak, maibe to’o fali fonia isin ne’e balu fo isin di’ak,maibe mós balu la fo isin di’aktanba ne’e halo batar balu ihafulin bo’ot no balu fulin ki’ikliu,” nia hatete. (azu)

Povu CovalimaKomesa Kolleta Batar

Kolleta batar, foto google

Loja Telemor ManufahiHasoru Difikuldade

Mate ka Moris Nafatin ho FRETILIN

Juventude FRETILIN

C M Y K C M Y K

TERSA29 SETEMBRU 2015

TERSA29 SETEMBRU 201510 15EKONOMIA FIGURA/DIVERTIMENTU

Ida ne’e maka hato’ohusi Reprezentante SEM(Sekretariu Estadus Apoiuba Mulheres), FilomenaBabo, bianhira fo treina-mentu ba PNDS feto.

“ Ha’u hanoin feto Timorne’e bele servisu saida deitnia bele halo, tanba iha onadezenvolmentu ne’ebe makaDiak, hau dehan hanesanne’e tanba agora servisu ihaPNDS feto nia servisu diak liumane, tanba ne’e maluk fetosira habit-an nafatin ihaservisu dezenvolmentu

DILI—Feto tenki sai ejemplu ne’ebe makadiak ba nasaun, labele tur iha uma hodihein no depende deit ba mane, maibe tenkidezenvolve-an ho diak.

DILI—Parlamentu Nasional (PN) bolu Min-istériu Obras Públika, Transporte no Komu-nikasaun (MOPTK) hodi debate iha Plenar-ia (28/9) relasiona ho problema infra-es-trutura bazíku sira hanesan estrada, eli-trisidade, portu aeroportu, bee moos ne’ebépovu sira kontinua infrenta iha baze.

Deputadu Manuel Castrohosi bankada FRETILIn prek-upa liu kona-ba perparasaungovernu nian atu harii portuiha Tibar. Manuel dehan tuir

lolos portu ne’e atu harii onaiha tinan 2015, maibé to’oohin loron seidauk iha mudan-sa siginifikativu.

“Ha’u hakarak husu ba Min-

istru atu bele haree tookbainhira lós maka governubele hahú portu ida Tibarne’e, ita hare katak ita niaportu Dili lorloron hanesanne’e hela de’it, ró barak atra-ka maibé tenke hein to’o se-mana ida liu maka foin ha-tun sasan”dehan ManuelCastro.

Iha parte seluk, deputa-du Castro mós kestionakona-ba rehablitasaunAeroportu InternasionálPrezidente Nicolao Lobatone’ebé to’o ohin loronseidauk hahú.

“Aaeroportu interna-sionál Nicolau Lobato ne’ehahú kedas hosi inisiu gov-ernu anterior ko’alia dalabarak ona, bainhira lós belerehablita tanba prekupa-saun bo’ot hosi pasajeirussira,”katak deputadu Castro.

Castro lamenta tanba,tuir planu estrateziku dezen-volvimentu nasionál katak,primeira faze rehablitasaunAeroportu Nicolau Lobatosei remata iha tinan 2015.

Deputadu Fransisco daCosta hosi bankada CNRTmós hatete, elitrisidade ihaposto administrative nosuku barak maka seidaukiha.

Alende ne’e, deputaduFransisco dehan problemaestrada no bee moos kontin-ua infrenta hosi komunidadesira liliu iha kapital Dili rasik.

Nune’e mós deputaduAdriano do Nascimento hosibankada PD hatete, konstru-

saun ba aeroportu Suai to’ooras ne’e kontinua hamosuprekupasaun ba públiku liliukona-ba kualidade no proble-ma social-kultur sira seluk tan.

Deputadu Jorge da Conce-icão Teme hosi bankada FrenteMudansa mós haktuir, to’ooras ne’e komunidade sirane’ebé maka seidauk asesu baenerjia eletricidade husu atugovernu apoiu solar sel, maibéMinistériu seidauk resolvehotu.

Tanba ne’e, ho problema

infra-estrutura sira ne’ebémaka populasaun sira kontin-ua infrenta tantu iha kapitalnasaun to’o iha area rural sira,husu atu Ministériu utiliza or-samentu jerál estadu nian ten-ke resolve ho didi’ak.

Hatan ba prekupasaun sirane’e, Ministru Gastão Sousamós rekoñese katak, problemainfra-estrutura ne’ebé makapopulasaun sira infrenta,MOPTK tau iha konsiderasaunno pronto resolve.

Maibé, Ministru Gastão de-han, problema hotu governusei la resolve dala ida de’it, tan-ba atu resolve problema idatenke identifika no verifika lo-los, depois maka foin alokaosan tuir nesesidade ne’ebé

iha.Ministru Gastão, dehan

kona-ba Portu Tibar hahúloke ona dokumentus baaprovijoniamentu no buathotu la’o lós tuir planune’ebé iha katak 2019 portuTibar prontu atu utiliza.

Nune’e mós Vise Minist-ru Inaçio Moreira esplika,Aeroportu Dili, prosesu hot-hotu iha relasaun ba orsa-mentu ne’ebé persiza aloka,perpara dadauk, oinsá beleatu halo rehabilitasaun baAeroporto.

“Entertantu, kona-ba fa-silidade sira ne’ebé falta, amisei halo esforsu hodihadia,”promote Vise Minsi-tru Inaçio.(tay)

suku, laos feto atu hein deit ihauma atu simu barlake hosimane maka halo osan, no kul-tura ida ne’e estraga feto niamentalidade atu servisu ,” de-han Filomena iha Treinamen-tu PNDS iha salaun ETDA, seg-unda (28/09).

Iha parte seluk, nia mós ko-alia Transforma politika sai leidepois aloka osan responsavelba jeneru, implementasaun noikus hamosu rezultadu ho buathirak ne’eke ser iha prepestivajeneru igualdade.

“Abordazen Jeneru maka

PN Bolu MOPTK DeskutiKestaun Infra-estrutura Báziku

Jorge da Conceicão Teme

DILI-Autoridade ZonaEkonómia Espesial MerkaduSosial (ZEEMS) Oe-Cussene’ebé maka foin estabelese nohala’o nia servisu iha tinan2014 liu ba, maibé konsegehatama ona reseitas hamutukmillaun $2.9 ba kofre estadu.

Iha loron Segunda (28/9),ekipa Ministériu Obras Públi-ka, Transporte no Komunika-saun (MOPTK) ne’ebé makakompostu hosi MinistruGastão Sousa, Vise MinistruInaçio Moreira hamutuk hoDiretór Jerál no Xefe Departa-mentu sira ba iha Plenaria Par-lamentu hodi esplika ba depu-tadu sira kona-ba progresune’ebé maka durante ne’e Min-istériu halo inklui problemaseluk ne’ebé maka seidauk het-an resolve.

Deputada Maria AngelicaRangel hosi Komisaun C Parla-mentu Nasionál (PN) ne’ebémaka trata asuntu finansaspúblika hato’o kestaun ne’e liuhosi Plenaria hodi enkorazenafatin MOPTK no Ministériussira seluk atu fó atensaun ida

seríu ba setór produtivu siraseluk hodi ajuda reseitas es-tadu nian ne’ebé maka kontin-ua depende maka’as ba ihamina Tasi Timor.

Deputada Maria Angelicahaktuir, informasaun ne’e rasikKomisaun C hetan hosi Prezin-dente ZEEMS, Mari Alkatiribainhira halo vizita ba Oe-Cusse iha semana ida liu ba.

Deputada hosi bankadaopozisaun FRETILIN ne’e móslouva tebes ho servisu autori-dade ZEEMS nian, tanba maskefoin harii maibé, konsege kon-tribui ona reseita ba estadu.

“ZEEMS foin harii, maibékonsege hatama ona osan mill-aun $2.9 ba kofre estadu. Idane’e ha’u hanoin katak ita belebuka tuir dalan hodi hadia liu-tan ita nia reseitas iha Min-istériu sira inklui MOPTKrasik,”dehan deputada MariaAngelica iha Plenaria PN, Seg-unda (28/9).

Ho progresu ne’ebé makaautoridade ZEEMS halo, dep-utada maria Angelica dehan,ida ne’e parte ida sai hanesan

mata dalan ba ministériu se-luk atu hakbi’it ona setórprodutividade sira selukne’ebé iha hodi kontribuimós ba kofre estadu.

Tuir Ministru GastãoSousa deklara, hahú hosi fu-lan Janeiru to’o iha fulanJuñu 2015, reseitas hosiMOTPK nian maka hamutukmillaun $29 resin.

Osan ho millaun $29 ne’emai hosi instituisaun no au-toridade sira ne’ebé makatutela iha MOPTK nia okoshanesan eletricidade, Dire-saun Nasionál Peskiza noDezenvolvimentu, DiresaunNasionál Servisu Agua, Sa-neamentu Bazíku, InstitutoJestaun no Ekipamentus,DNTT, Diresaun NasionálCorreius, Aviasaun Civil noAPORTIL.

Tanba ne’e, MinistruGastão garante katak, kona-ba relatoriu reseitas iha fu-lan Jullu to’o Setembru niankuandu remata ona, kon-serteza reseitas sira ne’e seiaumenta.(tay)

Kontribui Millaun $2.9 ba Estadu ZEEMS sai Ezemplu ba Liña Ministérial

JAKARTA - Bank Indonesia(BI) mengatakan pemerintahdan Dewan Perwakilan Rakyat(DPR) perlu memasukkanpasal khusus di UU Jaring Pen-gaman Sistem Keuangan(JPSK) mengenai pembentu-kan Badan Penyehatan Per-bankan Nasional (BPPN) sep-erti pada 1998.

“Perlu adanya badan iniyang dibentuk seperti BPPNsaat krisis 1997-1998. BadanRestrukturisasi Perbankan(BRP) dibentuk berdasarkanUU JPSK,” ujar Deputi Guber-nur BI, Hendar saat Rapat Ker-ja dengan Komite IV DPD ten-tang RUU JPSK di Gedung DPDRI Jakarta, Senin (28/9/2015).

Hendar mengungkapkan,nantinya BRP bakal bertugasmenyelesaikan kesulitan yang

dihadapi perbankan hinggaberpotensi memperburukperekonomian nasional. Se-dangkan, BRP akan bertang-gung jawab kepada KSSK.

“Nantinya, BRP bisa diaktif-kan berdasarkan penetapanyang dilakukan oleh KomiteStabilitas Sistem Keuangan(KSSK) atas pertimbangan kon-disi tidak normal dan ada per-masalahan perbankan yangmembahayakan perekonomi-an,” jelas Hendar.

Menurutnya, kini sistem-atika RUU JPSK menyatakanbahwa penetapan systemical-ly important banks (Bank SIB)dilakukan oleh Otoritas JasaKeuangan (OJK), yang berk-oordinasi dengan BI ketikakondisi stabilitas sistemkeuangan dalam keadaan

normal.“Penetapan sewaktu-

waktu ini dilakukan denganpersetujuan KSSK. Bank SIBharus menerapkan recoveryplan yang disetujui OJK.Pengkinian Bank SIB dilaku-kan secara berkala atausewaktu-waktu ,” jelas dia.

Dia menilai, bank yangmasuk daftar Bank SIB harusmelaksanakan kewajiban se-bagai Bank SIB, agar dapatdinyatakan eligible terhadapupaya penanganan olehotoritas terkait.

“SIB yang ditetapkansewaktu-waktu harus telahmelewati suatu periode ter-tentu atau lock-up period,misalnya minimal satu tahun.Agar bisa mengurangi moralhazard, “ pungkasnya. (mrt)

Indonesia Butuh BadanAnti-Krisis seperti 1998

Babo : FetoTenki Sai Ejemplu

hanesan estrategia ida ho in-tegra prespetiva igualdadejeneru ne’e nudar parte inte-gradu hahu kedas ita nia etapaplaneamentu, ita hanoin atuhalo buat ruma ba ema hotu,ba feto ho mane to iha hari poli-tika ,” dehan nia.

Babain ema koalia, hasai povohosi kiak ho mukit, no povu hirakne’e maka feto ho mane kuandunasaun deit ida hosi kiak ho mu-kit entaun ida seluk mos sei larezolve.Tanba ne’e hare ba ihaknar servisu tenke hare ba infras-turtura oin maka feto ho manebele asesu ka bele goja hetan dire-itu ne’ebe mak hanesan, no fetolaos hein deit atu simu maibefeto mos tenke buka hodi hetansaida maka feto hakarak, teniktan. (jxy)

Foto TP/Ist

Grupu Feto Labarik Husi karuk ba los, Zenilda, Anarita, Viona, Mazza ho Mica,hatais hela kostum kebayabainhira aprezenta dansa kultural Timor Nian .

DILI—Prezidente Repúblika(PR), Taur Matan Ruak fóposse ba Zelia Trindade saiadjunta Prokuradoria Jeralda Repúblika (PJR).

“Tomada de posse ba ad-junta Prokuradoria Jeral,Doutora, ho posse ne’e beleaumenta espasu rekursuumanu iha Ministerio Púb-liku (MP) niane ho sentiduindependensia, servisu basidadaun sira, defeza legal-idade demokratika ho kom-primentu ba lei,”PR Taur Ma-tan Ruak hateten liu hosi niadeskursu bainhira f’o toma-da de posse ba adjunta PJRiha Palacio PrezidensialBairo Pite-Dili, Segunda,(28/09).

Ho tomada de posse ne’e,xefe estadu hateten belehaforsa liu tan sistema justi-sa, konsolida paz tanba atudezemvolve nasaun ne’e for-ma ida ne’ebé mak inkluzivuno sustentavel ne’eb’e presi-za hametin liu tan justisa basidadaun sira.

Xefe estadu hateten, kon-solida estadu no reforsa kon-fiansa hosi sidadaun sira ihaimplikasaun ba sidadaun sirahodi asesu ba justisa, tanbane’e presiza garantia kual-idade no dezemvolve formaba orgaun sira ne’ebé makkompoin iha sistema justisanian.

Xefe estadu afirma, Min-isterio Públiku (MP) tenkimantein hodi infrenta krimeorganizadu no transnasion-al tanba krime sira ne’e beleafeita ba povu nia moris, liu-liu kazu korupsaun, droga nokrime sira seluk.

“Krime organizadu, tran-

snasional sai hanesan ezempluida ne’ebé mak Ministerio Púb-liku iha sistema justisa niantenki mantein noinfrenta,”xefe estadu, hateten.

Iha biban ne’e adjunta PJR,Zelia Trindade hateten sentehonra tebes simu kna’ar hosixefe estadu sai hanesan adjun-ta PJR nian.

Adjunta PJR ne’e hateteneskolla xefe estadu nian ne’epromove igualidade de jeneruno fiar Timor-oan hodi asumiknar iha PJR.

“Honra boot atan ha’u asei-ta nomeiasaun nu’udar karguadjunta Prokuradoria Jerald arepúblika hodi aprejenta ha’unia-an simu posse hosi vosaexsilensia. Hafoin atan ha’upresta juramentu iha perantevisa exsilensia sira no asinatu-ra termu posse korespon-dente, juramentu ne’e hanesankomprimisio boot ida paraatan ha’u kontinua manteinfirme, dezempenu hodi hala’oservisu iha funsaun sira ne’ebéatan ha’u hetan,”dehan ZeliaTrindade.

Adjunta PJR ne’e móspromete, kotinua esforsumaka’as hosi hala’o kna’ar hosifó prestasaun servisu di’ak basidadaun hotu.

Zelia Trindade hateten,hanesan adjunta PJR sei haloservisu no kolaborasaun di’akho PJR hosi hala’o servisu di’akhasoru kazu sira ne’ebé makohin loron Timor-Leste haso-ru malu kazu korupsaun sira,kazu finanseiru sira no krimesira seluk ne’ebé mak harahunaliserse estadu nian.

Seriminia tomada de pos-se ne’e participa hosi Prezi-dente Tribunal Rekursu (TR),Guilhermino da Silva,Primeiru Ministru Ezersisio,Agio Perreira, PJR, José daCosta Ximenes, PrezidenteKomisaun Anti Korupsaun(KAK), Aderito Tilman, Prez-idente Komisaun FunsaunPúblika (KFP), FaustinhoCardoso, Prokuradoria dosDoreitus Humanus no Justi-sa (PDHJ), Silveiro Pinto ink-lui partisipa Juis noProkuradoria sira. (dgx)

Zelia Trindade Simu Posse Ba Adjunta PJR

C M Y K C M Y K

1114 TERSA29 SETEMBRU 2015

TERSA29 SETEMBRU 2015EKONOMIA11JUSTISA

“Ho figura Xanana Gusmãola sai kestaun ba Ministériu Púb-liku hodi hala’o investigasaun,tanba tuir lei inan kontitusaunRDTL artigu 16 alineira primei-ru hateten, sidadaun hotu hane-san iha lei nia oin, no mós ihadireitu no obrigasaun hanesan,”dehan José Ximenes ba jornalis-ta sira iha Palásiu Prezidente,Bairu-Pité, Segunda (28/09).

Antes ne’e, Tribunál hasai onasertidaun estrai hodi fó ko-mpeténsia tomak ba MinistériuPúbliku halo investigasaun baatuál Ministru Planeiamentu In-vestimentu Estratéjia, Kay-RalaXanana Gusmão, Ministru Inte-rior Longuinhos Monteiro, noMinistru Defeza Cirílio Cristovãorelasiona ho kazu deporta kurirdroga na’in lima, deporta fila baindonézia iha tinan kotuk.

Nia hatutan, seidauk iha datafiksu atu Ministériu Públikuhala’o investigasaun ba sasinKay-Rala Xanana Gusmão. Sirania deklarasaun iha TribunálMunisípiu Díli foin lalais kataknia maka fó ordena ba konde-nadu Calisto Gonzaga hodi de-porta kurir droga na’in liam sirafila ba Indonézia ho liu-hosiBadan Nasionál Narkotika(BNN).

Tuir nia, Ministériu Públiku

preparadu no prontu atu haloinvestigasaun ba Kay-RalaXanana Gusmão, maske desiza-un hosi Tribunál ba kondenaduCalisto fó sai ona, maibé Min-istériu Públiku sei hala’o análi-za hodi halo rekursu. Kestaunhotu ne’ebé ba investigasaunkabe ba segredu justisa.

“Ha’u labele deklara laiha ke-staun ne’e ba públiku tanba Min-istériu Públiku seidauk hahú in-vestigasaun ba eis PM ne’e. Amiiha kazu rihun rua resin ne’ebéatu tama ba investigasaun. Tanne’e, kazu hotu ne’ebé tama ihaMinistériu Públiku ita investigahanesan. Tan ne’e, nia parte la-bele deklara sai lai, nune’e púb-liku bele halo interpretasaun oin-oin tanba lei hateten ema hotuiha lei nia oin hanesan,” JoséXimenes informa.

Nia salienta katak bainhiraiha ona investigasaun baXanana, investigasaun sei la’otanba ema hotu iha lei nia oinhanesan.

Purtantu, Diretór EzekutivuJudisiáriu Monitoring Pro-gramme (JSMP), Luis OliveiraSampaio subliña, antes ne’e,Ministériu Públiku duni makahusu ba Tribunál hodi hasaisertidaun estrai hodi halo inves-tigasaun ba Kay-Rala Xanana

Gusmão, tan ne’e JSMP fiarkatak MP iha korajen hodi haloinvestigasaun.

Oliveira dehan, embora Min-istériu Públiku sei hasorudezafiu boot, maibé tuir prin-sípiu lei, ema hotu hanesan. Tanne’e, JSMP fiar Kay-RalaXanana Gusmão nu’udar líderida importante ba nasaun RDTL,nia sei hatudu ezemplu di’ak bapovu no nasaun.

“Tanba antes ne’e, líder rez-isténsia ne’e hatudu ona komit-mentu hodi hodi fó sasin ba kazukondenadu Calisto iha Tribunál.Tan ne’e, JSMP espera, iha pros-esu investigasaun hosi Min-istériu Públiku, eis prezidenterepúblika sei koopera no parti-sipa hodi hatudu ba públiku emahotu iha lei nia oin hanesan,” niahateten.

Oliveira salienta, iha investi-gasaun Ministériu Públiku baXanana Gusmão, JSMP husu la-bele prokuradór na’in ida de’it,maibé di’ak liu tenke involve eki-pa nune’e bele aselera prosesuinvestigaun la’o ho di’ak.

“JSMP rekomenda iha investi-gasaun Xanana Gusmão labeleprokuradór na’in ida de’it, maibéinvolve prokuradór ekipa nune’ehodi sente konfortável hasoru pros-esu refere,” nia rekomenda. (Max)

DÍLI—Prokuradór Jerál Repúblika, JoséXimenes informa, ho figura Eis Líder Rez-isténsia Xanana Gusmão la sai kestaun baMinistériu Públiku (MP) hodi halo prosesuinvestigasaun ba nia (Xanana), tanba tuir leiinan Konstituisaun RDTL artigu 16 aliñaprimeiru deklara katak ema hotu hatur ihalei nia oin hanesan.

LIGA FUTEBOL AMADORA DE TIMOR LESTELIGA FUTEBOL AMADORA DE TIMOR LESTELIGA FUTEBOL AMADORA DE TIMOR LESTELIGA FUTEBOL AMADORA DE TIMOR LESTELIGA FUTEBOL AMADORA DE TIMOR LESTEHakbit, Promove no Glorioso

Sede : Estadion Municipal, Rua Avenida Direitos Humanos, Dili – Timor Leste

AnuncioCRITERIO DE REGISTO PARTISIPANTES

DA LIGA FUTEBOL AMADORA (LFA) TIMOR LESTE1. Apresenta Estatuto Clube/Associação Desportiva nebe legalizado husi Ministério da

Justiça, Direcção Nacional de Registo Notariado,baseia ba decrecto lei no. 18/2014artigo 4o, Regulamentaos Clubes Desportivos e as Sociedades Desportivas.

2. Apresenta Lista Equipa hanesan ;a. Jogadores mínimo ema 27 (Apresenta identificasaun BI, fotografia 4x6 no profile

cada jogador)b. Equipa tecnica ema nain 4 (apresenta identifikasaun BI no Fotografia 4x6)c. Manager/Treinador do clube ho qualifikasaun minima ho certificado clase D.

3. Custo de Administrasaun ba registo ;a. Administrasaun ba registo USD500.00b. Deposito de garantia USD2,000.00

4. Data de inscrição ba clubes/Associação Desportiva hahu hosi loron 1 fulan Outubrotinan 2015 – loron 20 fulan Outubro tinan 2015.

Informasaun Kompleto belehetan liu :

Dili, 25 de Setembro de 2015

Diretor Verifikasaun e Lisenca Liga Amadora TL Presidente da LFA

Sr. JoãoNeves “Donques” Nilton T. Gusmão dos Santos

(+ 670 783 18780)

Polítika ne’e mós iha im-plementasaun ba programaPNDS nian hodi dezemvolvekomprensaun komun be jene-ru, tanba realidade hatuduservisu ne’e sai ona modelu ihanasaun ida ne’e.

Tuir diretóra PNDS, DulceGuterres hatete, liu hosi trein-amentu ba feto sira ne’ebéservizu iha PNDS ne’e atu oin-sá feto bele komprende diakliutan iha estratejiku servisuprograma dezenvolvimentusuku nomos oinsá feto belehalo planu anual iha estatejiane’ebé maka servisu PNDSrasik establese tiha ona.

Treinamentu ba feto PNDSne’e rasik realiza durante loronrua (2) tanba iha kooperasaunentre SEM ho PNDS rasik.

“Treinamentu oinsá atuhakbi’it feto sira nia kompremde-saun, oinsá bele servisu iha areadezenvolvimentu suku, oinsá sirabele hatene halo planu anual ihaestratejia servisu PNDS nian, tan-ba ita haree katak servisu PNDSagora sai ona modelu iha ita nianasaun ne’e rasik”haktuirDiretóra Dulce ba Timor Post ihasalaun ETDA, Segunda (28/9).

Dulce esklarese, liu hosi tre-inamentu ne’e partisipantes sirane’ebé maka partisipa iha progra-ma PNDS bele iha koñesementuho diak atu nune’e bele fahe faliinformasaun ba iha parseiru sirane’ebé maka sei iha nivel Mu-nisípiu, Postu Administrativo to’oiha area rural.

Diretóra ne’e dehan, ServisuPNDS ne’e haree ba servisu prin-

sipiu barak, liliu prinsipiu ne’ebémaka importante ba relasaun tre-inamentu hanesan haree kona-bainklusaun sosial nomos ba jeneru.

Tanba, Dulce dehan, ServisuPNDS agora dadauk ema hotuhatene katak, atu fó tulun ema,liliu ema ho Difisiente, laihakbi’it, no iha programa ne’e rasikmós haree kona-ba oinsá atu fóprotesaun ba labarik.

PNDS iha funsionariu ne’ebémaka barak liu feto kuazeporsentu 40 feto, no sira niaservisu iha area oi-oin liliu ka-reira profesionál.

Dulce afrma, PNDS nu’udarservisu ida ne’ebé maka hosi ke-das baze, no bele dehan dezen-volvimentu fiziku iha Timor ne’eba tinan walu (8) oin mai sei saidiak liu tan kuandu ekipa PNDSservisu ho diak.

Diretóra PNDS ne’e akresen-ta liutan, ho servisu maka’as badezemvolmentu ne’e sai diak liutan tenke muda tiha patriakia(hanesan ponte ai muda ba pon-te simente) atu nune’e sai diak liutan iha servisu igualdade jeneruduni.(jxy)

DILI—Sekretaria Estadu Mulher (SEM)hamutuk ho ekipa Tekníka ba ProgramaNasionál Dezenvolvimentu Suku (PNDS)hala’o treinamentu espesifíku kona-ba oin-sá atu promove no haforsa involvementujeneru.

DILI-Organizasaun sosiadadeSivil Lao Hamutuk ho LutaHamutuk fó hanoin ba estadudi’ak liu hatu’un OJE tinan2016 hosi billaun $1.3 ba mill-aun $300 de’it, tanba folinmina mundiál tu’un maka’as.

Peskijadór Lao Hamutukne’e halo previzaun ba folinmina-rai ne’ebé tu’un maka’as,di’ak liu Orsamentu jerál Es-tadu (OJE) ho billaun $1.3hatu’un ba millaun $300.

Nune’e mós tenke hatu’untan orsamentu iha OrsamentuJerál Estadu (OJE) 2017 nian.

“Sé governu halo kalkula-saun ida ne’ebé prudente liu,ita nia rendimentu sustentáv-el ne’e mais ou menos millaun$300 ba tinan 2016 nian, notenke hatu’un tan iha 2017. Séita haree entre rendimentusustentável ne’e ho despezaestadu, orsamentu estadu or-samentu ba tinan 2016 nianlabele liu millaun $300,”Pes-kijadór Lao Hamutuk, JuvinalDiaz halo kalkulasaun bazeiafolin mina mundiál tu’unmaka’as, Segunda (28/9).

Nia afirma, folin mina-raitu’un, otomatikamente fó im-paktu bo’ot ba despeza estadu,tanba folin mina-rai iha rela-saun ho rendimentu fundupetrolíferu ho nivel sustentáv-el estimadu iha fundupetrolíferu.

“Ema bolu porsentu 3 hosiorsamentu estadu, no porsen-tu 3 hosi fundu petrolíferu het-an impaktu hosi rezerva au-menta (+) ho folin mina-rai +tan saldu iha fundu petrolífe-ru, entaun folin mina-rai tu’unlebih dari porsentu 50, fó im-paktu maka’as ba iha ita niaRendimentu Sustentável Esti-madu (RSE),” dehan Juvinal.

Bianhira governu kontinuaho orsamentu 2016 billaun$1.3 ne’ebé oras ne’e kontinuadeskuti iha Komite Revizaun

Orsamentu (KRO).Juvinal dehan, sei hafraku

sustentabilidade fundu petrolífe-ru signifika fundu ne’e bele hotulalais du ke saida mak haloprediksaun antes.

Iha fulan hirak liu, Lao Ha-mutuk fó hanoin ba governu atuhatu’un orsamentu estadu 2015nian liu hosi orsamentu retifika-tivu, maibé governu kontinua hoorsamentu ne’ebé prevee ona ihatinan 2014 liu ba katak manteinho billaun $1.5.

“Sira (governu) nia arogansiane’e mak halo ita agora iha prob-lema bo’ot ida ne’e, infelizmentesira ne’ebé ukun agora ne’e la het-an konsekuensia bo’ot, sira sógasta de’it to’o fila (hakotu man-datu), maibé ida ne’eb’e hetanproblema bo’ot mak jerasaun fu-turu sira,”dehan Juvinal.

Nia halo previzaun katak,jerasaun foun ne’ebé ukun ihatinan 2022 oin mai sei simu kon-sekuensia todan, tanba governa-saun troka ba troka kontinuafakar osan arbiru de’it.

Entretantu Koordenadór OilTranparansi Luta Hamutuk, Nel-son Miranda hatete, folin minamundiál ne’ebé oras ne’e tu’unmaka’as ninia impkatu bo’ottebes.

Nia esplika, oras ne’e folinmina mundiál tu’un ba dollar$45,70 cent/barrel.

“Ida ne’e pukulan bo’ot maiita, ita nia osan ne’e mós tu’unona, tanba osan atu aumenta bafundu mina-rai mak laiha ona, itadefende mina ho gas mós maihosi fatin rua de’it, ida mak Ki-tan ho Bayu Undan,”Miranda in-forma ba Diáriu ne’e,iha edifísiuLuta Hamutuk, Farol, Segunda(28/9).

Nia dehan attividade esplora-saun hahú hosi fulan Juñu to’oagora la halo ona produsaun, tan-ba folin mina mundiál tu’un átloos.

“Ida seluk la produs tanba

rezerva Kitan ne’e tu’un liu ona,fulan Juñu nian ne’e, hela de’it5000 barrel, projesaun katak2016 ka 2017 maran ona, agoraatividade esplorasaun para tihaona iha fulan Juñu, entaun awal2016 ne’e kuandu folin mina sa’efali, entaun ita produs tan maranona,”tenik nia.

Ba oras ne’e daudaun Timor-Leste dependensia de’it ba BayuUndan hodi fó rendimentu bafundu mina-rai.

“Bayu Undan nia rezerva ne’emós tu’un ona, tanba iha tiga bu-lan yang lalu ne’e folin oituande’it. Ida ne’e nia projesaun to’o2022 maran ona, uluk per barrelfolin 170 ribu, agora to’on to’o 86ribu, entaun dalaruma la to’o2022 maran ona,”hateten NelsonMiranda.

Tenke Asegu-ra Presu Mina

Sikun seluk, Asian JusticeAnd Raigth’s (AJAR) enkorzaenafatin Estadu Timor-Leste atutenke kria polítika ne’ebé fortekona-ba oinsá bele asegura folinmina iha rai laran, nune’e labelefó impaktu ba povu ki’ik sira.

Manajer AJAR, Inocençio deJesus Xavier, rekoñese katak im-paktu hosi presu mina tun ne’etanba problema ekonómia mun-dial ne’ebé tun, hodi afeita tebesmai Timor-Leste nia presu minatun kada loron.

Maibé, estadu TL maka tenkeiha esforsu maka’as hdoi bele ase-gura problema presu mina iha railaran.

Nune’e, atu resolve problemafolin mina iha rai laran, tuir nia,depende ba esforsu estadu TL nooinsá halo esforsu servisu hamu-tuk ho nasaun sira seluk ne’ebénia rendementu mai hosi mina.

Tanba, liu hosi kooperasaunne’e maka TL ho nasaun sira se-

SEM HakarakHaforsa-hakbi’itFeto iha PDNS

Folin Mina Tu’un Maka’as Redus OJE 2016 ba Millaun $300

luk ne’ebé dependensia ba minabele ajusta merkadu interna-sionál nune’e bele asegura minane’ebé TL iha li-liu kona-bapresu.

Tuir Inocençio, relasiona hopresu mina oras ne’e dadaun,hanesan problema bo’ot idane’ebé estadu Timor-Leste ten-ke fó atensaun. Tanba kuandulaiha atensaun no polítika idaadekuadu bele fó impaktu in-direta ba nasaun iha futuru, li-liu nasaun sira ne’ebé makadepende rendementu mai hosimina.

“Tanba ne’e hanesan sos-idade sivil husu ba estadu nogovernu rai ne’e atu tenke fó at-ensaun seríu ba problema pre-su mina ne’ebé oras ne’edadaun kuntinua sai prekupa-saun públiku iha raine’e,”dehan Inocençio iha niarezidensia Maskarinhas, Seg-unda (28/9).

Parte seluk, eis DeputaduManuel Tilman ne’ebé hanesanmós Ekonómista Timor-Leste,

husu ba governu liu hosi Min-istériu Petroleu no RekursuNaturais (MPRN) no MinistériuFinansas (MF) atu esforsu hodihalo revizaun ba problema presumina oras ne’e dadaun, hodi labelefó impaktu negativu iha futuru.

Relasiona ho problema minaoras ne’e dadaun li-liu presu,maka Tilman husu ba estadu nogovernu atu tenke kontrola ma-kas gastu ne’ebé iha.

“Ha’u hanoin atu analiza babuat ida folin mina rai ne’e la’osba ohin deit, mas tenke haree mósba aban bainrua nian,”dehan Til-man.

Tilman dehan, estadu no gov-ernu Timor-Leste hahú agoratenke deskute ona kestaun folinmina ne’e, nune’e labele fo faliimpaktu ba jerasaun foun tuirmai.

No mós ho presu mina raioras ne’e, tuir Tilman, hanesanpasu ida atu fó oportunidade diakba nasaun seluk li-liu Xina, Por-tugál no nasaun seluk, inklui An-gola, Rusia, no Timor-Leste.

Tilman akresenta, ho presumina ne’ebé ohin loron tun, belefó mós impaktu ba gastu ne’ebéestadu TL iha, tanba ne’e estaduno governu tenke hanoin didiakmolok atu gastu orsamentu li-liudespezas kona-ba viagem ba railiur nomos iha rai laran.

“Tanba ne’e ba ha’u sentepreukupa tebes, tanba ita nia fon-te rendementu no sustentabil-idade ba 2020 ba oin karik kon-juntura internasionál la mudamaka ha’u hanoin ita sei tama ihasusar nia laran li-liu joven sirajerasaun foun nian ne’e, no ha’umós optimista ka la fiar katakmina rai ne’ebé ita iha sei tun to’ozero ne’e ba hau, hau sei lafiar,”realsa Tilman.

Tanba tuir Tilman katak,kuandu koalia kona-ba minaTimor nian maran, entaun emahosi nasaun sira seluk ne’ebédezenvolvevidu ona no ukun ánkleur ona, maibé to’o ohin loronsei depende ba rendementu minane’ebé sira iha, sa tan timor ne’ebéfoin maka ukun án.(cos/vas)

NEW YORK - Hargaminyak mentah naik 1 persendi pasar Amerika Serikat(AS), didorong oleh penu-runan pada persediaanminyak di US crude futures.Meski demikian, kenaikanharga minyak mentahtertahan penurunan hargaekuitas di Wall Street.

Perusahaan intelijenpasar, Genscape, mem-perkirakan ada penurunan625 ribu barel minyakmentah dari titik pengirimanCushing, Oklahoma. Gen-scape memperkirakan akanada penurunan persediaan462 ribu barel di Cushing,

dan membuat harga minyakmentah AS dan patokanminyak dunia, Brent, mengala-mi kenaikan.

Meski demikian, pelemahandi pasar ekuitas telah mem-batasi keuntungan hargaminyak mentah, karena indeksStandard & Poor 500 di pasarsaham AS jatuh di tengahkekhawatiran perlambatanpertumbuhan ekonomi global.

“Ada bouncing teknissetelah Genscape memperlihat-kan data tersebut ke pasar,meskipun ada juga posisiterendah baru dari setelahpenjualan terhenti,” katabroker Liquidity Energy di New

York, Peter Donovan, sepertidilansir dari Reuters, Jumat(25/9/2015).

Minyak mentah AS, CLc1,ditutup naik 43 sen atauhampir 1 persen ke USD44,91per barel. Sementara minyakmentah Brent, LCOc1, ditutupnaik 42 sen atau 0,9 persen keUSD48,17 per barel.

Tren Bullish minyakmentah diperkirakan akanterjadi pada minggu keempat,seiring dengan jumlah rigminyak AS yang dikeluarkanoleh perusahaan industri BakerHughes, yang menunjukkanproduksi yang lebih rendah kedepannya. (mrt)

Minyak Mentah Berhasil Naik Hampir 1%

Xanana La SaiKestaun ba MP

José Ximenes

WASHINGTON – CalonPresiden Amerika Serikat (AS)dari Partai Republik, DonaldTrump, baru-baru ini berjanjimembebaskan pajak warga ASyang berasal di kalangan menen-gah ke bawah.

Hal itu disampaikan Trumpketika diwawancarai salah satustasiun TV AS selama satu jam.Menurutnya, pembebasan pajakbagi warga kalangan menengahke bawah akan memulihkantingkat ekonomi mereka.

Ketika ditanya cara menggantiuang pembebasan pajak yangdiberikan kepada warga, Trumpmenjawab dengan tegas akanmenumbuhkan perekonomian AS.

“Pada pemerintahan sayananti, kami akan menumbuhkanperekonomian AS dengan sangatcepat. Jika pertumbuhanekonomi cepat, maka kami akanmampu menutupi itu semua,”ujar Trump dalam wawancaran-ya, seperti dilansir Daily Mail,Senin (28/9/2015).

“Saya berjanji jika saya men-

jadi presiden maka warga kalan-gan menengah ke bawah akanbebas dari pajak. Sebaliknya, ka-langan eksekutif dan pebisniskelas atas akan ditingkatkan pa-jaknya. Itu rencana saya,” lanjut-nya.

Sebagaimana diberitakan,sang miliuner yang sukses dibidang properti itu tengah gen-car melakukan kampanye dan

menghimpun popularitas menje-lang Pilpres AS 2016.

Sebelumnya, capres dari Par-tai Republik itu berjanji tidakakan mengambil gaji pres-iden jika irinya terpilih menjadiPresiden AS dalam Pilpres 2016.Ia mengaku akan memberikanuang pensiun serta jatah tunjan-gan kesehatannya kepada anggo-ta Kongres AS. (okezone)

Jika Jadi Presiden AS, TrumpAkan Bebaskan Pajak Warga

Donald Trump (Foto: AFP)

SEATLLE – Bus tur KotaSeattle, Amerika Serikat (AS),yang mengalami kecelakaan padaminggu lalu menimbulkan kor-ban jiwa sebanyak lima orang danmelukai belasan lainnya.

Diketahui salah satupenyebab kecelakaan itu karenasalah satu spare part mobil telahuzur. Pihak Badan Keamanan

Transportasi Nasional AS men-gatakan, spare part tersebut se-harusnya diganti pada 2013.

Perusahaan Ride The DuckInternational, pihak yang mem-perbarui kapal tersebut hinggadapat menjadi bus tur pada2005, memberi peringatan kepa-da perusahaan Bus Tur Seattleuntuk memperbaiki bagian axel

bus.Sebagaimana disampaikan

Earl Weener, anggota BadanKeamanan Transportasi Nasion-al AS. spare part itu direkomen-dasikan untuk diganti dua tahunlalu. “Bus tur ini belum mengal-ami perbaikan,” jelasnya, sepertidilansir The Wall Street Jour-nal, Senin (28/9/2015).

Ini Penyebab Kecelakaan Maut Bus di AS

GUANDONG – PolisiGuangdong, China, berhasilmenggerebek dua pabrik terbe-sar pembuat uang palsu. Peng-gerebekan ini merupakan op-erasi terbesar kasus uang pal-su di China. Polisi menyitauang palsu senilai 210 jutayuan atau sekira Rp484 miliardi pabrik tersebut, seperti yangdilansir dari Shanghaiist.

Pihak Kepolisian Chinapada konferensi pers diHuizhou mengatakan bahwatersangka yang ditangkap ter-kait pabrik uang palsu tersebutberjumlah 29 orang. Selain ter-sangka, tertangkap jugapemimpin dari kelompok pem-buat uang palsu itu. Polisi tu-rut menyita empat mesin pen-cetak dan berbagai materialyang dibutuhkan untuk mem-buat uang palsu.

Di antara tersangka terda-pat lima pelaku yang sebelum-nya bekerja di pabrik penceta-kan yang berlokasi di Sichua-ng dan Chongqing. Kelima pel-aku ini mendapat gaji sebesar500.000 yuan atau sekiraRp1.152.907.410. kemudianbila berhasil mencetak sesuai

target dengan bentuk uang palsuyang sempurna, mereka akanmendapat bonus sebesar400.000 yuan sekira dengan Rp922.325.928.

Kelompok pemalsu uang inimenjual per lembar uang palsu-nya sebesar 10 yuan. Mereka be-rarti memiliki keuntungan sekira20 juta yuan per produksi.

Dilaporkan juga, pemilik ban-gunan pabrik tersebut menge-tahui mengenai operasi ini. Awal-nya ia disogok agar tutup mulut,

namun menolak dan memintamenjadi partner produksi den-gan potongan keuntungan yanglebih besar. Akhirnya, dia ikutdibui bersama tersangka lain.

Gao Weidong, wakil direk-tur dari Biro Keamanan PublikHuizhou, mengatakan lebihdari 400 petugas kepolisiandikirim untuk operasi pengger-ebekan ini dan satu petugasmengalami luka ketika sedangmelakukan operasi tersebut.

(okezone)

HONGKONG – Api Besarmuncul dan menyapu sembi-lan kapal yang sedang berlabuhdi Pelabuhan Victoria, HongKong. Kebakaran itu terjadipada Minggu 27 September2015 sore. Setidaknya limakorban mengalami luka-lukaakibat kejadian ini.

Api mulai muncul padapukul 14.01 waktu setempatyang berlokasi 200 meter daripantai yang berdekatan dengantempat perlindungan bencanatopan. Perahu yang pertama

mengalami kebakaran adalahmilik nelayan.

Angin menyapu api, sehinggasemakin besar yang menyebab-kan kapal di sebelah perahutersebut ikut terbakar, dan terusmenyambar ke kapal-kapal lainyang berdekatan, bahkanmenyebabkan salah satu terbakarhangus hingga tersisa rangkanya.

Dilaporkan enam kapal danlebih dari 159 pemadam kebaka-ran dikirim ke lokasi kejadianuntuk berusaha memadamkanapi. Pada pukul 14.38, petugas

menyelamatkan korban yangterjebak api. Dua laki-laki dantiga perempuan berhasil di-evakuasi ke daratan.

Mereka mengalami luka-luka dan langsung dibawa keRumah Sakit Pameka Youdeuntuk dilakukan perawatan.

Salah satu saksi, Jane Can-dlish, mengatakan sedang be-rada di restoran dan kemudi-an melihat kepulan asap hitambesar muncul dari belakangGrand Promenade.

“Setelah dilihat lebih jelas,banyak kapal yang terbakar,dan ada beberapa ledakan.Kami melihat puing-puingkayu berterbangan karenaledakan,” tuturnya, seperti di-lansir Shanghaiist, Senin(28/9/2015).

Nelayan yang kapalnya ter-bakar, Chan Ping, terlihatmenangisinya. “Saya tidakmenggunakan asuransi untukkapal saya, yang juga menjadirumah saya, dan saya membu-tuhkan dana sebesar HKD2juta (sekira Rp3.783.074.841)untuk membuat yang baru,”ungkapnya. (okezone)

Polisi Ungkap Pabrik TerbesarPembuat Uang Palsu di China

Mesin pencetak uang yang ikut disita dalam penggerebekan tersebut(Foto: Shanghaiist)

Kebakaran Menyapu Kapal HongKong, Lima Orang Jadi Korban

Asap hitam mengepul dari kapal yang terbakar (Foto: Shanghaiist)

Salah satu saksi mengata-kan melihat ban depan bustersebut tampak terkunci sebe-lum menyerempet dan mena-brak bus lain di Jembatan Au-rora. Penyidik federal mene-mukan axel bus depan dari bustersebut patah dan terlepas,walaupun mereka belum dap-at menjelaskan apakah itu

penyebab dari kecelakaan terse-but.

Empat mahasiswa interna-sional meninggal di tempat aki-bat kecelakaan itu. Dikabarkansalah satunya adalah WNI, dankorban kelima yang merupakanseorang perempuan usia 20tahun meninggal di Rumah SakitHarborview Medical Center pada

Minggu 27 September 2015.Lebih dari 50 orang dibawa

ke rumah sakit akibat kecela-kaan ini. Setidaknya masihsekira 15 orang harus dirawatdi RS Seattle hingga kemarin.Diketahui empat orang masihdirawat di ICU dan satu korbandalam keadaan kritis.

(okezone)

C M Y KC M Y K

TERSA29 SETEMBRU 2015

TERSA29 SETEMBRU 2015

mesa tun . Entaun jogador Dili liuhusi numeru 3 la-husik opor-tunidade ne’e hatama golu da-hatba guarda rede Oe-cusse iha minu-tu 56 nia laran, e hafoin golu ne’ebola sentra hikas iha risku sentrafutsal nian, jogador Dili numeru5 aproveita liu tia minute limahanesan ne’e hatama golu da-limaba guarda rede iha minutu 61.

Nune’e mak jogu segunduparte ne’e ekipa Dili hó komitmen-tu ida katak tenke sai manan nainiha semi-final ne’e para atu kon-tinua hakat ba final kompetisaunFutebol Salaun nian tinan ida ne’e.

Nune’e hafoin golu ne’e, joga-dor Dili hare’e jogu futsal de-pende de’it ba oportunidade en-taun sira (jogador Dili) aproveitahalo presaun maka’as ba jogadorOe-cusse nian, tanba ne’e mak liuhusi jogador numeru 6 Dili hata-ma golu iha minutu 83 halo skorekipa Dili sa’e tan hodi ukun Oe-cusse hó 6-1.

Tanba ne’e hó golu sira ne’ehalo jogador estudante Oe-cusseoan sira baruk atu duni no halopresaun fila faliba jogador Dilinian, nune’e mak liu husi jogadornumeru 7 Dili suta bola husido’ok, e konsege rezulta golu ihaminute 86 maka poin skor Diliaumenta ba 7 no Oe-cusse man-tein skor 1.

Jogu atu besik remata ihaminute-ikus-ikus nia laran liu husijogador Oe-cusse numeru 4 mos

12 13TERSA29 SETEMBRU 2015

MILAN, KOMPAS- Pelatih Fiorentina, Paulo Sousa,menyatakan kebahagiaannya setelah timnya menang 4-1 atastuan rumah Inter Milan pada lanjutan Serie A di StadionGiuseppe Meazza, Minggu (27/9/2015) waktu setempat.

Kalahkan Inter, FiorentinaIsyaratkan “Scudetto”

Chelsea cuma kalah sekali dalam enam pertandinganmenghadapi FC Porto. Tapi di tengah pekan ini JoseMourinho tak akan menjalani reuni menyenangkankarena Dragons tak pernah kalah di 11 pertandinganterakhir semua kompetisi.

Rekor Oke Porto MenyambutKepulangan Mourinho

DILI-Semi final desportu futebol salaun(FUTSAL) eskola sekundaria Oe-cusse la-kon ho eskola sekundaria Dili hó skor 2-7iha kampu futsal Sekretariu Estadu Juven-tude Desportu segunda,28/09 horseik, Dilihakat ba final atu hadau primeiru Lugar.

la-lakon oportunidade hodi halosuta maka’as ba guarda rede eki-pa Dili no bola konsege tama ihaminutu 88 nia laran entaunmaske Dili matein ukun Oe-cusse mas halo mundansa baskor 7-2.

Jogu ne’e la’o iha minutuikus-ikus ne’e mas dala barakekipa rua halo presaun maibélaiha mudansa ba golu, tanbane’e mak rezultadu ikus jogu se-gundu parte ne’e remata Dilimaka manan Oe-cusse hó skor 7-2 iha semi-final ne’e, e kotinuahakata ba final ohin hasoru eki-pa Eskola husi Baucau.

Tanba antes jogu semi-finalentre Dili hó Oe-cusse, komis-aun organizadora halo semi-finalentre ekipa fusal ensinu Seku-daria Bauca kontra hasoru Ma-liana.

Jogu semi-final da-huluk en-tre ekipa rua ne’e, ekipa Baucaumak konsege dudu ses tia ekipaMaliana hodi hakat ba finalhadau juara satu, e tanba ne’emaka final kompetisaun futebolsalaun atu hadau vensedorprimeiru ne’e entre Dili hasoruMaliana iha kampu futsal SEJDnian kuarta dia 30/09 aban.

Nune’e mos final hadauvensedor terseiru lugar entreOe-cusse kontra Maliana maksei realiza tersa,29/09 ohin ihakampu futebol salaun SEJDnian. (f10)

Semi Finál, Oe-Cusse Rende

Jogu ekipa rua ne’e haloadeptos sira asiste hó kontentetanba hatudu sira nia talentujogu ida ne’ebé hó koalidade diakmaske ikus mai Oe-cusse tenkelakon. Primeira parte hahu eki-pa rua ne’e kompetetivu no dalabarak halo presaun ba malu maskonsege hetan salva husi gurdarede ida-idak nian, e tanba ne’ejogu tama minutu 20 nia laranekipa rua matein forsa hanesanZero-Zero.

Dala barak jogador husi eki-pa Dili halo presaun mas seidaukiha rezultadu maibé jogu liu husijogador numeru 4 Dili nian kon-sege les golu dahuluk ba guardarede ekipa Oe-cusse nian ihaminutu 29, halo ekipa Dili kon-sege ukun temporariu Oe-cusse1-0.

Jogu primeiru parte kontin-ua la’o husi minute ba minutujogador husi ekipa ida-idak hóninia modelu jogu no tátika ida-idak nian, iha minutu 40 liu husijogador Dili numeru 6 hatamagolu da-rua ba gurda rede Oe-cusse, bola sentra hikas hafoin

golu ekipa Dili lato’o minuturua liu husi jogador Oe-cussenumeru 3 suta bola do’ok hómaka’as entaun bola konsegetama ba guarda rede Dili nianiha minutu 41 ante jogu ne’eatu remata.

Tanba ne’e hafoin golu re-sponde ida husi ekipa Oe-cusseba guarda rede Dili ne’e maklori jogu entre ekipa rua ne’eremata jogu primeira parte, eresultadu Dili mak temporari-amente ukun Oe-cusse hó skor2-1, to’o jogador ekipa rua ne’etun ba deskansa.

Hafoin deskansa ekipa ruatun fali ba kampu futsal hodikontinua ba jogu segunduparte, e iha jogu segundu partene’e jogador eskola sekudariaDili haka’as hodi hatama goluliu husi jogador Dili numeru 5minute 45, e hó golu ne’e Dilimantein ukun Oe-cusse hógolu 3-1.

Esforsu jogador Dili ne’e la-saugate tanba hare’e jogu seg-undu parte ne’e mentalidadeno fiziku jogador Oe-cusse ko-

Tebe Oe-Cusse Sai,Lautem Avansa

DILI-Jogu eskolar ba modal-idade Basquetbol feto entreensinu Sekundaria MunisipiuLautem kontra hasoru EnsinuSekundaria munisipiu Ainaro, ejogu la’o eskola Sekundaria Mu-nisipiu Lautem konsege hatuduprestasaun diak hodi manan Ain-aro hó skor 56-23.

Tuir observasaun diarioTimor-Post iha jogu basquetbol banivel ensinu Sekundaria entre eki-pa basquetbol feto husi munisip-iu rua iha tersa,22/09 iha salaunJinasiu GMT hatudu sira niaprestasaun no teknika ida-idaknian.

Maibé rezultadu hatudu mo-mos no komprova katak joguprimeira parte ne’e jogadorbasquetbol Lautem diak liu joga-dor basquetbol ensinu Sekundar-ia Ainaro nian, e nune’e mak rezu-ltadu iha minutu 15 nia laran dife-rensia skor la-do’ok malu, Lautem11 no Ainaro 8.

Jogu kontinua la’o maske eki-pa basquetbol feto husi munisi-poiu rua ne’e hatudu sira nia ko-mpetetivu tuir prosedurabasquetbol nian tantu nasionalnomos internasionalmente maibékestaun teknika ida-idak nian nofizikamente ekipa Ainaro laduniha entaun Lautem konsete ukunnafatin.

Tanba ne’e jogu ekipa feto

munisipiu rua lato’o minutu 20nia laran Lautem hasa’e niaskor 25, e ekipa eskolasekundaria Ainaro hela 18.

Nune’e mak to’o tempu de-kansa iha jogu primeira partene’e ekipa Lautem matein niniapozisaun ukun nafatin Ainarohó skor 30-20 meja reguladortempu preside ekipa rua ne’e de-kansa primeiru parte nian.

Hafoin deskansa, ekipabasquetbol feto munisipiu ruatun fali ba kampu basquet Jina-siu hodi kontinua jogu segunduparte nian, e iha jogu ne’e laihamudansa husi minutu ba minu-tu ekipa Lautem de’it mak sutbola tama iha rede ekipa Ainaronian, nune’e jogu to’o klaranLautem ukun nafatin Ainaro hóskor 42-20

Tanba ne’e jogu antes rema-ta, jogador basquetbol fetoLaute hare’e jogador Ainaro la-kon fiziku, entaun sira (jogador)Lautem esforsu halo presaun nohalo sut bola tama iha minutuiku-kus nian ne’e poin Lautemsa’e ona ba 53, Ainaro 21.

Antes jogu ne’e remata,jogador Lautem sente kontentehó poin ne’eb’e aumentabebe’ik, tanba ne’e halo pre-saun nafatin to’o Lautem kon-sege manan Ainaro hó skorikus 56-23.(flo)

Relatoriu 2015, CDTLHatudu Liman ba Malu

D I L I - K o n f e d e r a s a u nDesportu Timor-Leste(CDTL) nudar Governo niniaorgaun Independente badesportu atu tau matan baatividade federasaun despor-tivu tomak laseriu servisu,realidade hatudu 2015 besikremata maibé CDTL rasiklaiha relatoriu kona ba kam-pionatu nasional ba federa-saun desportivu sira.

Timor-Post tenta husu in-formasaun sobre planu CDTLdurante 2015 nia laran hodimonitoriza aktividadedesportu federasaun sirane’ebé iha mahon CDTL nianmaibé Presidente CDTL Hig-ino Trindade haruka fali jor-nalista diario Timor-Post atuhasoru Viçe Presidente CDTLAfranio Xavier Amaral.

Atu tama Fulan Outobruseidauk iha relatoriu Avalia-saun ba kampionatu nasion-al federasaun hotu-hotune’ebé implementa iha tinanida ne’e. Tantu husi Viçe Pres-idente CDTL ne’ebé tutelakna’ar ne’e mos seidauk halorelatoriu ida katak federasaunsira ne’e konsege implemen-ta ona kampionatu nasionaltuir proposta ne’ebé kada fed-erasaun halo mai iha CDTLharuka ba Sekretariu EstaduJuventude Desportu hodi tauorsamentu annual.

Aliende ne’e PesidenteCDTL Higino dun fali ba nin-ia funsionariu ne’ebé iha ko-mpetensia halo monitoriza-saun ba aktividade kampi-onatu nasional federasaunhotu-hotu nian iha tinan idane’e. “ne’e hau la-hatene, hau

nia vise Presidente Afranio makhatene, mas nia (Afranio) makdurante ne’e halo avaliasaun aktiv-idade federasaun sira ne’e, e o bahusu nia de’it,”dehan Higino badiario Timor-Post iha sede CDTLJinasiu GMT segunda,(28/09).

“ne’e parte atendementu mediamak tenke iha, sira mak durantene’e akompañia aktividade kampi-onatu nasional federasaun siranian, e mos sira parte administra-saun nian ne’e sira mak tenke halorelatoriu aktividade federasaunsira nian,”hatete Higino.

Relasiona informasaun Presi-dente CDTL nian ne’e diarioTimor-Post husu ba struturaCDTL atu hato’o relariu avaliasauneskrita ba federasaun sira balune’ebé implementa ona planu ka-mpionatu nasional nomos federa-saun balu ne’ebé seidauk hala’okampionatu nasional tinan ne’enian. Maibé laiha husi staff ate to’ostrutura exekutivu la-hatudu badiario Timor-Post mas hatete de’itkatak iha mas hó lia-fuan mamukde’it, eskrita laiha.

Nune’e diario ne’e hein to’omeudia staff no strutura CDTL filaba han meudia, e tenta husubebe’ik ba strutura CDTL para atuhatudu relatoriú avaliasaun bafederasaun sira ne’ebé hala’o onasira nia kampionatu nasional ihatinan ida ne’e tanba planu federa-saun ba kampionatu nasional het-an orsamentu povu nian husiSEJD.

Maibé realidade alokasaun or-samentu esstadu ba kampionatunasional ne’ebé federasaun ekseku-ta sira ne’e parte CDTL seidauk ihadadus eskrita ida hatudu katak fed-erasaun balu realiza ona, e hira makseidauk realiza.

Bainhira diario Tenta atu kon-firma ba Vise Presidente CDTLAfranio Xavier Amaral, ne’ebétuir Presidente CDTL katak vicemak iha kompetensia, maibé di-ario to’o iha fatin vice PresidenteCDTL Afanio to’o besik meudiaseidauk tama servisu.

Nune’e mak to’o notisia ne’ehatun seidauk konfirma ba vicePresidente CDTL Afranio konabarelatoriu Avaliasaun kampionatunasional ba federasaun hotu-hotu iha tinan ida ne’e nian.

Entretantu iha fatin hanesanSekretariu exekutivu CDTL Anto-nio Carlos de Araujo hatete, rela-toriu avaliasaun ba kampionatunasional federasaun hotu-hotune’e direitamente ba SekretariuEstadu Juventude Desportu(SEJD) liu-liu ba diresaun ko-mpetente nian.

Carlos esplika, tanba orsa-mentu ne’ebé SEJD aloka mai ihafederasaun hó sistema transfer-ensia publiku, tanba ne’e makparte CDTL labele halo monitor-izasaun ba federasaun sira ne’ebérealiza kampionatu nasional sirane’e.

Carlos realsa, maibé CDTLhanesan Institusaun ida ne’ebéhetan konfiansa husi Governo atuhamahon federasaun desportuhotu-hotu mak Sekretariu Exek-utivu ne’e sei halo relariu avalia-saun ne’e mas presiza tempu oitu-an atu halo.

“hau sei halo relatoriu avalia-saun ba kampionatu nasionaltinan ida ne’e, tanba kompetisaunne’e federasaun balu halo onabalu seidauk, depois mak ami in-forma rezultadu ba ita bo’otsira,”dehan Carlos ba Timor-Postiha fatin hanesan.(f10)

Transfere Adeptus Sai AutorBa Dezenvolvimentu

DILI-Joven volontariu husiSuku izoladu ne’ebé ekipaSekretariu Estadu JuventudeDesportu (SEJD) identifikahamutuk joven 75 partisipaformasaun para atu kapasitajoven sira ne’e fila fali ba sukutur hamutuk hó autoridade

sira para halo planu oinsa dezen-volve suku ne’e diak iha futuru oinmai.

Diretor Nasional JuventudeSEJD, David Tomas De Deus;hatete prejensa suku izoladu 15deside joven nain lima mai parti-sipa formasaun atu sai hanesan

jovens motivador fila hika baSuku hodi halo planu para kon-tribui ba dezenvolvimentu Sukururais sira ne’e hamutuk hó au-toridade Suku sira.

David esplika, atu nune’e jo-ven sira iha area remotas sira ne’elabele sai fali penontog ba prose-

su dezenvolvimentu ne’ebé la’oiha suku sira ne’e. “Agora ita har-ak lori ita bo’ot sira sai husi Pen-ontong tama ba autor (pelaksa-na) dezenvolvimentu iha sukururais sira ne’e,”dehan David bapartisipantes joven motivadorsira husi Suku 15 hamutuk 75 ihauma tali SEJD segunda,(28/09).

Tanba ne’e mak joven motiva-dor kada suku ida joven motiva-dor nain lima ne’e depois tuir for-masaun durante loron lima ne’efila fali ba komesa hala’o onaservisu hodi produs prioridadesira ne’e atu dezenvolve joven siraiha suku rurais sira ne’e. “tun bakada suku ida joven motivadornain lima ne’e hodi identifika pro-ridade Suku sira ne’e hamutuk hóautoridade local sira hodi tauproposta mai iha sekretariu es-tadu para komesa la’oservisu,”nia saliente.

Eis diretor finanças SEJD ne’eafirma, formasaun durante loronlima ba joven motivador husi

suku 15 hamutuk nain 75 ne’eimportante tebes tanba dala bar-ak Governo apoiu de’it mas la-forma antes mak implementa-saun iha baze ne’e sempre falla.

Nia realsa, programa forma-saun ba joven motivador tinanida ne’e programa ba dala ruanian, tanba iha 2014 programahanesan hala’o husi suku ruris 9,kada suku ida ema nain limahamautuk joven motivador nain45 mak mai tuir formasaun,ne’ebé programa formasaun bajoven motivador tinan ida ne’eprograma ba dala ruma niankotinuasaun progama tinan2014.

Entretantu abertura ba for-masaun joven motivador nain 75husi Suku rurais 15 ne’e tuirlolo’os Sekretariu Estadu Juven-tude Desportu (SEJD) mas tan-ba akupadu entaun director jer-al SEJD Jose Antonio de PaduaOliveira mak halo simbolika lokeformasaun ba joven motivador

sira ne’e, e formasaun ne’e du-rante semana ida hahu husi dia28/09 ate dia 3/10 mak remata.

Entretantu Çhefe Desparte-mentu Juventude Marcos esplika,formasaun ne’ebé SEJD fó ba jovemotivador sira ne’e oinsa mak atukapasita joven sira husi Suku ru-rais sira ne’e para fila fali bahatene oinsa mak zere jestun fi-nançeiro no hakerek relatoriu,identifika programa prioridadeiha Suku.

Marcos afirma, aliende ne’e jo-ven motivador nain lima ne’e tunba hamutuk hó joven sira seluk atuforma grupu para define progra-ma prioridade Joven sira nian, turhamutuk termina hlo propostamai iha SEJD tuir skala entreU$1.500,00 ate U$5.000,00.

“depois aprova joven motiva-dor sira ne’e lori fali orsan sirane’e ba suku atu hala’o servisudurante fulan ida to’o fulan limania laran tinan ida ne’e nialaran,”hatete Marcos. (Flo)

MILAN, KOMPAS- SamirHandanovic dianggap sebagaibiang kekalahan Inter Milansaat menjamu Fiorentina,Minggu (27/9/2015). Namun,pelatih Roberto Mancini tetapmembela anak asuhnya itu.

Inter mengalami kekalahanpertamanya musim ini. Setelahsempat mencatat hasil sempur-na dalam 5 laga awal, I Neraz-zurri kalah telak 1-4 saatmenjamu Fiorentina di StadionGiuseppe Meazza.

Handanovic dinilai berkon-tribusi besar pada kekalahanInter itu. Selain menjatuhkanlawan di kotak terlarang yangberujung gol pertama Fiorenti-na, Handanovic juga kurangcekatan mengantisipasi golkedua lawan.

“Ini malam yang buruk. Akubertanggung jawab sepenuhnyaatas kekalahan ini,” ujarHandanovic seusai pertandin-gan kepada Mediaset Premium.

“Namun, dari pandanganku,seharusnya penalti itu tidakada. Nikola Kalinic jatuhsebelum aku menyentuhnya,”kata dia berusaha membela diri.

Mancini juga membela anakasuhnya itu. “Sayang saja, (dia)melakukan kesalahan malam

ini. Namun, Handanovic telahmembuat beberapa penyelama-tan hebat musim ini. Situasiburuk seperti ini biasa terjadi,”ucap Mancini.

Kendati demikian, Mancinijuga mengakui bahwa kemasu-kan gol lewat penalti padamenit ke-4 menjadi start buruktimnya.

“Kami mengawali laga inidengan buruk. Kami kemasu-

kan saat laga baru berlangsung 4menit, kemudian dibobol lewatserangan balik, dan ada kartumerah. Tak mungkin kami bisabangkit dengan situasi sepertiitu,” ujarnya.

Kekalahan dari Fiorentinamembawa Inter turun satu anaktangga ke peringkat kedua.Meski sama-sama mengoleksi 15poin, Inter (7-5) kalah selisih goldari La Viola (11-4).

Inter Kalah Telak, ManciniBela Handanovic

Dok. Inter Milan Penjaga gawang Inter Milan, Samir Handanovic.

C M Y K C M Y K

1114 TERSA29 SETEMBRU 2015

TERSA29 SETEMBRU 2015EKONOMIA11JUSTISA

“Ho figura Xanana Gusmãola sai kestaun ba Ministériu Púb-liku hodi hala’o investigasaun,tanba tuir lei inan kontitusaunRDTL artigu 16 alineira primei-ru hateten, sidadaun hotu hane-san iha lei nia oin, no mós ihadireitu no obrigasaun hanesan,”dehan José Ximenes ba jornalis-ta sira iha Palásiu Prezidente,Bairu-Pité, Segunda (28/09).

Antes ne’e, Tribunál hasai onasertidaun estrai hodi fó ko-mpeténsia tomak ba MinistériuPúbliku halo investigasaun baatuál Ministru Planeiamentu In-vestimentu Estratéjia, Kay-RalaXanana Gusmão, Ministru Inte-rior Longuinhos Monteiro, noMinistru Defeza Cirílio Cristovãorelasiona ho kazu deporta kurirdroga na’in lima, deporta fila baindonézia iha tinan kotuk.

Nia hatutan, seidauk iha datafiksu atu Ministériu Públikuhala’o investigasaun ba sasinKay-Rala Xanana Gusmão. Sirania deklarasaun iha TribunálMunisípiu Díli foin lalais kataknia maka fó ordena ba konde-nadu Calisto Gonzaga hodi de-porta kurir droga na’in liam sirafila ba Indonézia ho liu-hosiBadan Nasionál Narkotika(BNN).

Tuir nia, Ministériu Públiku

preparadu no prontu atu haloinvestigasaun ba Kay-RalaXanana Gusmão, maske desiza-un hosi Tribunál ba kondenaduCalisto fó sai ona, maibé Min-istériu Públiku sei hala’o análi-za hodi halo rekursu. Kestaunhotu ne’ebé ba investigasaunkabe ba segredu justisa.

“Ha’u labele deklara laiha ke-staun ne’e ba públiku tanba Min-istériu Públiku seidauk hahú in-vestigasaun ba eis PM ne’e. Amiiha kazu rihun rua resin ne’ebéatu tama ba investigasaun. Tanne’e, kazu hotu ne’ebé tama ihaMinistériu Públiku ita investigahanesan. Tan ne’e, nia parte la-bele deklara sai lai, nune’e púb-liku bele halo interpretasaun oin-oin tanba lei hateten ema hotuiha lei nia oin hanesan,” JoséXimenes informa.

Nia salienta katak bainhiraiha ona investigasaun baXanana, investigasaun sei la’otanba ema hotu iha lei nia oinhanesan.

Purtantu, Diretór EzekutivuJudisiáriu Monitoring Pro-gramme (JSMP), Luis OliveiraSampaio subliña, antes ne’e,Ministériu Públiku duni makahusu ba Tribunál hodi hasaisertidaun estrai hodi halo inves-tigasaun ba Kay-Rala Xanana

Gusmão, tan ne’e JSMP fiarkatak MP iha korajen hodi haloinvestigasaun.

Oliveira dehan, embora Min-istériu Públiku sei hasorudezafiu boot, maibé tuir prin-sípiu lei, ema hotu hanesan. Tanne’e, JSMP fiar Kay-RalaXanana Gusmão nu’udar líderida importante ba nasaun RDTL,nia sei hatudu ezemplu di’ak bapovu no nasaun.

“Tanba antes ne’e, líder rez-isténsia ne’e hatudu ona komit-mentu hodi hodi fó sasin ba kazukondenadu Calisto iha Tribunál.Tan ne’e, JSMP espera, iha pros-esu investigasaun hosi Min-istériu Públiku, eis prezidenterepúblika sei koopera no parti-sipa hodi hatudu ba públiku emahotu iha lei nia oin hanesan,” niahateten.

Oliveira salienta, iha investi-gasaun Ministériu Públiku baXanana Gusmão, JSMP husu la-bele prokuradór na’in ida de’it,maibé di’ak liu tenke involve eki-pa nune’e bele aselera prosesuinvestigaun la’o ho di’ak.

“JSMP rekomenda iha investi-gasaun Xanana Gusmão labeleprokuradór na’in ida de’it, maibéinvolve prokuradór ekipa nune’ehodi sente konfortável hasoru pros-esu refere,” nia rekomenda. (Max)

DÍLI—Prokuradór Jerál Repúblika, JoséXimenes informa, ho figura Eis Líder Rez-isténsia Xanana Gusmão la sai kestaun baMinistériu Públiku (MP) hodi halo prosesuinvestigasaun ba nia (Xanana), tanba tuir leiinan Konstituisaun RDTL artigu 16 aliñaprimeiru deklara katak ema hotu hatur ihalei nia oin hanesan.

LIGA FUTEBOL AMADORA DE TIMOR LESTELIGA FUTEBOL AMADORA DE TIMOR LESTELIGA FUTEBOL AMADORA DE TIMOR LESTELIGA FUTEBOL AMADORA DE TIMOR LESTELIGA FUTEBOL AMADORA DE TIMOR LESTEHakbit, Promove no Glorioso

Sede : Estadion Municipal, Rua Avenida Direitos Humanos, Dili – Timor Leste

AnuncioCRITERIO DE REGISTO PARTISIPANTES

DA LIGA FUTEBOL AMADORA (LFA) TIMOR LESTE1. Apresenta Estatuto Clube/Associação Desportiva nebe legalizado husi Ministério da

Justiça, Direcção Nacional de Registo Notariado,baseia ba decrecto lei no. 18/2014artigo 4o, Regulamentaos Clubes Desportivos e as Sociedades Desportivas.

2. Apresenta Lista Equipa hanesan ;a. Jogadores mínimo ema 27 (Apresenta identificasaun BI, fotografia 4x6 no profile

cada jogador)b. Equipa tecnica ema nain 4 (apresenta identifikasaun BI no Fotografia 4x6)c. Manager/Treinador do clube ho qualifikasaun minima ho certificado clase D.

3. Custo de Administrasaun ba registo ;a. Administrasaun ba registo USD500.00b. Deposito de garantia USD2,000.00

4. Data de inscrição ba clubes/Associação Desportiva hahu hosi loron 1 fulan Outubrotinan 2015 – loron 20 fulan Outubro tinan 2015.

Informasaun Kompleto belehetan liu :

Dili, 25 de Setembro de 2015

Diretor Verifikasaun e Lisenca Liga Amadora TL Presidente da LFA

Sr. JoãoNeves “Donques” Nilton T. Gusmão dos Santos

(+ 670 783 18780)

Polítika ne’e mós iha im-plementasaun ba programaPNDS nian hodi dezemvolvekomprensaun komun be jene-ru, tanba realidade hatuduservisu ne’e sai ona modelu ihanasaun ida ne’e.

Tuir diretóra PNDS, DulceGuterres hatete, liu hosi trein-amentu ba feto sira ne’ebéservizu iha PNDS ne’e atu oin-sá feto bele komprende diakliutan iha estratejiku servisuprograma dezenvolvimentusuku nomos oinsá feto belehalo planu anual iha estatejiane’ebé maka servisu PNDSrasik establese tiha ona.

Treinamentu ba feto PNDSne’e rasik realiza durante loronrua (2) tanba iha kooperasaunentre SEM ho PNDS rasik.

“Treinamentu oinsá atuhakbi’it feto sira nia kompremde-saun, oinsá bele servisu iha areadezenvolvimentu suku, oinsá sirabele hatene halo planu anual ihaestratejia servisu PNDS nian, tan-ba ita haree katak servisu PNDSagora sai ona modelu iha ita nianasaun ne’e rasik”haktuirDiretóra Dulce ba Timor Post ihasalaun ETDA, Segunda (28/9).

Dulce esklarese, liu hosi tre-inamentu ne’e partisipantes sirane’ebé maka partisipa iha progra-ma PNDS bele iha koñesementuho diak atu nune’e bele fahe faliinformasaun ba iha parseiru sirane’ebé maka sei iha nivel Mu-nisípiu, Postu Administrativo to’oiha area rural.

Diretóra ne’e dehan, ServisuPNDS ne’e haree ba servisu prin-

sipiu barak, liliu prinsipiu ne’ebémaka importante ba relasaun tre-inamentu hanesan haree kona-bainklusaun sosial nomos ba jeneru.

Tanba, Dulce dehan, ServisuPNDS agora dadauk ema hotuhatene katak, atu fó tulun ema,liliu ema ho Difisiente, laihakbi’it, no iha programa ne’e rasikmós haree kona-ba oinsá atu fóprotesaun ba labarik.

PNDS iha funsionariu ne’ebémaka barak liu feto kuazeporsentu 40 feto, no sira niaservisu iha area oi-oin liliu ka-reira profesionál.

Dulce afrma, PNDS nu’udarservisu ida ne’ebé maka hosi ke-das baze, no bele dehan dezen-volvimentu fiziku iha Timor ne’eba tinan walu (8) oin mai sei saidiak liu tan kuandu ekipa PNDSservisu ho diak.

Diretóra PNDS ne’e akresen-ta liutan, ho servisu maka’as badezemvolmentu ne’e sai diak liutan tenke muda tiha patriakia(hanesan ponte ai muda ba pon-te simente) atu nune’e sai diak liutan iha servisu igualdade jeneruduni.(jxy)

DILI—Sekretaria Estadu Mulher (SEM)hamutuk ho ekipa Tekníka ba ProgramaNasionál Dezenvolvimentu Suku (PNDS)hala’o treinamentu espesifíku kona-ba oin-sá atu promove no haforsa involvementujeneru.

DILI-Organizasaun sosiadadeSivil Lao Hamutuk ho LutaHamutuk fó hanoin ba estadudi’ak liu hatu’un OJE tinan2016 hosi billaun $1.3 ba mill-aun $300 de’it, tanba folinmina mundiál tu’un maka’as.

Peskijadór Lao Hamutukne’e halo previzaun ba folinmina-rai ne’ebé tu’un maka’as,di’ak liu Orsamentu jerál Es-tadu (OJE) ho billaun $1.3hatu’un ba millaun $300.

Nune’e mós tenke hatu’untan orsamentu iha OrsamentuJerál Estadu (OJE) 2017 nian.

“Sé governu halo kalkula-saun ida ne’ebé prudente liu,ita nia rendimentu sustentáv-el ne’e mais ou menos millaun$300 ba tinan 2016 nian, notenke hatu’un tan iha 2017. Séita haree entre rendimentusustentável ne’e ho despezaestadu, orsamentu estadu or-samentu ba tinan 2016 nianlabele liu millaun $300,”Pes-kijadór Lao Hamutuk, JuvinalDiaz halo kalkulasaun bazeiafolin mina mundiál tu’unmaka’as, Segunda (28/9).

Nia afirma, folin mina-raitu’un, otomatikamente fó im-paktu bo’ot ba despeza estadu,tanba folin mina-rai iha rela-saun ho rendimentu fundupetrolíferu ho nivel sustentáv-el estimadu iha fundupetrolíferu.

“Ema bolu porsentu 3 hosiorsamentu estadu, no porsen-tu 3 hosi fundu petrolíferu het-an impaktu hosi rezerva au-menta (+) ho folin mina-rai +tan saldu iha fundu petrolífe-ru, entaun folin mina-rai tu’unlebih dari porsentu 50, fó im-paktu maka’as ba iha ita niaRendimentu Sustentável Esti-madu (RSE),” dehan Juvinal.

Bianhira governu kontinuaho orsamentu 2016 billaun$1.3 ne’ebé oras ne’e kontinuadeskuti iha Komite Revizaun

Orsamentu (KRO).Juvinal dehan, sei hafraku

sustentabilidade fundu petrolífe-ru signifika fundu ne’e bele hotulalais du ke saida mak haloprediksaun antes.

Iha fulan hirak liu, Lao Ha-mutuk fó hanoin ba governu atuhatu’un orsamentu estadu 2015nian liu hosi orsamentu retifika-tivu, maibé governu kontinua hoorsamentu ne’ebé prevee ona ihatinan 2014 liu ba katak manteinho billaun $1.5.

“Sira (governu) nia arogansiane’e mak halo ita agora iha prob-lema bo’ot ida ne’e, infelizmentesira ne’ebé ukun agora ne’e la het-an konsekuensia bo’ot, sira sógasta de’it to’o fila (hakotu man-datu), maibé ida ne’eb’e hetanproblema bo’ot mak jerasaun fu-turu sira,”dehan Juvinal.

Nia halo previzaun katak,jerasaun foun ne’ebé ukun ihatinan 2022 oin mai sei simu kon-sekuensia todan, tanba governa-saun troka ba troka kontinuafakar osan arbiru de’it.

Entretantu Koordenadór OilTranparansi Luta Hamutuk, Nel-son Miranda hatete, folin minamundiál ne’ebé oras ne’e tu’unmaka’as ninia impkatu bo’ottebes.

Nia esplika, oras ne’e folinmina mundiál tu’un ba dollar$45,70 cent/barrel.

“Ida ne’e pukulan bo’ot maiita, ita nia osan ne’e mós tu’unona, tanba osan atu aumenta bafundu mina-rai mak laiha ona, itadefende mina ho gas mós maihosi fatin rua de’it, ida mak Ki-tan ho Bayu Undan,”Miranda in-forma ba Diáriu ne’e,iha edifísiuLuta Hamutuk, Farol, Segunda(28/9).

Nia dehan attividade esplora-saun hahú hosi fulan Juñu to’oagora la halo ona produsaun, tan-ba folin mina mundiál tu’un átloos.

“Ida seluk la produs tanba

rezerva Kitan ne’e tu’un liu ona,fulan Juñu nian ne’e, hela de’it5000 barrel, projesaun katak2016 ka 2017 maran ona, agoraatividade esplorasaun para tihaona iha fulan Juñu, entaun awal2016 ne’e kuandu folin mina sa’efali, entaun ita produs tan maranona,”tenik nia.

Ba oras ne’e daudaun Timor-Leste dependensia de’it ba BayuUndan hodi fó rendimentu bafundu mina-rai.

“Bayu Undan nia rezerva ne’emós tu’un ona, tanba iha tiga bu-lan yang lalu ne’e folin oituande’it. Ida ne’e nia projesaun to’o2022 maran ona, uluk per barrelfolin 170 ribu, agora to’on to’o 86ribu, entaun dalaruma la to’o2022 maran ona,”hateten NelsonMiranda.

Tenke Asegu-ra Presu Mina

Sikun seluk, Asian JusticeAnd Raigth’s (AJAR) enkorzaenafatin Estadu Timor-Leste atutenke kria polítika ne’ebé fortekona-ba oinsá bele asegura folinmina iha rai laran, nune’e labelefó impaktu ba povu ki’ik sira.

Manajer AJAR, Inocençio deJesus Xavier, rekoñese katak im-paktu hosi presu mina tun ne’etanba problema ekonómia mun-dial ne’ebé tun, hodi afeita tebesmai Timor-Leste nia presu minatun kada loron.

Maibé, estadu TL maka tenkeiha esforsu maka’as hdoi bele ase-gura problema presu mina iha railaran.

Nune’e, atu resolve problemafolin mina iha rai laran, tuir nia,depende ba esforsu estadu TL nooinsá halo esforsu servisu hamu-tuk ho nasaun sira seluk ne’ebénia rendementu mai hosi mina.

Tanba, liu hosi kooperasaunne’e maka TL ho nasaun sira se-

SEM HakarakHaforsa-hakbi’itFeto iha PDNS

Folin Mina Tu’un Maka’as Redus OJE 2016 ba Millaun $300

luk ne’ebé dependensia ba minabele ajusta merkadu interna-sionál nune’e bele asegura minane’ebé TL iha li-liu kona-bapresu.

Tuir Inocençio, relasiona hopresu mina oras ne’e dadaun,hanesan problema bo’ot idane’ebé estadu Timor-Leste ten-ke fó atensaun. Tanba kuandulaiha atensaun no polítika idaadekuadu bele fó impaktu in-direta ba nasaun iha futuru, li-liu nasaun sira ne’ebé makadepende rendementu mai hosimina.

“Tanba ne’e hanesan sos-idade sivil husu ba estadu nogovernu rai ne’e atu tenke fó at-ensaun seríu ba problema pre-su mina ne’ebé oras ne’edadaun kuntinua sai prekupa-saun públiku iha raine’e,”dehan Inocençio iha niarezidensia Maskarinhas, Seg-unda (28/9).

Parte seluk, eis DeputaduManuel Tilman ne’ebé hanesanmós Ekonómista Timor-Leste,

husu ba governu liu hosi Min-istériu Petroleu no RekursuNaturais (MPRN) no MinistériuFinansas (MF) atu esforsu hodihalo revizaun ba problema presumina oras ne’e dadaun, hodi labelefó impaktu negativu iha futuru.

Relasiona ho problema minaoras ne’e dadaun li-liu presu,maka Tilman husu ba estadu nogovernu atu tenke kontrola ma-kas gastu ne’ebé iha.

“Ha’u hanoin atu analiza babuat ida folin mina rai ne’e la’osba ohin deit, mas tenke haree mósba aban bainrua nian,”dehan Til-man.

Tilman dehan, estadu no gov-ernu Timor-Leste hahú agoratenke deskute ona kestaun folinmina ne’e, nune’e labele fo faliimpaktu ba jerasaun foun tuirmai.

No mós ho presu mina raioras ne’e, tuir Tilman, hanesanpasu ida atu fó oportunidade diakba nasaun seluk li-liu Xina, Por-tugál no nasaun seluk, inklui An-gola, Rusia, no Timor-Leste.

Tilman akresenta, ho presumina ne’ebé ohin loron tun, belefó mós impaktu ba gastu ne’ebéestadu TL iha, tanba ne’e estaduno governu tenke hanoin didiakmolok atu gastu orsamentu li-liudespezas kona-ba viagem ba railiur nomos iha rai laran.

“Tanba ne’e ba ha’u sentepreukupa tebes, tanba ita nia fon-te rendementu no sustentabil-idade ba 2020 ba oin karik kon-juntura internasionál la mudamaka ha’u hanoin ita sei tama ihasusar nia laran li-liu joven sirajerasaun foun nian ne’e, no ha’umós optimista ka la fiar katakmina rai ne’ebé ita iha sei tun to’ozero ne’e ba hau, hau sei lafiar,”realsa Tilman.

Tanba tuir Tilman katak,kuandu koalia kona-ba minaTimor nian maran, entaun emahosi nasaun sira seluk ne’ebédezenvolvevidu ona no ukun ánkleur ona, maibé to’o ohin loronsei depende ba rendementu minane’ebé sira iha, sa tan timor ne’ebéfoin maka ukun án.(cos/vas)

NEW YORK - Hargaminyak mentah naik 1 persendi pasar Amerika Serikat(AS), didorong oleh penu-runan pada persediaanminyak di US crude futures.Meski demikian, kenaikanharga minyak mentahtertahan penurunan hargaekuitas di Wall Street.

Perusahaan intelijenpasar, Genscape, mem-perkirakan ada penurunan625 ribu barel minyakmentah dari titik pengirimanCushing, Oklahoma. Gen-scape memperkirakan akanada penurunan persediaan462 ribu barel di Cushing,

dan membuat harga minyakmentah AS dan patokanminyak dunia, Brent, mengala-mi kenaikan.

Meski demikian, pelemahandi pasar ekuitas telah mem-batasi keuntungan hargaminyak mentah, karena indeksStandard & Poor 500 di pasarsaham AS jatuh di tengahkekhawatiran perlambatanpertumbuhan ekonomi global.

“Ada bouncing teknissetelah Genscape memperlihat-kan data tersebut ke pasar,meskipun ada juga posisiterendah baru dari setelahpenjualan terhenti,” katabroker Liquidity Energy di New

York, Peter Donovan, sepertidilansir dari Reuters, Jumat(25/9/2015).

Minyak mentah AS, CLc1,ditutup naik 43 sen atauhampir 1 persen ke USD44,91per barel. Sementara minyakmentah Brent, LCOc1, ditutupnaik 42 sen atau 0,9 persen keUSD48,17 per barel.

Tren Bullish minyakmentah diperkirakan akanterjadi pada minggu keempat,seiring dengan jumlah rigminyak AS yang dikeluarkanoleh perusahaan industri BakerHughes, yang menunjukkanproduksi yang lebih rendah kedepannya. (mrt)

Minyak Mentah Berhasil Naik Hampir 1%

Xanana La SaiKestaun ba MP

José Ximenes

WASHINGTON – CalonPresiden Amerika Serikat (AS)dari Partai Republik, DonaldTrump, baru-baru ini berjanjimembebaskan pajak warga ASyang berasal di kalangan menen-gah ke bawah.

Hal itu disampaikan Trumpketika diwawancarai salah satustasiun TV AS selama satu jam.Menurutnya, pembebasan pajakbagi warga kalangan menengahke bawah akan memulihkantingkat ekonomi mereka.

Ketika ditanya cara menggantiuang pembebasan pajak yangdiberikan kepada warga, Trumpmenjawab dengan tegas akanmenumbuhkan perekonomian AS.

“Pada pemerintahan sayananti, kami akan menumbuhkanperekonomian AS dengan sangatcepat. Jika pertumbuhanekonomi cepat, maka kami akanmampu menutupi itu semua,”ujar Trump dalam wawancaran-ya, seperti dilansir Daily Mail,Senin (28/9/2015).

“Saya berjanji jika saya men-

jadi presiden maka warga kalan-gan menengah ke bawah akanbebas dari pajak. Sebaliknya, ka-langan eksekutif dan pebisniskelas atas akan ditingkatkan pa-jaknya. Itu rencana saya,” lanjut-nya.

Sebagaimana diberitakan,sang miliuner yang sukses dibidang properti itu tengah gen-car melakukan kampanye dan

menghimpun popularitas menje-lang Pilpres AS 2016.

Sebelumnya, capres dari Par-tai Republik itu berjanji tidakakan mengambil gaji pres-iden jika irinya terpilih menjadiPresiden AS dalam Pilpres 2016.Ia mengaku akan memberikanuang pensiun serta jatah tunjan-gan kesehatannya kepada anggo-ta Kongres AS. (okezone)

Jika Jadi Presiden AS, TrumpAkan Bebaskan Pajak Warga

Donald Trump (Foto: AFP)

SEATLLE – Bus tur KotaSeattle, Amerika Serikat (AS),yang mengalami kecelakaan padaminggu lalu menimbulkan kor-ban jiwa sebanyak lima orang danmelukai belasan lainnya.

Diketahui salah satupenyebab kecelakaan itu karenasalah satu spare part mobil telahuzur. Pihak Badan Keamanan

Transportasi Nasional AS men-gatakan, spare part tersebut se-harusnya diganti pada 2013.

Perusahaan Ride The DuckInternational, pihak yang mem-perbarui kapal tersebut hinggadapat menjadi bus tur pada2005, memberi peringatan kepa-da perusahaan Bus Tur Seattleuntuk memperbaiki bagian axel

bus.Sebagaimana disampaikan

Earl Weener, anggota BadanKeamanan Transportasi Nasion-al AS. spare part itu direkomen-dasikan untuk diganti dua tahunlalu. “Bus tur ini belum mengal-ami perbaikan,” jelasnya, sepertidilansir The Wall Street Jour-nal, Senin (28/9/2015).

Ini Penyebab Kecelakaan Maut Bus di AS

GUANDONG – PolisiGuangdong, China, berhasilmenggerebek dua pabrik terbe-sar pembuat uang palsu. Peng-gerebekan ini merupakan op-erasi terbesar kasus uang pal-su di China. Polisi menyitauang palsu senilai 210 jutayuan atau sekira Rp484 miliardi pabrik tersebut, seperti yangdilansir dari Shanghaiist.

Pihak Kepolisian Chinapada konferensi pers diHuizhou mengatakan bahwatersangka yang ditangkap ter-kait pabrik uang palsu tersebutberjumlah 29 orang. Selain ter-sangka, tertangkap jugapemimpin dari kelompok pem-buat uang palsu itu. Polisi tu-rut menyita empat mesin pen-cetak dan berbagai materialyang dibutuhkan untuk mem-buat uang palsu.

Di antara tersangka terda-pat lima pelaku yang sebelum-nya bekerja di pabrik penceta-kan yang berlokasi di Sichua-ng dan Chongqing. Kelima pel-aku ini mendapat gaji sebesar500.000 yuan atau sekiraRp1.152.907.410. kemudianbila berhasil mencetak sesuai

target dengan bentuk uang palsuyang sempurna, mereka akanmendapat bonus sebesar400.000 yuan sekira dengan Rp922.325.928.

Kelompok pemalsu uang inimenjual per lembar uang palsu-nya sebesar 10 yuan. Mereka be-rarti memiliki keuntungan sekira20 juta yuan per produksi.

Dilaporkan juga, pemilik ban-gunan pabrik tersebut menge-tahui mengenai operasi ini. Awal-nya ia disogok agar tutup mulut,

namun menolak dan memintamenjadi partner produksi den-gan potongan keuntungan yanglebih besar. Akhirnya, dia ikutdibui bersama tersangka lain.

Gao Weidong, wakil direk-tur dari Biro Keamanan PublikHuizhou, mengatakan lebihdari 400 petugas kepolisiandikirim untuk operasi pengger-ebekan ini dan satu petugasmengalami luka ketika sedangmelakukan operasi tersebut.

(okezone)

HONGKONG – Api Besarmuncul dan menyapu sembi-lan kapal yang sedang berlabuhdi Pelabuhan Victoria, HongKong. Kebakaran itu terjadipada Minggu 27 September2015 sore. Setidaknya limakorban mengalami luka-lukaakibat kejadian ini.

Api mulai muncul padapukul 14.01 waktu setempatyang berlokasi 200 meter daripantai yang berdekatan dengantempat perlindungan bencanatopan. Perahu yang pertama

mengalami kebakaran adalahmilik nelayan.

Angin menyapu api, sehinggasemakin besar yang menyebab-kan kapal di sebelah perahutersebut ikut terbakar, dan terusmenyambar ke kapal-kapal lainyang berdekatan, bahkanmenyebabkan salah satu terbakarhangus hingga tersisa rangkanya.

Dilaporkan enam kapal danlebih dari 159 pemadam kebaka-ran dikirim ke lokasi kejadianuntuk berusaha memadamkanapi. Pada pukul 14.38, petugas

menyelamatkan korban yangterjebak api. Dua laki-laki dantiga perempuan berhasil di-evakuasi ke daratan.

Mereka mengalami luka-luka dan langsung dibawa keRumah Sakit Pameka Youdeuntuk dilakukan perawatan.

Salah satu saksi, Jane Can-dlish, mengatakan sedang be-rada di restoran dan kemudi-an melihat kepulan asap hitambesar muncul dari belakangGrand Promenade.

“Setelah dilihat lebih jelas,banyak kapal yang terbakar,dan ada beberapa ledakan.Kami melihat puing-puingkayu berterbangan karenaledakan,” tuturnya, seperti di-lansir Shanghaiist, Senin(28/9/2015).

Nelayan yang kapalnya ter-bakar, Chan Ping, terlihatmenangisinya. “Saya tidakmenggunakan asuransi untukkapal saya, yang juga menjadirumah saya, dan saya membu-tuhkan dana sebesar HKD2juta (sekira Rp3.783.074.841)untuk membuat yang baru,”ungkapnya. (okezone)

Polisi Ungkap Pabrik TerbesarPembuat Uang Palsu di China

Mesin pencetak uang yang ikut disita dalam penggerebekan tersebut(Foto: Shanghaiist)

Kebakaran Menyapu Kapal HongKong, Lima Orang Jadi Korban

Asap hitam mengepul dari kapal yang terbakar (Foto: Shanghaiist)

Salah satu saksi mengata-kan melihat ban depan bustersebut tampak terkunci sebe-lum menyerempet dan mena-brak bus lain di Jembatan Au-rora. Penyidik federal mene-mukan axel bus depan dari bustersebut patah dan terlepas,walaupun mereka belum dap-at menjelaskan apakah itu

penyebab dari kecelakaan terse-but.

Empat mahasiswa interna-sional meninggal di tempat aki-bat kecelakaan itu. Dikabarkansalah satunya adalah WNI, dankorban kelima yang merupakanseorang perempuan usia 20tahun meninggal di Rumah SakitHarborview Medical Center pada

Minggu 27 September 2015.Lebih dari 50 orang dibawa

ke rumah sakit akibat kecela-kaan ini. Setidaknya masihsekira 15 orang harus dirawatdi RS Seattle hingga kemarin.Diketahui empat orang masihdirawat di ICU dan satu korbandalam keadaan kritis.

(okezone)

C M Y K C M Y K

TERSA29 SETEMBRU 2015

TERSA29 SETEMBRU 201510 15EKONOMIA FIGURA/DIVERTIMENTU

Ida ne’e maka hato’ohusi Reprezentante SEM(Sekretariu Estadus Apoiuba Mulheres), FilomenaBabo, bianhira fo treina-mentu ba PNDS feto.

“ Ha’u hanoin feto Timorne’e bele servisu saida deitnia bele halo, tanba iha onadezenvolmentu ne’ebe makaDiak, hau dehan hanesanne’e tanba agora servisu ihaPNDS feto nia servisu diak liumane, tanba ne’e maluk fetosira habit-an nafatin ihaservisu dezenvolmentu

DILI—Feto tenki sai ejemplu ne’ebe makadiak ba nasaun, labele tur iha uma hodihein no depende deit ba mane, maibe tenkidezenvolve-an ho diak.

DILI—Parlamentu Nasional (PN) bolu Min-istériu Obras Públika, Transporte no Komu-nikasaun (MOPTK) hodi debate iha Plenar-ia (28/9) relasiona ho problema infra-es-trutura bazíku sira hanesan estrada, eli-trisidade, portu aeroportu, bee moos ne’ebépovu sira kontinua infrenta iha baze.

Deputadu Manuel Castrohosi bankada FRETILIn prek-upa liu kona-ba perparasaungovernu nian atu harii portuiha Tibar. Manuel dehan tuir

lolos portu ne’e atu harii onaiha tinan 2015, maibé to’oohin loron seidauk iha mudan-sa siginifikativu.

“Ha’u hakarak husu ba Min-

istru atu bele haree tookbainhira lós maka governubele hahú portu ida Tibarne’e, ita hare katak ita niaportu Dili lorloron hanesanne’e hela de’it, ró barak atra-ka maibé tenke hein to’o se-mana ida liu maka foin ha-tun sasan”dehan ManuelCastro.

Iha parte seluk, deputa-du Castro mós kestionakona-ba rehablitasaunAeroportu InternasionálPrezidente Nicolao Lobatone’ebé to’o ohin loronseidauk hahú.

“Aaeroportu interna-sionál Nicolau Lobato ne’ehahú kedas hosi inisiu gov-ernu anterior ko’alia dalabarak ona, bainhira lós belerehablita tanba prekupa-saun bo’ot hosi pasajeirussira,”katak deputadu Castro.

Castro lamenta tanba,tuir planu estrateziku dezen-volvimentu nasionál katak,primeira faze rehablitasaunAeroportu Nicolau Lobatosei remata iha tinan 2015.

Deputadu Fransisco daCosta hosi bankada CNRTmós hatete, elitrisidade ihaposto administrative nosuku barak maka seidaukiha.

Alende ne’e, deputaduFransisco dehan problemaestrada no bee moos kontin-ua infrenta hosi komunidadesira liliu iha kapital Dili rasik.

Nune’e mós deputaduAdriano do Nascimento hosibankada PD hatete, konstru-

saun ba aeroportu Suai to’ooras ne’e kontinua hamosuprekupasaun ba públiku liliukona-ba kualidade no proble-ma social-kultur sira seluk tan.

Deputadu Jorge da Conce-icão Teme hosi bankada FrenteMudansa mós haktuir, to’ooras ne’e komunidade sirane’ebé maka seidauk asesu baenerjia eletricidade husu atugovernu apoiu solar sel, maibéMinistériu seidauk resolvehotu.

Tanba ne’e, ho problema

infra-estrutura sira ne’ebémaka populasaun sira kontin-ua infrenta tantu iha kapitalnasaun to’o iha area rural sira,husu atu Ministériu utiliza or-samentu jerál estadu nian ten-ke resolve ho didi’ak.

Hatan ba prekupasaun sirane’e, Ministru Gastão Sousamós rekoñese katak, problemainfra-estrutura ne’ebé makapopulasaun sira infrenta,MOPTK tau iha konsiderasaunno pronto resolve.

Maibé, Ministru Gastão de-han, problema hotu governusei la resolve dala ida de’it, tan-ba atu resolve problema idatenke identifika no verifika lo-los, depois maka foin alokaosan tuir nesesidade ne’ebé

iha.Ministru Gastão, dehan

kona-ba Portu Tibar hahúloke ona dokumentus baaprovijoniamentu no buathotu la’o lós tuir planune’ebé iha katak 2019 portuTibar prontu atu utiliza.

Nune’e mós Vise Minist-ru Inaçio Moreira esplika,Aeroportu Dili, prosesu hot-hotu iha relasaun ba orsa-mentu ne’ebé persiza aloka,perpara dadauk, oinsá beleatu halo rehabilitasaun baAeroporto.

“Entertantu, kona-ba fa-silidade sira ne’ebé falta, amisei halo esforsu hodihadia,”promote Vise Minsi-tru Inaçio.(tay)

suku, laos feto atu hein deit ihauma atu simu barlake hosimane maka halo osan, no kul-tura ida ne’e estraga feto niamentalidade atu servisu ,” de-han Filomena iha Treinamen-tu PNDS iha salaun ETDA, seg-unda (28/09).

Iha parte seluk, nia mós ko-alia Transforma politika sai leidepois aloka osan responsavelba jeneru, implementasaun noikus hamosu rezultadu ho buathirak ne’eke ser iha prepestivajeneru igualdade.

“Abordazen Jeneru maka

PN Bolu MOPTK DeskutiKestaun Infra-estrutura Báziku

Jorge da Conceicão Teme

DILI-Autoridade ZonaEkonómia Espesial MerkaduSosial (ZEEMS) Oe-Cussene’ebé maka foin estabelese nohala’o nia servisu iha tinan2014 liu ba, maibé konsegehatama ona reseitas hamutukmillaun $2.9 ba kofre estadu.

Iha loron Segunda (28/9),ekipa Ministériu Obras Públi-ka, Transporte no Komunika-saun (MOPTK) ne’ebé makakompostu hosi MinistruGastão Sousa, Vise MinistruInaçio Moreira hamutuk hoDiretór Jerál no Xefe Departa-mentu sira ba iha Plenaria Par-lamentu hodi esplika ba depu-tadu sira kona-ba progresune’ebé maka durante ne’e Min-istériu halo inklui problemaseluk ne’ebé maka seidauk het-an resolve.

Deputada Maria AngelicaRangel hosi Komisaun C Parla-mentu Nasionál (PN) ne’ebémaka trata asuntu finansaspúblika hato’o kestaun ne’e liuhosi Plenaria hodi enkorazenafatin MOPTK no Ministériussira seluk atu fó atensaun ida

seríu ba setór produtivu siraseluk hodi ajuda reseitas es-tadu nian ne’ebé maka kontin-ua depende maka’as ba ihamina Tasi Timor.

Deputada Maria Angelicahaktuir, informasaun ne’e rasikKomisaun C hetan hosi Prezin-dente ZEEMS, Mari Alkatiribainhira halo vizita ba Oe-Cusse iha semana ida liu ba.

Deputada hosi bankadaopozisaun FRETILIN ne’e móslouva tebes ho servisu autori-dade ZEEMS nian, tanba maskefoin harii maibé, konsege kon-tribui ona reseita ba estadu.

“ZEEMS foin harii, maibékonsege hatama ona osan mill-aun $2.9 ba kofre estadu. Idane’e ha’u hanoin katak ita belebuka tuir dalan hodi hadia liu-tan ita nia reseitas iha Min-istériu sira inklui MOPTKrasik,”dehan deputada MariaAngelica iha Plenaria PN, Seg-unda (28/9).

Ho progresu ne’ebé makaautoridade ZEEMS halo, dep-utada maria Angelica dehan,ida ne’e parte ida sai hanesan

mata dalan ba ministériu se-luk atu hakbi’it ona setórprodutividade sira selukne’ebé iha hodi kontribuimós ba kofre estadu.

Tuir Ministru GastãoSousa deklara, hahú hosi fu-lan Janeiru to’o iha fulanJuñu 2015, reseitas hosiMOTPK nian maka hamutukmillaun $29 resin.

Osan ho millaun $29 ne’emai hosi instituisaun no au-toridade sira ne’ebé makatutela iha MOPTK nia okoshanesan eletricidade, Dire-saun Nasionál Peskiza noDezenvolvimentu, DiresaunNasionál Servisu Agua, Sa-neamentu Bazíku, InstitutoJestaun no Ekipamentus,DNTT, Diresaun NasionálCorreius, Aviasaun Civil noAPORTIL.

Tanba ne’e, MinistruGastão garante katak, kona-ba relatoriu reseitas iha fu-lan Jullu to’o Setembru niankuandu remata ona, kon-serteza reseitas sira ne’e seiaumenta.(tay)

Kontribui Millaun $2.9 ba Estadu ZEEMS sai Ezemplu ba Liña Ministérial

JAKARTA - Bank Indonesia(BI) mengatakan pemerintahdan Dewan Perwakilan Rakyat(DPR) perlu memasukkanpasal khusus di UU Jaring Pen-gaman Sistem Keuangan(JPSK) mengenai pembentu-kan Badan Penyehatan Per-bankan Nasional (BPPN) sep-erti pada 1998.

“Perlu adanya badan iniyang dibentuk seperti BPPNsaat krisis 1997-1998. BadanRestrukturisasi Perbankan(BRP) dibentuk berdasarkanUU JPSK,” ujar Deputi Guber-nur BI, Hendar saat Rapat Ker-ja dengan Komite IV DPD ten-tang RUU JPSK di Gedung DPDRI Jakarta, Senin (28/9/2015).

Hendar mengungkapkan,nantinya BRP bakal bertugasmenyelesaikan kesulitan yang

dihadapi perbankan hinggaberpotensi memperburukperekonomian nasional. Se-dangkan, BRP akan bertang-gung jawab kepada KSSK.

“Nantinya, BRP bisa diaktif-kan berdasarkan penetapanyang dilakukan oleh KomiteStabilitas Sistem Keuangan(KSSK) atas pertimbangan kon-disi tidak normal dan ada per-masalahan perbankan yangmembahayakan perekonomi-an,” jelas Hendar.

Menurutnya, kini sistem-atika RUU JPSK menyatakanbahwa penetapan systemical-ly important banks (Bank SIB)dilakukan oleh Otoritas JasaKeuangan (OJK), yang berk-oordinasi dengan BI ketikakondisi stabilitas sistemkeuangan dalam keadaan

normal.“Penetapan sewaktu-

waktu ini dilakukan denganpersetujuan KSSK. Bank SIBharus menerapkan recoveryplan yang disetujui OJK.Pengkinian Bank SIB dilaku-kan secara berkala atausewaktu-waktu ,” jelas dia.

Dia menilai, bank yangmasuk daftar Bank SIB harusmelaksanakan kewajiban se-bagai Bank SIB, agar dapatdinyatakan eligible terhadapupaya penanganan olehotoritas terkait.

“SIB yang ditetapkansewaktu-waktu harus telahmelewati suatu periode ter-tentu atau lock-up period,misalnya minimal satu tahun.Agar bisa mengurangi moralhazard, “ pungkasnya. (mrt)

Indonesia Butuh BadanAnti-Krisis seperti 1998

Babo : FetoTenki Sai Ejemplu

hanesan estrategia ida ho in-tegra prespetiva igualdadejeneru ne’e nudar parte inte-gradu hahu kedas ita nia etapaplaneamentu, ita hanoin atuhalo buat ruma ba ema hotu,ba feto ho mane to iha hari poli-tika ,” dehan nia.

Babain ema koalia, hasai povohosi kiak ho mukit, no povu hirakne’e maka feto ho mane kuandunasaun deit ida hosi kiak ho mu-kit entaun ida seluk mos sei larezolve.Tanba ne’e hare ba ihaknar servisu tenke hare ba infras-turtura oin maka feto ho manebele asesu ka bele goja hetan dire-itu ne’ebe mak hanesan, no fetolaos hein deit atu simu maibefeto mos tenke buka hodi hetansaida maka feto hakarak, teniktan. (jxy)

Foto TP/Ist

Grupu Feto Labarik Husi karuk ba los, Zenilda, Anarita, Viona, Mazza ho Mica,hatais hela kostum kebayabainhira aprezenta dansa kultural Timor Nian .

DILI—Prezidente Repúblika(PR), Taur Matan Ruak fóposse ba Zelia Trindade saiadjunta Prokuradoria Jeralda Repúblika (PJR).

“Tomada de posse ba ad-junta Prokuradoria Jeral,Doutora, ho posse ne’e beleaumenta espasu rekursuumanu iha Ministerio Púb-liku (MP) niane ho sentiduindependensia, servisu basidadaun sira, defeza legal-idade demokratika ho kom-primentu ba lei,”PR Taur Ma-tan Ruak hateten liu hosi niadeskursu bainhira f’o toma-da de posse ba adjunta PJRiha Palacio PrezidensialBairo Pite-Dili, Segunda,(28/09).

Ho tomada de posse ne’e,xefe estadu hateten belehaforsa liu tan sistema justi-sa, konsolida paz tanba atudezemvolve nasaun ne’e for-ma ida ne’ebé mak inkluzivuno sustentavel ne’eb’e presi-za hametin liu tan justisa basidadaun sira.

Xefe estadu hateten, kon-solida estadu no reforsa kon-fiansa hosi sidadaun sira ihaimplikasaun ba sidadaun sirahodi asesu ba justisa, tanbane’e presiza garantia kual-idade no dezemvolve formaba orgaun sira ne’ebé makkompoin iha sistema justisanian.

Xefe estadu afirma, Min-isterio Públiku (MP) tenkimantein hodi infrenta krimeorganizadu no transnasion-al tanba krime sira ne’e beleafeita ba povu nia moris, liu-liu kazu korupsaun, droga nokrime sira seluk.

“Krime organizadu, tran-

snasional sai hanesan ezempluida ne’ebé mak Ministerio Púb-liku iha sistema justisa niantenki mantein noinfrenta,”xefe estadu, hateten.

Iha biban ne’e adjunta PJR,Zelia Trindade hateten sentehonra tebes simu kna’ar hosixefe estadu sai hanesan adjun-ta PJR nian.

Adjunta PJR ne’e hateteneskolla xefe estadu nian ne’epromove igualidade de jeneruno fiar Timor-oan hodi asumiknar iha PJR.

“Honra boot atan ha’u asei-ta nomeiasaun nu’udar karguadjunta Prokuradoria Jerald arepúblika hodi aprejenta ha’unia-an simu posse hosi vosaexsilensia. Hafoin atan ha’upresta juramentu iha perantevisa exsilensia sira no asinatu-ra termu posse korespon-dente, juramentu ne’e hanesankomprimisio boot ida paraatan ha’u kontinua manteinfirme, dezempenu hodi hala’oservisu iha funsaun sira ne’ebéatan ha’u hetan,”dehan ZeliaTrindade.

Adjunta PJR ne’e móspromete, kotinua esforsumaka’as hosi hala’o kna’ar hosifó prestasaun servisu di’ak basidadaun hotu.

Zelia Trindade hateten,hanesan adjunta PJR sei haloservisu no kolaborasaun di’akho PJR hosi hala’o servisu di’akhasoru kazu sira ne’ebé makohin loron Timor-Leste haso-ru malu kazu korupsaun sira,kazu finanseiru sira no krimesira seluk ne’ebé mak harahunaliserse estadu nian.

Seriminia tomada de pos-se ne’e participa hosi Prezi-dente Tribunal Rekursu (TR),Guilhermino da Silva,Primeiru Ministru Ezersisio,Agio Perreira, PJR, José daCosta Ximenes, PrezidenteKomisaun Anti Korupsaun(KAK), Aderito Tilman, Prez-idente Komisaun FunsaunPúblika (KFP), FaustinhoCardoso, Prokuradoria dosDoreitus Humanus no Justi-sa (PDHJ), Silveiro Pinto ink-lui partisipa Juis noProkuradoria sira. (dgx)

Zelia Trindade Simu Posse Ba Adjunta PJR

TERSA29 SETEMBRU 2015

TERSA29 SETEMBRU 2015

C M Y K C M Y K

916 OPINIAUNEDITORIAL

Timor Post Edisaun, 29 SETEMBTU 2015

Monumentu Lifau ‘Paradu’

EKIPA EDITOR: Jose M. Ximenes,(Editor Sénior), Rosa Garcia, Rita Almeida, Xisto Freitas, Augusto Sarmento, Noemio Falcao,Joao A.Damas,Mateus da Cruz, Manuel Pinto, JuliaoFernandes. Koordenador Kobertura: Manuel Pinto (78610515). Reporter: , Marcos da Silva Araújo, José Yesking, Abril Manuel, Joao da Costa,Tripono Marques, José Neves, MarcosFernandes, Florindo Caluna,Raimundo Oki, Evaresto S. Martins, Manuel S. Gusmao, Julio Nacimento da Silva, Deolindo Gusmao Xavier, Acacio Pinto ( Foto Grafer). Korespondente:Caetano Guterres (Baucau/mob:7725 3026), Júlio Soares (Suai/mob:7734 5189), Celestinha da Costa (Same 7737 2578), no Celso Oliveira (Portugal),Yoss Geralrd Lema (Kupang Indo-nesia/+6282237882430). Produsaun: Noemio Falcao (Manajer), Dezeñu/Layout: Domingos Fernandes (77308201), Luis Pinto(77002122), Agostinho Carceres Carvalho (Publisidade).BISNIS & MARKETING : Sirkulasaun Jornál: Levi Gomes (77292986. Advertising : Joséfina Guterres (77259631) Rekursu Humanus : Maria Gonsalves (Manajer Rekursu Umanu/ Mob. 7727 5207), Elisabet G. Leite (Resepsionis/)76829193, Manuel da Costa (Lojistika), Antonio Gusmao Finansa : Cipriana M. Nurjannah (Manajer)Mob.77377245, Doelia M. A. S.M. Freitas (Accounting). Joao Baptista Amaral (Kolektor Sirkulasaun / Mob. 78186622). Joao Montalvao (Kolektor Publisidade/Mob.77290668

FUNDASAUN TIMOR BERAN: Funda iha DÍLI, 29 Februari 2000 - Publisidade hosi Timor Post Ltd. Dirasaun : Rua Don Aleixo Corte-Real No. 6, DÍLI.Telefóne/Fax: +670-3321696 - E-mail : [email protected]. Isi diluar tanggungjawab Percetakan

Diretór : Lourenço Vicente Martins

DEPARTEMENTU NOTISIA

Xefi Redasaun: Santina da Costa AraújoSékretaris Redaksi: Imelda L.Guterres Mota

Juvinal DiazPeskijadór Lao Hamutuk

“Ami nia solusaun mak ne’e, husik greater sunrise ba jerasaun futuru mak deside, ita la presiza boludehan terburu-buru (ansi) hodi dezenvolve sunrise, kazu iha tribunál bele la’o, tenke sukat, tanbaita kazu tolu iha tribunál no gasta ona osan lubuk ida,”

AvisuFó hatene ba klientes Jornál Diáriu Timor Postkatak, relasiona ho públikasaun Timor PostSegunda too Domingu, maka hahú fulan Abril2015, kompañia Timor Post sei hasa’e folinjornal hosi U$ 10.00 ba U$ 11.00 kada fulan.Ba atensaun hato’o obrigadu barak.

Dezenvolvimentu infrastrutura ne’ebé la’o, bainhira la-haloplanu ho didiak, konserteza ninia rezultadu mak hanesan fakarosan saugate e povo la-sente ninia benefisiu.

Situasaun sira ne’e mak agora dadaun públiku sente. Pro-jetu sira ne’ebé la’o iha kapital Dili to’o munisipiu sira ateadministrasaun espesial munisipiu Oe-Cusse kontinua ha-mosu duvidas no preokupasaun iha públiku nia le’et.

Faktus mak hatudu hosi projetu emerjensia, projetu hadi’aestrada no taka estrada kuak, projetu hadi’a jardin iha kapitalRepúblika Demokratika de Timor-Leste (RDTL) nomos pro-jetu sira iha munisipiu espesial Oe-Cusse hodi komemoraselebrasaun tinan 500 Portugues tama Timor-Leste.

Rezultadu hosi projetu sira ne’e kontinua hatudu imajenla-di’ak iha públiku nia le’et. Katak, governante sira laiha dunikapasidade naton atu jere osan estadu.

Kauza hosi laiha kualidade projetu sira ne’e tanba dala-barak mos desizaun polítika kontra lei ne’ebé ukun nain siraprodus, ezemplu mak lei orsamentu jéral do estadu.

Tuir loloos, esperensia sira ne’ebé liu ona iha tempu gov-ernasaun anterior sai sasukat hodi hadi’a di’ak liu-tan ba tempuida agora.

Relasiona ho situasaun atual ne’ebé akontese iha admin-istrasaun espesial Oe-Cusse hodi prepara selebrasaun tinan500 Portugues tama Timor-Leste la’o bazeia ba rezolusaunkonsellu ministru liu-hosi inkontru extra-ordinariu ne’ebé akon-tese fulan-Abril liu-ba.

Rezultadu inkontru extra-ordinariu konsellu ministru hasaidesizaun hamutuk pontu 12. Entretantu, projetu turismu tamapontu lima.

Nune’e mos iha pontu 12 deside Ministériu Obras Públi-kas halo koordenasaun ho ministériu relevantes, koordenamós Sekretáriadu ZEESM ho Ministériu Administrasaun mu-nisipiu Oe-Cusse hodi aselera projetu ne’ebé deside ona.

“Razaun ita hasai desizaun ne’e hodi regula kada min-istériu hatene ninia funsaun ba preparasaun tinan 500 noprepara kondisaun estabelesementu ZEEMS (Zona ExlusivuEkonomia Merkadu Sosial) ne’ebé ligadu ho selebarasaun500 anos iha 215", Ministru Obras Públikas, Gastão de Sousainforma ba jornalista sira liu-hosi konferensia imprensa ihaOe-Cusse, fulan-Abril liu-ba.

Ho preparasaun sira ne’e, projetu konstrusaun monumentuLifau ne’ebé ka’er hosi kompañia Morison Construction Unipe-soal Lda, paradu tanba laiha orsamentu atu selu servisu nain sira.

Agora, kompañia sira ne’ebé ka’er projetu laiha kapital idanaton, depois aumenta tan governu ninia desizaun polítikahodi indika de’it kompañia hodi halo servisu, oinsá mak ko-mpañia bele hatudu ninia profesionalismu hodi remata servisuba tempu fulan neen ne’ebé determina ona. Sasan sira ne’eatu fó sala ba sé, governu ka kompañia. (*)

SMS husi PublikuManda ba: 76661985/78021977

7676XXXXBazeia ba Ezizénsia hosi públiku. Parlamentu tenke altera

fila fali lei pensaun vitalisia; tanba lei refere kuandu la altera,povu mak sei sai vítima to forever. Ulun boot sira sadere nafatinba lei pensaun vitalisia tanba lei refere fó mahon det ba nia ulunsira hodi hetan benefisiu. entaun hakarak ka lakohi tenke altera.

DISTRITU

LUTA PELA LIBERTAÇÃO NACIONAL, CONSTRUCÇÃOESTADO E LEI PENSÃO VITALHICE

Konaba Pensaun Vitalhicelolos ne’e direito ba Veterano noAntigo Kombatento sira Liber-tasaun Nasionál nian, atu hetanpensaun ida ne’e, maibé la’oseis titulares ho eis deputado sira.Tanba se ita ko’alia konaba Pen-saun tuir Lei Pensaun nian, makita hare katak Pensaun só belefó ba ema ne’ebé hala’oservisu estadu nian maibé tinantó ona atu reforma mak tinan60 ba leten. Maibé realidadehatudu eis titulares ho eis dep-utado sira seidauk tama idadereforma nian maibé hetan pen-saun. Ne’ebé Pensaun Vital-hice ne’e kontra momós regrapensaun nian.

No sekarik ita hare kona bahistório resistênsia nian hosifaze ida ba faze seluk tó hamo-su pilar tolu Resistênsia Nasion-ál nian (FRENTE ARMADA,FRENTE CLANDESTINA hoFRENTE DIPLOMÁTICA),mak pilar tolu ne’e iha ligasaunmetin ba malu iha História lutanian, maibé FRENTE ARMA-DA – FALINTIL nafatin saipontu sentral no mata dalan baFRENTE RUA (Clandestina hoDiplomática). Iha rai laran Co-mando Superior da Luta daFrente Armada hamutuk ho es-trutura Frente Klandestina, fóorientasaun ba juventudes hopovu nasionalista sira iha vilaatu halo aksaun rezistênsia nianhasoru militar Indonezia; no ihazona guerrilha FALINTIL sirahalo aksaun tiro malu ho mili-tar Indonezia; hafoin duduFRENTE Diplomática hodi ko-alia iha fórum sira iha rai – líur.Se la iha Guerrilheiro Armadoiha Timor Leste, mak susar atuTimor Leste konkista niniaauto – determianação no inde-pendênsia nasionál; tanba kon-testu Indonezia nian ba situa-saun Repúblika Sul Maluku(Repúblik Maluku Selatan) tóagora biar sira iha polítikaklandestina ho diplomátikane’ebé tinan tinan sira ko-memora loron independênsia25 Abril iha rai – liúr Holanda,maibé susar atu manán sai na-saun ida ketak hosi Indonezia.

Ami nia intensaun katakFRENTE ARMADA la’os úni-ku (ida mesak) iha prosesu lutanian maibé, se la iha Frente Ar-mada mak la iha mos refendumiha Agosto 1999. Tanba ne’e seVeteranos ho Antigos Kombat-entos Libertasaun Nasionál hopensaun ne’ebé kiik, maibé eistitulares ho depudato sirane’ebé kaer knaar estadu nianiha tinan lima nia laran, simupensaun boot ho fasilidades oinoin ne’e “Luar Biasa”; tanbala tuir kontestu história funuTimor Leste nian. Devia osan

ne’e tau hamutuk hodi hadia povukiak ne’ebé túu CNRT iha Refer-endum 1999 ne’e nia moris do queeis titulares no deputado la aktivune’ebé moris diak ona, sira makrahut tó oan no be – oan sira banafatin.

Tanba ne’e sekarik ita aprendeho Nasaun sira ne’ebé ukun ánkléur ona maibé monu ba krizenasionál no funu maun alin, ne’etanba konsekuênsia hosi prosesugovernasaun ne’ebé la los. Tanbane’e nain ulun Timor Leste lolostenki aplika didiak konteúdoRelatório CHEGA Dalan Badameiha prosesu ukun nian hodi aplikavalores “Boa Governação” nianno fó atendimentu ne’ebé diak nonatón ba Antigos Kombatentos noVeteranos Libertasaun Nasionálnian no povu tomak atu hetanmoris diak atu bele hasees án hosikrize no konflito nasionál.

No kontrário, sekarik la fóatendimentu ne’ebé natón ba Vet-eranos no Antigos CombatentosLibertasaun Nasionál nian, idane’e mak sai perigo ba prosesugovernasaun nian, no mehi atuliberta povu hosi kiak no mukitsei la hetan.

Ikus liu atu dehan deit katakho Pensaun Vitalhice, la iha bal-ansu ba subsídio entre AntigosCombatentos ho eis deputadossira; ho ne’e estadu Timor Lestehahú kria ona desigualidade so-cial no hamosu kolonizasaunekonomika elite sira nian iha na-saun Timor Leste ba oin. No Or-samentu Jeral Estadu nian ne’ebémai hosi Fundu Petrolífero (mina– rai) ne’ebé tinan tinan Parlamen-to Nasionál aprova lubuk ida badeit ema lubun oan ida (mak eistitulares no eis deputados sira).Entaun Dezenvolvimentu KapitalHumano ho Fundu Minarai tuirVice Ministro Finança koaliane’ebé devulga hosi TVTL idamak eis titulares estadu nian noeis deputado sira; enkuantu tinan13 ona ita ukun án, maibé hadiainfra – strutura ba eskola, fasil-idade sentru saude iha aldeia sira,dalan rural nafatin lala’o no saiproblema boot ne’ebé povu kes-tiona wainhira hasoru malu hoPrezidente Repúblika ne’ebéhala’o vizita rotativa tama sai sukuno aldeias iha Timor Laran tomak.No ami observa katak iha vizitaPrezidente Repúblika nian, la ihamembro governu ruma mak ako-mpanha ekipa atu bele rekolla da-dos ba buat hirak ne’ebé povuhatoo ba Prezidente Repúblika.Prezidente Repúblika la’o mesakhanesan uluk nia halo guerrilha ihaai – laran. Ne’e mak realidadegovernasaun Timor Leste nianohin loron. Se fasilidade eskola la

la’o atu tulun jerasaun foun es-kola no aprende ho diak mak laiha mos investimentu “CapitalHumano” Jerasaun foun sira nianho fundu mina – rai hanesan ViceMinistro Finança koalia iha TVTLwainhira sosiedade sivil kestionamaka’as kona ba utilizasaun Fun-du Petrolífero ne’ebé tama baOJE nian tinan tinan, balun investeona iha “Capital Humano”.

Komik oituan mak áre – kulitbarak ne’ebé uluk MTCI (Min-istério do Tourismo, Comércio eIndustria) IV Governu Konstitu-sional nian haruka sosa hosiagrikultores iha 2009, oras ne’enafatin rai-de’it iha armajén MCIAnian. Públiku la hatene ne’e atuuza ba saida. Karik MCIA atu reve-la (produz) fali ba aedubu (pupuk)atu fahe ba agricultores sira ousai hanesan fini atu fahe baagrikultores, atu hodi realiza slo-gan MCIA nian; “Povu Kuda –Governo Sosa” / “Hosi Agrikul-tor – Fila ba agrikultor”. Ko-mik liu tan se produz sai aedubuou uza hanesan fini hosi buatne’ebé tau iha armajén tinan bar-ak ona. Primeiro Ministro Dr. RuiMaria Araújo sente hirus no moekuandu vizita armajén hirak ne’enakonu ho áre – kulit.

Buat seluk tan ne’ebé halopúbliku ho departamentu gover-nu balun hakfodak mak sidadaunIndonezia hetan asesu rekruta-mentu no sai membro PolíciaNacional Timor Leste. Departa-mento Notariado iha MinistérioJustiça sente hakfodak wainhiraema ne’e ho farda PNTL komple-ta hodi tuir prosesu iha min-istério justiça atu sai sidadaunTimor Leste. Buat ne’ebé lalosiha situasaun ne’e mak sidadaunestranjeiru seluk ne’ebé hakaraksai sidadaun Timor Leste tenkisubmete ba prosedimentu hotuhotu ho preenxe kritéria sirane’ebé iha mak bele sai sidadaunTimor Leste.

Wainhira sai ona sidadaunTimor Letse, mak bele iha direitosira seluk hanesan ema TimorLeste, apply ba funcionário púb-liku, hetan sertidaun RDTL, sai F– FDTL ou PNTL; maibé mem-bro PNTL ne’e sai uluk tiha Poli-sia Nacional Timor Leste, makfoin rezistu iha DepartamentoNotariado no Sidadania atu tuirprosesu sai sidadaun Timor Leste.Ba polícia ne’e buat balun kon-trario; tanba sai uluk tiha mem-bro PNTL hafoin rezistu hodi hususai sidadaun Timor Leste. TuirKomissáriu PNTL Júlio Ornaihateten katak ne’e uluk UNTAETmak rekruta sai membro PNTL.

Ema ne’e sai membro PNTLdesde tempo UNTAET, maibé hi-

erarkia PNTL sira seluk mos, laiha ema ruma ne’ebé koñese emasidadaun Indonezia ne’e mosu iharekrutamentu PNTL, ou karik sirahatene maibé nonok deit tanbasira (hierarkia PNTL) balun mosenvolve fó hanoin ba ekipa rek-rutamentu UNTAET atu simu emane’e iha prosesu rekrutamentuPNTL nian.

Timor Leste sai konplikadu liu,tanba timor oan ida hodi sai polí-cia tenki submete ba rekezitusbarak ho dokumentos orgináriosidadaun Timor Leste nian; maibéba sidadaun rai – seluk nian tamafasil hela sem ho dokumentu ko-mprovativu sidadania, katak niaema sidadaun Timor Leste ou lae.Ne’e mak halo públiku hakfodakno buat hirak ne’e tuir lei, hier-arkia PNTL sei lá fase – liman,hakarak ka la kohi sira mos en-volve simu ne’e sai membroPNTL. Ne’e la’os buat halimar,maibé sai problema sériu ba Es-tadu ho Governu Timor Leste atuhola pasu adekuadu atu investigakazu ne’e hodi resolve no hala-kon tiha.

Karik buat hirak ne’e hotu maklá hadía lalais, mak ita lalika mehiatu Timor Leste sai nasaun ne’ebéforte ekonomikamente no politika-mente iha Região Sudueste Asiáti-co ho Região Fórum Pacífico nialeet iha futuru; maski Maun BootXanana Gusmão ho komprimis-so boot atu liberta povu hosi kiakno mukit; enkuantu ema ne’ebétama iha “Ekipa Governasaunnian” hamutuk ho InstituisaunEstadu tomak nian, la kaer metinninia kompromisso sira ne’e atuimplementa iha prosesu governa-saun nian ho diak no ho lolos. Senune’e, naran katak salário men-sal ho pensaun vitalhice mainafatin fula-fulan maski presta-saun servisu la’os ho kualidadenasionalista.

Adeus, hasoru malu fali ihaartigo seluk….. “Glória aoPovu e aos Heróis….”

Hakerek Nain : PremiadoDireitos Humanos Sérgio VieiraMello Dezembro 2014, no ob-servador prosesu governasaunRDTL nian; no Alumni UNITAL2014; hela iha Vila Nova Baucau /77241683.

Por Ilídio Gusmão

Projetu Monumentu Lifau Paradu- Sé nia responsabilidade…?

Abaixo Pensaun Vitalísia- Solusaun mak saida....?

Polísia Kaptura Bandar Jogu IlegálPrende Kareta Eis Sekretáriu Estadu- Servisu di’ak, labele monu ba lasu…!

Opsaun Sosiedade Sivíl ba Kazu TasiTimor- “hamutuk ita bele, Fi’ar a’an la’o ba oin”

MANUFAHI—Maske iha lojastelemor nian iha kliente barakmaka antrian hodi sosa telem-ovel, sim card no produtu se-luk telemor nian maibe telem-or rasik oras ne’e sei hasorudifikuldade barak.

Difikuldade Loja Telemorhasoru maka iha problemarede ne’ebe dalaruma signalladun di’ak li-liu atu asesu in-ternet. Bainhira lori telemov-el telemor ba area isoladumaka sei labele asesu redetelemor nian. ida ne’e akonte-se mós ba fasilidade modem.

“Sim los duni kritika klientesira nian katak internet telem-or install tiha ona maibedalaruma rede signal ladi’ak,”hatete Baltazar PintoSoares, Manajer Bisnis Telem-or Munisipiu Manufahi, ihaLoja Telemor Nularan B Same,kinta, (24/9).

Kliente balun mós halo kri-tika ba sistema ense pulsa noactivo F10 la to’o 24 oras, het-an kritika tanba iha loja TT niaactivo minute 10 ba 24 oras,agora Telemor lae, maske ati-vu tiha maibe bainhira la uti-lize maka minute 10 ne’e seilakon otomatikamente.

Baltazar hatete, sira hane-

san implementador prontusimu kritika sira ne’e no seihato’o ba kompania telemornian atu bele hare ba kestaunne’e nune’e ba future bele la’oho di’ak liutan.

Baltazar mós haktuir, prob-lema ne’ebe hasoru la’os deitkonaba signal internet ou redetelemovel maibé staff sira rasikmós infrenta problema trans-porte atu fasilita lori prodututelemor ba fa’an. Iha deit mo-tor rua maibe ida a’at tiha.

“Ami nia tenki tuir tarjeituselae failanu balun make ma koaosan bensimentu oinsa ho atuselu kos no mina motor, prob-lema tarjeitu la to’o second sal-ary bonus kua ida ne’e maka di-fikulta boa vontade servisu itanian,”baltazar hatete.

Portantu antes ne’e Baltaz-ar hato’o katak, kada loronkliente barak maka antrian ihalojas telemor hodi sosa produ-tu telemor nian tanba produtune’ebe kompania ne’e fa’anbaratu liu kompara ho Timortelekom no telekomcel.

“Sim los duni agora klientebarak maka antrian iha ne’ehodi sosa telemovel telmornian, tanba iha ne’e telemov-el, laptop, modem folin baratu

liu,”hatete baltazar.Produtu ne’ebe telemor

fa’an maka Laptop Accer hofolin$ 350, iha telemovel oi-oin ho folin $70 ,$ 40 no $20, modem fa’an ho folin $ 15hetan kedas ho internet nobonus pulsa.

Ho kliente ne’ebe orasne’e sa’e makas, LojasTelemor oras ne’e la fa’andeit iha fatin ida, maibe fa’anhotu iha postu administra-tive 4 iha manufahi hanesanAlas, Same tama sai Suku,Turiskai no Fatuberlihu

“Hanoin ita bele dehanne’e progresu ida di’ak la’osdeit iha parte bisnis nian maibéiha kliente sira mós kontenteho atendementu telemoroferese,”hatete baltazar.

Kliente Alberto Mendon-sa hatete, produtu ne’ebekompania telemor fa’an ihaduni kualidade no baratu,iha mós bonus barak hodihalo kliente sira gosta tebestelemor.

Nia husu atu telemor au-menta tan modelu telemov-el barak liutan, bonus barakliutan ho folin nebe baratunune’e komunidade sira belebesik tan mai telemor. (tin)

SAME—Administrador Postu Administrati-vu Same, Adaõ Mendes, hatete, kondisaunestrada iha área Fataa lokalija ba edifisuPolicia Skuadra Same, Edifisu Postu Same,Edifsiu Edukasaun, DTPNSC no IAD Manu-fahi, tama ba to’o área Searema grave tebes.

Administrador hatete,kondisaun estrada ne’e kleurona to’o ohin loron seidaukhadia. Kada tinan bainhiraudan tun sempre fo impaktu bakomunidade no transportepubliku sira ne’ebe halo movi-mentu. Tanba area ne’e iha ed-ifisiu publiku barak.

“Ha’u husu ba ministeriuobras públiku atu resolve lal-ais ba rekomendasaun ne’ebeami hato’o ona tanba bainhira

udan tun sei fo impaktu tebesba komunidade sira nia ativ-idade moris,”haktuir AdaõMendes iha servisu fatin, ses-ta, (25/9).

Nia dehan, hare ba kondis-aun ne’e ita propoin ona,katak, governu persiza halomanutensaun ba Estradane’ebe hadi’a ona inklui reha-blita kondisaun Estrada ihaárea Fataa no Searema, tanbaestrada ne’e udan mai agora

kuntinua a’at ba bebeik.Juventude, Anastacio dos

Santos, hatete, estrada áreaFataa merese hetan rehabili-tasaun tanba edifisiu barakmaka iha kedan fatin ne’e.

“Hanesan juventude pro-poin ba governu atu hare Es-trada ne’e husu atu hadiahotu estrada iha Same villane’e, liu-liu ba kompaniane’ebe maka toma kontahadia estrada ne’e hanesankin construction no tinolinaatu halo servisu hololos,”hatete Anastacio.

Tuir observasaun, los dunikondisaun Estrada área Fatato’o ba Searema Suku BabuluSame grave tebes, halo trans-porte publiku sira ne’ebemovement tenke la’o neneiktanba estrada a’at. (tin)

VEMASSE—Koordenadorare-eleitu OPMT (OrganizasaunPopular Mulher de Timorense)Hermenegilda Quintao hatete,mate ka moris kontinua nafa-tin tuba iha organizasaunOPMT mahon hosi partiduFRETILIN tanba familia barakmaka mate ba bandeira FRETI-LIN.

“Ha’u atu sira la hili mós hauatu atu kontinua halao tanbaha’u nia nasionalism’uo makamonu duni ba iha OPMTpartidu FRETILIN nian tanbafamilia barak mate ba rai idane’e,”hatete coordenadora re-eleito Hermenegilda ba jor-nalista Timor Post Domingo(27/9).

Hermenegilda hatete,maske ba oin partidu istórikuida ne’e la manan iha eleisaun2017 oin mai, la kaer ukun mósnia sei nafatin halao servisu baorganizasaun tuir dutrinapartidu FRETILIN nian katakatu ema nain rua ka tolu la’ohamutuk hodi halo koperativa.

Tanba ne’e nia husu baOPMT foin sae sira no sirane’ebe la tama iha estruturaOPMT labele wainhira gover-no fo tiha osan sira tur matandukur tiha la liga fali organiza-saun no partidu istoriko idane’e.

Husu atu foin sa’e sira tenkifo kontribuisaun nafatin ba raiida ne’e hodi nune’e bele raihela istoria di’ak ruma ba gera-saun sira tuir mai hanesan buatne’ebe saudoza ho saudozo sirahusik hela mai rai ida ne’e.

Iha tempu hanesan, co-ordenadora OPMT distritoBaucau atual deputada AnaRibeiro, hatete, molok halaoconferencia anivel sub-distri-to 65 uluk liu OPMT anivel na-sional hamutuk ho conseilhocordenadora 13 distrito hotuiha dia 15 de Agostus aprovarezimento iha nivel nasionalatu halao conferencia.

“Ami aprova ami nia rezi-mentu iha nasional hodi esta-belese atu halao conferenciaanivel teritori, nune’e orsa-mentu ida ne’ebe hodi halao

conferencia loron ohin partidumaka estabelese, orsamentusira ne’e mai ami liu hosi comi-saun politika distrital hodi foapoia mai OPMT hodi halaoeventu importante ida ne’e, noohin ami konsege hari’i estru-tura foun ba period 2015 ate2019,”dehan Ana.

Atual deputada ne’e esperakatak, ho estrutura foun seimós ho planu foun programafoun no programas sira ne’ebeiha segunda conferenciane’ebe la konsege realiza sirasei kontinua atu halao liutaniha terceira conferencia.

Alende ne’e sei fo mósapoiu ba comisaun politikasub-distrito Vemasse nianhodi konsolida liu tan partiduiha baze hodi halo perpara-soens, no ho hanoin ho misaunkatak ba futuru OPMT seiservisu makas hodi manan ihaeleisaun 2017 oin mai

“Entaun ami OPMT mós liuhosi estrutura sei hari’I ihasub-distrito 6 iha Baucau nialaran, nune’e espera katak hoestrutura foun sei fo apoio to-mak ba politika distrital hodihare ba iha vida partidu FRETI-LIN nian hodi manan iha elei-saun 2017 mai”dehan Ana.

Ana informa mós katakkonfrencista sira ne’ebe parti-sipa iha terseira conferenciaOPMT ne’ebe halao iha sedepartidu FRETILIN nian hamu-tuk 67 pesoas maka priense

forum hodi tuir eleisaun baestrutura sub-distrito Ve-masse nian ho ninia corde-nadora re-eleito hamutuknain 9

Delegada sira ne’ebe maihosi suco 7 iha Vemasse la-ran sira maka aprezentakandidatura sira ne’ebe maino apoiu mós hosi lista ko-mponente mai hosi suco ida-idak, entaun sira hetan listaida ne’ebe konsensus, listaúniku, I sira halo votasaunaberta ba ema nain 9 hafoinestrutura halo enkontruhodi hili cordenadora ne’ebere-eleita fali coordenadorasesante.

“Ba estrutura foun baterseira conferencia OPMTdistrito Baucau nian ne’ebeeleze ohin iha sub-distritu 6enjeral hau husu atu estru-tura foun, iha hanoin foun,planu foun no iha programafoun atu nune’e hatutan,haburas no habelar liu pro-grama atividade OPMT nianiha sub-distrito, suco no al-deias, liu-liu iha bairo atunune’e estatuto OPMTne’ebe ami aprova hamutukiha kongreso nasional, ativ-idade sira ne’ebe aprova per-cisa tenki halao duni,”anahusu.

Coordenadora ne’e mósfo hanoin ba OPMT sub-dis-trital 6 katak iha dia 11 fulanOutubro oin mai ami seihalao conferencia juventudenian iha dia 10 no conferen-cia OPMT sei halao iha dia 11de Outubro, I conferencistasira ne’ebe sei tuir conferen-cia iha distrito hamutuk 300pesoas.

Hafoin re-eleita, estrutu-ra OPMT periodu 2015-2019ne’e simu tomada de posehosi cordenadora OPMT dis-trito Baucau atual deputadaAna Ribeiro, simu estatutapartidu nian hosi membroCCF Azinho, rein bandeiraRDTL ho bandeira partidu noikus liu taka ho kanta hinopartidu no konfrementamalu. (gut)

Parte -2 Remata

Estrada Fataa SearemaManufahi Grave

Ilustraaun estrada a’at

C O V A L I M A — P o p u l a s a u nMunisipiu Covalima komesakolleta batar no fore munggu,populasaun sira sente kon-tente tanba ho sira nia aihanne’ebe konsege produs beleaguenta sira moris lor-loron.

Hahu dadersan komu-nidade hot-hotu husik hela sirania uma hodi ba kolleta batarno fore munggu iha sira niato’os laran.

“Bainhira batar ho fore sirane’e halot hotu ona hein fali ihafulan mai ne’e udan monu raihodi kuda fali batar ho aihansira seluk, maibe ba fore mu-nggu labele kuda fali tanbatinan ida kuda dala ida nia lahanesan ho batar” lia hirak ne’ehato’o hosi reprezentante

agrikultores Suku KamanasaAntonio Bere ba Timor PostSabadu (20/09).

Tuir agrikultores hosi SukuMatai, Sub-Postu Administra-tivu Maucatar Clementinho daCosta hatete, agora tama onatempu koileta batar no fore,maske ho rezultadu ladun di’akhanesan tinan kotuk, maibe horezultadu ida ne’e sira belehodi sustenta ba familia umalaran iha kalan ho loron nian.

Tuir Antonio katak, tinanida ne’e batar ladun di’ak,maibe laos menus hosi udanben, no laos loro maka haderahalo batar namlaik hotu, maibetanba rai ne’ebe maka uza hodihalo to’os ne’e nia bokur laihaona, tanba halo tinan barak

ona.“Tanba kada tinan ne’e

sempre hasae aihan, ne’ebenia bokur ne’e maka laihaona, maske fila bebeik mósnia rezultadu maka hanesanne’e, ba tinan ne’e menus liukompara ho tinan rua liu batanba, hetan deit batar ihakaron 12, fore iha karon 5"Antonio informa.

Iha parte seluk tuir Ex-tensionista Suku KamanasaReinaldo rekuinese katak,oras ne’e dadaun tama onaba tempu koileta batar nofore munggu, maibe ba tinanne’e produsaun ai han liliuba batar tinan ne’e menusduni.

Tuir Reinaldo katak, pro-dusaun batar tinan ne’emenus laos falta hosimudansa iklima, maibe tan-ba problema maka to’osne’ebe agrikultores sira halone’e maka bokur ne’e laihaona, tanba ne’e menus pro-dusaun.

“Batar moris di’ak, udanben la’o di’ak ba tinan ne’e,primeiru ita hare sira foinkuda batar sira ne’e sae hosirai mai ne’e hare tahan sirane’e di’ak, maibe to’o fali fonia isin ne’e balu fo isin di’ak,maibe mós balu la fo isin di’aktanba ne’e halo batar balu ihafulin bo’ot no balu fulin ki’ikliu,” nia hatete. (azu)

Povu CovalimaKomesa Kolleta Batar

Kolleta batar, foto google

Loja Telemor ManufahiHasoru Difikuldade

Mate ka Moris Nafatin ho FRETILIN

Juventude FRETILIN

C M Y K C M Y K

TERSA29 SETEMBRU 2015

TERSA29 SETEMBRU 2015 178 DISTRITU

VEMASSE—Membru CCF (Comite CentralFRETILIN) destakado iha sub-distrito Ve-masse Joao C. Ximenes (Azinho) husu baestrutura eleito OPJT (Organizasaun Popu-lar Juventude Timorense) no sira ne’ebe laeleitu maibe tama iha partidu istóriku idane’e tenki banati tuir juventude 1974 nian.

“Ha’u nudar membru CCFne’ebe koloka mai iha sub-distrito Vemasse maka buatne’ebe ke ohin sira rona, sirasimu orientasaun hosi amilideransa sub –distrito, dis-trito ho nasional, buat ne’ebe

kea mi hato’o ona ba sira, siratenki banati tuir katak tempoida uluk presidenti Nicolao Lo-bato, Mari Alkatiri, RamosHorta sira nia tempo iha 1974sira halao momento sira seijoven hanesan mós joven sira

ne’ebe halao dadauk agora ihaVemasse ne’e”dehan Azinhoba jornalista Timor Post Saba-do (26/9).

Nia hateten partidu FRETI-LIN agora dadauk halao niniaatividade iha sub-distrito Ve-mase, ho ninia objetivo atuhalao konferensia ba jovenFRETILIN nian iha sub-distri-to Vemasse atu hari’I estrutu-ra juventude FRETILIN niniantanba durante desde 1974hari’I uluk duni OPJT.

Maibe depois OPJT moris,mosu invasaun hosi Indonesiatama komesa funu maka foinhamosu juventude maibe fahe

POLITIK

ba organizasaun oi-oin,ne’ebe fahe ba OJETIL,OJELATIL, Fitun no seluk tan.

Agora funu hotu ona ukunan, agora FRETILIN perparahalibur fali ninia joven sirane’ebe durante ne’e halainamkari hodi luta ba rai idane’e, agora ukun an tiha onania tenki buka halibur falininia juventude sira ne’e saiema ida deit iha OPJT nia la-ran maka bolu juventudeFRETILIN.

“Ho primeira konferensiajuventude PF nian hau fiarkatak FRETILIN desde ulukpartidu ida ke istoriko, tanne’e nia hakarak ba ihane’ebe nia tenki to’o, ne’ebeFRETILIN perpara ninia jo-ven sira ne’e atu perpara bafuture ba partidu istoriko idane’e para aban bainrua hane-san ami sira lider fraku onasira ne’e perpara para abanbainrua troka ami hodi hat-

utan nafatin partidu istorikoida ne’e ba oin”esplika Azinho.

Membru CCF ne’e haktuirkatak juventude sira ne’ebetuir primeiru konferensia ihadireito atu hili no iha direitocongresista sira hili atu ba turiha estrutura.

Juventude FRETILIN sub-distrito nian tenki iha idadehahu hosi 17-25. tanba liu hosikonferensia sira hanesan ne’enudar perparasaun ida ba 40anos mai oin, atu sira mósservisu hanesan jerasaun tuansira liu tiha ona iha 40 anosne’ebe ke liu tiha ona.

Pedro da C. Freitas nudarcordenador PF sub-distritoVemasse hateten katak con-gresista sira ne’ebe partisipaiha primeiru congreso juven-tude nian ne’e hamutuk emanain 88 mai hosi suco 7 ihasub-distrito Vemasse nia laranmaka hanesan suco VemasseTasi, Caicua, Ossoala, Loilubo,Watulari, Ostico no Waigae.

Cordenador ne’e mós husuba estruktura foun atu halo es-forsu an makas hodi nune’e ihaeleisaun 2017 no eleisaun siraseluktan bele manan maioriaiha sub-distrito Vemasse nohalo konvense ida ke makas bapopulasaun sira para bele

FRETILIN manan maioria iha2017 mai.

Iha tempo hanesan corde-nador eleito Joseca X. Freitascolega barak hili hau sai cord-enador durante tinan 4 nia la-ran hahu 2015-2019, hakarakhare liu-liu ba kultura no infor-masaun tanba tuir nia harebuat rua ne’e maka durantene’e seidauk realiza iha sub-distrito Vemasse.

Iha konferensia ne’e con-gresista sira hamutuk ema nain88 hosi suco 7 iha sub-distritoVemasse halao eleisaun aber-ta ba lista uniko hamutuk emanain 21 kada suco ida ema nain3 .

Tuir observasaun jornalis-ta nian atividade primeiru kon-ferensia juventude partiduFRETILIN ne’e halao duranteloron ida iha sede partidu nianfoun iha área madoma-Betula-le suco Vemasse tasi.

Partisipante ne’ebe holaparte iha primeiru konferensiane’e maka membru CCF na-sional, membru CCF distritoBaucau, kordenador partidusub-distritu nian ho ninia es-trutura no cordenadora OPMTdistrito Baucau atual deputa-da Ana ribeiro ho mós inanaman sira balun. (gut)

OE-CUSSE—Sekretáriu Re-jiaun Para Assuntu Agrikul-tura e Desenvolvimentu Ru-ral (SRADR) hallo kontratuho kompaña ida hodi re-uti-lizasaun Ai-Na hamutuk 75m/kubiku ba iha Taiwan.

“Agora ita halo kontratuho kompaña ida hosi Taiwanhodi re-utilizasaun ba ihasira nia nasaun,”hateteSekretáriu Rejiaun Para As-suntu Agrikultura e Dezen-volvimentu Rural, Regio daCruz Salu ba Diario TimorPost iha nia servisu fatin,Sesta-feira, (25/09).

Regio hatete, razaun halokontratu ho kompania hosiTaiwan tanba Iha tinan ko-tuk bainhira Oekusseseidauk sai rejiaun SRADRprende transasaun illegalhosi kompaña ida tanba niadokumentus la klaru hodimai hala’o negósiu iha ne’e.

Entaun atu prevene la-bele akontese transasaun il-legal, maka SRADR kontratakompaña ida hosi Taiwan honaran Yuan Ho AgrikultureIndustrial Entreprise co.LTD hodi re-utilizasaun Ai-Na ne’ebe durante ne’eprende ba rai liur.

Nia hatutan katak, ihamomentu ne’eba ita prendetiha ita ba tau iha ita nia ar-majen partrimonia estadunian, tanba ne’e maka agoraita hotu hatene katak pratikuagrikultura nia ne’ebé makaagora ta’a no balun marantiha ona maka monu no idane’e maka barak los iha ter-enu tanba ne’e ita nia prisip-iu ital abele fa’an Ai- Na.

Maibe iha terenu Ai- Namós iha valor tanba malukne’ebe maka hare Ai ida ne’e

nia valor ne’e mós di’ak makanu fim ita iha pedidu ida hosikompaña ne’e atu hola Ai-Natanba sira iha sira nia nasaunne’e Ai ne’e nia valor mós di’akmaka kompaña ne’e hakarakhola.

“Ita nia povu bele ta’a ne’elae ita bele re-utiliza de’it aisira ne’ebé maka monu depoisita fo limitasaun tanba iha pe-didu ida Presidente Autori-dade simu maka nia fo konfi-masaun katak it abele konsid-era maibe servisu tekniku ten-ke konsidera mós diresaunagrikultura Rejiaun EspesialOe-cusse,”Salu dehan.

Salu hatete, tuir dadusne’ebé maka iha Oe-cusse ne’eiha Suku rua Bene-Ufe no Tai-boca entaun hosi Agrikulturamós fo karta ba kompaña ne’eatu hein hodi prosesu ne’ebémaka ami sei rekolla Ai sirane’e iha Suku refere.

Iha tinan kotuk kompañane’e halo ona akordu ho Min-istériu kompetente maibe to’oagora kompaña tanba mai ihane’e sen dokumentus signifikakatak kompaña ne’e la iha lisen-

sa hodi ita bele hatene makaami haru prende nian, hodihatene nia mai halo saida.

Tanba kompaña ne’e niarasik hatama pedidu ba diretaiha Presidente Autoridade katak ami iha interesante atuhola ai –na , tanba ne’e sira hosi100 m/kubiku maibe ne’e kon-formi guarda florestal sira siraiha terenu maka sira dehanSuku rua ne’e maka ai-na iha.

Salu apelu ba komunidadesira iha Rejiaun Espesial Oe-cusse Ambenu atu labele harehodi re-utiliza buat ne’ebémaka ta’a ka rai iha imi nia fa-tin, tanba ne’e ita sei kaerkualker pessoal ida ne’ebémaka nia re-utiliza Ai-Na ihaita nia rai.

Kompaña ne’e hosi Tawannia iha lisensa internasionalmaka nia hetan Ai-Na ne’e niavalor di’ak maka nia tenke sos-al atu re-utiliza ba Tawan.

Salu dehan hosi Nasional fopresu mai katak kada kubiku$.400.00 maibe ita hare ba Ai-Na sira ne’e ita lakohi atu fopresu ne’ebé maka boot no ki’ikmaibe ita tenke halo mós paraiha valansu tanba ne’e maka itafo ho kubiku ida $.300.00.

“Taxa ita fo ho $300.00ne’e ba de’it Diresaun Agrikul-tura maibe kon-aba taxa baImigrasaun, Alfandega notransporte nia sei tau móshanesan taxa tanba tuir ita nialei,” Salu hatete.

Iha fatin hanesan ArnolNusin dehan, kompaña ne’esosa hosi komunidade iha Sukurefere ho total ai 1800 batan,no ai sira ne’e maizumenus 2metru maka kompaña holahosi komunidade lolon ida $10.00. (ono)

Lu-Olo Husu JovenAsegura FRETILIN no RDTL

DILI—Prezidenti Partidu Frente Revolu-sionaríu Timor-Leste Independente(FRETILIN), Fransisco Guterres Lu-Olo,husu ba Juventude FRETILIN atu servisumaka’as ho responsablidade hodi aseguranafatin partidu istóriku no RepublikaDemokratika Timor Leste (RDTL).

Prezidenti Partidu istórikuhatete ida ne’e relasiona hokonferensia Juventude FRETI-LIN ne’ebé halao iha Postu Ad-ministrativu 65 iha Munisípiu13 iha teritoriu Timor-Leste la-ran tomak ne’ebé realzia ihaloron (26/9) semana kotuk.

Konferensia JuventudeFRETILIN, tuir Lo-Olo katak,pasu ida importante hodi hali-bur Juventude iha Postu Ad-ministrativu ida-idak hodiharii estrutura úniku Juven-tude FRETILIN nian. organizaJuventude katak hametin babebeik partidu FRETILIN ihatempu oin mai, liliu atu kaermetin nafatin kuda talin tuirprinsipiu no valor sira ne’ebelori FRETILIN moris.

Molok koalia organizasaunJuventude FRETILIN nian, Lu-Olo dehan, hateke fila fali bakotuk, bainhira harii ASDT kaFRETILIN iha tinan 1974, kon-sekuensia revolusaun do Cra-vos iha Portugál (25 Abril1974) fó oportunidade ba jov-ens lubun ida ho idade entretinan 20 to’o 25, ho sira niamatenek no antenbrani organi-za no mobiliza povu Mauberehodi hatudu dalan lós ida deit

maka ukun rasik án ba povu norai doben Timor-Leste.

“Jovens sira ne’e ho idadeimi nian, maka hanesan Nico-lau Lobato, Marí Alkatiri, JoséRamos Horta, Justino Mota noBorja da Costa no ikus mai siraseluk mós tama hodi haforsaliutan ASDT/FRETILIN,nune’e iha loron 20 fulan Maiotinan 1974 moris ASDT hane-san asosiasaun polítika ida,depois iha loron 11 fulan Set-enbru tinan 1974, ASDT des-olve no fó fatin ba harii FRETI-LIN,” Lu-Olo dehan liu hosikomunikadu ne’ebé Timor Postasesu, Segunda (28/9).

Desizaun ne’e, tuir Lu-Olokatak, matenek tebes, hosi CCFiha tempu ne’eba makahamoris OPJT (organizasaunpopular Juventude de timor),hodi luta ba liu hosi kultura,polítika no servisu, (iha fulanJuñu 1975) no fulan Agostutinan 1975 harii OPMT.

Iha momentu ne’eba, Lu-Olo dehan, organizasaun ruane’e, hatudu momos sira niadeterminasaun, atu hametin nohabelar polítika FRETILIN nianiha povu nia le’et, laiha mo-mentu ida organizasaun rua

ne’e hosik hela partiduFRETILIN la’o mesak.

Bainhira Indonezia iharejime Soeharto nian invadeTimor-Leste (7 Dezembru1975), Lu-Olo dehan, OPJTno OPMT, iha Fretilin niasorin, organiza no mobilizapovu atu halo rezistensiahodi hasoru okupasaun ille-gal hosi Indonezia.

Atu hatan ba ezijénsia noestratejia funu nian, Lu-Olodehan, organizasaun Juven-tude mosu bar-barak ihatempu klandestina nianhanesan OJETIL, OPJELA-TIL, FITUN, Asuwain Lem-orai no seluk tan ho atenb-rani hodi defende nafatinpolítika FRETILIN nian baukun rasik án.

Ohin Timor Leste iha situ-asaun ida oin seluk, Lu-Olodehan, ejizé tebes ba partiduFRETILIN, atu reformakbi’it institusionál atu beleadapta án hosi laran nomoshosi liur, hasoru dezafiu oi-oin ne’ebé maka sei mai,nune’e importante tebes baoin bainhira estrutura uníkaba organizasaun JuventudeFRETILIN liliu atu hakbi’itkapasidade kritíku ninianmembru sira hodi beleprepara no hadia án nune’ebele asegura FRETILIN noRDTL iha tempu oin mai.

“Iha joven nia kabas, ihapezu polítika, ístorika nomoral ba feto ka mane iminia responsablidade idabo’ot, responsablidade ita

tuir hanoin saudozu Nicolaudos Reis Lobato, servisu nohakas án liutan, matan kroatliutan, fiar án metinliutan,”dehan Lu-Olo.

Eis Prezidenti ParlamentuNasionál ne’e husu atu Juven-tude FRETILIN atu servisumaka’as, brani, neon luan liu-tan hodi lori FRETILIN noRDTL ba futuru.

“Ohin loron ita iha onakondisaun diak liu iha tinan 41ba kotuk, ho idade hanesan iminian (jovens), sira (joven1974) hosik hela aleserse es-

tadu ne’ebé oras ne’e dadaunita halibur ba hanesan umalisan Timor-Leste, dezafiubo’ot ba jerasaun foun Timor-Leste oinsa atu hametin nohaburas uma lisan Timor-Lestenian ne’ebé hanaranRDTL,”katak Lu-Olo.

Atu fó resposta ba ida ne’e,Lu-Olo dehan, konsiensia ida-idak nu’udar sidadaun, liliunu’udar militantes FRETILIN atuoinsa hodi kontribui, hametin nohaburas nafatin RDTL.

“Loron ida ne’e pasu im-portante hodi halibur jovens

feto ka mane, ita orgullu holuta FRETILIN nian ihatinan 41 ba kotuk, ba oinhamutuk ho JuventudeFRETILIN ita iha esperansahateke ba FRETILIN batinan 41 mai oin, lideransaFRETILIN husu ba jovenssira ne’ebé halibur án ihaJuventude FRETILIN, atufó án tomak, la susar, lakolen no badinas hodi per-para án atu servi diak liutan,rai doben no povu dobenmaubere iha uma lisan bo’otRDTL,”tenik Lu-Olo.(tay)

DILI—Partidu FrentiMudança Domingu 27/9hala’o konsolidasaun hodihametin esturtura partidu ihaPostu Admistrativu DomAleixo Munisípiu Dili .

Iha oportunidade konsoli-dasaun ne’e, vice PrezidentePartidu Frenti Mudança AbelXimenes “Larisina” fó mósposse ba estrutura hamutukema na’in 47 iha postu admis-trativu refere hodi habelar mi-saun partidu nune’e prepara baelisaun jeral tinan 2017.

“Ho pose estrutura iha pos-tu admistrativu Dom Aleixo,PFM prepara án hodi infrentaiha elisaun jeral tinan 2017mai, kompete ho partidu siraseluk tan ne’e atu infrenta elei-saun jeral 2017, FRENTI-MUDANÇA buka konsolida andiak liu tan no hametin liu tannia abut iha munisipiu to’o al-deia. “ Sekretariu Jeral FREN-TI-MUDANÇA Munisipiu Dili,Zeferino N. Fernandes afirmaba jornalista hafoin tomada depose iha Rai kotu, domingu(27/9).

Hola parte iha aktividadetomada de posse ne’e, VisePrezidenti Vicenti ‘Maubocy’,Konseleiru Abel Ximenes “La-risina”, Komisariu politikuRicardo Caroso Nheu no mósdirijentis ho kuadrus politikuFRENTI-MUNDANÇA nian se-luk tan.

Tuir nia, Membru ne’ebésimu tomda de posse hodi het-an fiar tuur iha esturutra ho re-sponsabilidade atu desiminaprograma FRENTI-MUDANÇAnian iha baze para kontribui bavitoria FRENTI-MUDANÇAnian iha 2017.

Iha fatin hanesan, VisePrezidenti FRENTI-MUDANÇA, Vicenti “Maub-ocy” klarifika katak, esturutrane’e importante tebes hodihalo ligasaun ba baze para2017, bele fo votus ba FREN-TI-MUDANÇA.

Tanba, iha fulan Dezembrutinan, partidu FRENTI-MUDANÇA sei realiza kongresuantisipada hodi hili fali lideransafoun, tanba tinan 4 ba kotuk ihaona esperensia atu bele hili no fi-

hir figura ida ne’ebe maka serveatu lidera partidu ida ne’e nolori partidu ida ne’e hetan kon-fiansa husi povu.

Kona-ba naksalak poli-tiku iha partidu nia laranne’ebé halo Sekretariu JeralJorge da Conçeição Teme‘dezanima” oituan ihapartidu laran, Vicenti Maub-ocy, klarifika katak, fenom-ena ne’e normal akontese ihaorganizasaun no partidupolitiku hotu-hotu. infelis-mente, FRENTI-MUDANÇAiha rasik nia disiplina, ne’ebelideransa balun viola lei horegra partidu nian presiza fósansaun.

“Uza partidu para haloabuzu de poder no demon-stra inkompentensia ihapartidu nia laran, inklui es-kandalu ho eis madre balun,halo ami la tolera para nia(Teme-red) atu hela nafatiniha FRENTI-MUDANÇA.Ami tenke iha fali figura idane’ebe iha enerjia no di-namiku,” Vicenti Maubocy,dehan. (Max)

PFM Haburas Ramu iha Don Aleixo Juventude FRETILINTenki Estuda Hosi Pasadu

Juventude FRETILIN

SRADR Re-utilizasaun Ai ba Taiwan

Ilustrasaun Ai-Na

TERSA29 SETEMBRU 2015

TERSA29 SETEMBRU 2015

C M Y K C M Y K

718 INTERNASIONAL

Ministra Saúde Maria doCéu Pina da Costa haktuir, del-egasaun Ministériu Saúde hosiPortugal mai hasoru governuTimor Leste, ne’e bazeia ba asi-na akordu antes inkontru Ce-meira Comunidade País Lin-gua Portugues (CPLP).

Sira mai atu hare fasilidadesaúde iha Timor Leste nianoinsa mak atu hala’o teste baaimoruk, oinsa atu hare ba ha-han, oinsa atu hare ba servisuambulansia, oinsa hare servisu

formasaun ba gestaun, forma-saun ba klinika no formasaunservisu ba saúde publika, MSPortugal sira iha esperiensiabarak, tanba sira fo apoiuseitor saúde ba nasaun Africano ba dau-daun sira halo tankooperasaun ho MS TimorLeste.

“Ita nia sorumutu ohin ne’ehanesan kontinuasaun bakooperasaun antes asina ona,ne’ebé sira iha delagasaun ha-mutuk nain 8 mak mai hasoru

ita hodi halo levantamentuhare ba kondisaun saida maksira atu apoiu no kooperasaunsaida mak ita atu bele halo,”haktuir Céu ba jornalista ihania kna’ar fatin Cai-Coli Segun-da (28/09).

Hatutan tan, delegasaunne’e mai hare ho matan, de-pois sira elabora hamutuk basira nia parte ho director ihaMS Timor Leste nia parte hodihalo elabora proposta idaaprejenta ba MS TL nian.

“Ne’ebé buat sira ne’e hotuagora sira mai hare ita nian,mas nei-neik saida mak siraatu fo apoiu, espera katakloron ruma ita mos bele ihaservisu ne’ebé mak forte iha itania rain,”hatete Céu. (gus)

Delegasaun MS PortugalHasoru Governu TL

DILI—Delegasaun Ministériu Saúde hosi na-saun Portugal Segunda (28/09), hasorumalu ho governu Timor Leste liu hosi Min-istériu Saúde (MS), hodi deskute oinsa belehadia seitor saúde iha nasaun Timor Leste.

SHANXI – Pemakaman se-orang pria asal Shanxi, Chi-na ini dinilai unik. Jika bi-asanya jenazah di Chinadikubur dalam peti mati, na-mun pria ini dimakamkanbersama dengan mobil ke-sayangannya.

Pemakaman ini punakhirnya menjadi salah satupemakaman yang palingmerepotkan. Diperlukanalat berat untuk mengangkatmobil ini dan memasukannyake liang lahat.

Pihak keluarga menyedia-

kan terowongan besar yangdigali untuk memasukkanmayat di dalam mobil itu. Set-elah itu, mobil atau petijenazah dikendarai memasukiterowongan. Setelah itu, Tero-wongan ditutup dengan tanah.

Seperti pemakaman padaumumnya, mereka yang da-tang, baik keluarga atau kawan-kawan almarhum, menabur-kan bunga sebagai bentuk dukacita.

Dilansir Dailymail, menu-rut pihak keluarga, pria terse-but sangat mencintai mobiln-

ya. Sebagai bentuk penghar-gaan, pihak keluarga memu-tuskan untuk menguburkan-nya di dalam mobil, bukanpeti mati layaknya keper-cayaan masyarakat Chinapada umumnya.

Memang, di China petimati merupakan simbol sta-tus sosial. Tempat dimanamereka akan dikubur punserupa. Sehingga, lazim dite-mui barang-barang berhar-ga seperti perhiasan turutserta dikubur bersamajenazah.(OKZ)

Kisah Unik Pria yangDimakamkan dalam Mobilnya

NEW YORK – Menteri LuarNegeri RI Retno Marsudimelakukan pertemuan bilat-eral dengan Menlu PrancisLaurent Fabius di sela-selagelaran ke-70 Sidang MajelisUmum (SMU) PBB di NewYork, Amerika Serikat (AS).

Dalam pertemuan itu diba-has sejumlah isu yang menja-di kepentingan kedua negaradan dunia, seperti persiapanpelaksanaan 21th Conferenceof Parties United NationsFramework Convention onClimate Change (COP-21 UN-FCCC) di Paris, fasilitas bebasvisa kunjungan singkat bagiwarga negara Indonesia(WNI) ke negara-negaraSchengen, dan kerjasamaekonomi.

Menlu Prancis LaurentFabius memberi apresiasi ke-pada Indonesia yang telahmenyampaikan IntendedNational Determined Contri-bution (INDC) Indonesia ke-pada UNFCCC pada 24 Sep-tember 2015.

“Penyampaian INDC kepa-

da UNFCC merupakan kontri-busi nyata Indonesia sebagainegara non-Annex dalam up-aya mengatasi perubahaniklim,” ujar Menlu Retno mela-lui rilis Kementerian LuarNegeri RI yang diterima Oke-zone, Senin (28/9/2015).

Terkait persiapan pel-akasanaan COP-21 di Parispada akhir 2015, Menlu Fabiusmenyampaikan rencana men-gundang para kepala negaradan pemerintahan untukmenghadiri COP-21 UNFCCCpada 30 November 2015.

Selain itu, guna memfasili-tasi tercapainya kesepakatandalam COP-21, Prancis beren-cana melaksanakan pertemuanacara pre-COP beberapa saatsebelum pelaksanaan COP-21pada 30 November 2015.

Kedua Menlu juga mem-bahas berbagai perkembangankerjasama ekonomi. Dalamkaitan ini, Menlu Retno men-yampaikan keprihatinan adan-ya pandangan di Prancis ter-kait CPO Indonesia yang dipan-dang tidak ramah lingkungan.

Kedua Menlu sepakat un-tuk secara terus-menerusmelakukan diseminasi infor-masi mengenai sustainablepalm oil di Indonesia, ter-masuk kesempatan perte-muan COP-21 UNFCCC.

Di bidang tenaga kerja,Menlu Perancis menawar-kan peluang bagi WNI untukkerja di Prancis dalamkerangka internship untukjangka waktu tertentu. Usu-lan kerjasama ini dilakukansecara resiprositas, sehing-ga warga negara Prancisjuga dapat kerja sebagai in-tern di perusahaan-perusa-haan Prancis di Indonesia.

Hubungan perdaganganIndonesia-Prancis diketahuimencapai USD2,35 miliar(pada 2014). Nilai investasilangsung Prancis di Indone-sia mencapai USD200 jutadan jumlah wisatawan Per-ancis ke Indonesia menca-pai 194.667 orang. Sedang-kan jumlah WNI di Prancismencapai 6.049 orang.

(Okezone)

Prancis Apresiasi Indonesia dalamMengatasi Perubahan Iklim

Mahathir Mohamad:Soekarno Adalah Idola Saya

JAKARTA – Mantan Perdana Menteri Ma-laysia, Dr Tun Mahathir Mohamad, men-gungkapkan kekaguman kepada sosokpemimpin kemerdekaan RI, Ir Soekarno.

Bung Karno, kata Ma-hathir, adalah idolanya yangsangat memberi inspirasimelalui pemikiran-pemiki-ran yang luar biasa.

“Saya mengidolakannya.Kami menganggapnya se-bagai seorang pahlawan,”kata Mahathir Mohamaddalam pidato di depan tamuacara pemberian penghar-gaan Star of soekarno di Ho-tel Borobudur, Jakarta,Minggu 27 September 2015.

Mahathir Mohamad men-gagumi Bung Karno yang ber-

hasil menyatukan lebih dari300 suku yang ada dari Sabangsampai Merauke menjadi satubangsa Indonesia. Persatuantersebut tetap utuh hingga kini,meskipun negara lain yang ter-bentuk dari beberapa bangsaseperti India dan Yugoslaviaterpecah seiring waktu.

Dia juga kagum denganpemikiran-pemikiran BungKarno. Konsep-konsep buahpemikiran Bung Karno diang-gap masih relevan untukmenghadapi tantangan duniasaat ini.

“Pemikiran-pemikirannyatidak hanya ditujukan untukIndonesia tapi juga untuk se-luruh dunia,” lanjutnya.

Pria yang dijuluki Dr M inimenjadi salah satu penerimapenghargaan Star of Soekarnobersama tiga tokoh lainnyayaitu mantan Presiden Vene-zuela, almarhum Hugo Chavez;mantan pemimpin Kuba, FidelCastro; dan Pemimpin BesarKorea Utara Kim Jong-un.

Penghargaan yang diberi-kan Yayasan PendidikanSoekarno (YPS) itu adalah yangketiga kalinya dilakukan setelahpenghargaan serupa telahdiberikan kepada 14 tokohyang dianggap berperan besardalam perjuangan kemerde-kaan, kebebasan, dan hak asasimanusia (HAM). (okezone)

Mahathirmenyampaikankekagumannyaterhadap Soekarno(Foto : AFP)

C M Y K C M Y K

TERSA29 SETEMBRU 2015

TERSA29 SETEMBRU 2015

Tuir Secretariu EzekutivuKomisaun Nasionál KombateHIV-SIDA Timor Leste, DanielMarçal hatrete, atu sai sidadaunida di’ak tenke iha matenek nosaúde di’ak atu nune’e dezen-volve rai ne’e ba oin.

“Ha’u husu ba intelektualhosi Uatulari, munisipiuViqueque atu transmite infor-masaun ba populasaun sira atulabele monu ba risku HIV-SIDA” Daniel deklara iha niadiskursu bainhira hala’o semi-nariu kona-ba prevensaunmoras HIV-SIDA ba estudanteUatulari iha eis Merkadu Lama,Sesta (25/9).

Daniel dehan, hosi meiusfahe informasaun ba komu-nidade sira maka dalan di’ak liu

atu trava moras HIV.Tanba bazeia ba númeru

moras HIV-SIDA iha mu-nisípiu Viqueque afeita onaema na’in rua (2), tanba ne’eintelektuais sira tenke hareedidi’ak asuntu ne’e atu pre-vene agora hodi labele da’et baema seluk.

Entretantu, responsavel in-telektuais Uatulari, MarçalPinto hatete, hanesansidadaun sempre iha hanoinatu kontribui no pasa informa-saun ba komunidade atu evitamoras HIV-SIDA.

“Ami intelektual hosi Uat-ulari, antes ne’e kria ona planuba tinan 5 atu luta kontra mo-ras HIV-SIDA, tanba ne’e ihahanoin ida atu servisu hamu-

tuk CNCS-TL atu luta kontramoras refere” esplikaMarçal.

Tuir Marçal, informasaunHIV-SIDA ne’ebé maka sirahetan, promete sei fahe mósba estudante Uatulari-oansira eskola iha universidadeno Ensino no Sekundariusira iha kapital Dili, hodi evi-ta ransu livre no seks livreatu nune’e labele monu het-an moras.

Nia realsa, tuir relatoriuhosi CNCS-TL katak, Mu-nisípiu Viqueque iha emana’in 2 ona maka afeita hosimoras HIV-SIDA.

No bazeia ba informa-saun ne’e, Marçal promete,ba futuru sei kria tan pro-grama ida atu sosializa in-formasaun ba komunidadesira iha Viqueque liu-liuUatulari atu nune’e travamoras refere.

Sikun seluk, deputadaFlorentina Smith hosibankada FRETILIN haktuir,

DILI—Komisaun Nasionál Kombate HIV-SIDA Timor Leste (CNCS-TL), husu intelek-tuais hosi Munisípiu Viquque liliu Uatulari-oan sira atu trava moras HIV liu hosi meiusinformasaun ba komunidade.

6 19

KOMPAS.com -Stroke biasanya terjadipada orangtua. Tetapi,dalam kasus ini strokedialami oleh seoranganak perempuan yangbaru berusia 11 tahun.Perempuan itu berna-ma Shannon Manningasal Inggris.

Ia terserang stroke setelahkepalanya terbentur karenaterjatuh dari tempat tidur saatbermain dengan saudaranya.Shannon mengalami kesakitandi kepalanya dan tak lama ke-mudian bentuk wajah di sisikirinya berubah.

Ibunya Andrea Wilkinson,melihat ada sesuatu yang tidakberes pada putrinya. Shannonkemudian dilarikan ke AlderHey Children’s Hospital di Liv-erpool. Kecelakaan itu ternya-ta menyebabkan pembuluhdarah Shannon pecah danmemicu pendarahan.

Stroke membuat sebagiantubuh bagian kirinya lumpuh.Shannon pun harus berbulan-

bulan dirawat di rumah sakit.Kini usia Shannon telah 12tahun. Ia telah keluar dari ru-mah sakit dan sudah bisa ber-jalan setelah menjalani terapi.

“Melihat Shannon berjalanlagi saya sangat senang danbangga, tapi pada saat bersa-maan saya ingat dia sudah 11tahun dan seharusnya tidakmelakukan ini lagi. Rasanya iaseperti kembali menjadi bayilagi,” kata ibu Shannon.

Sebelum kejadian itu, Shan-non adalah anak perempuanyang suka membaca, bernya-nyi bersama paduan suara,dan bermain game di komput-er bersama teman-temannya.Namun, penyakit stroke ini tak

membuat Shannonpatah semangat.

Menurut Andrea,Shannon menghada-pi cobaan yang men-impanya dengansangat tenang. Takheran jika Shannonkemudian mendapatpenghargaan dari

Stroke Association. “Diatidak pernah marah atas apayang terjadi,” kata Andrea.

Setelah keluar dari ru-mah sakit, Shannon jugamulai bergabung kembalidengan teman-temansekelasnya di sekolah, mes-ki lebih banyak menghabis-kan waktu di kursi roda dantangan kirinya belum lelua-sa bergerak.

Dokter Anne Gordon dariRumah Sakit Anak EvelinaLondon Anak mengungkap-kan, stroke terjadi pada se-kitar 400 anak-anak di Ing-gris. Diperkirakan 1 dari 10anak-anak di Inggris men-derita stroke.(kps)

SAUDE PORTUGUÊS

Trava Moras HIV/SIDA,Intelektual Tenke Fahe

Informasaun

sai sidadaun di’ak tenke evitaán hosi hahalok risku sira.

“Ha’u sente moe kuanduharee Timor-oan ransu livreno sexu livre no ikus mai ten-

ke monu ba sala”Florentinakestiona.

Tuir deputada Florentina,Timor-Leste nu’udar nasaundemokrátiku no fó ba ema hotu

iha direitu bele asesu saidade’it, maibé liberdade sirane’e iha nia limitasaun, katakbuat ne’ebé maka labele halolabele atu halo. (gus)

Anak Ini Terserang Stroke di Usia 11 Tahun

Entretanto o analisadorpolítico, Mario ViegasCarrascalão afirmou, o Pres-idente PN, Vicente Guterrescontinua “congelar” a lei dapensão vitalícia, os povosnão vão acreditar o PartidoCongresso Nacional de Re-construção de Timor-Lestena eleição geral em 2017.

“Se eu pudesse continuatrabalhar, porquê não ia tra-balhar para usufruir estacompensasão?. Ele (ex-tit-uláres) ainda podia produzir

Manifestação contraa Pensão Vitalícia

DÍLI—Os estudantes de Movimento Univer-sitário de Timor-Leste (MUTIL) junto aosinstitutos superiores privados e Público aolongo de três dias, desde segunda feira,(28/09) realizou a manifestação no campode ex-744 Becora contra o Parlamento Na-cional por não ter alterada à lei da pensãovitalícia.

alguma coisa, ele está válidoou não? Ele podia dar a com-pensasão ao estado ou não?. Éuma questão da creatividadeà parte do nosso executivo.Agora os governantes não pen-sam a essas coisas, os povosirão desacreditar o partido queatualmente está a liderar ogoverno,” declarou Carras-calão ao Diário de Timor Postno Hotel Timor esta sexta-fei-ra, (25/9).

Ele afirmou, para fazer re-visão a essa lei é proveniente

de três partes; o governo, oparlamento e o exterior. “Paramim, o mais certo é vir do ex-ecutivo visto que ele que podeobservar qual é o desenvolvi-mento do governo e do esta-do, há boa perspetiva ou não,”disse.

O mesmo realçou que quan-do o orgão executivo está adepender apenas ao PN é quefaz revisão à lei da pensão vi-talícia é muito difícil por causade ter muitas intençãos priva-das.

“Por exemplo, eu sou ummembro do parlamento, sefalarmos a verdade, eu não voucontrar o meu interresse pri-vado. Eles todos têm as suasfamílias, com certeza que elesnão vão contrar as suasfamílias,” afirmou.

Por isso, atualmente mui-tas pessoas compremetemmais ao interresse privado. De

facto, o governo é que temde ver as condições financei-ras que está a decorrer nasociedade de Timor-Leste.

A razão de Carrascalãoempesou o orgão executivo,porque o governo obteveapoio da maioria no PN.“Esta lei de pensão vitalíciaé insignificamte comparan-do com os grandes proble-mas que estão encontradosno nosso país. Eu especiei-me como as poeiras que dei-tam ao olhos das pessoas, aspessoas como estão ocupa-das com as coisas insignifi-cadas,” o ex-deputado co-mentou ainda.

Dizendo que, “as pessoasque patrocionam são 33,significa que se esse projetoencaminha para fazer a dis-cussão, já se passa apenas,mas porque ainda há pes-soas que possuem a grandevantagem,”.

Ele deu exemplo que, at-ualmente há algumas pes-soas que ainda têm idade 21até ao 25 já têm a pensão vi-talícia. “É uma injustiça so-cial, mas se quiser das pes-soas que já não são produti-vas, sim, mas as pessoas que

ainda estão com o minor idadeeles possuem a pensão vitalí-cia”, disse.

Carrascalão explicou, nomundo existe a pensão vitalí-cia destinada aos ex-deputa-dos, Ex-presidente da Repúbli-ca, Ex-presidente do Tribunalde Recursos e Ex-Primeiro-Ministro. Exemplificou que, apensão vitalícia, por apenas desentar durante 10 anos podeinterromper a sua carreiraprofessional.

“Pode fazer uma revisão àlei da pensão vitalícia, por quea qual que chamamos direitono mundo existiu baseada auma lei, esta lei não podia des-contar,” ele afirmou.

As despesas do estado con-tinua aumentar sempre, quan-do o próprio governo não hávontade para aconcelhar ogoverno para que pudesse faz-er revisão à lei de pensão vi-talícia.

Carrascalão disse, precisater um regulamento para con-trolar os ex-títulares que assuas idades ainda estão váli-das. O governo tem de se es-forçar, assim a lei de vitalíciaé parecido como um subsídioaos idosos.

O ex-Vice Primeiro-Minis-tro considerou que este estadonão se funcionava como um es-tado social para atender os seuspovos.

“Deve dar-lhe a percenta-gem como as coisas básicas,mas temos de verificar que ain-da está válida ou não. Esta per-centagem temos de ver, con-tar ao quanto meses ou anos,ele tem direito para usufruircomo assim, porque ele aindamerece para trabalhar, porquêele tem de possuir a pensão devitalícia?”, questionou.

MUTIL organizou a man-ifestação

Por apenas não ter alterada alei nú. 1/2007 sobre a lei da pen-são vitalícia, o portavós da Uni-versidade Nacional TimorLorosa’e (UNTL), Faustino Soaresafirmou, organizou a mani-festação para exigir a este estado.

Ele informou, esta mani-festação vai ser apoiada pela seg-urança, Polícia Nacional deTimor-Leste (PNTL) porque aspartes deles já dirigiran uma car-ta ao comandante geral da PNTLe o comandante do distrito de Dílino dia 21 de setembro, e teve aresposta no dia 22 do mesmo mês.(vas/fer)

TERSA29 SETEMBRU 2015

TERSA29 SETEMBRU 2015

C M Y K C M Y K

520 PUBLISIDADE

Rabies kills nearly 25 000 people every yearin the WHO South-East Asia Region whichaccounts for 45% of global deaths caused bythe disease. Over 1.5 billion people in theRegion are at risk of rabies infection.

sure rabies vaccination isavailable to all in an equita-ble manner, should be a keyelement of rabies eliminationefforts.

Communities have an im-portant role to play in rabieselimination. Simple but im-portant measures such as vac-cinating pet dogs and catsagainst rabies, thoroughlywashing dog bite wounds withsoap and water, and takingrabies vaccination when ex-posed to bite of a rabid or sus-pected animal, will strength-en rabies elimination efforts.

WHO is working togetherwith Food and Agriculture Or-ganization of the United Na-tions, World Organization forAnimal Health and animal wel-fare organizations to imple-ment a comprehensive rabieselimination programme in ra-

bies endemic countries.Bangladesh, Bhutan, Sri

Lanka and Thailand are al-ready witnessing a decline inhuman rabies death after im-plementing mass dog vaccina-tion campaigns in combina-tion with dog population man-

agement and improving ac-cessibility to post-exposurevaccination.

The World Rabies Daythis year focuses on makingthe elimination goal, set for2020 in the WHO South-EastAsia Region, a reality.(*)

INGLES

to15 years.As of today, rabies has no

cure. Eliminating rabies is animportant public health goal.

National strategies areneeded for rabies eliminationwith the focus on increasingpublic awareness and mak-ing cost effective post-ex-posure vaccination availableto all. Ensuring post-expo-

LIQUICA– An AustralianAid supported business,NPM Industries launched asalt manufacturing facilitytoday, a first-of-its kind inTimor-Leste.

Attended by Australian

Ambassador Peter Doyle,HE Constancio Pinto, Minis-ter for Commerce, Industryand Environment, HE Anto-nio da Conceicao, Ministerfor Education, and HE Ven-eranda Lemos, Secretary ofState for Promotion ofEquality and HE Joao Ale-gria De Jesus, President ofTokodede Federation inLiquica, the inaugurationmarked a key milestone inthe partnership betweenNPM Industries and theMarket Development Facili-ty (MDF).

During the opening of thesalt refinery AmbassadorDoyle said that modernisingsalt manufacturing and add-ing iodine creates a triplewin. It benefits local salt col-lectors, local industry andthe health of Timorese con-sumers*.

“Australia wants a strongand prosperous Timor-Leste,and partnerships with busi-nesses like NPM are key topromoting economic growthand creating jobs” he said.

The partnership pro-vides on-the-job training forstaff to operate the refinery,introduces modern saltfarming technology, and as-sists with raising awarenessof the benefits of iodisedsalt.

“We have alreadybought over 600 metrictonnes of salt from 409 saltcollectors and are process-ing this into 250 grampackets, which sell for 10cents on the local market,”said Subhash Mishra, Di-rector of NPM Industries.“We can compete with im-ported salt and provide theTimorese people with agreat tasting and healthyproduct made here on lo-cal soil.”

“We hope to expand andcontinue to buy salt frommore local collectors andone day export Timoresesalt in the region,” saidSubhash Mishra.

MDF has active part-nerships with 14 business-es in Timor-Leste and isaiming to benefit over4500 poor women andmen in the country. TheAustralian Government isinvesting AU$6.8 millionin MDF in Timor-Lesteover four years.

* A diet low in iodineleads to iodine deficiency,particularly in women andyoung children. The disor-der is easily preventablebut affects an estimated 5percent of people in Timor-Leste (up to 20 percent insome districts).(*)

Let’s end Rabies Together

Every year an estimated 4million people take rabiespreventive vaccines, mostly

after dog bites. About 40%people exposed to dog bites arechildren in the age group of 5

Dr Poonam Khetrapal Singh, Regional Director, WHO South-EastAsia Region

New refinery delivers Timor-Leste’s first local iodised salt

TERSA29 SETEMBRU 2015

TERSA29 SETEMBRU 2015

C M Y K C M Y K

3 LEI&SEGURANCA22 PUBLISIDADE

DÍLI—Ema deskoñesidu baku membruPolísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) Es-kuadra Becora nian to’o tama iha salaemerjénsia Hospitál Nasionál Guido Vala-dares (ONGV) tanba hetan kanek maka’ásiha parte oin nian.

Akontesementu ne’eakontese iha área Becora,Has-Laran, Domingu (27/9)lokraik, bainhira emadeskoñesidu sira ne’e hokareta liu-hosi área refere nosoke kois Polísia na’in tolune’ebé maka ho motór de-pois Polísia hapara sira nomosu diskusaun oituan ikusmai sira baku Polísia na’intolu ne’e no na’in ida kanektodan, lori kedas ba HNGV.

Tuir sasin ne’ebé maka la-kohi públika nia naran de-han, membru polísia na’in

tolu ne’e ho motór hosi Es-kuadra Becora atu ba terminálmaibé iha dalan hasoru kedasema sira ne’e no tuku polísiane’e nia oin laran hodi monutun ba rai foti tan fatuk riba tanba nia oin.

“Ha’u halai mai haree de-pois sori tiha konfrontasaunne’e. Sé ha’u maka laiha, Polí-sia na’in tolu ne’e dala ruma idabele mate,” dehan fonte ne’e baTimor Post iha Becora, Domin-gu (27/9).

Iha fatin seluk, Komandan-te Jerál PNTL Komisiáriu Júlio

da Costa Hornai dehan, niarona ona nia membru hetanbaku hosi ema deskoñesidumaibé husik ba investigasaunla’o maka foin bele hatenetanba saida maka sira bakuno baku iha ne’ebé.

“Kódigu Penál maka saimedida. Ne’ebe, ita hotu ihaKódigu Penal nia okos. Sémaka komete krimi, artigune’ebé maka nia kontra niapena mós iha ne’ebá kastigu.Ne’e Kódigu Penál maka ha-ree liu ba ida ne’e,” dehanKomandante Jerál ne’e bajornalista sira iha KuartelUEP, Bairu-Pité, Segunda(28/9).

Nia hatutan, atu baku mil-itár, sivíl ka polísia iha pros-esu para uza hodi bele pros-esa autór sira ne’ebé makahalo krimi.

Nia dehan, relatóriuseidauk tama iha nia meza,tanba ne’e nia seidauk ko’aliaklaru liu ba públiku. Sei heindepois haree tiha relatóriuhosi Komandu Distritu Dílimaka foin bele fó sai klaru bapúbliku.

Tuir informasaun ne’ebémaka jornalista Timor Posthetan hosi membru PNTLbalun iha Distritu Díli niankatak, polísia kaptura onasuspeitu na’in tolu ne’ebémaka baku membru Polísiaiha Becora nian. Suspeituna’in tolu ne’e kaptura ihaárea Surikmas. (Way)

Vladimir Putin.Sebagaimana diberitakan,

jamaah haji asal Iran diket-ahui paling banyak menjadikorban meninggal tragediMina, Arab Saudi. Ketika itu,para jamaah hendak melakukanibadah lempar jumrah Aqabah.(okezone)

NEW YORK – Presiden IranHassan Rouhani dilaporkanharus mempersingkat kun-jungannya untuk menghadi-ri Sidang Majelis Umum PBBdi New York, Amerika Serikat(AS), karena peristiwa nahasdi Mina yang merenggut nya-wa 131 jamaah negaranya.

Presiden Rouhani menya-takan harus menghadiri pe-makaman para jamaah hajin-ya yang meninggal duniadalam tragedi mengenaskandi Mina.

“Beberapa agenda perte-muan saya pada Sidang Maje-

lis Umum PBB akan dibatalkan,mengingat saya harus kembalike Iran untuk menghadiri pe-makaman jamaah haji kami yangmeninggal dalam tragedi diMina,” ujar Presiden Rouhanikepada IRNA, seperti dikutipReuters, Senin (28/9/2015).

Menurut salah seorangsumber di Kantor Kepreside-nan Iran, Presiden Rouhaniharus membatalkan sejumlahagenda pada Sidang MajelisUmum PBB seperti pertemuandengan delapan perwakilan,termasuk pertemuan bilateraldengan Presiden Rusia

di di’ak iha ita nia komunidadenia leet,” dehan Júlio.

Nia esplika liu tan katak,mezmu ho kondisaun mínimu,maibé ho kondisaun ne’e la saiobstáklu hodi hala’o misaun,tenki sakrifika án hodi servi barain rasik.

Iha fatin hanesan, Koman-dante UEP SuperintendentiXefi Afonso dos Santos dehan,durante tinan 6 nia laran onaUEP harii iha susesu lubuk idamaka hala’o ona, maka hane-san operasaun no seluk tan.

“Momentu ha’u mai buatida laiha—kadeira meza de’itlaiha maibé agora dezenvolvi-mentu la’o maka’as governuapoia maka’ás ba UEP,” hak-tuir Afonso.

Nia hatutan, efetivus UEPnian oras ne’e tama ona na’in700. Tanba ne’e, hosi tinan batinan tenki dezenvolve di’akliu-tan unidade ne’e. Unidadene’e kompostu hosi sub-un-idade tolu maka BataliaunÓrden Públiku (BOP), KorpuSeguransa Passoál (CSP) noKorpu Operasun Espesiál(COE). (Way)

D Í L I — S e l e b r a s a u naniversáriu Unidade Espe-siál Polísia ba dala 6, Ko-mandu Polísia NasionálTimor-Leste (PNTL) husuatu membru UEP sira hala’oserbisu ho profisionál.

Komandante Jerál PNTL,Komisiáriu Júlio da CostaHornai dehan, UEP ne’e hariihosi PNTL, Maske foin makaho idade tinan ne’e maibémai hosi PNTL entaun UEPmós kompleta ona tinan 15.Tanba ne’e, hanesan emakarik joven ona, hatene onabuat di’ak no át. Ho ida ne’e,nia husu atu membru UEPsira tenki serbisu ho profi-sionál.

“Imi nia idade hanesan hoPNTL tinan 15 ona. Komparaho ema ita joven ona.Ne’ebe, ita hatene ona idane’ebé maka loos no sala idane’ebé maka bele halo no la-bele halo. Naran Espesiálne’e naran ida ne’ebé sig-nifikadu tebes. Tanba ne’emaka imi tenki tane ás hodidikasaun serbisu ho disi-plina ne’ebé maka ás, pron-

tidaun ho profisionál,” dehanJúlio liu-hosi diskursu baaniversáriu tinan 6 UEP nianiha Kuartel UEP, Bairu-Pité,Segunda (28/9).

Nia hatutan, profisional-izmu, liafuan ida ne’ebé makapovu tomak hein hosi UEP noPNTL tomak. UEP kumpri onania serbisu ho di’ak duranteoperasaun iha Díli no mós dis-tritu.

“Hanesan KomandanteJerál, ha’u husu ba membruUnidade Espesiál tomak, ofisi-ais, sarjentu no ajente, atu re-flesaun ba imi ida-idak nia ánhodi rekoñese errus ne’ebé kekarik imi komete prontu atuhadi’a án, profisionalizmu belealkansa bainhira imi iha disipli-na ne’ebé maka forte, pontual-idade, performánsia ne’ebémaka di’ak,” dehan Júlio.

Tanba ne’e, nia dehan,nu’udar membru UEP ho PNTLiha ne’ebé de’it hatudu disipli-na nafatin.

“Ha’u husu ba imi atu hadi’aatetudi brutalizmu. Ha’u husuba imi atu halakon atetudi idane’e no mantein imi nia atetu-

ne’ebá.“Sira na’in 60 atu mai ne’e

ami atu koloka sira ba ihane’ebá hodi responde dezen-volvimentu ita nia rain la’o,”dehan Afonso.

Nia hatutan, kona-ba COEne’e nia númeru labele ás liu-hosina’in 100 tanba sira hala’o op-erasaun ba risku boot hanesanterorizmu, no droga sira ne’ebémaka ho nível krimi ás. (Way)

DÍLI—Unidade EspesiálPolísia (UEP) tuir planu seimonta tan postu perma-nente rua iha Munisipiu Oe-Cusse ho Suai hodi bele ase-gura seguransa.

Komandante UEP, Super-intendenti Xefi Afonso dosSantos informa, tinan oin seisimu tan membru UEP na’in60, no sei harii tan postu ruaiha Munisípiu Suai ho Oe-

Cusse.“ Ami planeia ona atu tau

tan postu iha Oe-Cusse no Suaihodi nune’e bele asegura di’akliu-tan ita nia povu,” dehanAfonso ba jornalista sira ihaKuartel UEP, Bairu-Pite, Segun-da (28/9).

Nia hatutan, kolokasaunpostu iha Suai ne’e ho razaunatu asegura projetu SupplayBase ne’ebé maka eziste iha

Ema DeskoñesiduBaku Membru PNTLTama Sala Emerjénsia

Ilustrasaun

Selebra Aniversáriu dala 6, KomanduHusu UEP Serbisu ho Profisionál

Imajen espesiál

UEP Sei Tau Postu iha Oe-Cusse no Suai

Akibat Tragedi Mina, Presiden IranBatalkan Agenda Sidang PBB

da di kapal saling berteriak ket-akutan,” ujar Ahmed Hamd-hoon, soerang jurnalis yangikut dalam rombongan terse-but.

Bandara InternasionalMaladewa berada dalam pulauyang terpisah dengan IbukotaNegara sehingga untuk menca-pai bandara dan sebaliknyaharus menggunakan perjalan-an laut. Negara yang terkenaldengan kepulauan yang ekso-tis itu sedang diguncang per-seteruan politik dalam beber-apa tahun terakhir. Walaupunberada dalam kondisi terse-but, belum ada serangan yangserius seperti serangan bombesar lainnya.

(okezone)

MALE – Sebuah ledakanterjadi di speedboat pribadiyang ditumpangi PresidenMaladewa, Yameen AbdulGayoom. Presiden berusia56 tahun tersebut awalnyasedang dalam perjalananpulang setelah melakukanibadah haji.

Presiden Yameen diberi-takan tidak mengalami lukadalam kejadian tersebut. Na-mun, Ibu negara Maladewa,Fathimath Ibrahim dan se-orang ajudannya mengalamiluka ringan. Sedangkan seor-ang pengawalnya yang lainmengalami luka yang cukupserius.

Ledakan terjadi Senin 27September pagi waktu set-

empat sesaat setelah kapaltersebut merapat di dermagaibu kota Maladewa, Male.

“Kami belum bisa memas-tikan motif dibalik ledakantersebut. Apakah itu sebuahkecelakaan atau upaya untukmembunuh presiden,” ujarMenteri Urusan KepresidenanMohamed Shareef seperti di-lansir Associated Press, Se-nin (28/9/2015).

Lebih lanjut Menteri Sha-reef menambahkan bahwa in-vestigasi sedang berlangsungdan polisi sedang meneliti re-kaman video terkait ledakantersebut.

“Pintu sebelah kanan ter-lontar ke dermaga dan ada asappekat. Orang-orang yang bera-

Pulang Haji, Kapal RombonganPresiden Maladewa Meledak

C M Y K C M Y K

2 23 KONTINUASAUNTERSA

29 SETEMBRU 2015TERSA

29 SETEMBRU 2015

Hafoin iha semana hirak bakotuk, mosu faktus balun ne’ebémak akontese iha InstituisaunPolisia Nasional Timor-Leste(PNTL), iha sidadaun Indonéziaida mak tuir izame hodi saisidadaun timoroan, ho nune’e

mosu kedas diskusaun lubun idaiha públiku katak presija verifi-ka iha Komisaun funsaun públi-ka konaba sidadaun estranjeirus.

“Ami sei halo levanta-mentu dadus ba situasaun idane’e ne’ebé Ministerio ida-idak,

instituisau ida-idak ita heinkatak sira bele ajuda oinsa re-zolve situasaun sira ne’e, hareeba lei ne’ebé iha,”PrezidenteKFP, Fuastino Cardoso Informaba jornalista sira iha PalasioPrezidensial Bairo Pite-Dili, Se-gunda, (28/9), hafoin partisipaserimonia tomada de posse baadjunta Prokuradoria Jeral daRepúblika Zelia Trindade.

Nia hatutan to’o oras ne’edadauk KFP akompaña de’it in-formasaun hosi mídia sira maibeseidauk iha dadus kona-ba kazune’e, tanba ne’e KFP kontinuabuka hatene sobre sidadaun es-tranjeiru sira ne’ebé mak saiFunsionariu públiku iha institu-isaun estadu nian.

Maske nune’e Prezidente KFPhateten ho kazu ne’e instituisaunestadu nian ida-idak presiza ha-ree ba aspetu ida ne’e tanba tuirnia katak, sidadaun estranjeiruiha instituisaun estadu ne’e la’osbarak maibé iha instituisaun bal-un de’it, tanba Funsionariu sirane’e desde tempu UNTAET nianhala’o ona kna’ar iha instituisaunestadu nian.

“Ita tenki hatene katak ne’e,kazu la’os foun, maibe ne’e tem-

KFP Sei Halo Levantementu DadusSidadaun Estranjeiru Sai Funsionariu

DILI—Komisaun Funsaun Públiku (KFP)seidauk iha dadus kona-ba sidadaun estran-jeiru sai Funsionariu públiku, maibé sei halolevamentu dadus, hodi identifika kada insti-tuisaun.

Iha fatin hanesan, Mane-jer projetu Monumentu Lifau,Françisco Ximenes hatete,projetu ne’e paradu semanarua ona, tanba kompañiaseidauk iha osan hodi selu tra-ballador sira ne’e.

“Ami nia servisu paradu,tanba ami atu hola sasankona-ba servisu ninian makaorsamentu laiha no traballad-ór lokal sira iha projetu ne’emós osan laiha atu ami selusira,”nia esplika.

Ho problema ne’e, ko-mpañia foti desizaun ida hodihapara tiha servisu ne’e, kuan-du orsamentu iha maka ko-mpañia bolu fali traballadórsira ne’e hodi mai kontinua faliservisu.

“Ami sei hein to’o guvernuaprova osan maka ami bolutraballadóres sira atu kontin-ua sira nia servisu, tanbakuandu ami haruka sira atuhala’o servisu hotu maka osanlaiha atu selu sira mós hane-san deit, tanba ema hotupresija osan,”nia informa.

”Ami nia servisu la’o kleurtiha ona maibé ate agora amiseidauk hetan osan pursentu

Projetu............... HUSI PAJ.1

ida (1%), hosi governu liu hosiMinistériu Turismu Arte no Kul-tura (MTAK),”nia dehan.

Tuir nia, oras ne’e dau-daukkonstruksaun ba projetu Monu-mentu Lifau atinji ona 65 pursen-tu, tanba ne’e nia husu ba estadutenke aprova orsamentu lalais atunune’e kompañia bele finalijapronjeitu ne’e antes 28 de No-vembru.

“Ami pronto atu finalija pro-jetu ne’e antes selebrasaun 28Novembru no festa tinan 500 ihaLifau, maibé difikuldade ba amimaka osan atu selu traballadorinklui hola material,”nia sujere.

Nia dehan tan, total traballa-dor ne’ebé servisu iha projetuMonumentu lifau hamutuk 118,kompostu hosi traballadór lokaliha 86 no traballadór estranjeiruiha 32.

Projetu ne’e ho naran NewDesign Of Monument Lifau, Pro-jetu ne’e nia nain maka Min-istériu Turismu Arte no Kultura(MTAK), ho numeru kontratu176/GMTAC/V/2015, Orsamen-tu ba projetu ne’e hamutukU$1,401,731.69 ho ninia tenpuservisu loron 210.

Ho problema ne’e, jornalistasira tenta atu entervista ho Pres-idente ZEEMS, Mari Alkatirimaibé nia responde ba jornalistasira katak tenpu agora laos enter-vista, tenpu atu servisu.

Nune’e mos, Xefi Gabinete

Ministériu Turismu, Françiscodos Santos, hatete projeito min-istériu nian ne’ebé implementaiha Oe-cuse hamutuk rua, pro-jeito rua ne’e la liuhusi tenderi-zasaun tanba projetu rua ne’eministériu deside hodi fó direitaba kompañia sira.

”Ministériu Turismu iha pro-jeito rua mak iha Oecusse, idamaka Monumentu Lifau halohosi kompañia Morizon no idaseluk fali maka Jardin Maritimahalo hosi kompañia Damenia,”nia infórma foin lalais ne’e iha niaservisu fatin Farol.

Husu kona-ba projeito ruane’e tuir tenderizasaun ka lae, niahatan hodi dehan, tanba tempulimitadu teb-tebes no mós kon-siensia hosi entidades sira liuhosi Konsellu Ministru (KM),hodi fóti desizaun ida katak belehatudu deit ona kompañia ne’ebémak bele kaer obra ne’e.

“Hanesan hau dehan tiha onakatak tanba tempu limitadu teb-tebes, entaun projeito hirak ne’ela tuir prosesu tenderizasaun tan-ba desizaun mai hosi KonselloMinistru, ne’ebé tekniku la’o tuirorientasaun ministériu nian,”niaesplika.

Nia dehan, orsamento ne’ebémaka governu liu hosi MinistériuTurismu aloka ba projetu ruahanesan monumentu Lifau hoJardin Maritima hamutuk mil-iaun rua resin. (jos/ono)

faan.SIKN lori kedas autór ho

eviénsia hirak ne’e ba hatamaiha sela hodi prosesa tuir lei,inklui Xinez nain rua ne’e uzapasaporte turista hodi hala’o

Polisia................... HUSI PAJ.1

KAPITAL

DILI—Estudante Finalista (EF)hosi Eskola Sekundária Jerál 28Novembru hamutuk ema na’in335 preparadu ona atu tuir EzameNasionál iha loron 26 to’o loron28 fulan Outobru tinan 2015.

Informasaun ne’e hato’o hosiDiretur Eskola Sekundária Jeral28 Novembru, Luis Salsinha hositotal estudante ne’e kompostuhosi siensia teknologia ema na’in101 no siensia humanas 234 makpositivu ona atu tuir ezame.

“Ami nia estudante preparaduona atu tuir ezame iha fim deOutobru tinan ida ne’e,” Luis

Salsinha ba Jornalista sira ihaBecora Dili, Segunda (28/9).

Nia esplika, materiál profe-sores sira avansa ho livru ne’ebémak iha hodi hanorin estudanteno halo preparasaun ba estudantesira atu tuir ezame nasionál.

Aleinde ne’e iha sorin selukDiretur Eskola Tékniku Volak-sionál Ekonomia, António J. Ran-gel Pinto informa mós katak sirania estudante preparadu onamaizumenus 55% atu hasoruezame nasionál.

Nia informa katak materiaizame, preparadu tiha ona hosi

Ministériu Edukasaun atu belefahe ba eskola sira hodi belehalao izame tuir kalendariune’ebé determina.

Konaba fasilida eskolaTékniku vokasionál presizabuat barak maibé, buat hotuatu hadi’a tenki mai hosi planuho apoiu governu sentral nian.

Antonio informa, kadeirano meza sufisiente, maibé es-kola sei menus Laboratoriu,biblioteka, fatin administasaunno komputador, totalestudante 567 total profesoreshamutuk 64.(fer)

DILI—Eskola Tékniku Voka-sionál Becora agora dadaunhetan ona rehabilitasaun,hafoin primeiru Ministru RuiMaria de Araújo halao vizitaurjensia iha fulan hirak bakotuk.

Progresu rehabilitasauneskola ne’ebé mak finansiadireita hosi MinistériuEdukasaun (ME), tuir obser-vasaun jornalista iha terrenuhorsehik, servisu na’in sirakomesa halao rehabilitasaun.

“Ami nia eskola hetan ke-das atendemntu urjenti hodihalo rehabilitasaun, lo’ashalo rehabilitasaun ba esko-la eskola hotu, maibé sira re-habilita de’it sala de aula rua,halo moru haleu, hadi’a harisfatin no dada bee moos,”Diretor eskola António Ran-gel ba jornalista sira iha es-kola Tékniku vokasionál ihaBecora, Segunda (28/9).

Ekipa Servisu na’inne’ebé mak halo rehabilita-saun ba eskola ne’e hosi ko-munidade kopera ho eskola,maske orsamentu rehabilita-saun seidauk iha informa-saun klaru, maibé diretórsente kontente tanba bele re-habilita ona eskola refere.

“Espera rehabilitasun baami nia eskola ne’e sei la hotuiha ne’e de’it, maibé sei kon-tinua nafatin,”António ko’alia.

Iha parte seluk DireturEskola Sekundária Jeral 28Novembru, Luis Salsinhainforma konaba kondisauneskola hanesan odamatanno janela iha eskola referemaioria át, maske hato’oona relatoriu maibéseidauk iha Rezultaduruma atu halo rehabilita.

“Maioria ne’e, odama-tan no janela mak áat, ha-mutuk 16, problema sirahanesan ne’e ami hato’oona ba governu liu hosiMinistériu Edukasaun Isira rasik mai haree ona,maibé atu fó resposta idamai ami atu hadi’a,sedauk” Luis Salsinhahatete ba Jornalista siraiha ESG 28 NovembruBecora.

Nia dehan ho kondis-aun fiziku eskola ne’ebé la-dun favorese, eskola rasikLaiha orsamentu atuhadi’a, tanba ne’e nu’udareskola Estadu nian, lider-ansa no Estrutura eskolatau laran hela ba Min-istériu Edukasaun hodi tauatensaun.

Ba fasilidade sira ne’ebémak át hanesan janela noodamatan, ohin loron es-kola esforsu hodi taka hotripleks no kalen ba janelano odamata.(fer)

Opsaun................... HUSI PAJ.1

bolu dehan terburu-buru(ansi) hodi dezenvolve sunrise,kazu iha tribunál bele la’o, ten-ke sukat, tanba ita kazu toluiha tribunál no gasta ona osanlubuk ida,” afirma PeskijadórLao Hamutuk, Juvinal Diaz baDiáriu ne’e iha nia kna’ar fa-tin, Bebora, Segunda (28/9).

Sosiedade Sivíl sira ko’aliakestaun ne’e tanba governuTimor-Leste la konkorda hopozisaun governu Austráliane’ebé hatete katak Austráliaiha direitu juridisionalabsoluta no eskluzivu ihaÁrea DezenvolvimentuPetrolíferu Konjuntu (JPDA).

Governu Timor-Leste fóona notifikasaun kona-bainisiasaun prosesu arbitrazenkona-ba tratadu tasi Timor.Iha notifikasaun ne’e GovernuTimor-Leste la konkordapozisaun Austrália

Porta Voz Governu, AgioPereira hasai deklarasaunofisiál iha loron Kinta (24/09)liu ba hodi hatán ba polítikagovernu Austrália nian kona-ba tratadu iha Tasi Timor.

Peskijadór hosi LaoHamutuk, Juvinal Diazkonkorda pozisaun estadu TLhodi lori Austrália ba tribunálarbitrazen internasionál hodidefine loloos frontreira tasientre rai rua nian.

Maibé Lao Hamutuk husuba estadu tenke esplikatribunál ida ne’ebé TL lori ba.

“Tanba tribunál Interna-tional Court of Justice nian,Austrália labele hetan legal by

ending katak bainhira tribunáldeside katak Austrália sala mós,Austrália dehan ami labele tuir,tanba Austrália la’ós parte hosiprosesu rezolve frontreira tasi homandatóriu nian, entaun Timor-Leste bele lori Austrália batribunál maibé tribunál ihanehan karik, entaun di’ak, hodifó presaun ba Austrália,”Peskijadór Lao Hamutuk,Juvinal Diaz informa ba Diáriune’e iha nia kna’ar fatin, Bebora,Segunda (28/9).

Nia dehan, bainhira tribunáldeside a favor ba TL, maibéAustrália la konkorda, entaunTL lakon rekursu lubuk.

“Tanba, ba tribunál tenkeselu advogadu lubuk, tenkeprepara buat barak, maibé emprinsipiu di’ak, tanba estaduTimor tenke reklama nia direitusoberania tasi nian,”tenik nia.

Tuir nia, luta ba frontreiramarítima ne’e hanesan luta idane’ebé komplexu oitan, tanbaluta ida ne’ebé lori prosesunaruk liu.

“Luta ida ne’e mananAustrália la’ós lori ba tribunálde’it, luta atu manan labeleko’alia de’it iha mídia, maibéluta ida ne’ebé tenke hahúdezenvolve rai laran rasik,”kataknia.

Nia fó hanoin ba governulabele dependensia maka’as barendimentu hosi mina-rai,maibé governu tenke fornesemoris di’ak ba povu hosi diversi-fikasaun setór importantehanesan agrikultura.

“Ha’u nia tauk mak governugasta osan barak liu, korrupsaunmaka’as liu, osan gasta arbirude’it, mina Kitan maran ona,governu lakohi ko’alia, produ-saun Bayu Undan ne’ebé menusona, governu lakohi ko’alia. Ita

nia problema rendimentusustentável iha fundu petrolíruagora menus liu, governu labrani atu ko’alia,”dehan Peski-jadór Lao Hamutuk ne’e.

Nia dehan, oras ne’e orsa-mentu estadu la sustentável ona.Ida ne’e mak sai problema bo’otliu ba governu.

“Ami nia hanoin, frontreiramarírima buat prinsipal ida,maibé jere finansas estadu ne’emak prinsipal liu, tanba ho forsaekonómiku de’it mak Timor-Leste bele avansa ba oin, polítikade’it labele,”Nia fó hanoin.

Nia dehan, bainhira Austráliala rezolve disputa frontreira tasiho rezolusaun mandatóriuUNCLOS, solusaun mak nego-siasaun bilateral.

“Ami prespektiva negosia-saun bilateral ne’e afavor liu baAustrália du ke Timor-Leste,tanba Austrália poderekonómiku ho polítika maka’asliu, tanba Austrália hakarakhaluan tan ninia áreamarítima,”tenik Juvinal.

Tuir nia, nasaun JiganteAustrália bosok ten, tanba bosokrai ki’ik no kiak sira iha munduho malorek de’it.

“Sira nia bosok ne’e lasubar, entaun ba ami niahanoin solusaun halo negosia-saun ho Austrália duni, maibého dalan ida ne’ebé estratéjikuliu maka lalika uza kakutakfokus liu ba mina Timor, lalikaasuntu mina ne’e bo’ot liu ihafrontreira marítima, beledeskuti, maibé labele kahur homina-rai,”

Nia hatutan, governu tenkediversifika ona setór agrikultura(setór produtivu) hodi lokekampu servisu no hadia tankualidade edukasaun inkluisetór saúde. (vas)

Abaixo.................... HUSI PAJ.1

lui família sira (estadu makfinansia), halo viajen ba rai-liurho família sira ho pasaportediplomata-klase VIP (estadumak finansia), iha direitu atuhetan uma rua (2), ida ba rez-idénsia no ida ba nia privateoffice (estadu mak finansia),inklui iha funsionáriu nain rua(2) no asesor nain ida (1) hodihalo servisu ba nia (estadu makfinansia), iha direitu ba atu het-an kareta foun ida kada tinan 5(estadu mak finansia), haloimportasaun material kon-struksaun livre taxa, iha tele-fone fiksu rua iha uma (estadumak finansia), livre taxa (la selueletrisidade no bee moos).

Porta-voz MUTL, FaustinoSoares, afirma, lei pensaun vi-talísia ne’e hamosu realidadeinjustisa boot ne’ebé akonteseiha povu ne’ebé sei ki’ak iha niarain ne’ebé riku maibé grupu

ida maka goza mesak.“Ami husu Parlamentu Na-

sionál atu urjentimente halo al-terasaun ba lei ne’e,” afirma Por-ta-voz Faustino iha nia interven-saun iha demostrasaun lorondahuluk, Segunda (28/09), iha ihakampu ex 744, Becora Kulau-Dili.

Demostrasaun ne’ebé seihala’o durante loron tolu ne’e, seikontinua ho asaun seluk bainhiraParlamentu Nasionál la ba pro-mote tan ba sira katak bainhiramaka ajenda hodi halo diskusaunba alterasaun lei ne’e.

Faustino hatete, tuir konko-rdánsia ne’ebé mak MUTL haloho autoridade siguransa, katak,asaun ne’ebé maka hala’o ihaloron tolu nia laran la hetan re-zultadu pozitivu konserteja seimuda estratejia atu nune’e au-menta lian bele sai bo’ot liu tanhodi nune’e ukun nain sira belerona.

Nia hatutan, ema hot-hotuhatene katak, demokrasia ne’eukun nain sira tenki rona povu nialian no asipirasaun, nune’e foinsira bele halo lei no polítika tuirpovu nia hakarak, maibé real-

mente povu barak mak sei kestio-na inklui ona mós ukun nain siraliu-liu Prezidenti Repúblika atuálinklui mós eis Prezidenti Josè Ra-mos Horta iha semana kotuk móssira kestiona kona-ba lei pensaunvetalísia ne’e maibé ukun nain ihaPN laiha vontade para atu ko’alia.

“Ami halo ona peskija ba leipensaun vitalísa ne’e, ami niapesjika ne’e ami uza metoduanálisa kausa efeitu, tanba saidamak kauza ne’e mosu no nia efeitune’e hanusa tanba ne’e mak amihalo analiza katak, ita haré liu-liuiha parte aspeitu sosiál ekonomiapolítika ba Timor nian ne’e ko-mpara ba lei refere sei iha proble-ma bo’ot,” lamenta Faustino.

Porta-voz ne’e mós husu baPrezidente Repúblika, Taur Ma-tan Ruak, atu haré tanba Prezi-denti mós kestiona katak lei ref-ere ladiak entaun tenki orienta-saun mai hosi leten para partehosi juridiku sira mós tenki harékatak ninia fundamentu atu alterane’e maka ida ne’ebé tenki haréatu nune’e labele fó malisan at idaba future Timor nian ida ne’e makestudante sira hakarak. (fer)

pu uluk UNTAET nian kedas iema sira ne’e mós kaben ho emaTimor-oan,” nia dehan.

Eis prezidente CNE dehantan, fallansu ne’e mosu desdehosi tempu UNTAET, tanba ihatempu ne’eba atu rekruta ema saifunsionariu la haree ba kritériadokumentus nian maibe bajeiade’it ba kritéria ne’ebé mak UN-TAET iha, lei Timor nian ne’e maiikus tanba lei ne’e mosu iha 2004,lei númeru 8/2004 nian ne’e.

Tanba ne’e, bainhira lei ne’emosu mai sidadaun estranjeirusira ne’e servisu ona hanesanFunsionariu iha PNTL, iha óspi-tal no balun mós sai hanesanprofessor hodi hanorinestudante sira.

Prezidente KFP hateten,dadauk ne’e presija iha politikuida atu bele legaliza ka harmo-niza Funsionariu hosi sidadaunestranjeiru sira ne’e tuir lei legalne’eb’e mak iha tuir lei orgáni-ka instituisaun ida-idak nian.

Nia hatutan, kazu ne’e akon-tese iha instituisaun PNTL tan-ba ne’e instituisaun PNTL makiha kompetensia hodi halo armo-nizasaun ba Funsionariu siratuir lei ne’ebé iha, la’os KFP tan-ba instituisaun PNTL iha estat-utu espesifiku hodi regula mem-bru PNTL sira.

Maibé kazu sira ne’ebé makiha ligasaun ho funsaun públikamak KFP sei buka medidasne’ebé relevante no buka dezem-volve koordenasaun ho institui-saun ne’ebé mak iha, karik ihakazu ida kona-ba sidadaun es-tranjeiru sai Funsionariu.(dgx)

Faustino Cardoso

Rehabilita EskolaTékniku Vokasional

Becora

Estudante 28 Novembru Preparadu Tuir EN

DILI—Iha missa Domingo Tem-pu bai-bain, prejidi hosi amu pe-dre Juvito de Araujo iha nia ho-milia haklaken konaba Evengel-ho São Marcos konaba ema Sa-rani katolika atu hakbesik-an bauma kreda sei hamamuk-an hosisala hotu, atu nune’e maromakbele hakonu ka habokur ho niaispiritu moris rohan la’ek.

“Uma kreda fatin atu hama-muk-an, fatin ida ne’ebé ema livresira nian, ema ne’ebé mai ihauma kreda laiha fatin livre ne’ekatak, nia hamate tiha maromaknia espiritu ida ne’ebé maka livreiha nia fuan laran” Padre, Juvito

de Araújo iha nia homilia missaDomingo iha fatin uma kredaMotael Dili, Domingo (29/9).

Bibi-atan ne’e dehan, Ispirituhanesan anin ida ne’ebé maka huba mai, lahatene nia mai hosine’ebé no ba ne’ebé, ispiritu nun-ka halo kompromisu ho ema,nunka husu lisesa ho ema bain-hira nia atu mosu.

No ema sarani dala baraksente Maromak hanesan kustaprivadu, ema importaliu sasanmundu sira nian ne’e importanteliu maromak. Maromak ne’e livretanba ne’e ema ne’ebe maka fiarba maromak Tenke livre.

Tanba ne’e uma Kreda fatinida atu hamamuk-an atu sailivre, no ema ba iha uma kredalabele ho fuan bubu nafatin,labele hanoin barak no la ba hopreokupasaun, no la ba kuan-du isin mak tuir, klamar lakonhela isin

“Maromak ne’e ema hotunian, la mai iha ne’e ho fuan idabubu nafatin, la mai iha ne’e honeon ida nakonu ho hanoinbarak, la mai iha ne’e ho pre-okupasaun, no la mai ihatur klamar maka iha ne’e maibéneon la’o iha ne’ebe ne’ebedeit” amu dehan.(Jxy)

Uma Kreda Fatin Atu Hamamuk Án

DILI—Prezidente KomisaunFunsaun Públiku (KFP)Faustinho Cardoso hateten,hafoin desizaun PrimeiruMinistru (PM), Rui Maria deAraújo deside hodi haparafuma iha edifisiu ka servisufatin, to’o oras ne’e funsionariubarak mak hapara ona.

“Ami nia Funsionariu ihakomisaun funsaun públikanian, balun mai hateten katakPrezidente, ha’u sente di’ak liutan desde sai orienteasaunpolitika ida ne’e ha’u la fumaona, ha’u nia osan ne’ebédurante ne’e gasta ba tabakune’e ha’u bele rai hodi fó hanha’u nia familia, ha’u sente ha’unia saúde ne’e di’ak liutan,”Prezidente KFP, Fuastino

Cardoso Informa ba jornalistasira iha Palasio PrezidensialBairo Pite-Dili, Segunda, (28/09) hafoin partisipa ihaserimonia tomada de posse baadjuntu Prokuradoria Jeral daRepúblika (PJR), ZeliaTrindade.

Prezidente KFP hateten, ihaedifisiu KFP nian, Funsionariusira la fuma ona tanba kumpripolitika ne’eb’e mak deklarahosi Primeiru Ministru (PM),Rui Maria de Araujo nian katakhapara fuma iha edifisiupubliku ka fatin servisu nian.

Aliende ne’e iha instituisaunestadu nian liu-liu iha ministe-riu ida-idak, desde desizaunne’e sai ministeriu ida-idakimplementa ona hodi taka

estiker iha edifisiu sira hodifó atensaun ba Funsionariusira katak labele fuma ihaservisu fatin.

“Ministériu sira balunhahú ona implementa politikaida ne’e, sé karik ita ba fatinservisu ita bele observa takaona estiker dilaran merokokiha fatin servisu, na realidadeFunsionariu sira ne’ebé ulukfuma ne’e agora la fumaona,”dehan nia.

Hapara fuma sigaru ne’erefleta duni realidade ihafatin servisu nian hodinune’e funsionariu sira belekonsenta liu ba servisu noasegura di’ak liu tan fatinservisu nian, livre hosi suartabaku nian.(dgx)

Funsionariu Barak la Fuma Ona

atividade ilegal ne’e.Jornalista Timor Post ne’ebé

akompaña SIKN iha operasaunhaktuir kronolojia katak, bain-hira Polísia sira too iha umane’ebé mak hala’o aktividadenegósiu ilegal ne’e, sidadaunXineza nain rua ho Timoroan 13ne’e sura hela osan ne’ebé maksira nia kliente sira ba hatama,derepenti polísia tama sira halaifatin la di’ak no kaptura sira ho

evidénsia kompletu.Hafoin kaptura no rekolla ev-

idénsia hotu, Komandante SIKN,Superintendenti Rudgeiro Lay,ba Jornalista sira iha KuartelJerál PNTL, Kaikoli, hatete, ev-idénsia sira ne’e sei intrega baMinistériu Públiku (MP) hane-san nain ba asaun penal, no sus-peitu sira ne’e sei detein hela ihasela polísia munisípiu Dili du-rante oras 72 hodi hein prosesukontinuasaun. (way)

“Investigasaun ba kazu Ko-rupsaun durante ne’e la’ohela,Mais tanbá lei maka lapremiti kazu ne’ebé sei ihainvestigasaun,KAK la loke bapubliku, ho ne’e KAK konsid-era deklasaun sosidade katakKAK Fakum ba Investiga kazuKorupsaun lalos,” hatete Ko-misáriu KAK Adérito ba TPiha Palásiu Prezidente AitarakLaran, Segunda (28/09).

Purtantu antes ne’e, sosidadesivil kestiona katak,kazu korup-saun ne’ebé akontese iha RTTL,HNGV, no DNTT,durante KAKfakum hodi investiga.

KAK Rejeita Fakum BaInvestiga Kazu KorupsaunDÍLI—Komisáriu Komisaun Anti Korup-saun (KAK) Adérito Tilman afirma, KAK lafakum ba investiga kazu Korupsaun iha railaran.Maibé lei maka la premiti,kazune’ebé sei iha investigasaun,KAK deklaraba publiku.

Hodi hatutan, kona –bá doku-mentus ne’ebé iha tinan kotuk,atual Ministru Planimentu Inves-timentu direita lori ba KAK hodihalo investigasaun, bainhira niasei asumi pasta Premeiru Minis-tru iha V governu, dehan eisProkurador ne’e katak, investiga-saun la’o hela.

TL, nudar nasaun demokra-sia, fó liberdade tomak sosidadesivil sira hodi kritika ba servisugovernate sira,mais kestaun laosKAK maka lakohi deklara kazusira ne’e nia progresu bapubliku,mais regras legal maka lapremiti.

“Kodiku prosesu penal bandukazu ne’ebá sei iha prosesu inves-tigasaun, KAK fó sai bapubliku,mais investigasaun badokumetus xanana la’o hela,tanne’e maske iha lamentasaun bar-ak ba KAK nia servisu,mais amitenke respeitu prosesu legalne’ebé iha,”hatutan nia.

Hodi kontinua,dokumentusne’ebé eis PM ne’e hatama,orasne’e KAK finalize investiga onakazu balu hodi haruka ba Minis-teru Publiku mais baluseidauk,tanb’a sei iha faze inves-tigasaun.

“Total kazu nia lamensiona,mais nia informa kazubalun investiga hotu ona no haru-ka ba MP.Mais ba lei anti Korup-saun, tuir novidade ami asesu ihaKomiosaun A parlamentuNasional,depende ba sira niaajenda hodi debate,”Dehan tannia. (max)

JAKARTA – AnjloknyaRinggit Malaysia membuatmata uang tersebut diklaim se-bagai mata uang dengan kiner-ja terburuk. Bahkan, ringgitmasih berpotensi melamnjut-kan pelemahannya di tengahfundamental ekonomi yanggoyah dan krisis politik terbu-ruk yang pernah terjadi dinegara itu.

Mengutip laman CNBC,Jakarta, Sabtu (26/9/2015),Ringgit telah melemah hinggasekira 40 persen usai tahunlalu, di mana kursnya berada di4,34 ringgit per USD. Angka inimerupakan penurunan ter-endah ringgit Malaysia ter-hadap dolar sejak akhir 1997,ketika itu 4,88 ringgit per USD.

“Masih ada risiko penu-runan yang signifikan bahkansetelah koreksi ringgit tajam,”ujar analis Merrill Lynch diSingapura, Hak Bin Chua.

Ketika mata uang ini ter-pukul cukup keras akibat dam-pak krisis keuangan, Malaysiamasih mengklaim beradadalam posisi yang lebih kuatdibandingkan 1997.

“Beberapa indikator pen-

dongkrak yang jauh lebih tinggidaripada 1997, termasuk rumahtangga, utang publik dan ekster-nal,” ujar Chua.

Dirinya mengutip data yangmenunjukkan utang rumah tang-ga sebagai bagian dari produk do-mestik bruto (PDB) meningkathampir dua kali lipat menjadi 86persen, dibandingkan dengan1997 dengan tingkat 46 persen.Dia mencatat utang publik sebagaipersentase dari PDB juga secarasignifikan lebih tinggi pada 54 per-sen, naik dari 31 persen pada 1997.

“Depresiasi ringgit belumdiperkuat ekspor atau meningkat-kan neraca perdagangan samasekali,” katanya.

Dirinya berharap investor as-ing akan mulai melepaskan kepe-milikan mereka atas obligasi pe-merintah Malaysia setelah Feder-al Reserve mulai meningkatkansuku bunga yang diharapkanakhir tahun ini. Pasalnya, inves-tor asing saat ini memiliki 47 per-sen dari utang ringgit berdenomi-nasi Malaysia dari yang saat iniberedar.

“Krisis mata uang saat ini mu-ngkin tidak mengulang sejarahdan 1997, tapi jelas baru mulai dan

masih jauh dari selesai,” tutur dia.Namun, di sisi lain, Chua me-

lihat ada faktor lain yang mem-buat ringgit terus terdepresiasi.Seperti satu paket membebaniprospek mata uang: “Krisis poli-tik saat ini, dipicu oleh skandal1MDB, adalah yang terburukdalam sejarah Malaysia,” kata dia.

1Malaysia Development Ber-had (1MDB), yang diluncurkanpada tahun 2008 untuk mempro-mosikan pembangunan ekonomi,telah menjadi pusat perhatian se-lama berbulan-bulan, di tengahtuduhan audit palsu, utang besardan, baru-baru ini, penipuankeuangan. Pada Juli, Wall StreetJournal menerbitkan sebuah lap-oran yang menuduh hampirUSD700 juta mengalir dari dana1MDB ke rekening bank pribadiPerdana Menteri Malaysia, NajibRazak. Najib pun telah berulangkali membantah melakukan ke-salahan tersebut. Singapura danSwiss memiliki kedua rekeningbank ditangguhkan terkait den-gan 1MDB. Sedangkan di AS, lap-oran media mengatakan, Feder-al Bureau Investigation (FBI)juga tengah menyelidiki kasustersebut. (rzy)

Ringgit Malaysia Catat KinerjaTerburuk Sejak Krisis 1997-1998

C M Y KC M Y K

TERSA29 SETEMBRU 2015

TERSA29 SETEMBRU 2015

www.diariutimorpost.tlemail: [email protected]

EDISAUN NO. 08343312 TERSA 29 SETEMBRU 2015

PUBLISIDADE

24 Paginas/ 50 Centavos

Diariu24Telepon TLP:3321696

Projetu Monumentu Lifau ParaduOE-CUSSE-Projetu konstruksaun MonumentuLifau ne’ebé kaer hosi Kompañia MorisonConstruction Unipesoal Lda, to’o agoraparadu, tanba kompañia laiha orsamentu atuselu traballadór sira.

Kontinua ba Paj.23

Kontinua ba Paj.23

Abaixo Pensaun VitalísiaDILI—Movimentu UniversitáriuTimor –Leste (MUTIL) halo asaunpasífiku hasoru estadu liuliu ezijeba Parlamentu Nasionál (PN) atudiskuti fila-fali no halo alterasaun balei númiru 1/2007 kona-ba pensaunvitalísia ne’ebé fó pensaun pursen-tu atus ida (100%) ba eis membruórgaun soberanu inklui eis memb-ru governu no eis deputadu sira.

MUTL lamenta tebes lei ne’e tan-ba aleinde fó pensaun hanesan hosaláriu báziku membru órgaun so-beranu ne’ebé ativu hela, hahú hosieis Prezidente Repúblika, eis Prezi-dente Parlamentu Nasionál, eisPrimeiru Ministru, eis membru dep-utadu no eis membru governu hotuhetan mos direitu regalias.

Katak, eis membru órgaun so-beranu sira liuliu eis PrezidenteRepúblika, eis Prezidente Parlamen-tu Nasionál, Eis Primeiru Ministruno eis Prezidente Tribunál Supremuiha mos direitu ba hetan tratamen-tu médiku espesial iha rai-liur ink-

Traballador, Domingos Lasihaktuir, sira la servisu semana ruaona tanba kompañia osan laiha.

”Ami sente triste tebestanba kompañia dehan governu

agora la fo osan para selu ami,”Domingos informa ba jornalistasira iha jardin Lifaun, Segunda(28/09).

Kontinua ba Paj.23

Opsaun ba KazuTasi Timor

DILI—Organizasaun Naun Govermental (ONG)sira espera tribunál supremu Organizasaun Na-soens Unidas (ONU) nian bele iha nehan konde-na Austrália, bainhira laiha nehan, di’ak liu estaduTimor-Leste deside hapara dezenvolvimentugreater sunrise.

“Ami nia solusaun mak ne’e, husik greater sun-rise ba jerasaun futuru mak deside, ita la presiza

Kontinua ba Paj.23

Foto TP: Acacio pinto

Movimentu Universitáriu Timor-Leste (MUTL), realiza manifestasaun ba loron dahuluk, Segunda (28/09), iha kampuex 744, Kulau-Becora-Dili, hodi ezije Parlamentu Nasional atu halo lalais alterasaun ba lei pensaun vitalísia.

DILI— Polísia Nasional Timor Leste (PNTL) liuhosiServisu Investigasaun Kriminal Nasional (SIKN), kaptu-ra tiha ona bandar jogu SDSB ilegal inklui sidadaun Xine-za nain 2, Timoroan nain 13.

Iha operasaun ne’ebé SIKN hala’o iha Domingu kalan(25/09), iha Aldeia Jembatang Besi, Suku Lahane Orien-tal, Postu Administrativu Nain Feto Munisípiu Dili, ne’eprende mos sasan eviéndia mak hanesan motor lima (5),kareta tolu (3) inklui kareta ida ne’ebe deskonfia eisSekretáriu Estadu ho inisiál RN nian no prende osan ha-mutuk US$ 1.770,000, no kupong mutin ne’ebé mak sira

Prende Kareta Eis Sekretáriu Estadu

Polísia KapturaBandar Jogu Ilegál